Teksti suurus:

Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine

Väljaandja:Tallinna Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.07.2020
Avaldamismärge:RT IV, 30.06.2020, 1

Tallinna põhimääruse ja linnavolikogu töökorra muutmine

Vastu võetud 11.06.2020 nr 7

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lg 1 p-de 3 ja 5 ning lg 2, § 14 lg 1, § 22 lg 1 p 9 ja § 44 lg 1 alusel.

§ 1.   Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 määrusega nr 27 kinnitatud „Tallinna põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Linnavolikogu valib linnavolikogu esindajad Vabariigi Presidendi valimiskogusse ning Harju Maakohtu rahvakohtunikukandidaadid asjaomase seaduse alusel. Linnavolikogu nimetab Harjumaa Omavalitsuste Liidu volikogusse ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu üldkoosolekule, volikogusse ja juhatusse esindajad ja nende asendajad asjaomase liidu põhikirja alusel.“;

2) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tallinna sümbolid on suur ja väike vapp, täisvapp, logo, linnalipp ja heraldiline vapilipp.“;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses:

„(4¹) Tallinna logo (edaspidi logo või linna logo) on märk, mis kujutab vapikuju sisse asetatud dünaamilist linnalipu motiivi. Logo kasutatakse koos kirjaga „Tallinn“ või linna haldusorgani nimetusega. Logo põhivärv on sinine. Logo kasutatakse üldjuhul sinisena valgel taustal (positiiv), valgena sinisel taustal (negatiiv) või valgena fototaustal. Logo kujutis on esitatud määruse lisas 16.“;

4) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tallinna suurt vappi kasutatakse:

1) linnavolikogu dokumentidel ja asjaajamises;

2) linnavalitsuse, linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnavalitsuse ametite, linnaosakogude, linnaosade valitsuste, linna ametiasutuste hallatavate asutuste, linna sihtasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Tallinn, pitsatitel ja dokumentidel linnavalitsuse määratud juhtudel;

3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Tallinna Raekojal ja muudel hoonetel, kuhu vapp ajalooliselt kuulus.“;

5) paragrahvi 10 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 4. lõikes nimetamata juhtudel võib suurt ja väikest vappi ning täisvappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal.“;

6) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tallinna täisvappi kasutatakse linnavolikogu esimehe ja linnapea protokollilises suhtluses.“;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Linna logo kasutatakse Tallinna visuaalses kommunikatsioonis linnavalitsuse määratud juhtudel.

(52) Linna asutus kasutab linna logo koos asutuse nimetusega oma teabehalduses, sh asjaajamises, linnavalitsuse määratud viisil.“;

8) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Tallinna sümboleid on keelatud kasutada tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seoses. Tulu teenimise eesmärgil võib Tallinna sümboleid kasutada linnaga sõlmitud litsentsilepingu alusel. Tallinna sümboli kasutamisel Tallinna linna mainet kahjustaval viisil või vastuolus linna kehtestatud reeglitega on linnavalitsusel õigus nõuda Tallinna sümboli kasutajalt selle kasutamise lõpetamist ja tekitatud kahju hüvitamist.“;

9) paragrahvi 10 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Linnavalitsus kehtestab Tallinna kaubamärkide registreerimise ja kasutamise korra ning Tallinna ühtse visuaalse identiteedi kasutamise põhimõtted ning avaldab need Tallinna veebilehel. Tallinna ühtse visuaalse identiteedi juhist haldab linnakantselei.“;

10) paragrahvi 22 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse protokollis. Küsimuste otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.“;

11) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 30 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 31 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida linnavolikogu liikmete hulgast põhimääruse § 313 kohaselt.“;

13) paragrahvi 31 lõike 9 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teised komisjoni liikmed kinnitab linnavolikogu komisjoni esimehe esildusel, arvestades liikmete määramisel erakondade ja valmisliitude eelnevalt esitatud ettepanekuid.“;

14)  paragrahvi  311 lõiget 1 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Komisjoni koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga. Kaalukatel põhjustel võib komisjoni esimees kokku kutsuda infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega koosoleku tingimusel, et  koosolekul tagatakse  võimalus reaalajas toimuva kahesuunalise side abil kuulata ettekandeid, esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada.“

15) paragrahvi 311 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorraprojekt koos arutusele tulevate materjalidega, saadetakse kõigile asjaosalistele üldjuhul kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.“;

16) paragrahvi 311 lõiked 7 ja 17 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 311 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Komisjoni otsus vormistatakse üldjuhul hiljemalt komisjoni koosolekule järgneval tööpäeval ja edastatakse kõigile asjaosalistele.“;

18) paragrahvi 311 lõiked 24 ja 25 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(24) Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta hääletustulemused ning otsustajate ning küsimuste algatajate eriarvamused.

(25) Protokollidega on võimalik tutvuda Tallinna veebilehel.“;

19) paragrahvi 312 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli;“;

20) paragrahvi 312 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 313 lõiked 7 ja 8 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

(8) Kui komisjoni esimehe või aseesimehe volitused lõppevad tema umbusaldamise, tagasiastumise või linnavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise tõttu, valitakse nii komisjoni esimees kui ka aseesimees käesolevas paragrahvis sätestatud korras uuesti.“;

22) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠32. Linnavolikogu revisjonikomisjoni moodustamine

(1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees (aseesimehed) ja komisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Komisjoni esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse käesoleva põhimääruse §-s 313 sätestatud korras.

(3) Enne revisjonikomisjoni liikmete valimise korraldamist otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel, mitu liiget komisjoni valitakse.

(4) Kõik revisjonikomisjoni liikmed võib valida korraga. Igal linnavolikogu liikmel on iga valitava komisjoniliikme kohta üks hääl. Mitme liikme üheaegsel valimisel on igal linnavolikogu liikmel hääli vastavalt komisjoni valitavate liikmete arvule.

(5) Revisjonikomisjoni liikme kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(6) Hääletamissedelile kantakse kõigi kandidaatide nimed. Linnavolikogu liige teeb enda valitavate kandidaatide nime järel olevasse ruutu risti.

(7) Hääletamine ja hääletustulemuste kindlakstegemine revisjonikomisjoni liikmete valimisel toimub käesoleva põhimääruse § 281 lõigetes 3-7, 9-13 ja 15-16 sätestatud korras. Hääletussedel on kehtetu ka juhul, kui sedelile on tehtud rohkem riste, kui oli valijal hääli.

(8) Valituks osutuvad kandidaadid, kes said enim poolthääli. Kui viimasele komisjoniliikme kohale sai võrdselt poolthääli mitu kandidaati, korraldatakse nende kandidaatide vahel uus hääletusvoor.

(9) Kui revisjonikomisjoni liikme volitused lõppevad käesoleva põhimääruse §-s 302 nimetatud alustel, valitakse komisjoni uus liige § 313 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras.“;

23)  põhimäärust täiendatakse uue paragrahviga  36¹ järgmises sõnastuses:

㤠361. Linnavolikogu kaugosalusega istung

(1) Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib linnavolikogu esimees otsustada kaugosalusega istungi läbiviimise.

(2) Kaugosalusega istung on linnavolikogu istung, millel saab osaleda  infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

(3) Kaugosalusega istungi läbiviimisele rakendatavad nõuded sätestatakse linnavolikogu töökorras.

24) paragrahvi 371 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Arupärimine vormistatakse linnavolikogu töökorras sätestatud korras ja esitatakse kas linnavolikogu istungil või istungite vaheajal linnavolikogu kantseleile.“;

25)  paragrahvi 43 täiendatakse uue lõikega  41 järgnevalt:

„(41) Enne hääletamise algust tutvustab linnapea kandidaat linnavolikogule oma seisukohti linnapeana tegutsemisel. Igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnapea kandidaadile kuni kaks suulist küsimust.“;

26) paragrahvi 52 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Linna asutusel on oma alaeelarve, Tallinna suure vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning õigusaktide dokumendiplangid ja linna logoga kirjaplangid. Asutusel võivad olla linna logoga oma sümbolid, mis põhinevad Tallinna ühtsel visuaalsel identiteedil.“;

27) paragrahvi 54 lõiked 16 ja 17 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Teenistujale makstakse lapse sünni toetust 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast ühe lapse kohta.

(17) Teenistujale makstakse matusetoetust vanema, abikaasa, elukaaslase ja/või lapse surma korral 70% Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast.“;

28) paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠71. Tallinna arengudokumentide liigid ja nende menetlemine

(1) Tallinna arengudokumendid on:

1) linna arengustrateegia;

2) linna eelarvestrateegia;

3) linna ja selle territooriumi osa üldplaneering;

4) valdkonna arengukava ja valdkonna rakenduskava;

5) linna territooriumi osa arengukava;

6) linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukava.

(2) Linnavolikogu või linnavalitsus võib algatada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata arengudokumendi (edaspidi muu arengudokument) koostamise, kui selline nõue tuleneb õigusaktist või rahvusvahelisest või riigisisesest koostöökokkuleppest. Linnavalitsus või linna ametiasutus võib koostada muid arengudokumente, mis täpsustavad linna arengustrateegias nimetatud valdkonna ühe või mitme alaeesmärgi saavutamist või käsitlevad valdkonnaüleste eesmärkide saavutamist või mille koostamise nõue tuleneb õigusaktidest või rahvusvahelisest või riigisisesest koostöökokkuleppest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 ja lõikes 2 nimetatud arengudokumendid peavad olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ja lähtuma linna arengustrateegias, linna eelarvestrateegias ja üldplaneeringutes kavandatust. Kui muudetakse linna arengustrateegiat, linna eelarvestrateegiat või üldplaneeringuid, tuleb kuue kuu jooksul viia sellega kooskõlla käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4-6 ja lõikes 2 nimetatud arengudokumendid.

(4) Linna arengustrateegia on linna arengukava kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses. Linna arengustrateegia koosneb järgmistest osadest:

1) eesmärkide käsitlus, milles määratakse linna pikaajaline visioon ja seatakse linna eesmärgid vähemalt kümneks aastaks;

2) rakenduskava, milles kavandatakse pikaajaliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks ja mis üldjuhul kinnitatakse koos eelarvestrateegiaga.

(5) Linna eelarvestrateegias kavandatakse linna arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste finantseerimine vähemalt neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Eelarvestrateegia koostatakse ja kinnitatakse koos linna arengustrateegia rakenduskavaga või arengustrateegiaga seotud iseseisva dokumendina. Kui linna eelarvestrateegia on kinnitatud rohkem kui neljaks eelarveaastaks, muudetakse seda üldjuhul koos linna arengustrateegia rakenduskavalise osaga vähemalt üle ühe aasta.

(6) Valdkonna arengukava koostatakse selleks, et täpsustada linna arengustrateegias nimetatud ühe või mitme tegevusvaldkonna eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi. Muu hulgas võib valdkonna arengukavas täpsustada, milliseid soovituslikke riiklikke juhendeid ja standardeid tuleb järgida ja millises ulatuses. Valdkonna rakenduskavas täpsustatakse linna arengustrateegias ja valdkonna arengukavas (olemasolu korral) valdkonna eesmärkide elluviimiseks vajalikke tegevusi. Valdkonna rakenduskava kinnitab linnavalitsus või tema volitusel linna ametiasutus igal aastal eelarvestrateegia kehtivuse ajaks pärast seda, kui linnavolikogu on eelarve vastu võtnud.

(7) Linna territooriumi osa arengukava võib koostada juhul, kui on vaja märkimisväärselt täpsustada linna arengustrateegias või valdkonna arengukavas määratletud eesmärke ja tegevusi, mis on seotud selle territooriumiosaga. Linna territooriumi osa arengukava koostamisel on aluseks linna arengustrateegia, linna eelarvestrateegia ja valdkondade arengukavad. Linna territooriumi osa arengukavas ei kavandata uusi linna arengustrateegias sätestamata eesmärke ega tegevusi, vaid täpsustatakse nende elluviimist konkreetsel territooriumi osal.

(8) Linna ametiasutus tagab hallatava asutuse arengukava koostamise juhul, kui see kohustus tuleneb riigi või linna õigusaktist. Linna ametiasutuse hallatava asutuse arengukavas kavandatakse asutuse strateegilised eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

(9) Linna arengustrateegia ja selle lähteülesande, linna eelarvestrateegia, linna ja selle territooriumi osa üldplaneeringu, valdkonna arengukava ja selle lähteülesande kinnitab linnavolikogu. Muu arengudokumendi ja selle lähteülesande kinnitab linnavolikogu, kui selline kohustus on linnavolikogule pandud õigusaktis, rahvusvahelises või riigisiseses koostöökokkuleppes. Muudel juhtudel kinnitab arengudokumendi ja selle lähteülesande linnavalitsus või tema volituse alusel linna ametiasutus.

(10) Arengudokumentide koostamise, avalikustamise ja aruandluse korra kehtestab linnavalitsus.

(11) Linnavolikogu kinnitatud arengudokumendis sätestatud eesmärkide täitmise ja nende muutmise vajaduse kohta esitab linnavalitsus linnavolikogule aruande arengudokumendis sätestatud tähtajaks (kui tähtaeg on määratud) ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele järgneval aastal hiljemalt linna majandusaasta aruande esitamise ajal.

(12) Linnavalitsus esitab igal aastal linna majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus linnavolikogule ülevaate linna arengustrateegias sätestatud eesmärkide ja rakenduskavas kavandatud tegevuste elluviimise kohta.

(13) Linnavalitsus võib määrata linna asutustele ja linna valitseva mõju all olevatele juriidilistele isikutele nõude koostada vähemalt viieaastane finantseerimis- ja tegevuskava koos mõõdikutega. Finantseerimis- ja tegevuskava peab olema kooskõlas linna arengustrateegiaga ning see võetakse aluseks strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste kavandamisel ja eelarvestrateegia koostamisel.“.

§ 2.   Tallinna Linnavolikogu 13. detsembri 2012 määruses nr 28 „Tallinna Linnavolikogu töökord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Linnavolikogu istungite läbiviimist ja asjaajamist korraldatakse linnavolikogu poolt selleks otstarbeks ette nähtud infosüsteemis (edaspidi asjaomane infosüsteem).“;

2) paragrahvi 3 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Eestseisuse koosoleku protokollid avalikustatakse asjaomases infosüsteemis.“;

3) paragrahvi 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Linnavolikogu õigusakti eelnõu koostatakse ja esitatakse asjaomases infosüsteemis. Linnavolikogu liikme või fraktsiooni esitatud eelnõu nõuetekohase esitamise tagab linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi, fraktsiooni mittekuuluva liikme puhul linnavolikogu kantselei muu teenistuja.“;

4) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 8 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid vormistatakse asjaomases infosüsteemis. Eelnõu edastatakse läbivaatamiseks ja menetlusse võtmiseks linnavolikogu esimehele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast eelnõu esitamist.“;

6) paragrahvi 8 lõike 8 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Linnavolikogu menetlusse võetud eelnõu registreeritakse asjaomases infosüsteemis.“;

7) paragrahvi 8 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Koos istungi kutsega teeb linnavolikogu kantselei kättesaadavaks istungi materjalid. Eelnõu ja selle juurde kuuluvate materjalidega saab tutvuda asjaomases infosüsteemis.“;

8)  paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Linnavolikogu istung toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohalolekuga.“

9)  töökorda täiendatakse uue paragrahviga  101 järgmises sõnastuses:

„§ 101 Kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded

(1) Kaalukate põhjuste olemasolul võib linnavolikogu esimees kokku kutsuda kaugosalusega linnavolikogu istungi.  Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui linnavolikogu istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest.

(2) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja töökorras istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista linnavolikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.

(3) Kui linnavolikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud Tallinna Linnavolikogu Kantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende linnavolikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.“.

10) paragrahvi 14 lõike 5 neljas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6-9, 101, 14, 15, 18, 24, 251 ja 271 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.“;

11) paragrahvi 14 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Igaühel on õigus tutvuda hääletamise tulemustega. Hääletustulemused avalikustatakse asjaomases infosüsteemis.“;

12) paragrahvi 19 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Arupärimine vormistatakse asjaomases infosüsteemis ja esitatakse linnavolikogu istungil või istungitevahelisel ajal linnavolikogu kantseleile.“;

13) paragrahvi 19 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb edastada arupärijale 10 tööpäeva jooksul arupärimise asjaomases infosüsteemis registreerimise päevast. Kui arupärimisele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, teavitab arupärimisele vastaja arupärimisele vastamise ajast arupärijat ja linnavolikogu kantseleid asjaomase infosüsteemi kaudu. Arupärimisele tuleb vastata 20 tööpäeva jooksul.“;

14) paragrahvi 20 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Istungi stenogramm avalikustatakse asjaomases infosüsteemis. Kui linnavolikogu on kuulutanud istungi mõne küsimuse arutelu kinniseks, siis ei avalikustata selle päevakorrapunkti stenogrammi asjaomases infosüsteemis ega aastaraamatus.“.

§ 3.   Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2020 määrus nr 3 „Tallinna Linnavolikogu ja linnaosakogude töökorraldus eriolukorra ajal“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 4.   Enne käesoleva määruse jõustumist kinnitatud arengudokumendid tuleb Tallinna põhimääruse § 71 lõikes 3 sätestatust lähtudes viia uue linna arengustrateegiaga kooskõlla ühe aasta jooksul arengustrateegia kehtestamisest või tunnistada nimetatud aja jooksul kehtetuks.

§ 5.   Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 määruse nr 8 „Tallinna linnaosade ja linnaosade valitsuste põhimäärused“ lisade 1-8 paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Linnaosakogu ja linnaosakogu komisjonis koosolek toimub üldjuhul osalejate füüsilise kohaolekuga. Kaalukatel põhjustel võib koosoleku kokku kutsuja korraldada infotehnoloogiliste vahendite abil läbiviidava kaugosalusega koosoleku tingimusel, et  koosolekul osalejatele tagatakse  võimalus reaalajas toimuva kahesuunalise side abil kuulata ettekandeid, esitada küsimusi, avaldada arvamust ning hääletada.“

Tiit Terik
Tallinna Linnavolikogu esimees

Lisa Tallinna logo

/otsingu_soovitused.json