ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri

Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Maardu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.07.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.06.2020, 12

Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri

Vastu võetud 16.06.2020 nr 74

Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lõike 2¹ ja § 8 lõike 4 alusel ning kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1 ja § 22 lõike 1 punktiga 37.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Eeskirja reguleerimisala

  (1) Käesolev Maardu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused ja nõuded ning määrab liitumise korra ning sätestab veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste osutamise nõuded ja tingimused ning teenuste osutamise ja kasutamise korra Maardu linna haldusterritooriumil.

  (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda soovivatele, sellega liitunud ja seda kasutatavatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2.   Mõisted

  Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) abonenttasu– teenuse hinnakomponent ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamise eest, mida tasutakse sõltumata teenuse tarbimise mahust;
  2) arendamise kava– Maardu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava;
  3) ehitis– hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone;
  4) heitvesi– suublasse juhitav kasutusel olnud vesi;
  5) hoonestus– hoonete kogum;
  6) kanaliseerimine– heit-, reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee kogumine ning ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;
  7) kinnistu– kinnistusraamatusse iseseisvalt kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus käesoleva eeskirja tähenduses;
  8) kinnistu veevärk ja kanalisatsioon– kinnistusisesed veevärgi- ja/või kanalisatsioonirajatised (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) alates liitumispunktist ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, sealhulgas ehitise sisevõrgud. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka;
  9) klient– klient on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgi vee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;
  10) liituja– ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või liitumise taotluse esitamise hetkel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja;
  11) liitumine– ühinemine ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga vee- ja kanalisatsiooniteenuste edaspidiseks saamiseks;
  12) liitumisleping– ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vee-ettevõtja ning liituja vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise leping;
  13) liitumisprojekt– kinnistu liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude (välisvõrkude) projekt, mille alusel ehitatakse kinnistu veevärk ja kanalisatsioon;
  14) liitumispunkt– ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olulise osana ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht;
  15) liitumistasu– tasu, mida võib küsida vaid linnavolikogu poolt määratud vee-ettevõtja ning mis tuleb kinnistu omanikul maksta liitumiseks ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses nimetatud juhtudel;
  16) joogivesi– vesi, algkujul või töödeldud vesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijateni jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis;
  17) paisutuskõrgus– kõrgusmärk, milleni võib paisutuse puhul tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;
  18) peakraan– ühisveevärgi viimane sulgemisseade enne kinnistu piiri või kinnistu veevärki; asub reeglina liitumispunktis;
  19) peatoru– ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub mitme kinnistu veega varustamine või millesse kanaliseeritakse mitme kinnistu reovesi ja/või sademevesi;
  20) reostus– vee omadusi halvendav saasteainete, organismide sisaldus vees, vee ülemäärane soojus või radioaktiivsus;
  21) reostusgrupp (RG)– reoainete ja ohtlike ainete piirkontsentratsioonide vahemik;
  22) reovee kanalisatsioon– rajatised ainult reovee kanaliseerimiseks ja ärajuhtimiseks;
  23) reovesi – üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
  24) sademevee kanalisatsioon– rajatised sademe-, drenaaži-, pinnase- ja pinnavee kanaliseerimiseks. Sademevee kanalisatsioon on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi osa;
  25) sisendustoru– kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;
  26) vaatluskaev– avatava luugiga kaev kanalisatsioonitorustikul;
  27) vaba veerõhk– rõhk ühisveevärgi liitumispunktis nullvooluhulga korral kinnistu torustikus; mõõdetakse kõrgusena maapinnast (ühik m H20 sammast);
  28) veemõõdukaev– kaev, kus asub veemõõdusõlm;
  29) veemõõdusõlm– veearvesti koos juurdekuuluva armatuuriga kliendi veekulu mõõtmiseks;
  30) ühenduskraan– veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;
  31) ühendustoru– kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reo- või sademevett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;
  32) ühisveevärk ja -kanalisatsioon– ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos;
  33) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii– ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete purunemine või rike, mille tulemusena katkeb või halveneb klientide veevarustus ja/või nende reovee ning sademevee kanaliseerimine ja/või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond. Avarii ennetamiseks võib samuti teostada avarii töid;
  34) vee-ettevõtja– eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab Maardu linna haldusterritooriumil klientide kinnistute veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab klientide kinnistute kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist;
  35) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud ala– ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud ala, kus ühisveevärk ja -kanalisatsioon on rajatud;
  36) ÜVVKS– ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;
  37) Kroodi- ja Järveäärse tegevuspiirkond– Maardu Linnavolikogu 13.12.2016 otsusega nr 244 määratud vee-ettevõtja tegevuspiirkond.

2. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine 

§ 3.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise korraldus

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal asuva kinnistu omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul või valdajal on õigus kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühendada (edaspidi liitumine) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ÜVVKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

  (2) Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liituja poolt piirkonna vee-ettevõtjale esitatud taotluse põhjal sõlmitava liitumislepingu alusel.

  (3) Piirkonna vee-ettevõtja võib anda kirjaliku nõusoleku ajutiseks ühenduseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma liitumislepingut sõlmimata.

  (4) Liitumistaotluse peab esitama ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu puhul, kui soovitakse muuta tarbitava vee või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- või muude torustike ümberehitamise, sealhulgas:
  1) ehitise üldpinna muutumisel;
  2) lepingukohaste kuu keskmiste teenuste mahtude muutmisel üle 25% kolme järgneva kuu kestel;
  3) uute ja/või täiendavate sisendustorustike ehitamisel;
  4) sisendustorutiku rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega;
  5) veemõõdusõlme rekonstrueerimisel ühes läbimõõdu muutmisega;
  6) allklientide ühendamise taotlemisel.

  (5) Taotlus esitatakse piirkonna vee-ettevõtjale, kus asub liituda sooviv kinnistu.

§ 4.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatus ja liitumispunkti määramine

  (1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni oluline osa.

  (2) Liitumispunkti asukoht fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu lahutamatu osa. Juhul, kui liitumispunkti ei ole kirjalikult fikseeritud, siis määratakse liitumispunkt vastavalt ÜVVKS-e § 3 lõikele 2. Kui ÜVVKS-e §-i 3 lõikes 2 nimetatud kokkulepet ei saavutata, siis määrab liitumispunkti kohalik omavalitsus.

  (3) Kroodi ja Järveäärse tegevuspiirkonna avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis asub Maardu linna omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui Maardu Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti.

  (4) Olemasoleva hoonestusega aladel kruntide jaotamisel viiakse veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla kruntideks jaotatud alade piiridega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab kinnistu omanik linnavalitsusele detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel koos vee-ettevõtja kruntide jaotamise kooskõlastusega ka vastavad vee-ettevõtja väljastatud tehnilised tingimused. Sõltumata eeltoodust võetakse liitumispunkti asukoha planeerimisel arvesse ÜVVKS nõudeid.

  (5) Kruntide suuruse ja piiride muutmiseks detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb klientidel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused.

  (6) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik või valdaja taotleb liitumispunkti ümberehitamist (sh teise asukohta paigaldamist), toimub see taotleja kulul.

§ 5.   Liitumistaotlus ja selle menetlemine

  (1) Liitumistaotlus tuleb esitada vee-ettevõtjale. Taotluses tuleb esitada:
  1) liituja, juriidilise või füüsilise isiku nimi, isikukood/registrikood, aadress ja kontaktandmed;
  2) andmed kinnistu omandi, suuruse ja maa sihtotstarbe kohta, viide detailplaneeringule selle olemasolul;
  3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, sealhulgas korruste arvu ja kasutusotstarbe kohta;
  4) andmed selle kohta, milliste teenuseliikide (veevarustus, reovee kanaliseerimine, sademevee kanaliseerimine) osutamist võimaldavate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osadega soovitakse liituda;
  5) andmed ühisveevärgist võtta kavandatava vee kasutusotstarbe ja koguse kohta;
  6) andmed ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostuse kontsentratsiooni kohta;
  7) ettepanek kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
  8) kinnistu plaan (M 1:500 või M 1:1000), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud ja -rajatised vee-ettevõtja nõudmisel;
  9) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmed vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmed neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse ning ohtlike ainete nimetuste ja koguste kohta.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda lisaks täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ning tehniliste tingimuste või liitumislepingu ettevalmistamiseks. Samuti võib vee-ettevõtja loobuda taotluses tehniliste andmete nõudmisest, kui vastavad parameetrid määratakse vee-ettevõtja poolt, need on määratud detailplaneeringuga või mõne muu dokumendiga.

  (3) Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab liitujale tehnilised tingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotluses sisalduv teave on mittetäielik või vee-ettevõtja on nõudnud liitujalt täiendavaid andmeid või selgitusi, peatub vastav tähtaeg hetkest, mil vee-ettevõtja sellest liitujale kirjalikult teatas, kuni kogu nõutud teabe esitamiseni.

  (4) Kui see on insenertehniliselt mõistlik ja teostatav, siis liituja võib taotleda kaht või enamat liitumispunkti, kui ta kannab täiendavad liitumispunktiga seotud kulud.

  (5) Liitumistaotlust ei rahuldata, kui:
  1) vee vajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) liituja soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles reostuse kontsentratsioon või ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

  (6) Liitumistaotlust võib mitte rahuldada, kui kinnistu ei asu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal.

§ 6.   Tehnilised tingimused

  (1) Taotluse rahuldamisel väljastab vee-ettevõtja liitujale 30 päeva jooksul tehnilised tingimused, mis on ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostamise aluseks kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Vee-ettevõtja võib kohaldada üldtingimusi.

  (2) Tehnilistes tingimustes määratakse:
  1) liitumispunktide asukohad ja kinnistu olulised andmed (aadress, katastritunnus jne);
  2) nõuded vee- või reovee mõõdusõlmede ning muude vajalike seadmete (nt õli- ja liivapüüdurite) kohta;
  3) lubatud vee ja reovee kogused ning lubatav reoainete sisaldus reovees;
  4) vaba veerõhk ja võimalik paisutuskõrgus;
  5) tehnilised erinõuded;
  6) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;
  7) tehniliste tingimuste kehtivuse aeg.

  (3) Tehniliste tingimuste kehtivusaja möödumisel esitab liituja uue taotluse tehniliste tingimuste saamiseks või tehniliste tingimuste kehtivusaja pikendamist. Tehniliste tingimuste kehtivusaja pikendamise korral tehniliste tingimuste väljastamise tasu ei nõuta.

§ 7.   Liitumisprojekt

  (1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditööd ning kasutusele võtmine (sh liitumisprojekti koostamine) peab toimuma ehitusseadustiku, planeerimisseaduse, käesoleva eeskirja, tehniliste tingimuste ning muude kehtivate nõuete kohaselt.

  (2) Liitumisprojekt peab sisaldama vähemalt:
  1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni lahenduse seletuskirja;
  2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning muude hooneväliste olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude plaani, k.a liitumispunkte;
  3) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni maksimaalseid vooluhulkasid.

  (3) Liitumisprojekt tuleb esitada vee-ettevõtjale ja linnavalitsusele kooskõlastamiseks vastavalt tehnilistes tingimustes toodud kooskõlastamise korrale.

  (4) Kõik projekti muudatused, samuti ehituse ajal tehtavad kõrvalekaldumised projektis, tuleb kooskõlastada vee-ettevõtjaga ja linnavalitsusega.

  (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimise ja ehitamise kulud ei ole hõlmatud liitumistasuga.

§ 8.   Liitumislepingu sõlmimine

  (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti kooskõlastamist vee-ettevõtja ja linnavalitsuse poolt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  (2) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult ning selles sätestatakse üldjuhul:
  1) poolte ja kinnistu andmed;
  2) liitumispunktide andmed;
  3) andmed ühisveevärgist müüdava vee kasutusotstarbe ja koguste kohta;
  4) andmed ühiskanalisatsiooni juhtiva reovee koguse kohta;
  5) liitumistasu suurus selle määratlemisel ja tasumise kord;
  6) poolte muud õigused ja kohustused;
  7) vajaduse korral muud liitumise kohta esitatavad nõuded.

§ 9.   Liitumislepingu lõpetamine

  (1) Liitujal on õigus liitumisleping üles öelda, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda, kui:
  1) liituja ei täida liitumislepingu tingimusi (sh tasunud liitumistasu) ning vee-ettevõtja on liituja eelnevalt kirjalikult hoiatanud;
  2) muudel õigusaktidest ja liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

  (3) Liitumislepingu ülesütlemisel liitujale liitumislepingu täitmiseks tehtud kulutusi ei hüvitata ning liituja tasub vee-ettevõtjale lepingu ülesütlemiseni tehtud tööde ja tööde lõpetamisega seotud kulud.

3. peatükk Liitumistasu maksmine 

§ 10.   Liitumistasu arvutamine ja tasumise kord

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu.

  (2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel ei võeta kinnistu omanikult liitumistasu, kui tehniliste tingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

  (3) Veevarustuse ja reovee ning sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (4) Liituja maksab liitumistasu täies ulatuses enne liitumislepingu järgsete ehitustööde alustamist vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud summas ja tähtaegadel.

4. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 

§ 11.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise korraldus

  (1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub vee-ettevõtja poolt.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimise ning korrashoiu oma tegevuspiirkonnas tagab vee-ettevõtja vastavalt eeskirjale ning linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingule.

  (3) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel, mis on kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

§ 12.   Teenuste kasutamine ja teenusleping

  (1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni klientidel on õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reo- ning sademevett vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitud lepingule (edaspidi teenusleping) ja eeskirjale.

  (2) Teenusleping sõlmitakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omaniku või valdajaga. Vahetut ühendust mitteomavate vee ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutajatega vee-ettevõtja üldjuhul lepinguid ei saa sõlmida. Neile vahendatakse üldjuhul teenuseid vahetut ühendust omava kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.

  (3) Kaasomandis oleva maa puhul sõlmib vee-ettevõtja lepingu kaasomanikega ühiselt kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindaja kaudu. Ühekordset või lühiajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist võib vee-ettevõtja lubada tähtajalise teenuslepingu alusel.

§ 13.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides

  (1) Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse vahelise halduslepinguga.

  (2) Ühiskanalisatsiooni kaudu avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ning ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest ja veemahutitest tulekahju kustutamiseks ning teisteks päästetöödeks ja õppusteks, samuti avalikest veevõtukohtadest muuks otstarbeks vee võtmist ning selle eest tasumist reguleeritakse linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepinguga.

  (3) Ühisveevärgi tuletõrje hüdrantide ja veemahutite korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrje hüdrante ja veemahuteid kasutab piirkondlik päästekeskus (edaspidi päästekeskus) Maardu linna territooriumil tulekahju kustutamisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Hüdrantide ja veemahutite kasutamine muuks otstarbeks ning neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

  (4) Klient ja kinnistu omanik kohustuvad võimaldama vee-ettevõtjale kiire ligipääsu ning mitte takistama ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike teostavate avariitööde teostamist.

5. peatükk Veega varustamine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine 

§ 14.   Ühisveevärgi veerõhk ja ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgus

  (1) Rõhutsoonide ulatust tagatav veerõhk määratakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga. Liitumispunktide veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest.

  (2) Ühisveevärgiga liitumispunktis tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

  (3) Ühiskanalisatsiooni paigaldussügavus ja reo- ja sademevee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ning määratakse tehnilistes tingimustes.

  (4) Kui paisutuskõrgus ei ole määratud on selleks reovee kanalisatsiooni korral kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva, vaatluskaevu kaanekõrgus ning sademevee kanalisatsiooni korral lähima tänavapinna kõrgus +0,1m.

  (5) Kui pole tagatud reo- või sademevee isevoolne või üleujutusriskita kanaliseerimine, tuleb reo- või sademevee ülepumpamine või paisutustasemest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

§ 15.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni ning sademevee juhtimiseks sademeveekanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka.

  (2) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, vee-ettevõtja tehniliste tingimustega ning vee-ettevõtja poolt kooskõlastatud liitumisprojektiga.

  (3) Klient on kohustatud:
  1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse vee-ettevõtja tingimustele, normidele ja nõuetele ning käesolevale eeskirjale, sh tekkinud avariilised olukorrad (lekked jmt) viivitamatult kõrvaldama ning tagama reovee reostusnäitajate vastavuse nõuetele;
  2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana;
  4) tagama volitatud isikule ning vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile, sh veemõõdusõlmele ja arvestitele.

  (4) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (5) Klient peab hoidma lume- ja jäävabad tema kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele, vastavuses Maardu linna heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähistuste säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutuskõrgust paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda kinnistu reo- ja sademeveeneeludele õli ja/või liivapüüdurite või muude puhastusseadmete paigaldamist kliendi kulul.

  (8) Kliendi kinnistult sademeveekanalisatsiooni juhitava sademevee hulk ei tohi ületada 10 l/s.

  (9) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

  (10) Kliendil on keelatud ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades katkestamisest koheselt vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme purunemise tõttu tekkimas uputus. Kliendi poolt peakraani lõhkumisel hüvitab klient vee-ettevõtjale selle tõttu tekkiva kulu.

  (11) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse.

  (12) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

  (13) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

  (14) Kliendil on keelatud plommitud sulgurite avamine või sulgemine, välja arvatud lõikes 15 sätestatud juhul.

  (15) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta:
  1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks, pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;
  2) tulekahju kustutamiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist.

§ 16.   Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kontroll

  (1) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee süsteemide toimimise ja korrasoleku üle on linnavalitsusel, vee-ettevõtjal ja linnavolikogu otsusega määratud volitatud isikul (edaspidi volitatud isik).

  (2) Eeskirja § 15 lõike 3 punktis 3 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja §-le 17.

  (3) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus igal ajal teostada vee kontrollmõõtmist.

  (4) Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

6. peatükk Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste osutamise katkestamine ja taastamine ning teenuste osutamine avariiolukorras 

§ 17.   Vee andmise ja reo- ning sademevee vastuvõtmise katkestamine ja taastamine

  (1) Kliendile vee andmise või reo- ning sademevee kanaliseerimise katkestamine võib toimuda eeskirjas sätestatud alustel ja korras.

  (2) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, sealhulgas omavolilise veekasutamise või reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale eeskirja kohase hüvitise arve tasumise tähtaja ületamisel üle 30 päeva, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine katkestada, kui vee-ettevõtja on sellest klienti kirjalikult 10 päeva enne katkestamise tähtpäeva teavitanud ja klient ei ole katkestamise tähtpäevaks oma kohustusi vee-ettevõtja ees täitnud.

  (3) Vee-ettevõtjal on õigus eelneva kirjaliku hoiatuseta katkestada kliendile vee andmine ja reo- ning sademevee ärajuhtimine:
  1) omavolilise veevõtu või reo- või sademevee ärajuhtimise ilmsiks tulekul;
  2) kinnistu veevärgist või reo- või sademevee kanalisatsioonist lähtuva reostuse korral, mis ohustab ühisveevärki või -kanalisatsiooni, inimese elu või tervist või keskkonda;
  3) sisendustoru lekke ilmnemisel:
  4) käesoleva eeskirja mõistes keelatud ühenduse ilmnemisel.

  (4) Vee-ettevõtja võib katkestada vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise, teatades sellest klienti kirjalikult 10 päeva ette enne katkestamise tähtpäeva:
  1) kui rikutakse eeskirja § 15 lõike 3 nõudeid;
  2) muul eeskirjas sätestatud juhul viitega eeskirja käesolevale lõikele.

  (5) Vee-ettevõtja saadab eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud teate koopia linnavalitsusele samaaegselt teate esitamisega.

  (6) Vee-ettevõtja taastab vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise pärast katkestamise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

§ 18.   Vastutus ning kahju hüvitamine

  (1) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja kohaselt kliendile või kolmandatele osapooltele vee andmise või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimise katkestamisel sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (2) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise või reovee ning sademevee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu tulemusena või maapinnast allpool asuvate kinnistu ja/või ruumide torustike sulgurseadmete puudumise või mittekorrasoleku tõttu. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

  (3) Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnistul asuvas ehitises ruumide üleujutusi, korvab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

§ 19.   Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kahjustuse või avarii korral vee andmine ja reovee ning sademevee ärajuhtimise piiramine, peatamine ja taastamine

  (1) Plaaniliste remonttööde algusest ning nendega seonduvatest teenuse katkestustest teavitatakse kliente kirjalikult ette vähemalt 5 tööpäeva. Avariilistest remonttöödest ja sellega seonduvatest veekatkestustest teavitab vee-ettevõtja koheselt pärast avariiteate saamist linnavalitsust. Kui avarii tõttu on teenuse osutamine häiritud rohkem kui 4 tundi, teavitab vee-ettevõtja sellega seotud klienti või kliente ning avaldab avariiga seotud informatsiooni koos likvideerimise orienteeruva ajaga oma kodulehel.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja/või reovee ning sademevee ärajuhtimine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle viie tunni tagab vee-ettevõtja ajutise veevõtu klientide esmasteks vajadusteks. Vee-ettevõtja taastab vee andmise ja reovee ning sademevee ärajuhtimise alates remonttööde valmimisest.

  (3) Teemaale või tänava pinnale ulatuvate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste purunemise või rajatiste purunemisest põhjustatud teepinna vajumise korral tagab vee-ettevõtja teelõigu liikluskorraldusvahenditega märgistamise ning likvideerib avarii kooskõlastatult tee või tänava omanikuga.

7. peatükk Omavoliline, keelatud ja ajutine veevõtt ning reo-, sademe-, drenaaži- ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimine 

§ 20.   Omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee määratlemine

  (1) Ühisveevärgi või kanalisatsiooni torustiku ühendust (ka ajutist ühendust vooliku, toru jms abivahendi abil), mis on tehtud ilma vastava lepinguta ja/või tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavoliliseks veekasutuseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mil:
  1) puudub vee-ettevõtjaga vastav teenusleping, välja arvatud ÜVVKS § 8 lõikes 41 sätestatud juhul;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud eeskirja § 15 lõikes 15 toodud juhud;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud või kui klient ei ole taganud eeskirja § 15 lõike 3 punkti 4 kohast juurdepääsu 10 päeva möödumisel pärast vastava kirjaliku nõude ja hoiatuse esitamist vee-ettevõtja poolt;
  4) vee- või reoveearvesti näitusid on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud või arvesti on rikutud;
  5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku katkestamiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;
  6) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  7) vee-ettevõtja loata toimub veevõtt tuletõrje hüdrandist, v.a eeskirja § 15 lg 15 juhul;
  8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;
  9) toimub muu tegevus, mis võimaldab teenuseid tarbida selle eest kehtestatud hinda maksmata.

  (3) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt sellekohane akt;
  2) võib vee-ettevõtja katkestada kinnistule vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise ette teatamata;
  3) isikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 21 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse katkestamise kulud ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest;
  4) tasub klient või kinnistu omanik eemaldatud plommi asendamise eest.

  (4) Omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks ja vee-ettevõtjale hüvitise arvutamisel lähtutakse kasutamise kestvusest üks aasta. Veevõtu korral tuletõrje hüdrantidest loetakse kestvuseks üks kuu.

  (5) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul on vee-ettevõtjal õigus nõuda omavoliliselt ilma vastava lepinguta teenuse kasutajalt ajutise tähtajalise teenuslepingu sõlmimist kuni kinnistu sisendustorustike ja veemõõdusõlme vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viimiseni või sellise vastavuse tõendamiseni. Tähtajalise lepingu kestvuseks on üldjuhul üks kuu. Kui ajutise teenuslepingu lõppemise tähtajaks ei ole kinnistu sisendustorustikke vee-ettevõtja nõuetele vastavusse viidud või vastavust tõendatud ning omavolilise veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise eest vee-ettevõtjale hüvitist täies ulatuses tasutud, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine kinnistule ja kinnistu kanaliseerimine katkestada vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (6) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse tegelikult vee-ettevõtjale tekitatud kahjust, kuid mitte vähem kui täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 21.   Vastutus ning omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise eest hüvitise maksmine vee-ettevõtjale

  (1) Omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise eest tasub:
  1) füüsilisest isikust klient vee-ettevõtjale hüvitist arvestusega, et vastav elamuühik kasutab vett 0,6 m³/ööpäevas. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest;
  2) juriidilisest isikust klient vee-ettevõtjale hüvitist toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitisele tasu selle kanaliseerimise eest.

  (2) Hüvitis arvutatakse lähtudes veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenustasust ja omavolilise ühenduse kestvus määratakse eeskirja § 20 lõike 4 kohaselt, kui pole võimalik tõendada omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise tegelikku kestvust.

  (3) Omavolilise reovee ning sademevee kanaliseerimise eest tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 kohasele arvestuskorrale;
  3) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel (lahkvoolsesse) reoveekanalisatsiooni summas, mis vastab kahekordsele eeskirja § 22 lõike 1 punktis 5 toodud arvestuskorrale;
  4) sademe-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel sademevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 22 lõike 1 punktis 5 toodud arvestuskorrale;
  5) vee-ettevõtja loata vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee ühiskanalisatsiooni purgimise korral, lähtutakse mahuti 40-kordsest mahust, kuid mitte väiksema, kui 10 m3 mahuti mahust.

  (4) Eeskirja käesolevas paragrahvis toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja vähendada või suurendada, kui vee-ettevõtjal on võimalik tuvastada piisavalt täpselt tegelikult kasutatud teenuse maht. Kui vee-ettevõtjale kohustusliku õigusaktiga sätestatakse käesolevast eeskirjast erinevad omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademevee kanaliseerimise mahu määramise kord ja hüvitise määrad, rakendab vee-ettevõtja õigusaktis toodud korda ja määrasid.

  (5) Kui omavoliline vee kasutamine või reovee ning sademevee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus katkestada kinnistule vee andmine või kinnistu reovee ning sademevee kanaliseerimine vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

  (6) Omavolilise veekasutuse või vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja käesolevas paragrahvis toodu alla, määratakse hüvitis volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

  (7) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 15 lõikes 15 toodud juhtusid, tingimusel, et peeti kinni samas toodud nõuetest. Plommide tagasipaigalduse kulud eeskirja § 15 lõikes 15 toodud juhtudel kannab klient.

§ 22.   Keelatud ühendused ja hüvitise maksmine vee-ettevõtjale

  (1) Keelatud ühenduseks loetakse ja selle eest tasutakse vee-ettevõtjale hüvitist:
  1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) vee, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamise või imbumise torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki normaal- kui ka alarõhu korral. Samuti ühendus, mille veetorustik ei ole kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru eest;
  2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist (vaba väljavooluta, torukatkestita jms) kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurvekateldega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  4) ühendust, mis võimaldab reovett juhtida sademevee kanalisatsiooni, millisel juhul tasub klient hüvitist ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) võetava vee puhul vastavalt käesoleva eeskirja § 21 lõike 1 kohasele arvestuskorrale ning hüvitab vee-ettevõtjale tekitatud kahju;
  5) ühendust, mis võimaldab sademevee juhtimist reoveekanalisatsiooni, millisel juhul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist iga sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 300 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (2) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhtudel kasutatakse hüvitise arvutamisel vastava tarbijagrupi reovee ning sademevee ärajuhtimise teenustasu määra. Keelatud ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks ja vee-ettevõtjale hüvitise arvutamisel lähtutakse kasutamise kestvusest üks aasta.

  (4) Kui kliendi poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, on klient kohustatud sellest tulenevad kahjud hüvitama.

§ 23.   Ajutised torustikud

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust või reovee ning sademevee kanaliseerimist ajutisteks tarvituseks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) vee-ettevõtja poolt antud tehniliste tingimuste ja tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi või kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (5) Tähtajalise teenuslepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

8. peatükk Nõuded ärajuhitava reo- ja sademevee kohta 

§ 24.   Reo- ja sademevee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

  (1) Reovett võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba ja lepingut omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades.

  (2) Sademeveekanalisatsiooni võib juhtida vaid sellist sademevett, mis ei kahjusta sademeveekanalisatsiooni ehitisi ja seadmeid ning mille reostusnäitajad ei ületa sademeveele kehtestatud reostusnäitajate piirväärtuseid.

  (3) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis sisaldab:
  1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;
  2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;
  3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;
  4) radioaktiivseid aineid;
  5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;
  6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;
  7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

  (5) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 ºC.

  (6) Ühiskanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh purustatud kujul.

  (7) Reo- ja sademevee kanaliseerimisel on keelatud tekitada nii hüdraulilisi, kui reostuslikke löökkoormusi.

  (8) Isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tulemusel tekivad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste või seadmetele kahjustused, peavad põhjustatud kahju hüvitama, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjud. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

§ 25.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused ja ohtlikud ained

  (1) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma üksnes reovett ja sademevett, mille reostusnäitajad ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud tabelis määratud piirväärtusi ja reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis.

  (2) Ohtlike ainete reostusnäitajate piirväärtusteks on ÜVVKS § 10 lõike 2 alusel keskkonnaministri kehtestatud piirväärtused.

  (3) Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad käesoleva paragrahvi lõike 2 või lõike 6 kohaseid piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- ja/või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. Valitud eelpuhastustehnoloogia peab tagama kanaliseeritava reo- ja sademevee nõuetele vastavuse.

  (4) Lähtuvalt reoainete ja ohtlike ainete kontsentratsioonist kuulub reovesi kolme reostusgruppi (RG-1 kuni RG-3) ning viide ülenormatiivse reostuse gruppi (ÜRG) vastavalt lisale:
  1) esimene reostusgrupp (RG-1) - tinglikult puhtad reoveed, kui nende reostusaste on grupi piirväärtuste piires;
  2) teine reostusgrupp (RG-2) - elu- ja ametkondlikus veetarbimises tekkinud olmereoveed, kui nende reostusaste on grupi piirväärtuste piires;
  3) kolmas reostusgrupp (RG-3) - tööstuse-tootmise veetarbimises tekkinud reoveed, kui nende reostusaste on grupi piirväärtuste piires;
  4) neljas kuni kaheksas ülenormatiivse reostuse grupp (ÜRG-4 kuni ÜRG-8) - kõik reoveed, mille reostusaste ületab käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud tabelis määratud reostusnäitajate või käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasete ohtlike ainete piirväärtuse ületamisel loetakse seda ühiskanalisatsiooni ja/või keskkonda ohustavaks reostuseks, millise olukorra tuvastamisel on vee-ettevõtjal õigus kinnistu kanaliseerimine viivitamatult katkestada, teatades sellest klienti kirjalikult hiljemalt katkestamise päeval. Vee-ettevõtja saadab nimetatud teate koopia linnavalitsusele samaaegselt teate esitamisega. Käesolevas lõikes nimetatud reostuse tekkimisel peab klient kandma vastavad proovivõtu kulud ning hüvitama vee-ettevõtjale kliendi kinnistu reo- või sademevee saastatusest tulenevad vee-ettevõtja poolt riigile tasumisele kuuluvad ülenormatiivse reostuse tasu, saastetasu, trahv jms.

  (6) Reostusnäitajate piirväärtused:

ReostusnäitajaTähisMõõtühikPiirväärtusPiirväärtus
ABC12
Vesinikioonide minimaalne sisaldus reoveespHminpH-ühik6,505,00
Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reoveespHmaxpH-ühik8,5011,50
Heljuvainesisaldusmg/l500,002000,00
Biokeemiline hapnikutarveBHT7mg/l375,001500,00
Keemiline hapnikutarveKHTmg/l750,002500,00
Polaarsete süsivesinike sisaldusmg/l50,00300,00
Naftasaadustesisaldusmg/l5,5022,00
Üldlämmastikusisaldusmg/l125,00225,00
Ühealuseliste fenoolide sisaldusmg/l2,9011,60
Pindaktiivsete ainete sisaldusmg/l44,00176,00
Üldfosforisisaldusmg/l15,0028,50

§ 26.   Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusgrupid ja ülenormatiivse reostuse tasu ning vastutus

  (1) Reovee ärajuhtimise tasu diferentseerimiseks määratakse kliendi reovesi reostusgruppi (RG) vastavalt reo- või ohtliku aine kontsentratsioonile kooskõlas käesoleva määruse lisaga.

  (2) Reostusgrupp (RG) või ülenormatiivse reostuse grupp määratakse kliendile vee-ettevõtja poolt eksperthinnanguga reovee analüüsi tulemuste põhjal kasvõi ühe reostusnäitaja suurima väärtuse alusel mistahes ajahetkel. Reovee analüüside võtmine toimub käesoleva eeskirja kohaselt.

  (3) Reovee ärajuhtimise tasu võtmisel lähtutakse kliendi reovee reostusgrupist. Reostusgrupi (RG) hinda rakendatakse alates proovivõtu kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni järgmise proovivõtukuu esimese kuupäevani.

  (4) Ülenormatiivse reostuse tasu määrab vee-ettevõtja kliendi reoveest võetavate proovi analüüsi tulemuste põhjal maksimaalse reostusnäitaja sisalduse järgi. Kasvõi ühe reostusnäitaja osas ettenähtud kontsentratsiooni ületamisel mistahes ajahetkel, võetakse ülenormatiivse reostuse tasu aluseks järgmine ülenormatiivse reostusnäitajate grupp. Reostusnäitajate grupid määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.

  (5) Ülenormatiivse reostuse tasu määrab vee-ettevõtja kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmise kuuni. Kui kinnistul on mitu väljalasku ühiskanalisatsiooni, määratakse ülenormatiivse reostuse tasu suurema reostusnäitajatega väljalasu järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalasud on eraldi mõõdetavad, võidakse kehtestada eri väljalaskudele erinevad tasud vastavalt ülenormatiivse reostusnäitajate grupile.

  (6) Ühiskanalisatsioonirajatiste kahjustamisel või puhastusprotsessis häirete tekkimisel reostusgrupi RG-8 reostusnäitajate piirväärtust ületava kliendi reovee ja/või sademevee poolt on vee-ettevõtjal õigus esitada nõue kõigi ülemäärase reostuse ja rajatiste kahjustuste likvideerimiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks kalkulatsiooni alusel.

  (7) Reoaine või ohtliku aine leidmisel kliendi kinnistu reoveest või sademeveest, mille kohta puudub antud ühiskanalisatsiooni võrgus kinnitatud piirväärtused või mille kohta pole klient oma taotluse alusel saanud eelnevalt reovee väljalasutingimusi (sh piirväärtust ja/või reostusgruppi), on vee-ettevõtjal analoogselt RG-8 reostusnäitajate piirväärtust ületava reovee juhtumiga õigus rakendada sanktsioone (s.t vee-ettevõtjal on õigus nõuda kliendilt kuni viiekordset RG-8 ülenormatiivse reostuse tasumäära). Lisaks peab reostuse põhjustanud klient kandma vastavad proovivõtu kulud ning hüvitama vee-ettevõtjale kliendi kinnistu reo- või sademevee saastatusest tulenevad vee-ettevõtja poolt tasumisele kuuluvad ülenormatiivse reostuse tasu, saastetasu, trahv jms.

  (8) Kui kinnistul on mitu reovee ärajuhtimise ühendust ühiskanalisatsiooni, võetakse proovid igast reovee ärajuhtimise kontrollkaevust ja määratakse reostusnäitajad igale ärajuhtimisele. Ülenormatiivse reostuse ilmnemisel määratakse tasu suurima reostusastme järgi.

  (9) Kui kinnistul on kaks või enam eraldatud veevärgisüsteemi eraldi arvestitega ja ka eraldatud kanalisatsioonisüsteemid reovee ärajuhtimiseks, võib vee-ettevõtja kliendi taotlusel määrata reostusastmed igale reovee ärajuhtimise ühendusele eraldi.

§ 27.   Reo- ja sademevee reostusnäitajate kontrollimine

  (1) Kliendi reo- ja/või sademevee reoainesisalduse kontrollimise proovivõtu kohaks on kontrollkaev, mis fikseeritakse vee-ettevõtja ja kliendi vahelises teenuslepingus. Kontrollkaevuks on viimane kinnistu kanalisatsiooni vaatluskaev enne kinnistu kanalisatsiooni liitumist ühiskanalisatsiooniga või liitumispunkt või kokkuleppeliselt muu proovivõtuks esinduslik kaev. Kui kontrollkaev ei ole teenuslepingus määratud, siis võetakse proov liitumispunktist või selleks sobivast kinnistupoolsest vaatluskaevust.

  (2) Proovivõtu sagedus ja reostusnäitajate loetelu proovivõtus määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt kliendi reovee reostuse iseloomust. Reostuse iseloomu ja reostusnäitajate loetelu määramiseks on vee-ettevõtja esindajal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest ohtlikest ainetest ja materjalidest (sh bakterioloogiliselt ja radioaktiivselt ohtlikest ainetest ja materjalidest).

  (3) Avariijuhtudel, mis põhjustasid reovee reoainete kontsentratsiooni tõusu, samuti ohtlike ainete sattumisest ühiskanalisatsiooni, on klient kohustatud viivitamata teatama nimetatud juhtumist vee-ettevõtjale vajalike ohutusmeetmete rakendamiseks.

  (4) Proove võtab vee-ettevõtja proovivõtja kliendi esindaja või volitatud isiku juuresolekul. Kui kliendi esindaja või volitatud isik ei viibi proovivõtu juures või keeldub protokolli allkirjastamast, teeb inspektor-proovivõtja vastava märke proovivõtuprotokolli ja võtab selle kohta juurde ühe tunnistaja allkirja. Proovivõtja peab olema atesteeritud keskkonnaministeeriumi juures tegutseva vastava atesteerimiskomisjoni poolt ja omama vastavat atesteerimise tunnistust. Vee-ettevõtja korraldab proovide analüüsi veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumis.

  (5) Reo- või sademevee proovi võtmine vormistatakse proovivõtuprotokolliga kahes eksemplaris, millest üks tagastatakse kliendile pärast proovi analüüsi tulemuste saamist järgneva proovivõtu või kontrollreidi ajal.

  (6) Kui proovivõtu analüüsi andmetel reoainesisalduse kontsentratsioon põhjustab reostusnäitaja piirväärtuse või ülenormatiivse reostusegrupi muutumist, väljastatakse kliendile vastav teatis kirjalikus vormis kahe nädala möödumisel proovivõtu päevast.

  (7) Proov võetakse punktproovina järgides keskkonnaministri määrusega kehtestatud proovivõtmise nõudeid.

  (8) Kliendil on õigus võtta reostusnäitajate määrangul aluseks tema poolt valitud veeuuringuteks akrediteeritud laboratooriumi analüüsitulemused, kusjuures proov peab olema võetud paralleelproovina ka vee-ettevõtja poolt.

9. peatükk Võetava vee mõõtmine ja ärajuhitava reovee arvestamise kord 

§ 28.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Veemõõdusõlm peab vastama vee-ettevõtja tehnilistele nõuetele. Veemõõdusõlme vastavuse tagab klient ning kannab selleks vajalikud kulud.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Veemõõdusõlm peab reeglina asuma hoones, selle peatorupoolses küljes, kohe pärast sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõdukaevus, kohe pärast sisendustoru suubumist kinnistule või liitumispunktis.

  (4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m;
  4) kinnistu veetorustik läbib naaberkinnistut või kinnistuid ja kinnistu ei ole allklient.

  (5) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid.

  (6) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehniliste tingimustele. Esmase veearvesti paigaldamisega seotud kulud, sh veearvesti, kannab üldjuhul klient.

  (7) Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele ja antakse üle vee-ettevõtja omandisse.

  (8) Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase säilimise eest.

§ 29.   Kliendi kohustused veearvesti toimimise tagamiseks

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ning selle kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest;
  2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõdusõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
  5) et veearvesti ei oleks uputatud ruumi või kaevu valgunud vee poolt.

  (2) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja 5 tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

  (3) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 3, 4 ja 5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine kinnistule või ridaelamu boksile (kui on võimalik eraldi ridaelamu boksi veevarustust katkestada) vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (4) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 21 toodud hüvitise nõuet.

  (5) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

  (6) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõdusõlme plomme.

§ 30.   Veearvestus

  (1) Kliendile antav vesi mõõdetakse eeskirja § 28 sätestatud tingimustele vastava veearvesti järgi.

  (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kaheteistkümne kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Kui kliendi tarbimise periood on lühem kui kaksteist kuud, võetakse aluseks kliendi tarbimise perioodi keskmine ööpäevane tarbimine. Nimetatud arveldamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatut eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.

  (4) Kui eeskirja § 29 lõike 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile tarbitud veekoguse ümberarvestus alates veearvesti elamusse paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja eest, kuid mitte rohkem kui 6 kuu ulatuses.

  (5) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

  (6) Ühekordne veekasutus (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

  (7) Päästekeskuse poolt tulekahju kustutamiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust Päästekeskus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. Päästekeskuse poolt kasutatud vee eest tasu ei võeta.

  (8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja § 15 lõike 15 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja.

§ 31.   Reovee arvestus

  (1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse, kui vee-ettevõtja või klient seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool, v.a. eeskirja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui kulud kannab klient.

  (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus reovee arvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

  (3) Reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja § 30 lõikes 2 sätestatud korras.

  (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast teistkordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu reoveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 21 sätestatud sanktsioone eeskirja § 20 lõike 4 kohase kestvusega.

  (5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni (läbipesu, katsetus jms) arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 32.   Reovee mõõtmine

  (1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 31 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel

  (2) Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele.

  (3) Reovee mõõdusõlme vaatab üle, aktsepteerib selle kasutuse reo- või sademevee mõõtmiseks ja plommib vee-ettevõtja. Koostatakse kahepoolne akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

  (4) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samamoodi veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja § 30 lõikes 1 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus katkestada vee andmine või reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 17 lõikele 4.

  (5) Reoveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 21 kohast hüvitise nõuet.

  (6) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 30 kohast õigust reovee mõõdusõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale.

  (7) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõdusõlme plomme.

10. peatükk Teenuse eest tasumine 

§ 33.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise kord

  (1) Veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste hinnad kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Konkurentsiametiga.

  (2) Klient tasub veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste eest vee-ettevõtjale vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud hindadele ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepingule.

  (3) Klient on kohustatud tasuma veevarustuse ja reo- ning sademevee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud ajal vastavalt vee-ettevõtja poolt esitatud arvetele. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, arvestades, et juriidilisele isikule või füüsilisest isikust ettevõtjale ei või see olla rohkem kui 0,5% ning füüsilisele isikule mitte rohkem kui 0,1% tasumata summalt päevas.

  (4) Omavolilise veekasutamise, reovee ning sademevee kanaliseerimise ning keelatud ühenduste eest vee-ettevõtjale tasumisele kuuluva hüvitise maksetähtaeg on 14 päeva vastava arve väljastamisest.

  (5) Veevarustuse ja reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile kirjalik hoiatus ja katkestada kinnistu veevarustus või reovee ning sademevee kanaliseerimine käesoleva eeskirja § 17 lõikes 2 sätestatud korras.

11. peatükk Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine 

§ 34.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse kinnistu omanikuga ning määramata tähtajaks, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu. Teenuslepingu lisadeks võivad olla muuhulgas liitumisleping ja piiritlusakt.

  (2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ning sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseadusele. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kliendid volitatud esindaja kaudu

  (3) Eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kliendil esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu kasutus- või omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (4) Tähtajalise teenuslepingu sõlmimiseks esitab klient avalduse ja dokumendi, mis tõendab tähtajalise teenuse kasutamise vajadust. Avalduse alusel väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused. Paigaldatud torustikud ja seadmed vaatab üle vee-ettevõtja esindaja, kes nende nõuetele vastavuse korral vormistab kasutusele lubamise akti, mille alusel sõlmitakse leping.

  (5) Ühekordse veekasutuse või reovee ning sademevee kanaliseerimise loa saamiseks esitab seda soovinud isik vormikohase avalduse. Ühisveevärgist vee saamiseks või reovee ning sademevee kanaliseerimiseks ühiskanalisatsiooni koostatakse tähtajaline leping.

§ 35.   Teenuslepingu lõpetamine ja uuendamine

  (1) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud tingimustel ja korras, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 15 tööpäeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue kliendi poolt on viimane kohustatud 7 tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse või reovee ning sademevee kanaliseerimise uue kliendi poolt omavoliliseks.

  (2) Kui klient lõpetab teenuslepingu põhjusel, et teenuseid enam ei vajata ehitiste kasutamisotstarbe muutumise või lammutamise tõttu, tuleb vee-ettevõtjale eelnevalt tasuda kulutused ühendustorude likvideerimise eest.

  (3) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni 2 aastaks kinnistule veeandmise ja/või reovee ning sademevee kanaliseerimise katkestamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale katkestamise ja taasavamise kulud.

  (4) Vee-ettevõtjal on õigus võlaõigusseaduses ja teenuslepingus sätestatud korras üles öelda kliendiga sõlmitud teenusleping:
  1) toimub omavoliline veekasutus või reovee ning sademevee kanaliseerimine;
  2) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  3) juhul, kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, ei ole klient enam kinnistu või ehitise kui kinnasasja omanik või õiguslikul alusel maa kasutaja või muul põhjusel ei saa olla vee-ettevõtja kliendiks;
  4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ehitiste lammutamisel või hävimisel;
  5) juriidilise isiku lõppemisel, kui tal ei ole õigusjärglast;
  6) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (5) Teenuslepingu lõpetamisest käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

  (6) Kliendil on 2 aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise taastamise kulud.

  (7) Kui kahe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse või reovee ning sademevee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kliendil sõlmida liitumisleping.

12. peatükk Rakendussätted  

§ 36.   Varasemate lepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud liitumislepingud kehtivad, kuni lepingupooled täidavad liitumislepingus sätestatud kohustusi.

§ 37.   Vaidluste lahendamine

  Eeskirja täitmisel tekkivad lahkarvamused kliendi ja vee-ettevõtja vahel lahendatakse nendevaheliste läbirääkimiste teel või õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 38.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Maardu Linnavolikogu 27.11.2012 määrus nr 73 ,,Maardu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kehtestamine“ ja 30.06.2009 määrus nr 187 ,,Maardu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

Ailar Lyra
Maardu Linnavolikogu esimees

Lisa Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate reostusgrupid

/otsingu_soovitused.json