Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Paide linna põhimäärus

Paide linna põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Paide Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.07.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.06.2021, 9

Paide linna põhimäärus

Vastu võetud 17.06.2021 nr 9

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Paide linna põhimäärus (edaspidi määrus) sätestab Paide linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse õiguslikud alused, Paide linna sümbolid ja nende kasutamise, volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korra, isikuvalimiste korraldamise volikogus, volikogu ja volikogu organite töökorra, valitsuse moodustamise ja valitsuse töökorra, linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste moodustamise, linna arengudokumentide ja eelarve koostamise üldpõhimõtted, ühisametite ja -asutuste moodustamise teiste omavalitsusüksustega, linna osalemise juriidilistes isikutes, linna esindamise korra ja välissuhete alused.

§ 2.   Paide linn

  (1) Paide linn on moodustatud Paide valla, Roosna-Alliku valla ja Paide linna ühinemise teel ning on nimetatud omavalitsusüksuste üldõigusjärglane.

  (2) Paide linn on avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 3.   Paide linna elanik

  Paide linna elanik (edaspidi linnaelanik) on füüsiline isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Paide linnas.

§ 4.   Paide linna omavalitsusorganid

  Paide linna omavalitsusorganid on Paide linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Paide linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

§ 5.   Paide linna asjaajamiskeel

  Paide linna asjaajamiskeel on eesti keel.

2. peatükk PAIDE LINNA SÜMBOLID 

§ 6.   Paide linna sümbolid

  (1) Paide linna sümbolid on Paide linna vapp, Paide linna lipp, Paide linna logo ja linnapea ametiraha.

  (2) Paide linna vapi ja lipu kasutamine käesolevas määruses määramata juhtudel toimub linnavalitsuse loa alusel.

  (3) Paide linna sümboleid ei tohi kasutada vääritul moel.

§ 7.   Paide linna vapp

  (1) Paide linna vapiks on kilp, mille sinise välja keskel on kolmetahuline torn punase koonusekujulise katusega. Torni esiküljel ja ülal katuse all asetsevad kolm musta aknaava. Kummalgi pool torni kilbi flangil on hõbedane paekivi.

  (2) Paide linna vapi värvilist ja must-valget kujutist võib kasutada linnavolikogu ja –valitsuse, ametiasutuse ja ühisameti, mille moodustamises osaleb Paide linn, dokumentidel ja pitsatitel, autasudel, etikettidel, siltidel jt trükistel ning suveniiridel kujunduselemendina.

  (3) Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Paide linna vapi kujutist kasutada linnasekretäri loal. Linnasekretär informeerib loa andmisest linnavalitsust loa andmisele järgneval istungil.

  (4) Kui linna vapi kujutist kasutatakse lepingu alusel, ei ole luba vaja taotleda.

§ 8.   Paide linna lipp

  (1) Paide linna lipp koosneb kahest osast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2. Lipu vardapoolne 1/3 pikkune osa koosneb kahest rohelisest ja ühest valgest laiust järgmise asetusega: peal ja all 2/5- laiused rohelised laiud ja nende vahel lipu keskel 1/5-laiune valge laid. Lipu teine, 2/3 -pikkune osa, koosneb samalaiustest laidudest vastandasetuses nii, et ülemine ja alumine 2/5-laiused laiud on valged ja nende vahel keskmine 1/5- laiune laid on roheline.

  (2) Paide linna lipp heisatakse või pannakse alaliselt välja Paide keskväljakul, linna ametiasutuse hoonetel või ruumides ning Paide linna osalusega ühisameti hoonel või hoonetel.

  (3) Paide linna lipu võib heisata või välja panna:
  1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel;
  2) Paide linna avalikel üritustel;
  3) alaliselt ametiasutuse hallatavate asutuste või Paide linna osalusega ühisasutuse hoonetel või nende kõrval mastides;
  4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;
  5) igaühel on õigus heisata ja kasutada Paide linna lippu, järgides head tava;
  6) teistel juhtudel linna avalikus ruumis linnavalitsuse loal.

  (4) Paide linna lipu värvilist ja must-valget kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, autasudel, etikettidel, siltidel jt trükistel ning suveniiridel kujunduselemendina.

  (5) Dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Paide linna lipu kujutist kasutada linnasekretäri loal. Linnasekretär informeerib loa andmisest linnavalitsust loa andmisele järgneval istungil.

  (6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Paide linna ametlikud delegatsioonid, Paide linna esindavad kollektiivid või linnasekretäri loal üksikisikud.

  (7) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

§ 9.   Paide linna logo

  (1) Linna logo on kombineeritud märk, mis koosneb kujutisest ja sõnamärgist. Sõnamärk on LINN SÜDAMES. Kujutis on südame motiiv, mille sisse on kirjutatud "Paide".

  (2) Paide linna tunnuslause on: LINN SÜDAMES. Sõna "linn" võib asendada heade kommetega kooskõlas oleva sõnaga.

  (3) Paide linna logoga lipp on valgest kangast ristkülikukujuline, lipu keskel asetseb linna logo. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11.

  (4) Paide linna logo ja tunnuslause kasutamiseks, sh käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses nimetatud tunnuslauses sõna asendamiseks, annab loa linnasekretär. Linnasekretär informeerib loa andmisest linnavalitsust loa andmisele järgneval istungil.

  (5) Paide linna logo on registreeritud kaubamärk. Kui linna logo ja tunnuslauset kasutatakse lepingu alusel, ei ole luba vaja taotleda.

§ 10.   Linnapea ametiraha

  (1) Paide linnapea ametiraha koosneb hõbedast valmistatud ketist ja ametirahast, millel on Paide linna vapp ja tekst “PAIDE LINNAPEA”.

  (2) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Paide linnapeal ametisse kinnitamise hetkest kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle linnavolikogu esimehele. Viimane annab ametiraha uuele linnapeale üle linnavolikogu istungil pärast tema ametisse valimist.

3. peatükk PAIDE LINNA AUTASUD JA TUNNUSTUSAVALDUSED 

1. jagu Paide linna autasud 

§ 11.   Paide linna autasu

  (1) Paide linna autasud on aukodaniku nimetus, linna vapimärk, linna tunnustusmedal ja linna tänukiri.

  (2) Aukodaniku nimetuse ja linna vapimärgi annab linnavolikogu otsusega, linna tunnustusmedali ja linna tänukirja annab linnavalitsus korraldusega.

  (3) Ettepaneku aukodaniku nimetuse ja vapimärgi andmiseks võib teha igaüks. Taotlus koos põhjendusega linna autasu andmiseks esitatakse 1. juuniks linnakantseleisse. Taotlust menetleb selleks moodustatud linnavolikogu komisjon. Aukodaniku nimetus ja linna vapimärk antakse üle Paide linna sünnipäeva tähistamisel.

  (4) Ettepaneku linna tunnustusmedali ja linna tänukirja andmiseks võib teha igaüks. Taotlus koos põhjendusega linna autasu andmiseks esitatakse linnakantseleisse. Taotlust menetleb linnavalitsus.

  (5) Sobiva kandidaadi puudumisel võib linn jätta autasu andmata.

  (6) Aukodaniku nimetuse, linna vapimärgi ja linna tunnustusmedali saaja nimi ja värviline foto kantakse linna auraamatusse.

  (7) Linnavolikogu võib aukodaniku nimetuse ja linna vapimärgi ära võtta vääritu käitumise eest.

  (8) Linna autasude üle peab arvestust linnasekretär.

§ 12.   Paide linna auraamat

  (1) Paide linna auraamatusse (edaspidi auraamat) kantakse:
  1) Paide linna aukodaniku nimi ja värviline foto;
  2) Paide linna vapimärgikavaleri nimi ja värviline foto;
  3) Paide linna tunnustusmedaliga autasustatu nimi ja värviline foto;
  4) kooli hõbemedaliga lõpetanud õppuri, kes on Paide linna elanik, või Paide linnas asuva kooli hõbemedaliga lõpetanud õppuri, nimi ja värviline foto.

  (2) Auraamatut hoitakse linnakantseleis. Auraamatu hoidja ja sissekannete korraldaja on linnasekretär.

§ 13.   Paide linna aukodanik

  (1) Aukodaniku nimetus antakse füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Paide linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. Aukodaniku nimetuse võib omistada ka postuumselt.

  (2) Aukodanikule antakse aukodaniku märk ja aukodaniku tunnistus. Aukodaniku märk on kahekihiline rinnamärk aluspärja ja sellel asetseva vapimärgiga, mida ümbritseb tekst „Paide linna aukodanik”. Aukodaniku tunnistusele kirjutavad alla linnavolikogu esimees ja linnapea. Aukodaniku tunnistus kinnitatakse Paide linna pitsatiga.

  (3) Aukodaniku nimetuse omistamisega kaasnevad esemeline ning rahaline kingitus. Rahalise kingituse suuruse järgmiseks aastaks otsustab linnavolikogu igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.

§ 14.   Paide linna vapimärk

  (1) Vapimärk antakse füüsilisele isikule Paide linnale osutatud teenete eest.

  (2) Vapimärk on valmistatud hõbedast. Vapimärk kujutab Paide Vallitorni kaheksakandilist põhiplaani, mille sees olevate ristide värvid on Paide linna lipuvärvid. Vapimärgil on Paide linna vapp. Vapimärgi siseküljele on graveeritud märgi number, andmise aasta ning saaja ees- ja perekonnanimi.

  (3) Vapimärgi juurde antakse tunnistus, millele kirjutavad alla linnavolikogu esimees ja linnapea. Tunnistus kinnitatakse Paide linna pitsatiga.

  (4) Vapimärgi andmisega kaasnevad esemeline ja rahaline kingitus. Rahalise kingituse suuruse järgmiseks aastaks otsustab linnavolikogu igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.

§ 15.   Paide linna tunnustusmedal

  (1) Paide linna tunnustusmedal antakse:
  1) Paide linnaelanikule või Paide linnas asuva kooli kuldmedaliga lõpetamisel;
  2) tunnustusena füüsilisele isikule linnavalitsuse ettepanekul.

  (2) Tunnustusmedali keskne ketas on valmistatud esiküljelt lihvimata ja tagaküljelt lihvitud paekivist, ketast ümbritseb separauast rõngas. Rõngas pinguldub ümber paekivist ketta, mille fikseerimiseks on neli vastavatesse õnarustesse sobivat teravikku. Horisontaalsele pingutuskruvile kinnitub väiksem rõngas, millest on pandud läbi Paide linna lipuvärvides lint. Paekivi lihvitud küljel on rõngakujuliselt tekst “SITKEM KUI RAUD, KÕVEM KUI KIVI”, tunnustusmedali saaja nimi ja väljaandmise aeg.

  (3) Linna tunnustusmedali annab üle linnapea.

  (4) Linna tunnustusmedali juurde antakse tunnustamist põhistav tunnistus, millele kirjutab alla linnapea. Tunnistus kinnitatakse Paide linna pitsatiga.

  (5) Samal aastal antakse ühele isikule üks linna tunnustusmedal.

§ 16.   Paide linna tänukiri

  (1) Paide linna tänukiri antakse teenete eest linna arendamisel.

  (2) Linna tänukirja allkirjastab linnapea. Tänukirja alumises vasakus nurgas on reljeefne linnavalitsuse pitser.

  (3) Tänukirja annab üle linnapea.

2. jagu Paide linna tunnustusavaldused 

§ 17.   Paide linna tunnustusavaldus

  (1) Linna tunnustusavaldus on:
  1) linna hariduspreemia
  2) linna kultuuripreemia
  3) linna spordipreemia;
  4) parima sportlase preemia;
  5) aasta noore preemia.

  (2) Tunnustuse saajad kinnitab linnavalitsus korraldusega. Preemia suuruse järgmiseks aastaks otsustab linnavolikogu igal aastal linna eelarve menetlemise käigus.

  (3) Ettepaneku avaldada tunnustust võib teha igaüks. Taotlus koos põhjendusega linna tunnustusavalduseks esitatakse 15. jaanuariks linnakantseleisse. Tunnustust avaldatakse Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel.

  (4) Igal aastal võib määrata ühe preemia igas kategoorias. Sobiva kandidaadi puudumisel võib linn jätta preemia määramata.

§ 18.   Paide linna hariduspreemia

  (1) Linna hariduspreemia määratakse väljapaistva tegevuse eest hariduse edendamisel Paide linnas, kuulates eelnevalt ära linnavolikogu hariduskomisjoni ja noortevolikogu arvamuse.

  (2) Preemia määramisel arvestatakse isiku saavutusi hariduse valdkonnas, tema õpilaste tulemusi õppetöös, isiku tulemuslikkust haridustöö korraldamisel, panust kultuuri või spordi propageerimisel aasta jooksul.

§ 19.   Paide linna kultuuripreemia

  (1) Linna kultuuripreemia määratakse väljapaistva tegevuse eest kultuuri edendamisel Paide linnas, kuulates eelnevalt ära linnavolikogu hariduskomisjoni arvamuse.

  (2) Preemia määramisel arvestatakse isiku saavutusi kultuuri valdkonnas, tulemuslikkust kultuuri korraldamisel, panust kultuuri propageerimisel aasta jooksul.

§ 20.   Paide linna spordipreemia

  (1) Linna spordipreemia määratakse väljapaistva tegevuse eest spordi edendamisel Paide linnas, kuulates eelnevalt ära linnavolikogu hariduskomisjoni arvamuse.

  (2) Preemia määramisel arvestatakse isiku saavutusi spordi valdkonnas, tema õpilaste sportlikke tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel, panust spordi propageerimisel kalendriaasta jooksul.

§ 21.   Paide linna parima sportlase preemia

  (1) Paide linna parima sportlase preemia määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste eest, kuulates eelnevalt ära linnavolikogu hariduskomisjoni arvamuse.

  (2) Preemia määratakse Paide linnaelanikule.

§ 22.   Paide linna aasta noore preemia

  (1) Paide linna aasta noore preemia määratakse noorele, kes on oma tegutsemisega olnud eeskujuks eakaaslastele, kuulates eelnevalt ära linna noortevolikogu arvamuse.

  (2) Preemia määratakse Paide linnaelanikule.

4. peatükk LINNAVOLIKOGU 

1. jagu Linnavolikogu liige 

§ 23.   Linnavolikogu liige

  (1) Paide linnavolikogu liige on linnavolikogu liikmeks valitud linnaelanik. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, teistest õigusaktidest, linnaelanike vajadustest ja huvidest.

  (2) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik, ta annab linnaelanikele teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna.

  (3) Linnavolikogu liige arvestab oma tegevuses korruptsioonivastase toimingupiiranguga, vajadusel selgesõnaliselt taandades end linnavolikogu komisjonis ja linnavolikogus enne küsimuse arutelu algust ja mitte osaledes sellise päevakorrapunkti arutamisel. Linnavolikogu liikme sellekohane suuline avaldus märgitakse linnavolikogu komisjoni koosoleku või linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele.

  (5) Linnavolikogu liikmel on õigus:
  1) algatada linnavolikogu õigusakte ning esitada ettepanekuid linnavolikogu menetluses olevatele eelnõudele käesolevas põhimääruse §-s 57 sätestatud korras;
  2) esitada ettepanek linnavolikogu komisjoni koosoleku ja linnavolikogu istungi päevakorra kavandisse;
  3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale;
  4) kuuluda vähemalt ühte alatisse linnavolikogu komisjoni;
  5) linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja -valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
  6) kuuluda fraktsiooni või esindada valituks osutunud valimisnimekirja.
  7) informeerida ametiasutuse kaudu valijaid enda vastuvõtuajast ja –kohast ning kasutada linnavolikogu ruume valijatega kohtumiseks.

  (6) Linnavolikogu liige lähetatakse teenistuslähetusse linnavolikogu määrusega kehtestatud korras. Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (7) Linnavolikogu võib kehtestada määrusega korra tasu maksmiseks linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvituse maksmiseks linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel, samuti tasu määrad.

§ 24.   Fraktsioon

  (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Ühes valimisnimekirjas linnavolikogusse valitud linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.

  (2) Fraktsiooni registreerimiseks esitatakse linnavolikogu esimehele fraktsiooniliikmete allkirjastatud ühine avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees või aseesimehed ja soovi korral muud andmed.

  (3) Linnavolikogu esimees teeb pärast avalduse saamist linnavolikogu istungil teatavaks fraktsiooni nimetuse, esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste nimed. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest linnavolikogu istungil. Vastav märge tehakse istungi protokolli.

  (4) Fraktsiooni juhib ja esindab fraktsiooni esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees.

  (5) Muudatuste registreerimiseks fraktsiooni koosseisus esitatakse linnavolikogu esimehele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühine avaldus. Linnavolikogu esimees teavitab istungil muudatustest linnavolikogu. Vastav märge tehakse istungi protokolli.

  (6) Fraktsiooni tegevuse lõpetamise registreerimiseks esitatakse linnavolikogu esimehele fraktsiooniliikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühine avaldus. Linnavolikogu esimees teavitab linnavolikogu istungil fraktsiooni tegevuse lõpetamisest. Vastav märge tehakse istungi protokolli.

  (7) Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks hetkest, mil fraktsiooni liikmete arv on väiksem kui kolm. Linnavolikogu esimees teavitab istungil sellest linnavolikogu. Vastav märge tehakse istungi protokolli.

2. jagu Linnavolikogu 

§ 25.   Linnavolikogu uus koosseis

  (1) Linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil valitakse linnavolikogu liikmete seast linnavolikogu esimees salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu poolthäälte enamusega. Linnavolikogu esimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

  (2) Linnavolikogu esimehe valimise uue koosseisu esimesel istungil korraldab linna valimiskomisjon.

  (3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine hõlmab järgmisi toiminguid, mis märgitakse istungi protokollis:
  1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab linnavolikogu liige või fraktsioon valimiskomisjoni esimehele kirjaliku ettepaneku;
  2) kandidaat avaldab suuliselt või kirjalikult, kas ta on nõus kandideerima või mitte;
  3) kandideerimiseks nõusoleku andnud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale;
  4) nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega, pärast seda kantakse kandidaatide nimed hääletussedelitele;
  5) pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni 5-minutilist sõnavõttu tema seisukohtade tutvustamiseks;
  6) kandidaadile võib iga linnavolikogu liige esitada kuni kolm küsimust.

  (4) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib linna valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Linna valimiskomisjon annab linnavolikogu liikmele tema allkirja vastu hääletamissedeli linnavolikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel.

  (5) Hääletamissedeli märgistamiseks peab olema võimalik kasutada hääletamiskabiini või eraldatud ruumi.

  (6) Linnavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on üks kandidaat, hääletab linnavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “poolt” või “vastu”.

  (7) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada allkirja vastu linna valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse linnavolikogu liikmete tähestikulises nimekirjas vastav märge.

  (8) Hääletamissedel, millel on märgistatud poolthäälega rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud poolthäälega ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

  (9) Hääletamine lõpeb, kui valimiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud. Hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll. Hääletustulemused teeb teatavaks linna valimiskomisjoni esimees.

  (10) Protesti võib esitada linna valimiskomisjonile pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Linna valimiskomisjon vaatab protesti läbi ja langetab otsuse enne hääletustulemuste kohta otsuse vastuvõtmist.

  (11) Hääletustulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega.

  (12) Kui ükski kandidaat ei saa linnavolikogu koosseisu poolthäälte enamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kordushääletamine. Kui teises hääletamisvoorus ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu poolthäälte enamust, korraldatakse järgmisel linnavolikogu istungil linnavolikogu esimehe uus valimine.

§ 26.   Häältelugemiskomisjon

  Linnavolikogu esimehe valimist muul juhul kui käesoleva määruse §-s 25 sätestatud, linnavolikogu aseesimehe valimist, komisjoni esimehe ja aseesimehe valimist, revisjonikomisjoni liikmete ja linnapea valimist, samuti rahvakohtunikukandidaatide ja Vabariigi Presidendi valimiseks valimiskogusse linnavolikogu esindaja valimise korraldab samal istungil avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon käesoleva määruse § 27 lõigetes 2-9 sätestatud korras. Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli alusel vormistatakse linnavolikogu otsus valimistulemuse kohta.

§ 27.   Isikuvalimised

  (1) Isikuvalimised linnavolikogus toimuvad käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Hääletamise täpsema korraldamise lepib linnavolikogu vajadusel kokku enne hääletamist ja pärast kandidaatide ülesseadmist

  (2) Kandidaadi ülesseadmine hõlmab järgmisi toiminguid, mis märgitakse istungi protokollis:
  1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab linnavolikogu liige või fraktsioon või valimisnimekiri istungi istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;
  2) kandidaat avaldab suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kas ta on nõus kandideerima või mitte;
  3) kandideerimiseks nõusoleku andnud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale;
  4) nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega, pärast seda kantakse kandidaatide nimed hääletussedelitele vastavalt ülesseadmise järjekorrale;
  5) pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulatakse kandidaadi kuni 5-minutilist sõnavõttu tema seisukohtade tutvustamiseks;
  6) iga linnavolikogu liige võib kandidaadile esitada kuni kolm küsimust.

  (3) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Häältelugemiskomisjon annab linnavolikogu liikmele tema allkirja vastu hääletamissedeli linnavolikogu liikmete tähestikulise nimekirja alusel.

  (4) Hääletamissedeli märgistamiseks peab olema võimalik kasutada hääletamiskabiini või eraldatud ruumi.

  (5) Linnavolikogu liige täidab hääletamissedelil lahtri “poolt” ristiga selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb sedeli valimiskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on üks kandidaat, hääletab linnavolikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletamissedelil ristiga vastavalt lahtri “poolt” või “vastu”.

  (6) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada allkirja vastu häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse linnavolikogu liikmete tähestikulisse nimekirja vastav märge.

  (7) Hääletamissedel, millel on märgistatud poolthäälega rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud poolthäälega ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

  (8) Hääletamine lõpeb, kui häältelugemiskomisjoni esimees on selle lõppenuks kuulutanud. Hääled loetakse kohe pärast hääletamise lõppemist. Tulemuste kohta koostatakse protokoll. Tulemused teeb teatavaks häältelugemiskomisjoni esimees.

  (9) Protesti võib esitada häältelugemiskomisjonile kohe pärast tulemuste teatavakstegemist. Häältelugemiskomisjon vaatab protesti läbi ja langetab otsuse, mille häältelugemiskomisjoni esimees teeb koheselt teatavaks.

  (10) Kui ükski kandidaat ei saa seaduses nõutud poolthäälte enamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kordushääletamine. Kui teises hääletamisvoorus ei saa kumbki kandidaat seaduses nõutud poolthäälte enamust, esitatakse uued kandidaadid ja korraldatakse uus valimine.

3. jagu Linnavolikogu pädevus ja organid 

§ 28.   Linnavolikogu pädevus

  Linnavolikogu pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist linnavolikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele.

§ 29.   Linnavolikogu esimees

  (1) Linnavolikogu esimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajasel hääletusel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Linnavolikogu esimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl.

  (2) Linnavolikogu esimees valitakse määruse §-s 27 sätestatud korda järgides, kui linnavolikogu esimees astub ametikohalt tagasi või tema volitused linnavolikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või linnavolikogu on avaldanud esimehele umbusaldust. Linnavolikogu esimehe valimiseni täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid linnavolikogu aseesimees, üks aseesimeestest või linnavolikogu vanim liige.

  (3) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu ja linnavolikogu eestseisuse tööd, sealhulgas:
  1) kutsub kokku linnavolikogu istungi;
  2) valmistab ette linnavolikogu istungi päevakorra kavandi;
  3) juhatab istungi juhatajana linnavolikogu istungit;

  (4) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu õigusakti eelnõu menetlust, sealhulgas:
  1) vaatab läbi linnavolikokku saabunud eelnõu ja suunab selle komisjoni;
  2) allkirjastab linnavolikogu õigusakti;
  3) korraldab märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist;

  (5) Linnavolikogu siseste küsimuste korraldamisel linnavolikogu esimees:
  1) annab käskkirju;
  2) korraldab linnavolikogu rahaliste vahendite kasutamist;
  3) otsustab linnavolikogu liikme teenistuslähetusse saatmise;
  4) täidab muid talle seaduste alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

§ 30.   Linnavolikogu aseesimehe või aseesimeeste valimine

  Linnavolikogu aseesimees või aseesimehed valitakse linnavolikogu liikmete seast salajasel hääletamisel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega §-s 27 sätestatud korras.

§ 31.   Linnavolikogu aseesimees

  (1) Linnavolikogu aseesimees asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul ja täidab linnavolikogu esimehe antud ülesandeid.

  (2) Kui aseesimehi on mitu, asendavad linnavolikogu esimeest aseesimehed vastavalt linnavolikogu esimehe käskkirjaga määratud asendamise järjekorrale. Linnavolikogu esimees teeb oma käskkirja teatavaks linnavolikogu istungil, käskkiri avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistris. Juhul, kui ükski linnavolikogu aseesimees ei saa linnavolikogu esimehe ülesandeid täita, asendab teda linnavolikogu vanim liige.

  (3) Linnavolikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavolikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “linnavolikogu esimehe ülesannetes”.

§ 32.   Linnavolikogu eestseisus

  (1) Linnavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on nõuandev kogu linnavolikogu esimehe juures, mille linnavolikogu esimees kutsub kokku vastavalt vajadusele.

  (2) Eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega linnavolikogu esimees, aseesimees või aseesimehed, komisjonide esimehed ning fraktsioonide esimehed ja linnavolikogusse valituks osutunud valimisnimekirjade esindajad.

  (3) Eestseisuse koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta linnapea, linnavalitsuse liikmed ja linnasekretär. Koosolek protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

§ 33.   Linnavolikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni liikmete valimine

  (1) Linnavolikogu komisjoni esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Linnavolikogu sama komisjoni esimees ja aseesimees valitakse üheaegselt. Valimine toimub määruse § 27 lõigetes 2-9 sätestatud korras käesoleva paragrahvi lõigetes 2-3 kehtestatud erisustega.

  (2) Komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat ning aseesimeheks häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Kui komisjonile valitakse mitu aseesimeest, saavad aseesimeesteks nii mitu häältearvult enim hääli kogunud kandidaadile järgnenud kandidaati, kui mitu aseesimeest valiti.

  (3) Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu ükski kandidaat komisjoni esimeheks või aseesimeheks valituks, korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku. Kui häälte võrdse jagunemise tõttu ei osutu kandidaat komisjoni aseesimeheks valituks, heidetakse liisku või korraldatakse võrdselt hääli kogunute vahel valimise lisavoor. Kui ka lisavoorus jagunevad hääled võrdselt, heidetakse liisku.

§ 34.   Linnavolikogu komisjon

  (1) Linnavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjone).

  (2) Komisjoni moodustamise otsuses määrab linnavolikogu kindlaks komisjoni vastutusvaldkonna, ülesanded ja liikmete arvu, ajutise komisjoni puhul ka tegutsemise tähtaja.

  (3) Fraktsioon või valituks osutunud valimisnimekirja esindaja esitab komisjoni esimehele kirjaliku ettepaneku komisjoni liikmete kandidaatide kohta koos kandidaadi kirjaliku nõusolekuga kandideerimiseks.

  (4) Alatise komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse linnavolikogusse valituks osutunud valimisnimekirjade esindajate osakaalu linnavolikogus.

  (5) Komisjoni esimees esitab linnavolikogule komisjoni koosseisu kinnitava otsuse eelnõu.

  (6) Linnavolikogu komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega või komisjoni moodustamise otsuses märgitud tähtajal.

  (7) Linnavolikogu võib komisjoni tegevuse lõpetada linnavolikogu liikme või komisjoni ettepanekul.

§ 35.   Revisjonikomisjon

  (1) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu liikmetest oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjon täidab tema pädevusse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel. Linnavolikogu võib oma otsusega anda revisjonikomisjonile tema pädevuse raames tööplaanivälise ülesande.

  (3) Revisjonikomisjon esitab koos tegevusaruandega linnavolikogule arvamuse linnavalitsuse heaks kiidetud majandusaasta aruande kohta ning annab hinnangu tööplaanis märgitud kontrollide kohta.

§ 36.   Komisjoni ülesanded ja pädevus

  (1) Komisjoni ülesanne on:
  1) välja selgitada komisjoni vastutusvaldkonnas lahendamist vajavad kohaliku elu küsimused ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) kujundada seisukoht linnavolikogu esimehe poolt komisjoni läbivaatamisele suunatud õigusakti eelnõu kohta;
  3) vastata linnavolikogu esimehe poolt komisjoni läbivaatamisele suunatud avaldustele, märgukirjadele ja selgitustaotlustele;
  4) linnavolikogu esimehe ülesandel kontrollida linnavolikogu õigusakti täitmist;
  5) lahendada muid linnavolikogu ja linnavolikogu esimehe antud ülesandeid.

  (2) Komisjon pädevuses on:
  1) tõstatada ning arutada erinevaid kohaliku elu küsimusi, algatada linnavolikogu õigusakti eelnõu;
  2) teha ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra ja linnavolikogu menetluses oleva linnavolikogu õigusakti eelnõu kohta;
  3) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja probleemide kohta;
  4) saada linnavalitsuselt teavet seoses komisjoni menetluses oleva ülesandega;
  5) kaasata töösse asjatundjaid ja linnavolikogu esimehega kooskõlastatult tellida ekspertiise.

§ 37.   Komisjoni esimees ja aseesimees

  (1) Komisjoni esimees:
  1) korraldab komisjoni tööd, sealhulgas juhatab komisjoni koosolekut;
  2) teeb linnavolikogule ettepaneku komisjoni koosseisu kohta;
  3) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja koostab koosoleku päevakorra kavandi;
  4) esindab komisjoni linnavolikogu istungil ja eestseisuse koosolekul;
  5) annab vähemalt üks kord aastas linnavolikogu istungil aru komisjoni tööst.

  (2) Komisjoni aseesimees asendab komisjoni esimeest tema äraolekul ja täidab komisjoni esimehe antud ülesandeid.

§ 38.   Komisjoni liige

  (1) Komisjoni liikmel on õigus:
  1) taotleda küsimuste või linnaelu puudutavate teemade võtmist komisjoni koosoleku päevakorda või teha muudatusettepanekuid koosoleku päevakorra kohta;
  2) esitada komisjoni koosolekul päevakorrapunkti ettekandjale küsimusi;
  3) teha komisjoni menetluses olevasse eelnõusse ettepanekuid käesoleva määruse §-s 57 sätestatud korras;
  4) taotleda mõjuval põhjusel komisjoni koosoleku aja muutmist.

  (2) Linnavolikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme isikliku avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpevad tema avalduses märgitud kuupäevast või linnavolikogu otsuse teatavakstegemisest, kui komisjoni liige vabastatakse ülesannetest komisjoni esimehe ettepanekul seoses tema mitteosalemisega komisjoni koosolekutel.

§ 39.   Komisjoni tegutsemisvõimetus

  (1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.

  (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees ning kinnitada uus komisjoni koosseis.

4. jagu Noortevolikogu 

§ 40.   Noortevolikogu

  (1) Linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid linnavolikogule ja -valitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

  (2) Noortevolikogu tegutsemise aluseks on noortevolikogu põhimäärus, mille kehtestab linnavolikogu.

  (3) Noortevolikogu liikmed valitakse noortevolikogu põhimääruses kehtestatud korras.

5. peatükk TÖÖKORD 

1. jagu Komisjoni töökord 

§ 41.   Komisjoni koosolek

  (1) Komisjoni töö vorm on koosolek, mida juhib koosoleku juhataja.

  (2) Komisjoni koosolek on kinnine. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv linnavolikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

  (3) Kutse komisjoni koosolekule saadetakse komisjoni liikmetele e-posti kaudu koos komisjoni päevakorra kavandi ja päevakorrapunktide materjalidega koosolekule eelneva nädala neljapäeval.

  (4) Komisjoni esimees kutsub komisjoni koosolekule seitsme päeva jooksul pärast seda, kui seda nõuab vähemalt neljandik komisjoni liikmetest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, esitades koosoleku päevakorra kavandi.

  (5) Komisjoni esimees võib kutsuda komisjoni koosolekule erandkorras, esitades koosoleku päevakorra kavandi mitte hiljem kui 24 tundi enne koosoleku algust.

  (6) Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest või linnavolikogu sekretäri. Kui üle poole komisjoni liikmetest teatab, et nad ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, siis otsustab komisjoni esimees kas komisjoni koosoleku aja muutmise või komisjoni koosoleku korraldamise vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8.

  (7) Komisjoni esimees võib mõjuval põhjusel muuta komisjoni koosoleku aega, teatades sellest linnavolikogu esimehele ning linnavolikogu sekretärile.

  (8) Komisjoni esimehe korraldusel ja linnavolikogu esimehe teadmisel võib linnavolikogu sekretär saata komisjoni liikmetele päevakorrapunkti info e-posti teel, määrates tähtaja digiallkirjastatud seisukohtade saatmiseks. Seisukohad lisatakse koosoleku protokollile.

  (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.

  (10) Komisjonid võivad läbi viia ühiskoosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühisel koosolekul osalenud komisjonide protokollid eraldi.

§ 42.   Videosilla teel komisjoni koosolek

  (1) Täieliku või osalise videosilla teel koosoleku võib läbi viia, kui komisjoni koosolekul osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil koosolekut jälgida, teha koosoleku toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest. Videosilla teel koosolekul osaleja on kohustatud olema videopildis nähtav.

  (2) Videosilla teel toimuval koosolekul kohaldab koosoleku juhataja koosoleku läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud videosilla teel koosoleku läbiviimiseks ega takista komisjoni koosolekul osalejal tema õiguste teostamist.

  (3) Kui komisjoni liikme osavõtt videosilla teel koosolekust on takistatud tehnilistel põhjustel, võib koosoleku juhataja otsustada koosoleku jätkamise nende komisjoni liikmetega, kelle osalemine koosolekul ei ole takistatud.

§ 43.   Komisjoni koosoleku läbiviimine

  (1) Koosoleku juhataja avab koosoleku.

  (2) Koosoleku juhataja registreerib koosolekul osalevad komisjoni liikmed.

  (3) Koosoleku juhataja kannab ette koosoleku päevakorra kavandi ja teatab, keda on kutsunud külalisena koosolekule.

  (4) Komisjoni liige võib teha ettepaneku päevakorra muutmiseks. Komisjon otsustab ettepaneku üle poolthäälte enamusega. Võrdse häältearvu puhul loeb koosoleku juhataja hääl.

  (5) Komisjon loeb eelnõu eraldi päevakorrapunktis. Lugemise korraldamisel lähtutakse käesoleva määruse §-st 51.

§ 44.   Komisjoni koosoleku protokoll

  (1) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimed, komisjoni otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning komisjoni liikmete ja küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge.

  (2) Komisjoni liikmel on õigus protokolliga tutvuda ja teha selle kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul. Protokollija viib protokolli märkused sisse kooskõlastatult koosoleku juhatajaga. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.

  (3) Komisjon võtab päevakorrapunktis vastu otsuse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

  (4) Komisjoni otsus on linnavolikogule soovituslik.

  (5) Protokoll avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistris hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosoleku toimumist.

2. jagu Linnavolikogu istungi töökord 

§ 45.   Linnavolikogu istung

  (1) Linnavolikogu avalik istung toimub üldjuhul kord kuus kolmandal neljapäeval.

  (2) Linnavolikogu võib kuulutada istungi päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui päevakorrapunkti puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu.

  (3) Linnavolikogu esimees kutsub linnavolikogu kokku vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu või linnavalitsuse ettepanekul nende tõstatatud teemade arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab linnavolikogu esimees, arvestades käesolevas määruses sätestatut, kuid mitte hiljem, kui ühe kuu jooksul ettepaneku saamisest.

  (4) Kutse linnavolikogu istungile saadetakse linnavolikogu liikmetele e-posti kaudu koos istungi päevakorra kavandiga ja istungi päevakorrapunktide materjalidega mitte hiljem kui neli tööpäeva enne istungi päeva.

  (5) Teave linnavolikogu istungi toimumise kohta ning päevakorra kavand avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt neli tööpäeva enne istungi päeva. Linnavolikogu õigusaktide eelnõud avalikustatakse linna veebilehel hiljemalt kolm päeva enne istungit.

  (6) Linnavolikogu istung kestab kuni kuus tundi. Linnavolikogu võib istungi juhataja ettepanekul poolthäälte enamusega otsustada pikendada istungit kuni kaks tundi. Juhul, kui linnavolikogu ei pikenda istungit samal päeval või päevakorda ei ammendata pikendatud istungi vältel, peab linnavolikogu istungi juhataja ettepanekul poolthäälte enamusega otsustama istungi jätkamise aja.

  (7) Linnavolikogu istungit jätkatakse kolme tööpäeva jooksul.

  (8) Linnavolikogu istungil tehakse kuni pooletunnine vaheaeg iga 1,5 tunni istungi kohta, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti.

  (9) Linnavolikogu istungist tehakse ülekanne, mida saab jälgida otseülekandena, samuti salvestisena linna veebilehel.

  (10) Linnavolikogu istung võib vastu võtta deklaratiivse dokumendi, mis ei ole õigusakt.

§ 46.   Linnavolikogu istungi protokoll

  (1) Linnavolikogu istung helisalvestatakse ja protokollitakse. Protokoll koostatakse seitsme tööpäeva jooksul arvates istungi toimumisest. Helisalvestist säilitatakse kuus kuud.

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osalejate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise ja mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui otsus võeti vastu hääletamise teel, ning eriarvamused.

  (3) Protokolli allkirjastavad istungi juhataja ja protokollija, kes vastutavad protokolli õigsuse eest.

  (4) Istungi protokollile lisatakse vastuvõetud õigusaktid ja muud dokumendid, eelnõudele tehtud muudatusettepanekud ning häältelugemiskomisjoni protokollid.

  (5) Istungi protokoll avalikustatakse Paide linna veebilehel dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 47.   Linnavolikogu istungi pidamine

  (1) Linnavolikogu istungi avamise toimingud on:
  1) istungil osalevate linnavolikogu liikmete registreerimine;
  2) istungile kutsutud külaliste esitlemine;
  3) istungi päevakorra kavandi ja sellele tehtud muudatusettepanekute arutelu ning päevakorra kinnitamine;
  4) sõna andmine umbusaldusavalduse, arupärimise ja eelnõu esitamiseks;
  5) vaba mikrofon. Vaba mikrofon ei kuulu linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorda.

  (2) Istungi juhataja tutvustab linnavolikogule päevakorra kavandit. Linnavolikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja linnavalitsusel on õigusteha päevakorra osas muudatusettepanekuid. Linnavolikogu kinnitab päevakorra poolthäälte enamusega. Kui päevakord ei saa tervikuna esimeses voorus poolthäälte enamust, paneb istungi juhataja esitatud muudatusettepanekud teises voorus ükshaaval hääletusele. Poolthäälte enamuse saanud punkt lülitatakse istungi päevakorda.

  (3) Pärast istungi avamist arutatakse päevakorras olevaid punkte.

  (4) Päevakorra ammendumisel istung lõpeb.

§ 48.   Hääletamine linnavolikogu istungil

  (1) Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel.

  (2) Hääletamine linnavolikogus on avalik, kui seadused või käesolev määrus ei sätesta teisiti.

  (3) Vähemalt kolme linnavolikogu liikme ettepanekul korraldatakse päevakorrapunktis nimeline hääletamine. Nimelisel hääletamisel märgitakse istungi protokollis nimeliselt poolt või vastu hääletanud ning erapooletuks jäänud linnavolikogu liikmed.

  (4) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, kui seadused või käesolev määrus ei sätesta teisiti.

  (5) Eelnõu muudatusettepanekut hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Istungi juhataja paneb muudatusettepanekud hääletusele nende esitamise järjekorras.

  (6) Eelnõu pannakse tervikuna lõpphääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Lõpphääletuse tulemuse kinnitab istungi juhataja haamrilöögiga.

  (7) Kui ühes ja samas küsimuses või teemal on esitatud kaks või enam eelnõud, pannakse eelnõud pärast arutelu esitamise järjekorras hääletusele.

§ 49.   Istungi juhataja

  (1) Istungi juhataja juhatab istungit ja lahendab protseduurilised küsimused, põhjendades vajadusel oma otsustusi.

  (2) Istungi juhataja kuulutab istungi avatuks.

  (3) Istungi juhataja annab märku igast istungi avamise toimingust ja päevakorrapunktist, kinnitades selle alguse ja lõpu.

  (4) Istungi juhataja annab sõna, kui seda käe tõstmisega palutakse. Hääletamise ajal sõna ei anta. Istungi juhatajal on õigus katkestada ettekanne, kaasettekanne, sõnavõtt, küsimus, repliik ja vasturepliik teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajapiirangu ületamise puhul. Vaba mikrofoni ja informatsiooni ettekannet võib katkestada ainult ajapiirangu ületamisel. Istungi juhatajal on õigus anda eelnõu ettekandele ja kaasettekandele ajapikendust kokku kuni 10 minutit.

  (5) Istungi juhataja kuulutab välja vaheaja kooskõlas käesoleva määruse § 45 lõikega 8.

  (6) Istungi juhataja kuulutab välja fraktsiooni või valimisnimekirja esindaja suulisel palvel 5-minutilise pausi enne päevakorrapunkti hääletusele panekut.

  (7) Istungi juhataja võib välja kuulutada 10-minutilise pausi protseduurilise küsimuse lahendamiseks.

  (8) Enne hääletust annab istungi juhataja sõna üksnes konkreetset hääletamist puudutavaks sõnavõtuks või küsimuseks.

  (9) Nimelisel hääletamisel kõnetab istungi juhataja iga hääletamisest osa võtvat linnavolikogu liiget nimepidi ja palub tema seisukohta.

  (10) Istungi juhataja kinnitab linnavolikogu istungi käigus tehtava otsustuse haamrilöögiga.

  (11) Istungi juhataja kuulutab istungi lõppenuks haamrilöögiga. Vajadusel kuulutab istungi juhataja välja istungi jätkamise aja kooskõlas käesoleva määruse § 45 lõigetega 6 ja 7. Istungi jätkumisel rakendatakse käesoleva määruse § 47 lõike 1 punkte 1 ja 2.

§ 50.   Vaba mikrofon

  (1) Vaba mikrofoni kasutamise võimalus antakse linnavolikogu liikmele vabaks eneseväljenduseks kohaliku elu küsimuses viie minuti vältel.

  (2) Soovi kasutada vaba mikrofoni registreerib linnavolikogu liige linnavolikogu sekretäri juures hiljemalt 5 minutit enne istungi algust.

  (3) Vaba mikrofoni päevakorrapunkt kestab kokku kuni 30 minutit. Ühel linnavolikogu istungil on linnavolikogu liikmel õigus kasutada vaba mikrofoni üks kord. Vaba mikrofoni kasutatakse registreerimise järjekorras.

  (4) Vaba mikrofoni kasutavale linnavolikogu liikmele küsimusi ei esitata ning arutelu ei toimu.

§ 51.   Arutelu

  (1) Arutelu toimub päevakorrapunkti teemal. Päevakorrapunkti raames esitatakse ettekanne ja kaasettekanne kestusega kokku kuni 30 minutit.

  (2) Päevakorrapunkti kohta on linnavolikogu liikmel õigus esitada ettekandjatele kokku kuni kolm küsimust. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut. Küsimusele vastamiseks on aega kolm minutit.

  (3) Sõnavõtt ja repliik on linnavolikogu liikme suulise eneseväljenduse lühivormid.

  (4) Linnavolikogu liige annab sõnavõtu- ja repliigisoovist teada istungi juhatajale pärast ettekannet ja küsimustele vastamist. Päevakorrapunkti raames on linnavolikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, ühele repliigile ja ühele vasturepliigile.

  (5) Sõnavõtuks on aega koha pealt esinedes kolm minutit, kõnepuldist esinedes viis minutit, repliigiks ja vasturepliigiks üks minut

  (6) Repliigile võib vastata vasturepliigiga.

  (7) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale, mis kestab kokku kuni 5 minutit.

  (8) Istungi juhataja võib arutelu katkestada kümneks minutiks.

§ 52.   Linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu

  (1) Linnavolikogus võib linnale olulise tähtsusega küsimuse arutelu algatada:
  1) linnavalitsus;
  2) eestseisus;
  3) komisjon;
  4) fraktsioon.

  (2) Arutelu algatamise ettepanek esitatakse linnavolikogu esimehele kirjalikult. Ettepanekus märgitakse arutatava küsimuse teema, ettekandja ja kaasettekandjate nimed ning ettekandeks soovitud aeg.

  (3) Linnavolikogu esimees võtab ettepaneku menetlusse ja võib vajadusel määrata edasiseks menetlemiseks komisjoni.

  (4) Linnavolikogu esimees määrab arutelu toimumise ajaks järgmise linnavolikogu istungi.

  (5) Fraktsioon võib kalendriaasta jooksul algatada ühe linnale olulise tähtsusega küsimuse.

§ 53.   Arupärimine

  (1) Linnavolikogu liige, fraktsioon ja valituks osutunud valimisnimekirja esindaja võib esitada põhjendatud arupärimise linnavolikogu ja linnavalitsuse poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. Arupärimine võib koosneda mitmest küsimusest.

  (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu istungil istungi juhatajale või muul ajal linnakantseleile, täpsustades arupärimises, kas vastus tuleks esitada suulises vormis linnavolikogu istungil või kirjalikult. Istungi juhataja edastab arupärimise esimesel võimalusel linnakantseleile.

  (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada linnakantseleile 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest. Linnakantselei edastab vastuse koheselt arupärimise esitajale.

  (4) Arupärimise esitaja võib taotleda istungi juhatajalt võtta suuline vastamine arupärimisele järgmise linnavolikogu istungi päevakorda.

  (5) Suuline vastus arupärimisele kestab kuni 10 minutit. Arupärimise esitajal on õigus esitada vastajale iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. Juhul, kui arupärimise esitaja ei osale istungil, siis arupärimisele suuliselt ei vastata.

§ 54.   Umbusalduse algatamine

  (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, komisjoni esimehele, komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

  (2) Umbusaldusavaldus algatatakse linnavolikogu istungil pärast kohalviibijate registreerimist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab kirjaliku umbusaldusavalduse otsuse eelnõu koos kõigi umbusalduseavalduse algatajate allkirjadega üle istungi juhatajale.

  (3) Järgmisel istungil teeb umbusalduse päevakorrapunkti alguses umbusalduse algataja kuni kümneminutilise ettekande. Linnavolikogu liige võib umbusalduse algatajale esitada suuliselt kaks küsimust.

  (4) Umbusaldatav võib istungil soovi korral esineda kuni kümneminutilise vastuettekandega enne hääletust. Linnavolikogu liige võib umbusaldatavale esitada suuliselt kaks küsimust.

  (5) Umbusalduse avaldamise eelnõu tagasi võtta ei saa.

§ 55.   Informatsiooni ärakuulamine

  (1) Linnavolikogu istungi päevakorda võib linnavolikogu esimehe või linnapea ettepanekul võtta:
  1) kohaliku elu üksikküsimuse arutelu;
  2) linnavolikogu õigusakti täitmise arutelu;
  3) linna hallatava asutuse või linna osalusega juriidilise isiku või ühisameti või -asutuse aruande ärakuulamise;
  4) komisjoni aastaaruande ärakuulamise.

  (2) Informatsiooni esitajale antakse ettekandeks aega 15 minutit. Iga linnavolikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks küsimust.

6. peatükk LINNAVOLIKOGU ÕIGUSAKTI MENETLUS 

1. jagu Eelnõu algatamine 

§ 56.   Linnavolikogu õigusakti eelnõu algatamine

  (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest on õigusteha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu määruse või otsuse vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse menetlusse hiljemalt kolme kuu jooksul. Algatajate allkirjadega algatus esitatakse linnakantseleile linnavolikogu määruse või otsuse eelnõuna.

  (2) Linnavolikogu õigusakti eelnõu võib algatada:
  1) linnavolikogu liige;
  2) fraktsioon;
  3) komisjon;
  4) linnapea;
  5) linnavalitsus;
  6) linnasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (3) Linnavolikogu võib linnavalitsusele teha ülesandeks linnavolikogu õigusakti eelnõu koostamise. Linnavolikogu esimees võib teha ettepaneku linnavalitsusele linnavolikogu õigusakti eelnõu koostamiseks.

§ 57.   Eelnõu, seletuskiri, muudatusettepanek, parandusettepanek ja protseduuriline ettepanek

  (1) Linnavolikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.

  (2) Eelnõule lisatud seletuskirjas põhjendatakse õigusakti vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning vajadusel antakse ülevaade õigusakti rakendamisega seotud tegevustest ja mõjust linnaeelarvele. Seletuskirjas märgitakse eelnõu ja seletuskirja koostaja nimi ja ametikoht.

  (3) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust, vajadusel majanduslikku ja õiguslikku põhjendust.

  (4) Parandusettepanekuga soovitakse parandada eelnõus kirja- või vormiviga või ilmset ebatäpsust.

  (5) Protseduurilise ettepanekuga soovitakse eelnõu lugemine katkestada, saata eelnõu järgmisele lugemisele või eelnõu lugemine lõpetada.

  (6) Muudatus-, parandus- ja protseduurilise ettepaneku võivad esitada linnavolikogu liige, fraktsioon, komisjon, linnavalitsus, eelnõu algataja ja komisjonis ka komisjoni liige.

  (7) Muudatusettepanek esitatakse kirjalikult. Parandusettepaneku võib esitada suuliselt või kirjalikult. Parandusettepanekute paljususe puhul võib need koondada üheks kriitiliseks tähelepanekuks ja teavitada sellest eelnõu algatajat.

  (8) Muudatus- ja protseduuriline ettepanek pannakse komisjonis või linnavolikogu istungil hääletusele.

  (9) Esitatud muudatus- või protseduurilise ettepaneku üle otsustatakse komisjoni koosolekul ja linnavolikogu istungil poolthäälte enamusega.

§ 58.   Eelnõu menetluse ettevalmistus

  (1) Eelnõu menetluse algatamiseks esitatakse eelnõu Paide linnavalitsusele või linnavolikogule.

  (2) Algatatud eelnõu sisestatakse eelnõu menetluse ettevalmistamiseks Paide linna dokumendihaldussüsteemi.

  (3) Linnavolikogu töökorraldust puudutav eelnõu saadetakse linnavalitsusele teadmiseks.

  (4) Linnakantselei vaatab eelnõu ja selle lisa(d) üle ja teeb vajadusel eelnõu koostajale ettepaneku dokumentide korrastamiseks.

  (5) Linnavalitsus vaatab algatatud eelnõu läbi ja annab oma seisukoha 14 kalendripäeva jooksul. Linnakantselei lisab seisukoha eelnõule ja edastab eelnõu linnavolikogu esimehele.

§ 59.   Linnavolikogu õigusakti eelnõu menetlemise üldpõhimõtted

  (1) Eelnõu algataja nimetab omapoolse ettekandja linnavolikogu istungile ja komisjoni koosolekule. Komisjoni esimehel ja linnavolikogu esimehel on õigus kaasata eelnõu lugemisele vastavalt komisjonis ja linnavolikogus eelnõu koostaja.

  (2) Eelnõu suunatakse ühele või mitmele (kuni kolmele) lugemisele eelnõu algataja, linnavalitsuse või komisjoni ettepanekul, kui eelnõu mitme lugemise kohustus ei tulene seadustest, linna põhimäärusest või muust linna õigusaktist. Eelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja.

  (3) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb:
  1) linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
  2) linna üldplaneeringu kinnitamist või muutmist;
  3) linna arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamist või muutmist;
  4) linnaeelarve kinnitamist;
  5) kohaliku maksu ja koormise kehtestamist.

  (4) Mitmel lugemisel eelnõule esitatakse muudatusettepanekud linnavolikogu esimehe määratud tähtaegadeks eelnõu lugemiste vahelisel ajal.

  (5) Eelnõu lugemise katkestamise ettepanekule peab ettepaneku tegija lisama edasise menetluskorra ja -tähtaegade kavandi.

  (6) Eelnõu lugemise lõpetamise, katkestamise, saatmise järgmisele lugemisele või lõpphääletusele otsustab linnavolikogu.

  (7) Eelnõu lugemise lõpetamisega langeb eelnõu menetlusest välja. Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta menetluse igas etapis enne selle lõplikule hääletusele panemist.

  (8) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik lõpuni menetlemata eelnõud, välja arvatud käesoleva määruse § 56 lõike 1 kohaselt linnaelanike algatatud eelnõu.

2. jagu Menetlus komisjonis 

§ 60.   Menetluse tähtaeg komisjonis

  Eelnõu vaadatakse komisjonis läbi kahekümne ühe kalendripäeva jooksul pärast selle saamist. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu algatajal õigus nõuda linnavolikogu esimehelt eelnõu panemist linnavolikogu istungi päevakorda.

§ 61.   Menetlus komisjonis

  (1) Linnavolikogu esimees suunab eelnõu komisjoni menetlusse, vajadusel määrab muudatusettepanekute tegemise tähtaja ning teeb selle teatavaks eelnõu algatajale.

  (2) Komisjon loeb eelnõu eraldi päevakorrapunktis. Lugemise korraldamisel lähtutakse käesoleva määruse §-st 51.

  (3) Lugemise käigus esitab ettekande eelnõu algataja, vajadusel kaasatakse kaasettekandja.

  (4) Linnavolikogu esimees võib eelnõu määrata mitme komisjoni menetlusse, määrates ühe komisjonidest juhtivkomisjoniks. Juhtivkomisjon lähtub eelnõu menetlemisel käesoleva määruse § 59 sätetest.

  (5) Juhtivkomisjon kujundab seisukoha, toetudes teiste komisjonide arvamusele.

3. jagu Menetlus linnavolikogu istungil 

§ 62.   Eelnõu menetlus ühel lugemisel

  (1) Juhul, kui pärast eelnõu arutelu ja esitatud muudatusettepanekute hääletamist ei esitata ettepanekut eelnõu lugemise katkestamise kohta, pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.

  (2) Eelnõu lugemist võib katkestada üks kord. Eelnõu lugemist peab linnavolikogu istungil jätkama vähemalt 70 päeva jooksul pärast katkestamist. Istungi protokolli tehakse märge eelnõu lugemise jätkamise kuupäeva kohta.

  (3) Pärast linnavolikogu istungil kokku lepitud menetluskorra läbimist vaatavad komisjon, linnavalitsus ja eelnõu algataja esitatud muudatus- ja parandusettepanekud läbi ning annavad nendele oma seisukoha.

  (4) Eelnõu esitatakse linnavolikogu istungile lugemise jätkamisele koos seletuskirjaga, mis sisaldab eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, linnavalitsuse ja komisjoni seisukohti muudatusettepanekutele.

  (5) Pärast eelnõu arutelu ja esitatud muudatusettepanekute hääletamist pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.

§ 63.   Eelnõu menetlus mitmel lugemisel

  (1) Üldjuhul on eelnõu kaasettekandjaks juhtivkomisjoni esimees, kui juhtivkomisjon on määratud.

  (2) Mitmele lugemisele määratud eelnõu esimest lugemist ei katkestata.

  (3) Juhul, kui juhtivkomisjon teeb pärast eelnõu arutelu ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele, saadetakse eelnõu teisele lugemisele hääletamata.

  (4) Komisjoni või fraktsiooni ettepanek eelnõu lugemine lõpetada pannakse hääletusele.

  (5) Linnavolikogu istungil muudatusettepanekuid ei esitata.

  (6) Linnavolikogu istungil võivad parandusettepaneku esitada linnavolikogu liige, fraktsioon, eelnõu algataja, linnavalitsus ja komisjon.

  (7) Lugemiste vahel esitatakse muudatus- või parandusettepanek linnavolikogu sekretärile edastamiseks eelnõu algatajale, linnavalitsusele, kui linnavalitsus ei ole eelnõu algataja, ja juhtivkomisjonile.

  (8) Eelnõu teine lugemine võetakse linnavolikogu istungi päevakorda vastava komisjoni ettepanekul üldjuhul hiljemalt 70 päeva jooksul esimese lugemise lõpetamisest arvates.

  (9) Eelnõu esitatakse linnavolikogu istungile teisele lugemisele koos seletuskirjaga, mis sisaldab eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, linnavalitsuse ja juhtivkomisjoni seisukohti muudatusettepanekutele.

  (10) Juhul, kui pärast eelnõu arutelu ja muudatusettepanekute hääletamist ei esita keegi ettepanekut eelnõu lugemise jätkamise kohta, pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.

  (11) Eelnõu teise lugemise võib katkestada pärast arutelu. Istungi juhataja paneb katkestamise ettepaneku hääletusele.

  (12) Eelnõu esitatakse linnavolikogu istungile teise lugemise jätkamiseks koos seletuskirjaga, mis sisaldab eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ning eelnõu algataja, linnavalitsuse ja vastava komisjoni seisukohti muudatusettepanekutele.

  (13) Eelnõu teise lugemise jätkamisel pannakse pärast arutelu hääletusele eelnõule esitatud muudatusettepanekud.

  (14) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel ei tehta linnavolikogu istungil ettepanekut saata eelnõu kolmandale lugemisele, siis pannakse eelnõu koos sisseviidud muudatuste ja parandustega lõpphääletusele.

  (15) Juhtivkomisjoni ettepanekul saadetakse eelnõu kolmandale lugemisele ilma hääletamata.

  (16) Kui ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele teeb linnavolikogu liige, alatine komisjon või fraktsioon, siis paneb istungi juhataja selle hääletusele.

  (17) Eelnõu kolmas lugemine toimub eelnõu teise lugemise lõpetamisest arvates järgmisel linnavolikogu istungil.

  (18) Eelnõu kolmandat lugemist ei katkestata. Pärast sõnavõtte toimub muudatusettepanekute hääletamine ning eelnõu lõpphääletus.

4. jagu Avaldamine ja jõustumine 

§ 64.   Linnavolikogu õigusakti avaldamine ja jõustumine

  (1) Linnavolikogu õigusaktid avalikustatakse Paide linna veebilehel dokumendiregistris hiljemalt viiendal tööpäeval pärast õigusakti vastuvõtmist. Andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks, ei avalikustata.

  (2) Linnavolikogu õigusakti vormistamist, avalikustamist, avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab linnavolikogu sekretär.

  (3) Linnavolikogu määrus jõustub seaduses sätestatud korras

  (4) Linnavolikogu otsus jõustub teatavaks tegemisest.

  (5) Vajadusel avaldatakse õigusakt linna veebilehel ning Paide Linnalehes.

  (6) Seadustes ette nähtud juhtudel avaldatakse õigusakt ajalehes.

§ 65.   Jõustunud õigusakti täitmise kontroll

  Linnavolikogu määruse ning otsuse täitmist kontrollivad linnavolikogu ja linnavalitsus.

7. peatükk LINNAVALITSUS 

§ 66.   Linnavalitsuse pädevus

  (1) Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, käesoleva põhimääruse ja teiste linnavolikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse.

  (2) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

§ 67.   Linnavalitsuse moodustamine ja koosseis

  (1) Linnavalitsust juhib linnapea, kelle valib salajasel hääletamisel määruse § 25 lõigetes 2-9 sätestatud korras ametisse linnavolikogu.

  (2) Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu poolthäälte enamusega mitte hiljem kui 14 kalendripäeva pärast linnapea ametisse nimetamist. Linnavalitsuse liikmete isikulise koosseisu kinnitab linnavolikogu nimekirjana, iga linnavalitsuse liikme kandidaati eraldi ei hääletata. Linnavalitsuse uue koosseisu kinnitamisega lõpevad eelmise linnavalitsuse volitused.

  (3) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.

  (4) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed.

  (5) Linnapea võib jätta tagasi astunud või umbusaldushääletusel koha kaotanud linnavalitsuse liikme koha täitmata juhul, kui see ei too kaasa linnavalitsuse kvoorumi kaotust.

  (6) Linnavalitsuse liikme ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline. Linnavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida linnavolikogu ei ole otsustanud.

  (7) Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälte enamust, peab linnapea 14 kalendripäeva jooksul esitama linnavolikogule kinnitamiseks uue linnavalitsuse liikmete koosseisu. Linnapea võib uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitada linnavolikogule kinnitamiseks ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus.

  (8) Linnavalitsuse isikulise koosseisu muutmise vajaduse korral esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks linnavalitsuse uue(d) liikmekandidaadi(d), kes kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

  (9) Linnapead asendab tema äraolekul linnavalitsuse liige vastavalt linnavalitsuse liikmete vahelisele tööjaotusele. Tööjaotuse kinnitab linnapea käskkirjaga.

  (10) Linnavalitsuse liige arvestab oma tegevuses korruptsioonivastase toimingupiiranguga, vajadusel selgesõnaliselt taandades end linnavalitsuse komisjoni koosolekul ja linnavalitsuse istungil enne küsimuse arutelu algust ja mitte osaledes sellise päevakorrapunkti arutamisel. Linnavalitsuse liikme sellekohane suuline avaldus fikseeritakse koosoleku või istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavalitsuse liikme võrra väiksem.

§ 68.   Linnapea

  (1) Linnapea on linnavalitsuse juht, kes täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (2) Linnapea:
  1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd, linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja linnavalitsuse kui ametiasutuse teenistust;
  2) esindab linnavalitsust kui Paide linna omavalitsusorganit vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusega antud pädevusele ja linnavolikogu määratud pädevusele;
  3) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;
  4) annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  5) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;
  6) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (3) Linnapea ametipalga ja muud hüvitised määrab linnavolikogu otsusega.

  (4) Linnapea võib minna teenistuslähetusse ja saata linnavalitsuse liikmeid teenistuslähetusse linnavolikogu määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 69.   Linnavalitsuse töökord

  (1) Linnavalitsuse töövorm on kinnine istung üks kord nädalas, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

  (2) Linnavalitsuse istungi kutsub kokku linnapea suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, teatades istungi toimumise viisi, aja ja koha.

  (3) Linnavalitsuse liikmetele tehakse elektrooniliselt teatavaks päevakorra kavand ja dokumendihaldussüsteemi vahendusel arutusele tulevate õigusaktide eelnõud. Teistele istungile kutsutud isikutele teatatakse istungi toimumise viis, koht ja konkreetne päevakorrapunkt koos eeldatava arutamise ajaga.

  (4) Linnapea on kohustatud istungi kokku kutsuma, kui seda taotleb vähemalt pool linnavalitsuse liikmetest. Sel juhul toimub istung hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.

  (5) Linnavalitsuse istungit võib pidada või linnavalitsuse liige võib istungil osaleda infotehnoloogiliste vahendite vahendusel. Sel juhul korraldab istungi päevakorrapunktis linnavalitsuse liikmete seisukoha väljaselgitamise linnasekretär, kes saadab eelnõu dokumendihaldussüsteemis linnavalitsuse liikmetele. Linnavalitsuse liikmed esitavad määratud ajaks dokumendihaldussüsteemis eelnõule oma digiallkirjastatud seisukoha. Kui linnavalitsuse liige ei teata linnasekretärile nimetatud tähtaja jooksul oma seisukohta, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks. Pärast seisukohtade esitamist vormistatakse istungi protokoll.

  (6) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnapead või linnasekretäri.

  (7) Linnavalitsuse istungi päevakorrapunkti lisamiseks võib teha ettepaneku linnavalitsuse liige, linnavalitsuse komisjoni juht, ametiasutuse ametnik ja töötaja.

  (8) Täielikult või osaliselt elektroonilist lahendust kasutades võib linnavalitsuse istungi läbi viia, kui linnavalitsuse istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud) ja anda teada nende tegemise takistusest. Linnavalitsuse istungil elektroonilist lahendust kasutav osaleja on kohustatud olema osalejana tuvastatav.

  (9) Päevakorrapunkti kannab ette linnavalitsuse liige, kelle vastutusvaldkonnas antud küsimus vastavalt tööjaotusele on.

  (10) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Linnavalitsuse istungil osalejal on õigus nõuda oma eriarvamuse kohta märke tegemist istungi protokolli.

  (11) Linnavalitsuse otsustused, mis ei nõua määruse või korralduse vormi, kantakse protokolli.

§ 70.   Linnavalitsuse õigusaktid

  (1) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
  1) linnapeal;
  2) linnavalitsuse liikmel;
  3) linnavalitsuse struktuuriüksuse juhil;
  4) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel seaduses sätestatud korras.

  (2) Linnavolikogu võib oma otsusega teha ülesandeks linnavalitsusele õigusakti eelnõu koostamise.

  (3) Õigusakti eelnõu esitatakse linnakantseleile dokumendihaldussüsteemis hiljemalt kolm kalendripäeva enne linnavalitsuse istungit. Eelnõu vastab hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele ja on keeleliselt korrektne. Eelnõule on lisatud täitjate ja asjaomaste isikute andmed.

  (4) Linnavalitsus annab oma pädevuse piires määrusi ja korraldusi.

  (5) Linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär.

  (6) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist, nende saatmist täitjatele ja asjaomastele isikutele, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab linnakantselei.

§ 71.   Linnavalitsuse komisjon

  (1) Linnavalitsus võib korraldusega moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjoni.

  (2) Korraldusega määratakse komisjoni tegevuse eesmärgid, tegutsemise tähtaeg, komisjoni koosseis, sealhulgas esimees ja sekretär ning vajadusel komisjoni töökord.

  (3) Komisjon võib pidada koosolekut infotehnoloogiliste vahendite kaudu käesoleva määruse § 69 lõikes 5 sätestatud viisil.

  (4) Komisjoni koosoleku protokoll avalikustatakse linna veebilehel dokumendiregistris, arvestades isikuandmete kaitse nõudeid.

8. peatükk LINNA ASUTUSED 

§ 72.   Linna asutused

  (1) Linna asutused on ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused.

  (2) Linna asutus asutatakse seadustega Paide linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks, õiguste ja kohustuste realiseerimiseks ning avalike teenuste osutamiseks. Linna asutuse moodustamise, selle nimetuse, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab linnavolikogu.

  (3) Linna asutus ei ole eraldiseisev juriidiline isik, asutus esindab oma pädevuse piires Paide linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut.

  (4) Linna asutuse ülesanded, õigused ja kohustused, asutuse juhtimine ning töökorraldus sätestatakse asutuse põhimääruses.

  (5) Linna asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

  (6) Linna asutusel on asutuse nimega pitsat ning linna eelarves alaeelarvena asutuse eelarve.

  (7) Linna asutus võib kasutada oma sümboolikat, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht, kooskõlastades sümboolika eelnevalt linnavalitsusega.

  (8) Linna asutus võib osutada tasulisi teenuseid, kui selline õigus on sätestatud asutuse põhimääruses või mõnes muus õigusaktis. Tasuliste teenuste hinnad kehtestab linnavalitsus.

§ 73.   Linna ametiasutus

  (1) Paide linna ametiasutus on linna asutus, mida finantseeritakse Paide linna eelarvest ning mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

  (2) Ametiasutus esindab oma tegevuses linna ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning linnavalitsuse ja linnavolikogu antud ülesandeid.

  (3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel linnavalitsust ja linnavolikogu.

  (4) Ametiasutuse moodustamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel linnavolikogu kehtestatud korras.

  (5) Ametiasutuse põhimääruse, teenistuskohtade koosseisu ja liigituse ning palgajuhendi kehtestab, tunnistab kehtetuks ning muudab linnavolikogu.

  (6) Ametiasutust juhib linnapea. Linnapea õigused ja kohustused ametiasutuse esindamisel sätestatakse ametiasutuse põhimääruses.

§ 74.   Linna hallatavad asutused

  (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja mis ei teosta avalikku võimu.

  (2) Hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu linnavalitsuse põhjendatud ettepanekul.

  (3) Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub linnavolikogu kehtestatud korras.

  (4) Hallatavat asutust finantseeritakse linna eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel osaliselt riigieelarvest.

  (5) Töötamine hallatavates asutuses toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse valdkonna õigusaktidega.

  (6) Hallatavat asutust juhib juhataja või direktor. Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnapea ettepanekul linnavalitsus, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib, seda muudab ja töölepingu ütleb üles linnapea.

  (7) Hallatava asutuse juht esindab hallatavat asutust ning hallatava asutuse kaudu õigusaktide ja asutuse põhimäärusega sätestatud pädevuse piires linna. Hallatava asutuse juhi õigused ja kohustused asutuse esindamisel sätestatakse hallatava asutuse põhimääruses.

  (8) Hallatava asutuse töötajate koosseisu kinnitab hallatava asutuse juht käskkirjaga või kinnitatakse see riiklikest õigusaktidest lähtuvalt linnavalitsuse korraldusega.

  (9) Hallatava asutuse ja selle juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli linnavalitsus.

9. peatükk TEISTE OMAVALITSUSÜKSUSTEGA KOOSTÖÖS ASUTUSTE MOODUSTAMINE JA ÜHISAMETITE NING -ASUTUSTE TEGEVUSE ALUSPÕHIMÕTTED 

§ 75.   Ühisametid ja -asutus

  (1) Paide linn võib kohalikule omavalitsusele pandud ühiste ülesannete täitmiseks moodustada koostöös teiste omavalitsusüksustega ühiseid asutusi.

  (2) Kohalike omavalitsusüksuste ühine ametiasutus on ühisamet. Kohalike omavalitsusüksuste ametiasutuste hallatav asutus on ühisasutus.

§ 76.   Ühiste asutuste moodustamise ja tegutsemise aluspõhimõtted

  (1) Ühisamet või asutus moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsusüksuste koostöökokkuleppe alusel linnavolikogu otsusel ja otsuse alusel asjaomaste valitsuste sõlmitud halduslepingu alusel. Halduslepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 2 märgitud asjaolud.

  (2) Ühisameti või -asutuse tegevuse aluseks on haldusleping ning asutuse põhimäärus, mille kinnitavad kõik ühise asutuse asutamisel osalevate omavalitsusüksuste volikogud. Ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 622 lõikes 3 märgitud asjaolud.

  (3) Ühisameti või -asutuse moodustajad lepivad halduslepinguga kokku, millise lepingu poole (omavalitsusüksuse) koosseisu ühisamet või -asutus moodustatakse. Ühisamet või -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste registris selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus.

  (4) Ühisameti või -asutuse, mille moodustajaks on ka Paide linn, kaudu Paide linnale seadusega ning halduslepingust tulenevate ülesannete täitmist loetakse ülesande täitmiseks Paide linna poolt. Ühisameti haldusakt, mis antakse ülesannete täitmisel Paide linna nimel, on Paide linna haldusakt. Paide linna nimel ülesannete täitmisel ja haldusaktide andmisel kohaldatakse Paide linna õigusakte.

  (5) Kui ühisamet või -asutus moodustatakse Paide linna koosseisus, kinnitab ühisameti ja -asutuse põhimääruse ning ühisameti palgajuhendi ja struktuuri ning teenistujate koosseisu linnavolikogu. Linnavolikogu kinnitab ka ühisameti või -asutuse nõukogu koosseisu, kuhu peavad muu hulgas kuuluma halduslepingu pooleks olevate omavalitsusüksuste volikogude esindajad. Enne nõukogu koosseisu kinnitamist tuleb nõukogu koosseis kooskõlastada halduslepingu pooleks olevate kohalike omavalitsuste volikogudega.

  (6) Ühise asutuse põhimääruse, ühisameti palgajuhendi ja teenistujate koosseisu muutmise või ühisameti või -asutuse tegevuse ümberkorraldamise eelnõu kohta peab eelnevalt arvamuse andma ühisameti või ühisasutuse nõukogu.

10. peatükk LINNA ARENGUKAVA, EELARVESTRATEEGIA JA EELARVE KOOSTAMISE JA MUUTMISE NING FINANTSJUHTIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 77.   Linna arengukava

  Arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüsi tegevusvaldkondade lõikes ning kajastab kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga ja eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused.

§ 78.   Arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve vahelised seosed

  (1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida saavutatavate eesmärkide finantseerimist. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

  (2) Eelarvestrateegias esitatakse andmed strateegia vastuvõtmisele eelnenud tegelikud ja iga aasta 15. oktoobri seisuga jooksva aasta eeldatavad ning vähemalt nelja eeloleva eelarveaasta põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos maksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikate, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus.

  (3) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks Paide linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

  (4) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

§ 79.   Arengukava ja eelarvestrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

  (1) Arengukava ja eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linnavalitsuse määrusega kinnitatud arengukava ja eelarvestrateegia koostamise, menetlemise ja muutmise korrast, milles sätestatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes linnast sõltuvatele üksustele kord ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

  (2) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui linn on võtnud kohustusi pikemaks kui neljaks eelseisvaks eelarveaastaks, peavad arengukavas ja eelarvestrateegias olema kavandatud valdkondlikud tegevused vastavate kohustuste ulatuses.

  (3) Arengukava ja eelarvestrateegia tuleb vähemalt kord aastas üle vaadata ning hetkeolukorra analüüsist tulenevalt vajadusel muuta.

  (4) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab linnavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks linnavolikogule.

  (5) Linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

  (6) Linnavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu linna veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

  (7) Linnavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

  (8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning linnavolikogu ja linnavolikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

§ 80.   Linna eelarve koostamise põhimõtted

  (1) Linnal on iseseisev eelarve, mis koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning linna arengukavast ja eelarvestrateegiast.

  (2) Linnaeelarve on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele. Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

  (3) Eelarve eelnõu koostab linnavalitsus ning esitab koos seletuskirjaga linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

  (4) Eelarve vastuvõtmisega võib linnavolikogu anda volituse linnavalitsusele tema ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu teha kulutusi linnale pandud ülesannete täitmiseks.

  (5) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus.

  (6) Eelarve ülesehituse, koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted sätestatakse Paide linna finantsjuhtimise korras. Linnavalitsus kehtestab eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused ja vormid.

§ 81.   Linna finantsjuhtimise üldpõhimõtted

  (1) Linna finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et linnaeelarvet kasutatakse seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Paide linna finantsjuhtimise aluseks on:
  1) eelarvestrateegia;
  2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud eelarve ja lisaeelarve;
  3) eelarve täitmine kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktidega;
  4) läbipaistev ja objektiivne aruandlus, sh Paide linna majandusaasta aruanne;
  5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.

  (3) Paide linna finantsjuhtimist korraldab linnavalitsus.

  (4) Paide linna finantsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.

  (5) Täiendavad nõuded Paide linna finantsjuhtimisele sätestatakse linnavolikogu kehtestatud Paide linna finantsjuhtimise korras.

11. peatükk LINNA OSALEMINE JURIIDILISTES ISIKUTES 

§ 82.   Eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused

  (1) Linn võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi.

  (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

  (3) Sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille asutajaks on linn, osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on linn ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses Paide linna valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
  1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
  2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
  3) kellel on ärikeeld;
  4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
  5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
  6) kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

  (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Paide linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse nimetatud isik.

  (5) Ettepaneku hakata äriühingus osanikuks või aktsionäriks, asutada sihtasutus või olla sihtasutuse asutajaliige või osaleda liikmena mittetulundusühingus esitab linnavolikogule linnavalitsus. Linnavalitsus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks linn eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine linnale kaasa toob.

§ 83.   Linna esindajad eraõigusliku juriidilise isiku juhtorganis

  (1) Linnavalitsuse nimetatud isik, kes teostab eraõiguslikus juriidilises isikus osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi, on kohustatud täitma linnavalitsuse antud kirjalikke suuniseid, kui need ei ole vastuolus eraõigusliku juriidilise isiku huvidega, ning andma linnavalitsusele aru oma tegevusest vähemalt üks kord aastas.

  (2) Linna esindaja linna osalusega osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse nõukogus on kohustatud täitma nõukogu töös osalemisel linnavalitsuse antud suuniseid üldkoosoleku otsusena, kui need ei ole vastuolus osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse huvidega ning andma linnavalitsusele aru oma tegevusest nõukogu liikmena vähemalt üks kord aastas.

§ 84.   Linna esindaja määramise ja tagasikutsumise otsustamine

  (1) Linna äriühingu nõukogu liikmed, nõukogu puudumisel juhatuse liikmed nimetab ja kutsub tagasi linnavalitsus oma korraldusega.

  (2) Linna osalusega äriühingus kiidab linnavalitsus linna esindajatena nõukogusse määratavad või valitavad liikmed eelnevalt heaks linnavalitsuse istungil. Linnavalitsuse otsustus vormistatakse protokollilise otsusena.

  (3) Linna esindaja tagasikutsumisel linna omanduses oleva osaühingu, aktsiaseltsi ja sihtasutuse nõukogust ei maksta talle hüvitust.

§ 85.   Aruandlus

  Raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses kohaliku omavalitsusüksuse valitseva ja olulise mõju all olev osaühing, aktsiaselts, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

12. peatükk LINNA ESINDAMISE KORD 

§ 86.   Linna esindamise mõisted ja alused

  (1) Linna esindamise all mõistetakse Paide linna omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

  (2) Linna esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

§ 87.   Linna esindamine avalikus halduses

  (1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad linna linnavolikogu ja -valitsus, nende määratud või nimetatud isikud, linna asutused ning teiste omavalitsusüksustega moodustatud ühised asutused, mille moodustamises osaleb Paide linn, ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.

  (2) Linnavolikogu esindab linna avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

  (3) Linnavalitsus esindab linna avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel ning täitevvõimu teostamisel.

  (4) Linnavalitsus esindab linna avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab linna linnavolikogu või esindab linnavolikogu kui omavalitsusorganit linnavolikogu määratud või nimetatud esindaja. Linnavolikogu võib esindada linnavolikogu esimees, linnavolikogu liige või muu isik. Linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees, esindab linnavolikogu ilma erivolituseta, linnavolikogu liige või muu isik esindab linnavolikogu linnavolikogu otsuse alusel.

  (6) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab linna linnavalitsus või esindab linnavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit linnavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Linnavalitsust võib esindada linnapea, linnavalitsuse liige või muu isik. Linnapea või tema asendaja esindab linnavalitsust ilma erivolituseta, linnavalitsuse liige või muu isik esindab linnavalitsust linnavalitsuse korralduse alusel.

  (7) Linna asutus esindab linna seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Linna asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

  (8) Ühisamet või -asutus, mille moodustajaks on ka Paide linn, esindab Paide linna ühisameti või asutuse põhimäärusest ja teistest Paide linna õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Ühisametit või -asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

  (9) Linna osalusega eraõiguslikes isikutes esindab linna asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna linnavalitsuse nimetatud isik linnavalitsuse korralduse alusel.

  (10) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel linna esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab linnavolikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab linna linnapea või tema volitatud isik.

§ 88.   Linna esindamine tsiviilõiguslikes suhetes

  (1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab linna kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid linnapea.

  (2) Linna asutuse juht esindab linna tsiviilõiguslikes suhetes tehingute, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel, tegemisel. Linna asutuse juht esindab linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.

§ 89.   Linna esindamine kohtus

  (1) Linna esindavad kohtus seaduse alusel linnasekretär ning ilma erivolitusteta ka linnapea ja linnavolikogu esimees. Teised isikud esindavad linna kohtus linnasekretäri või linnapea antud volituse alusel.

  (2) Üldjuhul volitatakse linna esindama linna ametiasutuse või ühisameti koosseisu kuuluv ametnik või töötaja või ametiasutuse hallatava asutuse või ühisasutuse juht. Linna võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

  (3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.

  (4) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab linnavalitsus linnasekretäri ettepanekul. Kui vastava ettepaneku teeb muu isik, kuulatakse ära linnasekretäri arvamus.

  (5) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.

  (6) Kui kohtuasja algatajaks on linn, otsustab kohtuasja algatamise linnasekretäri ettepanekul linnavalitsus. Kui kohtuasja algatamise ettepaneku teeb keegi teine, kuulab linnavalitsus ära linnasekretäri arvamuse.

§ 90.   Linna teenistuses olevate ametiisikute pädevus linna esindamisel

  Linna teenistuses olevad ametiisikud esindavad linna suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või linnapea antud volituse alusel.

§ 91.   Linna esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel

  (1) Linnavolikogu esindab linna suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

  (2) Linnavolikogu esimees, tema nimetatud või linnavolikogu nimetatud isik esindab linna suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

  (3) Linnavalitsus esindab linna suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

  (4) Linnapea esindab linna suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

  (5) Linna esindamiseks võivad linnavolikogu ja -valitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt:
  1) linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu eestseisus oma otsustusega;
  2) linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus protokollilise otsusega;
  3) linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu esindajate osas linnavolikogu eestseisus oma otsustusega ja linnavalitsuse esindajate osas linnavalitsus protokollilise otsusega.

  (6) Avalikel üritustel esindavad linna üldjuhul linnavolikogu esimees, linnapea, linnasekretär ja linnavolikogu või -valitsuse liikmed.

13. peatükk LINNA VÄLISSUHTED 

§ 92.   Linna välissuhete korraldamise alused

  (1) Linna välissuhtlus toimub lähtudes igaks eelarveaastaks linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest.

  (2) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutus informeerib sellisest koostööst linnavolikogu.

  (3) Linnal on õigus linnavolikogu otsusel astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

  (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused linna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

§ 93.   Esindamine välissuhetes

  (1) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna linnavolikogu või linnavolikogu määratud esindaja.

  (2) Suhetes sõprusomavalitsusüksustega esindab linna linnavolikogu esimees, linnapea või nende määratud isik.

  (3) Linna esindamiseks võib moodustada linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni.

14. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 94.   Paide aukodanikule antakse aukodaniku märk.

§ 95.   Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Linna põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu oma koosseisu häälteenamusega.

  (2) Linna põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks linnavolikogus läbib eelnõu vähemalt kaks lugemist, välja arvatud juhul, kui põhimääruse muutmine tuleneb seadusest.

§ 96.   Määruse kehtetuks tunnistamine ning selle alusel antud õigusaktide kehtivus

  (1) Paide Linnavolikogu 15. märtsi 2018.a. määrus nr 17 „Paide linna põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel antud õigus- ja haldusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

§ 97.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Tarmo Alt
Linnavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json