Väljaandja: Kambja Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 02.09.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 30.08.2018, 22

Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Vastu võetud 28.08.2018 nr 36


Määrus kehtestatakse veeseaduse § 3² lõike 5 punkti 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel.

§ 1. Eeskirja reguleerimisala

(1) Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Kambja valla haldusterritooriumil õigussuhteid, mis tekivad reovee kohtkäitluse planeerimisel, ehitamisel ja kasutamisel, sealhulgas reguleerib kogumismahutitest reovee äravedu ja selle transportimist ühiskanalisatsiooni purgimiskohta.

(2) Reovee kohtkäitlussüsteemide planeerimine, rajamine, kasutamine ja hooldamine toimub ehitusseadustiku, veeseaduse ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

(3) Eeskiri kehtib juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes:
1) tegelevad reovee kohtkäitlusega;
2) osutavad või kasutavad purgimisteenust.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid veeseaduse, ehitusseadustiku, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ning nende rakendusaktides sätestatud tähenduses ning legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähenduses.

(2) Lisaks kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid:
1) imbsüsteem - omapuhasti, mille kaudu majapidamise reovesi immutatakse pinnasesse;
2) kogumismahuti – lekkekindel äravooluta rajatis kanalisatsioonivee ajutiseks hoidmiseks;
3) kohtkäitlus - reovee kogumine, puhastamine, pinnasesse immutamine, suublasse juhtimine või taaskasutamine, sealhulgas kompostimine, üldjuhul reovee tekkekoha kinnistu piires;
4) kohtkäitlussüsteem - reovee tekkimise asukohas kasutatav tehnoloogiline rajatis, mida kasutatakse reovee kogumiseks (sh kuivkäimla), puhastamiseks (sh septik) või maapinda immutamiseks;
5) kuja – kanalistsiooniehitiste, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust;
6) omapuhasti ehk kohtpuhasti - rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid reoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ning mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti (edaspidi ie);
7) purgimiskoht – purgimisteenust osutava ettevõtja ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepinguga määratud koht äraveetava reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks;
8) purgimisteenus - reovee kohtkäitlusesüsteemist reovee või –sette eemaldamine ja äravedu purgimissõidukiga ning selle väljutamine purgimiskohta;
9) reovee bioloogiline puhastamine ehk sekundaarne puhastamine - reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusena heitvesi vastab Vabariigi Valitsuse 29.11.2012. a määruses nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ esitatud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvaine ja keemilise hapnikutarbe osas;
10) reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks;
11) septik - on pealt kinnine setiti, millesse sadestunud, läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt;
12) reovesi - üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
13) purgimissõiduk – mahutiga sõiduk, mille abil tühjendatakse reovee kogumismahutit ja veetakse reovesi/fekaal purgimiskohta.

§ 3. Reovee kohtkäitluse tingimused

(1) Reovee kohtkäitlus on lubatud olmes tekkiva reovee kohtkäitluseks selle tekkekoha kinnistu või kinnistute (juhul kui tegemist on ühise süsteemiga) piires väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud reoveekogumisalasid.

(2) Üle 2000 ie reostuskoormusega Tartu reoveekogumisalal on omapuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite, kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud. Lekkekindla kogumismahuti paigaldamine on lubatud, kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi.

(3) Alla 2000 ie reostuskoormusega Kambja ja Vana-Kuuste reoveekogumisaladel, kus puudub ühiskanalisatsioon, on lubatud lekkekindlate kogumismahutite kasutamine ja vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovee immutamine tingimusel, et on tagatud immutuskoha nõuetekohane kaugus ümbruskonna puur- ja salvkaevudest (minimaalselt 50 m kaevust).

(4) Reoveekogumisalata kompaktse asustusega aladel (näiteks külasüdamed, aiandus- või suvilakooperatiivid vms), kus ei ole võimalik tagada heitvee immutuskoha nõuetekohast kaugust ümbruskonna puur- ja salvkaevudest ja kus on oht puur- ja salvkaevude vee saastumiseks, tuleb kasutada reovee kogumist kogumismahutisse.

(5) Reovee eelpuhastites (muda-, liiva-, rasva- ja õlipüünised ning nende kombinatsioonid) tekkivad kontsentreeritud jäätmed (rasv, õli jms) tuleb sellekohase kokkuleppe olemasolul üle anda jäätmekäitlusettevõttele või vee-ettevõtjale.

§ 4. Nõuded reovee kohtkäitlussüsteemidele

(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide tüübi ja asukoha valikul peab lähtuma veeseadusest ja selle alusel antud reoveekäitlust reguleerivatest õigusaktidest.

(2) Lubatud on paigaldada vaid Euroopa Liidu standardite alusel sertifitseeritud reovee kogumismahutit või omapuhastit.

(3) Reovee kohtkäitlussüsteem ja sellega ühendatud torustik peavad olema lekkekindlad, tühjendatavad ning kaitstud külmumise eest.

(4) Reovee kohtkäitlussüsteem ei tohi paikneda puurkaevu sanitaarkaitsealas (10 - 200 m) ning puur- ja salvkaevu hooldusalas (vähemalt 10 m kaevust). Reovee kohtkäitlussüsteem (väljaarvatud kuivkäimla lampkast) peab jääma elamust vähemalt 10 m kaugusele ning septik või pealt kinnine mahuti vähemalt 5 m kaugusele.

(5) Reovee kohtkäitlussüsteemile peab olema tagatud purgimissõiduki aastaringne hõlbus juurdepääs.

(6) Reovee kohtkäitlussüsteemi paigaldus ja kasutamine peavad vastama tootele esitatud nõuetele, süsteemi luugid peavad olema terved ja sulguma tihedalt.

(7) Reovee kogumismahutit tuleb regulaarselt tühjendada ja selle täituvust kontrollida.

(8) Tuleb vältida vihma- ja lumesulamisvee sattumist reovee kohtkäitlussüsteemi.

§ 5. Reovee kogumismahuti ja septiku ehitamine ja kasutuselevõtmine

(1) Uue hoone ehitamisel tuleb lahendada reovee kohtkäitlus koos hoone ehitusprojektiga.

(2) Kogumismahuti paigaldamisel iseseisva ehitisena või olemasoleva reovee kogumismahuti väljavahetamisel/asendamisel tuleb esitada vallavalitsusele ehitusteatis, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne rajatise paigaldamise alustamist.

(3) Reovee kogumismahuti kasutuselevõtmise tingimused:
1) kui reovee kogumismahuti paigaldatakse hoone ehitamisel või ümberehitamisel ehitusprojekti ja ehitusloa kohaselt, tuleb reovee kogumismahuti andmed (sealhulgas sertifikaat) esitada koos hoone kasutusloa taotlusega ning eraldi teatist esitama ei pea;
2) ehitusteatise alusel paigaldatud reovee kogumismahuti kohta tuleb esitada kasutusteatis koos kogumismahuti sertifikaadiga vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui kasutusteatise esitajat ei teavitata kümne päeva jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib asuda rajatist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.
3) vallavalitsusel on õigus nõuda paigaldatud reovee kogumismahuti või septiku ülevaatust ja katsetamist selle lekkekindluse tõendamiseks.

§ 6. Omapuhasti rajamine ja kasutuselevõtmine

(1) Omapuhasti rajamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses, ehitusseadustikus ning Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ ja 16.05.2001 määruses nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ sätestatud tingimused.

(2) Omapuhasti rajamiseks jõudlusega alla 5 m³ ööpäevas tuleb esitada ehitusseadustiku kohane ehitusteatis ja ehitusprojekt. Muu kanalisatsiooniehitise (näiteks omapuhasti jõudlusega üle 5 m³ ööpäevas) rajamiseks tuleb esitada ehitusseadustiku kohane ehitusloa taotlus ning ehitusprojekt.

(3) Ehitusprojekt peab sisaldama:
1) kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldust (põhjavee kaitstus, põhjavee liikumissuund, maapinna absoluutkõrgused);
2) informatsiooni põhjavee aastaringse kõrgustaseme ning pinnavee esinemise osas kinnistul;
3) informatsiooni tarbitava vee koguse ja vee tarbimise hooajalisuse kohta;
4) reoveekäitlussüsteemi kirjeldust;
5) omapuhasti nõuetele vastavat asukohta (sh asukoht puur- ja salvkaevude suhtes);
6) asendiplaani koos reoveekäitlusrajatiste ning veevarustuse objektide vastavate kujade ja hooldustsoonidega;
7) vee erikasutusluba, kui heitvett juhitakse veekogusse.

(4) Ehitusprojekt ja ehitusteatis esitatakse elektrooniliselt läbi ehitisregistri keskkonna. Ehitusprojekti seletuskiri ja asendiplaan peavad olema vaadeldavad üldlevinud vormingutes (*.pdf).

(5) Omapuhasti kujade ulatumisel naaberkinnistule lisatakse ehitusprojektile naaberkinnistu omanike nõusolekud.

(6) Omapuhasti kasutuselevõtuks tuleb taotleda ehitusseadustiku kohane kasutusluba, millele lisatakse:
1) teostusjoonis või asendiplaan;
2) üleandmis-vastuvõtuakt;
3) kaetud tööde aktid;
4) kasutus- ja hooldusjuhend;
5) vallavalitsuse nõudmisel puhastisse või suublasse juhitava heitvee analüüsid.

(7) Kui põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib omapuhasti heitvett juhtida pinnasesse, arvestades veeseaduse § 24¹ lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisusi, järgmistes kogustes:
1) kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist;
2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;
3) kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, välja arvatud vesikäimlast pärit reovesi;
4) kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

§ 7. Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine ja hooldamine

(1) Reovee kohtkäitlussüsteemide kasutamine peab toimuma vastavuses keskkonna- ja tervisekaitse nõuetega.

(2) Reovee kogumismahutit ja omapuhastit tuleb kasutada vastavalt kasutusotstarbele ja kasutusjuhendile.

(3) Septikut tuleb perioodiliselt sinna kogunenud settest tühjendada ja vedada nõuetekohaseks käitlemiseks purgimiskohta.

(4) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik peab tagama reovee kogumismahuti, omapuhasti või kuivkäimla korrasoleku ja ümbruse hooldamise ning rajatise õigeaegse tühjendamise, et vältida mahutite ületäitumisest tingitud reovee sattumist keskkonda.

(5) Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida ja hooldustöid teostada vastavalt omapuhasti hooldusjuhendile, kuid mitte harvem kui 1 kord aasta jooksul.

(6) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik võib tellida purgimisteenuse osutamist vaid ettevõtjalt, kes omab vee-ettevõtjaga purgimislepingut.

(7) Reovee kohtkäitlussüsteemi omanik säilitab tema poolt tellitud purgimisteenuse arvet/kviitungit, kus on märgitud veetud kogus, kuupäev, purgimiskoht, vähemalt 2 aastat ning esitab arved/kviitungid järelevalve teostajale viimase nõudmisel.

(8) Kuivkäimla tühjendamise tingimused:
1) kuivkäimla sisu laialilaotamine ja maasse kaevamine on tiheasustusaladel keelatud;
2) kuivkäimla sisu tohib oma kinnistul kompostida vaid kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega hajaasustusaladel tingimusel, et sellega ei kaasne häiringuid naaberkinnistutele;
3) kompostitud kuivkäimla sisu tohib väetamiseks kasutada kõige varem aasta peale komposti valmimist 31. märtsist 1. detsembrini järgides keskkonna- ning tervisekaitse nõudeid;
4) kompostitud kuivkäimla sisu ei tohi paigutada lumele või külmunud pinnasele ega veega küllastunud pinnasele.

§ 8. Reovee purgimisteenuse osutamine

(1) Purgimise teenust osutaval ettevõtjal peab teenuse osutamiseks olema sõlmitud leping vee-ettevõttega, kelle hallatavasse ühiskanalisatsioonisüsteemi reovesi purgitakse. Lepingus määratakse ära purgimiskoht, purgitava reovee lubatud kogused, selle reostusaste ja muud füüsikalis-keemilised näitajad ning purgitava reovee koguse arvestuse pidamise ja purgimise eest tasu maksmise tingimused ja kord.

(2) Ettevõtja on kohustatud väljastama tellijale igakordse teenuse osutamise kohta dokumendi, kus on kirjas teenuse lühikirjeldus, ära veetud kogus ja kuupäev ning reovee purgimiskoht.

(3) Reovee ja fekaalide immutamine pinnasesse või laialilaotamine ning mahutite tühjendamine loodusesse (metsadesse, soodesse, põldudele, rohumaadele, jõgedesse, kraavidesse jne) või mujale selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.

§ 9. Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimine

(1) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimisel tuleb tagada keskkonna- ja terviseohutus.

(2) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimiseks tuleb 10 päeva enne lammutamise alustamist esitada ehitusteatis. Kui kohalik omavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, võib alustada lammutamist.

(3) Reovee kohtkäitlussüsteemi likvideerimise üldised nõuded:
1) reovee kohtkäitlussüsteem tuleb enne likvideerimist tühjendada purgimisteenust osutava ettevõtja poolt;
2) eemaldatud reovee kohtkäitlussüsteemi süvend või tühjendatud mahuti tuleb täita pinnasega;
3) tühjendatud reovee kogumismahutit, mida ei kasutata reovee kohtkäitlussüsteemina, võib kasutada sademevee kogumismahutina;
4) likvideerimise käigustekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete matmine pinnasesse või reovee kogumismahuti või omapuhasti süvendite täitmine jäätmetega on keelatud.

(4) Reovee kogumismahuti või omapuhasti seisundi muutmiseks ehitusregistris tuleb 5 tööpäeva jooksul pärast reovee kogumismahuti või omapuhasti likvideerimist esitada vallavalitsusele ehitise täieliku lammutamise teatis. Vallavalitsuse nõudmisel tuleb lisaks esitada tehtud tööde täpsem kirjeldus ning lammutusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.

(5) Reovee kogumismahuti ja omapuhasti likvideerimise tähtajad on järgmised:
1) ühiskanalisatsiooniga liituvatel kinnistutel – ühe aasta jooksul liitumise kuupäevast arvates;
2) uue reovee kohtkäitlussüsteemi rajamisel - hiljemalt 3 kuud pärast uue reovee kogumismahuti paigaldamist või omapuhasti rajamist.

§ 10. Järelevalve ja vastutus

(1) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise üle teostab järelevalvet Kambja Vallavalitsus ja Keskkonnainspektsioon vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele, ehitusseadustikule ning käesolevale eeskirjale, kaasates vajadusel spetsialiste ning eksperte.

(2) Järelevalve teostajal on kohtkäitlussüsteemi seaduslikkuse kontrollimiseks ja ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks õigus nõuda kohtkäitlussüsteemi omanikult rajatiste ehitusjooniste, kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist, samuti ülemõõtmise ja kontrolli teostamist ning reovee kogumismahuti puhul reovee äravedu tõendava dokumentatsiooni esitamist. Rajatise kontrolli korral peab järelevalve teatama rajatise omanikule 5 tööpäeva ette kohtkäitlussüsteemi kontrollist. Teates tuuakse välja kas on vajalik kohtkäitlussüsteemi tühjendamine. Juhul, kui kohtkäitlussüsteemi tühjendamine on vajalik, tellib kohtkäitlussüsteemi omanik omal kulul kontrolli teostamise ajaks ettevõtja, kes tühjendab kohtkäitlussüsteemi.

(3) Järelevalve teostajal on õigus rikkumiste avastamisel teha rikkujale kohustuslikke ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks. Rikkumiste tähtajaks mittekõrvaldamisel on Kambja vallavalitsusel õigus korraldada erakorralisel vajadusel rikkuja kulul rajatise nõuetele vastavusse viimine või likvideerimine.

(4) Kohtkäitlussüsteemide kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid ja Kambja vallavalitsuse ettekirjutusi. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama Kambja vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

(5) Kogumismahutite tühjendamise, veo ning mahalaadimise ajal tekkiva keskkonnareostuse puhul kannab vastutust reovee purgimisteenust osutav ettevõtja.

§ 11. Rakendussätted

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Heiki Sarapuu
volikogu esimees