Teksti suurus:

Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2017 määruse nr 1 „Restaureerimistoetuse ja -preemia määramise kord“ muutmine

Väljaandja:Pärnu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.10.2017
Avaldamismärge:RT IV, 30.09.2017, 7

Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2017 määruse nr 1 „Restaureerimistoetuse ja -preemia määramise kord“ muutmine

Vastu võetud 21.09.2017 nr 27

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.

§ 1.   Pärnu Linnavolikogu 19. jaanuari 2017 määruses nr 1 „Restaureerimistoetuse ja -preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Määrus sätestab Pärnu linna eelarvest restaureerimistoetuse, sh kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse (edaspidi toetus) taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse eraldamise ning järelevalve ja restaureerimispreemia (edaspidi preemia) määramise alused ja korra.“
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Pärnu Linnavalitsus võib täiendavate eelarveliste vahendite olemasolul anda toetust usulistele ühendustele kirikuhoone restaureerimiseks (edaspidi nimetatud ka kirikuhoone restaureerimiseks antav toetus). Toetatavad on restaureerimisprojektid, mis teostatakse omavahenditest või millesse on kaasatud muud rekonstrueerimis- ja/või restaureerimistoetused, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud restaureerimistoetus, ja mis on kooskõlas käesoleva määruse mõtte ja eesmärkidega. Kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse andmise suhtes ei kohaldata käesoleva määruse paragrahvides 8 ja 9 sätestatut.“3) paragrahvi 2 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eelistatult toetatakse riigi kaitse all oleva, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal (edaspidi muinsuskaitseala), selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuva hoone, sh kirikuhoone, avariilise olukorra likvideerimist, arhitektuursete detailide (rõdud, trepid, sambad, piirded jne), avatäidete (uksed, aknad, luugid jne) restaureerimist ja/või rekonstrueerimist.“
(2) Toetust ei anta hoone interjööridetailide restaureerimiseks ega rekonstrueerimiseks, välja arvatud kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse korral.“
4) paragrahvi 3 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust võivad taotleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, kelle omandis on riigi kaitse all olevad, muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis või miljööväärtuslikul alal asuvad hooned, sh kirikuhooned.“
5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse taotluseid on võimalik esitada igal ajal.“
6) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse maksimaalne suurus on kuni 10 000 eurot, välja arvatud kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse puhul.“
7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse puhul makstakse toetust omaosalusest või teostatud tööde maksumusest kuni 50% ulatuses.“
8) määrust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Kirikuhoone restaureerimiseks antava toetuse väljamaksmine
Usulistele ühendustele makstakse kirikuhoone restaureerimiseks antav toetus taotleja arvelduskontole hiljemalt ühe kuu jooksul alates toetuse eraldamise otsuse tegemisest ja toetuse sihipärase kasutamise kohta lepingu sõlmimisest.“

§ 2.   Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.

Andrei Korobeinik
Volikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json