Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Pärnu Linnavolikogu 19. septembri 2013 määruse nr 21 “Sotsiaaltoetuste kord“ muutmine

Vastu võetud 21.09.2017 nr 25

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõike 1 alusel.

§ 1.   Pärnu Linnavolikogu 19. septembri 2013 määruses nr 21 “Sotsiaaltoetuste kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„4) huvihariduse ja huvitegevuse toetus;
5) eluruumi kohandamise toetus.“;
2) määrust täiendatakse §-dega 8¹ ja 8² järgmises sõnastuses:
„§ 8¹. Huvihariduse ja huvitegevuse toetus
(1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele huvihariduse ja huvitegevusega kaasnevate kulutuste osaliseks katmiseks.
(2) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on allpool linnavalitsuse kehtestatud piiri.
(3) Üldjuhul makstakse huvihariduse ja huvitegevuse toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.
(4) Huvihariduse ja huvitegevuse toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad huvihariduse ja huvitegevuse eest tasuda.
(5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvestamisel võetakse kulutustena arvesse järgmised kulud:
1) huvitegevuse ja huviringi osavõtutasud;
2) huvihariduse ja huvitegevuse kohta jõudmiseks vajalik transpordikulu;
3) isiklike vahendite soetamine tegevuses osalemiseks;
4) huvitegevusega kaasnevatel võistlustel, konkurssidel, laagrites osalemine.
(6) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse määramisel ei arvestata kulude hulka kulutusi, mille tegemisest on taotluse esitamise hetkel möödas rohkem kui 31 päeva, ning vastavate kulutuste katmiseks toetust tagasiulatuvalt ei määrata.
§ 8². Eluruumi kohandamise toetus
(1) Eluruumi kohandamise toetust makstakse vahendite olemasolul raske ja sügava puudega inimestele, et soodustada nende iseseisvat toimetulekut, leevendada või kõrvaldada puudest tingitud takistusi eluruumi sisenemisel, eluruumis liikumisel ja enesega toimetulekul.
(2) Eluruumi kohandamise toetust makstakse sügava või raske puudega inimesele, kelle leibkonna sissetulek ühe pereliikme kohta on allpool linnavalitsuse kehtestatud piiri ning kelle elukohana rahvastikuregistris on registreeritud Pärnu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse.
(3) Taotlejal on õigus saada toetust ühe maksimaalmäära ulatuses üks kord kolme kalendriaasta jooksul, toetuse määramisel arvestatakse kohanduse põhjendatust ja tehtud kulutuste vajalikkust taotleja erivajadust arvestades.
(4) Eluruumi kohandamise kuluks ei loeta tehniliste abivahendite ostmise ja paigaldamise kulu, kui tehnilised abivahendid on võimalik osta ja paigaldada sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatud tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korra alusel.
(5) Toetuse määramise otsuse alusel ja pärast ehitusseadustikus sätestatud ehitusteatise esitamist või ehitusloa andmist sõlmib linnavalitsus taotleja ja kohandamist tegeva töövõtjaga kolmepoolse lepingu. Kui kohandamiseks ei ole ehitusteatis või ehitusluba vajalik, sõlmitakse leping toetuse määramise otsuse alusel.
(6) Kui toetuse saaja kolme kuu jooksul arvates toetuse määramise otsuse kättesaamisest lepingut ei sõlmi, loetakse taotleja toetusest loobunuks.
(7) Eluruumi kohandamise toetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on piisavalt rahalisi vahendeid, mis võimaldavad eluruumi kohandamise eest tasuda.";
3) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotluse võib esitada lapsevanem, perekonnas hooldaja, eestkostja või vajadusel lapse huvides lastekaitsetöötaja.,
(6) Eluruumi kohandamise toetus taotluse võib esitada sügava või raske puudega isik või tema eestkostja.“;
4) paragrahv 28¹ sõnastatakse järgmiselt:
“§ 28¹. Esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemine ja menetlemine
Esimesse klassi mineva lapse toetuse taotlemiseks esitab lapse vanem, eestkostja või perekonnas hooldaja linnavalitsusele taotluse elektroonilises veebikeskkonnas. Taotlust menetletakse elektroonilises veebikeskkonnas.“;
5) paragrahvi 29 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„4) lisatoetuse, huvihariduse ja huvitegevuse toetuse ning eluruumi kohandamise toetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses või hoolekandekomisjon, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond või hoolekandekomisjon;
5) esimesse klassi mineva lapse toetuse ja lapse sünnitoetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, lapse sünnitoetuse määramisest keeldumise korral linnavalitsuse kantselei.“;
6) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse osa, mis on määratud osavõtutasu katteks, kantakse üldjuhul taotluses näidatud huviharidust või huvitegevust osutava asutuse arvelduskontole.
(10) Eluruumi kohandamise toetuse väljamaksmiseks esitab taotleja sotsiaalosakonnale kohandamisega seotud tööde üleandmis-vastuvõtmisakti ning toetuse summa makstakse välja pärast kohandamise tegemist arve alusel töövõtjale.“;
7) paragrahvi 31 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Lapse sünnitoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust linnavalitsuse kantselei. Esimesse klassi mineva lapse toetuse maksmiseks eraldatud vahendite üle peab arvestust linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. Muude käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust sotsiaalosakond.“.

§ 2.   (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
(2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2017.