Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Rakvere valla finantsjuhtimise kord

Väljaandja:Rakvere Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.11.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.10.2018, 1

Rakvere valla finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 17.10.2018 nr 30

Käesolev kord kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse‧ § 372, § 38 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja Rakvere Vallavolikogu 06.12.2017 määruse nr 3 Rakvere valla põhimäärus § 75, § 77 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Käesoleva korraga sätestatakse Rakvere valla
 1) eelarvestrateegia koostamine;
 2) eelarve koostamine, liigendus, vastuvõtmine, muutmine, täitmine ja aruandlus;
 3) reservfondi kasutamine‧;
 4) majandusaasta aastaaruande koostamine.

 (2) Kord on täitmiseks kohustuslik vallavalitsusele, vallavalitsuse struktuuriüksustele ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi allasutused).

2. peatükk EELARVESTRATEEGIA 

§ 2.  Eelarvestrateegia koostamine

 (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 ja 30.

 (2) Eelarvestrateegia koostab vallavalitsus.

 (3) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta ning tuuakse välja eelarveaastale eelnenud majandusaasta tegelikud andmed ja eelarveaastaks kinnitatud andmed.

§ 3.  Eelarvestrateegia eelnõu koostamine, menetlemine ja kinnitamine.

 (1) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule koos arengukava muutmise eelnõuga hiljemalt 31. augustiks.

 (2) Volikogu kinnitab eelarvestrateegia määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, kuid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.

 (3) Vallavalitsus esitab andmed eelarvestrateegia kohta Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras.

3. peatükk EELARVE 

§ 4.  Eelarve ülesehitus ja liigendus

 (1) Eelarve koostab vallavalitsus vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 ja §13-19.

 (2) Eelarve koosneb osadest ja on tekkepõhine (eelarves kavandatakse majandustehingud perioodis, millal tehing toimub mitte nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine).

 (3) Eelarve osad on:
 1) põhitegevuse tulud;
 2) põhitegevuse kulud;
 3) investeerimistegevus;
 4) finantseerimistegevus;
 5) likviidsete varade muutus.

 (4) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
 1) maksutulud;
 2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
 3) saadavad toetused;
 4) muud tegevustulud.

 (5) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse lõikes

 (6) toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
 1) antavad toetused;
 2) muud tegevuskulud, mis jagunevad personalikulud ja muud majanduskulud s.h. majanduskulud, reservfond ja põhitegevuskulude käibemaks.

 (7) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud vähemalt valdkondade kaupa. Kasutatakse järgmisi valdkondi:
 1) üldised valitsussektori teenused;
 2) riigikaitse;
 3) avalik kord ja julgeolek;
 4) majandus;
 5) keskkonnakaitse;
 6) elamu- ja kommunaalmajandus;
 7) tervishoid;
 8) vaba aeg, kultuur ja religioon;
 9) haridus;
 10) sotsiaalne kaitse.

 (8) Põhitegevuse eelarveosa kulude osas vajadusel planeerida ja kogusummana arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

 (9) Vallavalitsusel on õigus kinnitada struktuuriüksuste ja allasutuste alaeelarved detailsemas liigenduses.

 (10) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks:
 1) põhivara soetus;
 2) põhivara müük;
 3) saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks;
 4) antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks;
 5) osaluste soetus;
 6) osaluste müük;
 7) muude aktsiate ja osade soetus;
 8) muude aktsiate ja osade müük;
 9) antavad laenud;
 10) tagasilaekuvad laenud;
 11) finantstulud ja finantskulud.

 (11) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarve osas koos soetusega kaasneva käibemaksuga ning põhivara, osaluste, aktsiate ja osade müük saadava tuluna.

 (12) Investeerimistegevuse eelarveosas vajadusel planeerida ja kogusummana arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

 (13) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks:
 1) kohustuste võtmine;
 2) kohustuste tasumine.

 (14) Likviidsete varade muutuse eelarveosa esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 18 lõikele 1 liigenduses.

 (15) Likviidsete varadena käsitletakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.

 (16) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
 1) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.
 2) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.
 3) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

 (17) Vallavolikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks käesoleva paragrahvi lõigetes 2-14 toodud liigenduses.

 (18) Eelarve kinnitamisel määratakse arvelduskrediidi piirmäär ja reservfondi suurus.

§ 5.  Eelarve koostamine

 (1) Valla eelarve eelnõu koostab vallavalitsus.

 (2) Lähtudes vallavolikogus kinnitatud eelarvestrateegiast või volikogu menetluses olevast eelarvestrateegia projektist kinnitab vallavalitsus allasutuste ja tegevusalade alaeelarvete põhitegevuse kulude ja põhitegevuse tulude piirsummad.

 (3) Eelarve taotluse lisas 1 kajastatakse kõik ametiasutuse ja hallatava asutuse poolt kogutavad tulud tululiikide kaupa ning vastavaks eelarveaastaks püstitatud eesmärkide täitmiseks kavandatavad kulud kululiikide kaupa. Eelarve taotluses kajastatakse võrdlusandmetena jooksva aasta kinnitatud eelarve summad 30. juuni seisuga ning eelseisva eelarveaasta planeeritavad summad kululiikide kaupa.

 (4) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste põhitegevuse kulud planeeritakse vastavalt kinnitatud piirmäärale. Põhitegevuse kulud võivad suureneda kui põhitegevuse tulude piirmäära suurenemise võrra.

 (5) Investeeringuvajadused kajastatakse eelarve taotluses. Investeeringuks loetakse põhivara soetamist maksumusega alates 5 000 eurost (ilma käibemaksuta) või põhivara väärtust suurendav rekonstrueerimistöö. Investeeringuks ei loeta jooksvat remonti. Väikesemahulised remonttööd kavandatakse eelarve taotluse tegevuskuludeks. Investeeringu maksumusse arvatakse investeeringuprojekti eesmärgi saavutamiseks tehtavate kõigi kulutuste kogusumma.

 (6) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste personalikulu esitatakse eelarve taotluses vastavalt kinnitatud koosseisudele ja kehtivatele palgamääradele. Personalikulu palgatõus kehtestatakse koos kinnitatud piirmääradega.

 (7) Täiendavad personali koosseisud ja palgafondi vajadus lepitakse kokku eelarve menetlemise käigus.

 (8) Ametiasutus ja hallatav asutus (v.a üldhariduskoolid) kajastavad personalikulu lisas 3 esitatud vormil.

 (9) Üldhariduskoolid kajastavad personalikulu lisas 4 esitatud vormil, tuues eraldi välja personalikulude jaotuse riigieelarvest ning vallaeelarvest.

 (10) Lisas 3 ja lisas 4 kajastatud personalikulude summa peab võrduma lisas 1 kajastatud vastava tegevusala personalikulude summaga.

 (11) Eelarve taotluse seletuskiri esitatakse Lisa 2 toodud vormi.
 1) Seletuskiri annab ülevaate ametiasutuse, tegevusala eelarveaasta arengu- või tegevuskavas kajastatud eesmärkide täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandavatest tegevustest;
 2) Seletuskiri selgitab ja põhjendab eelnõus kavandatud tulude-kulude suuruse arvestamise aluseid (sh õpilaste arv, töötajate arv jne, lähteandmeid ja vajalikkust ning viiteid kehtivatele lepingutele;
 3) Käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude-kulude mahu ja sisu kohta (sh õigusaktid, kehtivad lepingud vm juriidiliselt siduvad kohustused, millest lähtuvalt kulu tehakse);
 4) Selgitused ja põhjendused koostatava eelarve taotluse detailsuses – tulu- ja kululiikide kaupa;
 5) Erinevused eelneva eelarveaasta kohta, sealhulgas tuuakse eraldi välja kulud, mille võrra suureneb või väheneb järgneva eelarveaasta kulude eelarve ning põhjendused kulude kasvu või vähenemise kohta;
 6) Täiendavad lisavajadused eelseisva eelarveaasta eelarvesse, mis ei kajastu eelarve taotluse lisas 1, sh esitada lisavajadused prioriteetide järjekorras koos põhjenduste ja planeeritavate summadega;
 7) Muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

 (12) Tegevustoetuse taotlejad esitavad vormikohased taotlused vallavalitsusele üldjuhul hiljemalt eelarveaastaleeelneva aasta 30. septembriks. Täpsem taotlemise kord sätestatakse Rakvere valla eelarvest mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste andmise korraga.

 (13) Raamatupidamine kontrollib esitatud alaeelarvete eelnõude vastavust. Puuduste esinemisel tagastatakse alaeelarve eelnõu esitajale puuduste kõrvaldamiseks. Esitaja on kohustatud puudused kõrvaldama.

 (14) Raamatupidamisel on õigus iseseisvalt parandada alaeelarve eelnõus esinevaid vormilisi vigu, sh arvutusvigu, mis ei muuda alaeelarve sisu.

§ 6.  Eelarve menetlemine ja vastuvõtmine

 (1) Alaeelarvetest koostab finantsnõunik valla eelarveprojekti vastavalt § 5 toodud ülesehitusele ja liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga, mis ei ole eelarve osa, kuid omab informatiivset ja selgitavat tähendust, vallavalitsusele.

 (2) Valla eelarve eelnõu koos seletuskirjaga esitab vallavalitsus eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks vallavolikogule menetlemiseks.

 (3) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused käesoleva korra § 5 kirjeldatud detailsuses eelnenud aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) ülevaadet arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eelseisva eelarveaasta eesmärkide ning nende täitmiseks kavandatud tegevuste kohta;
 3) ülevaadet eelarveaastaks kavandatavate investeeringute kohta koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 4) ülevaadet vallaeelarve põhinäitajatest tabelite või graafikute kujul;
 5) ülevaadet uutest planeeritud algatustest koos maksumustega;
 6) ülevaadet võetud laenudest tulenevatest kohustustest eelseisvate eelarveaastate lõikes;
 7) muud olulist informatsiooni eelarveaasta kohta.

 (4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Rakvere valla kodulehel. Seletuskiri peab olema kodulehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

 (5) Eelarve eelnõu menetlemise juhtivkomisjoniks on eelarve- ja arengukomisjon.

 (6) Volikogu liikmetel ja volikogu alatistel komisjonidel on õigus arutada eelarve eelnõud ja esitada juhtivkomisjonile eelnõu kohta kirjalikult oma seisukohad. Muudatusettepanekud esitatakse vallavalitsusele vastavalt volikogus kokkulepitud tähtaegadel.

 (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisatakse ettepaneku tegija põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Püsiva iseloomuga väljaminekute korral kirjeldatakse mõju vähemalt neljale eelseisvale eelarveaastale. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millel pole näidatud katteallikaid.

 (8) Vallavalitsus ja juhtivkomisjon võivad eelarve projekti teha ettepanekuid ka pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist ettepanekute läbivaatamise käigus.

 (9) Vallavalitsus teeb talle esitatud seisukohtade ja ettepanekute osas otsused ning edastab tehtud muudatused ja arvestamata muudatusettepanekud juhtivkomisjonile.

 (10) Juhtivkomisjon arutab vallavalitsuse poolt eelarveprojekti lisatud muudatusettepanekuid ning arvestamata jäänud muudatusi ja saadab eelarveprojekti volikogule kinnitamiseks. Juhtiv komisjonil on õigus jääda eriarvamusele ning esitada see kirjalikult koos eelarveprojektiga.

 (11) Eelarve menetlemist käsitlevad vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide istungite protokollid avaldatakse Rakvere valla kodulehel.

 (12) Eelarve võetakse vastu volikogu määrusega ja avaldatakse Riigi Teatajas ja Rakvere valla kodulehel.

 (13) Kui vallavolikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavast väljaminekust, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

 (14) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

 (15) Alaeelarvete kasutajad võivad teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
 2) enne eelarveaasta algust laenu-, kapitalirendi-; faktooringu- ja muude pikaajaliste ning tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;
 4) põhivara soetuseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;
 6) kohtuotsusest.

§ 7.  Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisse eelarveaastasse

 (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on vastuvõtmata, või esimese lisaeelarvega.

 (2) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

 (3) Eelmisel aastal tegemata jäänud väljaminekute kavandamiseks uuel aastal esitavad alaeelarvete koostajad hiljemalt 10. jaanuariks vallavalitsusele taotluse, kus näidatakse väljaminekute sihtotstarve, finantseerija ja summa.

 (4) Järgmisse eelarveaastasse võib ülekanda järgmisi tegemata jäänud väljaminekuid:
 1) sihtotstarbelise toetusena tegevuskuludeks saadud vahenditest ja annetustest finantseeritud väljaminekud;
 2) sihtotstarbeliste tegevuste tegevuskulud eelarves ettenähtud vahenditest, kui tegevuse elluviimiseks on sõlmitud lepingud;
 3) põhivara soetamise ja renoveerimise eesmärgil toetusena saadud vahenditest finantseeritud väljaminekuid;
 4) põhivara soetuseks ja renoveerimiseks eelarves ettenähtud vahenditest finantseeritud väljaminekuid, kui investeeringu elluviimiseks on sõlmitud hankelepingud.

§ 8.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

 (2) Lisaeelarve eelnõu algatab vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogule.

 (3) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab järgmist informatsiooni:
 1) põhjendused lisaeelarve vajaduse kohta;
 2) ülevaade põhitegevuse kulude ja investeeringute väljaminekute jaotuse kohta tegevusalade kaupa.

 (4) Lisaeelarve projekti arutatakse vähemalt ühel vallavolikogu istungil, ühel lugemisel.

 (5) Lisaeelarve võetakse vastu vallavolikogu määrusega ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Rakvere valla kodulehel.

 (6) Enne lisaeelarve vastuvõtmist võib teha lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;
 2) enne eelarveaasta algust laenu-, kapitalirendi- faktooringu- ja muude pikaajaliste ning tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
 4) põhivara soetuseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;
 5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimises;
 6) kohtuotsusest;
 7) muu erakorraline kulu, mis on eelnevalt eelarve- ja arengukomisjoniga kooskõlastatud.

 (7) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
 2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
 3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
 4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

§ 9.  Eelarve täitmine ja aruandlus

 (1) Valla eelarve täitmise seiret ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

 (2) Alaeelarvete kasutajatel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud. Välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 24 lg 3 ning käesoleva korra §7 lg 11 nimetatud juhtudel.

 (3) Alaeelarvete kasutajad võivad sõlmida lepinguid, millega tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja vallavolikogu poolt antud volituse alusel.

 (4) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada volikogule negatiivne lisaeelarve.

 (5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisti, kui eelarves oli ette nähtud.

 (6) Kaupade ja teenuste müügieelarve alatäitmise korral on vallavalitsusel õigus vähendada vastavate struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste finantseerimist alatäitmise summa võrra.

 (7) Kaupade ja teenuste müügieelarve ületäitmise korral on vallavalitsusel õigus suurendada vastavate struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste finantseerimist ületäitmise summa võrra.

 (8) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel Rahandusministeeriumile.

4. peatükk RESERVFOND 

§ 10.  Reservfondi eesmärk ja kavandamine

 (1) Valla eelarve reservfondi (edaspidi reservfond) kasutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks, mis on ilmnenud eelarve kasutamisel ja mida ei olnud võimalik ette näha eelarve koostamisel, sealhulgas avariide likvideerimiseks, rahaliste garantii- ja kinnituskirjade tagamiseks, ettekirjutuste täitmiseks, renoveerimistööde käigus selgunud täiendavate kulutuste tekkimisel ja muude ootamatult ilmnenud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks.

 (2) Reservfond on eelarve osa ja moodustatakse eelarve koostamise käigus. Reservfondide konkreetse suuruse määrab vallavolikogu valla eelarve kinnitamisel.

 (3) Reservfondi koosseisu võib kavandada väljaminekuid, mida tõenäoliselt tuleb eelarve aasta jooksul teha, kuid mille suurust, sisu ega tegemise tõenäosust ei osata täpselt hinnata.

 (4) Volikogu võib lisaeelarvega muuta reservfondi suurust.

§ 11.  Reservfondi käsutamine

 (1) Reservfondist vahendite taotlemise õigus on allasutuste juhtidel, tegevusalade alaeelarvete eest vastutavatel isikutel ja vallavalitsuse liikmetel.

 (2) Raha eraldamiseks reservfondist esitatakse vallavalitsusele taotlus raha eraldamiseks, kus näidatakse summa, vahendita kasutamise sihtotstarve ja kulutuse põhjendus, koos vastava valdkonna ametniku seisukoha ja ettepanekuga.

 (3) Vallavalitsus vaatab taotluse läbi kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist ja otsustab taotluse rahuldamise täielikult või osaliselt. Keeldumise korral esitab vallavalitsus vastavasisulise põhjenduse.

 (4) Vallavalitsus annab välja vastavasisulise korralduse, mis edastatakse raamatupidamisele arvestuse pidamiseks.

 (5) Vallavalitsuse raamatupidamisel on õigus nõuda finantseeritavalt juriidiliselt või füüsiliselt isikult eraldatud summa kasutamise kohta raamatupidamise algdokumente.
§ 12 Reservfondi aruandlus ja kontroll

 (6) Vallavalitsus esitab andmed reservfondi kasutamise kohta volikogu igakordsel nõudmisel.

 (7) Reservfondi kasutamist kontrollib vallavolikogu revisjonikomisjon jooksvalt vastavalt vajadusele.

5. peatükk ARUANDLUS JA KONTROLL 

§ 12.  Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

 (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses, sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatut.

 (2) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab vallavolikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides kehtestatud korras.

 (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku arvamuse, mis esitatakse volikogule. Arvamuses avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse poolt koostatud majandusaasta aruande kinnitamist.

 (4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30.juuni otsusega.

 (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla kodulehel.

§ 13.  Audiitorkontroll

 (1) Audiitorkontrolli viib läbi vallavolikogu kinnitatud vandeaudiitor, andes hinnangu majandusaasta aruandele.

 (2) Audiitor koostab majandusaasta aruande kohta sõltumatu audiitori aruande ja esitab selle vallavalitsusele hiljemalt 20.maiks.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 14.  Määruse kehtetuks tunnistamine, määruse jõustumine

 (1) määrusega tunnistatakse Sõmeru Vallavolikogu 18.09.2012 määrus nr 49 Sõmeru valla finantsjuhtimise kord kehtetuks.

 (2) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.

Peep Vassiljev
Volikogu esimees

Lisa Lisad 1 kuni 4