Keskkond ja heakordKalmistu

Teksti suurus:

Jõgeva valla hallatavate kalmistute kasutamise eeskiri

Väljaandja:Jõgeva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.11.2012, 93

Jõgeva valla hallatavate kalmistute kasutamise eeskiri

Vastu võetud 21.06.2012 nr 11

Määrus kehtestatakse kalmistuseaduse § 7 lõigete 1 ja 3 alusel.

1. peatükk ÜLDOSA 

§ 1.  Üldsätted

 (1) Eeskiri reguleerib Jõgeva valla haldusterritooriumil asuvate Jõgeva valla omandis olevate kalmistute haldamist ja kasutamist. Eeskiri on kohustuslik kõigile kalmistul viibivatele isikutele ja matmiskoha kasutajatele.

 (2) Kalmistu haldamisel, kasutamisel, rajamisel ja matmiseks sulgemisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ning käesolevast eeskirjast.

 (3) Kalmistu juurde kuuluvad parklad, veevõtukohad, jäätmekogumiskohad, piirdeaiad, kabelihoone, külmkamber, tualetid, teadetetahvlid jm ehitised.

 (4) Jõgeva valla omandis on Laiuse, Siimusti, Mõisaküla ja Patjala kalmistud, millised on ajaloomälestised. Laiuse kalmistu on muinsuskaitsealune mälestis.

 (5) Eeskirja tähenduses kalmistu haldajana mõistetakse hanke võitnud isikut kui ametiasutust. Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratletakse ametiasutuse töökorraldusega.

§ 2.  Mõisted

  Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) kalmistu – surnute ja tuha matmiseks ning surnute mälestamiseks ettenähtud vajalike ehitistega maa-ala;
 2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstus või tuhaurnis või sümboolselt;
 3) hauaplatsi kasutaja – isik, kellel on hauaplatsi kasutamise õigus ning kes omab ametiasutuse kirjalikku või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekut ja kasutuslepingut;
 4) matja – isik, kes korraldab surnu matmise;
 5) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis (piirdeaed, betoonrant, hauakamber jm);
 6) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav nimega rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis;
 7) hauaplatsi tunnistus – hauaplatsi kasutamisõigust tõendav dokument;
 8) hauakoht - koht hauaplatsil ühe kirstu või urni matmiseks või urnikamber kolumbaariumis;
 9) matmisraamat – matmise registreerimise raamat.

§ 3.  Kalmistu kasutamine

 (1) Kalmistu kasutamist korraldab ametiasutus. Ametiasutus tagab kalmistu heakorra ja korraldab kalmistul jäätmekäitlust.

 (2) Ametiasutus peab matmisraamatut, sisestab maetud isikute andmed Jõgeva valla kalmisturegistrisse, võtab arvele kasutajata hauaplatsid ning täidab teisi õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

 (3) Ametiasutus hooldab ja heakorrastab tundmatu või omasteta surnu haudu.

 (4) Kalmistute kohta peetav dokumentatsioon kuulub säilitamisele ametiasutuses.

§ 4.  Nõuded kalmistule

 (1) Kalmistu maa-ala jaotatakse kirstumatuste ja urnimatuste aladeks, mis jaotatakse sektoriteks. Kalmistu uutes osades moodustatakse sektorid, arvestades perspektiivsete teede plaani.

 (2) Kalmistu peamiste sissekäikude juurde pannakse kalmistu plaan, millel on ära näidatud kabel, sektorid, teed, veevõtu- ja jäätmekäitluskohad.

 (3) Teadetetahvlile pannakse teenuste loetelu, kalmistuvahi kontaktandmed (telefon ja aadress) ning käesolev eeskiri.

§ 5.  Kalmistu kasutamise nõuded

 (1) Kalmistu territooriumil tuleb hoida korda, puhtust ja hauarahu.

 (2) Kalmistu territooriumil on keelatud:
 1) kahjustada hooneid, väravaid, piirdeid, veevõtukohti, kalme, hauatähiseid ja -rajatisi;
 2) murda lilli, puude ja põõsaste oksi ning raiuda puid ilma raieloata;
 3) istutada puid ja põõsaid ning rajada hekke ametiasutuse kooskõlastuseta;
 4) panna maha olmejäätmeid ja rikkuda jäätmete kogumise nõudeid, sh paigutada jäätmeid väljaspoole mahuteid või selleks mitte ette nähtud kohtadesse;
 5) suurendada omavoliliselt hauaplatsi mõõtmeid;
 6) sõita mootorsõiduki või jalgrattaga ametiasutuse loata;
 7) paigaldada inventari ja rajatisi ametiasutuse kooskõlastuseta;
 8) teha lõket;
 9) viibida lemmikloomaga, v.a selleks ettenähtud kohad;
 10) matta loomi;
 11) muu avalikku korda, heakorda ja hauarahu rikkuv tegevus.

 (3) Kalmistul viibiv isik peab kalmistu territooriumil täitma Jõgeva valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmekäitlusnõudeid.

 (4) Kalmistul osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab Jõgeva Vallavalitsus oma korraldusega.

2. peatükk HAUAPLATS 

§ 6.  Hauaplatsi suurus

 (1) Matja võib taotleda hauaplatsi eraldamist.

 (2) Hauaplats eraldatakse kas kirstus või urnis matmiseks.

 (3) Matja soovil eraldatakse ühe- või kahekohaline, erandjuhtudel kuni neljakohaline hauaplats (nn pereplats).

 (4) Hauaplatsi mõõtmed kirstus matmise korral:
 1) ühe hauakohaga hauaplats 1 x 2,50 m;
 2) kahe hauakohaga hauaplats 2 x 2,50 m;
 3) kolme hauakohaga hauaplats 3 x 2,50 m;
 4) nelja hauakohaga hauaplats 4 x 2,50 m.

 (5) Hauaplatsi mõõtmed urnis matmise korral on kalmistu urnimatuste alal üldjuhul 1,0 x 1,0 m.

§ 7.  Hauaplatsi eraldamine ja selle kasutamise õiguse andmine

 (1) Hauaplatsi eraldamist, kasutaja registreerimist, hauaplatsi tunnistuse väljaandmist, kalmisturegistri pidamist ning kasutajata, hooldamata või mahajäetud hauaplatside arvelevõtmist teostab ametiasutus.

 (2) Uus hauaplats eraldatakse surmatõendi alusel matmist vormistama tulnud isikule 20 aastase kasutamisõigusega. Nimetatud tähtaja möödumisel on hauaplatsi kasutajal õigus pikendada kasutamisõigust või kasutusõigus lõpetada.

 (3) Kuus kuud enne kasutusõiguse lõppemist teavitab ametiasutus hauaplatsi kasutajat kasutamisõiguse lõppemisest, saates kirjaliku või taasesitamist võimaldavas vormis teate kalmisturegistris märgitud aadressile. Pikendamata kasutamisõigusega hauaplats võetakse arvele kui kasutajata plats ning eraldatakse uuele kasutajale.

 (4) Kui kasutaja loobub hauaplatsi kasutamisest, teatab ta sellest kirjalikult ametiasutusele. Loobumise korral hauaplatsi väljastamistasu ei tagastata.

 (5) Kasutamisõiguse kohta vormistatakse hauaplatsi tunnistus ja hauaplatsi kasutusleping. Hauaplatsi tunnistuse vormi kehtestab Jõgeva Vallavalitsus.

 (6) Juhul kui hauaplatsi kasutaja soovib ametiasutuselt tellida teenuseid, sõlmitakse hauaplatsi kasutaja ja ametiasutuse vahel eraldi teenuse osutamise leping, milles sätestatakse tellitud teenused, nende maksumus ja teenuste eest tasumise kord.

3. peatükk MATMINE 

§ 8.  Matmise korraldamine

 (1) Surnu maetakse hauaplatsile kirstus.

 (2) Tuhk maetakse hauaplatsile urnis.

 (3) Kõik matmised tuleb registreerida ametiasutuses vähemalt kaks päeva enne matuse toimumist.

 (4) Ametiasutus registreerib matmise surmatõendi ja matja isikut tõendava dokumendi alusel ning väljastab hauaplatsi kasutajale hauaplatsi tunnistuse pärast seda, kui matjaga on kooskõlastatud matmiskoht ja matja on tasunud hauaplatsi väljastamise tasu.

 (5) Matmine toimub ainult valgel ajal, üldjuhul kell 10:00 –16:00. Pühapäeval ja riiklikel pühadel matusetalitusi üldjuhul ei korraldata.

§ 9.  Matmine hauaplatsile

 (1) Hauaplats ile matmine toimub hauaplatsi kasutaja nõusolekul.

 (2) Matmist takistavate hauakivide ja muude hauarajatiste ajutise kõrvaletõstmise ja taaspaigaldamise kulud kannab matja või hauaplatsi kasutaja.

 (3) Kirstuga matmisel peab haua sügavus olema 1,5 – 2 meetrit maapinnast. Urniga matmisel peab matmise sügavus olema vähemalt 1 meeter.

 (4) Kui haua kaevamisel tuleb välja varem maetu säilmeid, siis tuleb need matta sama haua põhja kaevatud süvendisse, tervena säilinud kirst jäetakse puutumata.

 (5) Matuse käigus hauaplatsi kõrval olevatele hauaplatsidele tekitatud kahjustused kõrvaldab hauaplatsi kasutaja kolme päeva jooksul pärast matust. Hauaplatside korrastamata jätmisel kõrvaldab ametiasutus tekitatud kahjustused hauaplatsi kasutaja kulul.

 (6) Kirstuga maetava surnu pealematmine ei või toimuda varem kui 20 aasta möödumisel viimasest matmisest samale kohale.

 (7) Kultuurimälestiseks tunnistatud hauaplatsile peale ei maeta.

 (8) Surnu ümbermatmise korraldab ametiasutus. Ümbermatmiseks esitab matja ametiasutusele Terviseameti piirkondliku talituse loa ja ümbermatmiseks kasutatava hauaplatsi tunnistuse.

 (9) Enne ümbermatmist peab liivapinnase puhul olema matmisest möödunud vähemalt üks aasta ja niiske pinnase puhul vähemalt kolm aastat.

 (10) Säilmete väljakaevamine hauast peab üldjuhul toimuma külmal aastaajal.

4. peatükk HAUAPLATSI KUJUNDAMINE JA HOOLDAMINE 

§ 10.  Kalmistu ja hauaplatsi kujundamine

 (1) Hauaplats on kalmistu osa ja selle kujundamisel tuleb järgida väljakujunenud kujunduspõhimõtteid nii hauarajatiste, hauatähiste kui ka haljastuse osas. Hauaplatsi kujundab hauaplatsi kasutaja.

 (2) Kujunduspõhimõtetest erineva kujundusega hauaplatsi rajamiseks tuleb koostada tööprojekt, mis tuleb kooskõlastada ametiasutusega.

 (3) Hauaplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega. Hauatähised, rajatised ja haljastus peavad asuma hauaplatsi piirides.

 (4) Hauaplatsile paigutatud hauatähised ja -rajatised (piirdeaed, betoonrant, äärekivi jm) loetakse hauaplatsi kasutaja omandiks.

 (5) Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada ametiasutusega.

 (6) Hauaplatsi, mille puhul ei ole järgitud kalmistu kujunduspõhimõtteid, tähistab ametiasutus hoiatussildiga ning edastab hauaplatsi kasutajale kirjaliku või taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kasutuslepingus toodud aadressile. Hoiatuses märgitakse hauaplatsi olukord, hauaplatsi korrastamise kohustus ja tähtaeg ning kohustuse täitmata jätmise tagajärjed.

 (7) Kui hoiatuse edastamisele järgneva aasta jooksul hauaplatsi kasutaja ei kõrvalda kalmistu kujunduspõhimõtetele mittevastavaid hauarajatisi, hauatähiseid või haljastust, kõrvaldab ametiasutus need hauaplatsi kasutaja kulul.

 (8) Kasutajata hauaplatsiks tunnistatud hauaplatsi eraldamisel uuele kasutajale säilitatakse väärtuslikud hauatähised või -rajatised ning lisatakse vastav kohustus hauaplatsi tunnistusse ja kalmisturegistrisse.

§ 11.  Hauaplatsi hooldamise nõuded

 (1) Hauaplatsi hooldamise eest vastutab hauaplatsi kasutaja. Hauaplats peab vastama kalmistu kujunduspõhimõtetele ning järgmistele nõuetele:
 1) hauaplatsile istutatud taimed on terved ja elujõulised;
 2) hauaplatsilt on eemaldatud kuivanud ja murdunud taimed, pärjad;
 3) hauaplatsi piiravaid hekke pügatakse regulaarselt;
 4) hauatähised ja -piirded on terved ja neil olev tekst loetav;
 5) hauaplatsi kattev liiv on puhas;
 6) hauaplatsilt on ära riisutud lehed ja muu praht;
 7) hauaplatsi katteplaadid on terved.

 (2) Hauaplatsi võib hauaplatsi kasutaja ja ametiasutuse vahel sõlmitud lepingu kohaselt tasulise teenusena hooldada ametiasutus.

5. peatükk KASUTAJATA HAUAPLATSI ARVELEVÕTMINE 

§ 12.  Kasutajata hauaplatsi arvelevõtmine

 (1) Kasutajata hauaplatsina võetakse arvele hauaplats, mille kasutuse tähtaeg on möödunud või hauaplats, mis on tunnistatud hooldamata hauaplatsiks vastavalt eeskirja §-le 13.

 (2) Kasutajata matmiskoha võib ametiasutus eraldada uuesti kasutamiseks, kui viimasest matmisest on möödunud vähemalt 20 aastat.

§ 13.  Hooldamata hauaplatsiks tunnistamine

 (1) Hooldamata hauaplatsiks loetakse hauaplats, millel esineb vähemalt üks järgmistest tunnustest:
 1) hauaplatsi pinnasest on olulises osas läbi kasvanud rohi või võsa;
 2) hauarajatised ja -tähised on tugevalt sammaldunud, läbi roostetanud või lagunenud.

 (2) Hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamiseks ja kasutajata hauaplatsina arvele võtmiseks korraldab ametiasutus selle ülevaatamise.

 (3) Hauaplatsi ülevaatamiseks moodustab Jõgeva Vallavalitsus komisjoni, kuhu kuuluvad kalmistu eripära tundev isik, ametiasutuse esindaja ning Jõgeva Vallavalitsuse esindaja.

 (4) Komisjon vaatab hauaplatsi üle kahel korral:
 1) esimese ülevaatuse käigustuvastatakse, et hauaplats on hooldamata ja märgistatakse hauaplats sildiga, millel on musta värviga kiri „Hooldamata hauaplats”. Sildile märgitakse ülevaatuse kuupäev, järgmise ülevaatuse kuupäev ja ametiasutuse kontaktandmed. Ametiasutus edastab hauaplatsi kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatuse kalmisturegistris toodud aadressile.
 2) teine ülevaatus toimub mitte varem kui aasta pärast esimest ülevaatust. Selle käigus kontrollitakse esimesel ülevaatusel märgistatud hauaplatsi seisukorda ja võetakse vastu otsus hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise või tunnistamata jätmise kohta.

 (5) Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles tuuakse ära hooldamata hauaplatsi asukoht, suurus ja kirjeldus. Teise ülevaatuse ajal lisatakse protokolli märge otsusest hauaplatsi hooldamata hauaplatsiks tunnistamise kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik ülevaatusel osalenud komisjoni liikmed.

 (6) Hooldamata hauaplatsina arvele võetud hauaplatside kohta avaldatakse teade Jõgeva valla kodulehel www.jogevavv.ee, andes hauaplatsi kasutajale võimaluse ühe kuu jooksul pärast teate avaldamist võtta ühendust ametiasutusega ja korrastada hauaplats või loobuda hauaplatsi kasutamise õigusest.

6. peatükk MUINSUSKAITSELISED NÕUDED 

§ 14.  Muinsuskaitselised nõuded

  Laiuse kalmistu on tunnistatud ajaloomälestiseks ja on tervikuna võetud muinsuskaitse alla. Muinsuskaitse nõuetest tulenevalt:
 1) tuleb kalmistut ümbritsevat kivimüüri hoida korras, võsast ja prahist puhas;
 2) peab sepis- ja malmpiirete ning kunstimälestistena kaitse alla võetud hauaristide remonttööd kooskõlastama muinsuskaitseinspektoriga;
 3) tuleb kalmistu miljöölise väärtuse säilitamise eesmärgil kasutusel olevatel ning mahajäetud hauaplatsidel vanemad kui 50-aastased hauatähised ja -piirded jätta oma algsele kohale, jalalt murdunud ning katkised ristid ja tähised (ka tükid), mida ei ole võimalik algsel kohal eksponeerida, tuleb viia ametiasutuse poolt määratud kohta;
 4) on kalmistu vanades kvartalites betoonist uute hauapiirete rajamine üldjuhul keelatud, see võib toimuda erandina kooskõlastatult muinsuskaitseinspektoriga;
 5) on ametiasutusel õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad aiad, puud ja põõsad.

7. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 

§ 15.  Järelevalve ja vastutus

 (1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab Jõgeva Vallavalitsus.

 (2) Kalmistu mittenõuetekohase kasutamise korral on vallavalitsusel õigusteha ettekirjutus. Ettekirjutuse mittetäitmisel võib vallavalitsus rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.

8. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 16.  Rakendussätted

 (1) Senisel matmiskoha kasutajal on kohustus tulla ametiasutusse kolme aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist, et vormistada enda nimele matmiskoha kasutusõigus. Vormistamine on tasuta.

 (2) Uue hauaplatsi kasutusõiguse väljastamisel tuleb taotlejal tasuda hauaplatsi väljastamistasu vastavalt Jõgeva Vallavalitsuse poolt kehtestatud määradele.

 (3) Isikutel, kelle matmiskoht on kantud matmisraamatusse ja kalmisturegistrisse enne käesoleva eeskirja jõustumist, jääb matmiskoha kasutusõiguse alguskuupäevaks pärast käesoleva eeskirja jõustumist vormistatud kasutusõiguse kuupäev.

§ 17.  Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2012. a.

Alo Teder
Volikogu esimees