Tugiisikuteenuse osutamise kord
Vastu võetud 21.11.2017 nr 2
Hanila Vallavolikogu 7.12.2016 otsuse nr 99 „Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks“, Koonga Vallavolikogu 8.12.2016 otsuse nr 144 „Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks“, Lihula Vallavolikogu 8.12.2016 otsuse nr 56 „Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks“, Varbla Vallavolikogu 21.12.2016 otsuse nr 94 „Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks“ ning Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 10 „Hanila valla, Koonga valla, Lihula valla ja Varbla valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine“ (jõustus 18.01.2017) alusel tekkis Lääneranna Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval 24.10.2017 Lääneranna vald. ETHS § 92 lõike 2 kohaselt on Lääneranna vald Hanila, Koonga, Lihula ja Varbla valla kui lõppenud avalik-õiguslike juriidiliste isikute üldõigusjärglane. ETHS § 141 lõike 12 kohaselt viiakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena ühinemise teel pärast uue kohaliku omavalitsuse üksuse kui avalik-õigusliku juriidilise isiku moodustumist kõik ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste senised täitevorganid moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisu. Nimetatud täitevorganid täidavad ja nende volitused kehtivad vastavalt KOKS § 29 lõikele 3 kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Kuivõrd käesoleva määruse vastuvõtmise seisuga ei ole Lääneranna Vallavalitsust ametisse kinnitatud ja Koonga Vallavalitsus on ETHS § 141 lõike 12 alusel läinud üle Lääneranna valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisu, on käesoleva akti andjaks Lääneranna valla koosseisus oleva täitevorganina Koonga Vallavalitsus. ETHS § 141 lõike 41 kohaselt kehtivad kuni Lääneranna valla õigusaktide kehtestamiseni endisel Koonga valla territooriumil Koonga Vallavalitsuse ja Koonga Vallavolikogu õigusaktid. Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 23 ja Koonga Vallavolikogu 27.06.2017 määruse nr 13 "Koonga valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" § 1 lõike 2 ja § 20 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Mõisted
Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) tugiisikuteenus – isiku abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga tema igapäevases elukeskkonnas (edaspidi ka teenus);
2) tugiisik – teenust vahetult osutav isik;
3) teenuse taotleja – isik, kes taotleb teenust;
4) teenuse saaja – isik, kellele osutatakse teenust;
5) teenuse osutaja – eraisik, füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksus, kes osutab teenust.
2. peatükk Tugiisikuteenus
§ 2. Teenuse sihtgrupp
Teenuse saajaks on:
1) lapsevanem, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ja lapsele turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisel;
2) isik, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
3) isik, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt;
4) laps, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asumisel;
5) pere, kes vajab abi puudega lapse eest hoolitsemisel ja talle toetava ning arengut soodustava kasvukeskkonna loomisel;
6) laps, kelle vanemad on raskustes tema eest hoolitsemisega ja turvalise ning toetava kasvukeskkonna loomisega.
§ 3. Teenuse eesmärk
(1) Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
(2) Tugiisikuteenus on ennetava iseloomuga teenus, mis aitab vältida vajadust osutada kulukamaid teenuseid (hooldamine hoolekandeasutuses, viibimine kinnipidamisasutuses) ja ennetada eemalejäämist või väljakukkumist tööturult.
(3) Lapsele osutatava tugiisikuteenuse eesmärk on koos last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sh vajadusel puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine, abistamine arendavates tegevustes, juhendamine ja motiveerimine igapäevaelus toime tulemisel ning abistamine suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(4) Laste puhul tagab tugiisikuteenus nende parema ettevalmistuse iseseisvaks eluks ja teenuse rakendamine lapsevanematele vähendab vajadust lapsi perest eraldada vanemate toimetulekuoskuste puudumise tõttu.
§ 4. Teenuse sisu ja kirjeldus
(1) Teenuse osutamise raames osutatakse järgmisi toiminguid:
1) motiveerimine, jõustamine ja juhendamine igapäevaelu toiminguteks vajalike oskuste ning harjumuste kujundamisel ja säilitamisel, igapäevaelu toimingute korraldamisel ja toetamisel ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalike rollide ja kohustuste täitmisel, millega inimene oma erivajadusest tulenevalt iseseisvalt toime ei tule;
2) juhendamine ja abistamine kodus ning väljaspool kodu asjaajamisel ja suhtlemisel (näiteks saatmine töökohas, ametiasutustes, haiglas, kaupluses vms asutuses) ning probleemolukordade lahendamisel ja sotsiaalsete suhete loomisel ning säilitamisel;
3) teenuse saaja või eestkostja loal tugivõrgustiku nõustamine ja regulaarse tagasiside andmine teenuse saaja taastumise, toimetuleku toetamise ning võimalike teenuste osutamist takistavate asjaolude kohta;
4) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning teenuse saaja abistamine transporditeenuse kasutamise raames;
5) abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel.
(2) Tugiisik võib teenuse saajat aidata oma sarnaseid elukogemusi jagades või olla kontaktisik teenuse saaja ja teiste abiosutajate vahel.
(3) Tugiisik ei ole hooldaja ja hooldustoimingud hooldamise eesmärgil ei kuulu tugiisiku töö hulka.
Teatud sihtgrupp (nt puudega inimesed või lapsed) võivad vajada ka hooldustoiminguid, kuid samas on vajalik ka teenuse saaja toimetulekuvõime kasvatamine ja jõustamine. Sellisel juhul ei ole mõistlik pakkuda kahte eraldiseisvat teenust, vaid kokkuleppel teenuse saaja, teenuse rahastaja ja teenuse osutajaga on võimalik, et tugiisik teostab ka hooldustoiminguid.
(4) Kui teenuse saajaks on laps, siis on teenuse eesmärgiks lapse arengu toetamine ning kui teenuse saajaks on last kasvatav täiskasvanu, on eesmärgiks tagada lapsele hooldamine ning turvaline ja toetav kasvukeskkond.
3. peatükk Tugiisikuteenuse taotlemine, määramine ja finantseerimine
§ 5. Teenuse taotlemine ja määramine kohaliku omavalitsuse üksuse finantseerimisel
(1) Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja Koonga Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) taotluse.
(2) Vajadusel võib vallavalitsus nõuda täiendavaid dokumente.
(3) Teenuse määramise algatab sotsiaalvaldkonna ametnik, kes hindab taotletava teenuse vajadust hindamisinstrumendi abil (lisa 1).
(4) Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemuste, täiendavate dokumentide ja omapoolse ettepanekuga vallavalitsusele.
(5) Vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused oma haldusaktiga 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.
(6) Sotsiaalvaldkonna ametnik teavitab teenuse taotlejat arusaadaval viisil teenuse määramise või keeldumise kohta 5 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.
(7) Kui teenuse taotlejal on õigusteenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida sobivaid teenusepakkujaid. Kui hindamise käigusteenuse taotleja teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik tal toimetuleku ja/või hoolduse tagamiseks ja/või kõrvalabi katteks teisi meetmeid. Kui teenuse taotleja sellega ei nõustu, on tal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie.
(8) Teenuse taotleja või tema seaduslik esindaja lepib vallavalitsuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise algusaja, koha, mahu ja tugiisiku töökohustused.
(9) Kui teenuse taotleja on võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teda teenuse osutamise alustamisel suuliselt või kirjalikult tema õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast. Kui teenuse taotleja ei ole võimeline öeldut või loetut mõistma, teavitatakse teenuse taotleja õigustest ja piirangutest, sh kaebuste esitamise võimalustest ning korrast, tema seaduslikku esindajat.
(10) Teenuse taotlejal on õigus kohtuda enne teenuse saamist tugiisikuga omavahelise sobivuse hindamise eesmärgil.
§ 6. Teenuse maht
(1) Vallavalitsus selgitab välja teenuse saaja abivajaduse ja sellele vastava abi. Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustatakse iga teenuse saaja puhul eraldi.
(2) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel teenuse saaja terviseseisundi või elukeskkonna tõttu tuleb läbi viia korduv hindamine.)
§ 7. Teenuse pakkumise koht
Tugiisikuteenust osutatakse teenuse saaja või tema pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ja teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
§ 8. Teenuse finantseerimine
Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Võetav tasu oleneb teenuse mahust, maksumusest ja teenuse saaja ning tema perekonna majanduslikust olukorrast. Võetava tasu tingimused ja suuruse otsustab vallavalitsus.
§ 9. Teenuse lepingu sõlmimine ja lõpetamine
(1) Teenuse osutamise aluseks on osapoolte vaheline leping, milles märgitakse teenuse osutamise periood, maht, tegevuste loetelu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.
(2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel, isikliku abistaja ettepanekul.
4. peatükk Tugiisikuteenuse osutaja
§ 10. Teenuse osutaja
Teenuse osutaja võib olla füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus, kes osutab teenust tugiisiku kaudu.
§ 11. Tugiisik
(1) Tugiisik on palgaline töötaja, kes toetab teenuse saaja iseseisvat toimetulekut olukordades, kus ta vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
(2) Vallavalitsus võivad teatud juhtudel rakendada ka vabatahtlikke tugiisikuid.
(3) Tugiisiku tööülesanded ja tööaeg sätestatakse osapoolte vahelises lepingus, mille sõlmivad teenuse saaja, tugiisik ning vallavalitsus. Juhul, kui teenust osutab juriidiline isik, sõlmitakse leping teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel.
(4) Tugiisik ja teenuse saaja peavad teenuse tulemuslikkuse huvides omavahel sobima.
(5) Lapsele tugiisiku valimisel küsitakse lapse arvamust tema arengutaset arvestaval viisil.
§ 12. Teenuse osutajale esitatavat nõuded
(1) Teenust ei tohi osutada:
1) isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) isik, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(2) Üldjuhul ei sobi tugiisikuks teenuse saaja jaoks lähedane inimene (rollikonflikti tõenäosuse tõttu).
(3) Tugiisik peab olema täisealine isik ning vastuvõetav ja sobiv isik teenuse saajale.
5. peatükk Tugiisikuteenuse saaja tagasiside ja järelevalve
§ 13. Teenuse aruandlus
(1) Tugiisik esitab sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande vastavalt sõlmitud halduslepingule.
(2) Tugiisik esitab üks kord kvartalis sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning saavutatud eesmärgi täitmisest.
§ 14. Teenuse saaja tagasiside
Teenuse kohta tagasiside andmisel lähtutakse vallavalitsuse poolt välja töötatud teenuse osutamise korrast, arvestades eelkõige:
1) klienditeeninduse standardit;
2) tagasisidesüsteemi;
3) kaebuste lahendamise protseduuri.
§ 15. Teenuse väljundid
Teenuse väljunditeks on:
1) vallavalitsuse poolt välja töötatud teenuse osutamise kord ning analüüs, mis koostatakse teenuse saajalt saadud tagasiside (lisa 2) ja koostööpartneri tagasiside (lisa 3) põhjal;
2) teenuse kasutamise tulemusena säilib või suureneb teenuse saaja võimalikult iseseisev toimetulek ja talle tagatakse võimalus aktiivselt ühiskonnaelus osaleda. Tulemuslikkust hindavad teenuse saaja, teenuse osutaja ja sotsiaalhooldaja.
§ 16. Kaebuste käsitlemine, menetlemine ja järelvalve
(1) Kaebuste käsitlemisel, menetlemisel ja järelevalve teostamisel lähtutakse käesolevast korrast.
(2) Teenuse saajat ja olemasolu korral tema seaduslikku esindajat teavitatakse enne teenuse osutamist kaebuste esitamise võimalustest ja protseduurist.
(3) Teenuse osutamise järelvalvet teostab teenuse osutaja ja vallavalitsus.
(4) Teenuse osutamisega seotud kaebuste ilmnemisel informeerivad teenuse saaja või tugiisik koheselt teenuse osutajat.
(5) Teenuse osutaja kontrollib pretensioonide õigustatust, kuulab ära kõik osapooled, kogub täiendavaid andmeid ja kaasab vajadusel vastava teenuse ala asjatundjaid.
(6) Kui teenuse saajal on pretensioone teenuse osutaja vastu, siis kontrollib vallavalitsus kaebuste õigustatust ja teeb vajadusel teenuse osutajale ettekirjutise puuduste kõrvaldamiseks.
(7) Kõik vaidlused, mis tulenevad tugisiikuteenuse lepingu täitmisest, samuti küsimused, mis on lepingus reguleerimata, lahendatakse lepingu poolte vahelisel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus vastavalt kehtivale seadusandlusele kohtus.
(8) Riiklikku järelevalvet käesolevas õigusaktis sätestatud nõuete täitmise üle teostab alates 01.01. 2018 Sotsiaalkindlustusamet.
6. peatükk Lõppsätted
§ 17. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Mikk Pikkmets
vallavanem
Katri Pruul
vallasekretär
Lisa 1 Hindamisinstrument
Lisa 2 Teenuse saaja tagasiside
Lisa 3 Koostööpartneri tagasiside
Facebook
Twitter