Keskkond ja heakordHeakord

Transport ja liiklusLiikluskorraldus, teed ja tänavad

Teksti suurus:

Karksi valla kaevetööde eeskiri

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Karksi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:02.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 30.12.2014, 40

Karksi valla kaevetööde eeskiri

Vastu võetud 18.12.2014 nr 26

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 36¹ alusel.

§ 1.   Üldsätted

  (1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Karksi valla avalikel teedel, tänavatel, väljakutel, jalgteedel, jalgrattateedel ja muudel sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavatel rajatistel või puhkealadel (edaspidi avalik koht).

  (2) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
  1) kaevetööl eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel v. a juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate, avalikes huvides kasutatavate tehnorajatiste püstitamise, hooldamise või remondiga;
  2) kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v. a tehnorajatiste püstitamisel või remonttöödel.

§ 2.   Mõisted

  (1) Kaevetöö on:
  1) töö tegemine sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast;
  2) töö tegemine, kui eemaldatakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;
  3) puude istutamine või väljajuurimine;
  4) töö, mida tehes muudetakse esialgset maapinna kõrgust 30 cm või rohkem.

  (2) Kaeveloa taotleja (edaspidi kaevetöö tegija) on füüsiline või juriidiline isik, kes teeb kaevetööd ja kes on vormistanud enda nimele kaeveloa.

  (3) Kaeveluba on luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab tingimused ja tähtaja.
(4 ) Kaeveloa taotlus on vormikohane blankett, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö tegija poolt luba väljastavale ametnikule kaeveloa saamiseks.

  (4) Avariiline kaevetöö on kaevetöö, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatu.

  (5) Kaevetööde vastuvõtu akt on vormikohane blankett, mis esitatakse kaevetöö tegija poolt peale kaevetööde lõppu loa väljastanud ametnikule.

§ 3.   Kaevetöö teostamise üldnõuded

  (1) Kaevetöid on lubatud teostada kaeveloa alusel. Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või kirjalik nõusolek.

  (2) Ehitusgeoloogilisi töid teostatakse kooskõlas ehitusseadusega. Ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks tuleb taotleda kaeveluba ning esitada koos avaldusega geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või šahtide asukohad. Ehitusgeoloogiliste tööde aruanded esitatakse kaeveloa lõpetamisel ja säilitatakse vallavalitsuses.

  (3) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet vähimal kahjustaval viisil.

  (4) Kolme aasta jooksul pärast valla omandis olevatele avalikult kasutatavatele teedele uute asfalt- või monoliitsete betoonkatete ehitamist on kaevetöö nendel reeglina keelatud. Erandid on lubatud tehnorajatiste avarii puhul.

  (5) Kaevetöö tegija on kohustatud tee taastamisel kinni pidama tee ehitamise normidest ja nõuetest ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Juhul, kui soovitakse muuta teekatte tüüpi, tuleb see eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

  (6) Kaevetöö tegija vastutab teekatte ja haljastuse taastamistööde kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistööde vastuvõtmist. Ajutise taastamise korral hoiab katet korras kaevetöö tegija. Eraõiguslike isikute omandis olevatel maa-aladel võivad maaomanik ja kaevetöö tegija kaevekoha taastamise või korrashoiu osas kokku leppida ka teisiti.

§ 4.   Kaeveloa taotlemine ja väljaandmine

  (1) Kaeveloa taotleja esitab vormikohaselt täidetud kaeveloa taotluse koos blanketil olevate vajalike kooskõlastustega vallavalitsuse poolt määratud ametnikule.

  (2) Kaeveloa taotlusele lisatakse:
  1) Muinsuskaitseameti kooskõlastus mulla-, ehitus- ja haljastustöödel muinsuskaitsealadel;
  2) muud dokumendid (ehitusprojekt ja kaevetöö joonis koos tööde kirjeldusega, tänava või tee sulgemise loa taotlus, liikluskorralduse muutmise skeem, täiendavad kooskõlastused jne) vastavalt luba väljastava ametniku nõudmisele.

  (3) Kaeveloa vormistab ning väljastab vallavalitsuse poolt määratud ametnik kaevetöö tegijale. Luba väljastaval ametnikul on õigus mõjuval põhjusel nõuda lisaks täiendavaid dokumente ja kooskõlastusi.

  (4) Kaeveloa, kaevloa taotluse ning kaevetööde vastuvõtu akti vormi kinnitab vallavalitsus.

  (5) Kaeveluba väljastaval ametnikul on õigusteha ettepanekuid kaevetöö tegemise aja, võimalike eritingimuste ja täiendavate kooskõlastuste suhtes.

  (6) Kultuurimälestisi ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal, kusjuures kaevetöö tellija on kohustatud finantseerima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.

  (7) Kaeveluba väljastatakse 3 tööpäeva jooksul kaevetöö tegijale pärast kaeveloa taotluse, ehitusprojekti, kooskõlastuslehe ja täiendavate dokumentide esitamist.

  (8) Kaeveluba ei väljastata kaevetöö tegijale, kellel on:
  1) eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaeveluba;
  2) tähtajaliselt on täitmata kaeveluba väljastava ametnikul poolt tehtud ettekirjutus.

§ 5.   Kaevetöö teostamine

  (1) Kaevetöö tegemise ajal peavad ehitusprojekt (kui on nõutav) ja kaeveluba olema töö teostamise kohas. Kui kaevetöö kestus on üle viie ööpäeva, tuleb töökohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud töö tellija ja teostaja nimi, vastutava isiku nimi, telefoninumber ning töö lõpetamise tähtaeg. Infotahvli suurus 1000 mm x 1000 mm. Teksti suurus vähemalt 40 mm.

  (2) Kaevetöö tegija peab vallavalitsuse nõudmisel avaldama liikluskorralduse muudatuse kohta teate Karksi valla kodulehel.

  (3) Kaevetöö tsoon tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja ajutisele liikluskorraldus-skeemile. Pärast töö teostamist tuleb ajutised märgid ja piirded koheselt kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest kaeveluba väljastanud ametnikku või tema asendajat.

  (4) Kaevetöö tegija peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

  (5) Puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevetöid, välja arvatud avariitööd, on lubatud puudele lähemal kui 2 m teostada vallavalitsuse vastava ametniku eelneval nõusolekul.

  (6) Taastamisel sõiduteede, kõnniteede ja parkimisplatside all kasutada tagasitäiteks ainult mineraalset, dreenivat, savivaba tihendatavat pinnast. Kaevik täidetakse kihtide kaupa ja iga kiht tuleb eraldi tihendada. Tihendatava kihi maksimaalne paksus 50 cm. Kaevikute täitmisel tuleb ülemine kiht täita killustikuga, kõnniteel 20 cm, sõiduteel ja parklates 25 cm paksuselt, dreenkiht 20 cm liiv (kruus), tagasitäide liivast (kruusast).Tagasitäide peab olema jäävaba.

  (7) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 20 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Erinevate asfaltbetoonkatte kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega.

  (8) Tänavakatte täielik taastamine peab olema teostatud kolme tööpäeva jooksul arvestades kaeve tagasitäitmise päevast. Kokkuleppel võib taastamise aega pikendada. Juhul, kui on vaja liiklust kiiresti avada või kui töötatakse talveperioodil, taastatakse kate ajutiselt.

  (9) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 10 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga. Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad.

  (10) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid), on kaevetöö tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit. Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida päästeteenistust.

  (11) Kaevikutest väljapumbatava vee juhtimine kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

  (12) Kaevetöö tegija tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine.

  (13) Enne kaeviku tagasitäitmist peab kaevetöö tegija tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnorajatiste kohta, kusjuures üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuse arhiivis.

§ 6.   Avariitöö teostamine

  (1) Tehnovõrkude avarii korral võib tööd alustada järgmistel tingimustel:
  1) saadetud on teade vallavalitsusele avarii põhjuste, kaevetöö tegija ja töö alguse äranäitamisega;
  2) avariikohale on kutsutud või avariikoha skeem on kooskõlastatud kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude valdajatega, arheoloogilises kaitsevööndis tehtavate tööde puhul muinsuskaitseametiga;
  3) kaevamisest puude juurekaelale lähemal kui 2 m on informeeritud vallavalitsuse vastavat ametnikku (töövälisel ajal tuleb kaevetöö tegijal enne kaeviku tagasitäimist fikseerida võimalik puujuurestiku vigastuse ulatus).

  (2) Avarii kohta, mille kõrvaldamine võtab aega üle kahe ööpäeva, tuleb samaaegselt töö alustamisega taotleda kaeveluba.

§ 7.   Tehnorajatiste kaitsmine kaevetööl

  (1) Olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndis tuleb kaevetöö teha neid valdavate võrguettevõtetega kooskõlastatult ja vastavalt kehtestatud õigusaktidele.

  (2) Olemasoleva tehnorajatise vigastamisel tuleb viivitamatult selle valdajale teatada. Vigastusega tekitatud kahju hüvitamie toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (3) Tehnorajatis, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb töö katkestada kuni olukorra selgitamiseni tehnorajatise valdajaga. Olemasolevat tehnorajatist võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

  (4) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid, geodeetilisi märke ja piirimärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö tegija kulul.

  (5) Liinirajatise kahjustamise ja vigastuste likvideerimisega seotus kulud kannab kaeveloa taotleja.

§ 8.   Kaeveloa kehtivus

  (1) Kaeveluba kehtib kaeveloas märgitud tähtajal. Tähtaja muutustest peab kaeveloa saaja koheselt teavitama kaeveloa andjat, kes otsustab tähtaja muutmise. Tähtaja muutmise kohta teeb kaeveloa andja kaeveloale kirjaliku märke.

  (2) Loa andja tunnistab kaeveloa kehtetuks, kui:
  1) seda taotleb kaeveloa saaja;
  2) muutuvad oluliselt kaeveloale märgitud andmed/tingimused;
  3) kaeveloa taotleja ei ole teavitanud vallavalitsuse ametnikku viivitusest või kaevetöödega alustanud 20 ööpäeva jooksul arvates kaeveloal märgitud kaevetööde alguse kuupäevast.

  (3) Kaeveloa kehtetuks tunnistamisel on kaeveloa omanikul kohustus taastada kaeveala kaevamiseelne seisukord.

§ 9.   Kaevetöö ja kaeveloa lõpetamine

  (1) Kaevetöö on lõpetatud, kui:
  1) kaevetööga rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud ja korrastatud ning üle antud maa-ala omanikule/valdajale;
  2) teede, kõnniteede ja parklate kohta on esitatud õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta;
  3) tehnorajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud loa väljastanud ametnikule;
  4) loa väljastanud ametnikule on tagastatud allkirjadega kaevetööde vastuvõtu akt;
  5) kaevetööde aktile on kantud kõik esitatud dokumendid.

  (2) Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel annab kaeveloa väljastanud ametnik tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tellib taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja kulul.

§ 10.   Vastutus

  (1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevaja.

  (2) Eeskirja nõuete rikkumisel võib ametnik töö peatada.

  (3) Eeskirja nõuete rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.

  (4) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse poolt määratud ametiisikud.

  (5) Kaevetöödel tekitatud varalise kahju hüvitab kaevaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

  (6) Teostusjooniseta ning omavoliliselt paigaldatud tehnorajatiste vigastamisest tekitatud kahju eest kaevaja vastutust ei kanna.

  (7) Eeskirja rikkumisega seotud väärteoasja menetleb kohtuväliselt Karksi Vallavalitsuse poolt kinnitatud ametnik.

  (8) Kaevetööde eeskirjade rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 alusel.

§ 11.   Lõppsätted

  (1) Karksi Vallavaolikogu 15. septembri 2004. a määrus nr 49 „Kaevetööde eeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Määrus jõustub kolmanadal päeval pärasta Riigi Teatajas avaldamist.

Siret Vene
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json