Väljaandja: Valgjärve Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 02.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.03.2018
Avaldamismärge: RT IV, 30.12.2014, 61

Valgjärve valla põhimäärus

Vastu võetud 16.12.2014 nr 13


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

() Valgjärve valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
2) volikogu esimehe ja aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, nende õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
3) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;
4) valla ametiasutuste moodustamise ja ametiasutuste valla asutuste asutamise ning haldamise kord;
5) valla arengukava, eelarvestrateegia ning eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2. Valgjärve valla omavalitsusorganid

() Valgjärve valla omavalitsusorganid on Valgjärve vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Valgjärve vallavalitsus (edaspidi valitsus).

2. peatükk Valgjärve valla sümbolid

§ 3. Valgjärve valla sümbolid

(1) Valgjärve valla sümbolid on valla lipp ja valla vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele.

(2) Vallalipu etalonkujutis on kinnitatud riigikantselei sümboolikaosakonna poolt 19.06.2006.aastal. Lipuks on ristkülikukujuline vapilipp, normaalmõõtmed 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7: 11 ühikut.

(3) Valla vapi ja lipu keskseks kujundiks on kotkapea, mis meenutab, et valla territoorium on Eestis üks tähtsamaid konnakotkaste pesitsemisalasid. Etalonkujutise värvitoonid on määratletud rahvusvahelise Pantone värvitabeli järgi: Vapi sinine lainelõikeline piit on vete võrdkuju soovitav sinine toon Pantone 300 C, vapikilbi taustvärv on kuld (asendusvärv kollane), mis sümboliseerib kuldseid viljapõldusid. Vallalipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas nr 1.

(4) Vallalipp heisatakse:
1) alaliselt valla ametiasutuse hoonel;
2) ajutiselt valla pidupäevadel, Valgjärve valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumisel, valla avalikel üritustel, muudel üritustel, kus on esindatud Valgjärve vald;
3) Valgjärve valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Vallas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.
4) Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus.
5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

(5) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(6) Koos teiste lippudega heisates paigutatakse Valgjärve vall lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt:
1) koos Eesti lipuga - Eesti riigilipust vasakule;
2) koos Eesti riigilipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis on omakorda vasakul Eesti riigilipust;
3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule;
4) koos teiste Eesti linnade ja valdade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule.

(7) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(8) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(9) Valla lippu laualipuna kasutatakse volikogu ja valitsuse istungitel.

(10) Valla lipu kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet valitsus.

(11) Valla vapi kirjeldus on järgmine: kuldsel kilbil sinine lainelõikeline piit ja must, kuldse nokaga kotkapea. kujutis lisatud põhimäärusele, lisa 2.

(12) Valla vapi kujutist kasutatakse:
1) vallavolikogu ja –valitsuse dokumendiplankidel ning pitsatitel;
2) Valgjärve valla vapi kujutist võib kasutada:
3) valla allasutuste dokumendiplankidel;
4) ametiasutust ja valla piiri tähistavatel siltidel;
5) ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;
6) valla ja ametiasutuse meenetel, trükistel ja suveniiridel;
7) valla hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Valgjärve vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;
8) muudel juhtudel ainult vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

3. peatükk Vallavolikogu

§ 4. Volikogu ja volikogu liige

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab KOKS’i ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel volikogu eelmine koosseis.

(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu tööst osavõtu eest ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu kehtestatud määras ja korras.

(5) Volikogu esimehe ja liikme võib teenistuslähetusse saata volikogu otsuse alusel.

(6) Volikogu asjaajamist korraldab vallasekretär.

§ 5. Volikogu pädevus

() Volikogu ainupädevuses olevad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega mis on antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele.

§ 6. Volikogu esimees ja aseesimees

(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) allkirjastab volikogu poolt vastuvõetud määrused, otsused ja muud volikogu dokumendid;
4) korraldab arupärimistele ja avaldustele vastamist;
5) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;
6) suunab volikogu õigusakti eelnõu menetlemiseks volikogu komisjonidele;
7) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
8) tagab volikogu istungi päevakorrast kinnipidamise;
9) viib volikogu istungil läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;
10) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
11) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline.

§ 7. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

(1) Käesolevas paragrahvis reguleeritakse hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.

(2) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Igal volikogu liikmel on üks hääl.

(3) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe ja aseesimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(4) Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

(5) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida.
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek.
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni;
4) Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
5) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaadid ennast ja oma seisukohti ülesseadmise järjekorras ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide tutvustusvoorus;
6) Volikogu liikmele väljastatakse valla pitsatiga varustatud hääletussedel;
7) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valmiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe valimist korraldab häältelugemiskomisjon, koostab häältelugemiskomisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega volikogu oma otsusega;
8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati;
9) kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ja antakse võimalus kandidaatidele enesetaanduseks;
10) Kui ka teises hääletusvoorus ei osutunud ükski kandidaat valituks, alustatakse kandidaatide esitamist ja läbiarutamist uuesti volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamus, võib esitada uuesti;
11) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe valimised vabanenud ametikohale käesolevas paragrahvis sätestatud korras;
12) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist;
13) Volikogu aseesimees valitakse samas korras nagu volikogu esimees ning volikogu aseesimehe valimisel juhatab volikogu istungit volikogu esimees.

§ 8. Volikogu komisjon

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni moodustamise otsuses määratakse ära komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

(3) Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed ja neid valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.

(4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni.

(5) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

§ 9. Komisjoni tegutsemisvõimetus

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole pidanud otsustusvõimelisi
koosolekuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

§ 10. Komisjoni aruandlus

() Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. Ülevaade komisjoni tegevusest tuleb esitada kirjalikult ja see avalikustatakse valla veebilehel.

4. peatükk Volikogu komisjoni töökord

§ 11. Volikogu komisjoni töökord

(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosolekukutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekti edastab koosoleku kokkukutsuja kutsutavatele isikutele elektronposti teel vähemalt kolm päeva enne koosoleku toimumist. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees.

(3) Täiendava küsimuse võtmise päevakorda otsustab komisjon hääletamise teel.

(4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega võtta osa komisjoni mittekuuluv volikogu või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(5) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega. Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimees saadab eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

(6) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad elektrooniliselt enne komisjoni koosoleku algust.

(7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Elektroonilise koosoleku toimumise või komisjoni liikme(te) elektroonilise osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist. Märkuste lisamine protokollile otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees.

(8) Protokoll vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt kümne päeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Ei avalikustata protokollides sisalduvaid andmeid, milliste avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. Protokolle säilitatakse vallakantseleis.

§ 12. Komisjoni pädevus

() Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

§ 13. Asjade menetlemine komisjonis

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kümne (10) päeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Volikogu esimehe poolt komisjonile seisukoha andmiseks suunatud avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

§ 14. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab käesoleva põhimääruse §-s 11 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjonil on õigus:
1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja hallatava asutuse või valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

(3) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt:
1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;
3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(4) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjonikomisjoni akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

(8) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

§ 15. Volikogu istung

(1) Volikogu töövorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi.

(2) Pärast volikogu otsust kuulutada volikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad.

(3) Volikogu kinnise istungi ajal võivad istungiruumi siseneda ja seal viibida volikogu liikmed, päevakorrapunkti arutamise juurde kutsutud isikud ja volikogu sekretär.

(4) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus.

§ 16. Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord

(1) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Volikogu istungi erakorralist kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku kümne päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis.

(3) Õigusaktide eelnõu esitatakse vallasekretärile hiljemalt 7 päeva enne volikogu istungi toimumist.

(4) Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.

(5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni:
1) volikogu liikmed;
2) vallavanem;
3) vallavalitsus;
4) komisjonid.

(6) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused.

(7) Volikogu esimehe poolt kinnitatud volikogu istungi kutse koos õigusaktide eelnõudega saadab volikogu sekretär volikogu liikmetele elektronposti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(8) Kutsutud isikutele saadab vallasekretär kutse välja vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(9) Volikogu istungi kutse koos õigusaktide eelnõudega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks valla veebilehel.

(10) Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest elektronposti teel eelnevalt vallakantseleisse või volikogu esimehele.

(11) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.

§ 17. Kohalolijate registreerimine.

(1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse volikogu protokollile.

(2) Volikogu liikme istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel märgib istungi protokollija istungile saabumise ja istungilt lahkumise kellaaja.

§ 18. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega.

(2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(3) Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab rohkem istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus.

(4) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(5) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele
ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid esitamise järjekorras koos. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(6) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb volikogu esimees eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul.

(7) Istungi juhataja teeb teatavaks istungil volikogu poolt vastuvõetud otsuse ning häälte lugemisel ka tulemused. Hääled loetakse järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud.

(8) Isikuvalimistel, mis ei nõua volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

§ 19. Salajane hääletamine

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

§ 20. Volikogu liikme enesetaandamine.

(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka teine volikogu liige.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 21. Volikogu töökeel

() Volikogu töökeel on eesti keel.

§ 22. Volikogu istungi läbiviimine

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid:
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külalistest teatamine;
3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted:
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
2) küsimusesitatakse lühidalt ja konkreetselt;
3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul;
4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;
5) igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus ühele sõnavõtule, kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;
6) ettekandjal, kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;
8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega.
10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;
11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolt häälteenamusega;
12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult;
13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta.

(5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu arupärimise esitaja soovil 3-minutilisest sõnavõtust, milles põhjendatakse arupärimise esitamise motiive, vastaja ettekandest ja küsimustele vastamisest. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Kui arupärimise esitajat istungil ei ole, piirdutakse kirjaliku vastusega.

(7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks.

(8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(9) Istungi juhataja kuulutab istungi lõppenuks

§ 23. Volikogu istungi protokoll

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast volikogu istungi toimumist.

(2) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused, hääletamistulemused kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eraarvamused. Kinnise istungi protokollis ei kajastata küsimuste arutelu käiku.

(3) Protokollijal on õigus saada repliigiks või küsimuseks sõna igal istungi etapil ning nõuda ettekande esitamist kirjalikus vormis, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks.

(4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja ja protokollija.

§ 24. Volikogu õigusaktide algatamise õigus

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu komisjonil;
2) volikogu liikmel;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal;
5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;
6) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

§ 25. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded

(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Kui eelnõud ei ole ette valmistanud ja esitanud valitsus, siis suunab volikogu esimees selle läbivaatamiseks valitsusele.

(3) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks suunab volikogu esimees vajadusel eelnõu ühte või mitmesse volikogu komisjoni ning vajadusel juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.

(4) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi viie päeva jooksul arvates selle esitamisest komisjonile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda.

(5) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 7 päeva enne istungi toimumist.

(6) Eelnõus, millega kaasnevad rahalised kohustused, tuleb seletuskirjas esitada:
1) õigusakti õiguslik alus ja vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad.
5) jõustumine;
6) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
7) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus.

(7) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega.

(8) Eelnõu peab olema normtehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(9) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(10) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

(11) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja volikogu liikme ja volikogu komisjoni poolt lõpuni menetlemata jäänud eelnõud.

§ 26. Volikogu liikme arupärimine

(1) Volikogu liige võib esitada arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kas kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.

(3) Volikogu istungil esitatud arupärimisele tuleb vastata järgmisel volikogu istungil.

(4) Kirjalikult volikogu kantseleisse esitatud arupärimisele või ainult kirjaliku vastuse nõudmise korral tuleb vastata esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

5. peatükk Vallavalitsus

§ 27. Vallavalitsus ja selle koosseis

(1) Volikogu kinnitab:
1) vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri.
2) ametisse vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid;
3) vallavalitsuse hallatavate asutuste põhimäärused;

(2) moodustab vallavalitsuse hallatavate asutuse hoolekogud.

(3) kehtestab oma korraldusega valitsuse hallatavate asutuste poolt.
osutatavate teenuste hinnad;

(4) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

§ 28. Vallavanem

(1) Vallavanem on valitsuse juht, kes:
1) täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid;
2) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;
3) esindab Valgjärve valda ja valitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele;
5) kirjutab alla ametiasutuse dokumentidele või volitab selleks teisi isikuid;
6) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
7) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks;
8) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;
9) otsustab vallavalitsuse liikmete ja hallatavate asutuste juhtide lähetusse saatmise;
10) kinnitab ametnike ja töötajate ametijuhendid;
11) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud valitsuse teenistuses olevate töötajatega ja hallatavate asutuste juhtidega;
12) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid;

(2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetaval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis-või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis-või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas põhimääruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(3) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise.

§ 29. Vallavanema valimine

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälte enamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek koos vallavanema kandidaadi nõusolekuga kandideerimiseks;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(11) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi.
.

§ 30. Vallavanema puhkus ja teenistuslähetusse saatmine

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

(3) Vallavanemal on õigusteenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

(4) Vallavanema välislähetusse saatmise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras volikogu otsusega. Kui lähetuse kestus ei ületa viit päeva, otsustab vallavanema lähetusse saatmise vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(5) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vallavalitsuse korraldusega.

§ 31. Vallavanema asendamine

() Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, haigestumise, tagasiastumise või vabastamise korral (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega vallavalitsuse liige vallavalitsuse korralduse alusel.

§ 32. Vallavalitsuse kinnitamine

(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks.

(2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub avalikul hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega.

(3) Vallavalitsuse koosseisu suurendamise või vähendamise ning liikme välja arvamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavanema ettepanekul volikogu kinnitab uue vallavalitsuse liikme.

§ 33. Vallavalitsuse pädevus

(1) Vallavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele;

(2) valitsus otsustab eelarveaasta jooksul muudatuste tegemise valla ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires, millest informeeritakse eelnevalt volikogu.

(3) valitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

(4) Lepingute sõlmimise otsustab vastavalt pädevusele valla ametiasutus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vallavanem või tema asendaja.

(5) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla ametiasutuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad.

§ 34. Vallavalitsuse töökord

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja.

(2) Vallavalitsus on pädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust.

(3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

(4) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri.

(5) Valitsuse istungi päevakorra eelnõu koostab vallasekretär.

(6) Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille on volikogu võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust.

(7) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil.

(8) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.

(9) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(10) vormistatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(11) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse valla kodulehel ning on kättesaadavad vallakantseleis.

(12) Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud.

§ 35. Vallavalitsuse komisjon

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste arutamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korralduses. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosolekut.

(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

§ 36. Vallavalitsuse komisjoni töökord

(1) Komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks komisjoni koosoleku juhataja hääl.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni koosoleku kutse, milles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakorraprojekt, edastatakse komisjoni liikmetele vähemalt kolm päeva enne komisjoni toimumist elektronposti teel.

(3) Kutse komisjoni erakorralisele koosolekule edastatakse vähemalt 24 tundi enne koosoleku toimumisaega.

(4) Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees.

(5) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv valitsuse liige. Teiste isikute komisjoni koosolekule kutsumine ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.

(6) Komisjoni koosolek protokollitakse.

§ 37. Vallasekretär

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäri seadusega kehtestatud kohustused on sätestatud KOKS-i paragrahvis 55.

6. peatükk Valgjärve valla õigusaktid

§ 38. Valla omavalitsusorganite õigusaktid

(1) Volikogul ja valitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi.

§ 39. Õigusakti normitehnika

() Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohandatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid erisusega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist.

§ 40. Vallaelanike osalemine õigustloovate aktide algatamises

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava õigusakti eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus koos omapoolse seisukohaga selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

(4) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende kehtetuks tunnistamist, kui õigusaktidega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

§ 41. Valla omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded

(1) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid valitsuse istungil asendavad isikud.

(3) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(4) Volikogu ja valitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

(5) Valitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ning asjaosalistele korraldab vallakantselei.

§ 42. Valla omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine

(1) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.

(2) Volikogu ja valitsuse õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. Volikogu õigusaktid avalikustatakse ka haldusterritooriumil asuvates rahvaraamatukogudes.

(3) Ei avalikustata õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

§ 43. Valla omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine.

(1) Volikogu ja valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

(2) Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest või otsuses ja korralduses märgitud ajal.

7. peatükk Arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja vallamajandus

§ 44. Arengukava, eelarvestrateegia, eelarve ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

(1) Valgjärve valla tasakaalustatud ning jätkusuutliku arengu planeerimiseks koostatakse
Valgjärve valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad.

(2) Arengukavade koostamisel arvestatakse majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

(3) Eelarvestrateegia koostamise põhimõtteks on eelarveliste vahendite suunamise kajastus läbi prioriteetide seadmise, tagamaks arengukavas esitatud arenguperspektiivile parem tulemus.

(4) Valgjärve valla finantsjuhtimisel lähtutakse vallavara säästliku kasutamise ja heaperemehelikkuse põhimõttest.

§ 45. Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise üldalused

(1) Valgjärve valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette valitsus. Valla ametiasutuste hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus.

(2) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Valgjärve valla arengu seisukohast olulise tegevus valdkonnaga.

§ 46. Arengukava ja eelarvestrateegia avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine

(1) Valgjärve valla arengukava, eelarvestrateegia, valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks enne volikogule esitamist.

(2) Valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valitsus.

(3) Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.

§ 47. Arengukava täitmine

(1) Valitsus esitab igal aastal volikogule läbivaatamiseks aruande Valgjärve valla ja valdkondade arengukavade täitmise kohta. Arengukava ning valdkondade arengukavade täitmise aruanne esitatakse majandusaasta aruandes.

(2) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise kohta ja tuuakse välja nende mõju Valgjärve valla arengule tervikuna.

§ 48. Valgjärve valla eelarve ja finantsjuhtimine

(1) Valgjärve valla eelarve koostatakse arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtuvalt.

(2) Eelarve koostamine, vastuvõtmine, muutmine ning selle täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine toimub Valgjärve valla finantsjuhtimise korra kohaselt, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut.

(3) Valgjärve valla finantsjuhtimise korra kehtestab volikogu.

§ 49. Vallavara

(1) Vallavara on Valgjärve valla omandis o levad kinnis-ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

§ 50. Kohalikud maksud

(1) Volikogul on õigus seaduse alusel välja anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks.

(2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve vastuvõtmist.

(3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks valitsus.

(4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist.

8. peatükk Valgjärve valla ametiasutus ja valla ametiasutuse hallatavad asutused

§ 51. Ametiasutused

() Valgjärve valla ametiasutus on Valgjärve vallavalitsus.

§ 52. Valla ametiasutuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis

(1) Valgjärve valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab volikogu.

(2) Vallavalitsusel on õigusteha muudatusi vallavalitsuse teenistuskohtade koosseisus (teenistuskohtade ümberkorraldamine, teenistuskohtade arvu vähendamine, tähtajaliste teenistuskohtade moodustamine) volikogu poolt kehtestatud palgafondi piires.

§ 53. Valla ametiasutuse hallatavad asutused

(1) Volikogu võib asutada vallavalitsuse hallatava asutuse, mille ülesandeks on Valgjärve vallale vajalike teenuste osutamine.

(2) Hallatava asutuse kõrgemalseisvaks organiks on vallavalitsus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

(3) Asutuse ümberkorraldamise otsustab volikogu. Asutuse ümberkorraldamine seisneb kas asutuste ühinemises, jagunemises või ümberkujundamises.

(4) Asutuse ümberkorraldamist korraldab vallavalitsus.

(5) Asutuse tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(6) Asutuse tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus.

§ 54. Valla ametiasutuse hallatava asutuse tegevuse alused

(1) Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu.

(2) Asutuse põhimääruses sätestatakse:
1) asutuse nimi;
2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded;
3) asutuse juhtimise põhimõtted;
4) asutuse tegevuse üle järelevalve tegijad;
5) vajadusel muud tingimused.

(3) Kui nõuded asutuse põhimäärusele tulenevad eriseadusest, siis lähtutakse seaduses sätestatust.

(4) Asutust juhib asutuse juht (direktor, juhataja). Asutuse juhi ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem või tema volitatud isik.

(5) Asutuse juhi asendaja määrab vajadusel vallavanem või tema volitatud isik.

(6) Asutuse struktuuri kinnitab volikogu.

§ 55. Valla ametiasutuste ja valla asutuste asjaajamispõhimõtted

(1) Valgjärve valla ametiasutused ja hallatavad asutused lähtuvad asjaajamisel ühtsetest põhimõtetest.

(2) Valgjärve valla ametiasutuse ja valla hallatavate asutuste asjaajamisperioodiks on kalendriaasta.

(3) Volikogu istungite protokollide ja komisjonide koosolekute protokollide asjaajamisperioodiks on volikogu koosseisu volituste periood. Õigusaktide eelnõude, ja õigusaktide puhul kalendriaasta.

(4) Valgjärve valla ametiasutuse asjaajamiskorra kehtestab vallavalitsus, hallatavate asutuste asjaajamiskorra kehtestab asutuse juht.

9. peatükk Valgjärve valla esindamine

§ 56. Välissuhted

(1) Volikogu otsustab valla osalemise rahvusvahelistes organisatsioonides ja välisriigi kohaliku omavalitsuse Valgjärve valla sõprusomavalitsuseks tunnistamise.

(2) Valgjärve valla esindamist rahvusvahelistes organisatsioonides korraldab vallavalitsus.

(3) Valgjärve valla sõprusomavalitsusega lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.
Vallavalitsus korraldab ka nimetatud lepingu täitmist.

§ 57. Valla esindamine kohtus ja teistes vaidluste lahendamiseks ettenähtud institutsioonides

(1) Valgjärve valda esindab kohtus vallasekretär või tema poolt volitatud isik.

(2) Vallasekretär esindab valda erivolituseta, teised isikud volikirja alusel.

§ 58. Lepingud

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või selleks volitatud isik.

(2) Valla ametiasutuse hallataval asutuse juhil on õigus eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida lepinguid Valgjärve valla nimel.

10. peatükk Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine

§ 59. Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Valla põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu.

(2) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

11. peatükk Rakendussätted

§ 60. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 61. Tunnistada kehtetuks Valgjärve Volikogu 31. oktoobri 2006. a määrus nr 1-1.1-8 „Valgjärve valla põhimääruse kinnitamine uues redaktsioonis“.

Hegri Narusk
volikogu esimees
Lisa Valgjärve valla lipp
Lisa Valgjärve valla vapp