Laimjala valla põhimääruse kinnitamine
Vastu võetud 28.12.2016 nr 10
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 8 lg 1 ja 2 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkt 9 alusel
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Laimjala valla põhimääruses (edaspidi põhimääruses) sätestatakse:
1) Laimjala valla (edaspidi vald) sümbolid ja nende kasutamine;
2) Laimjala vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, nende õigused ja kohustused;
3) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
4) Volikogu liikmete õigused ja kohustused ning volikogu istungi töökord;
5) Laimjala Vallavalitsuse kui omavalitsusüksuse täitevorgani moodustamise kord ning vallavalitsuse pädevus ja istungi töökord;
6) Laimjala vallavanema (edaspidi vallavanem) valimise kord, tema pädevus, õigused ja kohustused ning asendamine;
7) valla õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine:
8) valla kui avalik-õigusliku isiku esindamine;
9) valla asutuste moodustamise kord, asutuste põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord ning asutuste töötajate ning teenistujate koosseisude kinnitamise kord;
10) valla eelarve ja eelarvestrateegia koostamine ja muutmise üldised põhimõtted ja eelarve avalikustamise kord, valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted ning majandusaasta aruande kinnitamise ja avalikustamise kord;
11) valla arengukava koostamise ja muutmise üldised põhimõtted ning avalikustamise kord.
§ 2. Laimjala vald juriidilise isikuna
(1) Laimjala vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alusel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.
(2) Laimjala vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.
(3) Laimjala vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve.
(4) Laimjala valla vara valdamine, kasutamine ja käsutamise kehtestab volikogu vallavara valitsemise korraga.
§ 3. Laimjala vald territoriaalse haldusüksusena
(1) Laimjala vald teostab omavalitsuslikku haldamist Laimjala valla kui haldusüksuse territooriumil.
(2) Laimjala valla kui haldusüksuse piir määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.
(3) Laimjala valla kui haldusüksuse piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.
(4) Laimjala valla haldusüksuse piiri tähistamise korraldab Laimjala valla ametiasutus – Laimjala Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).
(5) Valla piir või nime võib muuta järgmistel juhtudel:
1) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuste nimistu muutmisel;
2) territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse kooseisu arvamisel;
3) haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele.
(6) Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele.
(7) Laimjala valla piiride muutmist võivad algatada vastavalt seadusele:
1) Vabriigi Valitsus tehe ettepaneku Saare maavanema kaudu valla volikogule;
2) vallavolikogu
§ 4. Valla omavalitsusorganid
Laimjala valla omavalitsusorganid on:
1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
2) valitsus - volikogu poolt kinnitatav täitevorgan.
§ 5. Laimjala valla sümboolika
(1) Laimjala vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisel vastavalt seadusele.
(2) Laimjala valla vapiks on pikuti lainelõikeliselt poolitatud sini- hõbedane kilp, mille sinise välja ülemisel poolel on kuldne kaheksaharuline täht.
P õ h j e n d u s:
Kilbijaotus tähistab valla paiknemist ajaloolisel piiskopi- ja ordumaade piiril. Lainelõige viitab Saaremaa oludes märkimisväärsetele jõgedele.
Sinine sümboliseerib merd, hõbe vaimsust. Need on ka Saaremaa vapi värvid. Kuldne täht osutab kompassiristina meresõitudele ja Laimjala vallast igasse ilma- kaarde siirdunud inimestele. See kujund sümboliseerib ka kuldset kannusetähte, mis on rüütli, laiemas mõttes kõigi teenekate ja väljapaistvate isikute tunnuseks.
(3) Laimjala valla lipuks on ruudukujuline vapilipp. Kandelipu suurus on 105x105 cm.
(4) Vallavolikogu võib kehtestada muude valla sümbolite nimistu ja kasutamise korra.
§ 6. Valla sümbolite kasutamine
(1) Laimjala valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel ja muudel avalikel üritustel ning suhtlemisel teiste omavalitsustega.
(2) Laimjala valla lippu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Laimjala valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid.
(3) Laimjala valla lipp heisatakse:
1) alaliselt valla administratiivhoonel või selle peasissekäigu ees lipumastis,
2) ajutiselt valla asutuste hoonetel või nende peasissekäigu ees lipumastis pidupäevadel ja üritustel;
3) avalikel ürituste muudes kohtades
(4) Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi, maakonna, omavalitsuse või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul.
(5) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal.
(6) Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid valla sümboolika kasutamiseks.
(7) Valla sümboolika ja tema muutmine või täiendamine kuulub vallavolikogu ainupädevusse.
§ 7. Valla tunnustusavaldused
(1) Vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena võib omistada nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele valla tänukirju.
(2) Valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse volikogu poolt.
§ 8. Valla õiguste kaitse
(1) Laimjala valda likvideerida või selle piire või nime ei tohi muuta ilma volikogu arvamust ära kuulamata.
(2) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.
(3) Laimjala vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks ja vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.
§ 9. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi
Vallal on õigus moodustada teiste valdade ja linnadega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
§ 10. Vallaelaniku õiguslik seisund
Laimjala valla elanik on isik, kelle elukohaks on Eesti Rahvastikuregistrisse kantud Laimjala vald.
2. peatükk Vallavolikogu
1. jagu Volikogu moodustamine, pädevus ja esimese istungi kokkukutsumine
§ 11. Volikogu ja volikogu liige
(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.
(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamisest. Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Laimjala valla valimiskomisjoni otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.
§ 12. Volikogu pädevus
(1) Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.
(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse volitada vallavalitsusele
(3) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel.
(4) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluste korra kehtestab volikogu.
§ 13. Volikogu esimene istung ja volikogu tegevus esimehe valimisel
(1) Volikogu koosseisu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.
(2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul valimiskomisjoni aseesimees.
(3) Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ja aseesimees ning kuulatakse ära eelmise volikogu kinnitatud vallavalitsuse lahkumispalve.
(4) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsud vähemalt kahe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates. Istungi päevakorras saab volikogu esimehe valimiseni olla ainult volikogu esimehe ja aseesimehe valimine.
(5) Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.
(6) Kui volikogu pole kahe kuu jooksul esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates valinud volikogu esimees, on volikogu tegutsemisvõimetu ning selle koosseisu kõigi liikmete volitused loetakse ennetähtaegselt lõppenuks.
2. jagu Volikogu esimees ja volikogu aseesimees
§ 14. Volikogu esimees ja aseesimees
(1) Volikogu esimees:
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
3) kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu õigusaktidele ja teistele volikogu dokumentidele;
4) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrollimist;
5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;
6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused, informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunus kirjadest ja nende vastustest;
7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel;
8) täidab muud talle seaduse alusel ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees.
(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(5) Kui volikogu aseesimehel ei ole võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.
(6) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “volikogu esimehe ülesannetes”.
§ 15. Volikogu esimehe valimine
(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.
(2) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.
(3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end pärast nimekirja sulgemist ülesseadmise järjekorras ning volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.
(4) Volikogu uue koosseisu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(5) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse.
(6) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenemust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati.
(7) Kui kordushääletamisel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(8) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Uus istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda 2 nädala jooksul esimesest istungist arvates.
(9) Kui volikogule tuleb valida uus esimees seoses volikogu esimehe volituste lõppemise või lõpetamisega, korraldab volikogu esimehe valimised volikogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks põhimääruse § 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras häältelugemiskomisjoni.
§ 16. Vallavolikogu aseesimehe valimine
(1) Volikogu aseesimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega põhimääruse § 15 sätestatud valimisprotseduuri korras.
(2) Vallavolikogu esimehe salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletustulemuste kindlakstegemiseks moodustab vallavolikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.
(3) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamisesedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
3. jagu Volikogu liige ja asendusliige
§ 17. Volikogu liikme volitused
(1) Volikogu liige on isik, kes osutus valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.
(3) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest, valla põhimäärusest ning vallaelanike õigustatud huvidest ja vajadustest.
§ 18. Volikogu liikme kohustused ja õigused
(1) Volikogu liige on kohustatud:
1) osa võtma volikogu istungitest;
2) hoida talle volikogu liikmena teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni nii volikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist;
3) esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
(2) Volikogu liikmel on õigus:
1) kuuluda vähemalt ühte vallavolikogu alalisse komisjoni;
2) saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;
3) algatada õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta;
4) esitada täiendus- ja muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;
5) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ning hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu kehtestatud korras ja tingimustel.
(3) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Volikogu liige on kohustatud enne sellise küsimusearutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise koht antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.
§ 19. Volikogu aseesimees
(1) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on volikogu liikme kõik õigused ja kohustused.
(2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.
(3) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.
4. jagu Volikogu töökord
§ 20. Volikogu istung
(1) Volikogu töövorm on istung. Istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel juhatab istungit kohaolevatest liikmetest vanim volikogu liige.
(2) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär ning istungile kutsutud isikud.
(3) Volikogu istungid on avalikud. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavaid andmete avalikustamine seadusega keelatud või piiratud. Kinnisel istungil osaleda võivad isikud määrab volikogu poolthäälte enamusega.
(4) Volikogu liikme kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. Istungile hilinemisel või enne istungi lõppu lahkumisel tehakse vastav märge protokolli.
(5) Istungist raadio- ja teleülekannete või video-ja helisalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.
§ 21. Volikogu istungi kokkukutsumine
(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige.
(2) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul kord kuus. Volikogul on õigus korraline istung ära jätta volikogu esimehe ettepanekul, kui ei ole päevakorda esitatud ühtegi küsimust. Juulis ja augusti volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu korralise istungi igakuise toimumise aja lepib volikogu iga koosseis ise kokku.
(3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise volikogu istungi vallavalitsuse või ¼ volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(4) Volikogu kokkukutsumise kohra saadetakse volikogu liikmetele välja kutse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused.
(5) Volikogu päevakorras märgitud õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele koos päevakorra eelnõuga kättesaadavaks tehtud. Õigusaktide eelnõud avalikustatakse kas Laimjala valla veebilehel www.laimjala.ee või edastatakse volikogu liikmetele posti või elektronpostiga. Õigusaktide teatavaks tegemise viisi lepib iga koosseis ise kokku.
§ 22. Volikogu istungil mitteosalemisest teatamine
Volikogu liige, kes ei saa volikogu istungil osaleda, peab hiljemalt volikogu istungi alguseks, teavitama volikogu esimeest. Kui volikogu liikmel ei ole võimalik enda puudumisest volikogu esimeest teavitada, edastab ta vastava informatsiooni ametiasutuse üldtelefonile või vallasekretärile.
§ 23. Volikogu istungi töökord
(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega vastavalt volikogu liikmetele edastatud päevakorra eelnõule.
(2) Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra eelnõus märgitud küsimuse välja jätmine peab olema põhjendatud ning põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.
(3) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad kuni päevakorra kinnitamiseni teha:
1) volikogu liikmed;
2) vallasekretär;
3) volikogu komisjonid;
4) vallavalitsuse liikmed.
(4) Kinnitatud päevakorras võib küsimuste järjekorda muuta volikogu poolthäälteenamusega.
(5) Istungil arutatakse kinnitatud päevakorras märgitud küsimusi. Istungi juhataja otsustab arutelu läbiviimise täpsema korra ja võib esinemistele kehtestada ajalimiidi.
(6) Kui istungil soovivad sõna võtta ka istungil osalevad külalised, teavitavad na sellest istungi juhatajat ning loa sõnavõtuks annab istungi juhataja.
(7) Istungi päevakorras märgitud küsimusi esitatakse ettekannete (ja kaasettekannetena) ning arutatakse läbirääkimiste käigus. Pärast ettekannet esitatakse küsimused ettekande kohta.
(8) Ettekandele järgnevad sõnavõtud. Sõnavõtt on seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Pärast sõnavõttu on õigusteha ettekande kohta märkusi ja repliike.
(9) Istungi juhataja võib katkestada esinemise ilmse teemast möödarääkimise või mittesündsa keelekasutuse korral võijuhul, kui esineja ületab ettenähtud ajalimiidi.
(10) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istung juhataja kõiki ettepanekuid ja annab võimaluse paranduste ning ettepanekute tegemiseks. Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna antud küsimuses ei anta.
§ 24. Hääletamine volikogus
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis otsus tehakse salajasel hääletamisel.
(3) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Poolthäälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem vallavolikogu istungil osalevatest vallavolikogu liikmetest kui vastu. Koosseisu häälteenamuse puhul peab otsuse poolt hääletama rohkem kui pool vallavolikogu koosseisust.
(4) Vallavolikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.
(5) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata “poolt”, “vastu” või “erapooletu”. Erisused võivad olla isikuvalimistel hääletamisel.
(6) Kui hääletamise tulemusena jagunevad poolt-ja vastuhääled võrdselt, korraldatakse veelkord arutelu ja pärast arutelu kordushääletus. Kui kordushääletus ei anna tulemust, peatatakse arutelu ja teemat jätkatakse järgmisel istungil.
(7) Volikogu otsused kinnistab istungi juhataja haamrilöögiga.
§ 25. Volikogu istungi protokoll
(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu istungi protokollial on õigus vajadusel teha protokolli koostamise abivahendina kasutamiseks istungist video- ja helisalvestisi sellest volikogu eelnevalt teavitamata.
(2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(3) Protokolli märgitakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
5) vastuvõetud otsused;
6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused;
8) märked volikogu liikmete istungile saabumise ja lahkumise koht.
(4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid ja istungil osalejate nimekiri (kvoorumileht).
(5) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees ja või tema asendaja.
(6) Protokoll peab olema igale ühele kättesaadav viiendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatakse ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Laimjala valla veebilehelt www.laimjala.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldus asutusesiseseks kasutamiseks.
5. jagu Volikogu komisjonid
§ 26. Alatised ja ajutised komisjonid
(1) Volikogu moodustab valla elanike huvidest ja oma töö vajadustest lähtuvalt alatisi ja ajutisi komisjone ning töögruppe.
(2) Volikogu alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks.
(3) Komisjonide põhiülesandeks on volikogu tegevuse kavandamine, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste esitamine ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.
(4) Ühekordsete kindlapiiriliste probleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Volikogu õigusaktis, millega ajutine komisjon moodustatakse, sätestatakse selle koosseis, ülesanded, volituste ulatus ja kestus.
(5) Ajutine komisjon töötab samade põhimõtete ja reeglite alusel kui alatine komisjon.
(6) Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei.
§ 27. Komisjoni moodustamine
(1) Volikogu komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse tegevus valdkond ja liikmete arv. Kui komisjoni ei moodustata volikogu alalise komisjonina, määratakse otsuses ka komisjoni volituste aeg.
(2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega.
(3) Komisjonide koosseis (v.a. revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletusel.
§ 28. Komisjoni pädevus
(1) Volikogu komisjon:
1) selgitab välja oma töövaldkonnas valla poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja komisjoni tööplaani ning esitab selle volikogu esimehele hiljemalt jooksva aasta veebruarikuu jooksul;
3) vaatab läbi oma valdkonna volikogu õigusaktide eelnõud;
4) vaatab läbi vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid ning isikute avaldused.
(2) Komisjonil on õigus:
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid oma töövaldkonnas volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(3) Komisjoni ettepanekud ja seisukohad on volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku ja /või nõuandva iseloomuga.
§ 29. Komisjoni töökord
(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsuses võetakse vastu kohaolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab koosoleku juhataja hääl.
(2) Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis.
(3) Komisjonide pädevuse ja täpsema töökorra võib määrata kindlaks komisjonide põhimäärusega, mille kinnitab volikogu.
§ 30. Revisjonikomisjon
(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante.
(3) Revisjonikomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, kes:
1) koostab revisjonikomisjoni tööplaani ja esitab selle volikogule kinnitamiseks;
2) valmistab ette kontrollülesande projekti ning määrab kooskõlastatult volikogu esimehega kontrollimise läbiviimise aja, viisi ja ulatuse;
3) määrab kontrolli läbiviivad isikud ning teeb vajadusel ettepanekud ekspertide ja erialaspetsialistide kaasamiseks kontrollimisel;
4) korraldab algaktide ning kontrollitus asutuste juhtide seletuskirjade alusel revisjonikomisjonile edastatava koondakti koostamise ning kirjutab sellele koos kontrollitavatega alla.
(4) Revisjonikomisjoni esimehe määratud kontrolli teostatavatel isikutel on õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia läbi vajadusel inventuure;
2) nõuda majandust- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud sisekorraeeskirju ja teisi kontrollitava ametiasutuse või asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.
(6) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.
3. peatükk Vallavalitsus
1. jagu Vallavanem
§ 31. Vallavanem
(1) Vallavanem:
1) esindab oma tegevusega Laimjala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja juhib Laimjala valda kui omavalitsusüksust;
2) juhib vallavalituse tegevust;
3) on ametiasutuse juht ja korraldab ametiasutuse teenistust.
(2) vallavanema valib vallavolikogu. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 482 nõuetele.
§ 32. Vallavanema valimine
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras või kuulutatakse vallavanema valimiseks välja avalik konkurss. Avaliku konkursi korraldamiseks kehtestab volikogu vallavanema valimiseks eraldi korra.
(3) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.
(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuusi taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab rohkem istungil viibivaid volikogu liikmeid kui vastu.
(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik ennast pärast nimekirja sulgemist ja esitab oma programme kuni viie minuti jooksul ning igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.
(6) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu salajase hääletamise korraldamiseks ja hääletamistulemuste kindlakstegemiseks kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon nimetab enda hulgast komisjoni esimehe.
(7) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Hääletussedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, valmistatakse hääletussedelid ette nii, et volikogu liige saab hääletada kandidaadi poolt või vastu või olla erapooletu.
(8) Häältelugemiskomisjon annab hääletussedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletussedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.
(9) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.
(10) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.
(11) Pärast salajase hääletamise läbiviimist koostab hääletamiskomisjon protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(12) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles seada ei saa.
(13) Kui hääletamisel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(14) Kui samal istungil vallavanema valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, valitakse vallavanem järgmisel istungil.
(15) Vallavanema ametist vabastamisel umbusaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni.
§ 33. Vallavaema ametisse vormistamine
(1) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.
(2) Volikogu kinnitab otsusega vallavanema ametipalga ning lisatasud vastavalt volikogu kehtestatud palgajuhendile.
§ 34. Vallavanema volitused
(1) Ametisse valimisest saab vallavanem volitused moodustada vallavalitsus. Kõik muud vallavanema õigused ja kohustused saab vallavanem vallavalitsus ametisse kinnitamisest.
(2) Vallavanema volitused kestavad kohaliku omavalituse korralduse seaduse alusel vallavanema volituste lõppemiseni.
§ 35. Vallavanema pädevus
(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel.
(2) Vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht, kes:
1) esitab volikogu kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu, vallavalitsuse struktuuri ja vallavalitsuse liikmed;
2) teeb volikogule ettepaneku vallavalituse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
3) korraldab vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning kutsub kokku vallavalitsuse istungi vastavalt põhimääruses sätestatud tingimustele ja korrale;
4) juhib vallavalitsuse istungeid;
5) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;
6) kirjutab alla vallavalitsus õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.
(3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes:
1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;
2) nimetab ametist ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;
3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;
4) esindab ametiasutust kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.
(4) Vallavanem esindab Laimjala valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem sõlmid ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Vallavanem annab käskkirju ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks.
(5) Vallavanem esindab Laimjala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik- õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.
(6) Vallavanem juhib eriolukordade korral moodustatud erikomisjoni tööd.
(7) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.
(8) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Laimjala valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.
§ 36. Vallavanema asendamine
(1) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.
(2) Kui asendajat ei ole määratud, asendab vallavanemat kõige vanem kohal olev vallavalitsuse liige.
(3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.
§ 37. Vallavanema puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine
(1) Vallavanema põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning talle kohaldatakse töölepingu seaduse sätestatud puhkuseregulatsiooni.
(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega.
(3) Vallavanema lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsus korraldusega. Enne lähetusse minekut informeerib vallavanem sellest vallavolikogu esimeest.
(4) Vallavanema teenistuslähetuse kulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 38. Vallavanema tasustamine, soodustuste määramine ning hüvitised ametist vabastamisel
(1) Vallavanema ametipalga ning võimalikud lisatasud kinnitab vallavolikogu oma otsusega.
(2) Vallavanema hüvitise või toetuse määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.
(3) Vallavanemale võib maksta ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.
2. jagu Vallavalitsus
§ 39. Vallavalitsuse moodustamine
(1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mille moodustab vallavanem ja kinnitab ametisse volikogu.
(2) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitab vallavanema ettepanekul vallavolikogu.
(3) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana.
(4) Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega.
(5) Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamine ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul.
(6) Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
§ 40. Vallavalitsuse pädevus
(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.
(2) Vallavalitsus:
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;
4) võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;
5) korraldab Laimjala valla asutuste ja nende juhtide tegevuse otstarbekuse ja seaduslikkuse üle teenistuslikku järel valvet;
6) esitab vallavolikogule uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.
§ 41. Vallavalitsuse liikme õigused ja kohustused
(1) Vallavalitsuse liige juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(2) Vallavalitsuse liikmel on õigus saada vallavalitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutustelt ja ametiasutuse hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. Vallavalitsus liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele ametasutuse teenistujatelt ja hallatavate asutuste juhtidelt vastused 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.
(3) Vallavalitsuse liikmel on õigus vallavalitsuse ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist saada. Vallavalitsuse liikmele hüvitise maksmise ja selle suuruse kehtestab vallavolikogu.
(4) Vallavalitsuse liige on kohustatud nii vallavalitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle vallavalitsuse liikmena teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadus informatsiooni.
(5) Vallavalitsuse liige ei tohi võtta osa sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt. Enne nimetatud küsimuse arutelu algust on vallavalitsuse liige kohustatud tegema vallavalitsusele suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist.
Vallavalitsuse liikme taandamise kohta tehakse märge vallavalitsuse istungi protokolli ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on vallavalitsuse liikme võrra väiksem.
§ 42. Vallavalitsuse istung
(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul vallavanem asendaja. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, tema äraolekul vallavanema asendaja.
(2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest. Istung tuleb kokku kutsuda hiljemalt 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest.
(3) Vallavalitsuse liige on kohustatud vallavalitsuse istungil osalema. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.
(4) Vallavalituse istungid on üldjuhul kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.
(5) Istungile võib lisaks vallavalitsuse liikmetele kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega või ametiasutuse töökorraldusega. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.
(6) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.
(7) Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt kaks korda kuus. Vajadusel kutsutakse vallavalitsuse istung kokku sagedamini. Vallavalitsuse korralise istungi toimumise aja lepib vallavalitsuse iga koosseisu ise kokku.
(8) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liige võib taotleda, et vallavalitsuse istungi protokolli kantakse tema hääletamine nimeliselt.
§ 43. Vallavalitsuse istungi protokoll
(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostamise korraldab vallasekretär.
(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.
(3) Protokolli märgitakse:
1) istungi toimumise aeg ja koht;
2) istungist osavõtjate nimed;
3) kinnitatud päevakord;
4) arutusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;
5) vastuvõetud otsused;
6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;
7) otsustajate, küsimuste algatajate ja sõnaõigusega isikute eriarvamused.
(4) Istungi protokolli kantakse vallavalitsuse otsused õigusaktide eelnõude ettevalmistamise ja vallavalitsuse töökorralduse küsimustes ning sellistes otsustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist.
(5) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.
(6) Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollia, kes vastutavad ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(7) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile on tagatud juurdepääs Laimjala valla veebilehelt www.laimjala.ee. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.
§ 44. Vallavalitsuse komisjonid
(1) Vallavalitsus võib oma tegevuse kavandamiseks, vallavalitsusele arvamuste esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks moodustada alalisi ja ajutisi komisjone.
(2) Vallavalitsuse alalised komisjonid moodustatakse vallavalituse volituste ajaks. Vallavalitsuse ajutiste komisjonide volituste aja määrab vallavalitsus komisjoni moodustamisel.
(3) vallavalitsuse komisjon moodustatakse ja selle kooseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.
(4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vajadusel.
(5) Komisjoni koosolekud on kinnised. Koosoleku juhataja võib kuulutada koosoleku avalikuks, kui koosoleku päevakorras olevaid küsimusi puudutavate andmete avalikustamine ei ole seadusega keelatud või piiratud.
(6) Komisjoni seisukohad protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses vallavalitsuse istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
(7) Komisjon on vallavalitsuse nõuandev tööorgan. Vallavalitsuse komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga. Komisjonide otsused kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.
§ 45. Vallavalitsuse ametnike ja töötajate töötasustamine
(1) Laimjala Vallavalitsuse kui ametiasutuse ametnikele ja töötajatele palga määramise ja maksmise kord kehtestatakse volikogu määrusega.
(2) Vallaametnikele ja avaliku teenistuse seaduse §109 sätestatud soodustingimustel sõlmitud töölepinguga töötajatele makstakse ametist vabastamisel hüvitust koondamise tõttu samal põhimõttel nagu vallavanemale.
4. peatükk Valla õigusaktid
§ 46. Õigusaktide liigid
(1) Volikogu annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid.
(2) Vallavalitsus annab üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.
§ 47. Õigusaktide algatamine
(1) Õigusaktide algatamise õigus on:
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;
3) vallavalitsuse liikmel;
4) vallavanemal;
5) vallasekretäril;
6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;
7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;
8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;
9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Õigusakt, mille andmise kohustus tuleneb seadusest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.
§ 48. Õigusaktide eelnõude koostamine, vastuvõtmiseks esitamine ja tagasivõtmine
(1) Õigusakti eelnõu ja selle seletuskirja töötab välja selle algataja.
(2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele.
(3) Volikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.
(4) Lähtuvalt avaliku teabe seaduse nõuetest avalikustatakse määruse eelnõu enne vastuvõtmist koos seletuskirjaga Laimjala valla veebilehel www.laimjala.ee.
(5) Eelnõu peab vastama haldusmenetluseseaduses sätestatud nõuetele.
(6) Õigusaktide eelnõud esitatakse enne volikogule või vallavalitsusele esitamist kooskõlastamiseks ja õigusliku hinnangu andmiseks vallasekretärile.
(7) Eelnõu algatajal on õigustema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta enne selle lõpphääletusele panemist.
§ 49. Õigusaktide vastuvõtmine, muutmine ja allkirjastamine
(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud ning kui see on saanud nõutud häälteenamuse.
(2) Volikogu õigusakte muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.
(3) Vallavalitsuse õigusakte muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.
(4) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (volikogu esimees või tema asendaja).
(5) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja (vallavanem või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja.
(6) Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt viiendal tööpäeval istungi toimumisest arvates.
§ 50. Õigusaktide edastamine, jõustumine ja avalikustamine
(1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Määrus loetakse avalikustatuks selle Riigi Teatajas avaldamisest arvates.
(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.
(3) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.
(4) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad ametiasutuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Laimjala valla veebilehelt www.laimjala.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.
(5) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamise ning edastamise korraldab vallasekretär.
§ 51. Õigusaktide järelevalve
(1) Kontrolli vallavalitsus õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon.
(2) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja volikogu revisjonikomisjon.
(3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.
5. peatükk Valla asutused
§ 52. Laimjala valla asutused
(1) Laimjala valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused. Asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud.
(2) Valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
(3) Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(4) Valla asutusel võib olla asutuse nimega pitsat ning valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.
(5) Laimjala valla asutusel võib olla kasutusel oma sümboolika, mille kehtestab ja mille kasutamise korra kinnitab asutuse juht.
(6) Ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.
§ 53. Ametiasutus
(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Laimjala valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Laimjala valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.
(3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.
(4) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kinnitab volikogu.
§ 54. Ametiasutuse hallatav asutus
(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Laimjala valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.
(2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustav volikogu vallavalitsuse ettepanekul. Ettepaneku tegemisel esitatakse volikogule seletuskiri, mis peab sisaldama hallatava asutuse loomise või lõpetamise vajalikkust ning hallatava asutuse asutamisel selle tegevuseks vajaliku vara olemasolu või vajadust seda soetada, töötajate eeldatavat arve, hallatava asutuse eelarve eelnõu ning finantseerimisallikaid.
(3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.
(4) Hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitsus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu pea enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja volikogu vastav alaline komisjon.
(5) Hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu ning palgatingimused kinnitab volikogu.
(6) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Laimjala valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.
6. peatükk Valla osalemine juriidiliste isikutes
§ 55. Eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused
(1) Laimjala vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, kui osalemine juriidilises isikus in vajalik kohaliku omavalitsus korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, valla õiguste tagamiseks ja kohaliku elu küsimuste lahendamiseke.
(2) Laimjala valla on keelatud omandada aktsiaid ja osi, mida ei peeta likviidseteks varadeks vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-le 36, kui see ei ole vajalik kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 või muudes seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(3) Sihtasutuse, mille ainu asutajaks on Laimjala vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Laimjala vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.
(4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Laimjala vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Laimjala vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik.
(5) Ettepaneku käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud volikogu pädevuses olevate otsustuste tegemiseks esitab volikogule vallavalitsus. Vallavalitus peab ettepaneku tegemisel märkima, milliste seadustega kohalikule omavalitsusele pandus ülesannete täitmiseks Laimjala vald eraõigusliku juriidilise isiku tegevuses osaleb ning milliseid kohustusi eraõiguslikus juriidilises isikus osalemine Laimjala vallale kaasa toob.
7. peatükk Valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamine
§ 56. Laimjala valla esindamise mõiste ja alused
(1) Laimjala valla esindamise all mõistetakse Laimjala valla omavalitsusorganite, asutuste ja isikute pädevust esindada Laimjala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.
(2) Laimjala valla esindamise õiguslikeks aluseks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, halduslepingud ning volikirjad.
§ 57. Laimjala valla esindamine avalikus halduses
(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad Laimjala valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, Laimjala valla asutused ning teised isikud ja organid õigusaktide alusel.
(2) Volikogu esindab Laimjala valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.
(3) Vallavalitsus esindab Laimjala valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja teiste õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või täitevvõimu teostamisel. Vallavalitsus esindab Laimjala valda avalik-õiguslikes suhetes juhtudel, kui küsimuste lahendamine ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.
(4) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Laimjala vald volikogu või esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel.
(5) Õigusaktidega sätestatud juhtudel esindab Laimjala valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolituseta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.
(6) Laimjala valla asutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Laimjala valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.
(7) Laimjala valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab Laimjala valda asutaja-, liikme- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse nimetatud isik.
(8) Seaduses sätestatud alustel ja korras võib avaliku halduse ülesannete täitmisel Laimjala valda esindada füüsiline või juriidiline isik. Vastav esindus määratakse halduslepinguga. Volituse halduslepingu sõlmimiseks annab volikogu. Halduslepingu sõlmimisel esindab Laimjala valda vallavanem või tema volitatud isik.
§ 58. Laimjala valla esindamine tsiviilõiguslikes suhetes
(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab Laimjala valda kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid vallavanem.
(2) Laimjala valla asutuse juht esindab Laimjala valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel. Laimjala v alla asutuse juht esindab Laimjala valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana.
§ 59. Laimjala valla esindamine kohtus
(1) Laimjala valda esindavad kohtus ilma erivolituseta vallavanem, volikogu esimees ja seaduse alusel vallasekretär. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema antud volituse alusel.
(2) Üldjuhul volitatakse Laimjala valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuliuv teenistuja või vallavalitsuse hallatava asutuse juht. Laimjala valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmistega isik.
(3) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volikirja ja volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
§ 60. Laimjala valla esindamine ametikohtumistel, ametlikel läbirääkimistel ja avalikel üritustel
(1) Volikogu esindab Laimjala valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste kohaliku omavalitsuste üksuste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
(2) Volikogu esimees või volikogu nimetatud isik esindab Laimjala valda suhetes eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.
(3) Vallavalitsus esindab Laimjala valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste ja rahvusvaheliste esindajate ja organisatsioonidega.
(4) Vallavanem esindab Laimjala valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja asutustega, teiste omavalitsuste valla- või linnavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega.
(5) Laimjala valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni.
(6) Avalikel üritustel esindavad Laimjala valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem volikogu ja vallavalitsuse liikmed ning vallasekretär.
8. peatükk Valla arengukava
§ 61. Valla arengukava
(1) Laimjala valla arengu planeerimiseks peab Laimjalal vallal olema arengukava.
(2) Volikogu kinnitab arengukava uue redaktsiooni vähemalt neljaks järgmiseks aastaks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks. Kui vallal on pikamajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.
(3) Arengukava on Laimjala valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandatav dokument, mis tasakaalustatult arvestab Laimjala valla majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava peab sisaldama iga-aastast hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse Laimjala valla strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.
(4) Valla arengukava ja seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.
(5) Laimjala valla omavalitsusorganid ja asutused peavad tegutsema Laimjala valla arengukavast lähtuvalt.
(6) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.
§ 62. Arengukava koostamise ja muutmise üldpõhimõtted
(1) Valla arengukava koostamist ja muutmist koordineerib vallavalitsus.
(2) Arengukava või selle muutmise eelnõu esitab volikogule vallavalitsus.
(3) Arengukava koostamise ja muutmise ning arengukava analüüsi korraldab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutustega. Vallavalitsusel on õigus arengukava koostamise, analüüsimise või muutmise ettevalmistamiseks kehtestada vajadusel eraldi kord.
(4) Arengukava koostamisse või selle muutmisse tuleb kaasata kõik huvitatud isikud. Huvitatud isikud kaasatakse arengukava koostamisse avalike arutelude kaudu. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse Laimjala valla veebilehel www.laimjala.ee.
(5) Arengukava või selle muutmise eelnõu peab olema aruteluks avalikult kättesaadav Laimjala valla veebilehel vähemalt kolm nädalat enne selle avaldatud kujul kinnitamist.
9. peatükk Valla finantsjuhtimine
§ 63. Valla finantsjuhtimise üldised põhimõtted
(1) Valla finantsjuhtimine hõlmab:
1) Laimjala valla eelarve koostamist, vastuvõtmist, täitmist ja aruandlust;
2) Laimjalal valla ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud alustel
tema otsese või kaudse valitseva mõju all oleva üksuse finantsdistsipliini tagamist;
3) Laimjalal valla raske finantsolukorra ohu kõrvaldamist.
(2) Laimjala valla finantsjuhtimisel lähtutakse põhimõttest, et vallaeelarvet kasutatakse eeskätt seaduse ja nende alusel antud õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ning vallaelanike õigustatud huvist lähtuvalt valla arengu tagamiseks.
(3) Laimjala valla finatsjuhtimise alused on:
1) Laimjala valla eelarvestrateegia;
2) eelarvestrateegiast lähtuvalt koostatud Laimjala valla eelarve;
3) valla eelarve täitmine kooskõlas õigusaktidega;
4) valla majandusaasta aruanne;
5) vajadusel raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise kava.
§ 64. Finantsjuhtimise korraldamise põhimõtted
(1) Valla finantsjuhtimist korraldab kooskõlas õigusaktide ja valla põhimäärusega vallavalitsus.
(2) Valla finatsjuhtimisega seotud tegevused vastavalt õigusaktidele tagab ametiasutus.
§ 65. Eelarvestrateegia ja selle koostamise põhinõuded
(1) Laimjala valla eelarvestrateegia on valla arengukavaga seotud dokument, mis on aluseks vallaeelarve koostamisele, vallale kohustuste võtmisele ja investeeringuprojektide kavandamisele.
(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida arengukavas märgitud tegevuste finantseerimist vähemalt eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(3) Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 20 lõikes 3 toodud detailsuses. Vallavalitsus võib eelarvestrateegia koostada ka detailsemalt.
§ 66. Eelarvestrateegis eelnõu koostamine ja eelarvestrateegia vastuvõtmine
(1) Eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvad üksused peavad esitama eelarvestrateegis koostamiseks vajaliku informatsiooni vallavalitsuse määratud korras ja tähtajal.
(3) Eelarvestrateegia ja selle muudatused tuleb esitada volikogule vastuvõtmiseks hiljemalt jooksva aasta 1. oktoobriks.
§ 67. Valla eelarve
(1) Laimjala valla eelarve (edaspidi vallaeelarve) koosneb Laimjala valla ühe eelarveaasta kõikidest tuludest ja kuludest.
(2) Laimjala valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(3) Vallaeelarve eesmärk on kindlaks määrata Laimjala valla arenguks ning vallale pandud ja vallale võetud kohustuste täitmiseks vajaliku raha suurus ja summade jaotus.
(4) Vallaeelarve vastuvõtmisega annab volikogu vallavalitsusele valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu volituse teha kulutusi Laimjala vallale pandud ja võetud ülesannete täitmiseks
(5) Vallaeelarvega võib volikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks aasta.
(6) Vallaeelarves ettenähtud assigneeringuid tohib kasutada ainult vallaeelarvega kinnitatud otstarbel.
(7) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud kulude tegemist.
§ 68. Vallaeelarve liigendus ja detailsus
(1) Vallaeelarve koostatakse ja esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks vähemalt järgmises liigenduses:
1) eelarve põhitegevuse tulud;
2) eelarve põhitegevuse kulud;
3) investeerimistegevused;
4) finantseerimistegevused;
5) liikviitsete varade muutus.
(2) Vallavalitsus võib eelarvet detailsemalt liigendada.
§ 69. Vallaeelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise põhialused
(1) Vallaeelarve ja selle lisaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga koostab vallavalitsus koostöös ametiasutuse ja volikogu alaliste komisjonidega.
(2) Eelarve koostamisel arvestatakse järgnevaid põhimõtteid:
1) valla asutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta finantseerimisvajadused majandusliku sisu lõikes koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta vallavalitsusele eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks.
2) teised juriidilised ja füüsilised isikust ettevõtjad saavad esitada taotlusi vallaeelarvest toetuste saamiseks hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks.
3) eelarve koostamisel lähtutakse ökonoomsuse põhimõttest.
(3) Vallaeelarve eelnõu koostamiseks vajalikud andmed kogub ning vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja Laimjala valla põhimääruses vallaeelarvele kehtestatud nõuetest lähtuva eelnõu koostab ametiasutus, kaasates ametiasutuse hallatavad asutused.
(4) vallavalitsus esitab eelarve volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Seletuskiri peab sisaldama vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjutimise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud informatsiooni.
§ 70. Vallaeelarve vastuvõtmine ja avalikustamine
(1) Vallaeelarve võtab vastu volikogu. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(2) Ametiasutus avalikustab vallaeelarve, selle seletuskirja, vallaeelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid pärast selle volikogus vastuvõtmist Laimjala valla veebilehel www.laimjala.ee.
§ 71. Vallaeelarve täitmine ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamine
(1) Vallaeelarve täitmist korraldab vallavalitsus.
(2) Vallaeelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes vallaeelarves selleks ettenähtud otstarbeks.
(3) Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulud kaetakse järgmise aasta vallaeelarvest. Olenevalt kohustuste sisust võib neid kohustusi katta ka järgmistel eelarveaastatel.
(4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbel.
(5) Vallavalitsus annab volikogule vähemalt korra kvartalis ülevaate sihtotstarbeliste eraldiste laekumisest ja jooksva aasta eelarve täitmisest.
§ 72. Majandusaasta aruande koostamine
(1) Majandusaasta aruande koostab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse
§ 29 sätestatud korras ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.
(2) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades volikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse:
1) esialgne vallaeelarve;
2) lõplik vallaeelarve;
3) vallaeelarve täitmise andmed.
(3) Majandusaasta aruande jaoks vajaliku informatsiooni saamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel kehtestada majandusaasta aruande koostamise täpsem kord.
§ 73. Majandusaasta aruande kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu oma otsusega hiljemalt 30. juuniks.
(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(3) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ja revisjonikomisjoni aruanne.
§ 74. Majandusaasta aruande avalikustamine
Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Laimjalal valla veebilehel www.laimjala.ee.
10. peatükk Rakendussätted
§ 75. Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
Põhimääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
§ 76. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas ilmumist.
Aarne Lember
volikogu esimees
Facebook
Twitter