Haljala Kooli põhimäärus
Vastu võetud 17.01.2017 nr 64
RT IV, 31.01.2017, 4
jõustumine 01.08.2017
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 18.04.2023 | RT IV, 21.04.2023, 8 | 01.05.2023 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2, § 22 lg 1 p 34 ning põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse § 66 lg 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
Kooli nimetus on Haljala Kool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kooli asukoht on Eesti Vabariik, Lääne-Virumaa, Haljala vald.
(2) Kooli postiaadress on Rakvere mnt 10, Haljala alevik, Haljala vald, Lääne-Virumaa 45301.
[RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
§ 3. Kooli õiguslik seisund ja ülesanded
(1) Kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tegutsev üldhariduskool I-III kooliastmes põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
(2) Kool on Haljala Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatav asutus.
(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi, Haljala Vallavolikogu ja Haljala Vallavalitsuse õigusaktidest.
(4) Kool tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõigile koolis õppida soovivatele õpilastele.
(5) Koolis võib korraldada huviharidust huvikooli seaduse tähenduses ja vabahariduslikku koolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
§ 4. Kooli pitsat ja sümboolika
(1) Koolil on oma nimetusega pitsat, lipp, logo ja sümboolika.
(2) Kool kasutab dokumendiplankidel oma nime ja logo.
(3) Kooli sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.
§ 5. Kooli arengukava
(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Arengukava ja selle muudatused kinnitab Haljala Vallavalitsus.
[RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
(2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Arengukavas määratakse kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad.
(3) Arengukava ja selle muudatuste ettevalmistamise algatab kooli direktor. Ettevalmistamisse tuleb kaasata hoolekogu, õpilasesindus, õppenõukogu ning vajadusel eksperdid väljastpoolt kooli. Arengukava ja selle muudatused esitab kooli direktor enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS
§ 6. Omandatava hariduse liik, tase ja õppekeel
(1) Hariduse liik on üldharidus.
(2) Hariduse tase on põhiharidus. Koolis on 1.-9. klassi.
(3) Kool loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.
(4) Õppetegevus koolis on statsionaarne.
(5) Kooli õppekeeleks on eesti keel.
§ 7. Õppekava ja õppekeskkond
(1) Õpingute alusdokument koolis on kooli õppekava, mis on koostatud põhikooli riikliku õppekava alusel. Õppekava kehtestab kooli direktor vastava riikliku õppekava alusel. Õppekava ning selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
(2) Kooli õppekava täitmise tagamiseks kasutatakse haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras riiklikule õppekavale vastavaks tunnistatud õpikuid, töövihikuid ja muid õppevahendeid.
(3) Kooli õppekeskkond toetab õpilase arengut ja kool korraldab õpet koolis ja väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavale ja õppekeskkonnale sätestavatele nõuetele.
(4) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(5) Vallavalitsuse nõusolekul võib kooli direktor moodustada hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse.
(6) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob kool võimalused põhihariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus vms) õppides.
(7) Kool võimaldab vajadusel õpilasele õpiabi, kõneravi, koduõpet, individuaalõpet (IÕK), diferentseeritud õpet ja võimalusel ühe õpilase õpetamisele keskenduvat õpet.
(8) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli vastuvõtu tingimused ja korra Haljala Vallavalitsus.
§ 8. Õppeaasta ja õppekorraldus
(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.
(2) Õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest.
(3) Trimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on trimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva.
(4) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.
(5) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, klassitund, rühmatund, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.
§ 9. Õpilaste arv klassis ja õpperühmad
(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooli klassis ja õpperühmas on 24 õpilast.
(2) Seaduses sätestatud klassi täituvuse ülemisest piirnormist väiksema klassi täituvuse ülemise piirnormi ja klassi täituvuse ülemisest piirnormist suurema klassi täituvuse ülemise piirnormi kehtestab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus.
(3) Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada erandjuhul lõikes 1 nimetatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud.
3. peatükk ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDUS
§ 10. Õppekavaväline tegevus
(1) Õpilaste arendamiseks ja õppekava läbimise toetamiseks ning täiendamiseks korraldatakse koolis huviringide tööd ning muud tegevust, mis ei ole õppekava osa.
(2)
[Kehtetu - RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
(3) Kooli raamatukogu ülesandeid täidab Haljala Vallaraamatukogu.
[RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
(4)
[Kehtetu - RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
(5)
[Kehtetu - RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
(6) Põhiharidust omandavatele õpilastele võib kooli direktor vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühmi. Seaduses sätestatud suurema pikapäevarühma täitumuse ülemise piirnormi kehtestab kooli direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul vallavalitsus.
(7) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul vajadusel moodustada kooliks ettevalmistumise rühmi kuue- kuni seitsmeaastastele lastele.
(8) Õppekavaväline tegevus sätestatakse kooli üldtööplaanis, mille kinnitab kooli direktor. Üldtööplaan koostatakse õppeaasta kohta. Selles sätestatakse õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides, korraldatavate tegevuste järjestus ja ajaline kestus.
§ 11. Huvitegevus
(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas huviringi- ja klubitööd.
(2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.
[RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
(3) Huviringi tegevuse kohta peab kool ringipäevikut e-koolis, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.
§ 12. Õppekavavälisest tegevusest saadavad tulud ja kulude katmine
(1) Kool võib saada tulu edukast osalemisest erinevate fondide ja sihtasutuste poolt välja kuulutatud projektikonkurssidel.
(2) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel.
(3) Koolil on õigus saada renditulu, laagrite korraldamisega seotud tulu, täiskasvanute koolitusega seotud tulu, eriteenuste (printimine, kopeerimine jms) pakkumisega saadavat tulu.
(4) Kool võimaldab luua täielikult või osaliselt vanemate kulul tegutsevaid huviringe. Saadud tuludest kaetakse juhendajate töötasud ja maksud ning muud ringide tegevuskulud.
(5) Õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks võidakse kaasata lapsevanematelt, sponsoritelt, fondidest ja projektidest saadud vahendid.
(6) Kool võib õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks küsida kaasrahastamist eelkõige järgmistel juhtudel:
1) huviringi juhendaja töö tasustamine;
2) huvitegevuses kasutatavad vahendid ja materjalid;
3) õppeekskursioonid jms;
4) osaleja õppekavavälise tegevusega seotud muud otsesed kulud.
(7) Osaleja poolt tasumisele kuuluva summa ja tasumise tingimused kinnitab kooli direktor.
4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED
§ 13. Õpilaste õigused ja kohustused
(1) Õpilasel on õigus:
1)
[Kehtetu - RT IV, 21.04.2023, 8 - jõust. 01.05.2023]
2) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires;
3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat abi õpetajalt;
4) saada koolist teavet koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;
5) moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;
6) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda valitud õpilasesindajate kaudu kooli õpilaselu küsimuste otsustamisel ja korraldamisel;
7) pöörduda õpetamist ja kasvatamist puudutavates küsimustes kooli direktori, hoolekogu, valla lastekaitsetöötaja või vallavalitsuse poole.
(2) Õpilane on kohustatud:
1) täitma õpiülesandeid ja osalema aktiivselt temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
2) õppima vastavalt oma võimetele, end arendama ning oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama;
3) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma kooli vara ning ümbritsevat keskkonda;
4) osalema arenguvestlusel;
5) täitma kooli kodukorda;
6) vajadusel osalema kooli heaks tehtavas töös.
§ 14. Vanemate õigused ja kohustused
(1) Vanemate õigused ja kohustused tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, lastekaitseseadusest, käesolevast põhimäärusest, kooli kodukorrast ning teistest seadustest ja nende alusel vastu võetud õigusaktidest.
(2) Vanemal on õigus:
1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning oma lapse kohta;
2) osaleda ja teha ettepanekuid koolielu korraldamise parandamiseks.
(3) Vanem on kohustatud:
1) võimaldama ja soodustama lapsel koolikohustuse täitmist luues kodus õppimist soodustavad tingimused;
2) tutvuma ja järgima koolielu reguleerivate aktidega;
3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest
4) tegema kooliga koostööd ja osalema lastevanemate üldkoosolekul.
§ 15. Vanemate koosolek
(1) Kooli direktor kutsub vähemalt üks kord aastas kokku kooli õpilaste vanemate koosoleku.
(2) Teade vanemate koosoleku toimumise kohta avaldatakse kooli kodulehel ning edastatakse e-kooli ja õpilase kaudu paberkandjal vanematele vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Teates tuleb märkida koosoleku toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ning arutamisele tulevad küsimused.
(3) Vanemate koosolekut juhatab kooli direktor. Vanemate koosolek võtab vastu otsuseid koosolekust osavõtvate vanemate poolthäälteenamusega. Koosoleku kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused ning hääletustulemused. Protokollile lisatakse koosolekul osalenud vanemate nimekiri. Protokolli väljavõte avalikustatakse kooli kodulehel ja paberkandjal kooli kantseleis hiljemalt 7 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest arvates.
(4) Klassi õpilaste vanemate koosoleku kutsub kokku vähemalt kaks korda aastas klassijuhataja. Teade koosoleku kohta edastatakse e-kooli kaudu või muul sobival viisil vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Teates tuleb märkida koosoleku toimumise kuupäev, kellaaeg, koht ning arutamisele tulevad küsimused. Koosolekut juhatab klassijuhataja.
(5) Kooli direktor on kohustatud vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudel kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku hiljemalt 7 tööpäeva jooksul arvates nõude esitamisest, kui nõudes ei ole märgitud hilisemat tähtaega.
§ 16. Õpilasesindus
(1) Õpilasesindus esindab kooli õpilasi (õpilaskonda) õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
(2) Õpilasesinduse tegevuse alused sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses, mille koostab ja peab heaks kiitma õpilaskond. Heakskiidetud põhimääruse kinnitab seaduses sätestatud korras kooli direktor.
(3) Õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmine toimub õpilaste üldkoosolekul, mille kutsub kokku kooli direktor. Põhimääruse heakskiitmiseks on vajalik üldkoosolekust osavõtvate õpilaste poolthäälteenamus.
(4) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor. Õpilasesindusse on õigus kandideerida igal õpilasel. Õpilasesinduse valimised toimuvad õpilasesinduse põhimääruses sätestatud korras. Esimese õpilasesinduse koosseisu kinnitad kooli direktor.
5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD
§ 17. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad on direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid, teised õppe- ja kasvatusalal töötavad ning muud töötajad.
(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul vallavalitsus, lähtudes haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisust ja vallavolikogu poolt kinnitatud palgafondist.
(3) Koolitöötajate koosseisu kinnitamise või muutmise ettepaneku saadab kooli direktor vallavalitsusele koos järgmise aasta eelarvetaotlusega.
§ 18. Koolitöötaja õigused ja kohustused
(1) Koolitöötaja õigused, kohustused ja vastutus määratakse käesolevas põhimääruses, kooli reeglites töökorraldusele, töölepingus ja ametijuhendites.
(2) Koolitöötajal on õigus:
1) saada teavet kooli põhimääruse, õppekava, töökorralduse reeglite, kodukorra ja muude kooli dokumentide kohta;
2) saada erialast täiendõpet, sh pedagoogil pedagoogilist täiendõpet vastavalt seadusele ja kooli arengukavas sätestatule;
3) töötada tervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustele vastavates töötingimustes;
4) kasutada õppeväliseks tegevuseks kooli ruume ja rajatisi, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;
5) esitada kooli direktorile ettepanekuid töö- ja õppekorralduse parendamiseks;
6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.
(3) Koolitöötajal on kohustus:
1) kaasa aidata õpilase arengut toetava õppekeskkonna loomisele;
2) juhinduda oma tegevuses käesolevast põhimäärusest ja teistest kooli dokumentidest, reeglitest töökorraldusele ja ametijuhendist;
3) täita muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi.
6. peatükk KOOLI JUHTIMINE
§ 19. Kooli direktor
(1) Kooli juhib direktor. Direktor juhib kooli õppe- ja kasvatustegevust. Direktor tagab kooli tulemusliku ja häireteta töö ning kooli arengukava, õppekava ja kodukorra täitmise.
(2) Kooli direktor:
1) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid õigusaktides antud volituste ulatuses;
2) vastutab oma pädevuse piires õppe-, kasvatus- ja muu tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli vara, sealhulgas eelarvevahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
3) täidab talle õigusaktide, töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja;
4) seadusest tulenevalt kehtestab direktor kooli õppekava, kooli sisehindamise korra, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, töökorralduse reeglid, kooli kodukorra, arenguvestluste korraldamise tingimused ja korra ning kooli palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks kooli pidajale;
5) juhatab kooli õppenõukogu ning korraldab õppenõukogu ja hoolekogu otsuste täitmist;
6) tagab kooli asjaajamise ja kinnitab kooli asjaajamiskorra;
7) täidab teisi seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesandeid.
(3) Direktorit asendab tema äraolekul direktori määratud asendaja. Juhul, kui direktoril ei ole võimalik asendajat määrata, otsustab asendaja määramise vallavanem.
(4) Direktori kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse vallavalitsus. Töölepingu ametisse kinnitatud isikuga sõlmib vallavanem.
§ 20. Õppenõukogu
(1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli direktor, õppejuht, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja. Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
(3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.
§ 21. Kooli hoolekogu
(1) Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesandeks on kooli õpilaste, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel.
(2) Kooli hoolekogu:
1) teeb ettepanekuid õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomiseks;
2) osaleb kooli arengukava, eelarve ja muude kooli tegevust puudutavate dokumentide ettevalmistamisel;
3) kuulab ära vähemalt üks kord aastas kooli direktori aruande õppe ja kasvatuse korralduse kohta koolis;
4) arutab õpilaste ja vanemate pöördumisi õpetamist ja kasvatamist puudutavates vaidlusküsimustes;
5) kinnitab kooli pedagoogide ja teiste õppe ja kasvatuse alal töötavate isikute vabade kohtade täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra;
6) täidab muid hoolekogule seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid.
(3) Hoolekogu koosseisu ja selle muudatused ning töökorra kehtestab vallavalitsus.
§ 22. Kooli sisehindamine
(1) Kool viib läbi sisehindamist. Koolis läbiviidav sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng.
(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks kooli hoolekogule.
(3) Koolis tehakse sisehindamist vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul.
7. peatükk MAJANDUSE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 23. Kooli eelarve
(1) Koolil on Haljala valla eelarves iseseisev eelarve. Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Haljala valla eelarvest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tulust.
(2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga õppekava-väliseid tasulisi teenuseid või taotleda õppekavaväliste tegevuste kaasrahastamist.
(3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus.
(4) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga.
(5) Raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult vallavalitsuses.
§ 24. Kooli vara
(1) Kooli vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks kasutuseks vallavara valitseja poolt antud maa, hooned ja rajatised, inventar ja muud õppe- ning kasvatustööks vajalikud vahendid.
(2) Kooli vara moodustab ka annetuste, kingitustena ja projektides osalemisega saadud vara.
(3) Kool kasutab ja käsutab kooli vara Haljala vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides kehtestatud korras ja tingimustel.
§ 25. Kooli asjaajamine
(1) Kooli asjaajamine toimub vastavalt asjaajamist reguleerivatele riiklikele õigusaktidele ning kooli asjaajamiskorrale. Kooli asjaajamiskorra kehtestab kooli direktor käskkirjaga. Kooli asjaajamine toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud asjaajamiskorrale.
(2) Asjaajamise nõuetekohase korraldamise eest vastutab direktor.
(3) Koolis loodavad dokumendid allkirjastab direktor või õigusaktidega selleks volitatud isik.
(4) Kooli asjaajamises on kasutusel kooli nimetuse ja sümboolikaga üldplank ja kirjaplank.
(5) Koolis peetavate toimikute loetelu kinnitab direktor käskkirjaga.
(6) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide täitmine ja pidamine toimub haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.
§ 26. Aruandlus
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(2) Kool esitab iga aasta 1. aprilliks vallavalitsusele tegevusaruande eelmise kalendriaasta kohta.
§ 27. Järelevalve
(1) Haldusjärelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri ülesandel Lääne-Viru maavanem.
(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb vallavalitsus.
(3) Õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele haldusjärelevalvet Terviseamet.
8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 28. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
(1) Kooli ümberkorraldamise ja kooli tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse.
(2) Kooli ümberkorraldamist ja kooli tegevuse lõpetamist korraldab vallavalitsus, kes teavitab ümberkorraldamisest ja tegevuse lõpetamisest seaduses sätestatud isikuid ja asutusi ning teeb muid toiminguid, mis on vajalikud ümberkorraldamiseks ja tegevuse lõpetamiseks.
(3) Kooli pidamise üleandmise riigile või teisele vallale või linnale otsustab vallavolikogu.
§ 29. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Kooli põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu.
(2) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
Facebook
Twitter