Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Alutaguse valla finantsjuhtimise kord

Väljaandja:Alutaguse Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.02.2019
Avaldamismärge:RT IV, 31.01.2018, 17

Alutaguse valla finantsjuhtimise kord

Vastu võetud 25.01.2018 nr 20

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõigete 6 ja 7 ning § 21 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala ja kohaldamine

 (1) Alutaguse valla finantsjuhtimise korra eesmärgiks on sätestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise tingimused Alutaguse vallas.

 (2) Alutaguse valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab nõuded:
 1) eelarve liigendamiseks;
 2) eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamiseks ja menetlemiseks;
 3) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;
 4) eelarve täitmiseks;
 5) reservfondi kasutamiseks;
 6) majandusaasta aruande koostamiseks ja menetlemiseks.

 (3) Kord on täitmiseks kohustuslik Alutaguse Vallavalitsusele (ametiasutusena), vallavalitsuse struktuuriüksustele ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavatele asutustele.

§ 2.  Mõisted

  Korras kasutatakse mõisteid kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) ja raamatupidamise seaduse ning nende alusel antud õigusaktide tähenduses.

2. peatükk EELARVE 

§ 3.  Eelarve koostamise üldpõhimõtted

 (1) Eelarves määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelarveaastaks tulenevalt arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest.

 (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 (3) Eelarve ja lisaeelarve võtab Alutaguse Vallavolikogu (edaspidi volikogu) vastu määrusega.

 (4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

 (5) Eelarves kajastatakse summad täiseurodes.

 (6) Eelarveosad on:
 1) põhitegevuse tulud;
 2) põhitegevuse kulud;
 3) investeerimistegevus;
 4) finantseerimistegevus;
 5) likviidsete varade muutus.

 (7) Eelarve on tekkepõhine - tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

 (8) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu koostamise ja täitmise korraldajaks on Alutaguse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

 (9) Volikogu kinnitab eelarve ja lisaeelarve käesoleva määruse lisas toodud liigenduses.

 (10) Eelarve detailsema jaotuse majandusliku sisu ja vastutajate lõikes (alaeelarved) kinnitab vallavalitsus määrusega, arvestades volikogus kinnitatud eelarve või lisaeelarve eelarveosade mahte.

§ 4.  Eelarve põhitegevuse tulude eelarveosa

 (1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) maksutulud;
 2) tulud kaupade ja teenuste müügist;
 3) saadavad toetused;
 4) muud tegevustulud.

 (2) Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita:
 1) kasumit ja kahjumit põhivara müügist;
 2) põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist;
 3) finantstulusid.

 (3) Põhitegevuse tulude eelarveosas võib planeerida ja kogusummas arvesse võtta tuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 5.  Eelarve põhitegevuse kulude eelarveosa

 (1) Põhitegevuse kulude eelarveosas kajastatakse kulud järgmiste valdkondadena:
 1) üldised valitsussektori teenused;
 2) riigikaitse;
 3) avalik kord ja julgeolek;
 4) majandus;
 5) keskkonnakaitse;
 6) elamu- ja kommunaalmajandus;
 7) tervishoid;
 8) vaba aeg, kultuur ja religioon;
 9) haridus;
 10) sotsiaalne kaitse.

 (2) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud valdkondade kaupa majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) antavad toetused;
 2) muud tegevuskulud.

 (3) Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita:
 1) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust;
 2) põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist;
 3) finantskulusid;
 4) põhivara soetamisega kaasnevat käibemaksukulu.

 (4) Põhitegevuse kulude eelarveosas võib lisaks planeerida ja kogusummas arvesse võtta kuludega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 6.  Eelarve investeerimistegevuse eelarveosa

 (1) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks:
 1) põhivara soetus;
 2) põhivara müük;
 3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;
 4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;
 5) osaluste soetus;
 6) osaluste müük;
 7) muude aktsiate ja osade soetus;
 8) muude aktsiate ja osade müük;
 9) antavad laenud;
 10) tagasilaekuvad laenud;
 11) finantstulud ja finantskulud.

 (2) Investeerimistegevuse eelarveosas ei planeerita:
 1) põhivara soetuseks saadavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega seoses saadavat põhivara, kui sellega ei kaasne kaupade ja teenuste müüki tarnija poolt;
 2) põhivara soetuseks antavat mitterahalist sihtfinantseerimist ja sellega kaasnevat mitterahalist põhivara võõrandamist;
 3) mitterahalisi sissemakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitali ning mitterahalisi väljamakseid äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute omakapitalist;
 4) finantsinvesteeringute ja osaluste ümberhindamisest põhjustatud kasumit ja kahjumit ning kohaliku omavalitsuse üksuse osa tema osalusega äriühingu majandusaasta tulemist.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müügid planeeritakse müügist saadava tuluna, mitte müügist saadava kasumi või kahjumina.

 (4) Investeeringud planeeritakse investeerimistegevuse eelarveosas põhivara soetusena koos soetusega kaasneva käibemaksukuluga.

 (5) Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud müükide tulu, punktis 3 nimetatud saadav sihtfinantseerimine, punktis 10 nimetatud tagasilaekuvad laenud ning punktis 11 nimetatud finantstulude ja -kulude vahe, millest lahutatakse punktides 1, 5 ja 7 nimetatud soetuste maksumus, punktis 4 nimetatud antav sihtfinantseerimine ning punktis 9 nimetatud antavad laenud.

 (6) Investeerimistegevuse eelarveosas võib lisaks planeerida ja kogusummas arvesse võtta investeerimistegevusega seotud nõuete ja kohustuste muutusi, kui prognoositakse nende olulist mõju likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatavale raha ja pangakontode saldo muutusele.

§ 7.  Eelarve finantseerimistegevuse eelarveosa

 (1) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks:
 1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;
 2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

 (2) Finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmiseks liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustuste võtmiseks kavandatavad rahalised vahendid ja sellest lahutatakse punktis 2 nimetatud kohustuste täitmiseks kavandatavad rahalised vahendid.

§ 8.  Eelarve likviidsete varade muutuse eelarveosa

 (1) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad KOFS § 36 lõikele 1.

 (2) Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse ühel kirjel summeerituna:
 1) raha ja pangakontode saldo muutused;
 2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutused;
 3) soetatud võlakirjade saldo muutused.

 (3) Likviidsete varade saldo suurenemine või vähenemine kajastatakse vastavalt plussi või miinusega.

§ 9.  Eelarve tasakaal, ülejääk ja puudujääk

 (1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks.

 (2) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

 (3) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

 (4) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

 (5) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

§ 10.  Eelarve eelnõu koostamine

 (1) Vallavalitsus kinnitab igaks aastaks eelarve eelnõu koostamise ajakava ning kehtestab eelarve eelnõu koostamise tingimused ja vormid, mis avalikustatakse valla veebilehel.

 (2) Vallavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused ja struktuuriüksused esitavad finantsjuhile alaeelarvete liigenduses eelarvetaotlused koos seletuskirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt.

 (3) Esitatud eelarvetaotluste põhjal koostab finantsjuht koondtabelid ning esitab need vallavalitsusele menetlemiseks.

 (4) Eelarvetaotluste põhjal koostatud koondi läbivaatamisel hindab vallavalitsus eelarve tulude ja kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning planeeritud tegevustele.

 (5) Eelarvetaotluste menetlemisel osalevad vallavalitsuse liikmed ja finantsjuht, aruteludesse kaasatakse vajadusel taotluste koostajad või esitajad ja struktuuriüksuste juhid.

 (6) Pärast läbirääkimisi võtab vallavalitsus vastu seisukoha eelarve tasakaalu viimiseks ja finantsjuht koostab eelarve koondeelnõu käesoleva korra lisas sätestatud liigenduses ning esitab selle koos eelarve eelnõu seletuskirjaga vallavalitsusele.

§ 11.  Eelarve eelnõu seletuskiri

 (1) Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon:
 1) selgitused ja põhjendused vähemalt käesoleva korra paragrahvides 4-8 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
 2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
 3) ülevaade eelseisvaks eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
 4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);
 5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

 (2) Eelarve eelnõu seletuskirja ülesehitus:
 1) eelarve lühiülevaade;
 2) eelarve koostamise alused;
 3) tulude lühiülevaade;
 4) kulude lühiülevaade;
 5) eelarve koondtabel;
 6) põhitegevuse tulud;
 7) põhitegevuse kulud;
 8) investeerimistegevus;
 9) finantseerimistegevus;
 10) likviidsete varade muutus;
 11) ületulevad ja üleminevad kohustused;
 12) võrdlus eelarvestrateegiaga;
 13) eelarvestrateegias ja arengukavas kajastatud eesmärkide täitmise plaan;
 14) muu täiendav informatsioon.

§ 12.  Eelarve eelnõu menetlemine

 (1) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

 (2) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu ja toimub eelnõu üldpõhimõtete arutelu, mille käigus volikogu liikmed võivad esitada ettekandjale ja kaasettekandjale küsimusi.

 (3) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad muutmisettepanekud pärast eelarve eelnõu esimest või teist lugemist vallavalitsusele volikogu istungi juhataja poolt määratud tähtajaks.

 (4) Eelarve eelnõu muutmisettepaneku kohta annab vallavalitsus enne eelarve teist või kolmandat lugemist seisukoha vallavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.

 (5) Vallavalitsusel on õigus esitada omapoolseid eelarve eelnõu muutmisettepanekuid.

 (6) Eelarve eelnõu muutmisettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmisettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

 (7) Vallavalitsus koostab eelarve eelnõu teiseks või kolmandaks lugemiseks eelnõule esitatud muutmisettepanekute loetelu, milles märgitakse vallavalitsuse otsustus muutmisettepaneku arvestamise või mittearvestamise kohta. Vallavalitsus koostab eelarve eelnõu järgmiseks lugemiseks eelnõu uue teksti, millesse viiakse kõik eelarve- ja majanduskomisjoni arvestatud muutmisettepanekud.

 (8) Eelarve eelnõu muutmisettepanekut, mida ei ole arvestanud eelarve- ja majanduskomisjon, hääletatakse selle esitaja nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.

 (9) Eelarve eelnõu peab läbima volikogus vähemalt kaks lugemist.

§ 13.  Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

 (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

 (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

 (3) Vallavalitsus võib enne eelarve vastuvõtmist teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
 1) õigusaktist;
 2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) KOFS § 27 lõikest 2;
 4) kohtuotsusest.

§ 14.  Lisaeelarve

 (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule.

 (2) Lisaeelarve eelnõu seletuskirjas kajastatakse:
 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ning nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal;
 2) andmed kulude kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse;
 3) selgitused muudatuste kohta võrreldes põhieelarvega.

 (3) Lisaeelarve eelnõu seletuskirjas ei pea kajastama võrdlusandmeid eelneva eelarveaasta kohta.

 (4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
 1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
 2) väljaminekud vähenevad;
 3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

 (5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

 (6) Vallavalitsus võib teha lisaeelarve eelnõu volikogule esitamisest kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni eelnõus kavandatud väljamineku, kui selle tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb:
 1) õigusaktist;
 2) KOFS § 34 lõike 2 punktides 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;
 3) kohtuotsusest.

 (7) Vallavalitsus võib käesoleva määruse § 15 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist.

 (8) Lisaeelarve võib volikogu vastu võtta esimesel lugemisel.

§ 15.  Tegemata jäänud väljaminekute kavandamine järgmisel eelarveaastal

 (1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

 (2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
 1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
 2) sõlmitud lepingu alusel põhivara soetuseks antavast sihtfinantseerimisest;
 3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekud kajastatakse eelarves kogusummadena, väljaminekute detailsema jaotuse kehtestab vallavalitsus alaeelarvetega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

§ 16.  Eelarve ja lisaeelarve eelnõu avalikustamine

 (1) Eelarve ja lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Alutaguse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast selle esitamist volikogule. Veebilehel avaldatakse samuti nende menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

 (2) Vastuvõetud eelarve ja lisaeelarve avaldatakse Alutaguse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

 (3) Vallavalitsuse poolt kinnitatud alaeelarved avalikustatakse Alutaguse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul vastuvõtmisest.

§ 17.  Eelarve täitmine

 (1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses tekkepõhiste arvestuspõhimõtetega.

 (2) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

 (3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab finantsteenistus.

 (4) Vallavalitsus ametiasutusena, vallavalitsuse struktuuriüksused ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused võivad teha tehinguid ainult alaeelarvetega kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva määruse §-s 13, § 14 lõike 4 punktis 3 ning lõigetes 6 ja 7 nimetatud juhtudel.

 (5) Vallavalitsus ametiasutusena, vallavalitsuse struktuuriüksused ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavad asutused võivad sõlmida lepingu, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias.

 (6) Jooksva aasta eelarves ja järgnevateks aastateks eelarvestrateegias kinnitatud summade piires on vallavalitsusel ametiasutusena, vallavalitsuse struktuuriüksustel ja vallavalitsuse ametiasutuse hallatavatel asutustel õigus ilma täiendava volikogu loata ja ilma eelarvestrateegias konkreetse lepingu andmeid välja toomata korraldada hankeid ja sõlmida kuni nelja-aastaseid lepingud, mille esemeks on:
 1) omavalitsusele täitmiseks kohustuslike sotsiaalteenuste osutamine, sh hooldamis- ja raviteenused;
 2) omavalitsusele täitmiseks kohustuslike hariduskulude tasumine või olemuslikult õppeaasta perioodiga seotud teenused;
 3) vallavara igapäevane majandamine, sh kommunaal-, korrashoiu-, valve-, sideteenuste osutamine ja tehnosüsteemide hooldamine;
 4) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rentimine;
 5) omavalitsuse tööks vajalike registrite kasutamise teenuste ostmine.

 (7) Kui lepinguga, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel, ei ole eelarvestrateegias arvestatud, võib lepingu sõlmida ainult volikogu loal.

 (8) Kui eelarve täitmise käigus on tulude laekumine kavandatust väiksem, võib vallavalitsus kuni kaheks kuuks piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, lubades vaid vältimatute kulude tegemist, lähtudes väljamaksete teostamisel järgmisest järjekorrast:
 1) töötasud, töötasudelt kinnipeetavad või töötasult arvestatavad maksud ja maksed, valla laenude teenindamisega seotud maksed;
 2) lepingulistest kohustustest tulenevad maksed;
 3) väljamaksed füüsilistele isikutele;
 4) muud väljamaksed.

 (9) Vallavalitsus peab väljaminekute piiramisest volikogu teavitama ja vajadusel koostama lisaeelarve eelnõu ja esitama volikogule vastuvõtmiseks.

 (10) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

 (11) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

 (12) Rahavoogude tõrgeteta juhtimiseks võib vallavalitsus võtta arvelduskrediiti eelarve kinnitamisel sätestatud mahus. Arvelduskrediit makstakse tagasi hiljemalt 31. detsembriks.

 (13) Finantsteenistus avaldab eelarve täitmise aruande Alutaguse valla veebilehel igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

 (14) Finantsteenistus teeb alaeelarvete eest vastutajatele alaeelarvete täitmise info teatavaks vähemalt korra kalendrikuus, hiljemalt igale kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

§ 18.  Reservfondi kasutamise tingimused ja kord

 (1) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks ja selle suuruse igaks eelarveaastaks otsustab volikogu eelarve vastuvõtmisel.

 (2) Volikogu võib reservfondi suurust eelarveaasta jooksul muuta lisaeelarve vastuvõtmisel.

 (3) Reservfondi minimaalne suurus on 1% põhitegevuse kulueelarvest.

 (4) Vahendeid reservfondist eraldatakse vallavalitsuse korraldusega sihtotstarbeliselt.

 (5) Reservfondist võib teha vallavalitsus eraldisi järgmisteks ettenägemata ja põhjendatud kuludeks:
 1) suurema kahju vältimise eesmärgil erakorralisteks vajadusteks (avariide, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, kriisiolukordade lahendamine);
 2) arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves kavandatud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt riigi ja Alutaguse valla õigusaktidest;
 3) eelarve koostamisel mittearvestatud välisabist vallale tulenevate kohustustega seotud kulude katmiseks;
 4) projektide omaosaluste katteks kui taotlus projekti finantseerimiseks esitati eelarveaasta jooksul;
 5) sponsorluseks (stipendiumid, haridus, kultuur, sport);
 6) erandkorras põhjendatud taotluse alusel asutuse eelarve suurendamiseks;
 7) muude ettenägemata vajalike kulude katteks.

 (6) Vallavalitsus esitab volikogule ülevaate reservfondi kasutamise kohta koos majandusaasta aruandega.

 (7) Informatsiooni raha eraldamise kohta reservfondist esitab vallavalitsus volikogule arupärimise korral.

3. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNE 

§ 19.  Majandusaasta aruande koostamine, kinnitamine ja avalikustamine

 (1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades KOFS-is sätestatud erisusi.

 (2) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta.

 (3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

 (4) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

 (5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Alutaguse valla veebilehel.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 20.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused:
 1) Alajõe Vallavolikogu 09.12.2013 määrus nr 54 „Alajõe valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord“;
 2) Alajõe Vallavolikogu 30.01.2014 määrus nr 1 „Alajõe valla eelarve reservfondi kasutamise kord“;
 3) Iisaku Vallavolikogu 23.01.2014 määrus nr 4 „Iisaku valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord“;
 4) Illuka Vallavolikogu 24.05.2010 määrus nr 12 „Illuka valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine“;
 5) Illuka Vallavolikogu 29.11.2001 määrus nr 48 „Illuka valla eelarve reservfondi käsutamise kord“;
 6) Mäetaguse Vallavolikogu 16.02.2012 määrus nr 80 „Eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord“;
 7) Mäetaguse Vallavolikogu 16.02.2012 määrus nr 81 „Mäetaguse valla eelarve reservfondi kasutamise kord“.

§ 21.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Raivo Raap
Volikogu esimees

Lisa Vallavolikogus kinnitatava Alutaguse valla eelarve liigendus

/otsingu_soovitused.json