Väljaandja: Paide Linnavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 03.04.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 02.05.2019
Avaldamismärge: RT IV, 31.03.2017, 2

Paide Huvikeskuse põhimäärus

Vastu võetud 23.03.2017 nr 4


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 34 alusel.

1. osa ÜLDSÄTTED

§ 1. Nimi ja asukoht

(1) Huvikeskuse nimi on Paide Huvikeskus (edaspidi huvikeskus). 

(2) Huvikeskuse asukoht on Paide linn, Järvamaa, Eesti Vabariik.

§ 2. Õiguslik seisund

(1) Huvikeskus on haridusasutus, mis tegutseb eelkõige noorsootöö valdkonnas ning loob võimalusi huvihariduse omandamiseks ja isiksuse mitmekülgseks arenguks. Huvikeskus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris ning Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(2) Huvikeskuse põhimääruse ja selle muudatused kinnitab Paide Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu).

(3) Huvikeskus omab tööandja õigusi. Huvikeskuse töötajate koosseisu kinnitab huvikeskuse direktor (edaspidi direktor) kooskõlastatult Paide Linnavalitsusega (edaspidi linnavalitsus).

(4) Huvikeskusesse vastuvõtmise, väljaarvamise ja lõpetamise tingimused ja korra ning õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab linnavalitsus.

(5) Huvikeskus juhindub oma tegevuses käesolevast põhimäärusest ja kehtivatest õigus- ning haldusaktidest.

§ 3. Pitsat ja sümboolika

(1) Huvikeskuse pitsat on sõõrikujuline, läbimõõduga 35 mm. Pitsati keskel on Paide linna vapp, ringselt ümber vapi on tekst: PAIDE HUVIKESKUS PAIDE LINN.

(2) Huvikeskus võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor kooskõlastatult linnavalitsusega.

§ 4. Õppekeel

() Huvikeskuse õppekeel on eesti keel.

§ 5. Asjaajamise alused

(1) Huvikeskuse asjaajamis- ja suhtlemiskeel on eesti keel. 

(2) Huvikeskuse asjaajamiskorra kinnitab direktor, lähtudes õigus- ja haldusaktides sätestatust.

§ 6. Arengukava

(1) Huvikeskuse järjepideva arengu tagamiseks koostab huvikeskuse direktor koostöös hoolekoguga ja töötajatega arengukava. Arengukava kinnitab linnavalitsus.

(2) Arengukavas on määratud huvikeskuse arengu põhisuunad ja –valdkonnad ning tegevuskava. 

§ 7. Huvikeskuse struktuur

(1) Huvikeskuse koosseisus tegutseb kaks üksust: huvikool ja riikliku raamõppekava alusel töötav kunstikool. 

(2) Huvikoolis tegutsevad erinevad huviringid.

2. osa HUVIKESKUSE TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED

§ 8. Tegevuse eesmärk ja ülesanded

(1) Huvikeskuse tegevuse eesmärk on Paide linna ja Järvamaa lastele ning täiskasvanutele kvaliteetse kunstiõppe ja huvihariduse võimaldamine. 

(2) Huvikeskuse ülesanneteks on:
1) noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine;
2) huvialaringide töö korraldamine;
3) lastele, noortele ja täiskasvanutele huvitegevuste kaudu võimaluste pakkumine loovaks ja arendavaks tegevuseks ning sisukaks vaba aja veetmiseks;
4) Eesti kultuuritraditsioonide, tehnoloogilise arengu ja keskkonna jätkusuutlikkuse ning paikkondlike traditsioonide arengu toetamine;
5) õppeprotsessi pidev arendamine ja täiustamine, kaasaja vajadustele vastavate tingimuste loomine õppuritele ja huvikeskuse töötajatele.

(3) Huvikeskus võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata:
1) korraldada tasulisi kursuseid;
2) korraldada näitusi, avatud töötubasid ja teisi kultuurisündmusi;
3) koostada ja anda välja õppevara;
4) rentida välja ruume ja õppevahendeid.

3. osa KUNSTIKOOLI ÕPPEKORRALDUS

§ 9. Kunstikooli õppeaasta

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest. Õppeperioodi arvestusühikud on poolaasta ja õppetund. Õppeperiood jaguneb kaheks poolaastaks. Õppeperioodis on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

(3) Õppevaheajad on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal.

(4) Õppetunni pikkus on üldjuhul 45 minutit. 

(5) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse üldtööplaanis ja päevakavas, mille kinnitab õppeaasta algul õppenõukogu.

§ 10. Kunstikooli õppekorralduse alused

(1) Õppekorralduse aluseks on õppekava, mille kinnitab huvikeskuse direktor. 

(2) Õpe toimub õpperühmades ja individuaalselt. Õpperühma suurus on kuni 15 õpilast.

(3) Õpperühma võib moodustada vähemalt viie huvilisega.

(4) Õppekorralduses kasutatakse erinevaid õppevorme ja meetodeid, sealhulgas õppetunnid, näitused, võistlused, laagrid, õppepraktika jne.

(5) Kunstihariduse andmine toimub järgmistes õppevormides:
1) tasemeõpe, kus õppekorralduse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi raamõppekava põhjal koostatud kooli eripära ja võimalusi arvestav õppekava, mille omandamisel saavad õpilased lõputunnistuse; põhiõppeained on joonistamine, maalimine, vormiõpetus ja kompositsioon;
2) huviõpe, mis on alternatiiviks tasemeõppele ja kus õppurid ei pea läbima õppekava täies mahus, vaid koostavad endale tasemeõppes õpetatavate ainete hulgast valides sobiva tunniplaani;
3) lisaks põhitegevusele pakutakse kunstialast huvikoolitust ja korraldatakse kunstialast täiendõpet täiskasvanuile.

(6) Ettevalmistusklassi ülesandeks on õppurite kunstikooliks ettevalmistamine.

(7) Õpe on tasuline.

§ 11. Kunstikooli õppekavad

(1)  Kunstikool koostab oma eripära ja võimalusi arvestava õppekava, mis realiseerub igaks õppeperioodiks kehtestatava päevakava, ainekavade ja tööplaanide kaudu.

(2) Õppekavadega sätestatakse:
1) õppe eesmärk ja kestus; 
2) ainekavad;
3) päevakava.

(3) Direktor kinnitab õppekavad käskkirjaga pärast hoolekogu ja õppenõukogu heakskiitu.

(4) Kunstikooli õppekavad registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

§ 12. Õppekavaväline tegevus

() Õppekavade väliselt võib huvikeskus korraldada kursuseid, avatud õpitubasid, loenguid, kontserte ning huvikeskuse põhitegevusega seotud tasulisi üritusi.

§ 13. Kunstikooli õppurite hindamine

(1) Õppurite hindamise korra kehtestab õppenõukogu. 

(2) Hindamine põhineb erinevatel tagasiside andmise viisidel, on julgustav ja motiveeriv. Hindamise eesmärgiks on õppurite arengu toetamine. Kunstikooli õppurite töid hinnatakse 10 palli süsteemis, kus kõik hinded on positiivse väärtusega. Hindamine toimub kaks korda õppeaastas, II poolaasta esimesel ja viimasel õppenädalal.

(3) Kunstikooli lõpetajaks loetakse õppur, kes on tulemuslikult ja täies mahus täitnud kunstikooli õppekava.

(4) Õppuril, kellel puudub võimalus osaleda õppetöös kunstikooli õppekavaga määratud mahus, on võimalus olla vabakuulaja, st õppida põhiõppest erinevatel tingimustel, mille kehtestab kunstikooli õppenõukogu.

(5) Kunstikooli õppekavast erinevatel tingimustel õppivatele õppuritele tunnistuse andmise korra ja tingimused kehtestab linnavalitsus.

(6) Kunstikooli lõpetamist tõendab kunstikooli lõputunnistus, milles kajastatakse kunstikoolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

4. osa JUHTIMINE

§ 14. Direktor 

(1) Huvikeskust juhib direktor, kelle kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. Töölepingu direktoriga sõlmib, muudab ja ütleb üles linnapea või selleks tema poolt volitatud ametiisik. 

(2) Direktor:
1) vastutab huvikeskuse üldseisundi ja arengu, rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise ning eelarve täitmise eest;
2) koostab huvikeskuse eelarve eelnõu, esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja linnavalitsusele menetlemiseks; 
3) korraldab huvikeskuse valduses oleva vara valitsemist;
4) tegutseb huvikeskuse nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
5) kinnitab huvikeskuse kodukorra, töökorralduse reeglid ja teised töökorralduslikud dokumendid;
6) kinnitab töötajate ametijuhendid ning sõlmib, muudab ja ütleb üles töölepingud töötajatega;
7) kinnitab õppekavad, nende muudatused, lisamise ja sulgemise;
8) annab seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud pädevuse piires töö koordineerimiseks ja korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;
9) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;
10) juhatab õppenõukogu;
11) tagab hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;
12) kinnitab igal aastal õppurite arvu Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavalt kehtestatud korrale ja tähtaegadele; 
13) esitab õppeaasta lõpus huvikeskuse tegevuse aruande hoolekogule ja linnavalitsusele;
14) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;
15) sõlmib käsundus- ja töövõtulepinguid, vara üüri- ja rendilepinguid ning ostu-müügilepinguid huvikeskuse eelarves ettenähtud vahendite piires, lepingute kestus ei tohi ületada eelarveaastat;
16) osaleb linna arengukava koostamisel;
17) lahendab muid seadusega ning käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

(3) Direktori äraolekul asendab teda linnapea määratud isik.

(4) Direktori ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab linnavalitsus. Konkursi direktori ametikoha täitmiseks korraldab linnavalitsus. 

§ 15. Õppenõukogu töökord 

(1) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

(2) Õppenõukogu töövorm on koosolek. Õppenõukogu koosolek peab toimuma vähemalt üks kord poolaastas. 

(3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu koosoleku toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. 

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku õppenõukogu liikmetest. 

(5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poolte koosolekul viibivatest liikmetest.

(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse, protokollid avalikustatakse kooli veebilehel. 

§ 16. Hoolekogu moodustamine ja töökord

(1) Linnavalitsus moodustab viieliikmelise huvikeskuse hoolekogu. Hoolekogu koosseisu kinnitab linnavalitsus direktori ettepanekul kolmeks aastaks.

(2) Hoolekogu liikmeteks on linnavolikogu, õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate, lastevanemate, õppurite ja huvikeskust toetavate organisatsioonide esindajad. Hoolekogu esimeheks ei või valida õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat.

(3) Hoolekogu töövorm on koosolek. Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab hoolekogu esimees. 

(4)  Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele koosoleku päevakord. 

(5) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla kahe kolmandiku, kutsutakse hoolekogu koosolek seitsme tööpäeva jooksul uuesti kokku. 

(6) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poolte koosolekul viibivatest liikmetest. 

(7) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt seitsmendal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 

(8) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

5. osa HUVIKESKUSE TÖÖTAJATE JA ÕPPURITE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 17. Huvikeskuse töötaja õigused ja kohustused

() Huvikeskuse töötaja õigused, kohustused, vastutus ja tööülesanded sätestatakse töötaja ametijuhendis, töölepingus ja töökorralduse reeglites.

§ 18. Õppuri õigused ja kohustused

(1) Õppuril on õigus:
1) tutvuda enne huvikeskusesse õppima asumist ja õppimise ajal põhimääruse, õppekavade ning kodukorraga;
2) nõuda õppekavale vastavat tegevust;
3) osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu tegevuses;
4) kasutada muid seaduse ning Paide linna õigus- ja haldusaktidega kehtestatud õigusi.

(2) Õppur on kohustatud:
1) järgima huvikeskuse põhimäärust ja täitma kodukorda;
2) teavitama huvikeskust pikemaajalisest puudumisest;
3) kandma materiaalset vastutust õppuri käsutusse antud huvikeskuse vara eest, alaealise õppuri puhul kannab materiaalset vastutust lapsevanem (eestkostja või hooldaja);
4) täitma muid seadustes ning Paide linna õigus- ja haldusaktidega sätestatud kohustusi.

6. osa VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

§ 19. Huvikeskuse vara

(1) Huvikeskuse vara on õppetööks ja asutuse haldamiseks vajalik inventar, mis on Paide linna poolt antud huvikeskuse kasutusse.

(2) Huvikeskuse vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu kehtestatud linnavara valitsemise korra kohaselt.

(3) Huvikeskuse vara eest vastutab direktor, kes võib kehtestada huvikeskuse vara kasutamise korra huvikeskuse siseselt.

(4) Huvikeskuse vara säilimise kontrollimiseks viiakse läbi aastainventuurid direktori käskkirjaga moodustatud komisjoni poolt.

§ 20. Eelarve ja finantseerimine 

(1) Eelarve eelnõu koostamiseks esitab direktor linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud ettepaneku vastavalt Paide linna õigusaktides sätestatule.

(2) Linnavolikogu võtab vastu Paide linna eelarve, mille koosseisus on huvikeskuse kulude ja investeeringute eelarve. Eelarve tuludes kajastuvad huvikeskuse omatulud, millest osa moodustab huvikeskuse põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadav tulu.

(3) Direktor korraldab huvikeskuse tegevust selleks ettenähtud eelarve piires.

(4) Raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult linnavalitsuses.

§ 21. Aruandlus ja järelevalve

(1) Huvikeskus esitab oma tegevuse kohta aruandeid õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras ning tähtaegadel.

(2) Teenistuslikku järelevalvet huvikeskuse tegevuse üle teostab linnavalitsus. 

(3) Haldusjärelevalvet huvikeskuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

7. osa ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

§ 22. Huvikeskuse ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine

() Huvikeskuse ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.

8. osa RAKENDUSSÄTTED

§ 23. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Peeter Saldre
Linnavolikogu esimees