SotsiaalhoolekanneTeenused

Teksti suurus:

Viimsi valla sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Viimsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.04.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 31.03.2023, 6

Viimsi valla sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 21.03.2023 nr 10

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 5 ja § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega (edaspidi kord) kehtestatakse Viimsi valla sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise, määramise ja osutamise, samuti rahastamise tingimused ja kord.

  (2) Korda kohaldatakse koostoimes eelkõige sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja haldusmenetluse seadusega.

§ 2.   Teenusele õigustatud isik

  Teenusele on õigustatud:
  1) isik, kes on rahvastikuregistri andmetel Viimsi valla elanik;
  2) põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata;
  3) põhjendatud juhtudel isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Viimsi vallas. Võimalusel osutatakse sotsiaalhoolekandelist abi kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsuse üksusega.

§ 3.   Teenuse taotlemine

  (1) Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond) tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku, tema seadusliku või volitatud esindaja poolt taotluse esitamisel.

  (2) Osakond peab abivajadusest teada saamisel selgitama välja sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse ja ulatuse ning vajadusel abistama isikut taotluse esitamisel ja toimingute tegemisel.

  (3) Taotlust menetleval teenistujal on kohustus hinnata isiku abivajadust ning õigus nõuda abivajajalt täiendavaid andmeid ja dokumente ning kontrollida esitatud andmete ja asjaolude õigsust.

  (4) Teenuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral taotluse menetlemine ja/või teenuse osutamine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigusteenuse kulud seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.

§ 4.   Abivajaduse hindamine

  (1) Taotlust menetlev teenistuja hindab abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (2) Vajadusel külastab teenistuja teenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.

  (3) Vallavalitsusel on õigusteenuse paremaks korraldamiseks, otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada nõuandev vallavalitsuse sotsiaalkomisjon.

§ 5.   Teenuse määramine

  (1) Teenuse määramisel arvestatakse taotleja abivajadust, teenuse maksumust ning teenust vajava isiku ja tema perekonna majanduslikku olukorda.

  (2) Teenuse määramise (sh ka halduslepingu sõlmimise) otsustab osakond kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Halduslepingu allkirjastab osakonna juhataja või teda asendav isik.

  (3) Taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult.

  (4) Teenuse osutamise aluseks on otsus (haldusakt), kus on üldjuhul määratud teenuse saamise maht, periood, maksumus ning toimingud, mida teenus sisaldab. Teenuse osutamisest keeldumise aluseks on otsus (haldusakt).

  (5) Teenuse osutamine võib käesolevas korras sätestatud juhul toimuda halduslepinguga.

  (6) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud valeandmeid;
  2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
  3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta sotsiaaltoetuse, riigi teenuse või muu abiga;
  4) teenuse vajadus ei ole leidnud kinnitust.

§ 6.   Teenuse rahastamine ja teenuse eest tasumine

  (1) Teenuse osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Viimsi valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja -teenusteks ettenähtud vahenditest. Teenuse osutamiseks võidakse kasutada annetusi, Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste asutuste toetusi ning avalik-õiguslikke või eraõiguslikke sihtotstarbelisi eraldisi, samuti võib teenuse eest võtta isikult tasu.

  (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja ülalpidamiskohustusega isikute majanduslikust olukorrast. Osakond hindab, kas ja mil määral on isik või tema ülalpidamiskohustusega isikud võimelised teenuse eest tasuma.

  (3) Vallavalitsus võib kehtestada osutatava teenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse.

  (4) Osakonnal on õigus vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku tulusid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

2. peatükk TEENUSTE KIRJELDUSED 

§ 7.   Koduteenus

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

  (3) Koduteenust osutatakse igale teenuse vajajale koostatud personaalse hooldusplaani alusel.

§ 8.   Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus

  (1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste teenuste või muu abi osutamisega.

  (2) Vallavalitsus võib kehtestada sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.

§ 9.   Tugiisikuteenus

  (1) Tugiisikuteenuse üldeesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus laps või täiskasvanu vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

  (4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (5) Tugiisikuteenus määratakse isiku taotluse alusel või osakonna teenistuja ettepanekul.

§ 10.   Täisealise isiku hooldus

  (1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.

  (2) Hoolduse seadmisel hinnatakse hooldusvajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

  (3) Üldjuhul ei määrata hooldajaks isikut, kes on hooldatava suhtes ülalpidamiskohustusega või kellel on sügav või raske puue.

  (4) Hooldust teostab osakonna otsusega määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.

§ 11.   Isikliku abistaja teenus

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.

  (2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

  (3) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikliku abistaja teenuse saaja esimese või teise astme ülenejat või alanejat sugulast või isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga või isikut, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara.

§ 12.   Varjupaigateenus

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on tagada täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieeni eest hoolitsemiseks, et vältida isiku peavarjuta jäämist, mis võib olla ohuks tema elule ja tervisele.

  (2) Varjupaigateenust osutatakse nii alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.

§ 13.   Turvakoduteenus

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenus tagatakse perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks:
  1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

§ 14.   Sotsiaaltransporditeenus

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 15.   Eluruumi tagamine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaldamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

  (3) Kui isikule on võimalik tagada elukoht Viimsi valla eluruumi kasutusse andmata, toetades teda muude teenuste ja toetustega, eelistatakse isikule eluruumi leidmist kinnisvaraturult, abistades teda sobiva eluruumi leidmisel.

  (4) Eluruumi kasutamise tasu sisaldab eluruumi kõiki kõrvakulusid ja üüri.

  (5) Eluruum antakse kasutusse halduslepinguga. Kui isik loobub eluruumist põhjendamatult või keeldub halduslepingut sõlmimast teates ettenähtud aja jooksul (vähemalt 10 päeva), on see aluseks eluruumi tagamise keelduva otsuse tegemiseks. Eluruumi tagamisest ei või keelduda, kui isik hoolimata lepingu mittesõlmimisest on alustanud eluruumi kasutamist vastavalt talle esitatud halduslepingu eelnõule.

  (6) Isik kohustub eluruumi kasutama vastavalt halduslepingus sätestatud tingimustele ning lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduses eluruumide kohta sätestatut § 272 lõike 4 punkti 4 kohaselt niivõrd, kuivõrd kokkulepitud pole eraldi vastavas osas otseselt võlaõigusliku regulatsiooni kohaldumine eraõiguslikus suhtes.

  (7) Halduslepingus nähakse ette eluruumi kasutamise õiguse lõppemise alused (nt toimetulekuvajaduse äralangemine, vajadus teise teenuse järele, mille tõttu eluruumi tagamise teenus muutuks otstarbetuks, eluruumi kasutamise tingimuste rikkumine, pikema aja vältel eluruumi mittekasutamine jmt).

§ 16.   Võlanõustamisteenus

  (1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

  (2) Õigus võlanõustamisteenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 17.   Lapsehoiuteenus

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenust osutatakse kuni lapse täisealiseks saamiseni.

  (3) Lapsehoiuteenuse vajaduse hindamine toimub iga lapse puhul eraldi, arvestades konkreetse lapse ja tema perekonna vajadusi.

§ 18.   Asendushooldusteenus

  (1) Asendushooldusteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (3) Lapse ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muu hulgas lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

§ 19.   Järelhooldusteenus

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärgiks on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Viimsi vald tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 20.   Muu vajaduspõhine teenus

  Isikule võib osutada lähtuvalt isiku abivajadusest järgnevaid teenuseid:
  1) erialaspetsialisti nõustamis- ja teraapiateenused;
  2) tugirühmad, tugiprogrammid ja koolitused;
  3) kriisiabi, sh laste leinalaagrid;
  4) sõltuvusravi;
  5) viipekeele tõlketeenus;
  6) perelepitusteenus;
  7) erihoolekandeteenus;
  8) muud toetavad teenused.

3. peatükk VAIDEMENETLUS JA JÄRELEVALVE 

§ 21.   Kaebuste lahendamine

  (1) Käesoleva korra nõuetele vastavust jälgivad ja teenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad osakonna teenistujad, kaasates vajaduse korral vastava ala spetsialiste.

  (2) Teenuse taotlejal on õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtusse.

  (3) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide vallavalitsusele esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

§ 22.   Teenistuslik järelevalve

  Teenistuslikku järelevalvet teenistujate ja vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

§ 23.   Omavalitsuslik haldusjärelevalve

  Korraga sätestatud nõuete täitmist ning osakonna ja vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel Viimsi vallas kontrollib ja hindab Viimsi Vallavolikogu revisjonikomisjon.

§ 24.   Riiklik ja haldusjärelevalve

  Riiklikku ja haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekandelise abi andmise üle teostatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusega sätestatule.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 25.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 18. detsembri 2018. a määrus nr 24 „Viimsi valla sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“.

  (2) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10. oktoobri 2017. a määrus nr 15 „Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja toetavate teenuste toetamise kord“.

  (3) Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 04. veebruari 2016. a määrus nr 3 „Riigi rahastava lapsehoiuteenuse korraldamine“.

§ 26.   Määruse jõustumine ja rakendamine

  (1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.

  (2) Käesoleva määruse § 8 lõige 2 jõustub 01.07.2023.

  (3) Seni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tähtajani või kehtetuks tunnistamiseni ja sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtajani või lepingu lõpetamiseni.

Lauri Hussar
Vallavolikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json