Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Tootsi valla jäätmehoolduseeskiri

Väljaandja:Tootsi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2006
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT IV, 31.05.2014, 56

Tootsi valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 10.02.2006 nr 4
jõustumine 01.03.2006

Määrus kehtestatakse "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse" § 22 lõike 1 punkti 365 ja "Jäätmeseaduse" § 71 lõike 1 alusel.

§ 1.  Üldsätted

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) regleerib jäätmehoolduse korda Tootsi valla haldusterritooriumil.

 (2) Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Tootsi valla haldusterritooriumil Tootsi vallavalitsus.

 (3) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal - hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal - ehitise omanik.

 (4) Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt:
 1) Biolagunevate jäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 5 anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid nagu toidujäätmed, paber ja papp.
 2) Bioloogilise ringlussevõtu all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 15 lõikele 5 jäätmete biolagunevate osade lagundamist kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.
 3) Järelevalve all mõistetakse tulenevalt "Keskkonnajärelevalve seaduse" § 2 lõike 1 punktist 2 keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist.
 4) Jäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 2 lõikele 1 mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
 5) Jäätmehoolduse all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 11 lõikele 1 jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust.
 6) Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 12 lõikele 1 jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.
 7) Jäätmekäitluse all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 13 jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist.
 8) Jäätmekäitluskoha all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 19 lõigetele 1 ja 2 tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi.
 9) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 20 suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet.
 10) Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlimtavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutb pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.
 11) Jäätmete energiakasutuse all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 4 jäätmete taaskasutamismoodust, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.
 12) Jäätmete kogumise all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 14 jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
 13) Jäätmete korduskasutuse all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 2 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud.
 14) Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 17 nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut.
 15) Jäätmete ringlussevõtu all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 3 jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus.
 16) Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 15 lõikele 1 jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
 17) Jäätmete töötlemise all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 16 lõikele 1 nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.
 18) Jäätmetekitaja all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 10 isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
 19) Jäätmevaldaja all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 9 jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed.
 20) Keskkonnahäiringu all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 18 arvulise normiga reguleerimata negatiivset keskkonnamõju või negatiivset keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või mür; lindude, näriliste või putukate kogumine; aerosoolide, sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.
 21) Kogumisringi all mõistetakse linna/valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaks määratud ajal ja kindlaks määratud kohtades.
 22) Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 66 lõikele 1 olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
 23) Metallijäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 104 oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid.
 24) Ohtlike jäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 6 lõikele 1 jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
 25) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 99 lõikele 1 tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja ülantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
 26) Olmejäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 7 kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
 27) Pakendi all mõistetakse vastavalt "Pakendiseaduse" §-le 2 mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid.
 28) Pakendiettevõtja all mõistetakse vastavalt "Pakendiseaduse" §-le 10 isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sise või müüb pakendatud kaupa.
 29) Pakendijäätmete all mõistetakse vastavalt "Pakendiseaduse" §-le 4 mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
 30) Probleemtoote all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 25 lõikele 1 toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna üölemäärast risustamist.
 31) Prügila all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 34 lõikele 1 jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmekäitleja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.
 32) Püsijäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 4 tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades.
 33) Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse vastavalt "Pakendiseaduse" §-le 11 ja "Mittetulundusühingute seaduse" alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine.
 34) Tavajäätmete all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 3 kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
 35) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku.
 36) Tootja all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" §-le 23 isikut, kes:
1. valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
2. tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
3. veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.
 37) Äraviskamise all mõistetakse vastavalt "Jäätmeseaduse" § 2 lõikele 2 vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

§ 2.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätemid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

 (3) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

 (4) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (5) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainutl immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.

 (6) Aia-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmete avapõletamiseks peab olema vallavalitsuse nõusolek.

§ 3.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused

 (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.

 (2) Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

 (3) Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suuremõõtmeliste jäätmete äraveo hiljemalt 3 päeva või vallavalitsusega kokkulepitud aja jooksul.

 (4) Jäätmevaldajad peavad omava või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid.

 (5) Tootsi valla, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted, pankrotihaldurid ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Tootsi vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

§ 4.  Jäätmete kogumine

 (1) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine mahutite lähedusse ei ole lubatud, välja arvatud suuremõõtmelised jäätmed, milliseid võib paigutada mitte rohkem kui kolmeks päevaks või vallavalitsusega kokkulepitud ajaks mahutite vahetusse lähedusse.

 (2) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldaja või jäätmekäitleja mahutit;
 7) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 9) haiglajäätmeid.

 (3) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja tuhk on jahtunud.

 (4) Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- ja kilekottidesse eelkõige biolagunevatesse kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.

 (5) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse.

 (6) Taaskasutatavaid jäätmeid (välja arvatud pakend ja pakendijäätmed) tuleb viia ainult selleks ette nähtud kogumiskohtadesse, milliste asukohad määrab vallavalitsus.

 (7) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta.

 (8) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (9) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (10) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (11) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.

 (12) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (13) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia selleks ettenähtud kohta või vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist.

 (14) Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (15) Ohtilke jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

§ 5.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse.

 (2) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas või taarapunktis.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.

 (4) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

 (5) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või sõlmib selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega.

§ 6.  Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

 (1) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmeveo leping ei sätesta teisiti.

 (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) 140, 240, 370 või 600 liitriseid kaanega ning käsitsi teisaldatavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
 2) kaanega varustatud, 1,5 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätemautodesse või toimetada käitluskohta.

 (3) Kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid.

 (4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (5) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

 (6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

 (7) Aia-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmeid võib põletada väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Päästeameti ja kohalik omavalitsusega.

 (8) Aia-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmete põletamise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.

 (9) Pärast aia-, metsatöötlus- ja haljastusjäätmete põletamist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel.

§ 7.  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata.

 (2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (4) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele.

§ 8.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded

 (1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on:
 1) perearstid;
 2) eraarstid;
 3) hooldusõed, kes teevad hooldust kodus;
 4) loomaarstid;
 5) verekeskused.

 (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (3) Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end vallavalitsuses, esitades järgmised andmed:
 1) tervishoiu- või veterinaarteenuse osutaja nimi ja aadress;
 2) kontaktisik;
 3) äriregistri registreerimiskood;
 4) telefoni number;
 5) ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnaguline liigiline kogus kilogrammides;
 6) jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.

 (4) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas; sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed.

 (5) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse, milleks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi ruum.

 (6) Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse nõusse.

 (7) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga "Nakkusohtlikud jäätmed". Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (8) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmise radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

 (9) Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (10) Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba oamavale jäätmekäitlusettevõttele.

 (11) Kemikaalide jäätemd tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsenti omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 9.  Jäätmete vedu

 (1) Jäätmeveo välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja.

 (2) Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kuid mitte harvemini kui kord 1 kord kuus.

 (3) Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu.

 (4) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

 (5) Tootsi valla haldusterritoorium kuulub tervikuna veopiirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik.

 (6) Jäätmeliigid, millele kohandatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Tootsi vallavolikogu määrusega.

 (7) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Tootsi valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila-, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (8) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu jäätmevedajaga või ei.

 (9) Tootsi vallas võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord kvartalis vallavalitsusele kirjaliku selgituse oam jäätmete käitlemise kohta.

§ 10.  Vastutus

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Tootsi valla ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunus kinnisasja omanik ei täida eelmies punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likivideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Tootsi vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 11.  Rakendussätted

  Määrus jõustub 1.märtsil 2006.a.

Kalev Kaljuste
volikogu esimees