Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Kiviõli linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Kiviõli linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine - sisukord
Väljaandja:Kiviõli Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.06.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.09.2018
Avaldamismärge:RT IV, 31.05.2014, 65

Kiviõli linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

Vastu võetud 26.06.2008 nr 41
RT IV, 28.08.2012, 20
jõustumine 04.07.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
22.05.2014RT IV, 31.05.2014, 303.06.2014

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 66 lg 4, § 71 lg 1 ja lg 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 punkti 365 alusel.

1. osa KIVIÕLI LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 

1. peatükk JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRJA ÜLDNÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Kiviõli linna haldusterritooriumil.

 (2) Eeskirja eesmärk on säilitada Kiviõli linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

 (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Kiviõli linna haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

 (4) Jäätmehooldust Kiviõli linnas korraldavad ja kontrollivad Kiviõli Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (5) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik.

§ 2.  Mõisted

  Eeskirjas kasutakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
 1) jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
 4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi;
 5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 7) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu., keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 8) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 9) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
 10) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
 11) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 12) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
 13) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
 14) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba või on registreeritud Keskkonnaametis;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 15) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 16) jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid, sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner(id);
 17) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 18) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 19) jäätmete töötlemine on taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 20) jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 21) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega jäätmekäitleja muutub pärast jäätmevedaja poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 22) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmekäitluskohta või -kohtadesse linnavalitsuse valitud ettevõtja poolt;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 23) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted;
 24) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;
 25) taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing.

2. jagu Jäätmekäitluse korraldamine 

§ 3.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

 (2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (3) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

 (4) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastavasse jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahuti lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja § 6 lõikes 1.

 (5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

 (6) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

 (7) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel põhjendatud.

 (8) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

§ 4.  Jäätmete põletamine

 (1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

 (2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

 (3) Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.

 (4) Välikaminas võib oksi ja lehti põletada aastaringselt. Okste ja lehtede põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

§ 5.  Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
 1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mis tahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;
 3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;
 4) säilitama 5 aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks;
 5) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]
 6) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 7) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
 8) hoidma mahuteid tervena ja puhtana. Mahutite hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;
 9) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

 (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel. Väikeelamute jäätmemahutid tohib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

 (3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Kiviõli linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

3. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.  Jäätmete kogumise üldnõuded

 (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutad, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel üldkasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse korraldades nende äraveo hiljemalt 5 päeva jooksul.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (2) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid):
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) pakendid (15 01);
 3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotise 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed);
 4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);
 5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06),
 6) suurjäätmed (20 03 07);
 7) metallid (20 01 40).

 (3) Olme- ja segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna:
 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 2) vedelaid jäätmeid;
 3) ohtlikke jäätmeid;
 4) käimlajäätmeid;
 5) kogumiskaevude setteid;
 6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat või jäätmevedajat;
 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
 9) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 10) suurjäätmeid.

 (4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

 (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

§ 7.  Taaskasutatavate jäätmete kogumine

 (1) Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul peab alates käesoleva eeskirja jõustumisest olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks kui kinnistul on 10 ja enam korterit ning kaugküte või vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte.

 (2) Kui kinnistul on vähem kui 10 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab paberit ja kartongi koguma eraldi ja viima paberi ja kartongi selleks ettenähtud kogumispunkti või põletama selle küttekoldes.

 (3) Lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakenduvad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus kui paberi ja kartongi ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

 (4) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb paber ja kartong koguda eraldi ka väiksema korterite arvuga kinnistutel.

 (5) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks tuleb väikeelamutes eraldi koguda biolagunevad jäätmed ja kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja §-le 13.

 (6) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb koguda eraldi paberi ja kartongi, kui neid tekib kinnistul üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiveerimisseadusele.

 (7) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja §-le 10.

 (8) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

§ 8.  Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete, vanade rehvide ja muude probleemtoodete jäätmete kogumine
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda Erra ohtlike jäätmete kogumispunkti või teise elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmisel turustajale kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 267. Jäätmeseaduse § 23 lg 13 mõistes elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise;
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (2) Vanad rehvid tuleb üle anda Erra ohtlike jäätmete kogumispunkti või teistesse vanarehvide kogumispunktidesse või uue rehvi ostmisel turustajale kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 26. Jäätmeseaduse § 23 lg 15 mõistes rehvide tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete ja autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

§ 9.  Ohtlike jäätmete kogumine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

 (3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

 (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, asbesti sisaldavad tooted, rehvid ning elavhõbedalambid ja -termomeetrid, tuleb üle anda Erra ohtlike jäätmete kogumispunkti. Erra ohtlike jäätmete kogumispunktis võetakse tasuta ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt isikut tõendava dokumendi alusel.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma mõnele vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

4. jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 

§ 10.  Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

 (3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

 (4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kes vastab pakendiseaduse § 20 lg 41 toodud nõuetele.

 (5) Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel.

 (6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000–1500 elaniku kohta, sh üks punkt keskmiselt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega piirkonnas ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega piirkonnas. Vastuvõtupunktides peavad olema eraldi mahutid vähemalt klaaspakendile, paberpakendile ja segapakendile. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnavalitsustega ja nende asukohad on ära näidatud Kiviõli linna kodulehel.

 (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega ning vältima nende sattumist prügilasse.

 (8) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

5. jagu Jäätmete vedu 

§ 11.  Jäätmeveo nõuded

 (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmevedu.

 (2) Isik, kes veab jäätmeid, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (3) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord nelja nädala jooksul. Üle 24-korteriliste elamute olmejäätmete valdajate jäätmemahutitele on veosagedus vähemalt üks kord kahe nädala jooksul.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

 (5) Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahuti tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust harvemini. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse linnavalitsusele.

 (6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need, v.a eraldikogutavad taaskasutatavad jäätmed, vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

 (7) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal, välja arvatud juhul, kui linnavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks öörahu ajal.

 (8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

 (9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

 (10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

§ 12.  Korraldatud jäätmevedu

 (1) Korraldatud jäätmevedu Kiviõli linna haldusterritooriumil korraldab linnavalitsus. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab linnavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (2) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, paberit ja kartongi ning suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

 (3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, jäätmeveo piirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning korraldatud jäätmeveo kord kehtestatakse eraldi Kiviõli Linnavolikogu määrusega.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (4) Kiviõli linna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

 (5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu linnavalitsuse valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

 (7) Juhul, kui linnavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema põhjendatud taotluse alusel tähtajaga kuni viis aastat korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise, esitab üks kord aastas linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

6. jagu Olmejäätmete kompostimine 

§ 13.  Olmejäätmete kompostimise nõuded

 (1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult linnavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

 (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

 (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

 (4) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

 (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

 (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

 (7) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse koos segaolmejäätmetega. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

7. jagu Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 

§ 14.  Jäätmemahutite tehnilised nõuded

 (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid.

 (2) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

 (3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
 1) põhiliselt 80-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;
 2) kaanega varustatud 1,5, 2,5 ja 4,5 m³ konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;
 3) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 50-liitriseid (mitte üle 4 kg) jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
 4) presskonteinereid.

 (4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

 (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

 (6) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

§ 15.  Jäätmemahutite paiknemiskohtade ja juurdepääsuteede nõuded

 (1) Kuni 800-liitrised käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

 (2) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

 (3) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

 (4) Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest.

 (5) Mahutid peavad paiknema võimalikult välisvalgustusega alal ja neile peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

 (6) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealusesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

 (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad linnavalitsuse loal riigi- või linnamaal või linnavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja.

2. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED 

§ 16.  Ehitus- ja lammutuspraht

  Ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

§ 17.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja.

 (2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

 (3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

 (5) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

 (6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;
 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;
 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;
 7) teavitama oma töötajaid Kiviõli linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

 (7) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda:
 1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
 2) puit;
 3) paber ja kartong;
 4) metallijäätmed;
 5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, tellised jne);
 6) plastijäätmed (sh kile);
 7) muud segajäätmed.

§ 18.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

 (2) Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

 (4) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, tuleb ladestada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.

 (5) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

 (6) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

 (7) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale isikule. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole võimalik, siis tuleb betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta ja raudbetoonijäätmed on lubatud viia prügilasse.

 (8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Kui jäätmete üleandmine purustamiseks ei ole võimalik, siis tuleb jäätmed üle anda selleks ette nähtud pinnasetäitekohta.

 (9) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale isikule.

 (10) Kasvupinnase eemaldamine tuleb teostada vastavalt maapõueseaduse §-le 60.

§ 19.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

 (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

 (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.

3. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 

§ 20.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Kiviõli linna haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004. a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud „inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 21.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist.

 (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

§ 22.  Taaskasutatavad klaasijäätmed ja vanapaber

 (1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad.

 (2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavat klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutisse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist.

 (3) Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina tervishoiuasutuse jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.

 (4) Vanapaber (ajalehed, reklaamlehed, majapidamispaber jne) tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi.

 (5) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja haigla tööd puudutavate andmetega.

 (6) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud mahutis, kapis jne).

 (7) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

 (8) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse.

 (9) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

§ 23.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid, koeproovid, vere ülekandekotid, verised, märjad ning eritistega määrdunud riided, sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering „Bioloogilised jäätmed” ja säilitada kirstsügavkülmutis.

 (2) Markeeritud plastikkotid viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse eraldi jäätmemahutis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 24.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, ühekordsed süstlad) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering „Teravad ja torkivad jäätmed”, raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev.

 (2) Teravate ja torkivate jäätmetega täitunud kanister viiakse jäätmehoidlase, kus need omakorda pakitakse vastavalt markeeritud plastikkotti või pakendisse.

 (3) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

§ 25.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb koguda kollast värvi jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed”. Kotile märgitakse raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale üle nädala jooksul.

 (4) Eriolukorra, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

§ 26.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
 1) pakitakse plastikkotti, millel on markeering „Ravimijäätmed” ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
 2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
 3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev;
 4) antakse üle üld- või veterinaarapteekidele, kes suunavad need hävitamisele vastavalt sotsiaalministri kehtestatud korrale.

§ 27.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse.

 (2) Metallist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii et vesi katab elavhõbeda.

 (3) Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga „Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi ja kuupäev.

 (4) Elavhõbedajäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

§ 28.  Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada hoone keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana;
 5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see välistama sissepääsu akna kaudu ning asetsema ühes tasapinnas seinaga;
 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmehoidlal ei tohi olla kanalisatsiooni;
 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav;
 10) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti.

4. peatükk VASTUTUS 

§ 29.  Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse §-de 120–12611 ja pakendiseaduse §-de 27–32 alusel.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

§ 30.  Väärtegude menetlejad

  Paragrahvis 29 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

§ 31.  Keskkonnareostuse likvideerimine

 (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel.

 (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

 (3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

 (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 32.  Järelevalve

 (1) Järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon ja Kiviõli Linnavalitsus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (2) Järelevalvet jäätmeluba omava isiku, Keskkonnaametis registreeritud isiku ning ohtlike jäätmete tekitaja jäätmealase tegevuse üle teostatakse regulaarselt. Järelevalvet ei teostata ohtlike jäätmete tekkimise üle kodumajapidamises.

 (3) Kiviõli Linnavalitsus teostab pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle oma haldusterritooriumil.

 (4) Järelevalve eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

 (5) Järelevalve jäätmete kogumise ja veoga seotud tegevuse üle hõlmab kogutavate ja veetavate jäätmete päritolu, liiki, kogust ja sihtkohta.

 (6) Järelevalvet teostaval isikul on õigus teha käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 32000 eurot.
[RT IV, 31.05.2014, 3 - jõust. 03.06.2014]

§ 33.  Määrus jõustub 4. juulil 2008. a.