Keskkond ja heakordJäätmekäitlus

Teksti suurus:

Põlva valla jäätmehoolduseeskiri

Põlva valla jäätmehoolduseeskiri - sisukord
Väljaandja:Põlva Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 31.05.2018, 1

Põlva valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 17.05.2018 nr 39
jõustumine 01.07.2018

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 36 5 ja 36 6, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõike 1 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk Jäätmehoolduseeskirja üldnõuded 

1. jagu Üldsätted 

§ 1.  Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala

 (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Põlva vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist.

 (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Põlva valla haldusterritooriumil, mis on kohustuslik kõikidele Põlva vallas viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

 (3) Jäätmehooldust Põlva vallas korraldab Põlva Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

§ 2.  Mõisted

 (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
 1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
 2) biolagunevad jäätmed – jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt (suletud, hapniku juurdepääsuta) või aeroobselt (hapniku toimel), nagu toidujäätmed, paber ja papp;
 3) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
 4) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
 5) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
 6) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
 7) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
 8) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
 9) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevedajaks pärast seda, kui jäätmevedajal on jäätmed üle antud, kui leping ei näe ette teisiti;
 10) jäätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
 11) jäätmetekitaja – isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või kooslus muutub;
 12) kogumismahuti – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
 13) komposter – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
 14) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
 15) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
 16) pakendipunkt – pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav avalik pakendite ja pakendijäätmete mahutite komplekt, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Põlva valla haldusterritooriumil viibivatele füüsilistele isikutele;
 17) segaolmejäätmed ehk prügi – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olmejäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
 18) suurjäätmed – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
 19) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud valla territooriumi loetakse hajaasustusalaks;
 20) tühisõit – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
 21) vedaja – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessiooni korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Põlva valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

§ 3.  Vallavalitsuse ning ehitus- ja planeeringuosakonna pädevus jäätmehoolduse korraldamisel

 (1) Vallavalitus:
 1) korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuse kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses ja jäätmeseaduses sätestatust jäätmeseaduse § 67 lõike 1 alusel;
 2) korraldab jäätmevaldajate informeerimise päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 69 lõike 11 alusel;
 3) asutab jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra jäätmeseaduse § 711 lõike 1 alusel.

 (2) Vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakond (edaspidi osakond):
 1) korraldab jäätmehooldust ja selle arendamist, sealhulgas levitab jäätmealast teavet ja nõustab jäätmevaldajaid jäätmeseaduse § 12 lõike 1 ja 2 alusel;
 2) korraldab ühissõidukipeatusesse ja üldkasutatavasse avalikesse kohtadesse (park, haljasala, rand, kalmistu jm) vajalikul hulgal kogumismahutite paigutamise ning tagab nende regulaarse tühjendamise ja nende ümbruse korrasoleku;
 3) korraldab haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist ja kompostimist Põlva linnas Pärna 1a asuval kompostimisväljakul, Mooste alevikus Kompostimisväljaku kinnistul ning Põlva jäätmejaamas biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ning bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete kogumist;
 4) korraldab jäätmete kogumist jäätmejaamades;
 5) korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses jäätmeseaduse § 31 lõike 1 alusel;
 6) korraldab vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise jäätmeseaduse § 31 lõike 3 alusel;
 7) korraldab olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo jäätmeseaduse § 66 lõike 2 alusel;
 8) korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist jäätmeseaduse § 70 alusel;
 9) kontrollib jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid, sealhulgas turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
 10) korraldab kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele jäätmeseaduse § 65 lõike 2 alusel.

2. jagu Jäätmekäitluse üldnõuded 

§ 4.  Jäätmekäitluse üldnõuded

 (1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik.

 (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

 (3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

 (4) Jäätmete käitlemine selleks mitteettenähtud kohas on keelatud.

 (5) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud jäätmevaldaja enda tegevuse käigus tekkinud biolagunevad aia- ja haljastujäätmete (nt oksad, lehed), immutamata ja värvimata puidu ning kiletamata paberi ja kartongi põletamine. Sealjuures tuleb kiletamata paberi ja kartongi põletamisele võimalusel eelistada nende liigiti kogumist ja taaskasutamiseks üle andmist. Põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires naabreid mittehäirival viisil järgides kõiki tuleohutusnõudeid.

 (6) Jäätmete ladustamine ja ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud.

 (7) Jäätmeid tuleb koguda, taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas jäätmekäitluskohas Ahjal, Moostes, Põlvas, Tilsis või Vastse-Kuustes. Jäätmekäitluskoht peab vastama jäätmeseaduses sätestatud nõuetele. Teave Põlva valla jäätmekäitluskohtade kohta avaldatakse Põlva valla kodulehel.

 (8) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda Ahja, Põlva, Tilsi või Vastse-Kuuste jäätmejaamas.

§ 5.  Jäätmevaldaja kohustused

 (1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
 1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
 2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
 3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
 4) veenduma, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleskluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeseaduse kohaselt jäätmeluba või kompleksluba ei vajata, peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
 5) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid (sealhulgas jäätmekotte) segaolmejäätmete, liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid ning eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid. Mahtuid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
 6) paigutama mahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti;
 7) hoidma kogumismahuti terve ja puhtana (k.a lumest puhtana) ning vajadusel pesema. Kogumismahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
 8) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
 9) tagama kogumismahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval (kogumismahutite ümber on tagatud ühe meetri raadiuses vaba maa-ala; kogumismahuti on paigaldatud parkimiskohtadest eemale; ühismahutina kasutatavad kogumiskonteinerid on paigutatult selliselt, et jäätmevedajal on võimalik neid kätte saada, omavoliliselt ei tohi konteinerite asukohta muuta);
 10) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

 (2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Munitsipaalmaale kogumismahuti paigutamine on lubatud üksnes keskkonnaspetsialisti või teda asendava ametniku loal ja tingimustel.

 (3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega ja -hooldusega tegelev ettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Põlva valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

 (4) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

3. jagu Jäätmete kogumine ja sortimine 

§ 6.  Jäätmete kogumine ja sortimine

 (1) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. a määruses nr 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" § 3 toodud jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu või alajaotiste koodidele:
 1) paber ja kartong (20 01 01);
 2) plastid (20 01 39);
 3) metallid (20 01 40);
 4) klaas (20 01 02);
 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
 9) puit (20 01 38);
 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
 11) suurjäätmed (20 03 07);
 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
 13) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga"*" tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

 (2) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

 (3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, anda üle jäätmevaldajale või -käitlejale või viima need jäätmejaama.

 (4) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete mahuti ümbrusesse paigutamist.

 (5) Jäätmed tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

 (6) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (7) Segaolmejäätmed (sealhulgas kergesti riknevad, haisevad ja lendlevad jäätmed, nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele, loomadele ja keskkonnale ega määrida mahutit.

 (8) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
 1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (paber ja kartong, pakendid jne);
 2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
 3) vedelaid jäätmeid;
 4) ohtlikke jäätmeid;
 5) aia- ja haljastujäätmeid;
 6) suurjäätmeid;
 7) probleemtooteid, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
 8) käimlajäätmeid;
 9) kogumiskaevude setted;
 10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
 11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
 12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
 13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on vallas korraldatud.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 5 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on:
 1) jäätmejaam;
 2) paberi- ja papi kogumispunkt;
 3) segapakendi kogumispunkt;
 4) kompostimisväljak;
 5) või andma jäätmed üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (10) Teave Põlva valla haldusterritooriumil paiknevate jäätmejaamade, kogumispunktide ja kompostimisväljakute kohta avaldatakse Põlva valla kodulehel.

§ 7.  Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

 (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmejaama.

 (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud või vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele.

 (3) Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

 (4) Pakendijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.

 (5) Pakendijäätmete kogumisviisid Põlva vallas on avalike kogumispunktide kaudu kogumine või kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

 (6) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

 (7) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad osakonnaga kogumispunktide asukohad ning sõlmivad osakonnaga lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

 (8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakendistest ja pakendijäätmetest.

 (9) Põlva valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on välja toodud Põlva valla koduleheküljel.

§ 8.  Paberi ja kartongi ning haljastujäätmete käitlemine

 (1) Kinnistul, kus paber ja kartong ei leia kohapealset taaskasutust, tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti, viies nimetatud jäätmed jäätmejaama või põletades need küttekoldes.

 (2) Kinnistul tuleb haljastujäätmeid koguda liigiti, kompostida kinnistul või viia kompostimisplatsile.

 (3) Kinnistule võib paigaldada eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi ning haljastujäätmete kogumiseks, mille regulaarset tühjendamist korraldab jäätmevaldaja kehtestatud teenustasu eest.

 (4) Kui mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul tekib paberit ja kartongi, immutamata puitu ja biolagunevaid jäätmeid eraldi üle 25 kg nädalas, tuleb seda liiki jäätmed eraldi koguda ning viia jäätmejaama või paigutada eraldi kogumismahutisse ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta paberi ja kartongi hulka kuuluvaks dokumente, mis tuleb hävitada õigusaktides sätestatud juhtudel.

§ 9.  Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete käitlemine

 (1) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, põllumajandusplast, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

 (2) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

 (4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

 (5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta või vanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Põllumajandusplasti jäätmed antakse üle põllumajandusplasti tootja poolt avalikustatud kohas.

 (6) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon osakonnaga.

 (7) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kolme meetri raadiuses.

 (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta, eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.

 (9) Tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.

§ 10.  Ohtlike jäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi ja võimalusel säilitada need originaalpakendis.

 (2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

 (3) Ohtlike jäätmete kogumismahutid peavad olema kinnised ja vajadusel lukustatavad.

 (4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama vastavalt keskkonnaministri 29. aprilli 2004. a määrusele nr 39 "Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord".

 (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav jäätmekäitleja peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

 (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni.

 (7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkavad jäätmed sealhulgas süstlad) tuleb viia jäätmejaama. Jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.

 (8) Juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtja korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellel on Keskkonnaameti poolt väljastatud jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning ohtlike jäätmete käitlemiseks.

 (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 11.  Tagatisrahaga pakendite vastuvõtmise nõuded

 (1) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Kui müügikoha suurus on alla 20 m2 ja see paikneb tiheasustusalal ei pea tagatisrahaga pakendi tagasi võtmist korraldama müügikohas või selle teenindusmaal.

 (2) Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda pakendiseaduse nõuetest.

4. jagu Biolagunevate jäätmete kompostimine 

§ 12.  Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded

 (1) Liigiti kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb kompostida kohapeal või lähimal kompostimisväljakul või muus jäätmekäitluskohas vastavalt käeoleva paragrahvi nõuetele

 (2) Kinnistu territooriumil tekkivaid kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist, ei põhjusta kahjurite ja haisu teket, ei asu salv- või puurkaevude hooldus- või sanitaarkaitsevööndis ega veekaitsevööndis.

 (3) Toidu- ja köögijäätmeid võib tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal kompostida ainult kinnises kompostris kahjurite, loomade ja lindude eest kaitstult. Komposter peab paiknema vähemalt viie meetri kaugusel naaberkinnistust, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (4) Biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Kompostiaun peab paiknema vähemalt kolme meetri kaugusel naaberkinnistust, kui kinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (5) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Kompostitav materjal tuleb käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut. Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, prügise, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja tervisele ohtliku ning mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik omal kulul.

 (6) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

5. jagu Nõuded kogumismahutile, selle asukohale ja juurdepääsuteele 

§ 13.  Nõuded kogumismahutile

 (1) Jäätmete kogumismahuti peab olema terve ja puhas (k.a lumest) ning veega pestav (väljaarvatud jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust, neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.

 (2) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveoleping ei sätesta teisiti. Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab selle omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab jäätmevaldaja.

 (3) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
 1) üksikelamus tiheasustusalal kuni 20-liitrilist jäätmekotti, kui on teavitatud jäätmevedajat;
 2) põhiliselt plastist 80, 120, 140, 190, 240, 360, 370, 600, 660, 800-liitrise mahuga kaane ja käepidemega kogumismahutit, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada;
 3) põhiliselt metallist 1500, 2500, 4500-liitrise mahuga kaanega kogumismahutit, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehaanilisel teel jäätmeveokisse tühjendada või käitluskohta toimetada;
 4) presskonteinerit;
 5) süvakogumismahutit, mis vastab Eesti Vabariigis kehtivale standardile ja mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada.

 (4) Jäätmete kogumiseks ei sobi ebastandardsed sealhulgas ratasteta, kujult ümmargused konteinerid ning konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas.

 (5) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

 (6) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

 (7) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik. Kui kogumismahuti paikneb riigi- või munitsipaalmaal, tagab korrashoiu kogumismahuti valdaja.

 (8) Segaolmejäätmeid tohib jäätmekotti paigutada maksimaalselt 10 kg.

§ 14.  Nõuded kogumismahuti asukohale ja juurdepääsuteele

 (1) Kogumismahuti tuleb võimaluse korral paigutada selliselt, et mahutit saab tühjendada liiklust häirimata.

 (2) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevale kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse.

 (3) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt viis meetri kaugusel, välja arvatud juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

 (4) Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veopäevaks või vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult.

 (5) Üldkasutatavatesse kohtadesse segaolmejäätmete kogumismahutite paigaldamise korraldab Põlva Haldusteenistus või territooriumi haldaja.

 (6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde segaolmejäätmete kogumismahuti.

 (7) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

 (8) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse.

 (9) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele (näiteks betoon, asfalt, kiviparkett vms), mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 meetri kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga. Kogumismahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel mahuti teisaldamise veokini.

 (10) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele (näiteks betoon, asfalt, kiviparkett vms), millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

 (11) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Jäätmekonteineri ümber peab olema vähemalt üks meeter teenindusruumi.

 (12) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb keskkonnaspetsialisti või teda asendava ametniku loal munitsipaalomandis oleval maal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel.

 (13) Juurdesõidutee peab olema:
 1) piisava kandevõimega;
 2) võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada;
 3) vähemalt 3,5 meetrit lai;
 4) vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 meetrit;
 5) puhastatud lumest ning vajadusel tähistatud ja teostatud libedustõrje.

 (14) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud sademete, lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

 (15) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmekäitleja või jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.

 (16) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

 (17) Jäätmemahuti või jäätmemahuti hoiukoha või jäätmemaja lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist.

 (18) Üksikelamu kogumismahuti tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval tee või tänavaga külgnevale alale tingimusel, et kogumismahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

 (19) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

§ 15.  Ühismahuti kasutamise nõuded

 (1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.

 (2) Ühismahutit on lubatud kasutada lähestikku asetsevatel kinnistustel või kruntidel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Garaažiühistul ja lähestikku asetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine.

 (3) Taotlus ühismahuti kasutamiseks esitatakse vallavalitsusele. Nõusoleku ühismahuti kasutamiseks annab keskkonnaspetsialist või teda asendav ametnik.

 (4) Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

6. jagu Jäätmekäitlus kalmistutel 

§ 16.  Jäätmekäitluse korraldaja

  Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.

§ 17.  Jäätmete liigiti kogumine

 (1) Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse mahutitesse eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning prügi.

 (2) Kalmistul teenust osutavatel ettevõtetel on keelatud paigutada jäätmeid avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse või nende kõrvale, sealhulgas suurjäätmeid. Teenust osutavatel ettevõtetel on kohustus jäätmed ja prügi ära vedada ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (3) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvasse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

2. peatükk Korraldatud jäätmevedu 

1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded 

§ 18.  Korraldatud jäätmeveo ulatus

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Põlva valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud olmejäätmete veo korral olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 1) ühistranspordipeatuses, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamise ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
 3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
 4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

 (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

§ 19.  Korraldatud jäätmeveo piirkond

  Põlva valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna, mis on tinglikult jagatud viieks veopiirkonnaks vastavalt määruse lisale:
 1) Ahja veopiirkond;
 2) Laheda veopiirkond;
 3) Mooste veopiirkond;
 4) Põlva veopiirkond;
 5) Vastse-Kuuste veopiirkond.

§ 20.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

  Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed.

§ 21.  Segaolmejäätmete vedamise sagedus ja aeg

 (1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusalalt ja mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul hajaasustusalalt.

 (2) Tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul.

 (3) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 23.00 õhtul kuni 6.00 hommikul, välja arvatud vallavalitsuse eriloa alusel.

§ 22.  Korraldatud jäätmeveo periood

  Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava kontsessioonilepingu kestus on kuni viis aastat.

§ 23.  Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik

 (1) Vallavalitsus korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks teenuste kontsessiooni jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatud korras.

 (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel kontsessioonilepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud oma kinnistul tekkinud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle andma vedajale, kellega on sõlmitud kontsessioonileping.

 (4) Jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib vallavalitsus korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras. Vedaja on kohustatud veopiirkonnas kogutud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed andma käitlemiseks üle vallavalitsuse poolt määratud käitlejale.

2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine 

§ 24.  Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

 (1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Põlva valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

 (2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

 (3) Asjaolu, kas jäätmevaldajat on kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 25.  Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

 (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

 (2) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmevaldajaga lepingu, kui jäätmevaldaja soovib eeskirjas nõutust sagedamat veograafikut, rendib vedajalt konteineri või kui jäätmevaldajad kasutavad ühist konteinerit. Minimaalse nõutud sagedusega teeninduse korral ning juhul kui jäätmevaldaja ei soovi lisateenuseid, sõlmitakse jäätmeveoleping ainult jäätmevaldaja soovil

 (3) Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, toimub mahutite tühjendamine eeskirja paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2 määratud sagedusega. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

 (4) Kui jäätmevaldaja ei ole kahe kuu möödumisel korraldatud jäätmeveoga liitumisest sõlminud kirjalikku jäätmeveolepingut või pole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt eeskirja paragrahvis 21 lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete vedamise sagedusele. Tasu tühisõidu eest on 100% 140-liitrise segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasust, tingimusel, kui konteiner on puudunud või pole olnud kättesaadav.

§ 26.  Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

 (1) Jäätmevaldajal on õigus esitada kirjalik taotlus teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

 (2) Taotluses märgitakse:
 1) jäätmevaldaja nimi, alaline elukoht ja kontaktandmed;
 2) kinnistu aadress, mille kohta taotlus esitatakse;
 3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
 4) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

 (3) Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist või teda asendav ametnik kontrollib, kas taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

 (4) Jäätmevaldaja võib erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.

 (5) Otsuse erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või sellest keeldumise kohta, teeb keskkonnaspetsialist või teda asendav ametnik 10 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

 (6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

 (7) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

 (8) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb otsuses märgitud tähtaja möödumisel või eeskirja paragrahvis 27 nimetatud alusel.

§ 27.  Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

  Keskkonnaspetsialistil või teda asendaval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
 1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
 2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele vastava taotluse;
 3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
 4) kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;
 5) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.

3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine 

§ 28.  Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine

 (1) Jäätmevaldajad koguvad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid liigiti vastavalt eeskirja paragrahvi 6 nõuetele.

 (2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit või jäätmekotti välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile või kui kogumismahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% 140-liitrise segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasust.

 (3) Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

 (4) Teenustasu tühisõidu eest ei rakendata erandlike ilmaolude esinemisel, mis ei võimalda jäätmevaldajal kehtestatud nõudeid täita.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

§ 29.  Kogumismahuti tühjendamine

 (1) Kogumismahuti tühjendamise sagedus on kindlaks määratud eeskirja paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2.

 (2) Kui eeskirja paragrahvi 21 lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuti tühjendada sagedamini.

 (3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

 (4) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei sattu jäätmeid keskkonda.

 (5) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
 1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
 2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama mahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatud liiklusohutus ning konteinerile vaba ligipääs;
 3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
 4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

4. jagu Jäätmeveo teenustasu 

§ 30.  Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

 (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

 (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine (välja arvatud kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine) kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 meetrit, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

 (3) Vedajal on õigus taotleda teenustasu hindade muutmist mitte sagedamini kui üks kord kalendriaastas peale ühe aasta möödumist kontsessioonilepingu sõlmimisest juhul, kui pärast kontsessioonilepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid. Täpsemad tingimused sätestatakse hankedokumentides.

 (4) Vedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus.

 (5) Vedaja esitatud jäätmeveo teenustasu muutmise taotluse menetlemise tähtaeg alates viimase nõuetekohase dokumendi esitamisest on maksimaalselt kuuskümmend päeva. Teenustasude muutmise taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

 (6) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu Põlva valla veebilehel ja Põlva Vallavalitsuse infolehes Põlva Teataja.

 (7) Vallavalitsusel on õigus taotleda teenustasu hindade muutmist käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras.

5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine 

§ 31.  Jäätmeveo kontsessioonilepingu ennetähtaegne lõpetamine

 (1) Vallavalitsusel on õigus öelda kontsessioonileping enne tähtaja lõppu üles ja sellega vedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
 1) vedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse korraldus, millega on vedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
 2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates kontsessioonilepingus määratud tähtajast;
 3) vedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate kogumismahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt kolme päeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
 4) vedaja on korduvalt jätnud kogumismahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
 5) vedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist kontsessioonilepingut.

 (2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest vedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Vedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

3. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 32.  Ehitusjäätmed

  Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sealhulgas asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sealhulgas ümberehitamisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

§ 33.  Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

 (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

 (2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

 (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

 (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
 2) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale;
 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
 5) valmistama ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
 6) kooskõlastama osakonnaga kogumismahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
 7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
 8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

 (5) Ehitise kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel ja lammutustööde lõpetamisel esitatakse aruanne ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 (6) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jms), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

§ 34.  Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
 1) puit;
 2) kiletamata paber ja kartong;
 3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed püsijäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
 5) raudbetoon- ja betoondetailid;
 6) tõrva mittesisaldav asfalt;
 7) pakend;
 8) kile.

 (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

 (3) Käitlusviiside valikul tuleb arvestada jäätmeseaduse § 22 1 lõikes 1 välja toodud jäätmehierarhia põhimõttega.

§ 35.  Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

 (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja keskkonnaministri 14. detsembri 2015. a määruse nr 70 "Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu" alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
 4) saastunud pinnas.

 (2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri 11. augusti 2010. a määruses nr 38 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" kehtestatud piirnormide.

 (3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

 (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded1" nõudeid.

 (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

 (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

4. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 36.  Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus

 (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele ning muudele tervishoiuteenust pakkuvatele asutustele (edaspidi tervishoiuasutus), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

 (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

§ 37.  Olmejäätmete käitlemise nõuded

 (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sealhulgas koristusjäätmed.

 (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Kogumismahutid paigaldab selleks ette nähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

§ 38.  Bioloogilised jäätmed

 (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokku puutunud meditsiinitarbed ja elusvaktsiinid.

 (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette lukustatavas ruumis, ning antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 39.  Teravad ja torkivad jäätmed

 (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

 (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ja pakkimiskuupäev.

 (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult selleks ettenähtud lukustatavas ruumis või jäätmehoidlas, kus need pakitakse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

 (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

 (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 40.  Nakkusohtlikud jäätmed

 (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus ja tema osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

 (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

 (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

 (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

 (5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 41.  Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed

 (1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.

 (2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena.

§ 42.  Radioaktiivsed jäätmed

 (1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).

 (2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering "Radioaktiivsed jäätmed". Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja tema osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.

 (3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool tervishoiuasutuse osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta

 (4) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena, muudel juhtudel olmejäätmetena

§ 43.  Ravimijäätmed

 (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

 (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga "Ravimijäätmed".

 (3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga "Tsütostaatravimijäätmed".

 (4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 44.  Elavhõbedajäätmed

 (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed

 (2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

 (3) Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.

 (4) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

§ 45.  Kemikaalide jäätmed

 (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

 (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

 (3) Pakendile tuleb lisada markeering "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

 (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

 (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

 (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Põlva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.

§ 46.  Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale

 (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
 4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
 5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

 (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Põlvamaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.

5. peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded 

§ 47.  Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

 (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

 (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

 (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

 (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

6. peatükk Aruandlus 

§ 48.  Jäätmeluba ja aruandlus

 (1) Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmete käitlemiseks jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele.

 (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

 (3) Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid viie aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel.

7. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 49.  Järelevalve

  Järelevalvet eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostavad keskkonnaspetsialist, jurist ja vallavalitsuse poolt volitatud teised ametnikud eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 50.  Vastutus

 (1) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse §-s 120 7.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärteo kohtuvälised menetlejad on keskkonnaspetsialist, jurist ja vallavalitsuse poolt volitatud teised ametnikud.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 51.  Dokumendivormide kinnitamine

  Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.

§ 52.  Kontsessioonilepingute kehtivus

  Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani.

§ 53.  Määruste kehtetuks tunnistamine

 (1) Ahja Vallavolikogu 18. jaanuari 2005. a määrus nr 1 "Ahja valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine" ja Põlva Vallavolikogu 12. märtsi 2014. a määrus nr 20 "Põlva valla jäätmehoolduseeskiri" tunnistatakse kehtetuks alates 01.07.2018.

 (2) Mooste Vallavolikogu 28. aprilli 2005. a määrus nr 14 "Mooste valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine" tunnistatakse kehtetuks alates 01.10.2019.

 (3) Vastse-Kuuste Vallavolikogu 29. veebruari 2016. a määrus nr 2 "Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmehoolduseeskiri" ja Laheda Vallavolikogu 28. märtsi 2016. a määrus nr 4 "Kanepi, Kõlleste, Laheda, Valgjärve ja Vastse-Kuuste valla ühine jäätmehoolduseeskiri" tunnistatakse kehtetuks alates 01.12.2019.

§ 54.  Määruse jõustumine

 (1) Määrus jõustub 2018. aasta 1. juulil.

 (2) 2017. aasta 22. oktoobril Ahja, Laheda, Põlva ja Vastse-Kuuste vallaga ühinenud Mooste valla haldusterritooriumil (määruse lisas märgitud Mooste veopiirkond) jõustub määrus 2019. aasta 1. oktoobril.

 (3) 2017. aasta 22. oktoobril Ahja, Mooste, Põlva ja Vastse-Kuuste vallaga ühinenud Laheda valla haldusterritooriumil (määruse lisas märgitud Laheda veopiirkond) jõustub määrus 2019. aasta 1. detsembril.

 (4) 2017. aasta 22. oktoobril Ahja, Laheda, Mooste ja Põlva vallaga ühinenud Vastse-Kuuste valla haldusterritooriumil (määruse lisas märgitud Vastse-Kuuste veopiirkond) jõustub määrus 2019. aasta 1. detsembril.

Igor Taro
vallavolikogu esimees

Lisa Põlva valla jäätmehoolduseeskiri