HaridusKool

Linna ja valla valitsemineHallatavate asutuste põhimäärused, konkursid, palgad, struktuur ja koosseisud

Teksti suurus:

Narva 6. Kooli põhimäärus

Väljaandja:Narva Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.10.2016
Avaldamismärge:RT IV, 31.07.2015, 2

Narva 6. Kooli põhimäärus

Vastu võetud 22.07.2015 nr 24

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 ja Narva Linnavolikogu 29.06.2000 määrusega nr 36/16 kinnitatud Narva linna põhimääruse punkti nr 10.2.2 alapunkti 2 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kooli nimetus

  Kooli nimetus on Narva 6. Kool (edaspidi kool).

§ 2.   Kooli asukoht ja tegutsemiskoht

  Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Paul Kerese tänav 22, 21008 Narva linn.

§ 3.   Kooli tegutsemise vorm

  (1) Kooli tegutsemise vorm on põhikool.

  (2) Õpe põhikoolis toimub kõikides põhikooliklassides (1.-9. klassides).

§ 4.   Kooli õiguslik seisund

  (1) Kool on Narva linna haridusasutus, mille kõrgemalseisev ametiasutus on Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakond.

  (2) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigus- ja haldusaktidest.

2. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS 

§ 5.   Koolis omandatava hariduse liik ja tase

  (1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.

  (2) Kool võimaldab omandada haridust statsionaarses õppes põhihariduse tasemel (hariduse I tase).

§ 6.   Kooli õppekeel

  (1) Kooli õppekeel on vene keel.

  (2) Eesti keele õpe on kohustuslik alates 1. klassist riikliku õppekavaga määratud mahus.

§ 7.   Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid

  (1) Koolis tegutsevad järgmised hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid:
  1) klass põhiharidust omandavatele õpiraskuste õpilastele klaasitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
  2) klass kõnepuudega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
  3) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks rühmatäitumusega piirnormiga 6 õpilast;
  4) klassid põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele klaasitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
  5) klassid liitpuuetega põhiharidust omandavatele õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
  6) klassid põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele on nõustamiskomisjon spetsiifilistest hariduslikest vajadustest tulenevalt on soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis klassitäitumusega piirnormiga 4 õpilast;
  7) klassid põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast.

  (2) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet.

§ 8.   Koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused ning õppekavavälise tegevuse puhul kulude katmise tingimused ja kord õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel

  (1) Kooli õppekavavälised tegevused on erinevad koostöö- ja arendusprojektid, kooli üritused, ekskursioonid, koolilaagrid ning huviringid, stuudiod, kursused vastavalt vanemate ja õpilaste soovidele ning kooli põhisuundadele.

  (2) Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa (õppekavaväline tegevus), võib kulude katmine toimuda õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel.

  (3) Õppekavaväliste tegevuste loetelu, kus toimub kulude katmine õppekavavälises tegevuses osalejate kaasrahastamisel ja kaasrahastamise kaudu kaetavate kulude määra õppekavaväliste tegevuste lõikes, kehtestab Narva Linnavalitsus. Ettepaneku Narva Linnavalitsusele kaasrahastatavate õppekavaväliste tegevuste loetelu ja määrade kehtestamise kohta teeb direktor, kooskõlastades kooli hoolekoguga.

  (4) Õppekavavälise tegevuse kohta, mis toimub osalejate kaasrahastamisel, esitatakse õppekavavälises tegevuses osaleja vanemale ülekandearve. Isikutel, kes soovivad osaleda kaasrahastamist eeldavas õppekavavälises tegevuses, kuid kes ei kanna arvel esitatud tasu tähtaegselt, piiratakse õigust osaleda õppekavavälises tegevuses, mis eeldab osalejapoolset kaasrahastamist, kuni arve tasumiseni.

3. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 9.   Õpilaste õigused

  Õpilasel on õigus:
  1) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
  2) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavat õpiabi õpetajalt tema üldtööaja piires;
  3) osaleda kooli õpilasesinduse valimisel, olla valitud ja osaleda selle töös;
  4) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;
  5) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
  6) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
  7) pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalveametniku või lastekaitseorganisatsiooni poole;
  8) omada ja kasutada muid õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

§ 10.   Õpilaste kohustused

  Õpilane on kohustatud:
  1) täitma õpiülesandeid ja osalema temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;
  2) täitma kooli kodukorda;
  3) õppima võimetekohaselt, arendama end ja täiendama oma teadmisi;
  4) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, hoidma loodust ja elama keskkonda säästvalt;
  5) hoidma kooli head mainet, käituma väärikalt;
  6) hoidma heaperemehelikult kooli kasutuses olevat vara;
  7) täitma muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi.

§ 11.   Kooli õpilasesindus

  (1) Koolis on õpilasesindus, mis tegutseb põhimääruse alusel, mille eelnõu koostab õpilasesindus, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

  (2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu esitatakse enne kinnitamist õpilaskonnale arvamuse avaldamiseks. Arvamuse avaldamiseks peab õpilaskonnal olema võimalik õpilasesinduse põhimäärusega tutvuda ühe kuu vältel, millele järgnev avalik arutelu, kus õpilased saavad oma ettepanekuid esitada. Avalikuks aruteluks korraldatud koosolekul otsustatakse ettepanekute arvestamine või arvestamata jätmine ning kiidetakse heaks õpilasesinduse põhimäärus. Avaliku arutelu aeg ja koht tehakse õpilastele teatavaks õpilasesinduse põhimääruse eelnõu õpilaskonnale arvamuse avaldamiseks esitamisega samal ajal.

  (3) Õpilasesinduse põhimääruse kinnitab kooli direktor õigusaktidega kehtestatud korras.

  (4) Õpilasesinduse põhimäärust muudetakse samas korras.

  (5) Kooli esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonnas korraldatava valimise teel. Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, tehes samas teatavaks ka enda otsuse esimese õpilasesinduse liikmete arvu kohta. Valimised kuulutatakse välja arvestusega, et õpilastel on võimalik ühe kuu vältel seada üles kandidaate. Sellele järgneb õpilaskonnas korraldatav salajane hääletamine, kus igal õpilasel on üks hääl, mille ta saab anda ühe ülesseatud kandidaadi poolt. Esimesse õpilasesindusse kuuluvad enim hääli saanud õpilased lähtuvalt õpilasesinduse liikmete arvust.

§ 12.   Vanemate õigused

  Vanemal on õigus:
  1) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;
  2) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;
  3) omada ja kasutada muid õigusi, mis tulenevad seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

§ 13.   Vanemate kohustused

  Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
  1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused
  2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  4) tegema koostööd kooliga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
  5) kasutama õpilase arengut toetavaid meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
  6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
  7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

4. peatükk KOOLI HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED 

§ 14.   Kooli hoolekogu ülesanded

  (1) Hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

  (2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

§ 15.   Kooli direktori ülesanded

  Kooli direktor:
  1) juhib kooli ja vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;(1) juhib kooli ja vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest;
  2) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega;
  3) kehtestab kooli õppekava;
  4) kehtestab kooli päevakava;
  5) kehtestab kooli kodukorra;
  6) kehtestab kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande;
  7) valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu;
  8) teeb isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvis 27 sätestatut;
  9) teeb õpilase koolist väljaarvamise otsuse, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvis 28 sätestatut;
  10) korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamist;
  11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule;
  12) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamine kooli kodukorras sätestatu kohaselt;
  13) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;
  14) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu, hoolekogu ja eksperte ning kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani;
  15) määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel;
  16) määrab vastutavad isikud individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest;
  17) kutsub kokku vanemate koosoleku;
  18) sõlmib koolitöötajatega töölepingud;
  19) korraldab avaliku konkursi pedagoogide, välja arvatud direktor, ametikohtade täitmiseks;
  20) täidab talle töölepinguga ning õigus- ja haldusaktidega pandud muid ülesandeid.

§ 16.   Direktori asendamine

  Direktori äraolekul asendab teda õppealajuhataja või Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna juhataja käskkirjaga määratud muu isik.

5. peatükk KOOLITÖÖTAJAD 

§ 17.   Koolitöötajate õigused

  Koolitöötajatel on õigus:
  1) täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;
  2) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;
  3) esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse parendamiseks.

§ 18.   Koolitöötajate kohustused

  (1) Koolitöötajate kohustused määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

  (2) Pedagoogilise personali ülesanne on õpetada ja kasvatada õpilasi ning osaleda kooli arendamises.

  (3) Teenindava ja abipersonali ülesanne on tagada kooli häireteta töö, heaperemehelik majandamine ja kooli vara korrasolek ning kooli majanduslik teenindamine.

6. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 19.   Kooli eelarve

  (1) Koolil on oma eelarve.

  (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

§ 20.   Vara

  (1) Kooli vara moodustavad koolile Narva linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

  (2) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja käsutuses olevat vara Narva linna õigusaktide kohaselt.

§ 21.   Asjaajamine

  Asjaajamise korraldamisel lähtub kool Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrusest nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused”.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 22.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Narva Linnavalitsuse 02.07.2014. a määrus nr 20 „Narva 6. Kooli põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

§ 23.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2015. a.

Eduard East
Linnapea

Ants Liimets
Linnasekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json