Väljaandja: Räpina Vallavolikogu
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 03.09.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT IV, 31.08.2023, 4

Räpina valla jäätmehoolduseeskiri

Vastu võetud 23.08.2023 nr 16


Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, § 22 lõike 1 punktide 36⁵ ja 36⁶, jäätmeseaduse § 66 lõike 4, § 71 lõike 1 ja 2 ja pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

(1) Jäätmehoolduseeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korralduse tingimused Räpina vallas (edaspidi ka vald).

(2) Eeskirja eesmärgid on säilitada Räpina vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist.

(3) Eeskiri on kohustuslik kõikidele Räpina vallas viibivatele ja tegutsevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele.

(4) Teavet Räpina valla jäätmehoolduse kohta saab valla kodulehelt www.rapina.ee.

§ 2. Jäätmehoolduse arendaja ja korraldaja

() Jäätmehoolduse arendamist ja korraldamist Räpina valla haldusterritooriumil teostab Räpina Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

§ 3. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisiti.

(2) Eeskirjas on kasutatud termineid järgnevas tähenduses:
1) aia- ja haljastujäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed ja oksad);
2) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed – kodumajapidamistes, büroos, jaemüügikohtades, hulgimüügiettevõtetes ja toitlustusasutustes tekkinud toidu- ja köögijäätmed;
3) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, peened oksad ja muu taoline;
4) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed – pinnas, kivid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
5) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehitamise, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;
6) jäätmed – mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
7) jäätmejaam – spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigaldatudtaaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
8) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandusvõi kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis;
9) jäätmekäitlus  – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus;
10) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud rajatis või ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
11) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja või jäätmevedaja vahel sõlmitud leping, millega jäätmekäitleja või jäätmevedaja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevedajaks pärast seda, kui jäätmevedajal on jäätmed üle antud, kui leping ei näe ette teisiti;
12)  jäätmete kogumine – jäätmete kokku korjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;
13)  jäätmetekitaja – jäätmevaldaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või kooslus muutub;
14) klaasijäätmed  – erinevad liiki klaasist materjalid, mida tuleb koguda liigiti vastava liigi põhiselt;
15) kogumismahuti  – konteiner, mahuti jm anum ja pakend, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed;
16) komposter – biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti;
17) kompostimine – biolagunevate jäätmete töötlemine kindlate tingimuste alusel;
18) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmete käitluskohta või kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt;
19) metallijäätmed – põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed;
20)  ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
21) olmejäätmed  – kodumajapidamistest kogutud segajäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sealhulgas paber ja kartong, klaas, metallid, plast, biojäätmed, puit, tekstiil, pakendid, elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed, patareid ja akud ning suuremõõtmelised jäätmed, sealhulgas madratsid ja mööbel;
22)  paber- ja kartongijäätmed – liigiti kogutavad paberist ja kartongist materjalid;
23) pakendijäätmed – mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks;
24) plastijäätmed  – sünteetilisest materjalist ehk plastmassist jäätmed, nt mänguasjad, kelgud, kausid, vannid jms, aga mitte plastpakendid;
25) puidujäätmed – puidust jäätmed, mis on kas töötlemata või töödeldud. Töödeldud puit on värvitud, immutatud, õlitatud, lakitud või muul viisil töödeldud puit;
26) segaolmejäätmed – olmejäätmed, mida ei ole liigiti kogutud või liigiti kogutud olme jäätmetest üle jäänud sortimisjääk;
27) suurjäätmed  – olmejäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada segaolmejäätmete kogumismahutisse (mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms). Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid (autoromud või nende osad, vanarehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed või nende jäätmed, pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid jms) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
28) taaskasutatavad jäätmed  – jäätmed, mille taaskasutamine on õiguslikult ja tehnoloogiliselt võimalik;
29) tervishoiujäätmed – tervishoiu-, hoolekande- või veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, ravimi- ja muud jäätmed;
30) tiheasustusala – üldplaneeringuga tiheasustusalaks määratud osa valla territooriumist. Ülejäänud vallaterritooriumi loetakse hajaasustusalaks;
31) tühisõit  – vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule või krundile tehtud sõit, mille eesmärk oli osutada jäätmeveo teenust, kuid mille käigus ei olnud võimalik jäätmeid ära vedada jäätmevaldaja poolse eeskirjas sätestatud nõuete täitmata jätmise tõttu;
32) vedaja  – jäätmekäitleja, kellele vallavalitsus on riigihanke tulemusena andnud teenuste kontsessioonikorraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks valla haldusterritooriumil või jäätmete vedamiseks vastavat luba omav jäätmekäitleja;
33) veopiirkond – eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kus korraldatud jäätmeveo raames kogutakse kokku korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed;
34) ühismahuti – jäätmemahuti, mida omavahelise kokkuleppe alusel kasutab rohkem kui üks jäätmevaldaja ning mille tühjendamiseks on vähemalt ühel jäätmevaldajal sõlmitud jäätmevedajaga jäätmeleping;

(3) Eeskirjas nimetamata mõistete kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides määratletud mõistetest, vastava mõiste puudumisel aga sõna üldlevinud tähenduses.

2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMINE

§ 4. Jäätmekäitluse üldnõuded

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust kinnisasja omanik.

(2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(3) Jäätmed tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(4) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(5) Jäätmete ladustamine ja ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse on keelatud. Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

(6) Jäätmete paigutamine väljapoole jäätmemahutit ei ole lubatud, välja arvatud jäätmevaldaja poolt sellise jäätmeveo teenuse tellimisel, mille tingimused võimaldavad jäätmeid ajutiselt paigutada väljapoole jäätmemahutit niimoodi, et ei tekita keskkonnale kahju.

(7) Jäätmete põletamine on lubatud ainult asjakohast luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada ainult kemikaalidega töötlemata puitu ning kiletamata ja värvidega töötlemata paberit või pappi. Paberit ja pappi on lubatud põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(8) Küttekoldevälise tule tegemist reguleerib siseministri 03.07.2021 määrus nr 18 „Lõkke tegemisele ja grillimiskohale esitatavad nõuded“. Räpina valla haldusterritooriumil ei tohi tiheasustusalal haljastusjäätmeid põletada.

§ 5. Jäätmevaldaja kohustused jäätmete käitlusel

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatudnõuete kohaselt;
2) korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
3) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega võimistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
4) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamiseks sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmevedajaga või -käitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
5) veenduma, et jäätmete vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleskluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeseaduse kohaselt jäätmeluba või kompleksluba ei vajata, peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid;
6) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid (sealhulgas jäätmekotte) segaolmejäätmete, liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahuteid ning eeskirja nõuete kohaseid ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;
7) paigutama mahuti tema omandis või kasutuses olevale krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud ühismahuti;
8) hoidma kogumismahuti terve ja puhtana (k.a lumest puhtana) ning vajadusel pesema. Kogumismahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
9) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;
10) tagama kogumismahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval (kogumismahutite ümber on tagatud ühe meetri raadiuses vaba maa-ala; kogumismahuti on paigaldatud parkimiskohtadest eemale; ühismahutina kasutatavad kogumiskonteinerid on paigutatult selliselt, et jäätmevedajal on võimalik neid kätte saada, omavoliliselt ei tohi konteinerite asukohta muuta);
11) säilitama aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist jäätmekäitlejale ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelevalve ametniku nõudel kontrollimiseks.

(2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole kinnistu piiri ainult vastava kinnistu omanikuga kooskõlastatult. Munitsipaalmaale kogumismahuti paigutamine on lubatud üksnes keskkonnaspetsialisti või teda asendava ametniku loal ja tingimustel.

(3) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sealhulgas korteriühistu, kinnisvarahaldusega ja -hooldusega tegelevettevõtja) on kohustatud teavitama oma hallatava hoone elanikke või oma ettevõtte töötajaid Räpina valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

(4) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale.

§ 6. Jäätmete kogumine ja sortimine

(1) Jäätmete kogumise ja edasisse käitlusesse suunamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas. Tekkekohal tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1)  paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3)  metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
8) paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02),puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (20 01 tärniga * tähistatud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*;
14) liigiti kogumisest ülejäävad segaolmejäätmed (20 03 01);
15) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.

(2) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatudkorraldatud olmejäätmeveo korral, liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(3) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse, anda üle jäätmevaldajale või -käitlejale või viima need jäätmejaama.

(4) Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete jäätmemahuti kõrvale paigutamist. Pideva jäätmemahuti ületäitumise korral tuleb jäätmevaldajal soetada suurem mahuti.

(5) Jäätmed tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(6) Suurjäätmed tuleb viia jäätmejaama või anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(7) Segaolmejäätmed (sealhulgas kergesti riknevad, haisevad ja lendlevad jäätmed, nt jahtunud tuhk, tänavapühkmed, kassiliiv, koerte väljaheited) tuleb panna mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele, loomadele ja keskkonnale ega määrida mahutit.

(8) Segaolmejäätmete kogumismahutisse on keelatud panna:
1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud vastavalt eeskirja nõuetele (paber ja kartong, pakendid jne);
2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid, sealhulgas kuuma (temperatuuriga üle 30 ^o C) tuhka;
3) vedelaid jäätmeid;
4) ohtlikke jäätmeid;
5) aia- ja haljastujäätmeid;
6) suurjäätmeid;
7) probleemtooteid, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
8) käimlajäätmeid;
9) kogumiskaevude setted;
10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada mahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
11) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid võijäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokku pressimist;
12) ehitus- ja lammutusjäätmeid;
13) taaskasutatavaid jäätmeid, mille eraldi kogumine on vallas korraldatud.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõikes 5 nimetatud jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on:
1) jäätmejaam;
2) paberi- ja papi kogumispunkt;
3) segapakendi kogumispunkt;
4) kompostimisväljak;
5) või andma jäätmed üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale;
6) metallijäätmete kokkuostule kehtestatud piirangud (JäätS § 105).

(10) Teave Räpina valla haldusterritooriumil paiknevate jäätmejaamade, kogumispunktide ja kompostimisväljakute kohta avaldatakse Räpina valla kodulehel.

§ 7. Kogumismahutile ja selle paigaldamisele esitatavad nõuded

(1) Kogumismahuti tuleb võimaluse korral paigutada selliselt, et mahutit saab tühjendada liiklust häirimata.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud paigutama jäätmete kogumismahuti tema omandis või kasutuses olevalekinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse ühismahutisse.

(3) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistul asuvast eluhoonest vähemalt viis meetri kaugusel, väljaarvatud juhul, kui naaberkinnistu omanikud ei lepi kokku teisiti.

(4) Jäätmemahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut või krunti ainult jäätmete veopäevaks või vastavakinnistu omanikuga kooskõlastatult.

(5) Üldkasutatavatesse kohtadesse segaolmejäätmete kogumismahutite paigaldamise korraldab territooriumihaldaja.

(6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikudejuurde segaolmejäätmete kogumismahuti.

(7) Avalike ürituste toimumise paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab üritusekäigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

(8) Garaaži omanik peab paigutama garaažis tekkivad jäätmed garaažis paiknevasse kogumismahutisse.

(9) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel mahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele (näiteks betoon, asfalt, kiviparkett vms), mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 meetri kaugusele. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga. Kogumismahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel mahuti teisaldamise veokini.

(10) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale piisava kandevõimega alusele (näiteks betoon, asfalt, kiviparkett vms), millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

(11) Kogumismahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Jäätmekonteineri ümber peab olema vähemalt üks meeter teenindusruumi.

(12) Jäätmemahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest jäätmevaldaja territooriumil vastutab jäätmevaldaja. Kui mahuti paikneb valdkonna vastutava ametniku loal munitsipaalomandis oleval maal, lepitakse mahuti paiknemiskoha ja juurdesõidutee korrashoiu kohustuse ulatus kokku loa andmisel.

(13) Juurdesõidutee peab olema:
1) piisava kandevõimega;
2) võimaldama mahutit hõlpsalt käsitsi teisaldada;
3) vähemalt 3,5 meetrit lai;
4) vaba kõrgus tee kohal vähemalt 4,5 meetrit;
5) puhastatud lumest ning vajadusel tähistatud ja teostatud libedustõrje.

(14) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud sademete, lindude ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekoti ja selle paiknemiskoha korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja.

(15) Hoone seest kogutakse jäätmeid vaid jäätmekäitleja või jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole võimalik või otstarbekas. Ligipääs jäätmeruumi peab olema ilma trepi, künnise või muu takistuseta. Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb jäätmevaldaja.

(16) Jäätmemahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja võikatusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

(17) Jäätmemahuti või jäätmemahuti hoiukoha või jäätmemaja lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval ning tagama jäätmevedajale juurdepääsu mahutile. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist.

(18) Üksikelamu kogumismahuti tuleb jäätmeveo lihtsustamiseks paigutada jäätmeveo päeval tee või tänavagakülgnevale alale tingimusel, et kogumismahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

(19) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

(20) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks on soovitatav kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid koos vastavate kleebistega.
Soovitatavad värvilahendused on:
1) hall ja must – segaolmejäätmed;
2) kollane – plast-, metall- ja segapakend;
3) roheline – klaaspakend;
4) sinine – paber- ja kartong;
5) punane – ohtlikud jäätmed;
6) pruun – biolagunevad jäätmed.

(21) Kogumismahuti kasutamise nõuded ja tingimused korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete osas määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustega.

§ 8. Ühismahuti kasutamise nõuded

(1) Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi jäätmeliikide kogumiseks ja üleandmiseks, kui jäätmevaldajad on omavahel sõlminud vastava ühismahuti kasutamise kokkuleppe.

(2) Ühismahutit on lubatud kasutada lähestikku asetsevatel kinnistustel, kruntidel või ühise õuealaga korter-ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Garaažiühistul ja lähestikku asetsevatel garaažidel on lubatud ühismahuti kasutamine.

(3) Taotlus ühismahuti kasutamiseks esitatakse vallavalitsusele. Nõusoleku ühismahuti kasutamiseks annab valdkonna vastutav ametnik.

(4) Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.

§ 9. Jäätmejaam

() Räpina valla kodulehel välja toodud jäätmejaamades ja kogumispunktides saavad eraisikutena teatud jäätmeid tasuta üle anda rahvastikuregistri andmetel Räpina vallas elavad elanikud. Koostöös vallavalitsusega võib jäätmejaamade ja kogumispunktide operaator kehtestada tasuta vastuvõetavatele jäätmete liikide nimistu ja nende piirkogused elaniku kohta aastas.

3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU

1. jagu ÜLDSÄTTED

§ 10. Korraldatud jäätmeveo ulatus

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Räpina valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud olmejäätmete veo korral olmejäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

(2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühistranspordipeatuses, supluskohtades, parkides, kalmistul ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamise ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed;
3) eritehnikat nõudvate presskonteinerite tühjendamine;
4) jäätmekäitluse lisateenused ning jäätmemahutite üürimine või müümine.

(3) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba või jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajad.

§ 11. Korraldatud jäätmeveo piirkond

() Räpina valla haldusterritoorium moodustab ühe jäätmeveo piirkonna.

§ 12. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid

(1) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud järgmised jäätmeliigid:
1) segaolmejäätmed (20 03 01);
2) paberi- ja kartongijäätmed (20 01 01);
3) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
4) suurjäätmed (20 03 07);
5) segapakendijäätmed (15 01 06);
6) klaaspakend (15 01 07);

(2) Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui selle tingib oluline avalik huvi või õigusaktidest tulenevad nõuded.

§ 13. Korraldatud jäätmeveo raames jäätmeliikide kogumise ja üleandmise tingimused

(1) Korraldatud jäätmeveo raames toimub jäätmete tekkekohal liigiti kogumine ja üleandmine käesoleva paragrahvi lõigetes 2-8 sätestatud viisil.

(2) Segaolmejäätmete üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele.

(3) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete üleandmine on kohustuslik kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib köögi- ja sööklajäätmeid, samuti korter- ja eramajadel, kus ei ole neid võimalik nõuetekohaselt kohtkompostida. Jäätmed tuleb paigutada kogumismahutisse lahtiselt, pakitult paberist kottidesse või biolagunevatesse kottidesse.

(4) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekoha kinnistul on lubatud neid kohtkompostida kompostriga, mis vabastab jäätmevaldaja kogumismahuti kasutamise ja jäätmete üleandmise kohustusest. Hajaasustuses on lubatud kasutada aunkompostimist. Kompostimine ei välista jäämevaldaja võimalust kasutada jäätmete kogumismahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale. Jäätmevaldajad, kes ei kasuta korraldatud jäätmeveo raames jäätmete üleandmise teenust, loetakse vallavalitsuse poolt köögi- ja sööklajäätmete osas kohtkompostimise rakendajateks.

(5) Paberi- ja kartongijäätmete üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid.

(6) Suurjäätmed on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(7) Segapakendite üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik.

(8) Klaaspakendite üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes, samuti äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib klaaspakendit.

(9) Jäätmevaldajal on õigus igal ajal liituda erinevate jäätmeliikide jäätmete kogumise ja üleandmise teenusega korraldatud jäätmeveo raames vastavalt korraldatud jäätmeveo hanke tingimustele.

(10) Jäätmevaldaja, kes ei anna jäätmeid üle korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedajale, kohustub jäätmed üle andma muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

(11) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise muud tingimused, sh kehtima hakkamine reguleeritakse korraldatud jäätmeveo hanke lepingus.

§ 14. Korraldatud jäätmeveo teenuse sisu

(1) Korraldatud jäätmeveo teenus koosneb kolmest põhiteenusest:
1) jäätmevaldajate hõlmamine korraldatud jäätmeveoga ja nende üle arvestuse pidamine. Valla eesmärgiks on hõlmata kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveo teenusega;
2) jäätmete kogumine ja vedu. Valla eesmärgiks on jäätmete liigiti kogumise tulemuslik toimimine;
3) kogutud jäätmete käitlemine. Valla eesmärgiks on jäätmete taaskasutamine korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlusesse suunamise prioriteediga.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuste hanke ja jäätmete käitlemise tingimuste hankimise või tingimuste määramise viib läbi vallavalitsus või tema poolt volitatud isik.

§ 15. Jäätmeveo kontsessioonilepingu ennetähtaegne lõpetamine

(1) Vallavalitsusel on õigus öelda kontsessioonileping enne tähtaja lõppu üles ja sellega vedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks all nimetatud asjaolu:
1) vedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud vallavalitsuse korraldus, millega on vedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
2) vedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates kontsessioonilepingus määratud tähtajast;
3) vedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate kogumismahutite tasuta laiali paigutamist hiljemalt kolme päeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
4) vedaja on korduvalt jätnud kogumismahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
5) vedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või valla ja jäätmevedaja vahelist kontsessioonilepingut.

(2) Kui esineb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest vedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Vedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

2. jagu TEENUSTASU KUJUNDAMISE JA MUUTMISE KORD

§ 16. Teenustasu kujundamine

(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt riigihankes esitatud ja vallavalitsuse poolt edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduses sätestatud kulud.

(2) Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama järgmiste jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu:
1) jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine;
2) jäätmeveolepingu täitmisega seotud teadete;
3) kogumismahuti käsitranspordi eest 30 m ja 10 m kauguselt vastavalt § 7 lg 9 sätestatule;
4) tagurdamine jäätmeveokiga kogumismahutini kuni 300 m;
5) jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale renditavate või müüdavate kogumismahutite laialipaigutamine ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel;
6) muudel korraldatud jäätmeveo tingimustes määratud juhtudel.

(3) Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt esitatud arvetele.

(4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval kogumismahutit, kogumiskotti või suurjäätmeid välja pannud või võimaldanud jäätmevedajal juurdepääsu kogumismahutile, kogumiskotile või suurjäätmetele, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest.

(5) Tasu tühisõidu eest on vastava suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise graafikujärgne teenustasu. Kogumiskoti osas, samuti aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osas on tasu suuruseks 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

(6) Kui liigiti kogutavate jäätmete kogumismahutis või kogumiskotis on jäätmeid, mis ei vasta kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada lisaks tühisõidutasule ka mittenõuetekohaste jäätmete tasu. Mittenõuetekohaste jäätmete tasu on kogumismahuti osas sama suure segaolmejäätmete mahuti graafikuvälise tühjendamise teenustasu. Kogumiskoti osas võib tasu suurus olla sama suur kui 140 liitrise segaolmejäätmete mahuti graafikujärgne tühjendamise teenustasu.

(7) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise ja käitlemise muud tingimused ning teenuste hinnastamise muud tingimused määratakse korraldatud jäätmeveo riigihanke tingimustes.

§ 17. Teenustasu suuruse muutmise kord

(1) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja korraldatud jäätmeveo riigihankes sätestatud tingimustel.

(2) Jäätmevedaja peab olema suuteline teenust osutama pakkumuses esitatud teenustasu hinnaga kogu lepingu kestvuse perioodil. Erandkorras on vallavalitsusel õigus muuta teenustasu, kui:
1) teenustasu muutmine on tingitud riigipoolsete maksude ja riiklike tasude tõttu, mis mõjutavad teenuse hinda ning mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses;
2) muudel põhjendatud juhtudel, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal ja jäätmekäitlejal pakkumuse esitamise ajal ette näha;
3) täpsemad teenustasu suuruse muutmise tingimused sätestatakse hankelepingus.

(3) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga ning muudatuste kalkulatsioonid peavad põhinema taotlusele eelneva kuue kuu andmetel. Vallavalitsusel on õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis on vajalikud taotluse menetlemiseks. Teenustasu muutmise taotlus peab olema objektiivsetel alustel motiveeritud ja üheselt arusaadavana sõnastatud. Vallavalitsus teeb otsuse taotluse osas 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

(4) Teenustasusid ei muudeta enne 24 kuu möödumist teenuse osutamise alustamisest ja mitte sagedamini kui üks kord aastas.

(5) Vallavalitsusel on õigus iseseisvalt algatada teenustasude muutmine vastavalt vajadusele, kui see aitab kaasa korraldatud jäätmeveo eesmärkide saavutamisele.

(6) Jäätmevedaja peab teavitama jäätmevaldajat muutunud teenustasudest ette vähemalt 30 päeva.

(7) Hankelepingu kehtivuse jooksul ei muudeta pakutud lisateenuste hinnakirja, v.a juhul, kui esineb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 toodud asjaolu.

§ 18. Lisateenused

(1) Jäätmevedaja osutab jäätmevaldajale lisateenuseid kirjalikul kokkuleppel jäätmevaldajaga.

(2) Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

(3) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele õigusaktidega ja hanke tingimustega ettenähtud korras.

(4) Vallavalitsusel on õigus seada piiranguid lisateenuste hindadele.

3. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMINE

§ 19. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine Räpina valla haldusterritooriumil on kohustuslik. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

(2) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatudjäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

(3) Asjaolu, kas jäätmevaldajat on kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatudjäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 20. Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaks määramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest.

(2) Jäätmevaldaja sõlmib jäätmevedajaga lepingu, kui jäätmevaldaja soovib eeskirjas nõutust sagedamat veograafikut, rendib vedajalt konteineri või kui jäätmevaldajad kasutavad ühist konteinerit. Minimaalse nõutud sagedusega teeninduse korral ning juhul kui jäätmevaldaja ei soovi lisateenuseid, sõlmitakse jäätmeveoleping ainult jäätmevaldaja soovil.

(3) Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, toimub mahutite tühjendamine eeskirja paragrahvi 24 lõigetes 1 ja 2 määratud sagedusega. Vedaja koostab veograafiku ja edastab selle jäätmevaldajale.

(4) Kui jäätmevaldaja ei ole kahe kuu möödumisel korraldatud jäätmeveoga liitumisest sõlminud kirjalikku jäätmeveolepingut või pole saanud vabastust korraldatud jäätmeveost on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest vastavalt eeskirja paragrahvis 24 lõigetes 1 ja 2 sätestatud jäätmete vedamise sagedusele. Tasu tühisõidu eest on 100% 140-liitrise segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendamise teenustasust, tingimusel, kui konteiner on puudunud või pole olnud kättesaadav.

§ 21. Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada kirjalik taotlus teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(2) Taotluses märgitakse:
1) jäätmevaldaja nimi, alaline elukoht ja kontaktandmed;
2) kinnistu aadress, mille kohta taotlus esitatakse;
3) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
4) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(3) Vallavalitsuse valdkonna vastutav ametnik kontrollib, kas taotluses esitatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

(4) Jäätmevaldaja võib erandkorras vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest tema põhjendatud taotluse alusel perioodiliselt kuni kontsessiooniperioodi lõpuni.

(5) Otsuse erandkorras korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või sellest keeldumise kohta, teeb vallavalitsuse valdkonna vastutav ametnik 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

(7) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.

(8) Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest lõpeb otsuses märgitud tähtaja möödumisel või eeskirja paragrahvis 22 nimetatud alusel.

§ 22. Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõpetamine enne tähtaega

() Valdkonna vastutaval ametnikul on õigus lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele vastava taotluse;
3) vabastamise aluseks olnud põhjused on ära langenud;
4) kinnistul elatakse või kinnistut kasutatakse;
5) jäätmevaldaja ei esita tähtaegselt jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kinnitust või sisaldab jäätmevaldaja esitatud kinnitus valeandmeid.

4. jagu KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMATUD JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDAMINE 

§ 23. Jäätmete kogumismahutite tühjendamise sagedus

(1) Segaolmejäätmete kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid mitte harvem kui üks kord nelja nädala jooksul tiheasustusalalt ja mitte harvemini kui üks kord 12 nädala jooksul hajaasustus alalt.

(2) Köögi- ja sööklajäätmete mahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord 2 nädala jooksul, vältides konteinerite ületäitumist ja lõhnahäiringuid. Perioodil 01.10-30.04 on lubatud rakendada tühjendussagedust üks kord 4 nädala jooksul. Harvema tühjendamise lubatavuse tingimused määrab vallavalitsus.

(3) Paberi ja kartongi kogumismahutid tühjendatakse tiheasustusaladel vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.

(4) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikul kella 23.00 õhtul kuni 6.00 hommikul, välja arvatud vallavalitsuse eriloa alusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud mahutite tühjendamise sagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või tekib lõhnahäiringuid või kui on suurenenud kahjurite teke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahuti tühjendada sagedamini ning võtta tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks, samuti probleemide tekke edaspidiseks vältimiseks.

(6) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahutite ümbruse puhtana ning kokkuleppel vedajaga reguleerima kogumismahutite tühjendamise sagedust selliselt, et oleks välditud kogumismahutite ületäitumine ja nende ümbruse reostumine.

(7) Vallavalitsusel on õigus vastavalt jäätmevaldaja esitatud põhjendatud taotlusele määrata tiheasustusalal asuvatele jäätmevaldajatele segaolmejäätmete tühjendamise sageduseks üks kord kaheksa nädala jooksul.

(8) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajat jäätmeveo toimumise aegadest posti või e-posti teel vastavalt kokkuleppele jäätmevaldajaga.

(9) Jäätmete vedamisega seotud kõik täiendavaid tingimusi reguleeritakse korraldatud jäätmeveo teostamise tehnilistes tingimustes ja jäätmevaldajatega sõlmitavas teenuse osutamise lepingus ning vajadusel määrab vallavalitsus.

§ 24. Jäätmevedaja kohustused

(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud kogumismahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke või nõrgvett. Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei sattu jäätmeid keskkonda.

(2) Jäätmekäitleja, kes veab jäätmeid jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) koguma kokku kogumismahuti tühjendamisel või vedamise käigus maha kukkunud jäätmed;
2) pärast kogumismahuti tühjendamist paigutama mahuti selle endisesse asukohta selliselt, et oleks tagatudliiklusohutus ning konteinerile vaba ligipääs;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.

4. peatükk MUUDE JÄÄTMETE LIIGITIKOGUMISE NÕUDED 

§ 25. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmise nõuded

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.

(3) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide ja teiste olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid jms) tuleb viia nõuetekohasesse kogumis- või käitluskohta, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda üle keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(4) Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma nende käitlemiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda, säilitada ja üle anda õigusaktidega ettenähtud korras.

(6) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

§ 26. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine

(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised:
1) klaas;
2) plastik;
3) paber ja kartong;
4) metall;
5) tekstiil;
6) puit;
7) muu materjal.

(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse või viia selleks ettenähtud kogumispunkti või jäätmejaama.

(3) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses müügikoha teenindusmaa piires. Pakendiseadusega sätestatud juhtudel ei pea müüja tagatisrahaga pakendit tagasi võtma. Tagatisrahaga pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m^2 , võib vallavalitsuse antud nõusolekul korraldada tagatisrahaga pakendi tagasivõtmist väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha kauplemisajal.

(4) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud või vastama pakendiettevõtja, taaskasutusorganisatsiooni või jäätmekäitleja kehtestatud nõuetele.

(5) Üleantavad pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi mahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

(6) Pakendijäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui pakendijäätmeid.

(7) Pakendijäätmete kogumisviisid Räpina vallas on avalike kogumispunktide kaudu kogumine või kogumine jäätmevaldaja kinnistult eraldi kogumismahuti või jäätmekotiga.

(8) Pakendijäätmete avalikud kogumispunktid paigutab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon selliselt, et oleks tagatud pakendiseaduses sätestatud pakendite kogumisvõrgustiku tihedus ja pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud. Pakendijäätmete veo kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon. Avalikes pakendijäätmete kogumiskohas/punktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine. Soovitavalt tuleb vähemalt klaaspakendid koguda teistest pakendimaterjalidest eraldi.

(9) Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise eest vastutavad juriidilised isikud kooskõlastavad osakonnaga kogumispunktide asukohad ning sõlmivad osakonnaga lepingu, milles sätestatakse kogumispunktide asukohad, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta, nende tühjendamissagedus ja vajadusel muud olulised tingimused.

(10) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhta ja tervena, vältima mahutite ületäitumist, koristama pakendipunkti ja selles olevate mahutite ümbruse mahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakendistest ja pakendijäätmetest. Tühjendama konteinereid sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist.

(11) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendiettevõtja, on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.

(12) Räpina valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on välja toodud Räpina valla koduleheküljel.

(13) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. veebruariks, vallavalitsusele andmed vallas eelmisel aastal kogutud ja käideldud pakendijäätmete osas. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) kogutud pakendi kogus;
2) kogutud pakendi koguse jaotus kogumisviisi ja -koha alusel;
3) ringlusesse suunatud pakendite kogus;
4) energeetilisse taaskasutusse suunatud pakendite kogus.

§ 27. Paberi ja kartongi

() Eraldi kogutud paber ja kartong peab üleandmisel või vastavasse kogumismahutisse panemisel olema kuiv ja puhas ning ei tohi sisaldada muid jäätmeliike. Jäätmeid saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames, mille regulaarset tühjendamist korraldab jäätmevedaja kehtestatud teenustasu eest või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta (täpsem info Räpina valla kodulehel).

§ 28. Suurjäätmete käitlemine

(1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonna- ega muid häiringuid.

(2) Suurjäätmed saab üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 29. Probleemtoodete ja nendest tekkinud jäätmete käitlemine

(1) Probleemtooted on:
1) patareid ja akud;
2) mootorsõidukid ja nende osad;
3) elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
4) rehvid;
5) põllumajandusplast.

(2) Probleemtoodete (elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, akud ja patareid, põllumajandusplast, vanarehvid ning mootorsõidukid ja nende osad) ja nendest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud teavitama jäätmevaldajaid probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

(3) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid ja muud külmutusseadmed, elektripliidid, pesumasinad, audio- ja videotehnika, infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniseadmed) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda jäätmejaama või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia jäätmejaama, avalikesse ohtlike jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmise korral müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

(5) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral müügikohta või rehviettevõttesse kooskõlas jäätmeseadusega. Rehvide tootja jäätmeseaduse mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(6) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta, lammutuskotta võivanametalli kogumiskohta, mis omavad selleks vastavat õigust. Mootorsõidukite kasutatud osad võib üle anda neid osi turustavasse müügikohta. Põllumajandusplasti jäätmed antakse üle põllumajandusplasti tootja poolt avalikustatud kohas.

(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigaldamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon osakonnaga.

(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tagama avaliku kogumispunkti ümbruse heakorra vähemalt kolme meetri raadiuses.

(9) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tema hallatava kogumispunkti hoidma puhta, eeskirja ja heakorra eeskirja nõuetele vastava ning tagama puhastamise illegaalsest graffitist, roostest, jäätmetest jms.

(10) Tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Tootja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt, annab need kirjaliku lepinguga üle tootjate ühendusele või ühineb tootjate ühendusega.

(11) Teave probleemtoodete kogumiskohtade kohta avaldatakse Räpina valla kodulehel.

§ 30. Vanametall ja metallijäätmete käitlemine

(1) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljaspoole kinnistu piire. Jäätmete ladustamine ei tohi tekitada keskkonnahäiringuid ega muid häiringuid.

(2) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale vanametalli kokkuostjale, jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta, arvestades jäätmeseaduses kehtestatud piiranguid elektrijuhtmete ja kaabli, liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide, raudteerööbaste ning mootorsõidukite või nende oluliste osade metallijäätmete kokkuostule.

§ 31. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine

(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb üle anda korraldatud jäätmeveo raames või anda üle nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta või kompostida vastavalt eeskirja nõuetele tekkekoha kinnistul.

(2) Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul võib rakendada kohtkompostimist. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga või hajaasustuses aunas.

(3) Biolagunevaid jäätmeid tohib tekkekohal kompostida tiheasustuses üksik-, paaris- ja ridaelamu kinnistutel ja hajaasustuses kõigi elamutüüpidega kinnistutel.

(4) Kui biolagunevaid jäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida:
1) peab kinnistul olema biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav kogumismahuti ning sellega kogutavad biojäätmed tuleb anda üle korraldatud jäätmeveo raames sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, lõhnahäiringute teket ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust;
2) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveo raames.

(5) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt kahe meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ega asuma puurkaevu, -augu sanitaarkaitsealal ja/või hooldusalal.

(6) Väljaspool jäätmevaldaja kinnistut on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult kinnistu omaniku loaga ega tohi häirida kompostimiseks kasutatava kinnistu naabreid.

(7) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima. Jäätmete kompostimise nõuded on esitatud valla kodulehel.

(8) Piirkonna haljasaladel tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid (taimed, rohi, lehed, jms) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja suunata kompostimisse vastavat keskkonnakaitseluba omavasse käitluskohta.

(9) Reoveesetted tuleb käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavasse kogumis- ja käitluskohta.

§ 32. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmete käitlemine

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenistuse osutamise kohas tekkinud, kuid käesolevas peatükis nimetamata jäätmed kuuluvad käitlemisele käesoleva eeskirjaga määratud üldise korra järgi.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete nõuetekohase käitlemise tagab jäätmevaldaja.

(3) Jäätmevaldaja on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel kohustatud:
1) koguma jäätmeid liigiti ja tagama tervishoiu jäätmete õige kogumise, mis vastab käesoleva eeskirja § 31 sätestatud nõuetele;
2) välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks, juhindudes Terviseameti juhendmaterjalist „Tervishoiul tekkivate jäätmete käitlus“;
3) tagama, et tema töötajad oleks teavitatud käesolevast eeskirjast ja asutusesisestest juhistest.

(4) Jäätmevaldajal tuleb tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel koguda liigiti järgmisi jäätmeid:
1) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed, sealhulgas patoloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed, teravad-torkivad jäätmed, mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
3) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa, sealhulgas radioaktiivsed jäätmed, ravimijäätmed, elavhõbeda jäätmed ja kemikaalide jäätmed.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud jäätmed tuleb sorteerida ja pakendada tekkekohas (kaasa arvatud elu- või asukohas toimunud visiidil tekkivad jäätmed) vastavalt konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele. Jäätmete pakendid peavad olema selgesti eristatavad, vastama konkreetset liiki jäätmetele kehtestatud nõuetele ning märgistatud pakkimiskuupäeva ja vajadusel jäätmeliigi nimetusega. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja jäätmehoidlasse. Roiskumisohuga jäätmed, mida ei ole võimalik sama ööpäeva jooksul jäätmekäitlejale üle anda, tuleb hoida jäätmehoidlas sügavkülmutatult.

(6) Hävitamisele minevad eriliigilisi isikuandmeid sisaldavad dokumendid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult lukustatud kogumiskastis, purustada tervishoiuasutuses või anda hävitamiseks üle vastavat luba omavale ettevõtjale.

(7) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(8) Kemikaalide jäätmed nagu ohtlike kemikaalide jäägid tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga, märgistusega “Kemikaalide jäätmed” või võimalusel üle anda originaalpakendis. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmete kogumiskohas teistest jäätmetest eraldi.

(9) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid ise kõrvaldada. Nad peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks omavale jäätmekäitlejale

§ 33. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmete kogumiskohale

(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmete kogumiskoht peab vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmete kogumiskoht tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
2) jäätmete kogumiskoht peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmete kogumiskoha siseviimistlus peab võimaldama kogumiskoha niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjurtõrjevahendite kasutamist;
4) jäätmete kogumiskohas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
5) jäätmete kogumiskoht peab olema ventileeritav;
6) jäätmete kogumiskoht peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmete kogumiskoht peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks, ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

§ 34. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

(2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaksjäätmekäitluslepinguga.

(4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale;
3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
5) valmistama ette tasase kõvakattega aluspinna kogumismahutite paigutamiseks;
6) kooskõlastama osakonnaga kogumismahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.

(5) Ehitise kasutusteatise esitamisel või kasutusloa taotlemisel ja lammutustööde lõpetamisel esitatakse aruanneehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(6) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jms), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

§ 35. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja kartong;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed püsijäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) tõrva mittesisaldav asfalt;
7) pakend;
8) kile.

(2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3) Käitlusviiside valikul tuleb arvestada jäätmeseaduse § 22^1  lõikes 1 välja toodud jäätmehierarhia põhimõttega.

(4) Ehitusjäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine pole võimalik.

§ 36. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavasse kogumismahutisse, mis on märgitud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid;
5) saastunud pinnas.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud liikide kaupa.

(4) Vedelaid ohtlikke ehitusjäätmeid ei tohi kallata omavahel segi ega panna neid teiste tahkete jäätmete hulka. Jäätmed peavad olema suletud pakendis ja tähistatud vastava jäätmeliigi nimetusega.

(5) Ohtlike ehitusjäätmete mahutid peavad olema lukustatavad.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 37. Plastijäätmete käitlemine

() Plastjäätmed on tekkekohas eraldi liigiti kogutavad jäätmed, mis tuleb üle anda jäätmejaama või muusse nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 38. Klaasjäätmete käitlemine

() Klaasjäätmeid tuleb tekkekohas liigiti koguda ning anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta. Aknaklaas, autoklaas, klaasnõud jms klaasimaterjalid, mis ei ole pakendiklaas, ei tohi panna pakendiklaasi kogumise mahutisse.

§ 39. Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed

() Bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle jäätmejaama või nõuetekohasesse kogumiskohta. Bioloogiliselt mittelagunevate aia- ja haljastujäätmete liigiti kogumise eesmärgiks on võimaldada nende jäätmete üleandmine alates 2025. aastast Räpina vallas.

§ 40. Puidujäätmete käitlemine

(1) Puidujäätmed tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2) Keemiliselt töötlemata puidujäätmeid võib kasutada küttematerjalina.

§ 41. Tekstiilijäätmete käitlemine

(1) Tekstiilijäätmed on olmejäätmetest eraldi kogutavad jäätmed.

(2) Tekstiilijäätmed, mida ei ole võimalik üle anda taaskasutuskeskustele, tuleb tekkekohas koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.

§ 42. Loomsete jäätmete käitlemine

(1) Ettevõtjad ja eraisikud peavad tagama nende ettevõttes või majapidamises tekkinud loomsete jäätmete kogumise ja üleandmise vastavale keskkonnakaitseluba omavale isikule.

(2) Eranditena on lubatud lemmikloomade ja hobuslaste matmine. Hobuslaste matmine peab toimuma kooskõlastatult Põllumajandus- ja Toiduameti kohaliku asutusega, kes väljastab sellekohase otsuse.

(3) Lõikes 2 nimetatud erandi rakendamise tingimused on:
1) lemmikloomal ei ole olnud ohtlikku nakkushaigust (nt marutaud, koerte katk vm);
2) lemmikloom maetakse kohas, kus oht inimeste ja loomade tervisele on minimaalne (sh registreeritud lemmikloomade kalmistul);
3) matmine peab toimuma nii, et välistatud on lihatoiduliste ja kõigetoiduliste loomade juurdepääs;
4) matmine peab toimuma keskkonda võimalikult kahjustamata ja ei tohi asuda tiheasutusega alal, kaitsmata põhjaveega alal, karstialal, kaevu sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja veekaitsevööndis;
5) transport matmispaika peab toimuma nii, et on välistatud oht keskkonnale;
6) tiheasustusega alal tohib lemmiklooma matta vaid oma kinnistule.

§ 43. Jäätmete käitlemine avalikel üritustel

(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse eest ürituse korraldaja, täites jäätmevaldaja kohustusi.

(2) Avaliku ürituse korraldamine peab toimuma keskkonnasäästlikult. Avalikul üritusel:
1) peab olema piisavas koguses ja mahuga kogumismahuteid, mis võimaldavad korraldada jäätmete liigiti kogumist. Korraldada tuleb vähemalt pakendite, segaolmejäätmete ja juhul kui üritusel toimub toitlustamine, siis ka köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine;
2) kogumismahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavale jäätmeliigile;
3) kogumismahutina võib kasutada ka kogumiskotte;
4) peab vältima ühekordsete mitte biolagunevate nõude ja topside kasutamist;
5) rakendatakse sobivaid meetmeid jäätmete kogumise reeglite kohta informatsiooni esitamiseks.

(3) Avaliku ürituse toimumise koht ja selle ümbrus tuleb heakorrastada 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

§ 44. Jäätmete käitlemine avalikel puhkealadel ja veekogude ääres

() Avalikel puhkealadel ja veekogude aktiivselt kasutatavatel kaldaaladel vastutab jäätmekäitluse eest maa-ala omanik, täites jäätmevaldaja kohustusi, tagades vajalike kogumismahutite olemasolu ja nende teenindamise ning jäätmetest tulenevate häiringute tekke ja leviku vältimise.

§ 45. Jäätmete käitlemine kalmistutel

(1) Jäätmekäitlust kalmistul korraldab kalmistu haldaja. Kalmistu haldaja paigutab territooriumile jäätmete liigiti kogumiseks avalikus kasutuses olevad jäätmemahutid.

(2) Kalmistul tuleb avalikult kasutatavatesse mahutitesse eraldi koguda biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning kalmistul tekkivad segaolmejäätmed.

(3) Kalmistul teenust osutavatel ettevõtetel on keelatud paigutada jäätmeid avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse või nende kõrvale, sealhulgas suurjäätmeid. Teenust osutavatel ettevõtetel on kohustus jäätmed ja prügi ära vedada ja anda üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

(4) Kalmistu territooriumile ning kalmistul asuvasse avalikult kasutatavatesse jäätmemahutitesse ja nende kõrvale on keelatud tuua jäätmeid väljastpoolt kalmistu territooriumi.

§ 46. Jäätmete üleandmine käitlemiseks

(1) Käesoleva eeskirja paragrahvides 26 – 46 nimetatud jäätmed, juhul kui jäätmevaldaja ei anna neid üle korraldatud jäätmeveo teenuste raames, tuleb üle anda vastava jäätmeliigi nõuetekohasesse kogumiskohta.

(2) Teave korraldatud jäätmeveoga hõlmatud ja hõlmamata jäätmete üleandmise võimalustest, kogumiskohtadest, kogumisringidest ning jäätmejaamade ja kogumispunktide tegutsemisaegade ning hinnakirjade kohta on avaldatud Räpina valla infolehes ja veebilehel.

5. peatükk JÄÄTMETE TAASKASUTAMISE EESMÄRGID JA JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMINE

§ 47. Jäätmete taaskasutamise eesmärgid jäätmeliikide kaupa

(1) Olmejäätmete kogumisel nende tekkekohas on eesmärgiks liita kõik jäätmevaldajad korraldatud jäätmeveoga ning suunata kogutud jäätmed materjalina ringlusesse 2025.aastaks vähemalt 50% ja 2030 vähemalt 60% ulatuses vallas tekkivate olmejäätmete kogumahust. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tekkekohal jäätmematerjalide liigiti kogumist, luua mugavad kogumislahendused, tagada sobivad tingimused jäätmete töötlemise teenuste osas ning korraldada vajalikus mahus jäätmevaldajate teadlikkuse tõstmise tegevusi koos järelevalve teostamisega.

(2) Pakendijäätmete osas on eesmärgiks tagada ringlussevõtt aastaks 2025 vähemalt 60% ja aastaks 2030 vähemalt 70% läbi avalike pakendikonteinerite võrgustiku vastavuse tagamise jäätmevaldajate vajadustele ning rakendades kohtkogumine. Eesmärgi saavutamiseks peavad tootjavastutuse organisatsioonid tagama kogumisvõrgustiku olemasolu ja teenindamise kvaliteedi ning tõstma koos vallavalitsusega elanikkonna teadlikkust pakendijäätmete liigiti kogumisest.

(3) Biolagunevate jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks aastaks 2027 on tagada biolagunevate jäätmete osakaal olmejäätmete koostises alla 13 massiprotsendi ja biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates olmejäätmete kogumassist 20 massiprotsenti. Selleks tuleb edendada tekkekohal kompostimist ja konteineriga kogumist ning on vajalik tõsta jäätmevaldajate teadlikkust liigiti kogumise nõuete osas. Lisaks rakendada toimiv järelevalve lahendus kõrvalekallete tuvastamiseks.

(4) Tekstiilijäätmete osas on eesmärgiks rakendada nende tekkekohal liigiti kogumist ja soodustada üleandmist jäätmejaama või muudesse nõuetekohasesse kogumiskohtadesse.

(5) Suurjäätmete, rehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning ohtlike jäätmete taaskasutamise edendamise eesmärgiks on teostada jäätmete kogumisringe ning tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas.

(6) Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamise eesmärgiks on suunata taaskasutusse vähemalt 75% ehitus- ja lammutusjäätmetest, eraldades neist ohtlikud jäätmed. Eesmärgi saavutamiseks on vaja tõsta jäätmevaldajate teadlikkust ja suurendada järelevalvetegevusi.

(7) Probleemtoodete liigiti kogumise edendamise eesmärgiks on tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete nõuetekohase käitlemise osas ja parandada koostööd laiendatud tootjavastuse teostajatega.

(8) Kõikide muude jäätmeliikide liigiti kogumise edendamisel on eesmärgiks tõsta jäätmevaldajate teadlikkust jäätmete liigiti kogumise vajaduse ja võimaluste osas ning nende nõuetekohase käitlemise osas ja rakendada valla poolt toimiv järelevalve kõrvalekallete tuvastamiseks ja lahendamiseks.

(9) Jäätmete liigiti kogumise arendamiseks vajaminevaid tegevusi planeerib ja korraldab vallavalitsus.

(10) Räpina valla jäätmehoolduse arendamise detailsemad eesmärgid on esitatud valla jäätmekavas.

§ 48. Jäätmehoolduse arendamine

(1) Jäätmehoolduse arendamist Räpina vallas korraldab vallavalitsus.

(2) Räpina valla territooriumil tegutsevad ettevõtted, asutused ja tootjate ühendused koostavad vallavalitsuse vastava nõude korral oma üksuste põhised jäätmekavad, mis võimaldavad vallavalitsusel saada ülevaate antud üksuste jäätmealastest tegevustest ning on aluseks valla jäätmehoolduse arendamisele. Jäätmekava vormi ja täitmisega seonduvad tingimused kehtestab vallavalitsus.

§ 49. Jäätmete tekkekohal kogumise taristu arendamine

(1) Jäätmete tekkekohal kogumise taristu peab toetama jäätmete keskkonnaohutut, säästlikku ja mugavat kogumist. Selleks peab valla haldusterritooriumil rakendama sobivaid lahendusi.

(2) Jäätmete kogumisvahendite asukoha ja paigutuse osas peab arvestama käesolevas eeskirjas esitatud nõudeid.

(3) Detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamisel peab arvestama lõikes 1 toodud nõudeid.

(4) Vallavalitsusel on õigus sätestada täiendavaid tingimusi jäätmete kogumise taristu osas nii uute rajatavate kui olemasolevate ehitiste ja kinnistute osas.

6. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSKOHTADE JÄRELHOOLDUSE NÕUDED

§ 50. Jäätmekäitluskoht

(1) Jäätmekäitluskoht (nt kompostimisväljak, jäätmejaam, jäätmepunkt, pinnasetäitekoht jms) on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise toiminguid, mille ehitise olemasolu ei ole vajalik.

(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud või -konteinerit või muud kogumismahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud kogumismahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

§ 51. Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sh keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Jäätmekäitluskoha tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmekäitluskohas olevad toorained, abimaterjalid, kemikaalid ja muud jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele vastavat keskkonnakaitseluba omavatele isikutele.

(3) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonna reostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või kinnistu omaniku poolt.

(4) Jäätmekäitluskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

7. peatükk JÄRELELVALVE JA VASTUTUS

§ 52. Järelevalve teostamine

() Eeskirja täitmise üle teostab järelevalvet ametiasutus koos Keskkonnaameti ja muude vastavat pädevust omavate asutustega.

§ 53. Keskkonnasaastatuse likvideerimine

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaaste likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul.

(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnasaaste likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul ametiasutus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

§ 54. Vastutus

(1) Vastutus eeskirja nõuete rikkumise eest on sätestatud jäätmeseaduse §-s 120^7 , Pakendiseadus § 29, § 29^1 , § 30.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Jäätmete käitlemisel ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimisel järgitakse JäätS § 128 sätestatut.

8. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 55. Dokumendivormide kinnitamine

() Määruse rakendamiseks vajalike dokumentide vormid kinnitab vallavalitsus.

§ 56. Kontsessioonilepingute kehtivus

() Enne käesoleva eeskirja jõustumist sõlmitud korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingud kehtivad kuni lepingus sätestatud kuupäevani.

§ 57. Määruste kehtetuks tunnistamine

() Räpina Vallavolikogu 17.06.2020 määrus nr 14 "Räpina valla jäätmehoolduseeskiri" tunnistatakse kehtetuks.

§ 58. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Peeter Sibul
volikogu esimees