Linna ja valla valitsemineKOV põhimäärused

Teksti suurus:

Põhja-Sakala valla põhimäärus

Põhja-Sakala valla põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Põhja-Sakala Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.09.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.07.2024
Avaldamismärge:RT IV, 31.08.2023, 34

Põhja-Sakala valla põhimäärus

Vastu võetud 29.03.2018 nr 28
RT IV, 12.04.2018, 10
jõustumine 15.04.2018

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.04.2018RT IV, 09.05.2018, 1512.05.2018
24.08.2023RT IV, 31.08.2023, 803.09.2023

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Põhja-Sakala valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse:
  1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
[RT IV, 31.08.2023, 8 - jõust. 03.09.2023]
  2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;
  3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  4) valla ametiasutuste ja ühisametite või -asutuste moodustamise kord;
  5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;
  6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

2. peatükk Volikogu 

§ 2.   Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord

  (1) Volikogu esimees valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu aseesimees valitakse salajase hääletamise teel pärast volikogu esimehe valimist.
[RT IV, 31.08.2023, 8 - jõust. 03.09.2023]

  (3) Volikogu aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel heidetakse liisku.
[RT IV, 31.08.2023, 8 - jõust. 03.09.2023]

  (4) Kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
  2) kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja ja hääletussedelile ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega;
  4) kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab end pärast nimekirja sulgemist. Igal volikogu liikmel on õigus esitada talle üks küsimus.

  (5) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel nimetatud kolmeliikmeline hääletamiskomisjon.

  (6) Volikogu aseesimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon, kuid valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. Muul ajal korraldab volikogu aseesimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel nimetatud kolmeliikmeline hääletamiskomisjon.
[RT IV, 31.08.2023, 8 - jõust. 03.09.2023]

  (7) Hääletussedel väljastatakse volikogu liikmele allkirja vastu.

  (8) Kui volikogu esimehe valimist korraldab valimiskomisjon, tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimist korraldab hääletamiskomisjon, koostab komisjon hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
[RT IV, 31.08.2023, 8 - jõust. 03.09.2023]

  (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.

  (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (11) Kordusvalimise võib läbi viia ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.

§ 3.   Volikogu tööorganid

  Volikogu tööorganid on eestseisus, saadikurühmad ja komisjonid.

§ 4.   Eestseisus

  (1) Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures, mis vaatab läbi volikogu istungi päevakorra projekti, volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

  (2) Eestseisuse moodustavad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed.
[RT IV, 31.08.2023, 8 - jõust. 03.09.2023]

§ 5.   Saadikurühm

  (1) Volikogu liikmed võivad moodustada saadikurühma, millesse peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi. Ühest erakonna või valimisliidu nimekirjast valitud volikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe saadikurühma.

  (2) Iga volikogu liige võib kuuluda ühte saadikurühma.

3. peatükk Volikogu komisjonid 

§ 6.   Volikogu komisjonid

  (1) Volikogu moodustab oma tegevuse korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone, kes juhinduvad oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, põhimäärusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

  (2) Alatised komisjonid moodustatakse volikogu volituste ajaks, ajutiste komisjonide volituste aja määrab volikogu komisjoni moodustamisel.

§ 7.   Alatine komisjon

  (1) Alatiste komisjonide moodustamine otsustatakse üldjuhul hiljemalt kolmandal volikogu istungil pärast kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Vajadusel võib volikogu moodustada alatisi komisjone ka muul ajal.

  (2) Seadusjärgne alatine komisjon on revisjonikomisjon, kes täidab tema pädevusse antud ülesandeid üldjuhul tööplaani alusel või volikogu ühekordsel ülesandel. Revisjonikomisjoni kalendriaasta tööplaani kinnitab volikogu otsusega hiljemalt jaanuarikuu istungil. Tööplaani eelnõu esitab volikogule revisjonikomisjoni esimees või tema asendaja.

§ 8.   Ajutine komisjon

  Ajutise komisjoni moodustab volikogu komisjoni moodustamise otsuses märgitud konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

§ 9.   Komisjoni moodustamine

  (1) Komisjon moodustatakse volikogu otsusega. Otsuses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus, liikmete arv ning ajutise komisjoni volituste aeg.

  (2) Komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel, mille tulemused vormistatakse volikogu otsusena.

  (3) Komisjoni esimehe või aseesimehe volituste lõppemisel komisjoni esimehena või aseesimehena valitakse uuesti nii komisjoni esimees kui aseesimees.

  (4) Komisjonide koosseis (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.

§ 10.   Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

  (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

  (2) Alatise komisjoni volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib komisjoni volitused oma otsusega ennetähtaegselt lõpetada.

  (3) Ajutise komisjoni volitused kestavad komisjoni moodustamise otsuses märgitud tähtaja jooksul või lõpetatakse volikogu otsusega.

  (4) Volikogu komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Avaldus esitatakse vallakantseleile, kes teavitab avaldusest volikogu esimeest ning komisjoni esimeest.

  (5) Lisaks eelnevale võib volikogu oma otsusega lõpetada komisjoni liikme volitused:
  1) komisjoni esimehe ettepanekul;
  2) juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb komisjoni esimees.

  (6) Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.

  (7) Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu otsuse vastuvõtmisel.

§ 11.   Komisjoni tegutsemisvõimetus

  Komisjoni tegutsemisvõimetuks lugemise vajadusel teeb volikogu esimees volikogule vastava ettepaneku. Komisjoni tegutsemisvõimetuks tunnistamise korral valib volikogu komisjonile uue esimehe, kelle ettepanekul kinnitatakse uus komisjoni koosseis.

§ 12.   Komisjoni töövorm

  Komisjoni töövorm on koosolek.

§ 13.   Komisjoni koosolek

  (1) Koosolek kutsutakse kokku vajadusel. Alatise komisjoni (v.a komisjoni, mille tegevus on reguleeritud seaduste või teiste õigusaktidega) koosolek kutsutakse kokku üldjuhul vähemalt üks kord kuus.

  (2) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Koosoleku võib kokku kutsuda ka neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul.

  (3) Komisjoni kokkukutsumisest ja päevakorrast tuleb komisjoni liikmeid teavitada vähemalt kolm päeva enne komisjoni koosoleku toimumist.

  (4) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema asendaja.

  (5) Koosoleku juhataja nõusolekul või kutsel võivad komisjoni koosolekust osa võtta komisjoni koosseisu mittekuuluvad isikud. Volikogu ja valitsuse liikmed võivad komisjoni koosolekul osaleda informeerides sellest komisjoni esimeest või tema asendajat.

  (6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll vormistatakse vastavuses volikogu istungi protokollile sätestatuga. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, kes vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Nõuetekohase protokolli vormistamise ja kättesaadavuse eest vastutab koosoleku juhataja.

  (7) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav viiendal tööpäeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollid on avalikustatud valla veebilehel ametiasutuse dokumendiregistris. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

  (8) Komisjonides arutatust ning komisjonide seisukohtadest annavad volikogule teavet komisjonide esimehed või nende asendajad.

  (9) Komisjoni liikmetel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente, vastava teabe hankimise ja edastamise tagab komisjoni esimees või tema asendaja.

  (10) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

4. peatükk Valitsus 

§ 14.   Valitsuse moodustamise kord

  (1) Vallavanem esitab volikogule ettepaneku valitsuse struktuuri, liikmete arvu ja koosseisu kohta. Valitsuse liikmete koosseis esitatakse nimekirjana. Valitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

  (2) Kui vallavanema poolt esitatud valitsuse liikmete koosseis ei saa volikogu poolthäälte enamust, peab vallavanem hiljemalt järgmisel volikogu istungil esitama uue valitsuse liikmete koosseisu.

  (3) Valitsuse struktuuri, liikmete arvu ja koosseisu muutmise vajaduse korral esitab vallavanem volikogule ettepaneku:
  1) valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest;
  2) uue valitsuse liikme kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks;
  3) valitsuse struktuuri, liikmete arvu muutmiseks.

§ 15.   Valitsuse liige

  (1) Valitsuse liikmeteks on vallavanem ja valitsuse liikmed ning vajadusel palgalised valitsuse liikmed.

  (2) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
  1) tema tagasiastumisel;
  2) vallavanema ettepanekul;
  3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
  4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisel;
  6) tema surma korral;
  7) valitsuse tagasiastumisel.

  (3) Valitsuse liige esitab tagasiastumiseks volikogule avalduse.

  (4) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.

  (5) Valitsuse liikme volitused valitsuse liikmena lõpevad volikogu otsuse tegemisest (v.a seadusega ette nähtud juhtudel).

§ 16.   Palgaline valitsuse liige

  (1) Vallavanem teeb volikogule ettepaneku palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamise kohta. Palgaline vallavalitsuse liige nimetatakse ametisse volikogu otsusega.

  (2) Volikogu määrab palgalise valitsuse liikme palga ja lisatasud ning otsustab talle hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise.

  (3) Palgaline valitsuse liige lubatakse puhkusele volikogu esimehe või tema asendaja poolt kinnitatud puhkuste ajakava alusel.

§ 17.   Valitsuse pädevus

  Lisaks seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega valitsuse pädevusse antud ülesannetele valitsus:
  1) kinnitab valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;
  2) korraldab vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmist;
  3) korraldab ametiasutuse, selle struktuuriüksuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste ülalpidamist ning tegevust.

§ 18.   Valitsuse liikme õigused ja kohustused

  (1) Valitsuse liikmel on õigus saada valitsuse pädevuses olevate ülesannete täitmiseks ametiasutuselt ja selle hallatavatelt asutustelt õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

  (2) Valitsuse liikmel on õigus valitsuse liikme kohalt tagasi astuda.

  (3) Valitsuse liikmel on kohustus võtta osa valitsuse istungitest.

  (4) Valitsuse liige on kohustatud nii valitsuse liikme volituste ajal kui ka pärast nende lõppemist hoidma talle valitsuse liikmena teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud ametiasutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teavet.

§ 19.   Valitsuse liikme teenistuslähetusse suunamine

  (1) Valitsuse liikme võib valitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse.

  (2) Valitsuse liige suunatakse teenistuslähetusse vallavanema ettepanekul või tema enda algatusel. Enda algatusel teenistuslähetusse minekuks esitab valitsuse liige kirjaliku avalduse.

  (3) Teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Käskkiri edastatakse valitsuse liikmele ja ametiasutuse raamatupidamisele vähemalt üks tööpäev enne teenistuslähetuse algust.

  (4) Teenistuslähetusse suunamisel on valitsuse liikmel õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

§ 20.   Valitsuse istung

  Valitsuse töövormiks on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjalik kord sätestatakse valitsuse töökorras.

5. peatükk Vallavanem 

§ 21.   Vallavanema valimine

  (1) Vallavanem valitakse põhimääruses sätestatud korras.

  (2) Vallavanema kandidaadi seab volikogu istungil üles volikogu liige.

  (3) Kandidaadid kantakse kandidaatide nimekirja ja hääletussedelile ülesseadmise järjekorras.
Kandidaat võib nimekirja sulgemiseni oma kandidatuuri taandada. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

  (4) Kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab ennast pärast nimekirja sulgemist. Igal volikogu liikmel on õigus esitada talle üks küsimus.

  (5) Valimised viiakse läbi põhimääruse §-is 2 sätestatud korra alusel.

§ 22.   Vallavanema valimise otsus

  (1) Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.

  (2) Otsuses märgitakse vallavanemaks valitud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ning asjaolu, et nimetatud isik on valitud Põhja-Sakala vallavanemaks.

§ 23.   Vallavanema volitused

  (1) Vallavanem saab volitused ja need kestavad kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud alustel.

  (2) Vallavanema volitused peatuvad ning tal ei ole ajutiselt õigust ja volitusi esindada valda ega valitsust ning täita muid vallavanema pädevusse pandud ülesandeid:
  1) puhkuse ajal;
  2) ajutise töövõimetuse ajal ravikindlustuse seaduse tähenduses;
  3) aja- või asendusteenistuses viibimise ajal;
  4) õppekogunemise ajal või mobilisatsiooni tõttu reservväelasena teenistuskohustusi täites;
  5) kui talt on kohtuotsuse alusel võetud ära või peatatud vallavanema ametikohal tegutsemise õigus;
  6) ajal, kui ta on arestis või vahi all.

§ 24.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem esindab valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid.

  (2) Vallavanem on ametiasutuse juht volikogu poolt vastu võetud Põhja-Sakala Vallavalitsuse põhimääruse alusel.

  (3) Vallavanem esindab valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude ja preemia maksmine, töölähetusse suunamine, puhkusele lubamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise määramine jms) annab vallavanem käskkirju.

§ 25.   Vallavanema palk, puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse suunamine

  (1) Volikogu määrab vallavanema palga ja lisatasud ning otsustab talle hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise.

  (2) Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu esimehe või tema asendaja poolt kinnitatud puhkuste ajakava alusel.

  (3) Vallavanem suunatakse teenistuslähetusse volikogu esimehe või tema asendaja poolt.

§ 26.   Vallavanema asendamine

  (1) Vallavanemat asendab põhimääruse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel, samuti vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni, üks valitsuse liige. Asendaja määratakse vallavanema käskkirjaga, eriolukordades (sh umbusalduse avaldamise korral) volikogu otsusega.

  (2) Kui vallavanem taandab ennast toimingute või tehingute tegemisel korruptsioonivastase seaduse alusel, teostab vastavaid toiminguid või tehinguid volikogu poolt määratud isik.

6. peatükk Valitsuse komisjonid 

§ 27.   Valitsuse komisjonid

  (1) Valitsus moodustab oma tegevuse korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone (edaspidi komisjon).

  (2) Komisjon on valitsuse nõuandev tööorgan.

  (3) Alatised komisjonid moodustatakse valitsuse volituste ajaks, ajutiste komisjonide volituste aja määrab valitsus komisjoni moodustamisel.

§ 28.   Valitsuse alatine komisjon

  (1) Valitsuse alatise komisjonina moodustatakse:
  1) hädaolukorra seaduse alusel kriisikomisjon;
  2) sotsiaalkomisjon.

  (2) Muude alatiste komisjonide moodustamise otsustab valitsus vastavalt vajadusele.

§ 29.   Valitsuse ajutine komisjon

  Ajutise komisjoni moodustab valitsus komisjoni moodustamise korralduses märgitud konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

§ 30.   Komisjoni moodustamine

  (1) Komisjon moodustatakse valitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse komisjoni moodustamise eesmärk, tegevusvaldkond, pädevus, liikmete arv ning ajutise komisjoni volituste aeg.

  (2) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus. Komisjoni esimees määratakse komisjoni liikmete seast.

§ 31.   Komisjoni ja selle liikme volituste kestus

  (1) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad komisjoni koosseisu kinnitamisest või liikme komisjoni koosseisu kinnitamisest.

  (2) Alatise komisjoni volitused lõpevad koos komisjoni moodustanud valitsuse koosseisu volituste lõppemisega. Valitsus võib komisjoni või selle liikme volitused oma korraldusega ennetähtaegselt lõpetada.

  (3) Ajutise komisjoni volitused kestavad komisjoni moodustamise korralduses märgitud tähtaja jooksul või lõpetatakse valitsuse korraldusega.

  (4) Komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse.

  (5) Komisjoni liikme volitused võib valitsus korraldusega lõpetada komisjoni esimehe ettepanekul, vallavanema võetama asendaja ettepanekul või kui komisjoni liige ei ole komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul osalenud ning tema komisjoni tegevuses mitteosalemine ei ole põhjendatud. Ettepaneku komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb komisjoni esimees.

§ 32.   Komisjoni liikme õigused ja kohustused

  (1) Komisjoni liikmel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente õigusaktidega sätestatud korras.

  (2) Komisjoni liige on kohustatud nii komisjoni liikme volituste ajal kui ka pärast nende lõppemist hoidma talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

§ 33.   Komisjoni tegutsemisvõimetus

  Komisjoni tegutsemisvõimetuks lugemise vajadusel teeb vallavanem valitsusele vastava ettepaneku. Komisjoni tunnistab tegutsemisvõimetuks ning lõpetab selle koosseisu volitused valitsus. Vajadusel kinnitab valitsus komisjoni uue koosseisu.

§ 34.   Komisjoni töövorm

  (1) Komisjoni töövorm on koosolek.

  (2) Komisjon tegutseb samas korras volikogu komisjoniga vastavalt põhimääruse §-ile 13.

7. peatükk Valla sümbolid ja nende kasutamise kord 

§ 35.   Valla sümbolid

  (1) Valla sümbolid on lipp ja vapp ning muu sümboolika.

  (2) Valla sümbolid ja nende kasutamise kord kehtestatakse volikogu määrusega.

8. peatükk Valla asutuste moodustamise kord 

§ 36.   Ametiasutus

  (1) Valla ametiasutuseks on Põhja-Sakala Vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega (edaspidi ametiasutus).

  (2) Ametiasutus on valla eelarvest rahastatav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Ametiasutuse üldandmed, tegevusvaldkond ja ülesanded, juhtimine, struktuur ning teenistuskorraldus kehtestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Ametiasutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

§ 37.   Ametiasutuse hallatav asutus

  (1) Volikogu võib asutada ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus), kelle ülesandeks on teenuste osutamine.

  (2) Asutuse kõrgemalseisvaks organiks on Põhja-Sakala Vallavalitsus kui ametiasutus. Asutus ei ole iseseisev juriidiline isik.

  (3) Asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab volikogu ja korraldab valitsus.

  (4) Asutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

§ 38.   Ühisamet või -asutus

  (1) Koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega oma ülesannete täitmiseks ühisameti valla või linna ühise ametiasutusena ning ühisasutuse valla või linna ametiasutuse ühise hallatava asutusena moodustamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab volikogu.

  (2) Ühisameti või -asutuse põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

9. peatükk Valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted 

§ 39.   Arengukava koostamise ja muutmise üldpõhimõtted

  (1) Arengukava koostamine ja muutmine algatatakse volikogu otsusega. Sama otsusega kehtestatakse arengukava koostamise aluseks olev lähteülesanne, mis peab sisaldama:
  1) arengukava koostamise eesmärki;
  2) arengukavaga hõlmatavat perioodi;
  3) arengukava koostamise etappe ja ajakava;
  4) vajadusel arengukava struktuuri;
  5) vajadusel arengukava koostamisse kaasatavaid konkreetseid ametiasutusi ja isikuid.

  (2) Arengukava koostamist korraldab valitsus, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (3) Volikogu poolt heaks kiidetud arengukava eelnõu suunatakse avalikule väljapanekule.

  (4) Volikogu määrab:
  1) avaliku väljapaneku alguse, kestuse ja viisi;
  2) ettepanekute esitamise aja ja viisi;
  3) avaliku arutelu toimumise aja ja koha.

  (5) Teade arengukava eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla kodulehel.

  (6) Avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat.

  (7) Igaühel on õigus avaliku väljapaneku kestel esitada kirjalikke ettepanekuid.

  (8) Avaliku väljapaneku tulemuste arutamiseks korraldatakse avalik arutelu, kus arutatakse tähtajaks esitatud ettepanekuid.

  (9) Valitsus esitab arengukava eelnõu ning esitatud ettepanekud koos oma seisukohtadega volikogule.

  (10) Arengukava kinnitatakse volikogu määrusega.

  (11) Arengukava täitmise eest vastutab vallavalitsus.

  (12) Igal aastal koostab valitsus aruande arengukava täitmise kohta eelmisel kalendriaastal ning esitab selle hiljemalt 1. juuniks volikogule. Aruandes tuleb anda hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsida eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust. Vajadusel tuleb koos aruandega esitada volikogule ettepanek arengukava muutmiseks.

  (13) Arengukava muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks. Arengukava muutmisel lähtutakse selle koostamise põhimõtetest.

§ 40.   Eelarvestrateegia ja investeeringute kava

  (1) Valla arengukava osaks on eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks, valla majandusliku olukorra analüüsi ja prognoosi, eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikke, jooksvaks aastaks kavandatud ja järgnevateks aastateks prognoositavaid põhitegevuse tulusid, eeldatavaid põhitegevuse kulusid, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemaid tegevusi ja investeeringuid koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatavat finantseerimistegevuse mahtu ning likviidsete varade muutusi; valla laenustrateegia põhisuundi, ülevaadet valla osalusega äriühingutest ning valla osalusel asutatud sihtasutustest ja mittetulundusühingutest ning muud valla finantsjuhtimiseks olulist informatsiooni.

  (2) Valitsus koostab eelarvestrateegia valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks lähtudes kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusest. Eelarvestrateegia peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat ja on aluseks valla eelarve koostamisel.

§ 41.   Eelarve koostamise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

  (1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.

  (2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on:
  1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);
  2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);
  3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);
  4) eelarve hõlmab kindla perioodi (eelarveaasta) tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);
  5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);
  6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);
  7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

  (3) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab valitsus. Eelarvevahendite kasutamise kontrolli teostavad volikogu ja revisjonikomisjon.

10. peatükk Valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord 

§ 42.   Valla õigusaktide algatamise õigus

  (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
  2) volikogu liikmel;
  3) volikogu komisjonil;
  4) volikogu saadikurühmal;
  5) valitsusel;
  6) vallavanemal;
  7) vallasekretäril;
  8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

  (3) Valitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras;
  2) valitsuse liikmel;
  3) vallavanemal;
  4) vallasekretäril;
  5) ametiasutuse struktuuriüksuse juhil.

§ 43.   Õigusaktide avalikustamine

  (1) Volikogu otsused ja määrused ning valitsuse määrused avalikustatakse valla kodulehel olevas dokumendihaldussüsteemis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist.

  (2) Volikogu ja valitsuse määrused avalikustatakse Riigi Teatajas.

§ 44.   Õigusaktide jõustumine

  (1) Volikogu ja valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Riigi Teatajas, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

  (2) Volikogu otsused ja valitsuse korraldused jõustuvad adressaadile teatavakstegemisest, kui otsuses või korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtpäeva.

11. peatükk Rakendussätted 

§ 45.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15. aprillil 2018.

§ 46.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json