Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded
Vastu võetud 30.08.2022 nr 18
RT IV, 07.09.2022, 5
jõustumine 10.09.2022
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 27.08.2024 | RT IV, 31.08.2024, 5 | 03.09.2024 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesmärk ja reguleerimisala
(1) Määruse eesmärk on määrata Rae valla haldusterritooriumil haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded.
(2) Määrust kohaldatakse kooskõlas Rae valla heakorraeeskirja, Rae valla kaevetööde eeskirja, Puu raieloa andmise korraga Rae vallas, Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas ning teiste Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja õigusaktidega.
(3) Määruses kasutatavate mõistete definitsioonid on sätestatud Rae valla heakorraeeskirja § 2 lõikes 1, Rae valla kaevetööde eeskiri §-s 2, Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas §-s 2 või muudes õigusaktides.
2. peatükk KÕRG- JA/VÕI MADALHALJASTUSE HINDAMISE METOODIKA
§ 2. Kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamine
(1) Kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamise eesmärk on välja selgitada kasvukohatüübid, väärtusliku puittaimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohad ning nende säilitamise vajadus. Samuti on hindamise eesmärk välja selgitada looduslikku tasakaalu ohustavate taimeliikide kasvukohad.
(2) Hindamine tuleb läbi viia detailplaneeringu koostamise käigus aladel, kus kasvab kõrg- ja/või madalhaljastus, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhtudel.
(3) Detailplaneeringu alusel ehitusprojekti koostamisel tuleb läbi viia täiendav kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamine, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhtudel.
(4) Detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel, kus kasvab kõrg- ja/või madalhaljastus, tuleb hindamine läbi viia ehitusprojekti koostamise käigus, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 7 toodud juhtudel.
(5) Hindaja peab olema vastava ala spetsialist.
(6) Hindamine peab hõlmama ala, kus ehitustööd mõjutavad ja võivad mõjutada säilitatavat haljastust.
(7) Hindamist ei pea läbi viima juhul, kui:
1) alal läbiviidud hindamisest on möödunud kuni 5 aastat juhul, kui haljastuse väärtusklass on püsinud muutumatuna ja alale ei ole kasvanud juurde üle 8 cm rinnasdiameetriga puid ja ei ole teostatud raietöid;
2) ehitustegevuse mõju ei ulatu kõrg- ja/või madalhaljastuseni. Vastav hinnang esitatakse ehitusloa menetluse raames ehitusprojektis eraldi punktina;
3) ehitamine toimub Rae valla hajaasustusega alal, v.a Rae Vallavalitsuse põhjendatud nõudel;
4) raietöid teostatakse olemasoleva ehitise kaitsevööndis ehitist ohustava puu, põõsa ja/või oksa likvideerimiseks;
[RT IV, 31.08.2024, 5 - jõust. 03.09.2024]
5) alal kasvavad vaid viljapuud, marjapõõsad ja/või ilupõõsad.
[RT IV, 31.08.2024, 5 - jõust. 03.09.2024]
§ 3. Välitööd ja kaardistamine
(1) Hindamise käigus kaardistatakse kõik hindamisalal olevad objektid, tehnorajatised, kõlvikute piirid ja haljastuse elemendid (nt mets, puu, puude rühmad, põõsad, põõsastikud, hekid jms).
(2) Hindamise välitööde käigus:
1) määratakse kõrg- ja/või madalhaljastuse liigid;
2) puudel mõõdetakse võra suurim läbimõõt või võetakse neli mõõdet tüvest põhiilmakaarte suunas, mille alusel kantakse võra projektsiooni kontuur hindamisjoonisele;
3) suure puu all olevad väikesed puud võib jätta hindamisjoonisele kandmata;
4) üksikpuudena hinnatakse kõik puud alates rinnasdiameetrist 8 cm;
5) puistu puhul määratakse selle liigiline koosseis, enamuspuuliikide keskmine vanus, kõrgus, rinnasdiameeter;
6) üksikult asetsevatel põõsastel mõõdetakse võra läbimõõt ja vajaduse korral kõrgus;
7) põõsastiku puhul mõõdetakse ainult põõsastiku läbimõõt;
8) puudele, puistutele ning põõsastele määratakse väärtusklass määruse §-de 6-8 kohaselt.
§ 4. Puude väärtusklassid
(1) Eriti väärtuslik puu (I väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) dekoratiivse ja/või pikaealise puuliigi eriti suur, elujõuline ja liigiomase kasvukujuga isend ja/või on dendroloogiline haruldus;
2) puu, mis on looduskaitse all või millel on ajalooline või kultuurilooline väärtus;
3) olulise maastikulise tähtsusega puu.
(2) Väärtuslik puu (II väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) dekoratiivne ja/või eeldatavalt pikaealine ning terve haigustest ja kahjuritest kahjustamata või väheste kahjustustega elujõuline puu;
2) dekoratiivse ja/või pikaealise puuliigi noor elujõuline isend sobivas kasvukohas;
3) terve ja liigiomase juurdekasvuga puu.
(3) Oluline puu (III väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) dekoratiivne puu või pikaealine ning mehaanilistest vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustatud, kuid veel elujõuline puu;
2) puu, mille kahjustused või kasvuhäired ei mõjuta õige hoolduse korral selle dekoratiivsust ja eluiga;
3) sobivas kasvukohas elustikupuu (nt jäme surnud puu või tüügas), mis pakub elupaika lindudele, nahkhiirtele, putukatele, seentele jms.
(4) Väheväärtuslik puu (IV väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) kiirekasvuline ja/või lühiealine puu või selliste puude isekülvne või võsundilise tekkega järelkasv;
2) puu, mis kahjustab või hakkab tulevikus tõenäoliselt kahjustama väärtuslikumat puud, hoonet või rajatist;
3) puu, mis on eluea lõpul, kas vanuse või kahjustuste tõttu;
4) puu, mis on allasurutud seisundis;
5) oluliselt kahjustunud puu, mis pole ohtlik.
(5) Likvideeritav puu (V väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) kuivanud, elujõuetu või ohtlik puu;
2) puu, mis on tugevasti kahjustunud varju, haiguste, kahjurite, vigastuste vms tõttu.
(6) Puu väärtusklassist lähtuvalt:
1) I väärtusklassi puu on kohustuslik säilitada;
2) II väärtusklassi puu tuleb säilitada, v.a olulise avaliku huvi korral;
3) III väärtusklassi puu tuleb võimaluse korral säilitada;
4) IV ja V väärtusklassi puud võib vajadusel raiuda.
§ 5. Puistute väärtusklassid
(1) Eriti väärtuslik puistu (I väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) puistu, kus enamuse moodustavad dekoratiivsed, pikaealised ja haigustunnusteta puud;
2) puistu, mis on haruldane tekkeviisilt, koosseisult, kasvukohatüübilt või vanuselt;
3) puistu, millel on ajalooline või kultuurilooline tähtsus;
4) metsamaa, mis on kaitstavate loodusobjektide hulgas;
5) puistu, kus on I kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kasvupaigad, loomaliikide elupaigad või vääriselupaigad;
6) puistu, kus on II ja III kaitsekategooria liigi püsielupaigad.
(2) Väärtuslik puistu (II väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) puistus on elujõulised ja/või tähelepanuväärsete dekoratiivsete iseärasustega puud;
2) hõre puistu, kus puudel on suure läbimõõduga kõrged võrad;
3) elujõuline noorendik sobivas kasvukohas;
4) puistul on suur esteetiline ja/või kultuurilooline väärtus või see parandab rohevõrgustiku sidusust;
5) haruldase koosseisu, rindelisuse või kasvukohatüübiga puistu;
6) II ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide kasvupaigad ja loomade elupaigad.
(3) Oluline puistu (III väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) puistu, mis võib olla mehaanilistest vigastustest, haigustest või kahjuritest kahjustatud, kuid siiski veel elujõuline;
2) puistu, mis osaleb selles asukohas efektiivse haljastuse moodustamisel (nt kaitseistandik, kruntide ja elurajoonide vaheline piirdeistandik, tänavahaljastus).
(4) Väheväärtuslik puistu (IV väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) lühiealiste liikide ülekaaluga tihe ja hooldamata isekülvne või võsundilise tekkega puistu, milles puud on konkurentsi tõttu nõrgestunud ja väikeste võradega;
2) puistus on kuni pooled puudest eluea lõpul, kas vanuse või kahjustuste tõttu.
(5) Likvideeritav puistu (V väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) haigete, kuivanud, elujõuetute või allasurutud seisundis puude rühm;
2) puistu, mis on tugevasti kahjustunud põlemise, mehaaniliste vigastuste jms tõttu või milles on üle poole puudest eluea lõpul, kas vanuse, kahjurite või haigustest tingitud kahjustuste tõttu.
(6) Puistute väärtusklassist lähtuvalt:
1) I väärtusklassi puistu tuleb säilitada tervikuna. Säilitamisel tuleb rakendada vastavaid lisameetmeid;
2) II väärtusklassi puistu tuleb säilitada tervikuna või väiksemate elujõuliste rühmadena v.a olulise avaliku huvi korral;
3) III väärtusklassi puistu tuleb võimaluse korral säilitada. Puistu likvideerimise korral tuleb see asendada „Puu raieloa andmise kord Rae vallas“ toodu kohaselt;
4) IV ja V väärtusklassi puistut võib raiuda. Soovitav on puistu säilitada rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.
§ 6. Põõsaste väärtusklassid
(1) Eriti väärtuslik põõsas või põõsastik (I väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) looduskaitsealune liik või elujõuline dendroloogiline haruldus;
2) oluline ruumiline väärtus.
(2) Väärtuslik põõsas või põõsastik (II väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) elujõuline ja/või tähelepanuväärsete dekoratiivsete omadustega isend;
2) haljastusplaani järgi sobivasse kasvukohta istutatud isend või isendite rühm;
3) keskkonnatingimustele vastupidav ja talvekindel;
4) ala ilmestava ja keskkonda parandava tähtsusega ning olulise ruumilise väärtusega.
(3) Oluline põõsas või põõsastik (III väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) vähenenud dekoratiivsete omadustega, kuid haljastusplaani järgi istutatud ning keskkonnatingimustele vastupidav ja talvekindel;
2) ala ilmestava ja keskkonda parandava tähtsusega isend või isendite rühm.
(4) Väheväärtuslik põõsas või põõsastik (IV klass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) isekülvne või võsundiliselt levinud isend või isendite rühm, mis kahjustab või tulevikus hakkab kahjustama ala väärtuslikumat haljastust;
2) kahjustunud sobimatute kasvutingimuste tõttu;
3) haljastuse seisukohalt väheväärtuslik ja soovi korral võib säilitada kui biomassi.
(5) Likvideeritav põõsas või põõsastik (V väärtusklass) vastab vähemalt ühele alljärgnevale tunnusele:
1) isend või isendite rühm, mis haiguste, sobimatute keskkonnatingimuste või vanuse tõttu on kaotanud oma haljastusliku väärtuse;
2) taastamine vale kasvukoha tõttu ei ole otstarbekas;
3) ohtliku invasiivse liigi esindaja.
(6) Põõsaste väärtusklassist lähtuvalt:
1) I väärtusklassi põõsas või põõsastik on kohustuslik säilitada;
2) II väärtusklassi põõsas või põõsastik tuleb säilitada v.a olulise avaliku huvi korral;
3) III väärtusklassi põõsas või põõsastik tuleb võimaluse korral säilitada;
4) IV ja V väärtusklassi põõsast või põõsastikku võib soovi korral raiuda.
§ 7. Dendroloogilise hindamise aruanne
(1) Hindamise tulemuste kohta koostatakse aruanne, mis koosneb seletuskirjast, joonisest ja hinnatud objektide tabelist.
(2) Seletuskirja koosseisus peab olema:
1) töökäigu kirjeldus;
2) hindamisala haljastuse üldkirjeldus, sh kasvukohatüüpide kirjeldus, alal kasvavate puittaimeliikide nimekiri koos hinnanguga nende vastupidavuse kohta kasvutingimuste muutumise korral, andmed kaitsealuste liikide ja looduslikku tasakaalu ohustavate võõrtaimeliikide esinemise kohta;
3) kui inventeeritaval alal esineb I või II kaitsekategooria taimeliike, koostatakse ja esitatakse aruanne kahes variandis. Avalikkusele kättesaadavas dokumendis kajastatakse I ja II kaitsekategooria liikide esinemist ja kasvukohti üldiselt, märkega „kaitsealuse liigi kasvukoht“. Variandis, mis ei ole avalikkusele kättesaadav antakse kaitsealuste liikide kohta täpne teave;
4) kultuuriväärtuslikel ja muinsuskaitsealustel aladel ajalooliselt väärtuslikud haljastuse elementide loetelu;
5) soovitused hindamisobjektide säilitamise, hoolduse ja/või likvideerimise kohta;
6) hindamisandmete koondtabel;
7) hindamisjoonis .pdf- ja .dgn- või .dwg-vormingus.
(3) Hindamisandmete koondtabel peab sisaldama:
1) järjekorra nr (kantakse ka joonisele);
2) haljastuse liigi eestikeelne nimetus (kui liiki ei ole võimalik määrata, siis perekonna nimetus);
3) üksikpuude puhul puu rinnasdiameeter, kus mitmeharulise puu puhul esitatakse mõõdud sümboli "&" abil ja puistu puhul semikooloni abil;
4) isendi kõrgus ja/või isendite rühma kõrgusvahemik;
5) haljastuslik väärtusklass (I-V);
6) märkused;
7) koondtabeli näide on toodud lisas 1.
(4) Hindamisjoonise alusplaanina tuleb kasutada kuni ühe aasta vanust geodeetilist alusplaani.
(5) Hindamisjoonisele kantakse:
1) kõigi rühmade piirid nende väärtusklassi tähistava värviga;
2) rühmast eraldi seisvad üksikpuud ja/või -põõsad, puude- ja/või põõsaread ning puistud ja/või põõsastikud kõik eraldi;
3) puistu ja/või põõsastiku rühma number selle piirjoone sisse;
4) kõik väärtusklassi puud ja/või põõsad ning puistud ja/või põõsastikud;
5) puu ja/või põõsa tähise juurde võra projektsiooni piirjoon väärtusklassi tähistava värviga, isendi järjekorranumber ja võimaluse korral taimenimetuse lühend kehtestatud lühendite loetelu järgi;
6) I ja II kaitsekategooria taimeliikide esinemise korral koostatakse kaks joonist ja joonisele kantavat tabelit. Avalikkusele kättesaadavale joonisele kantakse kasvukoha kontuur ja tehakse märge kaitsealuse liigi kasvukoha kohta, kuid jäetakse täpsustamata selle liik. Joonisele, mis ei ole avalikkusele kättesaadav kantakse kasvukoha kontuur või konkreetne kasvukoht koos liiginimega.
(6) Väärtusklassid märgitakse hindamisjoonisele järgmiste värvidega:
1) I väärtusklass - punane;
2) II väärtusklass - sinine;
3) III väärtusklass - roheline;
4) IV väärtusklass - kollane;
5) V väärtusklass - pruun.
3. peatükk AVALIKU ALA HALJASTUSE NÕUDED
§ 8. Nõuded kõrg- ja/või madalhaljastuse istikutele
Avalikule alale tuleb istutada ainult konteineristikuid ja/või mullapalliga istikuid.
§ 9. Nõuded lehtpuu istikule
(1) Lehtpuu istiku üldised kvaliteedinõuded:
1) istiku, v.a mitmetüveline pargipuu ning leina-, vormi- ja nudivorm, suurusklass ja optimaalne kõrgus peab vastama käesoleva määruse lisas 2 toodud minimaalsetele nõuetele;
2) istiku võrakuju ja võrsete aastane juurdekasv on liigi-, sordi või vormikohane;
3) poogitud istikul peab olema poogend pookealusega kokku kasvanud;
4) istiku külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ja olema üldjuhul peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust hargnemiskoha juures;
5) istiku võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest, v.a mitmetüveline pargipuu ning leina-, vormi- ja nudivorm;
6) istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab istiku juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil;
7) juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal ja paiknema nõu või mullapalli keskel;
8) juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse;
9) juurestik peab olema kompaktne;
10) jäme- ja peenjuurte vahel peab valitsema tasakaal.
(2) Lehtpuu istikul ei tohi olla:
1) deformatsioone nagu keerd- või kägistusjuur, võra või juurestiku ühepoolsus, tüve kõverus üle ühe cm 1,5 m tüvelõigu kohta, v.a mitmetüvelistel pargipuudel, ja mitteliigiomane harunemine;
2) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust;
3) kahvelharusid v.a sammasjal vormil;
4) tüvest liiga lähestikku väljuvaid oksi;
5) väikese väljumisnurgaga, s.o < 30°, oksi, v.a sammasjal vormil;
6) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sisse kasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil;
7) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ja kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi;
8) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi.
(3) Lisanõuded konteineristikule:
1) lubatud on peenjuurte mõningane keerdumine nõu siseseinte ümber. Sellised juured lõigatakse läbi taime püsivale kohale istutamise käigus;
2) suuremate juurte ja juuremassi läbikasvamine nõu põhjas olevatest avadest ei ole lubatud, nii nagu ka avade kaudu juurdumine kasvatusväljakule;
3) nõu vähim lubatud maht peab vastama käesoleva määruse lisas 3 toodud nõuetele.
(4) Lisanõuded mullapalliga istikule:
1) mullapall peab olema hästi juurdunud, et see ei laguneks pakendi eemaldamisel;
2) mullapalli suurus peab olema tasakaalus maapealse osa mõõtmetega;
3) mullapalli vähim suurus peab vastama käesoleva määruse lisas 4 toodud nõuetele.
§ 10. Nõuded okaspuu istikule
(1) Okaspuud jagunevad püstise- ja laiuvavõralisteks.
(2) Okaspuu istikute üldised kvaliteedinõuded:
1) istiku võra peab olema liigi- ja vormiomaselt arenenud või kujundatud ning okkad liigi- või vormiomaselt värvunud;
2) istikul peab olema tehtud juurehooldus või ümberistutus iga kolme suurusklassi läbimise järel;
3) istiku juurestik peab olema arenenud ja sisaldama rohkelt peenjuuri;
4) istikul ei tohi olla kuivamise tunnuseid, mehaanilisi vigastusi, kinnikasvamata lõikehaavu, haigusi ja kahjureid.
(3) Püstisevõralise okaspuu istiku kvaliteedinõuded:
1) istik ning vähim nõu maht või mullapalli suurus peab minimaalselt vastama käesoleva määruse lisas 5 toodud nõuetele;
2) istik peab olema selgelt eristuva ladvaga;
3) istiku tüvi, sh poogitud puu tüvi, peab olema nii sirge, et seda ei ole vaja pärast puu alalisele kasvukohale istutamist painutada ega tugede abil koolutada, v.a erikujulised okaspuuvormid.
(4) Laiuvavõralise okaspuu istiku kvaliteedinõuded:
1) istik ning vähim nõu maht või mullapalli suurus peab minimaalselt vastama käesoleva määruse lisas 6 toodud nõuetele.
§ 11. Nõuded põõsaistikule
(1) Põõsad jagunevad kõrge-, keskmise- ja madalakasvulisteks.
(2) Põõsaste üldised kvaliteedinõuded:
1) istik peab olema liigi- või sordiehtne;
2) istiku võra ja juured peavad olema koolitatud vähemalt ühe korra;
3) istiku oksad peavad hargnema liigi-, sordi- või vormiomaselt, kas juurekaelast või sellest kuni 10 cm kõrguselt, v.a tugeva- ja keskmisekasvulised liigid, mis võivad hargneda kuni 15 cm kõrguselt;
4) lehtpõõsa istikut võib istutada mullapalliga või konteineristikuna;
5) vanemat kui kaheaastast konteiner- või mullapalliga istikut tuleb koolitada vähemalt kaks korda;
6) istiku okste arvu määramisel tuleb arvesse võtta vaid sellelt kõrguselt lähtuvad oksad; okste kõrgust mõõdetakse juurekaelast või substraadist kuni pikema oksa tipuni;
7) hekitaime istikul peab olema vähemalt 2 oksa ning üksik- ja grupipõõsa istikul vähemalt 3 oksa.
(3) Kõrgekasvulise põõsa, mille täiskasvanud taime kõrgus on vähemalt 2 m, istiku erinõuded istiku kõrguse, okste arvu, nõu mahu ja mullapalli osas on toodud lisas 7.
(4) Keskmisekasvulise põõsa, mille täiskasvanud taime kõrgus on kuni 2 m, istiku erinõuded istiku kõrguse, okste arvu, nõu mahu ja mullapalli osas on toodud lisas 8.
(5) Madalakasvulise põõsa, mille täiskasvanud taime kõrgus on kuni 1 m, istiku erinõuded istiku kõrguse, okste arvu ja nõu mahu osas on toodud lisas 9.
§ 12. Istutuskoha ettevalmistamine ja istikute transport
(1) Sõltuvalt liigist peab istiku kasvuks vajaliku kasvupinnase maht vastama käesoleva määruse lisa 1 punktis 2 toodud nõuetele.
(2) Kasvupinnas ei tohi sisaldada elusorganismidele, istikutele ja keskkonnale ohtlikke aineid ega mitmeaastaste umbrohtude juuri.
(3) Kasvupinnase paigaldamiseks kaevatava süvendi põhi peab olema kaldega, mis juhib vee puust eemale, või varustatud vastava drenaažiga.
(4) Tänavaäärsele haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase välispind viimistleda laugja künka või vallina ümbritsevast maapinnast kõrgemaks, et soodustada saastunud lumesulavee valgumist juurestikust eemale.
(5) Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis täidetakse osaliselt kasvumullaga.
(6) Seeneniidistiku ja mikroorganismide vaesele kasvumullale tuleb lisada biostimulante.
(7) Istikute transpordil tuleb istiku võra kaitsta ja kokku siduda pehme materjaliga.
(8) Istikute transpordil ja hoiustamisel tuleb istiku võra kaitsta tuule ja mullapalli kuivamise eest.
(9) Enne istutamist on istikut lubatud säilitada püstiasendis, võra lahti pakituna, päikese ja tuule eest varjatud kohas kuni kaks nädalat.
(10) Mullapalliga ja konteineristikut on lubatud tõsta vaid mullapallist.
§ 13. Istutamine
(1) Istiku istutamiseks tuleb eelnevalt mullapalli korralikult kasta ja istutusauku tuleb valada vähemalt 50 l vett.
(2) Istiku mullapalli ümbris tuleb pealt ja külgedelt avada selliselt, et mullapall ei laguneks.
(3) Istiku vigastatud juured tuleb tagasi lõigata.
(4) Istutamisel tuleb jälgida, et istutusaugus ei oleks juured keerdus ega otsad ülespidi.
(5) Kunstmaterjalist mullapalli ümbris tuleb eemaldada, looduslikust materjalist ümbrist eemaldama ei pea.
(6) Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks ka peale pinnase vajumist maapinnaga ühele tasandile või sellest 1 – 2 cm kõrgemale.
(7) Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu istiku juurestikku.
(8) Istutatud istik peab jääma otse ja ritta istutatud istikud peavad moodustama sirge rea.
§ 14. Istiku toestamine
(1) Lehtpuu istik tuleb toestada kohe pärast istutamist.
(2) Okaspuu istik tuleb toestada kohe peale istutamist, kui istiku kõrgus on üle 1 m.
(3) Istik toestatakse kuni 3 tugiteibaga. Alla 2,5 m kõrgused istikud toestatakse kuni kahe tugiteibaga, üle 2,5 m kõrgused istikud toestatakse vähemalt 2 tugiteibaga.
(4) Tugiteibad peavad olema tugevad, sirged ja vähemalt 5 cm läbimõõduga.
(5) Tugiteibad tuleb lüüa tugevasti aluspinnasesse väljaspoole mullapalli.
(6) Toestuskõrgus on lehtpuuistiku puhul 1/3 selle kõrgusest ja okaspuuistiku puhul 2/3 selle kõrgusest.
(7) Istiku sidumiseks tugiteivaste külge tuleb kasutada pehmet ja laia, s.o 2 – 4 cm laiust linditaolist sidumismaterjali, mis ei tohi hõõruda oksi ega tüve.
(8) Toestussüsteem peab vastu pidama istiku juurdumiseni, s.o vähemalt 2 – 3 aastat.
(9) Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugiteibaid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid.
(10) Tugiteibaid ja -sidemeid tuleb regulaarselt kontrollida ja vajadusel tugisidemeid lõdvendada.
(11) Istikute kaitseks on lubatud kasutada spetsiaalset tüvekaitset ja juurekaitseresti:
1) kaitserest tuleb toetada maa-alusele tugirõngale või istutuskasti servale;
2) tüvekaitse tuleb kinnitada tugevalt kaitseresti külge;
3) istiku tüvi seotakse tüvekaitsme külge kasutades pehmet ja laia, s.o 2 – 4 cm laiust linditaolist sidumismaterjali.
(12) Istiku juurdumisel tuleb toestussüsteem eemaldada.
(13) Puu istiku istutamise ja toestamise põhimõtteline joonis on toodud lisas 10.
§ 15. Kastmine
(1) Kastetava ala läbimõõt peab olema vähemalt võrdne istutatud istiku mullapalli või juurestiku läbimõõduga, kuid mitte vähem kui 1 m.
(2) Kastmisvee jaoks tuleb istiku ümber moodustada pinnasest madal ringvall.
(3) Kasta tuleb perioodiliselt, s.h vihmaperioodil. Eelistada tuleb harvemat ja suuremate veekogustega kastmist sagedastele kastmistele väikeste veekogustega. Soovitav on kasutada kastmiskotte.
(4) Ühekordne kastmisvee kogus peab olema piisav niisutamaks kasvupinnast ja substraati kogu juurestiku ulatuses. Soovitav kastmisvee kogus on 50 – 100 l puu kohta nädalas. Kasvupinnast ei tohi kastmisveega istiku ümbert ära uhtuda.
(5) Maa-aluse kastmissüsteemi kasutamisel tuleb juurestikku kasta ka pealtpoolt.
§ 16. Juurestiku kaitsmine
(1) Istutatud istiku juurestikku tuleb kaitsta multši, sobiva alustaimestiku, kaitserestide või muude sobilike vahenditega.
(2) Multši kasutamine:
1) üksikute istikute ümber tuleb teha multšist ring;
2) lausistutuse aladel kaetakse multšiga suurem ala;
3) multš tuleb laotada niiskele ja umbrohust puhastatud pinnale 5 - 7 cm paksuse kihina istiku tüvest vähemalt 10 cm kaugusele;
4) multši tuleb kord aastas lisada, kuna multši lagunemise ja tihenemise tõttu muutub multšikiht võraalusel ringil ajaga õhemaks.
(3) Metallist kaitserestide kasutamisel tuleb need paigaldada kohtvundamendile toetuvatele spetsiaalsetele tugiraamidele. Kohtvundamendi tarindid ei tohi kahjustada istikut või halvendada selle kasvutingimusi. Metallist kaitserestide paigaldamine otse maapinnale on keelatud.
(4) Muude sobilike vahendite kasutamisel tuleb lähtuda valmistaja juhenditest.
§ 17. Võrahooldus
(1) Peale istutustöö lõppemist tuleb istikult eemaldada vigastatud ja murdunud oksad, arvestades istutatud liigi nõudmistega.
(2) Istiku oksi võib lõigata vastava ala spetsialist.
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 18. Rakendussätted
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Lisa 1 Hindamisandmete koondtabel
Lisa 2 Lehtpuu istiku optimaalne kõrgus olenevalt tüve ümbermõõdust
Lisa 3 Konteineristiku nõu vähim maht olenevalt lehtpuu istiku suurusklassist
Lisa 4 Mullapalli vähim suurus olenevalt lehtpuuistiku suurusklassist
Lisa 5 Püstisevõraliste okaspuuistikute kõrguse intervallid ja vähimad nõu või mullapalli suurused
Lisa 6 Laiuvavõraliste oksapuuistikute võra läbimõõdu intervallid ja vähimad nõu või mullapalli suurused
Lisa 7 Kõrgekasvuliste põõsaliikide kvaliteedinõuded
Lisa 8 Keskmisekasvuliste põõsaliikide kvaliteedinõuded
Lisa 9 Madalakasvuliste põõsaliikide kvaliteedinõuded
Lisa 10 Puu istutamine ja toestamise põhimõtteline joonis
Facebook
Twitter