Tudulinna valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 18.06.2008 nr 11
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365, jäätmeseaduse § 71 ja lähtudes vallavalitsuse ettepanekust.
1. osa ÜLDSÄTTED
§ 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest, pakendiseadusest, maakonna ja valla jäätmekavast lähtudes kindlaks jäätmehoolduse korra Tudulinna valla haldusterritooriumil.
§ 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine.
§ 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Tudulinna vallas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
§ 4. Jäätmehooldust Tudulinna vallas korraldab Tudulinna Vallavalitsus.
§ 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitluse territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supluskohad jms) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab ka ürituse käigus tekkivate jäätmete veo jäätmekäitluskohta.
2. osa MÕISTED
§ 6. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
(1) Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
(2) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
(3) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
(4) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
(5) Biolagunevad (komposteeruvad) jäätmed on jäätmed, mis anaeroobselt või aeroobselt lagunevad, nagu näiteks toidu- ja aiajäätmed ning paber ja papp.
(6) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
(7) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on.
(8) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(9) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine.
(10) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
(11) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskoha järelhooldus.
(12) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.
(13) Jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks ning tavajäätmete veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument (jäätmeloa taotlemisel ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna peab taotlejal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab keskkonnaminister). Jäätmeloa annab Ida-Virumaa Keskkonnateenistus.
(14) Jäätmehooldusleping on dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid.
(15) Korraldatud jäätmeveoga piirkond - alevik ja külad, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik.
3. osa JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED
§ 7. Kõigi jäätmetekitajate esmane kohustus on vältida või vähendada tekkivate jäätmete hulka. Kõigil jäätmetekitajatel või territooriumi valdajatel peab olema jäätmete kogumiseks piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid.
§ 8. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
§ 9. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (krundil) korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja.
§ 10. Jäätmete käitlemine sh. põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.
§ 11. Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud.
§ 12. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
4. osa JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED
§ 13. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud:
(1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele, andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
(2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.
(3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras.
(4) piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, sõlmima kas ise või volitatud esindaja vahendusel jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele
(5) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu keskkonnainspektsiooni või vallavalitsuse ametniku nõudel kontrollimiseks.
(6) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma üle jäätmeid isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Ida-Viru Keskkonnateenistuses. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.
(7) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.
(8) paigutama jäätmemahuteid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse.
(9) hoidma mahutid tervena ja puhtana. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
(10) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.
5. osa JÄÄTMETE KOGUMISE ÜLDNÕUDED
§ 14. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja v.a. korraldatud jäätmeveo korral. Jäätmevaldaja on kohustatud jäätmeid koguma liigiti s.t. eraldi ja paigutama need eeskirja lisas toodud kohtadesse. Jäätmete asetamine konteinerite kõrvale on keelatud.
§ 15. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal kasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmete äravedu toimub valla poolt korraldatud jäätmeringiga ja nende paigutamine toimub selleks eraldi kohale toodud konteineritesse. Mujale territooriumile on suurjäätmete paigutamine keelatud.
§ 16. Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
(1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid
(6) erikäitlust vajavaid jäätmeid
(7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist
(8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud
(9) ehitus- ja lammutusjäätmeid
§ 17. Taaskasutatavad puhtad jäätmed (paber, papp, klaas-, plast-, metallpakendid ja joogikartong ) tuleb paigutada nende kogumiseks paigaldatud konteineritesse. Üleantavad pakendid (piima-, keefiri- või jogurtipakendid, ketšupipurgid jt) peavad olema puhtad ning vajadusel pestud.
§ 18. maksumärgiga müügipakendi müünud kauplus on kohustatud korraldama pakendi tagasivõtmise tagatisraha vastuandmisega, mis oli eelnevalt arvestatud müügihinna sisse.
§ 19. Musta ja värvilise metalli jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Metalli üleandmisel peab olema tõestatud metalli omandiõigus.
§ 20. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed veab jäätmetekitaja ise kõrvaldamiskohta või asetab vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta.
§ 21. Heitvete või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vee reostuse vältimiseks vettpidavad ja pealt suletavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. Kaevude tühjendamisel paakautoga tuleb heitvesi tühjendada selleks ettenähtud purgimiskohta.
§ 22. Tervishoiu ja veterinaarteenuse osutajate jäätmed tuleb koguda nõuetekohastesse mahutitesse ja sõltuvalt ohtlikkuse astmest üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering „Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Enne prügilasse üleandmist peavad olema eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas.
§ 23.
Tiheasustusalal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud selleks väljaehitatud kohtades või selleks otstarbeks ehitatud kompostrites. Komposteerimiskoht ei tohi asuda kaevude veekaitsevööndis ega naaberkrundi piiril ilma naabri nõusolekuta. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
Aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada olmejäätmete konteinerisse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida oma kinnistul, vallas selleks rajatavatel kompostimisplatsidel või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.
§ 24. Kuivkäimla sisu võib hajaasustusega piirkondades oma põllumaal kasutada väetisena. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla vastavalt keskkonnanõuetele. Keelatud on laotada vedelat sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele.
§ 25. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
(1) korraldama oma jäätmete taaskasutamist või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
(2) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokitele;
(3) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse ja haljasaladele;
(4) ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, kus on näidatud tekkivad jäätmed ja nende käitlemine.
§ 26. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
(1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;
(2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;
(3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
6. osa JÄÄTMETE VEDU JA PÕLETAMINE
§ 27. Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega. Korraldatud jäätmeveoga Tudulinna valla territooriumil korraldab jäätmete äraveo vallavalitsuse poolt konkursiga valitud jäätmekäitlusettevõte. Jäätmeveo teenustasud kooskõlastab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud teenustasu piirmäärade ulatuses, kooskõlas konkursil valitud jäätmekäitlusettevõttega sõlmitud lepingule.
§ 28. Territooriumi reostamise ja haisu tekkimise vältimiseks tuleb Tudulinna alevikus kortermajade juures asuvaid jäätmete konteinereid tühjendada mitte harvemini kui kord kuus. Konteinerite tühjendamine hajaasustusega alal toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.. Jäätmed, mis võivad ohustada tervist, tuleb jäätmekäitlejale üle anda koheselt.
§ 29. Jäätmekogumisvahendite tühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud, transportija kannab vastutust jäätmekoorma transportimise või laadimise käigus toimunud keskkonnareostuse eest.
§ 30. Prügilat Tudulinna valla territooriumil ei ole. Jäätmed veetakse Uikala või Torma prügilatesse. Ohtlikud jäätmed viib jäätmekäitlusettevõte, sõltuvalt nende koostisest, selleks kohandatud jäätmekäitluskohta.
§ 31. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides riisutud kulu, oksi või lehti. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire ilma territooriumi valdaja nõusolekuta on keelatud.
§ 32. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
§ 33. Biolagunevaid jäätmeid võib kompostida ka oma krundil või kinnistul (k.a. kortermajad) vastavalt olmejäätmete kompostimise nõuetele. Väljaspool oma kinnistut, välja arvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.
§ 34. Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.
7. osa ELEKTRI JA ELEKTROONIKASEADMETE JÄÄTMETE JA VANADE AUTOREHVIDE KOGUMINE
§ 35. Elektri- ja elektroonikaseadmed s.h. külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda valla poolt kaks korda aastas organiseeritud kogumisringile või uue toote ostmisel kauplusesse kooskõlas jäätmeseaduse paragrahvile 23.
§ 36. Vanad autorehvid tuleb üle anda valla poolt organiseeritud kogumisringile või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehvi ettevõttesse kooskõlas jäätmeseaduse paragrahvile 23.
8. osa OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE
§ 37. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
§ 38. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.
§ 39. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri sätestatud korrale.
§ 40. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
§ 41. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutamiskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia valla poolt kaks korda aastas korraldatud kogumisringile. Ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele või mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, antakse üle jäätmeseaduse alusel vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Samuti võib kõlbmatuid ravimeid paigutada ohtlike jäätmete kogumiskonteineritesse või anda apteeki, veterinaarravimite osas veterinaarapteeki.
§ 42. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
9. osa JÄÄTMEVEDU
§ 43. Tudulinna valla territoorium on korraldatud jäätmeveoga territoorium, kus jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.
§ 44. Korraldatud jäätmeveo puhul valitakse jäätmevedaja vallavalitsuse poolt korraldatud konkursi korras. Konkursi kutsedokumentides määratakse veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (sagedus ja aeg), jäätmeveo teenustasu piirmäär.
§ 45. Punktis 42 nimetamata Tudulinna valla külade jäätmevaldajad peavad sõlmima jäätmekäitluslepingu vallavalitsuse poolt valitud jäätmevedajaga või korraldama jäätmekäitluse ise. Viimasel juhul on nad kohustatud kontrollorgani nõudmisel tõendama kviitungiga, et jäätmed on üle antud jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 46. Korraldatud jäätmeveoga Tudulinna valla territooriumil võib vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Sel juhul esitab jäätmevaldaja üks kord aastas vallavalitsusele viimase määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.
§ 47. Jäätmete kogumisvahendina võib kasutada:
(1) kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mis on valmistatud metallist või plastikust, mahtudega 80, 140, 240, 600, 800 liitrit, 2,5 m³ ja 4,5 m³. Neid peab olema võimalik jäätmeautodele tühjendada tõstemehhanismidega või käsitsi;
(2) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse;
(3) projektikohaselt ehitatud sette- ja kogumiskaeve reovee jaoks;
(4) purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks;
(5) korralikult suletud transpordivahendi käru.
Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel, olema märgistatud ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas.
§ 48. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust.
10. osa KONTROLL JA VASTUTUS
§ 49. Jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmist Tudulinna valla territooriumil kontrollivad ja väärteoasja menetlevad keskkonnainspektsioon ja Tudulinna Vallavalitsus.
§ 50.
Tudulinna valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik - karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni:
- tootjale ja toote levitajale pandud kohustuse rikkumise eest oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata - karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut. Sama teo eest karistatakse juriidilist isikut kuni 50 000 krooni;
- jäätmete käitlemiseks üleandmise eest jäätmeloata isikule, kui luba on nõutav - karistatakse rahatrahviga kuni 250 trahviühikut. Sama teo eest karistatakse juriidilist isikut kuni 50 000 krooni.
§ 51. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse täies ulatuses nende tekitaja kulul. Kui reostuse tekitaja keskkonnareostust ei likvideeri, siis korraldab likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud territooriumi valdaja. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud territooriumi valdaja reostuse likvideerimise omal kulul. Kui reostatud territooriumi valdaja ei täida eelpool nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise territooriumi valdaja kulul Tudulinna Vallavalitsus.
11. osa LÕPPSÄTTED
§ 52. Muuta kehtetuks Tudulinna Vallavolikogu 19.novembri 2003.a. määrus nr. 20 „Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“.
§ 53. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.
Urve Erikson
Volikogu esimees
Facebook
Twitter