ElamumajandusÜhisveevärk ja kanalisatsioon

Teksti suurus:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri - sisukord
Väljaandja:Suure-Jaani Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.05.2021
Avaldamismärge:RT IV, 31.12.2012, 69

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri

Vastu võetud 25.02.2011 nr 42
jõustumine 11.03.2011

Määrus antakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse paragrahvi 3 lõike 3 ja paragrahvi 8 lõike 4 alusel.

I. ÜLDOSA

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja selle kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Suure-Jaani valla territooriumil veega varustamise, reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja, vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanike või valdajate vahel ning on kohustuslik täitmiseks kõigile Suure-Jaani vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

  (2) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

  (3) Eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.

§ 2.   Mõisted

1) arvestusperiood - veevarustuse ja reoveeärajuhtimise teenuse osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve;

2) avalik veevõtukoht - ühisveevärgil asuvaveevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koosteenindamiseks vajalike ehitistega;

3) fekaalid - kuivkäimlast väljaveetavad jäätmed;

4) heitvesi - kasutusel olnud ja loodusesse tagasijuhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav seadmete- ja drenaaživesining muu pinnase- ja pinnavesi;

5) kanaliseerimine - reovee kogumine ja ärajuhtiminekanalisatsiooni kaudu;

6) klient - kinnistu omanik või valdaja,hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik võivaldaja, kelle veevärk ja kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ja kes on sõlminud vee-ettevõtjagalepingu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse kasutamiseks;

7) kinnistu - kinnistusraamatusse iseseisva üksusenakantud kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus;

8) kinnistu kanalisatsioon - liitumispunktistkinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitise sisekanalisatsioon)kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;

9) kinnistu omanik - kinnisasja omanik, hoonestusõiguseomanik, korteriomanik ja korterihoonestusõiguse omanik ning kuni nendekinnistamiseni ka krundi õiguspärane valdaja ning ehitise kui vallasasja juurdekuuluva maa omanik või valdaja, samuti erastatavate elamute puhul kunikorteriühistu moodustamiseni kohustatud subjekt;

10) kinnistu veevärk - liitumispunktistkinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitise siseveevärk) kinnistuveega varustamiseks ühisveevärgist;

11) liitumine - kinnistu veevärgi torustikuühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamineühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenustekasutamiseks;

12) liitumistasu - ühekordne tasu, mis tuleb kinnistuomanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistukanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga;

13) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorulenne kinnistu veevärki;

14) peatoru - ühisveevärgi või -kanalisatsioonitorustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reoveekanaliseerimine;

15) purgimine - tekkekohast äraveetud reovee jafekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine;

16) reovesi - ühiskanalisatsiooni juhitav vesi,mida on kasutatud olmes, tööstuses või põllumajanduses ning mille keemilisija/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri), hõlmabka fekaale ja reovee puhastamise käigus tekkivat setet;

17) reovee kanalisatsioon - rajatised ja seadmedainult reovee kanaliseerimiseks;

18) sademevee kanalisatsioon - rajatised ja seadmedsademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ning puhta reoveekanaliseerimiseks;

19) sisendustoru - kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktistveearvestini;

20) vaatluskaev - avatava luugi ja põhjas asuvavoolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;

21) vee-ettevõtja - juriidiline isik, kes osutabveevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniabil;

22) vee- või reovee mõõtesõlm - vee või reoveemõõtmiseks ettenähtud vee- või reoveearvesti ja arvesti juurde kuuluvastarmatuurist koosnev tehniline sõlm;

23) vee- või reovee mõõtekaev - kaev, kus asub vee-või reoveemõõtesõlm;

24) ühenduskraan - veevarustuse ühendustorul peatorujuures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;

25) ühendustoru - kinnistu veevärki veega varustavvõi kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastu võttev toru peatorustliitumispunktini;

26) ühiskanalisatsioon - ehitise ja seadmete kompleksmitme kinnistu reovee kanaliseerimiseks;

27) ühisveevärk - ehitise ja seadmete kompleks mitmekinnistu veega varustamiseks ning vee kasutamiseks kahjutule tõrjumisel, kuiselleks ei ole ette nähtud muid veevõtukohti;

28) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii -ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitise või seadme ettenägematu purunemine võirikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veegavarustamine ja nende reovee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitisedvõi keskkond;

29) ühisvoolne kanalisatsioon - rajatised reovee ningsademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ühisekskanaliseerimiseks;

30) abonent - korter või ühepereelamu;

31) abonenttasu - tasu, mida klient maksabühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohase toimimise tagamiseks sõltumatakasutamisest.

§ 3.   Üldnõuded

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab tagama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise.

  (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja.

  (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine toimub valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK) alusel selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning klientidele.

  (4) Ühisveevärgivesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama kehtestatud nõuetele.

  (5) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale.

  (6) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel.

  (7) Ühisveevärgist vee võtmine, va. vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni reovee juhtimine toimub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel.

  (8) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud reovee eest maksab klient eeskirjas sätestatu kohaselt.

§ 4.   Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine

  (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

  (2) Kuivendusdrenaaž, sademetevee restkaev koos äravoolutoruga jms reovee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka.

§ 5.   Liitumispunkt

  (1) Liitumispunkt on ühisveevärgi peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt üks meeter väljaspool kinnistu piiri.

  (2) Veevärgi liitumispunktiks on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri.

  (3) Kanalisatsioonitorustiku liitumispunktiks on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka.

 

  (4) Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev.

  (5) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenus- ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde.

§ 6.   Liitumispunkti ümberehitus

  Kui omavalitsus või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

§ 7.   Kruntide suuruse ja piiride muutmise kooskõlastamine

  (1) Detailplaneeringuta kruntide suuruse ja piiride muutmine, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb kinnistute omanikel tegevus eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga.

  (2) Kui muutmisega seoses tekib vajadus veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamiseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga.

  (3) Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea teostustähtajast kinni, on vee-ettevõtjal õigus § 27 lõike 1 alusel vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda.

II. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMINE

§ 8.   Liitumine

  (1) Vallavolikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga arengukava kohaselt piiritletud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud alal on kõigil kinnistu omanikel õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liituda.

  (2) Liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt vee-ettevõtjale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel.

§ 9.   Liitumistaotlus

  Taotluse vormi koostab vee-ettevõtja ja see peab sisaldama:
  1) taotleja isikuandmeid;
  2) andmeid kinnisasja omandi ja suuruse kohta;
  3) andmeid olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta;
  4) andmeid olemasoleva ja ühisveevärgist kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta;
  5) andmeid ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koguse ja reostusastme kohta;
  6) ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta;
  7) ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;
  8) kinnistu plaani mõõtkavas 1:5000, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised ja nende ühendused tehnovõrkudega ja kavandatavate ehitiste eeldatav paiknemine.

§ 10.   Taotluse läbivaatamise tähtaeg

  Vee-ettevõtja vaatab liitumistaotluse 30 päeva jooksul läbi ja esitab taotlejale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (edaspidi liitumistingimused).

§ 11.   Liitumistingimuste sisu

  Liitumistingimustes näidatakse:
  1) liitumispunktid;
  2) lubatud veevõtu ja reovee ärajuhtimise kogused ning reoveega ära juhtida lubatud reoained, nende lubatud kontsentratsioonid ja kogused;
  3) tehnilised erinõuded;
  4) liitumistingimuste kehtivusaeg;
  5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaeg.

§ 12.   Taotluse rahuldamata jätmine

  Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise taotlust mitte rahuldada või rahuldada see piiratud ulatuses juhul, kui:
  1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;
  2) taotleja tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;
  3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

§ 13.   Liitumislepingu sõlmimine

  (1) Liitumisleping sõlmitakse 30 päeva jooksul pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) kinnitamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei selles ole arvestatud liitumistingimustega.

§ 14.   Liitumisprojekt

  Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub valla ehitusmääruse kohaselt.

§ 15.   Liitumislepingu lõpetamine

  (1) Liitumisleping lõpetatakse liituja taotlusel, kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata ulatuses, mida vee-ettevõtja on kandnud antud liitumise tõttu.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping lõpetada:
  1) juriidilise isiku likvideerimisel ilma õigusjärglaseta;
  2) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel.

§ 16.   Liitumislepingu muutmine

  (1) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamist.

  (2) Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sh olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. Otsuse, milliste teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb vee-ettevõtja.

§ 17.   Liitumistasu

  (1) Liitumistasuga tagatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga.

  (2) Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (va arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi).

  (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või kinnistu omaniku vahetumise korral ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

§ 18.   Liitumistasu suurus

  (1) Liitumistasu suurus liitujale või kliendile arvutatakse vee-ettevõtja poolt liitumistasu arvutamise metoodika alusel,

  (2) Liitumistasu arvutamise metoodika aluseks on kavandatav veetarvidus ühisveevärgist ning ühiskanalisatsiooni ära juhtida kavandatav reovee kogus, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu jaoks rajatava ühendustoru ja liitumispunktide ehitamise kulud. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni rajab kinnistu omanik omal kulul.

§ 19.   Liitumistasu maksmine

  (1) Liituja maksab liitumistasu vee-ettevõtja ja liituja vahel sõlmitud liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa liitumislepingule lisatud maksegraafiku alusel.

  (2) Maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab liituja vee-ettevõtjale liitumislepingus kokku lepitud suurusega viivist. Viivise suurus on kuni 0,05% ööpäevas.

III. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE

§ 20.   Teenusleping

  (1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vallavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule.

  (2) Teenuslepingu tingimustele vastavalt on vee-ettevõtjal õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle.

§ 21.   Teenuslepingu tähtaeg

  (1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline.

  (2) Tähtajatu teenusleping sõlmitakse siis, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused.

  (3) Tähtajaline teenusleping sõlmitakse siis, kui toimub ajutine veekasutus ja reovee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja reovee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja.

§ 22.   Teenuslepingu sõlmimine

  (1) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga.

  (2) Kinnistu omanikuga, kelle elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja(te) kaudu.

  (3) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja reovee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni.

  (4) Teenuslepingu sõlmimiseks esitab kinnistu omanik vee-ettevõtjale vormikohase avalduse, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid.

  (5) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 30 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

§ 23.   Teenuslepingu sisu

  Teenusleping peab sisaldama:
  1) võetava vee ja ärajuhitava reovee arvestamise korda;
  2) ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtuseid arvestusega, et ühiskanalisatsioonist väljuv reovesi vastaks kehtestatud nõuetele;
  3) veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumise korda.

§ 24.   Teenuslepingu lõpetamine kliendi soovil

  (1) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel.

  (2) Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee kanaliseerimise omavoliliseks.

§ 25.   Teenuslepingu peatamine

  Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

§ 26.   Teenuslepingu lõpetamine vee-ettevõtja soovil

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping juhul:
  1) kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;
  2) kinnistu piiri muutumisel või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamisel või muu tegevuse puhul, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;
  3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja reovee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata;
  4) juriidilise isiku likvideerimisel õigusjärglaseta;
  5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;
  6) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

  (2) Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja paragrahvi 27 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

§ 27.   Teenuslepingu uuendamine

  (1) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja reovee kanaliseerimise kulud.

  (2) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut lõike 1 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping.

§ 28.   Andmete avalikustamine

  (1) Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava reovee koguse ning reoainete kohta.

  (2) Avalikustada ei tohi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja reovee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.

§ 29.   Teenuste sulgemine

  (1) Kliendile vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt. Erandjuhtudel on vee-ettevõtjal eeskirja alusel õigus kliendile vee andmine ja reovee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata.

  (2) Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu reovee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (3) Vee andmine ja reovee kanaliseerimine taastatakse peale sulgemise põhjuse kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu.

§ 30.   Teenuste osutamise peatamine

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja reovee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste tööde alustamisel ning enne plaanilisi töid vähemalt kolm kalendripäeva ette.

  (2) Teavitamise korrast kinnipidamisel ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul kliendile vee andmise ja reovee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest.

  (3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena.

  (4) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel tagab vee-ettevõtja kliendi veega varustamise ja reovee ärajuhtimise muul viisil.

§ 31.   Vastutus

  (1) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad vastutust tekitatud kahju, sh sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest.

  (2) Veekao suurus arvutatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel.

  (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuse eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja paragrahvi 29 lõikes 2 ja paragrahvi 30 lõikes 3 toodud juhtudel.

  (4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

§ 32.   Veega varustamise nõuded

  (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse asutuse kehtestatud vee kvaliteedi nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis.

  (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti kehtiva üldplaneeringu alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilistest lahendustest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja omal kulul.

§ 33.   Piirangud vee kasutamisel

  Ühisveevärgivee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse kastmiseks vee kasutamise tingimused teenuslepinguga.

§ 34.   Tuletõrjehüdrantide korrashoid

  (1) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastab vee-ettevõtja.

  (2) Tuletõrjehüdrante kasutab päästeteenistus kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Muuks otstarbeks võib neist vett kasutada ainult vee-ettevõtja loal lepingu alusel.

  (3) Hüdrantide kasutamine õppustel ja tarvitatava vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks.

§ 35.   Sisendustoru

  (1) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või muu ettevõtja valla ehitusmääruse alusel. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

  (2) Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

  (3) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

  (4) Lõigetes 1 ja 2 toodud nõuete eiramise ning sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja poolt sellekohane akt.

  (5) Vee-ettevõtjal on lõike 3 nõude eiramisel kliendi poolt akti alusel õigus ilma eelteateta sulgeda vee andmine kinnistule koheselt lekke ilmnemisel sisendustorust vastavalt eekirja paragrahvile 29.

§ 36.   Ühiskanalisatsiooni otstarve

  (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud:
  1) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks;
  2) sademevee kanalisatsiooni puhul sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta reovee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel.

  (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, sh ka eelnevalt purustatud kujul.

§ 37.   Nõuded paigaldus- ja paisutuskõrgusele

  (1) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujaile teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus.

  (2) Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimene, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuste eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja oma kulul.

§ 38.   Purgimine

  (1) Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ainult vee-ettevõtja poolt selleks lubatud kohtades.

  (2) Purgimiskoha hooldust korraldab vee-ettevõtja.

§ 39.   Reovee kanaliseerimine

  (1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult reovett, mis ei kahjusta ühiskanalisatsiooni ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

  (2) Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida reovett, mis:
  1) sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 16.10.2003 määrusele nr 75 "Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta";
  2) mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi;
  3) reovett, mis sisaldab:põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;

inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;

radioaktiivseid aineid;

inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlike aineid.

  (3) Kanaliseeritava reovee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40oC ja pH madalam kui 6,5 ning kõrgem kui 8,5.

  (4) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi.

§ 40.   Omavoliline ühendus

  (1) Mistahes torustiku ühendust (sh ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks.

  (2) Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul:
  1) koostatakse vee-ettevõtja poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele;
  2) kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja paragrahvi 43 ja 44 lg 1 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest;
  3) omavolilise ühenduse kestvus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui seda ei ole küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks üks aasta, tuletõrjehüdrandist veevõtu korral üks kuu;
  4) kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjal hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

§ 41.   Omavoliline veekasutus ja reovee kanaliseerimine

  (1) Veekasutus ja reovee kanaliseerimine on omavoliline, kui:
  1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud teenuslepingut;
  2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud;
  3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;
  4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;
  5) vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur on eemaldatud;
  6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud;
  7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;
  8) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;
  9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

  (2) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 39 lõikes 1 toodud juhtusid tingimustel, kui on kinni peetud samas toodud nõuetest.

§ 42.   Tegevus omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise korral

  (1) Omavolilise veekasutamise ja reovee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja reovee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja ette teatamata sulgeda.

  (2) Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

  (3) Kui omavoliline veekasutamine ja reovee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu reovee kanaliseerimine vastavalt eeskirja paragrahvi 29 lõikele 1, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 43.   Hüvitus omavolilise tegevuse korral

  (1) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s.

  (2) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust reovee ärajuhtimise eest.

§ 44.   Hüvituse arvutamine

  (1) Omavolilise reovee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt paragrahvile 43;
  2) kanalisatsiooni survetorul asuva reoveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt paragrahvile 43 reoveearvesti siseläbimõõdu järgi;
  3) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja § 47 lõike 1 punktis 2 toodud arvestuskorrale.

  (2) Omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise kestvus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja reovee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

  (3) Eeskirja paragrahvides 43 ja 44 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja faktiliste ja tehnilistest asjaolude alusel vähendada.

§ 45.   Keelatud ühendused

  Keelatud ühendused on:
  1) reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral);
  2) kõrge temperatuuriga vee või auru sattumine ühisveevärki või -kanalisatsiooni kinnistu poolt;
  3) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;
  4) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (va. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;
  5) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;
  6) ühendused, mis võimaldavad sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

§ 46.   Tegutsemine keelatud ühenduse korral

  (1) Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja sellekohane akt.

  (2) Eeskirja paragrahvi 45 lõikes 1 ja lõike 3 punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja ette teatamata vee andmise kliendi kinnistutorustikku sulgeda.

  (3) Eeskirja paragrahvi 45 lõike 3 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel või vee-ettevõtja reovee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja paragrahvi 27 lõikele 1.

§ 47.   Hüvitus keelatud ühenduse korral

  (1) Eeskirja paragrahvi 45 lõike 3 kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust:
  1) eeskirja § 45 lõike 3 punktis 3 toodud juhul vastavalt eeskirja § 44 lõike 1 punktis 1 toodud arvestuskorrale.
  2) eeskirja § 45 lõike 3 punktis 4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus.

  (2) Kui kliendi või kinnistu omaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenev kahju kliendi või kinnistu omaniku poolt.

§ 48.   Ajutine torustik

  (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja reovee kanaliseerimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel.

  (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavalt vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele.

  (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

  (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vahel on nende ühinemiskoht. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

  (5) Ajutiste torustike kohta kehtivad kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

  (6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm.

§ 49.   Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

  Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

§ 50.   Kliendi kohustused

  (1) Klient on kohustatud:
  1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;
  2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;
  3) tagama vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

  (2) Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vaba juurdepääsu maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorra eeskirjale, samuti hoolitsema peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide säilivuse ning nähtavuse eest, nende vigastustest ja kaotsiminekust koheselt teatama vee-ettevõtjale.

  (3) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

§ 51.   Teenuste sulgemine

  Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu kanaliseerimise vastavalt eeskirja § 29 lõikele 1 kui rikutakse eeskirja § 50 lõike 1 nõudeid.

§ 52.   Sulgurite avamine/sulgemine

  (1) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine.

  (2) Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. Sulgemisest tuleb koheselt teatada vee-ettevõtjale.

§ 53.   Vee-ettevõtja õigused

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

  (2) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida:
  1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;
  2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;
  3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;
  4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

§ 54.   Vee kontrollmõõtmine

  (1) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist.

  (2) Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist.

  (3) Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmisega kinnitust.

  (4) Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel lähtudes vastava tarbijagrupi reovee hinnast.

IV. VEE JA REOVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS

§ 55.   Vee mõõtmine

  (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega.

  (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

  (3) Kliendi veetarvidust mõõdetakse veearvestiga.

  (4) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vee-ettevõtja poolt kehtestatud korra alusel.

§ 56.   Veemõõtesõlme paigaldamine

  Veemõõtesõlm paigaldatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu kliendi kulul, kui:
  1) hoones puudub selleks võimalus;
  2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
  3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 100 m;
  4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

§ 57.   Veemõõtesõlme asukoht

  (1) Veemõõtesõlm peab asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

  (2) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

  (3) Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti.

  (4) Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

§ 58.   Veemõõtesõlme ehitamine

  (1) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused.

  (2) Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

§ 59.   Veearvesti paigaldamine

  (1) Veearvesti paigaldab omal kulul vee-ettevõtja tähtajatult, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidi veearvesti hooldust ja taatlust.

  (2) Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti vee-ettevõtja.

  (3) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest.

  (4) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (sh külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt.

  (5) Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

§ 60.   Nõuded veearvestile

  (1) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommide kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. Vee-ettevõtjal on õigus üldveemõõtja ja korterite veemõõtjate näitude summa erinevus jagada proportsionaalselt tarbitud veekogusele tarbijate vahel veemõõtja lubatud eksimise piirides.

  (2) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

§ 61.   Kliendi kohustused

  (1) Klient peab tagama:
  1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;
  2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;
  3) veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku;
  4) veemõõtesõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana;
  5) juurdepääsu veearvestile.

  (2) Klient teatab koheselt vee-ettevõtjale veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest või kaotsiminekust.

§ 62.   Vastutus

  Kui ei ole kinni peetud eeskirja § 61 lõike 1 punktide 3 ja 4 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja § 29 lõikele 1.

§ 63.   Tarbitud vee arvestamise erijuhud

  (1) Vee-ettevõtja poolt lekke avastamise korral kinnistu torustikes käsitletakse seda kui omavolilist veekasutust ja rakendatakse eeskirja §-des 42 ja 43 toodut.

  (2) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise alusel. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

  (3) Kui eeskirja § 60 lõike 2 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva kolme kalendrikuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel.

  (4) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

§ 64.   Reovee arvestus

  Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega.

V. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA REOVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSTE EEST

§ 65.   Arveldamine

  Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest, sh veearvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

§ 66.   Arve tasumine

  (1) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast.

  (2) Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast.

  (3) Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole.

  (4) Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tähtaega ületava päeva eest.

§ 67.   Viivis

  (1) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,15% tasumata summalt päevas.

  (2) Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige.

§ 68.   Teenuse sulgemine

  Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus vee andmise ja reovee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 29 lõike 1 kohaselt.

Arnold Pastak
vallavolikogu esimees

Lisa 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json