KOV määruste valdkondlik liigitus: Sotsiaalhoolekanne → Toetused

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Sotsiaaltoetuste kord

Vastu võetud 19.09.2013 nr 21
RT IV, 03.10.2013, 8
jõustumine 01.11.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesolev määrus sätestab isikutele, kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud Pärnu linn, Pärnu linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ja korra.

§ 2.   Mõisted

  (1) Sotsiaaltoetus on leibkonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.

  (2) Leibkond on üksikisik, perekond või ühist eluruumi ja ühtset tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

  (3) Üksinda last kasvatav vanem on isik, kelle:
  1) lapse teine vanem on surnud;
  2) lapse teine vanem on kuulutatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks;
  3) lapse teine vanem ei täida lapse osas ülalpidamiskohustust ja ei ela lapsega ühel aadressil.

  (4) Puudega lapse hooldaja on isik, kes on lapse vanem, võõrasvanem, eestkostja või perekonnas hooldaja, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

  (5) Võõrasvanem on isik, kes on lapse vanemaga abielus olev isik ja kes ei ole selle lapse vanem.

  (6) Perekonnas hooldaja on hooldusvanem, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

  (7) Lapsendaja on lapsendamist taotlev isik.

  (8) Täisealise puudega isiku hooldaja on kohaliku omavalitsuse poolt määratud teovõimeline isik, kes tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve.

§ 3.   Toetuste liigid

  (1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus;
  2) hooldustoetus;
  3) lisatoetus.

  (2) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused on:
  1) lapse sünnitoetus;
  2) Vabadussõja veteranide leskede toetus;
  3) juhtkoera ülalpidamise toetus;
  4) töö kaotanud vanematele makstav lapse koolitoetus;
  5) asenduskodu- ja perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetus;
  6) laste leinalaagris osalemise toetus;
  7) perekonnas hooldaja toetus;
  8) Tšernobõli Aatomielektrijaama (edaspidi AEJ) likvideerimisel osalenud isikute toetus;
  9) puudega lapse hooldaja toetus;
  10) täisealise puudega isiku hooldaja toetus.

§ 4.   Toetuste suurused

  Toetuste suurused ja toetuste arvestamisel arvesse võetavate kulutuste piirmäärad kehtestab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), välja arvatud § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud toetuse puhul.

2. peatükk TOETUSTE MAKSMISE TINGIMUSED 

1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 5.   Maksmise üldtingimused

  (1) Pärnu linna eelarvest makstavad leibkonna sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetusi määratakse juhul, kui taotleja enese ja tema leibkonna ressursid on ammendatud.

  (2) Leibkonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse arvestamise aluseks on leibkonna kõikide liikmete sissetulekud. Regulaarse sissetuleku puhul võetakse arvesse taotluse esitamisele eelneva kalendrikuu eest saadud sissetulek, ebaregulaarse sissetuleku puhul eelneva 6 kalendrikuu keskmine sissetulek.

  (3) Sissetulekute hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduses ja käesolevas määruses sätestatud sotsiaaltoetusi ning ühekordseid riiklikke toetusi (lapse sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus).

  (4) Tagastatud tulumaks võetakse sissetulekuna arvesse summas, mis isikule reaalselt tagastatakse ja mida ta saab oma leibkonna toimetuleku tagamiseks kasutada.

  (5) Sotsiaaltoetust ei maksta, juhul kui:
  1) toetuse taotlejal või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmel on toimetulekuks piisavalt vahendeid;
  2) taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

  (6) Kui toetus maksti isikule käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaoludel, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib sotsiaaltoetuse määraja teha isikule ettekirjutuse toetuse tagastamiseks.

§ 6.   Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus

  (1) Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetust makstakse lastega leibkondadele, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on allpool linnavalitsuse kehtestatud piiri.

  (2) Üldjuhul makstakse koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetust igakuiselt taotlusele järgneval poolaastal.

§ 7.   Hooldustoetus

  (1) Hooldustoetust makstakse ilma seadusjärgsete ülalpidajateta täisealistele isikutele hooldusteenuse eest tasumiseks.

  (2) Erandjuhtudel võidakse hooldustoetust maksta, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi, vanuse, töötuse või toimetulekuraskuste tõttu ei ole suutelised oma ülalpidamiskohustust täitma või kui seadusjärgsetelt ülalpidajatelt on ülalpidamiskohustuse täitmist ebamõistlik nõuda.

  (3) Hooldustoetuse arvestamisel võetakse leibkonna sissetulekute arvutamisel arvesse ka taotlejast eraldi elava pereliikme sissetulekud juhul, kui viimane on perekonnaseaduse järgi kohustatud üleval pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.

  (4) Hooldustoetust ei maksta, kui taotleja või tema ülalpidamiskohustusega isikute omandis on rahalisi vahendeid, vallas- või kinnisasju, mis võimaldavad hooldusteenuse eest tasuda või mida saab kasutada viisil, mis võimaldab tagada isiku ülalpidamise.

  (5) Hooldustoetuse suurus moodustab üldjuhul osa osutatava teenuse hinnast.

§ 8.   Lisatoetus

  (1) Lisatoetust makstakse vahendite olemasolu korral väikese sissetulekuga leibkondadele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks. Lisatoetus määratakse summas, mis tagab leibkonnale eluks vajalikud vahendid vastavalt riiklikule toimetulekupiirile leibkonnaliikmete arvust lähtuvalt.

  (2) Lisatoetuse arvestamisel võetakse eluks hädavajalike kulutustena arvesse järgmised kulud:
  1) retseptiravimite ostmine;
  2) isikuttõendavate dokumentide vormistamine;
  3) tehniliste abivahendite või proteeside (va hambaproteesid) muretsemine;
  4) hooldusravi omaosalus;
  5) raviasutuse visiiditasu ja voodipäevatasu;
  6) toimetulekuks vajalikud teenused (nt telefon, hapnikukontsentraatori ülalpidamine, transpordi tagamine jm);
  7) laste huvitegevuse kulud üldhariduse omandamise ajal (üks huvitegevus leibkonna iga lapse kohta);
  8) laste koolitarvete soetamine ja kooli poolt Eestis korraldatud ühisüritustel osalemine;
  9) laste kooli lõpetamisega seotud kulud;
  10) lasteaia osalustasu;
  11) laste suvelaagris osalemine (üks kord kalendriaastas ühe lapse kohta);
  12) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega (nt loodusõnnetus, tulekahju või muud varalist kahju põhjustanud õnnetus, leibkonna liikme või sugulase matuse korraldamine) seotud kulud.

  (3) Laenusid, võlgnevusi, täitenõudeid, liisinguid ja tasulisi raviteenuseid (va § 8 lg 2 p 4 ja 5 nimetatud kulud) ei arvestata lisatoetuste määramisel leibkonna väljaminekute hulka.

  (4) Hoolekandekomisjon võib otsustada erandina lisatoetuse maksmise:
  1) isikule, kelle elukohana rahvastikuregistris ei ole registreeritud Pärnu linn, kuid kes abi vajamise ajal asub Pärnu linnas;
  2) leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri, kuid toetus on hädavajalik leibkonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja hoidmaks ära abituse süvenemist.

  (5) Õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaolude puhul on hoolekandekomisjonil õigus määrata lisatoetust ka leibkondadele, kelle sissetulekud pärast normpinna eluaseme kulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri.

2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 9.   Lapse sünnitoetus

  (1) Lapse sünnitoetuse suurus on 400 eurot ja see makstakse lapse sünni puhul lapse seaduslikule esindajale, sh perekonnas hooldajale, kolmes osas:
[RT IV, 31.12.2013, 26 - jõust. 03.01.2014, rakendatakse alates 01.01.2014]
  1) 200 eurot makstakse pärast lapse sündi tingimusel, et mõlemad lapse vanemad, lapsendaja, eestkostja või üksinda last kasvatav vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik(ud) lapse sünniaasta 01. jaanuari seisuga;
[RT IV, 31.12.2013, 26 - jõust. 03.01.2014, rakendatakse alates 01.01.2014]
  2) 100 eurot makstakse lapse aastaseks saamisel tingimusel, et mõlemad lapse vanemad, lapsendaja, eestkostja või üksinda last kasvatav vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik(ud) lapse aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga;
  3) 100 eurot makstakse lapse kaheaastaseks saamisel tingimusel, et mõlemad lapse vanemad, lapsendaja, eestkostja või üksinda last kasvatav vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik(ud) lapse kahe aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga.

  (2) Laps peab rahvastikuregistri andmetel olema Pärnu linna elanik sünnist alates ja elama toetuse taotlejaga ühel aadressil.

  (3) Perekonnas hooldamise teenuse osutaja ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui hooldatava rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.

§ 10.   Vabadussõja veteranide leskede toetus

  (1) Vabadussõja veteranide leskede toetuse maksmise eesmärgiks on Vabadussõjas võidelnud veteranide leskede meelespidamine Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.

  (2) Toetust makstakse vastavalt Sotsiaalkindlustusameti andmetele neile Vabadussõja veteranide leskedele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Pärnu linn toetuse maksmise kuu 01.kuupäeva seisuga.

§ 11.   Juhtkoera ülalpidamise toetus

  (1) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse nägemispuudega inimestele, kes kasutavad abivahendina pimeda juhtkoera tingimusel, et Pärnu Pimedate Ühing on esitanud sotsiaalosakonnale sellekohase kinnituse.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus juhtkoera ülalpidamiseks kalendriaastaks.

§ 12.   Töö kaotanud vanematele makstav lapse koolitoetus

  (1) Töö kaotanud ühiselt või üksinda last kasvatavale vanemale, lapse eestkostjale või lapse hooldajale (edaspidi koos nimetatud töö kaotanud vanem) makstakse pere iga kuni 19-aastase üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppiva ja vanemaga ühel aadressil elava lapse kohta jooksva kalendriaasta oktoobris ühekordset toetust.

  (2) Ühiselt last kasvatavale töö kaotanud vanemale makstakse toetust tingimusel, et:
  1) lapse mõlemad vanemad ja laps on elukoha registreerinud Pärnu linnas ja elukoha registrikanne on tehtud enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuarit;
  2) mõlemad vanemad on taotluse esitamise ajal registreerinud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

  (3) Üksinda last kasvatavale töö kaotanud vanemale makstakse toetust tingimusel, et:
  1) vanem ja laps on elukoha registreeritud Pärnu linnas ja elukoha registrikanne on tehtud enne toetuse taotlemise aasta 1. jaanuarit;
  2) vanem on taotluse esitamise ajal registreeritud Eesti Töötukassas töötuna või tööotsijana.

§ 13.   Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetus

  (1) Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivatele isikutele makstava toetuse eesmärk on tunnustada asendushooldusel viibivate laste ja noorte pingutusi hariduse omandamisel ning toetada neid teenuselt iseseisvasse ellu astumisel.

  (2) Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetust makstakse:
  1) vanemliku hoolitsuseta alaealistele, kelle eestkostjaks on või kelle suhtes täidab eestkostja ülesandeid Pärnu linn;
  2) teenusel viibimise jooksul täisealiseks saanud ning kesk-, kutse- või kõrgharidust omandavale noorele.

  (3) Toetust makstakse ühekordselt järgmiste oluliste elusündmuste puhul:
  1) kooli lõpetamise puhul põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamisel;
  2) peale teenuse lõppemist iseseisvasse ellu astumisel.

§ 14.   Perekonnas hooldamise toetus

  (1) Perekonnas hooldamise toetust makstakse hooldusvanemale perekonnas hooldamisel viibiva lapse ülalpidamiskulude (sh kommunaalmaksed, hooldatava ravikulud, ravimite hind, taskuraha, harrastus-, õppe või vaba aja veetmise kulud vm ettenägematud kulud) osaliseks kompenseerimiseks.

  (2) Perekonnas hooldamise teenuse osutaja ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui hooldatava rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.

§ 15.   Laste leinalaagris osalemise toetus

  (1) Laste leinalaagris osalemise toetust makstakse 7-18 aastastele isikutele, kes on kaotanud taotlusele eelneva 1,5 aasta jooksul lähedase pereliikme ja kelle osalemine programmis on perekohtumise tulemusena hinnatud vajalikuks.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus laste leinalaagris osalemiseks üks kord aastas toetuse taotlemiseks õigustatud isiku taotluse alusel.

§ 16.   Tšernobõli AEJ likvideerimisel osalenud isikute toetus

  (1) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetust makstakse Pärnumaa Tšernobõli Ühendus "Gamma“ poolt esitatud kinnituse alusel neile Pärnu linna elanikele, kellel on katastroofi likvideerimisel osalemisest tingituna tekkinud tervisehäired, mis vajavad tavapärasest suuremaid kulutusi ravimitele või meditsiiniteenustele.

  (2) Üldjuhul määratakse toetus Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenule üks kord aastas vastavalt esitatud taotlusele.

§ 17.   Puudega lapse hooldaja toetus

  (1) Puudega lapse hooldaja toetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav sotsiaaltoetus, mida makstakse, kui:
  1) keskmise, raske või sügava 3-16 aastase puudega lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu;
  2) raske või sügava puudega 16-18 aastase lapse hooldaja ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

  (2) Puudega lapse hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01.kuupäevast.

  (3) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta:
  1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;
  3) taotlejale, kelle lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (4) Puudega lapse hooldaja toetust makstakse kuni:
  1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
  3) seatud tähtajalise eestkoste või perekonnas hooldamise teenuse lõppemiseni.

  (5) Puudega lapse hooldaja toetus määratakse tähtajaliselt lõikes 3 sätestatust lühemaks ajaks, kui on eeldada hooldamise tähtajalisust.

  (6) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
  1) lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
  2) lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.

  (7) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel peale peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni lõikes 3 nimetatud tähtaegadeni.

  (8) Puudega lapse hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse:
  1) toetuse määramise aluste äralangemisel;
  2) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;
  3) puudega lapse hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil.

  (9) Puudega lapse hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama linnavalitsuse sotsiaalosakonda (edaspidi sotsiaalosakond) asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise peatamise, lõpetamise või toetuse suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

  (10) Puudega lapse hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

  (11) Puudega lapse hooldaja toetust ei maksta, juhul kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

  (12) Kui toetus maksti isikule käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud asjaoludel, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib sotsiaaltoetuse määraja teha isikule ettekirjutuse toetuse tagastamiseks.

§ 18.   Täisealise puudega isiku hooldaja toetus

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on hooldaja toimetuleku soodustamiseks igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks täisealise puudega isiku hooldajale.

  (2) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse hooldajale, kes on Pärnu Linnavolikogu 17.06.2010 määruse nr 21 „Täisealise isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise kord“ alusel määratud raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks, või eestkostjale, kes on kohtumääruse alusel määratud 18-aastase või vanema piiratud teovõimega isiku eestkostjaks ning kes tagab kodustes tingimustes eestkostetava igapäevase isikuhoolduse.

  (3) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust arvestatakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kuu 01. kuupäevast.

  (4) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust makstakse kuni:
  1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
  2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba;
  3) hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuste korduvhindamise läbiviimise tähtajani;
  4) seatud eestkoste lõpptähtajani või kuni eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele paigutamiseni.

  (5) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmist pikendatakse:
  1) hooldatavale Sotsiaalkindlustusameti otsusega puude raskusastme pikendamise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos puude määramise otsusega hiljemalt 30 päeva jooksul puude määramise otsuse vastuvõtmisest;
  2) elamisloa andmise kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kehtiva elamisloaga hiljemalt 30 päeva jooksul elamisloa saamisest.
  3) eestkoste pikendamise kohtumääruse kuupäevast, kui taotleja on esitanud avalduse toetuse maksmise pikendamiseks koos kohtumäärusega hiljemalt 30 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest.

  (6) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine peatatakse:
  1) üle ühe kuu ravil viibiva isiku hooldajale ajaks, mil hooldatav on raviasutuses;
  2) süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks.

  (7) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetuse suurus ümber asjaolude sotsiaalosakonnale teatavaks saamise kuupäevaga ning see kajastub hiljemalt järgneva kuu toetuse väljamaksmisel.

  (8) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse maksmine lõpetatakse hooldajaks määramise otsuse kehtetuks tunnistamise, eestkoste lõppemise või eestkostetava ööpäevaringsele hooldusteenusele asumisele järgnevast päevast.

  (9) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse saaja on kohustatud viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, teavitama sotsiaalosakonda asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa:
  1) määratud toetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;
  2) toetuse saaja eest vastavalt sotsiaalmaksu seadusele sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

  (10) Täisealise puudega isiku hooldaja toetust ei maksta, juhul kui taotleja on teadvalt andmeid varjanud või valeandmeid esitanud.

  (11) Kui toetus maksti isikule käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud asjaoludel, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib sotsiaaltoetuse määraja teha isikule ettekirjutuse toetuse tagastamiseks.

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 

1. jagu Leibkonna sissetulekust sõltuvad toetused 

§ 19.   Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlemine

  (1) Leibkonna sissetulekust sõltuva toetuse taotlus esitatakse linnavalitsusele. Taotluse võib esitada ka taotleja elukohajärgsele sotsiaalosakonna piirkondlikule hoolekandekontorile.

  (2) Taotlusele tuleb lisada taotlust põhjendavad dokumendid, tõendid leibkonna koosseisu ja sissetulekute kohta.

  (3) Koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu toetuse taotluse võib esitada lapsevanem, perekonnas hooldaja, eestkostja või vajadusel lapse huvides pedagoog, kooli sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja.

  (4) Hooldustoetuse taotluse võib esitada taotleja või tema eestkostja või vajadusel isiku huvides isiku suhtes ülalpidamiskohustust omav isik või sotsiaaltöötaja.

2. jagu Leibkonna sissetulekust mittesõltuvad toetused 

§ 20.   Lapse sünnitoetuse taotlemine

  (1) Lapse sünnitoetuse esmakordsel taotlemisel esitab lapse seaduslik esindaja linnavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Toetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmiseks ei ole vaja täiendavat taotlust esitada.

  (3) Taotluse andmete muutumisel tuleb toetuse saamise aluse äralangemisest või taotluses toodud andmete muutusest teavitada linnavalitsuse kantseleid.

§ 21.   Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse taotlemine

  (1) Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse esmakordsel taotlemisel esitab juhtkoera abivahendina kasutav nägemispuudega isik linnavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Taotlust ei ole vaja igal aastal uuesti esitada juhul, kui esmakordsel taotlemisel esitatud andmed ei ole muutunud ja taotleja andmed on iga aasta alguses Pärnu Pimedate Ühingu poolt sotsiaalosakonnale esitatud kinnituskirjas.

  (3) Juhtkoera ülalpidamiseks makstavat toetust saanud isik on kohustatud teatama sotsiaalosakonnale toetuse saamise aluse äralangemisest või taotluses toodud andmete muutusest.

§ 22.   Töö kaotanud vanematele makstava lapse koolitoetuse taotlemine

  Töö kaotanud vanematele makstava laste koolitoetuse saamiseks esitab kooliskäiva lapse töö kaotanud vanem linnavalitsusele vormikohase taotluse igal aastal 30. septembriks.

§ 23.   Asenduskodu- ja perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetuse taotlemine

  (1) Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetuse taotlemisel alaealisele koolilõpetajale esitab alaealise isiku eestkostja või eestkostja volitatud esindaja linnavalitsuse vormikohase taotluse 1 kuu jooksul peale teenusel viibiva alaealise lapse kooli lõpetamist. Taotlusele tuleb lisada lõputunnistuse koopia.

  (2) Täisealine asenduskodu- või perekonnas hooldamisel viibiv isik esitab linnavalitsusele vormikohase taotluse 1 kuu jooksul peale kooli lõpetamist. Taotlusele tuleb lisada lõputunnistuse koopia.

  (3) Asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenuselt iseseisvasse ellu astumisel esitab isik või tema seaduslik esindaja linnavalitsusele vormikohase taotluse, millele on lisatud teenuse lõppemist kinnitavad dokumendid.

§ 24.   Perekonnas hooldamise toetuse taotlemine

  (1) Perekonnas hooldamise toetuse esmakordsel taotlemisel esitab perekonnas hooldaja peale perekonnas hooldamise lepingu jõustumist linnavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Perekonnas hooldamise lepingu pikendamisel uut taotlust esitada ei ole vaja.

§ 25.   Laste leinalaagris osalemise toetuse taotlemine

  Laste leinalaagris osalemise toetuse taotlemiseks esitab lähedase kaotanud 7-17-aastase alaealise lapse vanem, võõrasvanem, eestkostja või eestkostja ülesannete täitja linnavalitsusele vormikohase taotluse leinalaagri maksumuse kompenseerimiseks.

§ 26.   Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetuse taotlemine

  (1) Tšernobõli AEJ katastroofi likvideerimisel osalenud isikute toetuse esmakordsel taotlemisel esitab toetust saama õigustatud isik linnavalitsusele vormikohase taotluse.

  (2) Taotlust ei ole vaja igal aastal uuesti esitada juhul, kui esmakordsel taotlemisel esitatud andmed ei ole muutunud ja taotleja andmed on iga aasta alguses Pärnumaa Tšernobõli Ühendus „Gamma“ poolt sotsiaalosakonnale esitatud kinnituskirjas.

§ 27.   Puudega lapse hooldaja toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse hooldaja linnavalitsusele vormikohase taotluse, lisades taotlusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadokumendid.

  (2) Taotluse lisadokumentideks on:
  1) taotleja ning puudega lapse isikut tõendavad dokumendid;
  2) Sotsiaalkindlustusameti otsus lapse puude raskusastme tuvastamise kohta;
  3) puudega lapse kehtiv rehabilitatsiooniplaan;
  4) toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu; abielutunnistus ja vanema nõusolek toetuse määramiseks võõrasvanemale, kui toetust taotleb võõrasvanem;
  5) eestkostjaks määramise kohtuotsus või perekonnas hooldamise leping, kui toetuse taotleja ei ole vanem ega võõrasvanem;
  6) teise vanema kirjalik nõusolek, kui kumbki vanematest ei tööta;
  7) omakäeline kinnitus lapse üksinda kasvatamise kohta, kui taotleja kasvatab puudega last üksinda.

  (3) Puudega lapse hooldaja toetuse taotluse esitamise järel teeb taotlust menetlev sotsiaaltöötaja taotleja juurde kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi puudega lapse hooldusvajaduse hindamine.

§ 28.   Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse taotlemine

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja toetuse taotlemiseks esitab hooldaja või eestkostja linnavalitsusele kirjaliku vormikohase taotluse.

  (2) Täisealise puudega isiku eestkostja esitab koos hooldajatoetuse taotlusega kohtumääruse eestkostjaks määramise kohta.

  (3) Täisealise puudega isiku eestkostja poolt hooldajatoetuse taotlemisel teeb sotsiaalosakonna avahooldusspetsialist eestkostetava juurde kodukülastuse, mille käigus viiakse läbi hooldusvajaduse ja hooldusteenuste hindamine ning tuvastatakse eestkostja poolt teostatavad isikuhooldustoimingud.

4. peatükk TOETUSE MÄÄRAMINE JA VÄLJA MAKSMINE 

§ 29.   Toetuste määramine

  (1) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb:
  1) sotsiaalosakond Vabadussõja veteranide leskede toetuse, juhtkoera ülalpidamise toetuse, asenduskodu- või perekonnas hooldamise teenusel viibivate isikute toetuse, perekonnas hooldamise toetuse, Tšernobõli AEJ likvideerimistöödel osalenud isikute toetuse, puudega lapse hooldaja toetuse ja täisealise puudega isiku hooldaja toetuse korral;
  2) hoolekandekomisjon hooldustoetuse ja laste leinalaagris osalemise toetuse korral;
  3) koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu eest tasumise toetuse ning töö kaotanud vanematele makstava lapse koolitoetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond;
  4) lisatoetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik linnavalitsuse poolt kehtestatud piirmäärade ulatuses või hoolekandekomisjon, toetuse määramisest keeldumise korral sotsiaalosakond või hoolekandekomisjon;
  5) lapse sünnitoetuse määramise korral linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, toetuse määramisest keeldumise korral linnavalitsuse kantselei.

  (2) Taotlust menetleval ametnikul on otsuse tegemiseks oluliste täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks õigus ja kohustus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid.

§ 30.   Toetuste maksmine

  (1) Määratud sotsiaaltoetus kantakse 15 päeva jooksul otsuse tegemisest toetuse taotleja taotluses näidatud pangakontole või kantakse kuludokumendi alusel ja toetuse taotleja nõusolekul teenust osutava isiku või asutuse pangakontole, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

  (2) Sularahas makstakse toetus välja sotsiaalosakonna kassast toetuse määramise kuu kahel viimasel tööpäeval.

  (3) Lapse sünnitoetuse esimene osa kantakse taotleja taotluses näidatud pangakontole 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Toetuse teine osa kantakse taotleja näidatud pangakontole lapse aastaseks saamisest 1 kuu jooksul ning kolmas osa lapse kahe aastaseks saamisest 1 kuu jooksul.

  (4) Toetus Vabadussõja veteranide leskedele makstakse Eesti Vabariigi sünniaastapäevale eelneval päeval.

  (5) Koolieelse lasteasutuse ja kooli toidu eest tasumise toetus kantakse taotluses näidatud laste- või toitlustava asutuse pangakontole. Nimekirjad laste nimede ja toetuse suuruse kohta esitab sotsiaalosakond toetuse määramisest kolme tööpäeva jooksul linnavalitsuse raamatupidamise teenistusele.

  (6) Juhtkoera ülalpidamise toetust makstakse üks kord kuus hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

  (7) Töö kaotanud vanemale makstakse lapse koolitoetust pärast kooli õpilaste nimekirjade kinnitamist.

5. peatükk ARVESTUS JA JÄRELEVALVE 

§ 31.   Arvestus ja järelevalve

  (1) Lapse sünnitoetuse maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust linnavalitsuse kantselei. Muude käesolevas korras sätestatud sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust sotsiaalosakond.

  (2) Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist kontrollib linnavalitsus.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 32.   Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 33.   Jõustumine

  (1) Määrus jõustub 01. novembril 2013.

  (2) Määruse § 3 lg 2 p 5, 9 ja 10 nimetatud toetuste määramist ja maksmist puudutavaid sätteid rakendatakse alates 01. jaanuar 2014.