Teksti suurus:

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord - sisukord
Väljaandja:Nõo Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:03.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT IV, 31.12.2019, 1

Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

Vastu võetud 19.12.2019 nr 37

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 22 lõike 1 punkti 5 ning „Sotsiaalhoolekande seaduse" § 5 ja § 14 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega sätestatakse Nõo valla elanikele ja vältimatu abina isikutele, kes ajutiselt viibivad Nõo valla territooriumil, Nõo valla eelarve vahenditest ja riigieelarve vahenditest osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) kirjeldus, rahastamine ning nende taotlemise tingimused ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine

  (1) Määrust kohaldatakse koos seadustega, teiste kehtivate õigusaktidega ja Nõo valla määrustega.

  (2) Isik määruse mõistes on füüsiline isik.

2. peatükk SOTSIAALHOOLEKANDELISE ABI KORRALDAMISE PÄDEVUS JA ÜLDISED PÕHIMÕTTED 

§ 3.   Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmisel

  (1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel kohalikule omavalitsusele pandud ning käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täidab üldiselt Nõo vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi vallavalitsus).

  (2) Määruses sätestatud juhtudel teeb sotsiaalkaitse korralduse või tagamise kohta otsused Nõo Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi täitevorgan).

  (3) Käesoleva korraga täitevorganile pandud ülesanded, mis ei sisalda avaliku võimu teostamise elemente, võib täitevorgan delegeerida valla hallatavatele asutustele, muudele teenust osutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele või asutustele, kes vastavad sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatele nõuetele.

  (4) Üldjuhul on taotluse esitamine vormivaba. Täitevorganil on õigus isikute abistamiseks kehtestada kirjalikud taotluste soovituslikud vormid (edaspidi taotlus).

  (5) Nõo Vallavolikogu (edaspidi volikogu) täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.

§ 4.   Sotsiaalkaitse korraldamise põhimõtted

  (1) Sotsiaalkaitse korraldamisel on aluseks sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseadustes või määrustes sätestatud erisusi.

  (2) Vallavalitsus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel. Vallavalitsusel on kohustus abivajajaid abistada ja nõustada taotluse esitamisel nii esitamise viisi valikul kui ka taotluse koostamisel ning vajalike andmete esitamisel.

  (3) Vallavalitsus peab abivajajast teada saamisel hindama sotsiaalkaitse vajaduse, selle ulatuse ja tagama vastava abi. Vajadusel abistama isikut taotluste esitamisel või toimingute tegemisel, kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.

  (4) Isiku pöördumisel või abivajajast teada saamisel on vallavalitsus kohustatud isiku abivajadust hindama, lähtudes isiku vajadusest ning selgitama välja parima asjakohase abi (teenuse osutamine, toetuse andmine, teise sotsiaalkaitse korraldamisega tegelevasse asutusse suunamine).

  (5) Täitevorgan võib moodustada sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuse andmise otsuse tegemise kaalumiseks täitevorgani juurde nõuandva sotsiaalhoolekandekomisjoni. Komisjoni ülesanded ja töökord kehtestatakse täitevorgani poolt.

  (6) Sotsiaalosakonna teenistujal on õigus otsustada isikule vältimatu sotsiaalabi osutamist.

  (7) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt perekonna sissetulekut tõendavaid ja muid dokumente ning täiendavaid andmeid toetuse andmise või teenuse osutamise vajalikkuse hindamiseks.

  (8) Sissetulekute hulka ei arvata riigi või valla eelarve vahenditest makstavaid ühekordseid toetusi.

  (9) Nõo valla eelarves toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise üle peab arvestust vallavalitsus.

§ 5.   Vaidluste lahendamine

  Sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toiminguga mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada vaie täitevorganile. Vaide rahuldamata jätmise korral võib esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

3. peatükk SOTSIAALTEENUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.   Teenuste loetelu

  Nõo valla poolt korraldatavad ja osutatavad teenused on:
  1) koduteenus;
  2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
  3) tugiisikuteenus;
  4) täisealise isiku hooldus;
  5) isikliku abistaja teenus;
  6) varjupaigateenus;
  7) turvakoduteenus;
  8) sotsiaaltransporditeenus;
  9) eluruumi tagamine;
  10) võlanõustamine;
  11) lapsehoiuteenus;
  12) asendushooldusteenus;
  13) järelhooldusteenus;
  14) pesupesemisteenus;
  15) täiendavad vajaduspõhised teenused.

§ 7.   Teenuste taotlemine

  (1) Teenuseid on õigus taotleda isikul, kes rahvastikuregistri järgi elab Nõo vallas ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Vältimatu sotsiaalabi andmist korraldab see kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusterritooriumil abi vajav isik viibib.

  (2) Teenuse taotlemiseks esitab vallavalitsusele taotluse abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane või muu isik.

§ 8.   Abivajaduse hindamine

  (1) Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

  (2) Taotluse läbivaatamisel tehakse kindlaks, milliseid teenuseid ning millises mahus isik vajab. Teenuse määramisel arvestatakse taotleja vajadustega.

  (3) Vallavalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi STAR infosüsteemi ja muude infosüsteemide.

§ 9.   Teenuste määramine

  (1) Teenuste määramise otsustab täitevorgan, kes võib volitada mõne teenuse andmise otsustamise sotsiaalosakonna teenistujale.

  (2) Teenuse määramine või teenuse määramisest keeldumine vormistatakse haldusaktina vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

  (3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest viie tööpäeva jooksul kirjalikult või muul isikule sobival viisil. Teenuse määramise keeldumisest esitatakse keeldumise põhjused.

  (4) Sotsiaalosakonnal on õigus hinnata teenuse taotleja toimetulekut igapäevases keskkonnas.

  (5) Täitevorganil on õigus kaalutlusotsusega erandkorras määrata teenus määruses ettenägemata juhul.

  (6) Teenuste määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid;
  2) kui mõjuva põhjuseta ei kõrvaldata taotluse puudusi etteantud tähtajaks;
  3) abivajaduse katavad riiklikud või Nõo valla toetused ja teised teenused.

  (7) Vajadusel sõlmib vallavalitsus teenuse määramise otsuse alusel halduslepingu teenuse osutaja ja/või teenuse saaja vahel.

  (8) Vallavalitsusel on õigus kaasata kolmandaid isikuid vajaduse väljaselgitamisel.

§ 10.   Teenuste maksumus

  (1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu. Nõo valla poolt rahastatavate teenuste eest tasu võtmise tingimused ja tasu määra kehtestab täitevorgan. Riigieelarveliste teenuste puhul toimub teenuste rahastamine riigi poolt.

  (2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

  (3) Täitevorganil või sotsiaalosakonna juhatajal on õigus käesolevas korras toodud juhtudel põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid ning isikule kuuluvat kinnisvara.

§ 11.   Teenuste kulutuste tagasinõudmine

  (1) Vallavalitsus nõuab täitevorgani otsuse alusel seaduses sätestatud juhtudel isikult talle teenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

  (2) Vallavalitsusel on teenuste andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

§ 12.   Teenuse osutamise peatamine või lõpetamine

  Teenuse osutamine peatatakse või lõpetatakse, kui:
  1) teenuse saaja taotleb teenuse andmise peatamist või lõpetamist;
  2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas korras sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas peatub või lõpeb.

2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse teenused 

1. jaotis Koduteenus 

§ 13.   Koduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

  (2) Koduteenuse puhul abistatakse isikut toimingutes, mida ta ei suuda sooritada ilma kõrvalabita, kuid mis on vajalikud harjumuspärases keskkonnas toime tulekuks.

  (3) Koduteenus on eelkõige:
  1) toiduainete, majapidamistarvete, ravimite, tehniliste abivahendite ja valmistoiduga varustamine lähimast müügikohast;
  2) abistamine majapidamistoimingutes abistatavale isikule kuuluvate vahenditega;
  3) saatmine ja abistamine väljaspool eluruumi tervishoiu-, finants-, sotsiaal- ja muude toimetulekuks vajalike teenustega seotud asjaajamisel;
  4) muud kokkulepitud tööd, mis soodustavad kliendi iseseisvat toimetulekut.

§ 14.   Koduteenuse taotlemine

  Koduteenuste taotlemiseks esitab koduteenuseid vajav isik või tema seaduslik esindaja taotluse vallavalitsusele.

§ 15.   Koduteenuse määramine

  (1) Vallavalitsuse sotsiaalosakonna teenistuja teeb pärast nõuetekohase taotluse saamist või abivajajast teada saamisel kodukülastuse, mille käigus hindab isiku toimetulekuvõimet ja koduteenuste vajadust.

  (2) Kui teenuse osutamata jätmine põhjustab isiku elule või tervisele ohtliku olukorra, osutatakse teenust koheselt ja dokumendid vormistatakse hiljemalt kahe nädala jooksul.

  (3) Koduteenuse osutamiseks sõlmitakse täitevorgani otsuse alusel kirjalik tähtajaline haldusleping valla ja koduteenust vajava isiku või tema esindaja vahel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, teenuse sagedus ning tasu suurus. Lepingu lisaks on hoolduskava, kus määratletakse osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus.

§ 16.   Koduteenuste osutamise lõpetamine

  Koduteenuste osutamine lõpetatakse lepingu lõpetamisega:
  1) teenuste saaja soovil,
  2) teenuste saaja kõrvalabi- või hooldusvajaduse vähenemisel;
  3) teenuste saaja elukoha vahetumisel teise omavalitsusüksusesse;
  4) kui teenuste saaja käitumine teeb võimatuks teenuse osutamise;
  5) hoolduse korraldamisel teiste hoolekandeteenustega;
  6) teenuste saaja surma korral.

2. jaotis Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus 

§ 17.   Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

§ 18.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse vallavalitsusele taotlus.

  (2) Teenust taotlev isik või tema seaduslik esindaja põhjendab taotluses hooldusteenuse vajadust.

  (3) Teenust on võimalik taotleda ka kuni üheks kuuks eesmärgiga vähendada lähedaste hoolduskoormust.

§ 19.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse määramine

  (1) Pärast taotluse või teate saamist on vallavalitsus kohustatud ühe nädala jooksul võtma kontakti hooldusteenust vajava isikuga ja selgitama välja tema hooldusvajaduse, viies läbi hindamise lähtudes käesoleva määruse § 8.

  (2) Üldhooldusteenus määratakse täitevorgani haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse ka teenuse eest tasu maksmine.

§ 20.   Väljaspool kodu üldhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Üldhooldusteenuse eest tasub üldjuhul üldhooldusteenuse saaja.

  (2) Kui üldhooldusteenuse saajal on perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamist andma kohustatud isikud, tasub üldhooldusteenuse eest üldhooldusteenuse saaja koos ülalpidamist andma kohustatud isikutega.

  (3) Kui üldhooldusteenuse saaja või üldhooldusteenuse saaja ja tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt ning enda või oma perekonna tavalist ülalpidamist kahjustamata võimelised üldhooldusteenuse eest täies mahus tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa Nõo valla eelarvest. Nõo valla eelarvest makstava summa otsustamisel lähtutakse põhimõttest, et üldhooldusteenuse saajal võib pärast üldhooldusteenuse eest tasumist isiklikuks kasutamiseks jääda kuni 10% igakuisest sissetulekust.

  (4) Kui üldhooldusteenuse saajal ei ole rahalisi vahendeid enda ülalpidamiskohustuste täitmiseks, kuid tal on vara, mida on võimalik võõrandada või anda kasutusse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks, võib ametiasutus tasuda teenuse kulud osas, milleks isikul endal rahalised vahendid puuduvad, kuni vara võõrandamiseni või kasutusse andmiseni. Vallavalitsusel on õigus nõuda teenuse korraldamiseks tehtud kulude hüvitamist vara võõrandamisest või kasutusse andmisest saadud raha arvelt.

  (5) Täitevorgan võib keelduda üldhooldusteenuse osalisest või täielikust rahastamisest, kui:
  1) üldhooldusteenust vajava isiku ülalpidamiskohustusega isikud, keda kohus ei ole vabastanud ülalpidamiskohustuse täitmisest või kelle ülalpidamiskohustuse ulatust ei ole kohus vähendanud, ei osale teenuse kulude katmisel;
  2) soovitud hoolekandeasutuses puudub vaba koht ja taotleja ei ole nõus ühegi teise hoolekandeasutuse teenusega;
  3) hooldust vajava isiku toimetulekut on võimalik tagada teisi teenuseid (koduteenus, hooldaja määramine, tugiisikuteenus jms) osutades;
  4) hooldust on võimalik tagada ülalpidamiskohustusega isikute poolt;
  5) hooldust vajav isik jätab ametiasutuse poolt täiendavalt nõutud dokumendid esitamata.

3. jaotis Tugiisikuteenus 

§ 21.   Tugiisikuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

  (2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamise täiendav eesmärk on lapse hooldamise ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.

  (3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

  (4) Tugiisik ei või olla kliendi esimese või teise astme alaneja või üleneja sugulane.

  (5) Tugiisikuteenuse sihtgrupid on eelkõige:
  1) isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;
  2) lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu;
  3) last kasvatav isik, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;
  4) asendushooldusteenusel või eeskostel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asuvad isikud.

  (6) Tugiisiku tegevused on eelkõige:
  1) igapäevaeluõpetus nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;
  2) abistamine suhtlemisel;
  3) sotsiaalsete oskuste arendamine ametiasutustes ja muudes institutsioonides suhtlemise ning perekondlike sidemete hoidmise ja taastamise kaudu;
  4) koos teenuse saajaga tema tegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine;
  5) laste ja vanemate vahel toimuvate peresiseste ühistegevuste korraldamisele kaasaaitamine;
  6) vastutava ametniku või lastekaitsespetsialisti informeerimine peres toimuvatest muutustest;
  7) teenusesaaja motiveerimine erinevate erialaspetsialistide teenuste kasutamiseks;
  8) aktiivse suhtlemise ja kuulamisega psühholoogilise toe pakkumine.

  (7) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

  (8) Tugiisikuteenust võib osutada isik, kes sobib tugiisiku ülesandeid täitma isikuomaduste ja teadmiste poolest või kellel on sihtgrupiga töötamise kogemus ning kes vastab õigusaktides tugiisikule sätestatud nõuetele.

§ 22.   Tugiisikuteenuse määramine

  (1) Tugiisikuteenuse määramiseks hindab vallavalitsus isiku teenuse vajadust ning teeb kindlaks kõrvalabi vajaduse ulatuse. Vallavalitsusel on õigus kaasata kolmandaid isikuid vajaduse väljaselgitamisel.

  (2) Teenus määratakse taotlejale vajaduspõhiselt.

  (3) Kõrvalabi ulatusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud tugiisiku kandidaat vastab nõuetele ning on võimeline tugiisikuteenust taotletud määras isikule tagama.

§ 23.   Tugiisikuteenuse finantseerimine

  (1) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Tugiisikuteenuse osutamise kulud kaetakse valla eelarvest või valla eelarvesse laekuvatest sihtotstarbelistest vahenditest vastavalt sõlmitud töövõtu- või käsunduslepingule, töölepingule ja teenuse osutaja poolt esitatud arvele.

  (3) Tugiisikuteenuse finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid.

§ 24.   Tugiisikuteenuse osutamise lepingu sõlmimine ja lõpetamine

  (1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, tugiisikuteenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja tugiisiku või tugiisiku teenust osutava asutuse vahel sõlmitud leping. Lepingusse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

  (2) Kui teenuse pakkumine toimub haridusasutuses, võib vallavalitsus määrata enda esindajaks ja teenuse korraldajaks haridusasutuse direktori.

  (3) Teenuse osutamise leping sõlmitakse tähtajaliselt.

  (4) Teenuse osutamine lõpetatakse täitevorgani korraldusega:
  1) teenuse vajaduse äralangemisega;
  2) teenuse saaja taotluse alusel;
  3) teenuse osutaja ettepanekul kooskõlastatult vallavalitsusega;
  4) teenuse saaja surma korral;
  5) juhul kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse;
  6) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;
  7) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.

4. jaotis Täisealise isiku hooldus 

§ 25.   Täisealise isiku hoolduse eesmärk ja sisu

  (1) Täisealisele isikule hoolduse seadmise eesmärk on tagada vaimse või kehalise puude tõttu abivajavale isikule abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

  (2) Täisealise isiku hooldus (edaspidi ka hooldamine) on hooldaja igapäevane füüsiline tegevus hooldatavale kõrvalabi osutamiseks, hooldatava juhendamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel ning hooldatava järelevalve.

  (3) Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.

§ 26.   Täisealise isiku hoolduse taotlemine ja seadmine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

  (2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.

  (3) Teenuse taotlemisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse § 8 alusel.

  (4) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse kuni abivajaduse äralangemiseni.

  (5) Hooldatavale seatakse hooldus ja määratakse hooldaja täitevorgani haldusaktiga.

  (6) Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded täitevorgani haldusaktis.

  (7) Raske puudega isikule ei määrata üldjuhul hooldajaks esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast.

§ 27.   Piirangud hoolduse seadmisel

  (1) Hooldajaks ei määrata isikut, kellel on raske või sügav puue.

  (2) Üks hooldaja võib üldreeglina hooldada kuni kolme hooldatavat.

§ 28.   Täisealise isiku hoolduse eest tasumine

  (1) Täisealise isiku hoolduse teenus on teenuse saajale tasuta.

  (2) Hooldajal on õigus hooldajatoetusele.

5. jaotis Isikliku abistaja teenus 

§ 29.   Isikliku abistaja teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on abistada teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevastes tegevustes (liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieeni-, majapidamistoimingutes, muudes toimingutes), vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

  (2) Isiklik abistaja lähtub oma töös teenuse saaja erivajadustest ja tema poolt antavatest tööjuhistest. Isikliku abistaja teenust kasutav puudega inimene peab olema võimeline koordineerima abistaja tööd.

  (3) Piiratud teovõimega täisealise isiku isiklik abistaja lähtub eestkostja antavatest tööjuhistest osas, milles teenuse saaja ei ole võimeline juhiseid andma.

  (4) Isiklik abistaja peab vastama õigusaktides isikliku abistaja kohta sätestatud nõuetele. Isiklikuks abistajaks ei määrata esimese või teise astme alanejat või ülenejat sugulast ning isikut, kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

§ 30.   Isikliku abistaja teenuse määramine

  (1) Isikliku abistaja teenuse määramiseks hindab vallavalitsus puudega isiku kõrvalabi määra ning koostöös teenuse saajaga määrab kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

  (2) Puudega isiku kõrvalabi vajadusest lähtuvalt selgitab vallavalitsus välja, kas taotlusel märgitud isiklik abistaja on sobiv teenust osutama.

  (3) Isikliku abistaja määramiseks on vajalik mõlema isiku nõusolek.

  (4) Isikliku abistaja teenust osutatakse halduslepingu alusel, milles lisaks muudele halduslepingule kehtestatud nõuetele sätestatakse ka kõrvalabi tegevuste loetelu, teenuse maht ning vajadusel teenuse osutamise tähtaeg.

6. jaotis Varjupaigateenus 

§ 31.   Varjupaigateenuse eesmärk ja sisu

  (1) Varjupaigateenuse eesmärk on täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma, ajutise ööbimiskoha võimaluse tagamine.

  (2) Varjupaigateenust on õigus saada abivajajal, kes viibib abivajaduse hetkel Nõo valla haldusterritooriumil.

§ 32.   Varjupaigateenuse taotlemine

  (1) Varjupaigateenuse saamiseks võib isik esitada taotluse. Vallavalitsus on vajadusel kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

§ 33.   Varjupaigateenuse määramine ja tasumine

  (1) Teenuse määramisel teostatakse abivajaduse hindamine käesoleva määruse § 8 alusel.

  (2) Varjupaigasteenus määratakse täitevorgani haldusaktiga.

  (3) Teenus on isikule tasuta.

  (4) Varjupaigateenuse tagamiseks on vallavalitsus kohustatud selgitama isiku või asutuse, kes on valmis Nõo valla haldusterritooriumil asuvatele varjupaigateenust vajavatele isikutele vastavat teenust osutama.

  (5) Varjupaigateenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse ning varjupaigateenust osutava isiku või asutuse vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

7. jaotis Turvakoduteenus 

§ 34.   Turvakoduteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

  (2) Turvakoduteenust saama on õigustatud:
  1) laps, kes vajab abi hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
  2) täisealine isik, kes vajab turvalist keskkonda.

  (3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

§ 35.   Turvakoduteenuse taotlemine

  (1) Turvakoduteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse, kuid vallavalitsus on kohustatud teenust korraldama ka taotlust esitamata.

  (2) Kui teenust korraldatakse taotlust esitamata, peab vallavalitsus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku turvakoduteenusele suunamiseks.

§ 36.   Turvakoduteenuse määramine ja tasumine

  (1) Turvakoduteenuse määramiseks on vallavalitsus kohustatud selgitama välja isiku või asutuse, kes on valmis turvakoduteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama.

  (2) Turvakoduteenus on teenuse saajale tasuta.

  (3) Turvakoduteenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse ning turvakoduteenust osutava isiku või asutuse vahel haldusleping, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

8. jaotis Sotsiaaltransporditeenus 

§ 37.   Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk ja sisu

  Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada eakal või puudega isikul, kellel tervislik olukord takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

§ 38.   Sotsiaaltransporditeenuse taotlemine

  (1) Teenuse taotlemiseks esitatakse taotlus.

  (2) Teenuse taotlemisel tuleb esitada vallavalitsusele taotlus reeglina kolm tööpäeva enne teenuse vajadust, milles näidatakse ära aeg, sihtkoht või marsruut ja sõidu põhjus. Taotluse võib esitada mistahes viisil (suuliselt, kirjaga, e-postiga) (edaspidi nimetatud tellimus).

  (3) Puudega lapsele haridusasutusse sõitmise teenuse taotlemiseks esitab lapsevanem, kohtuotsusega määratud eestkostja või lapse hooldamisele võtja, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping, taotluse hiljemalt 25. augustiks.

  (4) Tellimus loetakse kokku lepituks, kui vallavalitsus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. Otsuse teenuse osutamise kohta teeb sotsiaalosakonna juhataja.

  (5) Taotluse teenuse saamiseks võib jätta rahuldamata kui:
  1) isik ei ole õigustatud teenust saama;
  2) isik on jätnud korduvalt teenuse vajaduse ära langemisel taotluse tühistamata;
  3) transpordivahend(-id) teenuse osutamiseks soovitud ajal on juba eelnevalt broneeritud;
  4) sotsiaaltöövaldkonna töötaja(d) on taotleja poolt soovitud ajal hõivatud varem kokkulepitud tööülesannetega, mille täitmisaega ei ole võimalik muuta;
  5) muudel teenuse osutajast mitteolenevatel põhjustel (töötaja haigestumine jne).

§ 39.   Sotsiaaltransporditeenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  (1) Vallavalitsuse poolt osutatud sotsiaaltransporditeenuse eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on täitevorgani kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (2) Korraldatud sotsiaaltransporditeenuse (med.transport jm) eest võetakse teenuse kasutajalt tasu. Teenuse hinna arvestuse aluseks on teenuse osutaja kehtestatud hind ühe läbitud kilomeetri kohta.

  (3) Tasu maksmisest on vabastatud:
  1) puudega lapsed edasi-tagasi sõidul haridusasutusse;
  2) teenuse taotleja õigustatud saatja.

  (4) Erandkorras võib sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik transporditeenuse kasutaja vabastada tasu maksmisest tervislikel või majanduslikel põhjustel.

  (5) Sotsiaaltransporditeenuse korraldamiseks ja teenuse osutamiseks võib vallavalitsus sõlmida sotsiaaltransporditeenust osutava isiku või asutuse vahel halduslepingu, milles muuhulgas märgitakse ka teenuse eest tasumise põhimõtted.

9. jaotis Eluruumi tagamine 

§ 40.   Eluruumi tagamise teenuse eesmärk ja sisu

  (1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

  (2) Eluruumi tagamise teenusega antakse isikule tähtajalise üürilepinguga üürile Nõo vallale kuuluv eluruum või majutuspind.

  (3) Kui isik loobub vallavalitsuse poolt pakutud eluruumist, mis vastab tema abivajaduse hindamise tulemusel välja selgitatud vajadustele, ei ole isikul õigust nõuda vallavalitsuselt teist eluruumi.

  (4) Kui vallavalitsusel ei ole anda üürile eluruumi või majutuspinda, vahendatakse eluruumi vajajale vabaturu üürikorterit või toetatakse vajadusel teda esmase üüri sissemakse tegemisel. Isik tasub eluruumi üüri ja kõrvalkulud vastavalt osutatud teenuste tegelikule maksumusele.

  (5) Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

§ 41.   Eluruumi tagamise teenuse osutamine

  (1) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isikuga kirjalik üürileping kuni 3 aastaks.

  (2) Eluruumi tagamise teenuse kasutamiseks sõlmitakse isiku ja üürile andja vahel kirjalik üürileping, milles määratakse kindlaks eluruumi kasutamise tingimused.

  (3) Vallavalitsus sõlmib taotlejaga üürilepingu 10 tööpäeva jooksul pärast täitevorgani korralduse teatavakstegemist. Kui taotleja ei sõlmi mõjuva põhjuseta nimetatud tähtaja jooksul üürilepingut, loetakse otsus taotlejale eluruumi tagamise teenuse osutamise kohta kehtetuks.

  (4) Eluruumi üürilepingus sätestatakse, et eluruum antakse kasutusse sotsiaalhoolekande seadusest tuleneva eluruumi tagamise teenuse osutamiseks ning et üürilepingule ei laiene võlaõigusseaduses eluruumide üürimise kohta sätestatu.

  (5) Üürilepingu tähtaja lõppemisel võib taotleja põhjendatud avalduse ja täitevorgani korralduse alusel eluruumi üürilepingut pikendada.

  (6) Üürilepingu sõlmimisel ja lõpetamisel koostatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt, milles kajastatakse eluruumi seisukord.

10. jaotis Võlanõustamisteenus 

§ 42.   Võlanõustamisteenuse eesmärk ja sisu

  Võlanõustamisteenus on vallavalitsuse korraldatav teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

§ 43.   Õigus võlanõustamisteenusele

  Õigus võlanõustamisteenusele on sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

§ 44.   Võlanõustamisteenuse andmine

  Võlanõustamisteenust antakse vallavalitsuse kaudu leitud võlanõustamisteenust vahetult osutava isiku poolt ning võlanõustamisteenus hõlmab teenust saama õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

§ 45.   Võlanõustamisteenuse osutamisega seotud rahalised kohustused

  Võlanõustamisteenust osutatakse isikule tasuta, kui ta on käesoleva määruse mõistes toimetulekuraskustes isik.

11. jaotis Lapsehoiuteenus 

§ 46.   Lapsehoiuteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske- või sügava puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

  (2) Lapsehoiuteenust võimaldatakse:
  1) lasteaiakoha asemel lapsevanema nõusolekul 1,5- kuni 3-aastasele lapsele;
  2) kuni 18-aastasele raske või sügava puudega lapsele.

  (3) 18-aastaseks saanud raske või sügava puudega isiku puhul võib lapsehoiuteenust osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil ta saab 18-aastaseks.

§ 47.   Lapsehoiuteenuse määramine

  (1) Lapsehoiuteenuse määramisel lähtutakse lapse hooldusvajadusest ja lapsele osutatavate teiste teenuste mahust.

  (2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab vallavalitsus lapsehoiuteenuse vajadust.

  (3) Lapsehoiuteenuse tagamiseks nõustab vallavalitsus isiku või asutuse leidmisel, kes on valmis lapsehoiuteenust vajavale isikule vastavat teenust osutama ning kes ise ja kelle tegevus vastab sotsiaalhoolekande seadusega lapsehoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuetele.

  (4) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse vallavalitsuse, teenust saava isiku või tema esindaja ja teenuse osutaja vahel haldusleping, milles määratakse lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

12. jaotis Asendushooldusteenus 

§ 48.   Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

  (2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu.

  (3) Asendushooldusteenust osutatakse:
  1) pikaajalise ööpäevaringse teenusena käesoleva määruse § 49 lõikes 1 nimetatud juhul;
  2) lühiajaliselt lapse hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul katkematult kuni 90 päeva või periooditi.

§ 49.   Asendushooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab lapsele asendushooldusteenuse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
  1) lapse vanem on surnud;
  2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
  3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
  4) laps on vanema(te)st eraldatud.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab vallavalitsus lapsele asendushooldusteenuse:
  1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või
  3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

§ 50.   Asendushooldusteenuse eest tasumine

  (1) Asendushooldusteenuse eest tasutakse:
  1) Nõo valla eelarvest, kui vallavalitsus täidab asendushooldusel oleva lapse eestkostja ülesandeid või eestkostja puudumisel on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohaks Nõo vald;
  2) asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

  (2) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping vallavalitsuse ja hoolduspere, perekodu või asenduskodu teenuse osutaja vahel.

13. jaotis Järelhooldusteenus 

§ 51.   Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

  (2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel vallavalitsus tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 52.   Järelhooldusteenusele õigustatud isik

  (1) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes:
  1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;
  2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või
  3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

  (2) Vallavalitsus tagab järelhooldusteenuse isikule, kes:
  1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
  2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

§ 53.   Järelhooldusteenuse eest tasumine

  (1) Järelhooldusteenust rahastatakse Nõo valla eelarvest ning järelhooldusel oleva isiku sissetulekutest.

  (2) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse haldusleping vallavalitsuse ja järelhooldusteenuse osutaja vahel.

14. jaotis Pesupesemisteenus 

§ 54.   Pesupesemisteenuse eesmärk ja sisu

  (1) Pesupesemisteenuse eesmärgiks on abistada teenuse saajat tegevuses, mille sooritamiseks vajab isik oma puude või ea tõttu füüsilist kõrvalabi, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek temale harjumuspärases keskkonnas.

  (2) Teenuse osutamine koosneb:
  1) pesu võtmine kliendi kodust ja toomine vallamajja, kus on korraldatud tingimused pesu pesemiseks ja kuivatamiseks;
  2) pesu pesemine ja kuivatamine;
  3) kuiva pesu kokkupanemine ja kliendile koju viimine.

  (3) Teenust osutavad sotsiaalhooldustöötajad. Sotsiaalhooldustöötajal on õigus pesu mitte vastu võtta, kui tema hinnangul on pesu niivõrd määrdunud, et masinpesuga selle pesemine ei ole võimalik.

§ 55.   Pesupesemisteenusele õigustatud isik

  Pesupesemisteenust on õigustatud saama eakad ja puudega isikud, kelle tervislik või majanduslik olukord ei võimalda toime tulla kodus pesupesemisega.

§ 56.   Pesupesemisteenuse taotlemine ja määramine

  (1) Pesupesemisteenuse saamiseks võib isik esitada taotluse või selleks teeb ettepaneku sotsiaalosakonna teenistuja.

  (2) Pesupesemisteenuse võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev kõrvalabi vajadus.

  (3) Sotsiaalosakonna teenistuja hindab isiku vajadust teenuse järele isiku kodus läbiviidud vestluse ja paikvaatluse abil.

§ 57.   Pesupesemisteenuse eest tasumine

  (1) Pesupesemisteenuse hinna kehtestab täitevorgan.

  (2) Erandkorras võib sotsiaalosakonna juhataja või teda asendav ametnik teenust vajava isiku vabastada tasu maksmisest.

15. jaotis Täiendavad vajaduspõhised teenused 

§ 58.   Täiendavate vajaduspõhiste teenuste eesmärk ja teenuste määramine

  (1) Täiendavate vajaduspõhiste teenuste eesmärk on osutada abivajajatele erinevaid teenuseid, mis lähtuvad isikute tegelikest vajadustest.

  (2) Vallavalitsus võib korraldada isikule muu teenuse (psühholoogiline nõustamine, kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine; tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine; rehabilitatsiooniteenusel osalemine; erihoolekandeteenusel osalemine; toiduabi; tõlketeenus, viipekeele teenus ja muud toetavad teenused) osutamise, lähtudes isiku kõrvalabi vajadusest.

  (3) Teenuste osutamisel arvestatakse vallaeelarves nimetatud otstarbeks ettenähtud vahenditega ning vajadusel moodustatakse teenuseid vajavatest isikutest järjekord.

  (4) Erakorralisel juhul osutatakse teenust koheselt.

  (5) Täiendavate vajaduspõhiste teenuste osutamise kohta halduslepingu sõlmimisel määratakse lepingus muuhulgas kindlaks teenuse kirjeldus, maht, üldised juhised ja finantseerimine.

§ 59.   Tasu täiendavate vajaduspõhiste teenuste eest

  Täiendavate vajaduspõhiste teenuste ees tasu ei võeta.

4. peatükk VÄLTIMATU SOTSIAALABI 

§ 60.   Vältimatu sotsiaalabi eesmärk ja sisu

  (1) Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on teenuste kaudu abi pakkumine Nõo valla haldusterritooriumil elava või viibiva sotsiaalselt abitus olukorras olevale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele). Abi osutatakse hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise peavarju, sotsiaalnõustamise pakkumise kaudu ning elatusvahendite kaotuse, puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.

  (2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta on elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

§ 61.   Vältimatu sotsiaalabi teenuse osutamine ja selle eest tasumine

  (1) Vältimatu sotsiaalabi teenuste osutamise kulud kantakse Nõo valla eelarvest ja on isikule ajaliselt ja koguseliselt piiritletud ning tasuta.

  (2) Kui isik soovib vältimatu sotsiaalabi teenuseid kasutada kauem kui käesolevas määruses määratletud, tasub isik teenuse osutamise kulud vastavalt tegelikele kulutustele temale teenuse osutamisel või kehtestatud hinnakirjale ja temale osutatavat teenust ei käsitleta enam vältimatu sotsiaalabina.

  (3) Alates ajast, mil isiku rahvastikuregistri andmetel väljaspool Nõo valda registreeritud elukoha omavalitsusele või välisriigi esindusele on teatatud isiku vältimatu sotsiaalabi vajadusest, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ja muid teenuseid kooskõlastatult isiku registreeritud elukoha omavalitsusega või vastava välisriigi esindusega ning teenuse osutajal on õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist.

§ 62.   Vältimatu sotsiaalabi osutamise lõpetamine

  Vältimatu sotsiaalabi osutamine lõpetatakse, kui:
  1) isik ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras;
  2) isiku toimetulek on tagatud muude toetuste ja teenustega, mis ei ole vältimatu sotsiaalabi.

5. peatükk NÕO VALLA EELARVEST MAKSTAVAD TOETUSED 

1. jagu Üldsätted 

§ 63.   Toetuste liigid ja määrad

  (1) Nõo valla eelarvest makstavad toetused on sissetulekutest mittesõltuvad; isiku, perekonna või leibkonna sissetulekust sõltuvad ja erakorralised toetused.

  (2) Toetuste määrad kehtestab täitevorgan volikogu poolt kehtestatud eelarve alusel.

2. jagu Toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused 

§ 64.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse saamiseks esitab vallavalitsusele taotluse abi vajav isik või tema nõusolekul pereliige, lähedane või muu isik. Määruses sätestatud juhtudel taotlust esitama ei pea.

  (2) Taotluses tuleb märkida:
  1) määrusega sätestatud toetuse liik ehk taotletav abi;
  2) taotleja ees- ja perekonnanimi ning isiku sünniaeg või isikukood;
  3) taotleja valikul tema kontaktandmed (postiaadress, e-postiaadress, telefoninumber);
  4) toetuse saamise õiguse tekkimise või hüvitise andmiseks olulised asjaolud, sh vajadusel andmed kolmandate isikute kohta;
  5) vajadusel määruses sätestatud täiendavad andmed;
  6) taotluse koostamise kuupäev ning taotleja allkiri;
  7) toetuse maksmise viis (sularahas või ülekandega panka);
  8) toetuse maksmisel ülekandega panga arvelduskontole vastava arvelduskonto omaniku nimi ning arvelduskonto number;
  9) otsusest teadasaamise viis (suuliselt, telefoni, e-kirja või kirja teel) vastavalt toetust taotleva isiku soovile.

  (3) Lisaks taotlusele esitatakse sissetulekust sõltuvate toetuste taotlemisel vallavalitsusele isiku ja/või perekonna sissetulekut tõendavad dokumendid eelmise kuu kohta ning toetuse taotlemise aluseks olevad kuludokumendid.

  (4) Vallavalitsusel on õigus küsida täiendavaid andmeid ja dokumente, mis põhjendavad toetuse vajadust, kohtuda taotlejaga, vajadusel külastada abivajaja elukohta ning teha päringuid andmeregistritesse, kasutades selleks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrit (STAR).

§ 65.   Toetuste määramine

  (1) Toetuste taotluse vaatab läbi vallavalitsus, kes kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust. Toetuse määrab täitevorgan hiljemalt 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest. Kui esinevad asjaolud, mis takistavad 10 tööpäeva jooksul toetuse andmise otsustamist, võib vallavalitsus võimalusel toetuse andmise otsustamist erandkorras veel kuni 10 tööpäeva võrra pikendada.

  (2) Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle netosissetulek (taotleja ja perekonna kõigi liikmete eelmise kuu sissetulekust on maha arvatud jooksval kuul tasumisele kuuluvad tõendatud eluasemekulud) ühes kuus on väiksem kui riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordne määr pereliikme kohta.

  (3) Toetuse andmisest võib keelduda ja taotluse jätta rahuldamata juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotleja on esitanud valeandmeid;
  2) taotleja ei esita taotlust menetleva ametniku poolt küsitud täiendavaid dokumente;
  3) perekonna sissetulekust sõltuvate toetuste puhul, kui taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
  4) perekonna sissetulekust sõltuvate toetuste puhul töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenusel;
  5) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;
  6) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvelised vahendid;
  7) taotlejal on täitmata rahalisi kohustusi Nõo valla ees;
  8) taotleja ja tema pereliikmete või leibkonna sissetulekud ületavad kahekordset kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 66.   Toetuste maksmine

  (1) Toetus makstakse välja haldusakti alusel, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.

  (2) Määratud toetus makstakse taotlejale sularahas või kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest:
  1) taotleja pangakontole või
  2) taotleja nõusolekul taotleja poolt volitatud isiku või taotluse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole või
  3) taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole taotleja nõusolekul.

  (3) Toetuse maksmise erisused sätestatakse vastava toetuse liigi juures.

3. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused 

1. jaotis Lapsetoetus 

§ 67.   Lapsetoetus

  (1) Lapsetoetus on Nõo valla eelarvest lapse kasvatamisega kaasnevate kulutuste katmiseks makstav ühekordne toetus.

  (2) Lapsetoetust makstakse järgmiselt:
  1) esimene osa makstakse välja lapse sünni järgselt 1/4 osas lapse sünni hetkel kehtivast lapsetoetuse summast, kui vähemalt ühe vanema (hooldaja, eestkostja) elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Nõo vald ja lapse elukohaks saab sünni registreerimisel Nõo vald;
  2) teine osa makstakse välja 1/4 osas lapse sünni hetkel kehtinud lapsetoetuse summast lapse ühe aasta vanuseks saamisel, kui lapse ja vähemalt ühe vanema (hooldaja, eestkostja) elukoht rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks kuu enne lapse üheaastaseks saamist Nõo vallas;
  3) kolmas osa makstakse välja 1/2 osas lapse sünni hetkel kehtinud lapsetoetuse summast lapse kahe aasta vanuseks saamisel, kui lapse ja vähemalt ühe vanema (hooldaja, eestkostja) elukoht rahvastikuregistri andmetel on vähemalt üks kuu enne lapse kaheaastaseks saamist Nõo vallas.

§ 68.   Lapsetoetuse taotlemine

  (1) Toetust on õigus saada, kui lapse ning vähemalt ühe vanema elukoht on rahvastikuregistri andmetel Nõo vallas.

  (2) Taotlus lapsetoetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul lapsetoetuse saamise õiguse tekkimisest arvates.

  (3) Toetuse teise ja kolmanda osa maksmiseks ei pea uut taotlust esitama, kui eelneva osa väljamaksmiseks esitatud taotluses olevad andmed ei ole muutunud.

  (4) Kui lapse ja ühe vanema elukoht on Nõo valda registreeritud pärast lapse sündi, kuid mitte vähem kui üks kuu enne lapse ühe- või kaheaastaseks saamist, esitab vanem (hooldaja, eestkostja) ühe kuu jooksul lapse sünnikuupäevast arvates vallavalitsusele avalduse vastavalt toetuse teise või kolmanda osa saamiseks.

  (5) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse lapsetoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale. Ettepaneku lapsetoetuse maksmiseks eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale võib teha ametiasutuse sotsiaalosakonna teenistuja.

§ 69.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmiseks kontrollib vallavalitsus toetuse saamise õigust ning vormistab dokumendi toetuse maksmise ülekandmiseks.

  (2) Toetuse maksmiseks ei anta haldusakti ega vormistata halduslepingut, vaid toetus antakse toiminguga, st raha ülekandmisega isiku esitatud arvelduskontole.

2. jaotis Hõbelusikas ja kuni 12-aastaste laste jõulupakid 

§ 70.   Hõbelusikas

  (1) Hõbelusikas on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil sünnitoetuse 1. osa saanud Nõo valla vastsündinud lastel.

  (2) Nimeline hõbelusikas kingitakse valla vastsündinutele vallavanema vastuvõtul tingimusel, et lapse ja vähemalt ühe vanema registrijärgne elukoht sündmuse ajal on Nõo vallas.

  (3) Hõbelusika saamiseks vallavalitsusele taotlust esitama ei pea.

§ 71.   Kuni 12-aastaste laste jõulupakid

  (1) Jõulupakkide toetus on asjaline toetus, mille saamise õigus on kõigil Nõo valla kuni kaheteistaastastel lastel.

  (2) Jõulupaki (rahalise) suuruse otsustab täitevorgan volikogu poolt kehtestatud eelarve piires.

  (3) Jõulupakid jagatakse vallalaste jõulupeol ja jõulupaki saamiseks vallavalitsusele taotlust esitama ei pea.

3. jaotis Koolitoetus 

§ 72.   Koolitoetus

  Koolitoetuse eesmärk on lapse põhihariduse omandamise alustamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

§ 73.   Koolitoetuse taotlemine

  (1) Toetust on õigus taotleda esmakordselt 1. klassi mineva lapse ühel vanemal, kui lapse ja vähemalt ühe vanema rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Nõo vald.

  (2) Kui lapse vanem või vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, makstakse koolitoetus lapse eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale. Ettepaneku lapsetoetuse maksmiseks eestkostjale või lapse tegelikule hooldajale võib teha ametiasutuse sotsiaalosakonna teenistuja.

  (3) Toetuse taotlusi võetakse vastu ajavahemikul 1. august kuni 30. september lapse esimesse klassi minemise aastal.

§ 74.   Koolitoetuse maksmine

  Toetus makstakse käesoleva määruse § 69 sätestatud korras hiljemalt 15. oktoobriks.

4. jaotis Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetus 

§ 75.   Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetus

  (1) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetuse eesmärk on õpilase põhi- ja keskhariduse omandamise lõpetamisel kaasnevate kulutuste osaline katmine.

  (2) Toetust on õigus saada ka kutseõppe läbinud õpilasel, kes on õpingute käigus omandanud gümnaasiumihariduse.

§ 76.   Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetuse taotlemine

  (1) Toetust on õigus taotleda õpilasel, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Nõo vald vähemalt kuus kuud enne kooli lõpetamist.

  (2) Toetuse taotlusi võetakse vastu kolme kuu jooksul peale kooli lõpetamist.

§ 77.   Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise toetuse maksmine

  Toetus makstakse käesoleva määruse § 69 sätestatud korras välja viieteistkümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

5. jaotis Toetus represseeritutele maamaksu tasumiseks 

§ 78.   Represseeritutele maamaksu tasumise toetus

  (1) Toetus maamaksu tasumiseks makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikule, kelle rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on Nõo vald.

  (2) Toetus makstakse isikule tema kasutuses oleva Nõo vallas asuva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas, kui isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

§ 79.   Represseeritutele maamaksu tasumise toetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks tuleb käesoleva määruse § 64 lõikes 3 toodule lisada järgmised dokumendid:
  1) kinnitus, et taotleja ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu;
  2) maamaksu teatis või selle koopia;
  3) vajadusel täiendavad dokumendid (represseeritu tunnistus, elamumaa kasutamisõigust tõestav dokument jne).

6. jaotis Matusetoetus 

§ 80.   Matusetoetus

  Matusetoetuse eesmärk on matuse korraldamisega kaasnevate kulude osaline katmine. Toetust makstakse ühekordse toetusena Nõo valla eelarvest.

§ 81.   Matusetoetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemiseks esitab matuse korraldaja vallavalitsusele taotluse ühe kuu jooksul alates isiku surma registreerimisest.

  (2) Matusetoetust, mis koosneb riigi- ja Nõo valla poolsetest toetusest, makstakse matuse korraldajale selle isiku matuse kulude katmiseks, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asus surma registreerimisel Nõo vallas.

  (3) Ainult riigipoolset matusetoetust makstakse riigipoolse matusetoetuse määra alusel matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht asub Nõo vallas ja kes taotleb toetust sellise isiku matuse kulude katmiseks, kellel puudus rahvastikuregistrijärgne elukoht või kelle eest ei olnud võimalik saada toetust käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel lahkunu elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest.

§ 82.   Matusetoetuse maksmine

  (1) Matusetoetus makstakse isiku surmakuupäeval kehtinud matusetoetuse määras.

  (2) Toetus makstakse käesoleva määruse § 69 sätestatud korras välja viie tööpäeva jooksul taotluse esitamisest.

7. jaotis Kriisiabi 

§ 83.   Kriisiabi

  Muude erakorraliste kulutuste hüvitamise toetuse eesmärk on leevendada isiku või tema perekonna kriisiolukorda, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, loodusõnnetus, tulekahju, vargus, haigestumine, töövõimetuks muutumine, lähedase kaotus või muu sarnane sündmus.

§ 84.   Kriisiabi taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab isik või tema nõusolekul kolmas isik vallavalitsusele taotluse, millele võimalusel lisatakse vastavate ametkondade tõendid kriisiolukorra põhjendatuse kinnitamiseks (politsei, tuletõrje, tervishoiuasutus vm).

§ 85.   Kriisiabi määramine ja maksmine

  (1) Toetuse määramisel võetakse arvesse isiku või perekonna toimetulekuvõimet ning elukondlikke vajadusi.

  (2) Maksmisele kuuluva hüvitise suuruse otsustab täitevorgan volikogu poolt kehtestatud eelarve piires.

  (3) Täitevorgan võib kehtestada piirmäära, mille ulatuses võivad sotsiaalosakonna teenistujad otsustada kriisiabi andmise.

4. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused 

1. jaotis Lastega perede toetus 

§ 86.   Lastega perede toetus

  Lastega perede toetuse eesmärk on laste kasvatamisega seotud kulutuste osaline hüvitamine laste ja perede heaolu tagamiseks ning elukvaliteedi tõstmiseks. Toetust tasutakse ühekordse või perioodilise maksena raske majandusliku olukorra puhul ning on ette nähtud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ja ajutisest majandusraskusest ülesaamiseks.

§ 87.   Lastega perede toetuste taotlemine

  Toetust saab taotleda vajadusel:
  1) koolitarvete, riiete, jalanõude jne ostmiseks;
  2) prillide ostmiseks;
  3) lapse õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus, spordivõistlustel osalemine, laagrid jms);
  4) laste toiduraha kompenseerimiseks haridusasutuses;
  5) muude kulutuste katmiseks.

2. jaotis Toetus raske majandusliku olukorra leevendamiseks 

§ 88.   Toetus raske majandusliku olukorra leevendamiseks.

  Toetus raske majandusliku olukorra puhul on Nõo valla eelarvest toimetulekuraskustesse sattunud isikule makstav mitteperioodiline toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

5. jagu Erivajadusest tulenevad toetused 

§ 89.   Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk ja sisu

  Erivajadusest tulenevate toetuste eesmärk on isiku puudest tingitud lisakulutuste osaline hüvitamine, et tagada puudest tuleneva lisakulu tõttu isiku tavapärane toimetulek ja tegevusvõime.

§ 90.   Erivajadusest tulenevate toetuste liigid

  Nõo valla eelarvest määratakse ja makstakse alljärgnevaid erivajadusest tulenevaid toetusi:
  1) hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale;
  2) hooldajatoetus puudega lapse hooldajale;
  3) ühekordne või perioodiline toetus puudest tingitud lisakulude katteks.

1. jaotis Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale 

§ 91.   Hooldajatoetus täisealise puudega isiku hooldajale

  (1) Täisealise puudega isiku hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada puudega isikule igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut.

  (2) Hooldajatoetus on täisealise puudega isiku hooldajale või kohtuotsuse alusel määratud eestkostjale makstav igakuine toetus.

  (3) Hooldajatoetuse määr sõltub hooldatava puude raskusastmest.

§ 92.   Hooldajatoetuse taotlemine

  Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele taotluse.

§ 93.   Hooldajatoetuse määramine

  (1) Pärast taotluse saamist teostab vallavalitsus kodukülastuse ja selgitab välja hooldust vajava isiku hooldusvajaduse, viies läbi abivajaduse hindamise lähtudes käesoleva määruse § 8.

  (2) Hooldajatoetus määratakse täitevorgani haldusaktiga tähtajaliselt kuni hooldatavale määratud puude kehtivuse lõppemiseni või seatud eestkoste lõpptähtajani.

  (3) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

  (4) Hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

§ 94.   Hooldajatoetuse maksmine

  (1) Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt 25. kuupäevaks.

  (2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega isikut ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

2. jaotis Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale 

§ 95.   Hooldajatoetus puudega lapse hooldajale

  (1) Puudega lapse hooldaja hooldajatoetuse eesmärk on tagada puudega lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve, mis toetab tema iseseisvat toimetulekut ja arengut ning osaliselt hüvitada puudega lapse hooldamiseks kohustatud isikule puudega lapse hooldamise tõttu saamata jäänud sissetulek ja sotsiaalkindlustus.

  (2) Hooldajatoetus on igakuine toetus kuni 18-aastase hooldusvajadusega puudega lapse hooldamise eest lapsevanemale, eestkostjale või perehoolduslepingu alusel last hooldavale isikule, kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu.

§ 96.   Hooldajatoetuse taotlemine

  Toetuse taotlemiseks esitab puudega lapse lapsevanem, hooldaja või eestkostja vallavalitsusele taotluse.

§ 97.   Hooldajatoetuse määramine

  (1) Pärast taotluse saamist teostab vallavalitsus kodukülastuse ja selgitab välja hooldust vajava lapse hooldusvajaduse, viies läbi abivajaduse hindamise, lähtudes käesoleva määruse § 8.

  (2) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas:
  1) iga kuni 16-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest või
  2) iga 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

  (3) Hooldajatoetust ei määrata:
  1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;
  2) taotlejale, kes saab vanemahüvitist;
  3) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

  (4) Hooldajatoetust on õigus saada hooldajatoetuse taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

  (5) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt lapsele määratud puude lõpptähtajani või seatud eestkoste või perehoolduslepingu lõpptähtajani.

  (6) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele.

§ 98.   Hooldajatoetuse maksmine

  (1) Hooldajatoetus makstakse igakuiselt jooksva kuu eest taotluses märgitud isiku arvelduskontole hiljemalt 25. kuupäevaks.

  (2) Vallavalitsus maksab sotsiaalmaksu isiku eest, kes hooldab puudega last ja kellele vallavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.

3. jaotis Toetus puudest tingitud lisakulude katteks 

§ 99.   Toetus puudest tingitud lisakulude katteks

  (1) Toetus puudest tingitud lisakulude katteks on ühekordne või perioodiline toetus, mis on ette nähtud puudega inimesele (sh lapsed) ühekordselt tehtud kulutuse katmiseks või perioodilise toetusena.

  (2) Perioodilist toetust saab taotleda:
  1) ravimite ja abivahendite maksmiseks;
  2) transpordikulude kompenseerimiseks, kui transporti on võimalik korraldada vaid isiku enda poolt;
  3) hooldetoetus isiklikule abistajale tasumiseks;
  4) muude kulutuste katmiseks.

6. jagu Riigieelarvest eraldatavate toetuste maksmine 

§ 100.   Toimetulekutoetus

  (1) Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust.

  (2) Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

  (3) Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab volikogu.

7. jagu Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine 

§ 101.   Toetuste maksmiseks ja teenuste arendamise kuludeks eraldatud vahendite kasutamine

  (1) Toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitiseks eraldatud vahendeid kasutab vallavalitsus alljärgnevalt:
  1) sotsiaaltöötajate koolituskuludeks;
  2) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;
  3) sotsiaaltöötajate täiendavate teenistusülesannete täitmise hüvitamiseks.

  (2) Vallavalitsus võib toetuste ja teenuste osutamise toetust kasutada ka muude teenuste arendamise ja käivitamise kuludeks, täiendavate toetuste maksmiseks ja toetuste maksmise või teenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks.

§ 102.   Raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse kasutamine

  (1) Riigieelarvest Nõo vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud toetavate teenuste osutamiseks.

  (2) Toetavad teenused on:
  1) lapsehoiuteenus;
  2) sotsiaaltransporditeenus;
  3) isikliku abistaja teenus;
  4) tugiisikuteenus;
  5) intervallhooldusteenus;
  6) nõustamisteenus;
  7) eluaseme kohandamise teenus;
  8) muud teenused, mis aitavad parandada raske ja sügava puudega lapse arengut ja tema pere toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi.

  (3) 18-aastaseks saanud raske ja sügava puudega isiku puhul võib vallavalitsus riigieelarvest Nõo vallale määratud raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetust kasutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

§ 103.   Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Nõo vallale määratud asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ja korraldamiseks ning hooldusperede toetamiseks.

§ 104.   Matuse korraldamise kulude katmise toetuse kasutamine

  Riigieelarvest Nõo vallale määratud matuse korraldamise kulude katmise toetuse vahendeid kasutab vallavalitsus:
  1) matusetoetuse maksmiseks;
  2) Nõo valla poolt matuse korraldamise kulude katmiseks.

§ 105.   Riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite kasutamine arvestus

  (1) Vallavalitsus peab eraldi arvestust riigieelarvest Nõo valla eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud raha kasutamise kohta.

  (2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 106.   Määruste kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks:
  1) Nõo Vallavolikogu 14.12.2006 määrus nr 22 „“Hooldajatoetuse ning täiendavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Nõo vallas“ kinnitamine“,
  2) Nõo Vallavolikogu 26.03.2009 määrus nr 70 „Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale“,
  3) Nõo Vallavolikogu 18.03.2010 määrus nr 5 „Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord Nõo vallas“,
  4) Nõo Vallavolikogu 23.04.2015 määrus nr 30 „Koduteenuste osutamise tingimused ja kord Nõo vallas“,
  5) Nõo Vallavolikogu 26.05.2016 määrus nr 50 „Tugiisikuteenuse osutamise kord“,
  6) Nõo Vallavolikogu 22.09.2016 määrus nr 56 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“.
  7) Nõo Vallavolikogu 24.11.2016 määrus nr 60 „Üldhooldusteenusele suunamine ja teenuse vallaeelarvest osalise rahastamise kord“.
  8) Nõo Vallavolikogu 23.03.2017 määrus nr 69 „Raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse kasutamise kord“,
  9) Nõo Vallavolikogu 11.05.2017 määrus nr 71 „Pesupesemisteenuse osutamise kord“.

§ 107.   Määruse rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist täitevorgani poolt välja antud haldusaktid jäävad kehtima ning neid täidetakse kuni nendes sätestatud õiguste ja kohustuste realiseerimiseni või kehtetuks tunnistamiseni.

§ 108.   Määruse rakendamine

  Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2020.

Krista Kvarnström
Volikogu esimees

/otsingu_soovitused.json