Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Alutaguse vallas
Vastu võetud 22.12.2020 nr 144
RT IV, 31.12.2020, 16
jõustumine 03.01.2021
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
---|---|---|
26.01.2023 | RT IV, 07.02.2023, 3 | 10.02.2023 |
27.04.2023 | RT IV, 05.05.2023, 8 | 08.05.2023 |
30.11.2023 | RT IV, 12.12.2023, 1 | 01.01.2024 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse Alutaguse vallas osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) ja sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise, osutamise tingimused ja kord.
(2) Teenuseid osutatakse/korraldatakse ja toetusi määratakse üldjuhul isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või parendamiseks.
(3) Käesolevas korras reguleerimata küsimustes rakendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse või sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.
(4) Sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise taotlused, menetlemine ja juhtumikorralduse põhimõttel tehtava sotsiaaltöö toimingute läbiviimine dokumenteeritakse vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse 4. peatüki sätetele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris STAR.
§ 2. Sotsiaalhoolekandega hõlmatus
(1) Teenust on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Alutaguse vallas ja isikul, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, kuid kes abi vajamise ajal viibib Alutaguse valla haldusterritooriumil.
(2) Toetust on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Alutaguse vallas vähemalt üks aasta ja kes tegelikult alaliselt Alutaguse valla territooriumil elab.
(3) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust ja abivajadusest sõltuvaid toetusi on õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Alutaguse vallas.
[RT IV, 07.02.2023, 3 - jõust. 10.02.2023]
§ 3. Sotsiaalhoolekandelise abi korraldamise pädevus
(1) Seadustega ja nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud sotsiaalkaitse ülesandeid täidab Alutaguse Vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus). Vahetuid ülesandeid täidavad sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad (edaspidi ka ametnik).
(2) Alutaguse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) võib sotsiaalkaitse ülesannete paremaks korraldamiseks, teenuse või toetuse määramise otsuse tegemiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks moodustada vallavalitsuse alalise sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon).
(3) Ametniku pädevuses on riigipoolsete ja määrusest tulenevate toetuste määramine.
(4) Sotsiaalkomisjoni pädevuses on teenuste-, erakorralise toetuse ja piirmäärast suuremate toetuste määramine.
(5) Alutaguse Vallavolikogu täidab neid sotsiaalkaitse korralduse või tagamisega seotud ülesandeid, mis seadusest tulenevalt on volikogu ainupädevuses.
§ 4. Teenuse või toetuse määramine
(1) Teenus või toetus määratakse:
1) ametniku haldusakti alusel;
2) sotsiaalkomisjoni otsuse alusel;
3) haldusakti asemel antud lepingu alusel;
4) toiminguga, millega rahuldatakse isiku taotlus teenuse või toetuse saamiseks.
(2) Teenuse või toetuse andmisest keeldutakse, kui isikul puudub õigus hüvitisele.
(3) Teenuse või toetuse andmisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga.
§ 5. Sotsiaalkaitse korraldamine ja abi andmise põhimõtted
(1) Sotsiaalkaitse korraldamise aluseks on sotsiaalseadustiku üldosa seadusega sätestatud sotsiaalkaitse ning selle korralduse põhimõtted, arvestades sotsiaalkaitse tagamisega seotud eriseaduste või määruste erisusi.
(2) Ametiasutus tagab või korraldab sotsiaalhoolekandelise abi andmise üldjuhul isiku pöördumisel ehk abi taotlemisel.
(3) Isiku abivajadusest teada saamisel teisiti kui isikult endalt, algatab ametnik abivajaduse hindamise, teavitades sellest isikut, ja jätkab menetlust isiku nõusolekul.
(4) Ametnik võib hädaohus oleva lapse paigutada kuni ohu ära langemiseni ohututesse tingimustesse ilma lapse seadusliku esindaja nõusolekuta. Lapse olukorrast ja vajadusest sõltuvalt paigutatakse laps sobivat teenust osutava teenuseosutaja või lapse jaoks turvalise isiku juurde.
2. peatükk Teenused
§ 6. Teenuste liigid
(1) Ametiasutuse osutatavad või korraldatavad teenused on:
1) koduteenus;
2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
3) tugiisikuteenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) isikliku abistaja teenus;
6) varjupaigateenus;
7) turvakoduteenus;
8) sotsiaaltranspordi teenus;
9) eluruumi tagamise teenus;
91) kogukonnapõhiste toetatud elamiste teenus;
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
10) võlanõustamisteenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus;
14) vältimatu sotsiaalabi;
15) muud vajaduspõhised sotsiaalteenused.
(2) Teenuse täpsem sisu ja osutamise tingimused tulenevad hinnatud abivajadusest koostöös abivajajaga ja lepitakse kokku juhtumipõhiselt.
(3) Teenuse osutamiseks sõlmib ametiasutus teenuse osutamise lepingu juriidilise isiku, füüsilise isiku või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega.
§ 7. Koduteenus
(1) Koduteenuse eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.
(3) Koduteenused on:
1) toiduainete, majapidamistarvete, ravimite, tehniliste abivahendite, vajadusel valmistoiduga varustamine jms;
2) abistamine majapidamistoimingutes teenuse saajale kuuluvate vahenditega;
3) abistamine tervishoiu-, finants-, sotsiaal- ja muul asjaajamisel ameti- ja teenindusasutustes;
4) küttematerjaliga varustamise korraldamine, kütmisabi;
5) kõrge abivajadusega isiku juhendamine ja abistamine eneseteeninduses, sealhulgas pesemisel, riietumisel, söömisel, liikumisel, hügieenitoimingutes jms.
§ 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
(1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
(2) Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine toimub vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-s 221 sätestatule.
[RT IV, 05.05.2023, 8 - jõust. 08.05.2023]
§ 9. Tugiisikuteenus
(1) Tugiisikuteenus on teenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
(2) Puudega lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
(3) Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises. Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on täiendav eesmärk lapse hooldamise, turvalise ja toetava kasvukeskkonna ning lapse arengu tagamine.
(4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenusesaaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.
(5) Kõrvalabi vajaduse määra ja mahtu hinnatakse ja täpsustatakse iga isiku puhul eraldi.
(6) Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku määramist temaga kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks.
(7) Teenuse vahetuks osutajaks ei tohi olla isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
§ 10. Täisealise isiku hooldus
(1) Täisealise isiku hoolduse eesmärk on hoolduse korraldamine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Hoolduse seadmisel hinnatakse abivajadust ja sellest tulenevalt määratakse kindlaks hooldaja ülesanded ja kohustused.
(3) Hooldus seatakse hooldatava ja hooldaja nõusolekul.
(4) Hooldaja on kohustatud teatama viivitamatult asjaoludest, mis tingivad hoolduse lõpetamise.
§ 11. Isikliku abistaja teenus
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse mõistes abivajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades.
(2) Teenust ei tohi vahetult osutada isik:
1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;
2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;
3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.
(3) Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik otsusest või lepingust ja teenuse saaja juhistest.
§ 12. Varjupaigateenus
(1) Teenust korraldatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavale täisealisele isikule, kes viibib abivajaduse hetkel Alutaguse valla territooriumil.
(2) Varjupaigateenuse korraldamisel tagatakse täisealisele isikule ajutine turvaline koht ööbimiseks ning hügieenitoiminguteks, et vältida isiku peavarjuta jäämist.
(3) Varjupaigateenus on tasuta teenus.
§ 13. Turvakoduteenus
(1) Turvakoduteenuse eesmärgiks on tagada abivajajale ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
(2) Turvakoduteenust korraldatakse, kui see on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks:
1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;
2) täisealisele isikule, kes vajab abi ja turvalist keskkonda.
(3) Turvakoduteenust vajavale isikule korraldatakse teenust kuni teenuse osutamise vajaduse ära langemiseni.
§ 14. Sotsiaaltransporditeenus
(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada isikule, kes sotsiaalsete, majanduslike või tervislike probleemide tõttu vajab avalike teenuste saamiseks või elukondlike vajaduste rahuldamiseks abi Alutaguse valla haldusterritooriumil või Eestis liikumiseks.
(2) Sotsiaaltransporditeenuse osutaja tagab vajadusel teenuse saaja abistamise sõidukisse sisenemisel ja väljumisel. Teenuse osutajaga lepitakse kokku teenuse sisu ja maht ning muud tingimused, mis sätestatakse teenuse osutamise lepingus.
(3) Taotlus teenuse saamiseks esitatakse võimalusel viis tööpäeva enne soovitud sõiduaega.
(4) Sotsiaaltransporditeenus on tasuline teenus.
§ 15. Eluruumi tagamise teenus
(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole oma vanusest, tervislikust seisundist või sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(2) Eluruumi tagamise teenus on tähtajaline. Eluruum tagatakse isikule ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.
(3) Teenuse saaja tasub eluruumiga seotud üüri ja kõrvalkulud.
(4) Isikut, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.
§ 151.
Kogukonnapõhiste toetatud elamiste teenus
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
(1) Kogukonnapõhiste toetatud elamise teenuse eesmärk on toimetulemist toetava elukeskkonna tagamine väikese ja keskmise abi- ja toetusvajadusega inimestele, sealhulgas liikumis-, nägemis-, kuulmis-ja intellektipuudega inimesed, kelle olemasolevat kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks.
(2) Kogukonnapõhiste toetatud elamise teenus on tähtajaline. Teenus tagatakse inimesele kuni teenuse osutamise vajaduse äralangemiseni.
(3) Teenuse saaja tasub eluruumiga seotud üüri- ja kõrvalkulud.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
§ 16. Võlanõustamisteenus
(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(2) Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.
§ 17. Lapsehoiuteenus
(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(2) Lapsehoiuteenust on õigustatud saama isik, kelle laps lapsehoiuteenuse vajaduse hetkel ei viibi haridusasustuses.
(3) Raske ja sügava puudega lapse puhul hinnatakse lapsehoiuteenuse vajadust koostöös teenust saava isikuga ning isiku soovil nõustatakse teda lapsehoiuteenuse osutaja valikul.
(4) Hindamise tulemustest lähtuvad toimingud lapsehoiuteenuse osutamisel, selle osutamise aeg, koht, maht ja rahastamine lepitakse kokku teenuse saaja ning teenuse osutaja vahel ja sätestatakse teenuse osutamise lepingus.
(5) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse lapsehoiuteenuse osutamine kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal laps saab 18-aastaseks.
§ 18. Asendushooldusteenus
(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks.
(2) Asendushooldus tagatakse kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui:
1) lapse vanem on surnud;
2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;
3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;
4) laps on vanemast eraldatud.
(3) Teenuse osutamise vajadust hindab lastekaitsetöötaja lapse heaolust lähtuvalt.
(4) Teenus tagatakse lapsele hooldusperes, perekodus või asenduskodus sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel.
(5) Teenust osutatakse lähtuvalt lapse juhtumiplaanist, mille koostab lastekaitsetöötaja ja pärast lapse asendushooldusele suunamist täiendab seda koostöös asendushooldusteenuse osutajaga. Asendushooldusele suunatud lapse juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
(6) Lapse ülalpidamisega seotud kulud kaetakse ja teenuse eest tasutakse Alutaguse valla eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.
§ 19. Järelhooldusteenus
(1) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt lastekaitsetöötaja koostatud juhtumiplaanist, mille alusel tagatakse isikule eluase ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused ning mille eesmärgiks on asendushoolduselt või eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamine.
(2) Järelhooldusteenust võib tagada isikule, kes on:
1) kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;
2) kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.
(3) Isiku juhtumiplaan vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas.
(4) Järelhooldusteenust rahastatakse Alutaguse valla eelarvest.
§ 20. Vältimatu sotsiaalabi
(1) Vältimatu sotsiaalabiga võimaldatakse piisavate elatusvahenditeta isikule tema olukorrale vastavad hädavajalikud sotsiaalhoolekandelised abinõud:
1) toiduabi;
2) riideabi – aastaajale vastavad üleriided, pesu ja jalanõud, üldjuhul antakse kasutatud rõivad ja jalatsid;
3) ajutine peavari – hoolekandeasutuse, varjupaiga, turvakodu poolt osutatav ööbimisteenus, mis kindlustab inimesele minimaalsetele tingimustele vastava peavarju ja pesemise võimaluse;
4) muu materiaalne abi – üldjuhul rahaline abi isikutunnistuse või elamisloa taotlemiseks, õnnetusjuhtumite (tulekahju jne) korral.
(2) Vältimatu sotsiaalabi teenuseid osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.
§ 21. Muud vajaduspõhised sotsiaalteenused
(1) Ametiasutus osutab või korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.
(2) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on:
1) sotsiaalnõustamine;
2) psühholoogiline nõustamine;
3) perenõustamine;
4) perelepitusteenus;
5) logopeedi teenus;
6) kriisiabiteenus (sealhulgas laste leinalaager);
7) tugirühmades ja -programmides osalemine;
8) toiduabi;
9) omasteta surnud isiku matmise korraldamine;
10) päevakeskuse teenus eakale ja puudega isikule;
11) päevahoiuteenus täisealisele puudega isikule.
(3) Teenused on üldjuhul isikule teenuseosutaja juures tasulised.
3. peatükk Teenuste taotlemise ja määramise kord
§ 22. Teenuse taotlemine
(1) Teenuse saamiseks teavitab isik oma abivajadusest või esitab vormikohase taotluse, koos abivajaduse selgitustega, ametiasutusele.
(2) Taotlust menetleval ametnikul on õigus teostada päringuid riiklikest andmekogudest, nõuda vajadusel taotlejalt teenuse määramiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning määrata vajadusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
(3) Otsustamiseks vajalike täiendavate andmete ja dokumentide esitamise nõue esitatakse taotlejale kirjalikult, milles märgitakse esitamise tähtaeg, selgitades, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, tahtlikult eksitavate ja teadaolevate andmete varjamise korral, võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(4) Teenuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest.
§ 23. Abivajaduse hindamine
(1) Abivajajast teada saamisel selgitab ametnik koostöös abivajajaga isiku abivajaduse ja selle ulatuse ning abistab isikut vajadusel taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, juhul kui isikut abistamata jääksid tema õigused kaitseta.
(2) Taotlust menetlev ametnik viib läbi abivajaduse hindamise, selgitades hindamise käigus isiku abivajaduse, lähtudes tervislikust lähenemisest isiku abivajadusele ning võttes arvesse tema igapäevaelu toimetulekuoskused ja võimalused, suhted ja suhtlemise lähedatega, toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid tegureid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõime ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
(3) Vajadusel teostatakse abivajaja külastus tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ja abi- või hooldusvajaduse täiendavaks või korduvaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
§ 24. Teenuse määramine
(1) Teenuse määramisel lähtutakse isiku abivajadusest.
(2) Teenuse määramise või määramisest keeldumise otsus tehakse hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist.
(3) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest 5 tööpäeva jooksul kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.
§ 25. Teenuse rahastamine
(1) Üldjuhul maksab isik teenuse eest ise. Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust vajava isiku ja tema ülalpidajate majanduslikust olukorrast.
(2) Enne teenuse eest tasu määramist selgitatakse välja, millised on teenust vajava isiku sissetulekud, väljaminekud ja nendel lasuvad kohustused, vallas- ja kinnisvara olemasolu, kas selle realiseerimine on võimalik ja otstarbekas ning kas abivajajal on elatise saamise võimalusi, et tasuda teenuse eest täies mahus.
(3) Kui abivajav isik pole kohtu kaudu elatist nõudnud, tuleb ametnikul hinnata, mil määral on ülalpidajad võimelised andma elatist, et abivajaja saaks teenuse eest tasuda.
(4) Kui inimene vajab teenust kohe ja tal on võimalik varast või nõuetest raha saada, kuid see võtab aega, kaetakse teenuse maksumusest puudu jääv osa Alutaguse valla eelarves teenusteks eraldatud vahenditest. Ametiasutusel on õigus valla eelarvest kaetud puudu jäänud osa abivajajalt tagasi nõuda.
(5) Sotsiaalkomisjonil on õigus põhjendatud ja kaalutletud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikest 2.
(6) Vallavalitsus kehtestab korraldusega tasuliste teenuste hinnad ja piirmäärad.
[RT IV, 05.05.2023, 8 - jõust. 08.05.2023]
§ 26.
Teenuse osutamise muutmine või lõpetamine
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
(1) Teenuse osutamist muudetakse või lõpetatakse, kui:
1) teenuse saaja taotleb teenuse osutamise pikendamist, peatamist või lõpetamist;
2) esineb sotsiaalseadustiku üldosa seaduses või käesolevas korras sätestatud asjaolu, mille alusel isiku teenuse saamise õigus kas pikeneb, peatub või lõpeb.
(2) Teenuse osutamise muutmine või lõpetamine vormistatakse:
1) haldusakti alusel antud teenuse puhul haldusaktiga;
2) halduslepingu alusel antud teenuse puhul halduslepingu muutmise või lõpetamisega.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
4. peatükk Toetused
§ 27. Toetuste liigid
(1) Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks, sissetulekust mittesõltuvateks toetusteks ja abivajadusest sõltuvateks toetusteks. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse vallaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks, sissetulekust mittesõltuvaid toetusi vallaelanikuks olemise väärtustamiseks ja abivajadusest sõltuvaid toetusi hoolduse ja järelevalve vajadusest tingitud lisakulutuste hüvitamiseks.
(2) Sissetulekust sõltuvad toetused on:
1) toimetulekutoetus;
2) koolitarvete ja kooliriiete toetus;
3) erakorraline toetus.
(3) Sissetulekust mittesõltuvad toetused on:
1) lapse sünnitoetus;
2) esmakordselt kooli mineva lapse toetus;
3) matusetoetus;
4) prillide ja invatehniliste abivahendite ostmise või laenutamise toetus;
5) retseptiravimite ostmise toetus;
6) eakate sünnipäevatoetus.
(4) Abivajadusest sõltuvad toetused on:
1) puudega lapse hooldajatoetus;
2) hooldust vajava täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus;
3) kindlustamata isiku vältimatu abi ravikulude katmine.
1. jagu Sissetulekust sõltuvad toetused
§ 28. Toimetulekutoetus
Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetust makstakse riigieelarvelistest vahenditest. Toimetulekutoetuse taotlemist, arvestamist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.
§ 29. Koolitarvete ja kooliriiete toetus
(1) Koolitarvete ja kooliriiete toetust antakse toimetulekutoetust saavale perele.
(2) Toetust makstakse kuni 100 eurot aastas ühe üldhariduskoolis õppiva lapse kohta kuludokumentide alusel.
§ 30. Erakorraline toetus
Erakorralist toetust võib mõjuvatel põhjustel taotleda isik, kes on sattunud toimetulekuraskustesse. Toetus antakse ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete ning majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.
2. jagu Sissetulekust mittesõltuvad toetused
§ 31. Lapse sünnitoetus
(1) Lapse sünnitoetust määratakse vanemale tingimusel, et:
1) lapse üks vanematest või üksikvanem kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Alutaguse vallas vähemalt üks aasta ja kes tegelikult alaliselt ka Alutaguse valla territooriumil elab;
2) laps on toetuse taotlemise hetkel registreeritud vallaelanikuks ja elab taotlejaga ühel aadressil.
(2) Juhul kui üks vanematest on saanud sünnitoetust teisest omavalitsusest, siis toetust ei maksta.
(3) Juhul, kui lapse seaduslik esindaja ei täida perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, on õigus määrata toetus lapsendajale, eestkostjale või lapse hoolduspere vanemale. Lapsendajal ja eestkostjal on õigus taotleda toetust pärast kohtulahendi jõustumist, hooldajal pärast lapse perekonnas hooldamise lepingu sõlmimist tingimusel, et laps ei ole kohtulahendi jõustumise või lepingu sõlmimise ajal vanem kui aasta ja kuus kuud ning vanem ei ole saanud sünnitoetust.
(4) Lapse sünnitoetuse määr ühe lapse kohta on 1000, mis makstakse välja kahes osas - 500 eurot pärast lapse sündi ning 500 eurot lapse aastaseks saamisel.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
§ 32. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus
(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetus määratakse Alutaguse valla üldhariduskooli esimesse klassi minevale lapsele.
(2) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust makstakse valla eelarvest ja määratakse lapse vanemale või eestkostjale järgmistel tingimustel:
1) ühel vanematest või eestkostjal on rahvastikuregistrijärgne elukoht Alutaguse vallas ja kes tegelikult alaliselt Alutaguse valla territooriumil elab;
2) laps on rahvastikuregistri andmetel valla elanik;
3) laps asub õppima Alutaguse valla üldhariduskooli, välja arvatud erivajadusest tingitult mujale õppima asumisel.
(3) Kirjalik taotlus toetuse saamiseks esitatakse hiljemalt lapse 1. klassi mineku aasta 31. oktoobriks.
(4) Esmakordselt kooli mineva lapse toetuse määr on 100 eurot.
§ 33. Matusetoetus
(1) Matusetoetus on matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks matusekorraldajale makstav toetus.
(2) Matusekorraldaja on isik, kes kannab surnu matmise korraldamise kulud.
(3) Matusetoetust on õigus saada surnud isiku eest, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel oli surma hetkel Alutaguse vald.
(4) Erandkorras võib matusetoetust maksta matusekorraldajale, kellel ei olnud võimalik saada toetust enda elukohajärgsest kohaliku omavalitsuse üksusest seal kehtiva sotsiaaltoetuste maksmise korra järgi ja kes on korraldanud või korraldamas sellise isiku matmist või tuhastamist, kellel surma hetkel puudus rahvastikuregistris elukoha aadress või kelle elukoha aadress rahvastikuregistris oli väljaspool Alutaguse valda.
(5) Matusetoetust ei maksta:
1) kohtu poolt isiku surnuks tunnistamise korral;
2) kui matuse korraldamise kulud on hüvitatud mõne teise seaduse alusel.
(6) Matusetoetuse määr on 350 eurot.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
§ 34. Prillide ja invatehniliste abivahendite ostmise või laenutamise toetus
(1) Prillide ja invatehniliste abivahendite ostmise või laenutamise toetust saab taotleda:
1) mittetöötav vanaduspensioniealine isik ja mittetöötav osalise või puuduva töövõimega isik tingimusel, et isikule ei maksta töötukassast töötuskindlustushüvitist;
2) vanem või eestkostja lapsele, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes kuni 19-aastaseks saamiseni või jooksva õppeaasta lõpuni arsti poolt väljastatud tõendi aluse;
3) toimetulekutoetuse saaja.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
(2) Prillide ja muude nägemist korrigeerivate vahendite ostmise kulud hüvitatakse kuni 100,00 eurot kahe aasta jooksul.
[RT IV, 07.02.2023, 3 - jõust. 10.02.2023]
(3) Invatehniliste abivahendite ostmise või laenutamise kulud hüvitatakse kuni 100,00 eurot kalendriaastas kuludokumentide alusel.
[RT IV, 07.02.2023, 3 - jõust. 10.02.2023]
§ 35. Retseptiravimite ostmise toetus
(1) Retseptiravimite ostmise toetust saab taotleda:
1) mittetöötav vanaduspensioniealine isik ja mittetöötav osalise või puuduva töövõimega isik tingimusel, et isikule ei maksta töötukassast töötuskindlustushüvitist;
2) vanem või eestkostja puudega lapsele;
3) toimetulekutoetuse saaja.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
(2) Retseptiravimite kulud hüvitatakse kuni 150 eurot kalendriaastas kuludokumentide alusel.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
§ 36. Eakate sünnipäevatoetus
(1) Eakate sünnipäevatoetust makstakse isikutele juubelite puhul alates 75.eluaastast. Sünnipäevatoetust ei maksta üldhooldusteenusel viibivatele isikutele.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
(2) Toetuse määr on 50 eurot. Toetus kantakse isiku arvelduskontole või avalduse alusel teise isiku arvelduskontole (erandjuhtudel sularahas kättetoimetamisega).
(3) Hoolekandeasutusse paigutatud isikule, kelle eest ametiasutus tasub hoolduskulud, on toetuseks lilled ja kingitus.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
3. jagu Abivajadusest sõltuvad toetused
§ 37. Puudega lapse hooldajatoetus
(1) Puudega lapse hooldajatoetus on perekonna toimetuleku toetamiseks igakuiselt makstav toetus, mida makstakse 3-16-aastase raske või sügava puudega lapse vanemale või eestkostjale, kes ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.
(2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(3) Toetuse määramise aluseks on ametniku poolt koostatud hooldusvajaduse hindamise akt, milles kajastub kui suur on puudega lapse igapäevase hooldamise määr ja abivajadus, kas see hooldusvajadus võimaldab hooldajal töötada ning hooldaja vastavust korraga sätestatud tingimustele.
(4) Hooldusvajadust ja hooldaja poolt teostatavat hooldust hinnatakse vähemalt üks kord aastas.
(5) Toetust ei maksta kui puudega laps elab hoolekandeasutuses.
(6) Toetust makstakse kuni:
1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani;
2) tähtajalise elamisloa kehtivuse lõpptähtajani, kui hooldatav või hooldaja omab tähtajalist elamisluba.
(7) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine peatatakse:
1) puudega lapse õppima asumisel õpilaskoduga õppeasutusse;
2) puudega lapse viibimisel üle ühe kuu ravi- või hooldusteenusel.
(8) Toetuse maksmist jätkatakse puudega lapse hooldaja taotluse alusel pärast toetuse maksmise peatamist tinginud asjaolude äralangemist kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtajani.
(9) Toetuse maksmine lõpetatakse:
1) hooldust tingivate asjaolude lõppemisel;
2) hooldaja või hooldatava surma korral;
3) hooldaja tööle asumisel;
4) kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega lapse hooldamisel;
5) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam korras sätestatud tingimustele.
(10) Toetuse saaja või tema seaduslik esindaja on kohustatud hiljemalt 5 tööpäeva jooksul teavitama ametiasutuse sotsiaalteenistust kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 9 sätestatud juhtudel toetuse maksmise peatamise või/ja lõpetamise.
(11) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast.
(12) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse isikule järgmiselt:
1) raske puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 50 eurot kuus;
2) sügava puudega lapse hooldajale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 100 eurot kuus.
§ 38. Hooldust vajava täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus
(1) Hooldust vajava täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus on toimetuleku säilitamiseks koduses keskkonnas igakuiselt makstav rahaline toetus, mis määratakse hooldamisest tingitud ja hooldamisega seotud lisaväljaminekute osaliseks kompenseerimiseks.
(2) Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse ja järelevalve vajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisaktiga hooldatava elukohas. Hindamise alusel jaotatakse hooldusvajadus:
1) raskelt häiritud toimetulek igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses;
2) psüühilise erivajaduse tõttu järelevalve ja juhendamise vajadus igapäevastes tegevustes;
3) suutmatus osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või neid teostada.
(3) Hooldust vajava täisealise isiku täiendav sotsiaaltoetus määratakse isikule järgmiselt:
1) raskelt häiritud toimetuleku korral või psüühilise erivajaduse tõttu järelevalve ja juhendamise vajadusel igapäevastes tegevustes 50 eurot kuus;
2) suutmatuse tõttu osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses või suutmatuse tõttu neid teostada 100 eurot kuus.
(4) Toetus määratakse otsuse tegemisele järgneva kuu esimesest kuupäevast ajani, kuni isik vastab korras sätestatud tingimustele.
(5) Hooldusvajadust hinnatakse vajadusel kord aastas.
(6) Toetuse maksmine lõpetatakse:
1) abi-, toetuse ja järelevalve vajadust tingivate asjaolude lõppemisel;
2) isiku surma korral;
3) juhul, kui isiku toimetulekut on võimalik tagada sotsiaalteenustega;
4) isiku elama asumisel teise omavalitsusse;
5) muul põhjusel, kui isik ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele.
(7) Toetuse maksmine lõpetatakse toetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise järgmisest kuust.
§ 39. Kindlustamata isiku vältimatu abi ravikulude katmine
(1) Kindlustamata isiku vältimatu abi ravikulude katmise, mida ei tasustata Haigekassa kaudu, otsustab sotsiaalkomisjon.
(2) Raviasutusse suunamisel sõlmib ametiasutus raviteenust osutava asutusega ja haigega vastava lepingu.
5. peatükk Toetuste taotlemine ja määramine
§ 40. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab abivajav isik, isiku pereliige, eestkostja, hooldaja või muu isik ametiasutusele vormikohase taotluse koos kulu- ja/või abivajadust tõendavate dokumentidega. Taotlus esitatakse vallavalitsusele hiljemalt 21. detsember, v.a toimetulekutoetuse saaja, kellel esitada taotlus toimetulekutoetuse saamise perioodil.
[RT IV, 12.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
(2) Toetuse vajaduse hindamiseks on taotlust menetleval ametnikul õigus kontrollida esitatavate andmete vastavust tegelikkusele ning:
1) hankida teavet ja nõuda täiendavaid andmeid;
2) teha kodukülastusi;
3) nõuda õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumite korral Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti kirjalikku tõendit;
4) teha muid seadusest tulenevaid päringuid.
§ 41. Toetuse määramine
(1) Toetuse määramise või määramisest keeldumise otsustab ametnik või sotsiaalkomisjon haldusaktiga.
(2) Sissetulekust sõltuvaid toetusi määratakse vähekindlustatud isikutele ja peredele, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta pärast eluasemekulude maha arvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra.
§ 42. Toetuse määramisest keeldumine
(1) Toetuse määramisest keeldumise otsuses märgitakse ära keeldumise põhjus ning teavitatakse taotlejat talle taotluses märgitud sobival viisil.
(2) Toetuse määramisest võib keelduda juhul, kui:
1) taotleja on pahatahtlikult andmeid varjanud või on esitanud tahtlikult ebaõigeid andmeid;
2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;
3) toetusevajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga;
4) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;
5) toetusevajaduse katavad riiklikud või muud valla toetused ja teenused.
(3) Sissetulekust sõltuva toetuse määramisest võib keelduda:
1) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;
2) isikul või tema eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid ta keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
3) taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ületavad korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;
4) puuduvad toetuse vajadust tõendavad kuludokumendid;
5) taotlejal on piisavate sissetulekutega ülalpidamiskohustusega isik perekonnaseaduse mõttes;
6) taotleja pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel.
§ 43. Toetuse maksmine
(1) Toetus kantakse taotleja poolt märgitud isiku arvelduskontole või isiku avalduse põhjal teenust osutava asutuse arvelduskontole.
(2) Erandkorras võib taotleja huvisid arvestades toetuse välja maksta sularahas. Toetus makstakse välja sularahas:
1) arvelduskonto puudumisel või
2) taotleja huvisid arvestades muul erandlikul juhul.
6. peatükk Lõppsätted
§ 44. Finantseerimine ja lepinguline vahekord
(1) Sotsiaalteenuseid ja -toetusi finantseeritakse valla eelarves eraldatud sotsiaalkaitse vahenditest ja riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel valla eelarvesse sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamiseks eraldatud vahenditest.
(2) Ametiasutus võib sõlmida lepinguid sotsiaalteenuseid pakkuvate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning eraldada neile vahendeid sotsiaalteenuste osutamisega seotud kulutuste katteks olemasolevate vahendite piires.
§ 45. Sotsiaalkaitse kulutuste tagasinõudmine
Ametiasutusel on õigus nõuda isikult talle rahalise või mitterahalise toetusena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise teenuse andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatule.
§ 46. Vaidluste lahendamine
(1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide vallavalitsusele. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vallavalitsusele, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda haldusmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
§ 47. Järelevalve
(1) Järelevalvet sotsiaalteenuste ja -toetuste osutamise üle teostab vallavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet oma pädevuse piires.
(2) Korra täitmise üle teostab järelevalvet volikogu revisjonikomisjon.
§ 48. Rakendussätted
(1) Isikutega, kellega on sõlmitud lepingud enne käesoleva korra jõustumist, sõlmitakse uued lepingud määruses sätestatud korras ja alustel kehtivate lepingute lõppemisel.
(2) Määratud toetusi makstakse kuni uue abivajaduse hindamiseni kuid mitte kauem kui määratud tähtajani.
§ 49. Varasemate määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 50. Teenuste ja toetuste taotluste vormid
Käesolevale korrale vastavad teenuste ja toetuste taotluste vormid töötab välja ametiasutuse sotsiaalteenistus.
§ 51. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse 2021. aasta 1. jaanuarist.