Puude raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord
Vastu võetud 08.12.2021 nr 5
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 45, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 ja Saue Vallavolikogu 22. veebruari 2018. aasta määruse nr 12 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ § 16 lõike 1 punkti 3 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk
(1) Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib Saue valla tiheasustusalal kasvavate puude, sh kadakate raieks loa andmist, asendusistutuse määramist ja kehtestab puu hoolduslõikuse kooskõlastamise nõuded.
(2) Korra eesmärk on tagada Saue valla tiheasustusalal kasvavate puude soodsad kasvutingimused ja nende kaitse ning looduse mitmekesisuse ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.
(3) Korda ei kohaldata puude raiele kasvavas metsas metsaseaduse tähenduses ning erakinnistutel kasvavate vilja- ja ilupuude ning võõrliikide raieks ja hoolduslõikuseks.
§ 2. Mõisted
Korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) tiheasustusala on maa-ala, mis on Saue vallas kehtiva üldplaneeringuga määratud tiheasustusalaks, kompaktselt asustatud või kompaktselt hoonestatud alaks, sh selgelt piiritletav kompaktse asutusega aiandusühistute maa-ala;
2) avalik ala on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala;
3) puu on kõrghaljastuse element, mille rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm;
4) rinnasdiameeter on puu tüve läbimõõt mõõdetuna juurekaelast 1,3 meetri kõrguselt;
5) raie on puu langetamine, puu tüveharu ja ladva eemaldamine ning puu võra vähendamine rohkem kui 25%, sh raiejäätmete koristamine;
6) hoolduslõikus on puu okste lõikamine, sh võra harvendamine, tõstmine ja ladvaosa peenemate okste kärpimine, mille käigus säilitatakse puu elujõulisus ja dekoratiivsus, v.a. kuivanud ja murdunud okste ja vesivõsude eemaldamine;
7) raieluba on luba, mis annab õiguse puu raieks ning määrab raietööde kõrvaltingimused;
8) hoolduslõikusluba on kirjalik kooskõlastus või luba, mis annab õiguse puu hoolduslõikuseks ning määrab vajadusel hoolduslõikuse kõrvaltingimused;
9) asendusistutus on raiutud puu(de) asemele uute puude või põõsaste istutamine;
10) raierahu periood on ajavahemik lindude pesitsemise ajal aprillist juuli lõpuni, millal puu raiumist võib mitte lubada;
11) vesivõsu on uinuvast või lisapungast arenenud väheharunenud võsu;
12) vormpuu on ilupuu, mille võrale on puu kasvu algusest saadik antud okste kärpimise, painutamise või tugedele sidumisega soovitud kuju;
13) ohtlik puu või oks puu või oks, mis on osaliselt või täielikult murdunud või mis murdub välise vaatluse järgi ilmselgelt lähiajal või ohustab liiklejaid ning mida on vaja kohe raiuda või eemaldada, sest on oht inimese elule, tervisele või varale;
14) haljastusühik asendusistutuse mahtu näitav ühik (nt istutatavate puude arv);
15) vallavalitsus Saue valla kollegiaalne täitevorgan Saue vallavalitsus;
16) ametiasutus Saue valla ametiasutus Saue Vallavalitsus.
§ 3. Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise põhimõtted
(1) Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa taotlemine Saue valla tiheasustusalal toimub käesoleva korra kohaselt ja ametiasustuse poolt väljastatud raieloa ning hoolduslõikuse kooskõlastuse alusel.
(2) Raieluba ei ole vaja taotleda:
1) kuivanud ja murdunud okste ja vesivõsude eemaldamiseks;
2) erakinnistutel alla 8 cm rinnasdiameetriga puu raieks;
3) puukoolides ja istandustes puude raieks;
4) puude raiumiseks raudtee kaitsevööndis, kui see on vajalik ja ette nähtud raudteeliikluse ohutuse tagamiseks;
5) puu- ja põõsarinde raieks elektri- ja gaasipaigaldiste, sideehitiste ja surveseadmete kaitsevööndis, kui see on vajalik nende ohutuse ja kaitse tagamiseks;
6) puittaimestiku raieks maaparandussüsteemi veejuhtmel, nõlvadelt ja kraavi äärtelt maaparandushoiutööde teostamiseks;
7) tormiheite, -murru või teistel põhjustel osaliselt või täielikult murdunud ning kohest likvideerimist vajavale (avariiohtlikule) puule, kui on oht inimese elule, tervisele või varale, arvestades käesolevas korras toodud erisust.
(3) Käesoleva korra paragrahv 3 lõike 2 punktis 7 nimetatud juhul teatab kinnisasja omanik või valdaja ametiasutusele esimesel võimalusel likvideerimist vajavate puude arvu, liigi, täpse asukoha aadressi ja võimalusel saadab puudest foto. Ametiasutus fikseerib puu kohese likvideerimise vajaduse, vajadusel kontrollides sündmuspaigal olukorra vastavust esitatud kirjeldusele.
(4) Puu hoolduslõikuseks tuleb eelnevalt taotleda ametiasutuselt kirjalikku kooskõlastust, v.a elupuude ja vormpuude hoolduslõikuseks. Ametiasutuse vastav ametnik võib vajadusel, hinnates kavandatud hoolduslõikuse mahtu, nõuda erakinnistutel kasvavate puude hoolduslõikuseks kutsetunnistusega puittaimede hindaja kaasamist.
(5) Avalikel aladel tuleb puude, sh alla 8 cm rinnasdiameetriga puu, viljapuu ja põõsa raie ning hoolduslõikus kooskõlastada Saue Vallavalitsusega.
(6) Avalikel aladel peab hoolduslõikust tegema vastava kutsetunnistusega arborist.
(7) Puude raiel ja hoolduslõikusel on soovitav juhinduda Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse standardisarjast EVS 939 „Puittaimed haljastuses“. Standard on kättesaadav Saue Vallavalitsuses.
(8) Saue Vallavalitsus määrab ametniku, kes menetleb raieloa taotlusi, allkirjastab raielubasid ja teisi käesoleva korraga reguleeritud lubasid ning täidab käesoleva korraga ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.
(9) Puu raieks loa ja hoolduslõikuseks kooskõlastuse taotlemisega annab omanik ametiasutuse ametnikule loa siseneda taotleja kinnistule puud mõõtma ja hindama.
§ 4. Haljastuse liigid ja väärtusklass
(1) Väärtusklassid:
I väärtusklass – haruldast liiki või kaitsealused puud;
II väärtusklass – väärtuslikud lehtpuud (kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu) väärtuslikud okaspuud (kõik männi ja lehise liigid) ja leht- ja okaspuude vormid ja teisendid, dekoratiivse ja/või pikaajalise puuliigi eriti suur ja elujõuline isend;
III väärtusklass – väärtuslikud lehtpuud (kõik hobukastani liigid, pärna ja pähklipuu liigid) ja teised okaspuud, dekoratiivse ja/või pikaajalise puuliigi eriti suur ja elujõuline isend;
IV väärtusklass – enamkasutatavad või dekoratiivsed lehtpuud (saare, remmelga, viirpuu ja vahtra liigid, toominga võõrliigid, arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel, ja sellega võrdsustatud liigid) mis on dekoratiivse ja/või pikaajalise puuliigi noor ja elujõuline isend, puud mis on olulise maastikulise või ökoloogilise tähtsusega puu;
V väärtusklass – kiirekasvulised ja lühiealised lehtpuud (saarvaher, hall- ja värdlepp, harilik pihlakas, harilik toomingas, harilik haab, raagremmelgas, loogapaju, soo- ja kuldkask, berliini- ja palsamipappel).
(2) Puu väärtusklassist lähtudes:
1) I ja II väärtusklassi puu tuleb säilitada maksimaalses ulatuses;
2) III väärtusklassi puu säilitada võimaluse korral maksimaalses ulatuses;
3) IV ja V väärtusklassi puu raiuda soovi korral taotluse alusel.
2. peatükk RAIELOA TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE
§ 5. Raieloa taotlemine
(1) Raieluba võib taotleda:
1) puu kasvukoha maa omanik või seaduslik valdaja omaniku lihtkirjaliku volituse alusel;
2) riigimaal riigimaa valitseja või seaduse või lepingu alusel heakorra- ja hooldustöid teostav isik või tema volitatud esindaja;
3) valla omandis oleval maal lepingu alusel heakorratöid teostav isik või tema volitatud esindaja;
4) tänavate, trasside ja muude kommunikatsioonide rajamisel ettejäävate puude raiel trasside valdaja või tema poolt volitatud isik.
(2) Raieloa saamiseks esitatakse ametiasutusele põhjendatud vormikohane kirjalik või digitaalselt allkirjastatud elektrooniline avaldus, millele lisatakse krundiplaan või ehitusprojektide puhul asendiplaan, millel on näidatud raiutavad puud.
(3) Raieloa taotlusele lisatakse:
1) kirjalik volitus, kui tegutsetakse volituse alusel või esindusõigust tõendav dokument, kui taotluse esitab esindaja või elektrooniliselt esitatava raieloa taotluse puhul maa omaniku digitaalne allkiri;
2) kaasomandi puhul kaasomaniku või kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek või elektrooniliselt esitatava raieloa taotluse puhul kaasomaniku(e) digitaalne allkiri;
3) korteri- või elamuühistu üldkoosoleku protokoll või juhatuse otsus, kui raieõigust taotletakse ühistu territooriumil olevale puule;
4) naaberkinnistu omaniku kirjalik või digitaalselt allkirjastatud nõusolek puude raiumiseks, kui puud asuvad kahe kinnistu piiril;
5) kaitstava loodusobjekti või kaitseala valitseja kirjalik nõusolek, kui raiutav puu asub kaitstaval loodusobjektil või -alal;
6) Keskkonnaameti kirjalik nõusolek, kui raiutav puu või põõsas asub veekaitsevööndis, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel;
7) Muinsuskaitseameti luba, kui raiutav puu asub kinnismälestisel või muinsuskaitsealal või kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndis;
8) dendroloogiline hinnang arendus- ja ehitusprojektide korral, kui raieluba taotletakse enamale kui 30-le puule;
9) kutselise puittaimede hindaja või dendroloogi poolt koostatud eksperthinnang, kui see osutub vajalikuks puu tervisliku seisundi hindamiseks.
(4) Detailplaneeringus ja ehitusprojektis ette nähtud raiutava puu osas käesolevas korras sätestatud raieluba ei ole vaja taotleda. Raietöid võib kehtiva ehitusloa olemasolul asuda teostama pärast ehitamise alustamise teatise esitamist või ehitusteatise esitamise kohustuse korral selle jõustumise järgselt.
(5) Ehitusprojektis peab geoalusel kajastuma täpne raiutav puude arv ja liigiline koosseis.
(6) Vastaval ametnikul on õigus detailplaneeringu ja ehitusloa menetluses nõuda asendusistutust, arvestades määruse peatükis 4 tingimusi.
§ 6. Raieloa taotluse menetlemine
(1) Ametiasutus registreerib raieloa taotluse ja taotluse juurde kuuluvad lisad ning suunab taotluse menetlemiseks ametnikule, kes:
1) kontrollib esitatud taotluse vastavust raieloa taotlemisele esitatud nõuetele ning puuduste esinemisel annab taotlejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks;
2) vajadusel nõuab taotlejalt juurde täiendavaid dokumente (nt dendroloogi või puittaimede hindaja hinnangut, haljastusprojekti vms) ja selgitusi;
3) hindab kavandatud raie põhjendatust kaasates vajadusel eksperte;
4) korraldab puu ülevaatuse ja märgistab raiumisele kuuluva(d) puu(d);
5) seab vajadusel raieloa andmisel kõrvaltingimused ja määrab asendusistutuse kohustuse.
(2) Ametiasutus võib loa väljastamisel seada täiendavaid tingimusi puu raie, edasise käitlemise, asendusistutuse korraldamise ja istutatud puu hooldamise osas, samuti keelata raie teostamine raierahu perioodil.
(3) Raieluba väljastatakse või raieloa taotluse rahuldamata jätmisest teavitatakse 30 kalendripäeva jooksul raieloa taotluse lahendamiseks viimase vajaliku ja nõuetekohase dokumendi registreerimisest.
(4) Kui ametiasutus peab vajalikuks, et raieloa taotlejal tuleb tellida dendroloogiline hinnang või ekspertiis puu raie vajaduse hindamiseks, pikeneb menetlustähtaeg kuni nõuetekohase hinnangu esitamiseni.
§ 7. Raieloa väljastamine
(1) Raieluba vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar väljastatakse taotlejale ja teine jääb ametiasutusele. Raieloa võib vormistada elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna.
(2) Raieluba väljastatakse tasuta. Ametiasutusel on õigus puu raieloa andmisel seada kõrvaltingimusi ja määrata asendusistutuse kohustus, mille täitmisega kaasnevad kulud kannab raieloa saanud isik.
(3) Ametiasutus võib kehtestada eritingimused raiutud puu käitlemisele, näiteks keelata raiejäätmete põletamise tuleohtlikul perioodil või elumajade ja/või sotsiaal- ning haridusasutuste vahetus läheduses vms. Vastavad eritingimused märgitakse raieloale.
(4) Raieloa väljastamisel avalikustatakse teave raie asukoha, puude arvu, loa väljaandmise kuupäeva ja kehtivuse kohta valla dokumendihaldussüsteemi kaudu.
§ 8. Raieloa kehtivus
Raieluba kehtib üks aasta väljastamise kuupäevast arvates.
§ 9. Raieloa väljastamisest keeldumine
(1) Raieloa andmisest võib keelduda, kui kavandatud raie ei ole põhjendatud, eelkõige kui:
1) puu on terve ja elujõuline, ei jää kavandatava ehituse alla ning ei ohusta hoonete ja rajatiste struktuure (vundamenti, seinu, katust, taristuid) ning avalikus kohas liikujaid;
2) raiuda soovitakse puud, mis on määratud säilitatavaks detailplaneeringuga või ehitusprojektiga;
3) puu on riikliku või kohaliku omavalitsuse looduskaitse all või on tegemist olulise tähtsusega põlispuu või eripärase või muul põhjusel väärtusliku puuga;
4) raiumine kahjustaks väärtuslikke loodus- ja kultuurmaastikke, piirkonna looduse eripära, rohelise võrgustiku või rohealade toimimist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega;
5) raieloa taotleja ei ole saanud erinevatelt osapooltelt vajalikke kooskõlastusi või on raie teostamisest keeldutud;
6) raieloa taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
7) raieloa taotleja on jätnud täitmata varasema ametiasutuse poolt määratud asendusistutuse kohustuse;
8) kinnistu või suurema ala osas, kus puu kasvab, on käimas planeerimismenetlus või on esitatud taotlus projekteerimistingimuste määramiseks;
9) taotluse esitaja ei ole antud tähtajaks kõrvaldanud taotluses puudusi või esitanud täiendavaid nõuetekohaseid dokumente ja seletusi.
(2) Ametiasutus võib keelduda raieloa andmisest, kui täielikult või osaliselt metsastatud maaüksusel säiliks vähem kui 50% katastriüksusel asuvast kõrghaljastusest või metsast ning raiumiseks puuduvad kaalukad põhjused.
(3) Raieloa väljastamisest keeldumist põhjendatakse ning sellest teavitab ametiasutus raieluba taotlenud isikut kirjalikult.
§ 10. Raie keelamine raierahu perioodil
(1) Raierahu perioodil võib ametiasutus keelata puu raiumist ja puistutes raiumist kohtades, kus on registreeritud pesitsevaid linde. Vastav eritingimus märgitakse raieloal.
(2) Raierahu algab 15. aprill ning kehtib 15. juulini.
3. peatükk HOOLDUSLÕIKUSE KOOSKÕLASTAMINE JA NÕUDED RAIETÖÖDELE
§ 11. Hoolduslõikuseks loa taotlemine
(1) Hoolduslõikuseks võib kooskõlastust taotleda korra paragrahv 5 lõike 1 punktides 1 kuni 4 nimetatud isik.
(2) Hoolduslõikuseks loa saamiseks esitatakse ametiasutusele kirjalik või digitaalselt allkirjastatud taotlus. Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) taotleja kontaktandmeid: telefon, elu- või asukoha aadress ja e-posti aadress;
2) puu asukoha aadress;
3) hoolduslõikuse motiveeritud põhjus;
4) hoolduslõikuse detailne ulatus, viis ja võra kuju pärast lõikust.
(3) Võimalusel esitatakse taotlusega koos foto olemasolevast olukorrast.
(4) Hoolduslõikusloa taotlusele lisatakse:
1) korteriühistu juhatuse otsus, kui on moodustatud ühistu või kaasomanike enamuse kirjalik nõusolek, kui kaasomandi eset ei valitseta ühistu kaudu;
2) puu kasvukoha kinnistu omaniku kirjalik volitus, kui taotluse esitab volitatud isik;
3) kutselise puittaimede hindaja või dendroloogi poolt koostatud hinnang lõikuse vajalikkuse ja ulatuse osas, kui see osutub vajalikuks puu tervisliku seisundi ja hoolduslõikuse vajalikkuse hindamiseks.
§ 12. Hoolduslõikusloa menetlemine ja väljaandmine
(1) Ametiasutus kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning vajadusel teostab puu kasvukohas puu ülevaatuse (paikvaatluse). Paikvaatluse kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastab paikvaatluse teostanud ametnik. Paikvaatluse protokoll saadetakse taotlejale teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks.
(2) Ametiasutus hindab hoolduslõikuse põhjendatust, kaasates vajadusel eksperte ning otsustab hoolduslõikuse kooskõlastamise või selle keelamise 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates.
(3) Ametiasutus otsustab puu hoolduslõikuse lubamise või keeldumise kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud vormis ning määrab vajadusel hoolduslõikuse teostamisele kõrvaltingimused ja kutselise puittaimede hindaja kaasamise nõude.
(4) Hoolduslõikuse luba antakse ühekordseks lõikuseks. Loa kehtivuse tähtaeg märgitakse otsusesse.
§ 13. Hoolduslõikusloa andmisest keeldumine
(1) Hoolduslõikusloa kooskõlastamisest võib keelduda, kui:
1) lõikuse tagajärjel väheneks puu elujõulisus ja dekoratiivsus;
2) taotleja soovitud lõikusmeetod ei sobi taotluses nimetatud puu liigile;
3) bioloogiliselt ei ole õige aeg puu hoolduslõikuseks;
4) kutselise puittaimede hindaja või dendroloogi hinnangul ei ole puu hoolduslõikus vajalik või kahjustaks puud;
5) loa taotleja on esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele;
6) muul põhjendatud juhul.
(2) Puu hoolduslõikuseks loa andmata jätmine peab olema põhjendatud ning sellest teavitatakse taotlejat kirjalikult.
§ 14. Nõuded raietöödele
(1) Raietööd tuleb teostada tehniliselt õigesti ning raiekoht pärast raie teostamist korrastada. Raiekoha puhastamise ja raiejääkide käitlemise eest vastutab raieloa saaja.
(2) Raie teostamisel tuleb tagada ohutus raie teostamise piirkonnas ning ei tohi tekitada kahju või kujutada ohtu kolmandate isikute elule, tervisele ja varale.
(3) Raie teostamisel ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda, raiepiirkonda jäävaid teisi raiumisele mittekuuluvaid ja säilitatavaid puid ja põõsaid.
4. peatükk ASENDUSISTUTUS
§ 15. Asendusistutuse määramine
(1) Ametiasutusel on õigus looduskeskkonna taastamise eesmärgil ja muudel põhjendatud eesmärkidel raieloa väljastamise kõrvaltingimusena nõuda raiutavate puude asendamist.
(2) Asendusistutuse kohustust rakendatakse:
1) kui soovitakse raiuda tervet ja elujõulist puud ning vallavalitsus ei pea raie keelamist otstarbekaks;
2) ehitusalase raie kõrvaltingimusena;
3) muudel raiega seotud põhjendatud juhtudel.
(3) Asendusistutuse kohustust ei rakendata:
1) kuivanud või ilmselgelt kuivamas puude, tuuleheite, tormimurru ja avariiohtlike puude korral;
2) muudel põhjendatud juhtudel.
(4) Asendusistutuse kohustus märgitakse raieloale ning asendusistutuse korral vormistatakse raieloa lisana asendusistutuse garantiikiri.
(5) Ehitusprojektide korral, kus projektis on määratud raiutud puude asendamine ja see on kooskõlastatud ametiasutusega, võib vallavalitsus jätta asendusistutuse garantiikirja koostamata, märkides välja antavale raieloale asendusistutuse kohustuse, lisades vajadusel juurde ehitusprojekti kohase asendusistutuse plaani ja seletuskirja väljavõtte.
(6) Asendusistutuse kohustus tuleb täita enne ehitise kasutusloa taotlemist, kuid mitte hiljem kui 18 kuud raieloa väljastamise kuupäevast.
(7) Asendusistutuse garantiikirjas on õigus määrata asendusistutuse aeg ja koht. Võimaluse korral viiakse asendusistutus täide samas asukohas, kus raiet teostati, või sama asula piires, arvestades asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi ning avalikku huvi.
(8) Ametiasutusel on õigus määrata detailsed tingimused asendusistutuse korral istutatavatele istikutele, sealhulgas, kuid mitte ainult: istikute liik, vanus, kõrgus, võra läbimõõt.
(9) Kõik asendusistutuse kulud kannab raieloa saaja.
§ 16. Asendusistutuse arvestamine
(1) Üldjuhul määratakse asendusistutus põhimõttel, et iga raiutava puu asemel istutatakse üks uus puu ning vähemalt 25 sentimeetrise rinnasdiameetriga puu asemele istutatakse kaks puud. Mistahes liiki üle 40 sentimeetrise rinnasdiameetriga puu raie korral istutatakse asemele kolm puud.
(2) Järgmiste puuliikide korral lähtutakse järgmisest erisustest:
1) haruldast liiki või kaitsealuste puude korral istutatakse iga raiutava puu kohta kolm uut puud;
2) väärtuslike lehtpuude ja oksapuude, eelkõige kõik tamme liigid, harilik pöök, künnapuu, kõik männi ja lehise liigid, leht- ja okaspuude vormid ja teisendid, korral istutatakse iga raiutava puu kohta kaks uut puud.
(3) Puude asendusistutuse määramine vastavalt määruse paragrahvile 4:
I väärtusklass – koefitsiendiga 5
II väärtusklass – koefitsiendiga 3
III väärtusklass – koefitsiendiga 2
IV väärtusklass – koefitsiendiga 1
V väärtusklass – koefitsiendiga 0.5
(4) Erandina võib asendusistuseks määrata elupuu, viljapuu või põõsa istutamise puu raie asendusistutusena. Elupuu või põõsa istutamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud asendusistutuse arvestust ja ametiasutusel on õigus määrata suurem istikute arvu.
§ 17. Asendusistutuse kompenseerimine rahaliselt
(1) Kui asendusistutust ei ole võimalik läbi viia avalikel aladel või krundil, kus toimus raie, on põhjendatud juhul võimalus kompenseerida asendusistutus vastavalt ametiasutuse poolt kindlaks määratud haljastusühiku hinnale.
(2) Ametiasutus küsib vähemalt kolmelt haljastusettevõttelt hinnapakkumise, mis hõlmab sadat läänepärna (Tilia × europaea) istikut (mullapalliga, tüveläbimõõt 4 cm), nende istutamist (transport 30 km, istutustöö ettevalmistatud kasvupinnasesse, kastmine, toestamine ja multšimine) ning aastast hooldust ja garantiid. Hinnapakkumiste põhjal selgitab vallavalitsus välja eelnimetatud tööde keskmise maksumuse;
(3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tööde keskmine maksumus jagatakse sajaga ja tulemus loetakse nelja haljastusühiku keskmiseks maksumuseks. Selle alusel arvutatakse ühe haljastusühiku keskmine maksumus;
(4) asendusistutuskohustuslasele määratud asendusistutuse maksumuse väljaselgitamiseks korrutatakse määruse § 17 kohaselt määratud haljastusühikute arv käesoleva lõike punkti 3 alusel arvutatud ühe haljastusühiku keskmise maksumusega;
(5) Vallavalitsus kehtestab iga aasta 31. detsembriks järgmisel aastal rakendatava ühe haljastusühiku keskmise maksumuse.
§ 18. Asendusistutuse kohustuse täitmine
(1) Asendusistutus antakse kohe pärast töö valmimist raieloa väljastanud ametnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis lisatakse ehitusprojektide korral kasutusloa taotluse juurde.
(2) Asendusistutuse valmimisest tuleb ametiasutust kirjalikult teavitada ning võimaldada ametiasutusel kontrollida asendusistutuse nõuetele vastavust. Juhul, kui istutustöö ei vasta nõuetele, on ametiasutusel õigus nõuda puuduste kõrvaldamist.
(3) Asendusistutuse kohuslane on kohustatud andma asendusistutusele kaheaastase garantii.
(4) Garantii kestuse ajal peab asendusistutuse kohuslane tagama puule nõuetekohased kasvutingimused ja hoolduse vastavalt puude istutamise korra nõuetele, kui kokku ei lepita teisti.
(5) Kui istutatud taim garantii kestuse ajal kahjustub või hävib, siis on ametiasutusel õigus nõuda taime asendamist ja hooldamist, v.a kui istutuse tegija tõendab, et taim kahjustus või hävis temast mittesõltuvatel asjaoludel. Taime kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga.
5. peatükk JÄRELEVALVE, VASTUTUS JA MÄÄRUSE RAKENDAMINE
§ 19. Raieloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Ametiasutusel on õigus peatada raieloa kehtivus või see kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et:
1) taotleja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid;
2) rikutakse raierahu perioodi;
3) raiutakse raieloale mittekantud puid;
4) puu kasvukoha kinnistule antud ehitusluba tunnistatakse kehtetuks;
5) ilmnevad asjaolud, mis raieloa väljastamise ajal ei olnud teada ja mis võivad tingida raieloa hilisema kehtetuks tunnistamise.
(2) Raieloa peatamisest või kehtetuks tunnistamisest teavitab ametiasutus taotlejat kirjalikult. Loa peatamise puhul teavitatakse taotlejat loa peatamise kestvusest.
§ 20. Järelevalve ja vastutus
(1) Riiklikku järelevalvet määruse täitmise üle teostab ametiasutus.
(2) Määruses sätestatud nõuete rikkumise korral on väärteo kohtuväline menetleja ametiasutuse määratud isik.
(3) Asendusistutuse kohustuse mittetäitmisel on ametiasutusel õigus teha ettekirjutus, mille tähtajaks täitmata jätmise korral võib rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.
§ 21. Määruse lõppsätted ja rakendamine
(1) Määrusega kinnitatakse järgnevad vormid:
1) raieloa taotluse vorm (lisa 1);
2) raieloa vorm (lisa 2);
3) asendusistutuse garantiikirja vorm (lisa 3);
4) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (lisa 4)
5) asendusistutuse rahalise kompenseerimise vorm (lisa 5).
(2) Enne määruse jõustumist puu raieks ja hoolduseks välja antud load kehtivad nende kehtivuse tähtaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.
(3) Enne määruse jõustumist määratud asendusistutuse kohustus tuleb täita täies mahus.
(4) Tunnistada kehtetuks Saue Vallavalitsuse 11.04.2018 määrus nr 5 „Puu raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord.
(5) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Andres Laisk
vallavanem
Kirsti Saar
vallasekretär
Lisa 1 Raieloa taotluse vorm
Lisa 2 Raieloa vorm
Lisa 3 Asendusistutuse garantiikirja vorm
Lisa 4 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt
Lisa 5 Asendusistutuse rahalise kompenseerimise vorm
Facebook
Twitter