Riigikoguseadusterviktekstavaldamineavaldatud1998-01-28+02:00RT I199817264747741998-09-01+03:002003-03-21+02:002004-05-06+03:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd55317312010-10-28+03:00migraator159353Alaealise mõjutusvahendite seadus2001-05-16+03:00RT I200150288729692001-07-01+03:002002-06-05+03:00RT I2002533361747952002-07-01+03:002002-06-12+03:00RT I2002563501771202002-09-01+03:002002-06-19+03:00RT I2002613751848112002-08-01+03:002002-06-20+03:00RT I2002633891819442002-07-29+03:002002-10-16+03:00RT I2002905212215512003-01-01+02:002003-02-12+02:00RT I2003261562647472003-03-21+02:001ÜLDSÄTTED1Seaduse reguleerimisala1Käesolev seadus sätestab alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid ning alaealiste komisjoni pädevuse.2Käesolevat seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:1nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo;2nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo;3neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud;4neljateist- kuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud.3Käesolevat seadust kohaldatakse ka alaealisele, kes:1ei täida koolikohustust tulenevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) §-st 8;2tarvitab alkohoolset jooki, narkootilist või psühhotroopset ainet.4Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.RT I2003261562647472003-03-21+02:002AlaealineAlaealine käesoleva seaduse tähenduses on 7–18 aasta vanune isik.RT I2002533361747952002-07-01+03:002MÕJUTUSVAHENDID. NENDE KOHALDAMINE JA JÄRELEVALVE3Mõjutusvahendid1Alaealisele võib kohaldada ühte või mitut järgmistest mõjutusvahenditest:1hoiatus;2koolikorralduslikud mõjutusvahendid;3vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde;4lepitamine;5kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus;6üldkasulik töö;7käendus;8noorte- või sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemine;9kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine.2Alaealisele võib kohaldada:1hoiatust, vestlusele suunamist psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamist, kohustust elada vanema, kasuvanema või eestkostja juures või lastekodus, käendust, noorte- või sotsiaalprogrammides osalemist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;2üldkasulikku tööd käesoleva seaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel;3koolikorralduslikke mõjutusvahendeid käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhtudel;4ravikuurile suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 punktis 2 sätestatud juhtudel;5kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel kooskõlas käesoleva seaduse paragrahviga 6.4Koolikorralduslikud mõjutusvahendid1Alaealiste komisjon võib kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611) kohaldada järgmisi koolikorralduslikke mõjutusvahendeid:1kasvatusraskustega 7.-9. klassi õpilaste eraldi klassi suunamine;2pikapäevarühma suunamine;3Kehtetu -RT I2002633891819442002-07-29+03:002Kehtetu -RT I2002633891819442002-07-29+03:003Enne alaealise õiguserikkumise asja arutamist alaealiste komisjonis teeb selle sekretär kindlaks, milliseid kasvatusmeetodeid on alaealise suhtes koolis rakendatud.5Üldkasulik töö1Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10-50 tundi üksnes tema nõusolekul ning tööst ja õppimisest vabal ajal.2Alla 13-aastastele alaealistele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.6Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine1Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool, kuhu õpilane suunatakse alaealiste komisjoni taotlusel kohtumääruse alusel.2Alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.3Alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Erandkorras võib kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks luba taotleda ka juhul, kui alaealine on vähemalt 10 aasta vanune ja on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud teo.61.]]>Kasvatuse eritingimused kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis1Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses ei või olla esemeid ja aineid, mille loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.2Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul avada õpilasele saadetud posti- või muid saadetisi.3Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril või tema volitatud isikul on õigus õpilase juuresolekul võtta temalt ära käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained.4Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktoril ning teistel töötajatel ei ole õigust kontrollida õpilase kirjavahetuse ja telefoni või muude üldkasutatavate sidekanalitega edastatavate sõnumite sisu.5Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvate esemete ja ainete äravõtmise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult protokolli, kuhu kantakse:1protokolli koostamise aeg ja koht;2protokolli koostaja ees- ja perekonnanimi;3selle õpilase ees- ja perekonnanimi, kellelt esemed või ained ära võeti;4äravõetud esemete või ainete loetelu;5õpilase ja protokolli koostaja allkiri.6Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetelusse kuuluvad esemed ja ained, mis õpilaselt ära võetakse, antakse allkirja vastu üle õpilase seaduslikule esindajale, posti- või muu saadetise saatnud isikule või hävitatakse seadusega sätestatud korras, mille kohta tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud protokolli vastavasisuline märge.7Pideva kasvatusliku järelevalve teostamiseks on õpilasel keelatud lahkuda kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli territooriumilt, välja arvatud kooli põhimääruses sätestatud juhtudel.62.]]>Eraldusruum kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis1Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase võib paigutada rahunemiseks eraldusruumi, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Eraldusruumi paigutamise kohta koostab kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor või tema volitatud isik viivitamatult motiveeritud käskkirja, mille kooli direktor või tema volitatud isik teeb õpilasele allkirja vastu teatavaks käskkirja koostamise päeval.2Õpilase võib paigutada eraldusruumi juhul, kui on otsene oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes ning suusõnaline rahustamine ei ole osutunud küllaldaseks.3Eraldusruumi paigutamise kohta peetakse registreerimisraamatut, kuhu kantakse järgmised andmed:1õpilase ees- ja perekonnanimi;2eraldusruumi paigutamise põhjus;3eraldusruumi paigutamise algusaeg;4eraldusruumis viibimise aja lõpp;5selle koolitöötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, kelle järelevalve all õpilane eraldusruumis on;6arsti märge õpilase tervisliku seisundi kohta;7õpilaselt äravõetud esemete loetelu;8andmed käesoleva paragrahvi lõike 9 punktides 1 ja 2 nimetatud vestluste ja kohtumiste kohta;9andmed käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud vestluse kohta ning selle tulemus.4Õpilase eraldusruumi paigutamisest teavitab kooli direktor või tema volitatud isik vanemat, eestkostjat või hooldajat viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirja väljaandmist.5Eraldusruumi, samuti õpilase esmaseid olmevajadusi rahuldava sisustuse tervisekaitse- ja ohutusnõuded kehtestab sotsiaalminister määrusega.6Eraldusruumi paigutatavalt õpilaselt võetakse ära esemed, millega ta võib ohustada oma elu ja tervist.7Eraldusruumi paigutatud õpilane peab olema koolitöötaja pideva järelevalve all.8Eraldusruumi ei tohi paigutada haigestunud õpilasi. Õpilase haigestumisel eraldusruumis viibimise ajal tuleb õpilane üle viia meditsiinilisse isolaatorisse.9Eraldusruumi paigutatud õpilasel on õigus:1vestelda koolipsühholoogi ja direktori või tema volitatud isikuga;2kohtuda vanema, eestkostja või hooldajaga;3lugeda kirjandust;4väljuda eraldusruumist koolitöötaja saatel.10Pärast eraldusruumis viibimise aja lõppu vestleb koolipsühholoog, kooli direktor või tema volitatud isik õpilasega, et selgitada välja õpilase eraldusruumi paigutamist tinginud käitumise põhjused ning arvestada vestluse tulemusi edaspidises kasvatusprotsessis.RT I2002613751848112002-08-01+03:0063.]]>Vaide esitamine[Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2002]1Kui õpilane või tema seaduslik esindaja leiab, etõpilaseleseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga antud õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus esitada vaie haridusministrile või maavanemale.[Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2003]1Kui õpilane või tema seaduslik esindaja leiab, etõpilaseleseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga antud õigusi on rikutud või vabadusi piiratud, on õpilasel või tema seaduslikul esindajal õigus esitada vaie haridus- ja teadusministrile või maavanemale.2Vaideotsus saadetakse posti teel ka kooli direktorile.RT I2002905212215512003-01-01+02:007Mõjutusvahendi eesmärk ja valik1Mõjutusvahendi eesmärk on kaasabi osutamine alaealise õiguserikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õiguserikkumiste ennetamine.2Käesolevas seaduses ettenähtud mõjutusvahendi valikul lähtub alaealiste komisjon õiguserikkuja isikust, toimepandud õiguserikkumise raskusastmest ning tema suhtes varem kohaldatud mõjutusvahendite tulemuslikkusest.3Mõjutusvahendi määramisel arvestab alaealiste komisjon alaealise esindaja, sotsiaalametniku, õppeasutuse esindaja ja politseiametniku arvamust ning alaealise nõusolekut võtta endale kohustusi vabatahtlikult.4Mõjutusvahendi valikul võib alaealiste komisjon:1käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktis 1 ettenähtud mõjutusvahendit liita kõikide teiste mõjutusvahenditega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine;2käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 2-8 ettenähtud mõjutusvahenditest liita mitu mõjutusvahendit ja määrata need koos ühe otsuse alusel.8Järelevalve teostajad1Järelevalvet mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle teostab otsuse teinud alaealiste komisjoni sekretär koos mõjutusvahendi kohaldajaga.2Mõjutusvahendi kohaldajaks on vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 1 toodud mõjutusvahendite loetelule:1alaealiste komisjon;2kooli esindaja;3vastav spetsialist;4alaealiste komisjoni määratud lepitaja;5alaealiste komisjoni määratud lastekaitsetöötaja;6alaealiste komisjoni määratud sotsiaaltöötaja;7käendaja;8maavalitsuse noorsootöötaja;9kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli direktor.9Järelevalve teostamine1Mõjutusvahendi kohaldaja on kohustatud andma alaealiste komisjoni sekretärile informatsiooni, mille alusel annab sekretär alaealiste komisjonile aru mõjutusvahendi kohaldamise tulemuslikkusest vähemalt üks kord kvartalis.2Kui aruandest selgub, etalaealineei täida talle määratud mõjutusvahendist tulenevaid kohustusi, määrab alaealiste komisjon uue mõjutusvahendi.10Mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamine enne tähtaega1Otsuse mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamiseks enne tähtaega, välja arvatud kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine, teeb käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud pädevuse kohaselt alaealiste komisjon mõjutusvahendi kohaldaja või alaealise elukohajärgse sotsiaalametniku ettepanekul.2Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist vabastamine enne tähtaega toimub kriminaalmenetluse koodeksis (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6-8, 69; 15, 173; 83, 1441; 1996, 6, 101; 31, 631; 48, 943; 1997, 24, 362; 29, 447; 77, 1312; 81, 1361; 86, 1461; 87, 1468; 1998, 4, 62) sätestatud korras.3ALAEALISTE KOMISJON11Alaealiste komisjoni moodustamine1Alaealiste komisjon moodustatakse maakonnas maavanema korraldusega.2Kohalik omavalitsus võib kooskõlastatult maakonna alaealiste komisjoniga moodustada linna või valla alaealiste komisjoni.3Linnaosavalitsus võib kooskõlastatult linnavalitsusega moodustada linnaosa alaealiste komisjoni.12Alaealiste komisjoni koosseis1Alaealiste komisjon on seitsmeliikmeline. Alaealiste komisjoni asjaajamist korraldab alaealiste komisjoni sekretär.2Maavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu kinnitab maavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste töökogemustega isikud, politseiametnik, kriminaalhooldusametnik ja maavalitsuse koosseisuline teenistuja, kes on alaealiste komisjoni sekretär.3Linna- või vallavalitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnapea või vallavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning volikogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.4Linnaosa valitsuse juurde moodustatava alaealiste komisjoni isikkoosseisu nimetab linnaosavanem. Komisjoni kuuluvad haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste kogemustega isikud, politsei ning halduskogu esindajad ja alaealiste komisjoni sekretär.5Alaealiste komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Alaealiste komisjoni esimehe äraolekul täidab tema kohustusi aseesimees.6Alaealiste komisjoni liikmel on keelatud avalikustada talle töö käigus alaealise kohta teatavaks saanud delikaatseid isikuandmeid.13Alaealiste komisjoni pädevus1Maakonna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul, kui puudub vastav kohaliku omavalitsuse komisjon. Linna alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja juhul, kui puudub linnaosa alaealiste komisjon.2Alaealiste komisjon koordineerib oma haldusterritooriumil alaealistega tehtavat kriminaalpreventiivset tööd.3Alaealiste komisjon määrab peale alaealise õiguserikkumise asja arutelu alaealisele käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktides 1-8 ettenähtud mõjutusvahendeid või taotleb maa- või linnakohtult luba käesoleva seaduse paragrahv 3 lõike 1 punktis 9 ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamiseks.131.]]>Rahastamine1Riigieelarvest rahastatakse maavalitsuse juurde moodustatud alaealiste komisjoni:1sekretäri töötasu;2majandamiskulud.2Riigieelarves võidakse ette näha toetusi maavalitsuse alaealiste komisjonide kriminaalpreventiivsete arengukavade alusel mõjutusvahendite kohaldamisega seotud kulude katteks.4ALAEALISE ÕIGUSERIKKUMISE ASJA ARUTAMINE ALAEALISTE KOMISJONIS14Taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks1Taotluse alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks alaealiste komisjonis võivad esitada:1alaealise seaduslik esindaja;2politseiametnik;3kooli esindaja kooli direktori volikirja alusel;4lastekaitseametnik;5sotsiaalametnik;6kohtunik;7[kehtetu];8prokurör;9keskkonnajärelevalve asutuse ametnikud.2Taotlus alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks koos talle koolist või töökohast antud iseloomustuse ja sotsiaaltöötaja arvamusega tema perekonna kohta esitatakse alaealise elukohajärgsele alaealiste komisjonile.3Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles märgitakse:1alaealise ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, alaline elukoht, õppeasutus või töökoht;2õiguserikkumise fakt;3taotluse esitaja nimi, postiaadress, töökoht ja amet.4Alaealiste komisjon arutab alaealise õiguserikkumise asja 30 päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest, või lükkab arutelu edasi kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 17.5Kehtetu -RT I2002613751848112002-08-01+03:0015Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamine1Alaealise õiguserikkumise asja arutamise ettevalmistamisel nõuab alaealiste komisjoni sekretär õppeasutuselt, alaealiselt või tema seaduslikult esindajalt ja muudelt isikutelt välja vajalikud materjalid alaealise ning tema poolt toimepandud teo kohta.2Alaealiste komisjoni esimees määrab kindlaks alaealise õiguserikkumise asja arutamise aja, koha ning isikud, kelle osalemine asja arutamisel on vajalik.3Alaealiste komisjoni sekretär saadab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikutele kirjaliku kutse, milles teatab alaealise õiguserikkumise asja arutamise aja ja koha.4Alaealisele ja tema seaduslikule esindajale saadetavas kutses informeeritakse neid käesoleva seaduse §-st 18 tulenevast alaealise sundtoomise võimalusest.16Alaealiste komisjoni otsustusvõimeAlaealiste komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa alaealiste komisjoni esimees või aseesimees ja lisaks vähemalt kolm alaealiste komisjoni liiget.17Alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasilükkamine1Alaealiste komisjon lükkab alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasi alaealise, tema seadusliku esindaja või käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel nimetatud isikute istungile mitteilmumise korral või taotluses puuduste esinemise korral.2Alaealiste komisjoni sekretär selgitab välja istungile ilmumata jäänud isikute puudumise põhjused ja võtab vajaduse korral tarvitusele meetmed, et tagada nende ilmumine järgmisele istungile.3Alaealise õiguserikkumise asja arutamist ei või edasi lükata rohkem kui 30 päeva vastava otsuse tegemisest arvates.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aja möödumisel lõpetab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 6.RT I2002613751848112002-08-01+03:00171.]]>Alaealise õiguserikkumise asja arutamise korraldamine tema elukoha muutumisel1Kui alaealine asub pärast taotluse esitamist elama teise alaealiste komisjoni tööpiirkonda, lahendab asja arutamist alustanud alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja lõpuni.2Kui alaealise elukoht pärast taotluse esitamist muutub ega ole alaealiste komisjonile teada, lükkab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise edasi.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtumil on alaealiste komisjon kohustatud rakendama meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks.4Kui alaealiste komisjon on rakendanud kõiki endast olenevaid meetmeid alaealise elukoha väljaselgitamiseks, kuid ühe kuu jooksul alaealise elukoha muutumisest ei ole alaealise elukohta välja selgitatud, lõpetab alaealiste komisjon alaealise õiguserikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 7.5Kui alaealine pärast taotluse esitamist asub elama välisriiki, lõpetab alaealiste komisjon tema õiguserikkumise asja arutamise vastavalt käesoleva seaduse § 25 punktile 8.18Alaealise sundtoomine alaealiste komisjoni istungile1Kui alaealine, keda kohustati kirjaliku kutsega alaealiste komisjoni istungile ilmuma, jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib alaealiste komisjoni otsuse alusel kohaldada sundtoomist.2Alaealiste komisjon loeb mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks haiguse, üldise liikluskatkestuse või muu põhjuse, kui alaealine või tema seaduslik esindaja seda taotleb ja alaealiste komisjon sellega nõus on.3Alaealise sundtoomist teostab politsei. Alaealisele teatatakse sundtoomise põhjus, selgitatakse tema õigusi ning antakse võimalus teatada sundtoomisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest.4Alaealise, kes asub alaealiste komisjoniga samas asulas, võib kinni pidada kuni 18 tundi enne istungi algust. Sundtoomisel teisest asulast ei tohi kinnipidamise tähtaeg ületada 48 tundi.19Alaealiste komisjoni istung1Alaealiste komisjoni istung on kinnine.2Istungit juhib alaealiste komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.3Alaealiste komisjon vaatab läbi alaealise õiguserikkumise asja kohta kogutud materjalid, kuulab ära alaealise ja tema seadusliku esindaja ütlused ning kannatanu ja tunnistaja olemasolu puhul võimaluse korral nende ütlused.4Alaealiste komisjoni istungil peab viibima alaealine, tema esindaja ja alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks taotluse esitanud isik või taotluse esitanud institutsiooni esindaja.5Kohtunik või prokurör, kes on esitanud taotluse alaealise õiguserikkumise asja arutamiseks, osaleb alaealiste komisjoni istungil soovi korral.20Alaealiste komisjoni õigused ja kohustused1Alaealiste komisjoni õigused:1nõuda seletusi ja vajalikke materjale isikutelt, kellel võib olla asjassepuutuvat informatsiooni alaealise ja tema poolt toimepandud õiguserikkumise kohta;2alaealise huvides ajutiselt eemaldada asja arutamiselt alaealine või tema seaduslik esindaja;3teha eestkosteasutusele ettepanek pöörduda kohtusse nõudega alaealise äravõtmiseks vanematelt vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 53 ja 54 (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538);4kinnitada alaealise taotlus esindaja määramiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 21 lõikele 3;5määrata alaealisele esindaja, kui tema seaduslik esindaja või alaealise poolt taotletud esindaja ei ole suuteline tema huvisid kaitsma või kui alaealise esindaja huvid ei ole kooskõlas alaealise huvidega. Esindaja kinnitab oma nõusolekut alaealise esindamiseks allkirjaga;6otsustada alaealise sundtoomine tulenevalt käesoleva seaduse paragrahvist 18.2Alaealiste komisjoni kohustused:1selgitada istungi algul alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu nende õigusi ja kohustusi;2saata käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud isikutele tähtkirjaga kutse vähemalt nädal aega enne alaealiste komisjoni istungi toimumist;3teha otsus hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 23;4alaealise teadmisel otsustada alaealise töökoha või õppeasutuse informeerimine alaealiste komisjoni otsusest.RT I2002613751848112002-08-01+03:0021Alaealise ja tema esindaja õigused ja kohustused1Alaealisel ja tema esindajal on alaealise õiguserikkumise asja arutamisel alaealiste komisjonis õigus:1teada, millist õiguserikkumise asja arutatakse;2teada, missuguste materjalide põhjal õiguserikkumise asja arutatakse ning tutvuda kogutud materjalidega;3võtta osa alaealise õiguserikkumise asja arutamisest, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 20 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul;4saada teavet ütluste andmise tagajärgede kohta;5saada teavet tema suhtes võimalike kohaldatavate mõjutusvahendite kohta.2Alaealise esindajal on õigus esitada asjakohaseid taotlusi ja proteste.3Alaealisel on õigus taotleda endale esindaja määramist, kui tema seadusliku esindaja huvid on alaealise huvidega vastuolus.4Alaealise esindaja on kohustatud asja arutamisel alaealiste komisjonis:1andma alaealisele asjassepuutuvat teavet;2selgitama alaealisele tema ütluste andmise tagajärgi;3tegema mõistetavaks alaealise ütlused ja taotlused ning esitama need alaealiste komisjonile lähtuvalt alaealise huvidest.5Alaealisel ja tema esindajal on kohustus ilmuda kutse saamisel alaealise õiguserikkumise asja arutamisele alaealiste komisjoni.22Alaealiste komisjoni istungi protokoll1Alaealiste komisjoni istung protokollitakse. Protokolli märgitakse:1istungi aeg, koht ja istungist osavõtnud isikute nimed;2alaealisele ja tema esindajale nende õiguste selgitamine;3alaealise ja tema esindaja ütluste sisu, nende taotlused ja kaebused;4tunnistaja ja kannatanu olemasolu korral nende ütluste sisu.;5alaealiste komisjoni liikmete ettepanekud ja arvamused.2Protokolli koostab alaealiste komisjoni sekretär. Protokollile kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.5ALAEALISTE KOMISJONI OTSUS23Alaealiste komisjoni otsuse tegemine1Alaealiste komisjon teeb otsuse komisjoni istungil alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes või hiljemalt kolme päeva möödumisel arutelust, kui otsuse tegemiseks on vaja enam aega.2Kui otsust ei tehtud alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõppedes, teatab alaealiste komisjoni istungit juhtinud isik, millal ja kus otsus tehakse teatavaks.3Alaealiste komisjon teeb otsuse arutamisest osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab alaealiste komisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult alaealiste komisjoni liikmed ja sekretär.24Alaealiste komisjoni otsus1Alaealiste komisjoni otsusega:1määratakse mõjutusvahend;2lükatakse asja arutamine edasi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 17 või3lõpetatakse asi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 25;4kohaldatakse sundtoomist vastavalt käesoleva seaduse §-le 18.2Alaealiste komisjoni otsuses märgitakse:1otsuse tegemise koht ja aeg;2istungist osavõtnud alaealiste komisjoni liikmete ees- ja perekonnanimed;3alaealise ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, alaline elukoht ning õppeasutus või töökoht;4taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi;5taotluse sisu;6otsust põhistav osa;7mõjutusvahendi määramise korral selle kohaldaja, kohaldamise aeg, kord ja tingimused;8otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.3Alaealiste komisjoni otsusele kirjutavad alla alaealiste komisjoni istungit juhtinud esimees või aseesimees ja sekretär.4Alaealiste komisjoni otsus allkirjastatakse komisjoni tööd juhtinud isiku poolt ning edastatakse alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu kätteandmisega ja mõjutusvahendi kohaldajale posti teel.RT I2002613751848112002-08-01+03:0025Alaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetamise alusedAlaealise õiguserikkumise asja arutelu lõpetatakse:1kui arutatav alaealise õiguserikkumise asi kuulub kohtu pädevusse;2kui taotluse esitanud isik loobub taotlusest alaealise õiguserikkumise asja arutada ja alaealiste komisjon nõustub sellega;3kui taotluse esitanu ja alaealine jõuavad enne alaealise õiguserikkumise asja arutamist kokkuleppele ja alaealiste komisjon aktsepteerib kokkulepet;4kui taotlus tugineb väärinformatsioonil;5alaealise, kelle õiguserikkumise asja arutatakse, surma korral;6kui alaealiste komisjon on alaealise õiguserikkumise asja arutelu edasi lükanud kuni 30 päeva ning selleks ajaks ei ole alaealiste komisjonile esitatud kõiki käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid ja dokumente;7kui alaealise elukoht ei ole alaealiste komisjonile teada;8kui alaealine asub elama välisriiki.RT I2002613751848112002-08-01+03:0026Alaealiste komisjoni otsuse vaidlustamineKäesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud mõjutusvahendite määramise ning alaealiste komisjoni toimingute ja otsuste peale võib esitada vaide maavanemale.RT I2002613751848112002-08-01+03:0027Alaealiste komisjoni otsuse jõustumineAlaealiste komisjoni otsus jõustub otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisele järgnevast päevast.6LÕPPSÄTTED28[Käesolevast tekstist välja jäetud]29Rakendussätted1Alaealiste komisjoni põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2002]2Alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise ja noorteprogrammides osalemise korra kehtestab haridusminister.[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2003]2Alaealiste komisjoni poolt määratud isiku juurde vestlusele suunamise, kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamise ja noorteprogrammides osalemise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.3Käenduse korra, vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või lastekodus elamise kohustuse rakendamise korra, lepitamise korra, sotsiaalprogrammides või ravikuurides osalemise rakendamise korra, üldkasuliku töö täitmise korra ning meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu, mille olemasolu korral alaealist ei suunata kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister.4[Kehtetu]5Üldkasulike tööde loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.6Seaduse rakendamiseks vajalikud aktid peavad olema kinnitatud seaduse jõustumise ajaks.61)]]>Käesoleva seaduse §-s 62 nimetatud eraldusruum viiakse vastavusse sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetega hiljemalt 2002. aasta 1. juuliks.RT I2002905212215512003-01-01+02:0030Seaduse jõustumine1Seadus jõustub 1998. aasta 1. septembril.2Käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud lastekaitseseaduse muutmine jõustub 10. päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist.