Teksti suurus:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:17.09.1991
Avaldamismärge:RT II 1996, 24, 95

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri1
1Eesti Vabariik võeti Ühinenud Rahvaste Oganisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. a.

San Francisco, 26. juuni 1945

Meie, ühinenud rahvad, olles otsustanud

päästa järeltulevad põlved sõjaviletsustest, mis on kaks korda meie elu kestel toonud inimkonnale kirjeldamatut muret;

taas kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse;

luua tingimused, milles võivad püsida õiglus ning lugupidamine lepinguist ja muudest rahvusvahelise õiguse allikaist tulenevate kohustuste vastu; kaasa aidata sotsiaalsele progressile ja elatustaseme parandamisele suurema vabaduse tingimustes,

ja neil eesmärkidel

olla leplik ja elada omavahel rahus heade naabritena;

ühendada oma jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks;

kindlustada põhimõtete vastuvõtmise ja meetodite kindlaksmääramisega, et relvajõudusid rakendataks üksnes üldistes huvides;

kasutada rahvusvahelisi institutsioone kõigi rahvaste majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamiseks,

otsustasime ühendada oma jõupingutused.

Vastavalt sellele nõustusid meie valitsused San Franciscos kokkutulnud esindajate kaudu, kes esitasid oma nõutavalt vormistatud volikirjad, vastu võtma käesoleva põhikirja ja asutavad rahvusvahelise organisatsiooni nimetusega Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi ÜRO).

I peatükk

EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

ÜRO eesmärkideks on:

1. Säilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Rahu ähvardava ohu vältimiseks ja kõrvaldamiseks ning agressiooniaktide või muude rahu rikkumiste mahasurumiseks rakendada tõhusaid kollektiivseid meetmeid. Rahvusvahelisi tülisid või olukordi, mis võivad viia rahu rikkumiseni, reguleerida või lahendada rahulike vahenditega vastavalt õigluse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetele.

2. Arendada rahvusvahelisi sõbralikke suhteid rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamise alusel ja rakendada muid meetmeid üldise rahu kindlustamiseks.

3. Arendada rahvusvahelist koostööd majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humanitaarse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamisel ning lugupidamise kasvatamisel ja süvendamisel inimõiguste ja kõigile mõeldud põhivabaduste vastu, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel.

4. Olla rahvaste tegevust kooskõlastavaks keskuseks nimetatud ühiste eesmärkide taotlemisel.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamisel juhinduvad organisatsioon ja tema liikmed järgmistest põhimõtetest:

1. Organisatsioon on rajatud kõigi tema liikmete täieliku võrdsuse põhimõttele.

2. Kõik ÜRO liikmed täidavad käesoleva põhikirja järgi endale võetud kohustusi heas usus, et kindlustada kõigile organisatsiooni liikmetele liikmeskonda kuuluvusest tulenevad õigused ja eelised.

3. Kõik ÜRO liikmed lahendavad oma rahvusvahelised tülid rahulike vahenditega, mis ei ohusta rahvusvahelist rahu, julgeolekut ning õiglust.

4. Kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega.

5. K õik ÜRO liikmed osutavad organisatsioonile igakülgset abi tema tegevuses, mis on vastavuses käesoleva põhikirjaga, ega osuta abi riigile, kelle suhtes ÜRO rakendab preventiivseid või sunnimeetmeid.

6. Organisatsioon tagab, et riigid, kes ei kuulu organisatsiooni, tegutseksid mainitud põhimõtete kohaselt, kuivõrd see on vajalik rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

7. Käesolev põhikiri ei anna ÜRO-le õigust sekkuda asjadesse, mis oma loomult alluvad iga riigi jurisdiktsioonile, ega nõua Ü RO liikmeilt taoliste küsimuste esitamist lahendamiseks käesoleva põhikirja korras; see põhimõte ei hõlma sunnimeetmete kasutamist VII peatüki alusel.

II peatükk

ORGANISATSIOONI LIIKMED

Artikkel 3

ÜRO asutajaliikmeiks on riigid, kes võtsid osa San Franciscos toimunud rahvusvahelise organisatsiooni asutamiskonverentsist või kirjutasid alla ÜRO deklaratsioonile enne 1942. aasta 1. jaanuari ning on alla kirjutanud käesolevale põhikirjale ja selle vastavalt artiklile 110 ratifitseerinud.

Artikkel 4

1. Organisatsiooni liikmeks võib astuda iga rahuarmastav riik, kes võtab endale käesolevas põhikirjas sätestatud kohustused ja kes organisatsiooni arvates on võimeline ja soovib neid kohustusi täita.

2. Iga sellise riigi vastuvõtmine organisatsiooni liikmeks toimub Peaassamblee otsusega Julgeolekunõukogu soovitusel.

Artikkel 5

Kui organisatsiooni mingi liikme vastu on Julgeolekunõukogu rakendanud preventiivseid või sunnimeetmeid, on Peaassambleel Julgeolekunõukogu soovitusel õigus peatada temale kui organisatsiooni liikmele kuuluvate õiguste ja privileegide teostamine. Need õigused ja privileegid võib taastada Julgeolekunõukogu.

Artikkel 6

Organisatsiooni liikme, kes rikub käesolevas põhikirjas sätestatud põhimõtteid süstemaatiliselt, võib Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel organisatsioonist välja heita.

III peatükk

ASUTUSED

Artikkel 7

1. ÜRO peaasutustena moodustatakse Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat.

2. Vajalikuks osutuvaid abiasutusi võib moodustada vastavalt käesolevale põhikirjale.

Artikkel 8

ÜRO ei tee mingeid kitsendusi meeste ja naiste õigustes osaleda ükskõik kellena ja võrdseil tingimustel tema pea- ja abiasutuste töös.

IV peatükk

PEAASSAMBLEE

Koosseis

Artikkel 9

1. Peaassamblee koosneb kõigist organisatsiooni liikmeist.

2. Igal organisatsiooni liikmel on Peaassamblees mitte üle viie esindaja.

Funktsioonid ja volitused

Artikkel 10

Peaassambleed volitatakse arutama mis tahes küsimusi, mis kuuluvad käesoleva põhikirja piiridesse või kehtivad ükskõik millise käesolevas põhikirjas ettenähtud asutuse volituste ja funktsioonide kohta, ning tegema taoliste küsimuste osas (välja arvatud artiklis 12 ettenähtud juhud) soovitusi ÜRO liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule.

Artikkel 11

1. Peaassambleed volitatakse läbi vaatama üldisi koostööpõhimõtteid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel, sealhulgas põhimõtteid, mis määravad kindlaks desarmeerimise ja relvastuse reguleerimise, ning tegema nende põhimõtete kohta soovitusi organisatsiooni liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule.

2. Peaassambleed volitatakse arutama igasuguseid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise küsimusi, mis on esitatud temale organisatsiooni mis tahes liikme või Julgeolekunõukogu poolt või organisatsiooni liikmeks mitteoleva riigi poolt artikli 35 lõike 2 kohaselt, ja andma (välja arvatud artiklis 12 ettenähtud juhud) iga taolise küsimuse kohta soovitusi huvitatud riigile või riikidele või Julgeolekunõukogule või nii Julgeolekunõukogule kui ka huvitatud riigile või riikidele. Igasugune küsimus, mis nõuab tegevust, antakse Peaassamblee poolt enne või pärast arutamist üle Julgeolekunõukogule.

3. Peaassamblee võib pöörata Julgeolekunõukogu tähelepanu olukordadele, mis võivad ähvardada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

4. Käesolevas artiklis ettenähtud Peaassamblee volitused ei või kitsendada artikli 10 üldmõtet.

Artikkel 12

1. Kui Julgeolekunõukogu täidab käesoleva põhikirjaga temale pandud funktsioone mingi tüli või olukorra osas, ei või Peaassamblee teha mingeid soovitusi, mis puudutavad antud tüli või olukorda, kui Julgeolekunõukogu seda ei palu.

2. Peasekretär informeerib Julgeolekunõukogu nõusolekul Peaassambleed igal tema istungil kõigist Julgeolekunõukogus arutusel olevatest rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise küsimustest. Niipea kui Julgeolekunõukogu lõpetab taoliste küsimuste läbivaatamise, informeerib peasekretär viivitamatult Peaassambleed, või kui Peaassamblee ei pea istungeid, siis organisatsiooni liikmeid.

Artikkel 13

1. Peaassamblee algatab uurimusi ja teeb soovitusi, et:

a) kaasa aidata rahvusvahelisele koostööle poliitilisel alal ja edendada rahvusvahelise õiguse progressiivset arenemist ja tema kodifitseerimist;

b) kaasa aidata rahvusvahelisele koostööle majanduse, sotsiaal-, kultuuri, hariduse ja tervishoiu alal, samuti kaasa aidata inimõiguste ja põhivabaduste rakendamisel, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel.

2. Peaassamblee muud kohustused, funktsioonid ja volitused lõike 1 punktis b mainitud küsimustes on toodud IX ja X peatükis.

Artikkel 14

Artikli 12 sätteid silmas pidades võib Peaassamblee soovitada meetmeid igasuguste olukordade rahulikuks lahendamiseks, sõltumata nende tekkepõhjusest, kui need Peaassamblee arvates võivad rikkuda üldist heaolu või sõbralikke suhteid rahvaste vahel, kaasa arvatud olukorrad, mis johtuvad käesolevas põhikirjas ÜRO eesmärke ja põhimõtteid käsitlevate sätete rikkumisest.

Artikkel 15

1. Peaassamblee saab ja vaatab läbi Julgeolekunõukogu aasta- ja eriaruanded; need aruanded peavad sisaldama ettekannet rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise meetmetest, mis Julgeolekunõukogu on otsustanud võtta või on võtnud.

2. Peaassamblee saab ja vaatab läbi organisatsiooni teiste asutuste aruanded.

Artikkel 16

Rahvusvahelise hooldussüsteemi suhtes täidab Peaassamblee temale XII ja XIII peatüki alusel pandud funktsioone, kaasa arvatud hoolduskokkulepete kinnitamine strateegiliste territooriumide hulka mittevõetud territooriumide suhtes.

Artikkel 17

1. Peaassamblee vaatab läbi ja kinnitab organisatsiooni eelarve.

2. Organisatsiooni liikmed kannavad organisatsiooni kulud Peaassamblee poolt kindlaksmääratud jaotuse kohaselt.

3. Peaassamblee vaatab läbi ja kinnitab igasugused rahanduslikud ja eelarvelised kokkulepped artiklis 57 tähendatud allasutustega ja kontrollib nende asutuste administratiiveelarveid, eesmärgiga anda neile soovitusi.

Hääletamine

Artikkel 18

1. Igal Peaassamblee liikmel on üks hääl.

2. Peaassamblee otsused tähtsates küsimustes võetakse vastu Peaassamblee poolt kahe kolmandiku kohalolevate ja hääletamisest osavõtvate riikide häälteenamusega. Nende küsimuste hulka kuuluvad: soovitused rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise kohta, Julgeolekunõukogu mittealaliste liikmete valimine, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liikmete valimine, Hooldusnõukogu liikmete valimine vastavalt artikli 86 lõike 1 punktile c, ÜRO uute liikmete vastuvõtmine, organisatsiooni liikmete õiguste ja privileegide peatamine, organisatsioonist väljaheitmine, hooldussüsteemi funktsioneerimist puudutavad küsimused ja eelarveküsimused.

3. Otsused teistes küsimustes, kaasa arvatud kaht kolmandikku häälteenamust nõudvate küsimuste täiendavate liikide kindlaksmääramine, võetakse vastu kohalviibivate ja hääletamisest osavõtvate liikmete lihthäälteenamusega.

Artikkel 19

Organisatsioonile liikmemaksu võlgnevalt organisatsiooni liikmelt võetakse ära hääleõigus Peaassamblees, kui tema võlasumma võrdub tema poolt tasumisele kuuluva kahe eelneva täisaasta liikmemaksude summaga või ületab seda. Peaassamblee võib siiski lubada sellisel organisatsiooni liikmel hääletamisest osa võtta, kui ta leiab, et viivitus tasumises on tekkinud sellest liikmest sõltumatutel asjaoludel.

Protseduur

Artikkel 20

Peaassamblee tuleb kokku korralisteks iga-aastasteks istungiteks ja asjaoludest tulenevateks eriistungiteks. Eriistungid kutsub kokku peasekretär Julgeolekunõukogu või organisatsiooni liikmete enamuse nõudmisel.

Artikkel 21

Peaassamblee määrab kindlaks oma protseduurireeglid. Ta valib igaks istungiks oma esimehe.

Artikkel 22

Peaassamblee võib asutada selliseid abiasutusi, mida ta peab vajalikuks oma funktsioonide täitmisel.

V peatükk

JULGEOLEKUNÕUKOGU

Koosseis

Artikkel 23

1. Julgeolekunõukogu koosneb organisatsiooni viieteistkümnest liikmest. Hiina Rahvavabariik, Prantsuse Vabariik, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Ameerika Ühendriigid on Julgeolekunõukogu alalised liikmed. Peaassamblee valib täiendavalt kümme organisatsiooni liiget Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks, pöörates seejuures küllaldast tähelepanu esmajoones sellele, mil määral organisatsiooni liikmed rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisest ja organisatsiooni teiste eesmärkide saavutamisest osa võtavad, samuti õiglasele geograafilisele jaotusele.

2. Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed valitakse kaheks aastaks. Mittealaliste liikmete esimesel valimisel, mis järgneb Julgeolekunõukogu liikmete arvu suurendamisele üheteistkümnelt viieteistkümnele, valitakse kaks liiget neljast lisandunust üheks aastaks. Julgeolekunõukogust lahkuv liige ei kuulu kohesele tagasivalimisele.

3. Julgeolekunõukogu igal liikmel on üks esindaja.

Funktsioonid ja volitused

Artikkel 24

1. ÜRO kiire ja efektiivse tegevuse kindlustamiseks panevad tema liikmed Julgeolekunõukogule peamise vastutuse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest ning lepivad kokku selles, et oma vastutusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutseb Julgeolekunõukogu nende nimel.

2. Nende kohustuste täitmisel tegutseb Julgeolekunõukogu ÜRO eesmärkide ja põhimõtete kohaselt. Nende kohustuste täitmiseks Julgeolekunõukogule antud kindlaksmääratud volitused on toodud VI, VII, VIII ja XIIl peatükis.

3. Julgeolekunõukogu esitab Peaassambleele läbivaatamiseks iga-aastased aruanded ja vajaduse korral eriaruanded.

Artikkel 25

Vastavalt käesolevale põhikirjale nõustuvad organisatsiooni liikmed Julgeolekunõukogu otsustele alluma ja neid täitma.

Artikkel 26

Et kaasa aidata rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kehtestamisele ja säilitamisele maailma inimjõudude ja majanduslike ressursside vähima rakendamisega relvastumiseks, kannab Julgeolekunõukogu artiklis 47 tähendatud Sõja-staabikomitee kaasabil vastutust relvastuse reguleerimise süsteemi loomise plaanide formuleerimise eest nende esitamiseks organisatsiooni liikmeile.

Hääletamine

Artikkel 27

1. Julgeolekunõukogu igal liikmel on üks hääl.

2. Julgeolekunõukogu otsused protseduuriküsimustes loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt on hääletanud nõukogu üheksa liiget.

3. Julgeolekunõukogu otsused kõigis teistes küsimustes loetakse vastuvõetuks, kui nende poolt on hääletanud nõukogu üheksa liiget, kaasa arvatud nõukogu kõigi alaliste liikmete poolthääled, kusjuures tülis osalev pool peab otsuse vastuvõtmisel VI peatüki ja artikli 52 lõike 3 põhjal hääletamisest loobuma.

Protseduur

Artikkel 28

1. Julgeolekunõukogu organiseeritakse põhimõttel, et ta võiks pidevalt funktsioneerida. Selleks peab iga Julgeolekunõukogu liige olema alaliselt esindatud ÜRO asukohas.

2. Julgeolekunõukogu tuleb kokku perioodilisteks koosolekuteks, kus iga tema liige võib oma soovi kohaselt olla esindatud kas valitsuse liikme või mõne muu eriesindajaga.

3. Julgeolekunõukogu koosolekud võivad toimuda organisatsiooni asukohas, kuid ka igas teises kohas, mis nõukogu arvates tema tööd rohkem soodustab.

Artikkel 29

Julgeolekunõukogu võib asutada oma funktsioonide täitmiseks vajalikke abiasutusi.

Artikkel 30

Julgeolekunõukogu määrab kindlaks oma protseduurireeglid, kaasa arvatud esimehe valimise kord.

Artikkel 31

Organisatsiooni iga liige, kes ei ole Julgeolekunõukogu liige, võib hääleõiguseta osa võtta igast Julgeolekunõukogusse antud küsimuse arutamisest neil juhtudel, kui Julgeolekunõukogu leiab, et organisatsiooni selle liikme huvid on otseselt sellega seotud.

Artikkel 32

Organisatsiooni iga liige, kes ei ole Julgeolekunõukogu liige, või iga riik, kes ei ole organisatsiooni liige, olles osaliseks tülis, mida Julgeolekunõukogus läbi vaadatakse, kutsutakse selle tüli arutamisest hääleõiguseta osa võtma. Organisatsiooni liikmeks mitteoleva riigi osavõtmiseks seab nõukogu täpsed tingimused.

VI peatükk

TÜLIDE RAHULIK LAHENDAMINE

Artikkel 33

1. Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, mille jätkumine võiks ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, peavad püüdma tüli lahendada kõigepealt läbirääkimiste, uurimise, vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku menetluse teel, pöördumisega regionaalsete organisatsioonide või kokkulepete poole või teiste rahulike vahenditega omal valikul.

2. Julgeolekunõukogu nõuab, kui ta peab seda vajalikuks, pooltelt nende tüli lahendamist mainitud vahenditega.

Artikkel 34

Julgeolekunõukogul on õigus uurida mis tahes tüli või olukorda, mis võib viia rahvusvaheliste huvide vastuoludeni või esile kutsuda tüli, selleks et otsustada, kas tüli või vastava olukorra jätkumine võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Artikkel 35

1. Organisatsiooni iga liige võib Julgeolekunõukogule või Peaassambleele teatavaks teha iga tüli või olukorra, millel on artiklis 34 tähendatud tunnused.

2. Organisatsiooni mitteliikmesriik võib Julgeolekunõukogule või Peaassambleele teatavaks teha iga tüli, milles ta osaleb, kui ta selle tüli suhtes nõustub eelnevalt käesolevas põhikirjas ettenähtud kohustustega tülide rahulikuks lahendamiseks.

3. Peaassamblee lahendab temale käesoleva artikli alusel teatavaks tehtud küsimusi artiklite 11 ja 12 sätteid arvestades.

Artikkel 36

1. Julgeolekunõukogul on õigus artiklis 33 tähendatud tunnustega tüli või olukorra igasuguses staadiumis soovitada kohast reguleerimise protseduuri või reegleid.

2. Julgeolekunõukogu arvestab poolte poolt juba rakendatud tüli lahendamise mis tahes protseduuriga.

3. Käesoleva artikli põhjal soovitusi tehes peab Julgeolekunõukogu ühtlasi silmas, et juriidilise iseloomuga tülid tuleb pooltel vastavalt kohtu statuudi sätetele edastada Rahvusvahelisse Kohtusse.

Artikkel 37

1. Kui pooled ei lahenda artiklis 33 tähendatud tunnustega tüli samas artiklis mainitud vahenditega, annavad nad selle lahendamiseks Julgeolekunõukogule.

2. Kui Julgeolekunõukogu leiab, et antud tüli jätkamine võib tõeliselt ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, siis otsustab ta, kas tal tuleb toimida artikli 36 alusel või soovitada tema poolt sobivaks peetavaid tüli lahendamise tingimusi.

Artikkel 38

Artiklite 33 kuni 37 sätteid rikkumata võib Julgeolekunõukogu kõikide tülist osavõtvate riikide palvel anda pooltele soovitusi tüli rahulikuks lahendamiseks.

VII peatükk

TEGEVUS RAHU OHUSTAMISE, RAHU RIKKUMISE JA AGRESSIOONIAKTIDE PUHUL

Artikkel 39

Julgeolekunõukogu määrab kindlaks iga rahu ohustamise, iga rahu rikkumise või agressiooniakti olemasolu ja annab soovitusi või otsustab, milliseid meetmeid tuleb artiklite 41 ja 42 kohaselt võtta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks.

Artikkel 40

Olukorra halvenemise vältimiseks võib Julgeolekunõukogu, enne kui ta annab soovitusi või otsustab rakendada artiklis 39 ettenähtud meetmeid, nõuda asjaosalistelt nende ajutiste meetmete täitmist, mida ta peab vajalikeks või soovitavaiks. Sellised ajutised meetmed ei tohi kahjustada poolte õigusi, nõudeid või olukorda. Julgeolekunõukogu arvestab vajalikul viisil nende ajutiste meetmete rakendamise ebaõnnestumisega.

Artikkel 41

Julgeolekunõukogu võib otsustada, millised relvajõudude kasutamisega mitteseotud meetmed tuleb võtta tema otsuste täitmiseks ja ta võib nõuda organisatsiooni liikmeilt nende meetmete rakendamist. Need meetmed võivad ette näha majanduslike suhete, raudtee-, mere-, õhu-, posti-, telegraafi-, raadio- või teiste sidevahendite ühenduse täielikku või osalist katkestamist, samuti ka diplomaatiliste suhete katkestamist.

Artikkel 42

Kui Julgeolekunõukogu arvab, et artiklis 41 ettenähtud meetmed võivad osutuda mitteküllaldasteks või on juba osutunud mitteküllaldasteks, võib ta ette võtta sellist tegevust õhu-, mere- ja maajõududega, mis osutub vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks, näiteks ähvardusmanöövrid, blokaad ja muud organisatsiooni liikmete õhu-, mere- ja maajõudude operatsioonid.

Artikkel 43

1. Et anda oma panus rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisse, kohustuvad kõik organisatsiooni liikmed andma Julgeolekunõukogu käsutusse tema nõudmisel ja vastavalt erikokkuleppele või kokkuleppeile rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikud relvajõud, abi ja vastavad teenindusvahendid, kaasa arvatud läbipääsuõigus.

2. Sellise kokkuleppe või kokkulepetega määratakse kindlaks vägede arv ja liigid, nende valmisoleku aste ja nende üldine paigutus ning antavate teenindusvahendite ja abi iseloom.

3. Läbirääkimised kokkuleppe või kokkulepete sõlmimiseks võetakse Julgeolekunõukogu algatusel ette võimalikult lühikese aja jooksul. Need sõlmitakse Julgeolekunõukogu ja organisatsiooni liikmete vahel või Julgeolekunõukogu ja organisatsiooni liikmete gruppide vahel ning kuuluvad ratifitseerimisele nendele allakirjutanud riikide poolt vastavalt nende riikide põhiseaduslikule protseduurile.

Artikkel 44

Kui Julgeolekunõukogu on otsustanud jõudu kasutada, siis enne, kui ta nõuab organisatsiooni liikmelt, kes ei ole nõukogus esindatud, relvajõudude andmist tema poolt artikli 43 alusel võetud kohustuste korras, kutsub Julgeolekunõukogu selle liikme, kui viimane seda soovib, osa võtma Julgeolekunõukogu otsuse tegemisest organisatsiooni antud liikme relvajõudude kontingentide kasutamise kohta.

Artikkel 45

Et kindlustada ÜRO-le võimalus võtta kiireid sõjalisi meetmeid, peavad organisatsiooni liikmed hoidma rahvuslike õhujõudude kontingendid viivitamatu valmisoleku seisundis ühisteks rahvusvahelisteks sunniaktsioonideks. Nende kontingentide arvulise suuruse ja valmisoleku astme ning nende ühise tegevuse plaanid määrab Julgeolekunõukogu kindlaks Sõjastaabikomitee abil artiklis 43 mainitud erikokkuleppes või -kokkuleppeis märgitud piirides.

Artikkel 46

Relvajõudude kasutamise plaanid koostab Julgeolekunõukogu Sõjastaabikomitee abil.

Artikkel 47

1. Sõjastaabikomitee luuakse selleks, et ta annaks nõu ja osutaks abi Julgeolekunõukogule kõigis küsimustes, mis puudutavad Julgeolekunõukogu sõjalisi vajadusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks, tema käsutusse antud vägede kasutamist ja nende juhatamist, aga ka relvastuse reguleerimist ja võimalikku desarmeerimist.

2. Sõjastaabikomitee koosneb Julgeolekunõukogu alaliste liikmete staabiülemaist või nende esindajaist. Komitee kutsub organisatsiooni iga liikme, kes ei ole komitees alaliselt esindatud, komitee töös osalema, kui komitee kohustuste tõhus täitmine nõuab organisatsiooni liikme osavõtmist komitee tööst.

3. Alludes Julgeolekunõukogule, kannab Sõjastaabikomitee vastutust Julgeolekunõukogu käsutusse antud igasuguste relvajõudude strateegilise juhtimise eest. Järgnevalt tuleb välja töötada selliste jõudude juhtimisalused.

4. Sõjastaabikomitee võib Julgeolekunõukogu loal ja pärast vastavate regionaalsete organisatsioonidega konsulteerimist asutada oma regionaalseid alamkomiteesid.

Artikkel 48

1. Aktsioonid, mis on vajalikud Julgeolekunõukogu otsuste täitmiseks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel, võetakse ette organisatsiooni kõigi liikmete või mõne liikme poolt, olenevalt sellest, kuidas otsustab Julgeolekunõukogu.

2. Taolisi otsuseid täidavad organisatsiooni liikmed vahetult, aga ka aktsioonide teel vastavates rahvusvahelistes asutustes, mille liikmeks nad on.

Artikkel 49

Organisatsiooni liikmed peavad Julgeolekunõukogu otsuse põhjal võetud meetmete rakendamisel üksteist abistama.

Artikkel 50

Kui Julgeolekunõukogu rakendab mingisuguse riigi vastu preventiivseid või sunnimeetmeid, on igal teisel organisatsiooni liikmeskonda kuuluval või mittekuuluval riigil, kellel tähendatud meetmete võtmisest tingituna tekivad erilised majanduslikud probleemid, õigus konsulteerida Julgeolekunõukoguga selliste probleemide lahendamise üle.

Artikkel 51

Relvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira käesolev põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid. Meetmetest, mis organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, tuleb viivitamatult teatada Julgeolekunõukogule ja need ei tohi mingil viisil riivata Julgeolekunõukogule käesolevas põhikirjas ettenähtud volitusi ja vastutust igal ajal selliste aktsioonide ettevõtmiseks, mida ta peab vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks.

VIII peatükk

REGIONAALSED KOKKULEPPED

Artikkel 52

1. Käesolev põhikiri ei välista mingil määral regionaalsete kokkulepete või organisatsioonide olemasolu selliste rahvusvaheliste rahu ja julgeoleku säilitamise kohta käivate küsimuste lahendamiseks, mis sobivad regionaalseks tegevuseks, tingimusel, et sellised kokkulepped või organisatsioonid ja nende tegevus on kooskõlas ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega.

2. ÜRO liikmed, kes on sõlminud nimetatud kokkuleppeid või moodustavad taolisi organisatsioone, peavad enne tülide Julgeolekunõukogule otsustada andmist tegema kõik võimaliku kohalike tülide rahulikuks lahendamiseks kokkulepete või regionaalsete organisatsioonide abil.

3. Julgeolekunõukogu peab kaasa aitama kohalike tülide rahulikule lahendamisele mainitud regionaalsete kokkulepete või regionaalsete organisatsioonide abil kas asjasse puutuva poole või Julgeolekunõukogu algatusel.

4. Käesolev artikkel ei piira mingil määral artiklite 34 ja 35 rakendamist.

Artikkel 53

1. Julgeolekunõukogu kasutab selliseid regionaalseid kokkuleppeid või organisatsioone kohasel juhul sunniaktsioonideks tema enda juhtimisel. Siiski ei võeta nende regionaalsete kokkulepete alusel või regionaalsete organisatsioonide poolt mingeid sunniaktsioone ette Julgeolekunõukogu volituseta, välja arvatud artiklis 107 ettenähtud meetmed iga vaenlasriigi vastu, vastavalt käesoleva artikli lõike 2 määratlusele, või regionaalseis kokkuleppeis ettenähtud meetmed, mis on suunatud agressiivse poliitika taasalustamise vastu iga sellise riigi poolt, ajani, kus huvitatud valitsuste palvel võib panna organisatsioonile vastutuse edasise agressiooni ärahoidmise eest sellise riigi poolt.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 kasutatud terminit «vaenlasriik» kohaldatakse iga riigi kohta, kes Teise maailmastja kestel oli ükskõik millise käesolevale põhikirjale alla kirjutanud riigi vaenlane.

Artikkel 54

Julgeolekunõukogu peab alati olema täielikult informeeritud toimingutest, mis on regionaalsete organisatsioonide poolt rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks ette võetud või kavatsusel.

IX peatükk

RAHVUSVAHELINE MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE KOOSTÖÖ

Artikkel 55

Et luua stabiilsuse ja heaolu tingimused, mis on vajalikud rahvaste võrdõiguslikkuse ja enesemääramise põhimõtte austamisele rajatud rahulikeks ja sõbralikeks suheteks rahvaste vahel, aitab ÜRO kaasa:

a) elanikkonna elatustaseme tõstmisele, täielikule tööhõivele ning majandusliku ja sotsiaalse progressi ning arenemise tingimustele;

b) rahvusvaheliste probleemide lahendamisele majanduslikul, sotsiaalsel, tervishoiu ja muudel taolistel aladel; rahvusvahelisele koostööle kultuuri ja hariduse alal;

c) kõigile kuuluvate inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja järgimisele, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel.

Artikkel 56

Artiklis 55 tähendatud eesmärkide saavutamiseks kohustuvad kõik organisatsiooni liikmed koostöös organisatsiooniga tegutsema ühiselt ja iseseisvalt.

Artikkel 57

1. Mitmesuguseid allasutusi, mis on loodud valitsustevaheliste kokkulepetega ja millel on nende asutamisaktides kindlaks määratud laialdane rahvusvaheline vastutus majanduslikul, sotsiaalsel, kultuuri, hariduse, tervishoiu ja muudel taolistel aladel, seostatakse ÜRO-ga vastavalt artikli 63 sätetele.

2. Selliseid asutusi, mida mainitud viisil seostatakse organisatsiooniga, nimetatakse järgnevais artikleis allasutusteks.

Artikkel 58

Organisatsioon teeb soovitusi allasutuste poliitilise kursi ja tegevuse kooskõlastamiseks.

Artikkel 59

Vajaduse korral algatab organisatsioon huvitatud valitsuste vahelisi läbirääkimisi mis tahes uute allasutuste loomiseks, mis on vajalikud artiklis 55 tähendatud eesmärkidel.

Artikkel 60

Käesolevas peatükis ettenähtud organisatsiooni funktsioonide täitmise eest kannab vastutust Peaassamblee ja Peaassamblee juhtimisel Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, kellele antakse selleks X peatükis tähendatud volitused.

X peatükk

MAJANDUS- JA SOTSIAALNÕUKOGU

Koosseis

Artikkel 61

1. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosneb Peaassamblee poolt valitud viiekümne neljast organisatsiooni liikmest.

2. L õike 3 sätteid silmas pidades valitakse iga aasta kaheksateist Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liiget kolmeks aastaks. Nõukogust lahkuvat liiget võib kohe tagasi valida.

3. Esimesel valimisel pärast Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liikmete arvu suurendamist kahekümne seitsmelt viiekümne neljale liikmele lisaks liikmetele, kes valiti nende üheksa liikme asemel, kelle volituste tähtaeg lõpeb selle aasta lõpul, valitakse täiendavalt kakskümmend seitse liiget. Nendest kahekümne seitsmest täiendavalt valitud liikmest lõpeb Peaassamblee korralduste kohaselt volituste tähtaeg üheksal liikmel ühe aasta möödudes ja ülejäänud üheksal liikmel kahe aasta möödudes.

4. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu igal liikmel on üks esindaja.

Funktsioonid ja volitused

Artikkel 62

1. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võib läbi viia või algatada uurimusi ja aruannete koostamist ning teha Peaassambleele, ÜRO liikmetele ja allasutustele ettepanekuid rahvusvahelise majanduse, sotsiaal-, kultuuri, hariduse, tervishoiu ja nendega seotud küsimuste vallas.

2. Nõukogu võib teha soovitusi, et edendada kõigile kuuluvate inimõiguste ja põhivabaduste austamist ning järgimist.

3. Nõukogu võib ette valmistada tema pädevusse kuuluvais küsimustes konventsiooniprojekte nende esitamiseks Peaassambleele.

4. Nõukogu võib vastavalt organisatsiooni poolt ettenähtud reeglitele kokku kutsuda rahvusvahelisi konverentse tema pädevusse kuuluvais küsimustes.

Artikkel 63

1. Majandus- ja Sotsiaalnõukogul on õigus iga artiklis 57 tähendatud asutusega sõlmida kokkuleppeid, mis määravad kindlaks vastavate asutuste organisatsiooniga seostamise tingimused. Sellised kokkulepped kinnitab Peaassamblee.

2. Nõukogu võib kooskõlastada allasutuste tegevust nendega konsulteerimise ja neile, aga ka Peaassambleele ja organisatsiooni liikmetele soovituste tegemise teel.

Artikkel 64

1. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võib võtta vastavaid meetmeid allasutustelt regulaarsete aruannete saamiseks. Nõukogu võib sõlmida kokkuleppeid organisatsiooni liikmete ja allasutustega aruannete saamiseks abinõude kohta, mis on rakendatud tema enda ja Peaassamblee soovituste täitmiseks nõukogu pädevusse kuuluvais küsimustes.

2. Nõukogul on õigus informeerida Peaassambleed oma märkustest nende aruannete kohta.

Artikkel 65

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võib esitada Julgeolekunõukogule informatsiooni ning ta on kohustatud Julgeolekunõukogu ettepanekul viimast abistama.

Artikkel 66

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu täidab funktsioone, mis kuuluvad tema pädevusse seoses Peaassamblee soovituste täitmisega.

2. Nõukogu võib Peaassamblee nõusolekul osutada teenuseid organisatsiooni liikmete ja allasutuste palvel.

3. Nõukogu peab täitma ka funktsioone, mis on loetletud käesoleva põhikirja teistes osades või mis talle antakse Peaassamblee poolt.

Hääletamine

Artikkel 67

1. Igal Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liikmel on üks hääl.

2. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu otsused võetakse vastu kohalviibivate ja hääletamisest osavõtvate liikmete häälteenamusega.

Protseduur

Artikkel 68

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu loob komisjonid majanduslikul ja sotsiaalsel alal ning inimõiguste edendamiseks, aga ka teisi komisjone, mis võiksid olla vajalikud tema funktsioonide täitmiseks.

Artikkel 69

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kutsub organisatsiooni mis tahes liikme hääleõiguseta osa võtma seda liiget puudutava küsimuse arutamisest.

Artikkel 70

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu võib võtta meetmeid allasutuste esindajate hääleõiguseta osavõtmiseks küsimuste arutamisest nõukogus või tema poolt loodud komisjonides, samuti ka nõukogu esindajate osavõtmiseks küsimuste arutamisest allasutustes.

Artikkel 71

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu volitatakse võtma vastavaid meetmeid konsulteerimaks valitsusväliste organisatsioonidega, kes on huvitatud tema pädevusse kuuluvatest küsimustest. Selliste meetmete osas võib kokku leppida rahvusvaheliste organisatsioonidega ja vajaduse korral siseriiklike organisatsioonidega pärast konsulteerimist organisatsiooni huvitatud liikmetega.

Artikkel 72

1. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu määrab kindlaks oma protseduurireeglid, kaasa arvatud esimehe valimise kord.

2. Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kutsutakse kokku vajadusel, vastavalt reeglistikule, mis peab sisaldama sätteid istungite koosolekute kohta, tema liikmete enamuse nõudel.

XI peatükk

DEKLARATSIOON END ISE MITTEVALITSEVATE TERRITOORIUMIDE KOHTA

Artikkel 73

ÜRO liikmed, kes kannavad vastutust või võtavad endale vastutuse territooriumide valitsemise eest, mille rahvad ei ole veel saavutanud täielikku omavalitsust, tunnustavad põhimõtet, et mainitud territooriumide rahvastiku huvid on esmajärgulised ja võtavad endale pühaks kohustuseks maksimaalselt soodustada nende territooriumide rahvastiku heaolu rahvusvahelise rahu ja julgeoleku süsteemi raamides, mis on sisse seatud käesoleva põhikirjaga ning kohustuvad sel eesmärgil:

a) tagama, osutades vajalikku lugupidamist mainitud rahvaste kultuuri vastu, nende poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning arengut hariduse alal, nende õiglast kohtlemist ja nende kaitsmist kuritarvituste eest;

b) arendama omavalitsust, arvestama vajalikul viisil nende rahvaste poliitilisi taotlusi ja abistama neid vabade poliitiliste institutsioonide edendamisel vastavalt iga territooriumi ja selle rahva eripärale ning erinevale arengutasemele;

c) kindlustama rahvusvahelist rahu ja julgeolekut;

d) soodustama loovat tegevust, edendama uurimusi ja arendama koostööd üksteisega ning, kus see on sobiv, rahvusvaheliste allasutustega käesolevas artiklis tähendatud sotsiaalsete, majanduslike ja teaduslike eesmärkide praktiliseks saavutamiseks;

e) esitama piirangutega, mis võivad olla tingitud julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaalutlustest, peasekretärile regulaarselt statistilist ja muud eriiseloomuga informatsiooni, mis kehtib majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste, samuti ka haridustingimuste kohta territooriumidel, mille eest nad vastutust kannavad, välja arvatud territooriumid, mille kohta kehtivad peatükid XII ja XIII.

Artikkel 74

Organisatsiooni liikmed lepivad kokku, et nende poliitika territooriumide suhtes, mille kohta kehtib käesolev peatükk, peab olema rajatud (niisamuti nagu nende poliitika emamaagi suhtes) üldisele heanaaberlikkuse põhimõttele, arvestades vastavalt ka muu maailma huvisid ja heaolu sotsiaalsel, majanduslikul ja kaubanduslikul alal.

XII peatükk

RAHVUSVAHELINE HOOLDUSSÜSTEEM

Artikkel 75

ÜRO loob oma juhtimisel rahvusvahelise hooldussüsteemi nende territooriumide valitsemiseks, mida võidakse võtta sellesse süsteemi edaspidiste individuaalkokkulepetega, ja järelevalve teostamiseks nende territooriumide üle. Neid territooriume nimetatakse edaspidi hooldusalusteks territooriumideks.

Artikkel 76

Vastavalt ÜRO eesmärkidele, mis on toodud käesoleva põhikirja artiklis 1, seisnevad hooldussüsteemi põhiülesanded selles, et:

a) kindlustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut;

b) aidata kaasa hooldusaluste territooriumide rahvastiku poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja haridusalasele arengule ning nende arengule omavalitsuse või sõltumatuse suunas, arvestades nii iga territooriumi ja rahva erisusi ning vabalt väljendatud soovi kui iga hoolduskokkuleppe tingimusi;

c) edendada inimõiguste ja põhivabaduste austamist kõigi jaoks, tegemata vahet rassi, soo, keele ja usundi alusel, edendada maailma rahvaste vastastikuse sõltumatuse tunnustamist;

d) kindlustada võrdset suhtumist organisatsiooni liikmeisse ja nende kodanikesse sotsiaalsel, majanduslikul ja kaubanduslikul alal artikli 80 sätteid silmas pidades ja ülaltoodud ülesannete täitmist kahjustamata tagada neile võrdsus õigusemõistmisel.

Artikkel 77

1. Hooldussüsteem kehtib allpool loetletud territooriumide suhtes ja neid võidakse sellesse süsteemi võtta hoolduskokkulepetega:

a) antud hetkel mandaadi all olevad territooriumid;

b) territooriumid, mis võidakse Teise maailmasõja tagajärjel vaenlasriikidelt eraldada; ja

c) territooriumid, mis on vabatahtlikult võetud hooldussüsteemi riikide poolt, kes nende valitsemise eest vastutavad.

2. Küsimus, millised territooriumid ülalpool loetletud kategooriatest tuleb võtta hooldussüsteemi ja missugustel tingimustel, on edaspidise kokkuleppe aineks.

Artikkel 78

Hooldussüsteem ei laiene organisatsiooni liikmeks saanud riikidele, sest nende riikide vahelised suhted peavad rajanema täieliku võrdsuse põhimõtte austamisel.

Artikkel 79

Hooldussüsteemi võtetava territooriumi hooldustingimused, sealhulgas kõik muudatused ja parandused, määratakse kindlaks vahetult asjasse puutuvate riikide kokkulepetega (kaasa arvatud mandataarid territooriumide puhul, mis on ühe organisatsiooniliikme mandaadi all) ja kinnitatakse artiklite 83 ja 85 kohaselt.

Artikkel 80

1. Välja arvatud juhud, mida võib kooskõlastada vastavalt artiklitele 77, 79 ja 81 sõlmitud individuaalsetes hoolduskokkulepetes, mis võtavad iga territooriumi hooldussüsteemi ja edaspidi, kuni selliste kokkulepete sõlmimiseni, ei või midagi käesolevas peatükis tõlgendada mingisuguse muudatusena ükskõik missuguse riigi või ükskõik missuguste rahvaste õigustes või olemasolevate rahvusvaheliste kokkulepete tingimustes, millest osavõtjaiks võivad olla organisatsiooni liikmed.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 ei või tõlgendada kui alust pidurdada või edasi lükata läbirääkimisi ja kokkulepete sõlmimist mandaadialuste ja teiste territooriumide lülitamise kohta hooldussüsteemi artiklis 77 ettenähtud korras.

Artikkel 81

Hoolduskokkulepe peab igal juhul sisaldama tingimusi, mille alusel hooldusalust territooriumi valitsetakse, samuti ka kindlaks määrama võimu, mis teostab hooldusaluse territooriumi valitsemist. Selline võim, mida allpool nimetatakse ametivõimuks, võib kujutada endast üht või enamat riiki või ÜRO-d tervikuna.

Artikkel 82

Iga hoolduskokkulepe võib kindlaks määrata strateegilise maa-ala või maa-alad, mis võivad hõlmata osa hooldusalusest territooriumist või kogu territooriumi, mille kohta kokkulepe käib, kahjustamata ükskõik missugust erikokkulepet või artikli 43 alusel sõlmitud kokkuleppeid.

Artikkel 83

1. Kõiki ÜRO funktsioone, mis puudutavad strateegilisi maa-alasid, kaasa arvatud hoolduskokkulepete tingimuste kinnitamine ja nende muutmine või neis paranduste tegemine, teostab Julgeolekunõukogu.

2. Artiklis 76 toodud põhiülesanded kehtivad iga strateegilise maa-ala elanikkonna kohta.

3. Julgeolekunõukogu, pidades silmas hoolduskokkulepete tingimusi ja kahjustamata julgeolekunõudmisi, kasutab Hooldusnõukogu abi nende ÜRO funktsioonide täitmiseks, mis vastavalt hooldussüsteemile puudutavad strateegiliste maa-alade poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ning haridusalaseid küsimusi.

Artikkel 84

Ametivõimu kohustuseks on kindlustada, et hooldusalune territoorium etendaks oma osa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel. Selleks volitatakse ametivõimu kasutama hooldusaluse territooriumi vabatahtlikke relvajõude, teenindusvahendeid ja abi kohustuste täitmisel, mis ametivõim on võtnud Julgeolekunõukogu ees, aga ka kohalikuks kaitseks ning seaduse ja korra säilitamiseks hooldusaluse territooriumi piires.

Artikkel 85

1. ÜRO funktsioone hoolduskokkulepete alal kõigis strateegiliste maa-alade hulka mittevõetud piirkondades, kaasa arvatud hoolduskokkulepete tingimuste, nende muutmise ja nendes paranduste tegemise kinnitamine, teostab Peaassamblee.

2. Hooldusnõukogu, tegutsedes Peaassamblee juhtimisel, aitab Peaassambleed nende funktsioonide täitmisel.

XIII peatükk

HOOLDUSNÕUKOGU

Koosseis

Artikkel 86

1. Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest:

a) organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume;

b) neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume;

c) sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.

2. Hooldusnõukogu iga liige nimetab ühe vastava ettevalmistusega isiku, kes on tema esindajaks Hooldusnõukogus.

Funktsioonid ja volitused

Artikkel 87

Peaassambleed ja tema juhtimisel olevat Hooldusnõukogu volitatakse oma funktsioonide täitmisel:

a) läbi vaatama ametivõimu poolt esitatud aruandeid;

b) vastu võtma palvekirju ja neid läbi vaatama, konsulteerides ametivõimuga;

c) korraldama vastavate hooldusaluste territooriumide perioodilisi külastusi ametivõimuga kooskõlastatud tähtaegadel;

d) ette võtma eelpool mainitud ja muid toiminguid vastavalt hoolduskokkulepete tingimustele.

Artikkel 88

Hooldusnõukogu töötab välja küsimustiku iga hooldusaluse territooriumi rahvastiku poliitilise, majandusliku, sotsiaalse ja haridusalase arengu kohta. Iga Peaassamblee pädevusse kuuluva hooldusaluse territooriumi ametivõim esitab Peaassambleele aastaaruande selle küsimustiku alusel.

Hääletamine

Artikkel 89

1. Hooldusnõukogu igal liikmel on üks hääl.

2. Hooldusnõukogu otsused võetakse vastu kohalviibivate ja hääletamisest osavõtvate liikmete häälteenamusega.

Protseduur

Artikkel 90

1. Hooldusnõukogu võtab vastu oma protseduurireeglid, milles määrab esimehe valimise korra.

2. Hooldusnõukogu koguneb vastavalt vajadusele protseduurireeglite kohaselt, mis peavad sisaldama sätte koosolekute kokkukutsumise kohta nõukogu liikmete enamuse nõudel.

Artikkel 91

Hooldusnõukogu kasutab vajadusel Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning allasutuste abi küsimustes, millega keegi neist tegeleb.

XIV peatükk

RAHVUSVAHELINE KOHUS

Artikkel 92

Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan. Ta tegutseb vastavalt juurdelisatud statuudile, mis põhineb Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudil ja kujutab endast käesoleva põhikirja lahutamatut osa.

Artikkel 93

1. Kõik organisatsiooni liikmed on ipso facto Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled.

2. Riik, kes ei ole organisatsiooni liige, võib saada Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooleks tingimustel, mis määratakse igal üksikul juhul kindlaks Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel.

Artikkel 94

1. Organisatsiooni iga liige kohustub täitma Rahvusvahelise Kohtu otsust asjas, milles ta on pooleks.

2. Kui ükskõik kumb pool ei täida temale kohtuotsusega pandud kohustusi, võib teine pool pöörduda Julgeolekunõukogu poole, kes võib, kui ta peab seda vajalikuks, anda soovitusi või otsustada võtta meetmeid otsuse täitmiseks.

Artikkel 95

Käesolev põhikiri ei välista organisatsiooni liikmeid andmast oma lahkhelide lahendamist teistele kohtutele juba olemasolevate kokkulepete alusel või selliste kokkulepete alusel, mida võidakse sõlmida tulevikus.

Artikkel 96

1. Peaassamblee või Julgeolekunõukogu võib küsida Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi igasugustes juriidilistes küsimustes.

2. Teised ÜRO institutsioonid ja allasutused, kellele Peaassamblee võib selleks igal ajal loa anda, võivad samuti küsida kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi nende tegevusest esile kerkinud juriidilistes küsimustes.

XV peatükk

SEKRETARIAAT

Artikkel 97

Sekretariaat koosneb peasekretärist ja organisatsioonile vajalikust personalist. Peasekretär nimetatakse Peaassamblee poolt Julgeolekunõukogu soovitusel. Peasekretär on organisatsiooni kõrgeim ametiisik.

Artikkel 98

Peasekretär tegutseb selliste volitustega kõigil Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosolekutel ja täidab teisi nende asutuste poolt talle usaldatud funktsioone. Peasekretär esitab Peaassambleele iga-aastase aruande organisatsiooni tööst.

Artikkel 99

Peasekretäril on õigus juhtida Julgeolekunõukogu tähelepanu igale küsimusele, mis tema arvates võib ähvardada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

Artikkel 100

1. Oma kohustuste täitmisel ei tohi peasekretär ega Sekretariaadi personal küsida või saada juhendeid mis tahes organisatsiooni väliselt valitsus- või võimuasutuselt. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada nende kui rahvusvaheliste, üksnes organisatsiooni ees vastutavate ametiisikute positsiooni.

2. Organisatsiooni iga liige kohustub austama peasekretäri ja Sekretariaadi personali ülesannete eranditult rahvusvahelist iseloomu ning mitte püüdma neid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

Artikkel 101

1. Sekretariaadi personali nimetab peasekretär kooskõlas Peaassamblee poolt kindlaksmääratud eeskirjadega.

2. Vastav personal eraldatakse alaliseks tööks Majandus- ja Sotsiaalnõukogus, Hooldusnõukogus ja vajadusel ka organisatsiooni teistes asutustes. See personal moodustab osa Sekretariaadist.

3. Teenistusse võtmisel ja teenistustingimuste kindlaksmääramisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele kindlustada töövõime, pädevuse ja aususe kõrge tase. Personali valikul tuleb pöörata vajalikku tähelepanu valiku võimalikult laiemale geograafilisele alusele.

XVI peatükk

MITMESUGUSE SISUGA SÄTTED

Artikkel 102

1. Iga leping ja iga rahvusvaheline kokkulepe, mis sõlmitakse organisatsiooni mis tahes liikme poolt pärast käesoleva põhikirja jõustumist, tuleb esimesel võimalusel registreerida Sekretariaadis ja Sekretariaadi poolt avaldada.

2. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 registreerimata lepingu või rahvusvahelise kokkuleppe pool ei saa viidata sellisele lepingule või kokkuleppele üheski ÜRO asutuses.

Artikkel 103

Kui organisatsiooni liikmete kohustused käesoleva põhikirja järgi on vastuolus kohustustega, mis neil on mingi teise rahvusvahelise kokkuleppe järgi, siis on põhikirja järgsetel kohustustel ülimuslik jõud.

Artikkel 104

ÜRO omab iga liikme territooriumil vajalikku õigusvõimet oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 105

1. ÜRO omab iga liikme territooriumil selliseid privileege ja immuniteete, mis on vajalikud tema eesmärkide saavutamiseks.

2. Organisatsiooni liikmete esindajad ja tema ametiisikud omavad samuti privileege ja immuniteete, mis on vajalikud organisatsiooni tegevusega seotud funktsioonide iseseisvaks täitmiseks.

3. Peaassamblee võib teha soovitusi käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamise üksikasjade kindlaksmääramiseks, samuti esitada sel eesmärgil organisatsiooni liikmetele konventsioone.

XVII peatükk

ÜLEMINEKUAJA JULGEOLEKU EESKIRJAD

Artikkel 106

Kuni artiklis 43 mainitud erikokkulepete jõustumiseni, mis võimaldavad Julgeolekunõukogu arvates temal alustada oma kohustuste täitmist vastavalt artiklile 42, konsulteerivad Moskvas 30. oktoobril 1943. aastal deklaratsioonile alla kirjutatud neli riiki ja Prantsusmaa, vastavalt selle deklaratsiooni lõike 5 sätetele üksteisega ja vajaduse korral organisatsiooni teiste liikmetega organisatsiooni nimel ettevõetava sellise ühistegevuse üle, mis võib osutuda vajalikuks rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 107

Käesolev põhikiri ei tühista ega välista riikide suhtes, kes Teise maailmasõja jooksul olid alla kirjutanud riikide vaenlased, toiminguid, mis on ette võetud või sanktsioneeritud selliste toimingute eest vastutavate valitsuste poolt.

XVIII peatükk

PARANDUSED

Artikkel 108

Käesolevas põhikirjas tehtavad parandused jõustuvad kõigi organisatsiooni liikmete suhtes pärast seda, kui nad on vastu võetud Peaassamblee liikmete kahe kolmandiku häältega ja ratifitseeritud vastavalt nende põhiseaduslikule protseduurile kahe kolmandiku organisatsiooni liikmete poolt, kaasa arvatud kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed.

Artikkel 109

1. Käesoleva põhikirja uuesti läbivaatamiseks võidakse kokku kutsuda organisatsiooni liikmete üldkonverents tähtajal ja kohas, mis määratakse kindlaks Peaassamblee kahe kolmandiku liikmete häältega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega. Organisatsiooni igal liikmel on konverentsil üks hääl.

2. Käesoleva põhikirja iga muudatus, mis on soovitatud konverentsist osavõtjate kahe kolmandiku häältega, jõustub, kui selle on ratifitseerinud vastavalt oma põhiseaduslikule protseduurile kaks kolmandikku organisatsiooni liikmeist, kaasa arvatud kõik Julgeolekunõukogu alalised liikmed.

3. Kui selline konverents ei ole toimunud enne Peaassamblee kümnendat iga-aastast istungit, arvates käesoleva põhikirja jõustumisest, võetakse ettepanek konverentsi kokkukutsumise kohta Peaassamblee mainitud istungi päevakorda ning konverents kutsutakse kokku, kui seda otsustatakse Peaassamblee liikmete lihthäälteenamusega ja Julgeolekunõukogu mis tahes seitsme liikme häältega.

XIX peatükk

RATIFITSEERIMINE JA ALLAKIRJUTAMINE

Artikkel 110

1. Käesolev põhikiri kuulub ratifitseerimisele temale alla kirjutanud riikide poolt vastavalt nende põhiseaduslikule protseduurile.

2. Ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse juures, kes teatab iga ratifitseerimiskirja deponeerimisest kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele, aga ka organisatsiooni peasekretärile, niipea kui ta ametisse nimetatakse.

3. Käesolev põhikiri jõustub, kui ratifitseerimiskirjad on deponeerinud Hiina Rahvavabariik, Prantsuse Vabariik, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamik teistest põhikirjale alla kirjutanud riikidest. Pärast seda koostab Ameerika Ühendriikide valitsus ratifitseerimiskirjade deponeerimise kohta protokolli, mille ärakiri saadetakse kõigile põhikirjale alla kirjutanud riikidele.

4. Käesolevale põhikirjale alla kirjutanud riigid, kes ratifitseerivad selle pärast jõustumist, saavad ÜRO asutajaliikmetega võrdsed õigused päevast, mil nad on oma vastavad ratifitseerimiskirjad deponeerinud.

Artikkel 111

Käesolev põhikiri, mille hiina-, prantsuse-, vene-, inglise- ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivis. See valitsus saadab põhikirja nõutaval viisil tõestatud koopiad kõigile teistele allakirjutanud riikide valitsustele.

Ülaltoodu kinnituseks kirjutasid ÜRO valitsuste esindajad alla käesolevale põhikirjale.

Koostatud San Franciscos tuhande üheksasaja neljakümne viienda aasta kahekümne kuuendal juunil.

 

 

Rahvusvahelise Kohtu statuut

Artikkel 1

Rahvusvaheline Kohus, mis on asutatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga kui Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) peamine kohtuorgan, moodustatakse ja tegutseb kooskõlas käesoleva statuudi sätetega.

I peatükk

KOHTU ORGANISEERIMINE

Artikkel 2

Kohus koosneb sõltumatute kohtunike kolleegiumist. Kohtunikud valitakse vaatamata nende kodakondsusele kõrgete moraalsete omadustega isikute hulgast, kes omavad oma kodumaal kõrgematesse kohtuametitesse määramiseks nõutavat kvalifikatsiooni või on tunnustatud spetsialistid rahvusvahelise õiguse alal.

Artikkel 3

1. Kohus koosneb viieteistkümnest liikmest, kusjuures tema koosseisus ei tohi olla kaht ühe ja sama riigi kodanikku.

2. Isik, keda kohtu koosseisu suhtes võib käsitleda rohkem kui ühe riigi kodanikuna, loetakse selle riigi kodanikuks, kus ta tavaliselt kasutab oma kodaniku- ja poliitilisi õigusi.

Artikkel 4

1. Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad vastavalt alljärgnevatele sätetele kohtu liikmed isikute hulgast, kes on kantud nimekirja Alalise Vahekohtu rahvusgruppide ettepanekul.

2. ÜRO liikmete osas, kes Alalises Vahekohtus esindatud ei ole, esitatakse kandidaadid rahvusgruppide poolt, kelle määravad selleks otstarbeks nende valitsused kooskõlas rahvusvaheliste tüliküsimuste rahuliku lahendamise kohta käiva Haagi 1907. a. konventsiooni artikli 44 tingimustega.

3. Tingimused, millistel riik, kes on käesoleva statuudi pool, kuid ei kuulu ÜRO-sse, võib kohtu liikmete valimisest osa võtta, määratakse erikokkuleppe puudumisel Julgeolekunõukogu soovitusel Peaassamblee poolt.

Artikkel 5

1. Vähemalt kolm kuud enne valimiste päeva pöördub ÜRO peasekretär Alalise Vahekohtu liikmete poole, kes kuuluvad käesoleva statuudi poolteks olevatesse riikidesse, ning artikli 4 lõike 2 põhjal määratud rahvusgruppide liikmete poole kirjaliku ettepanekuga, et iga rahvusgrupp teataks kindla aja jooksul kandidaadid, kes võivad enda peale võtta kohtu liikme kohustused.

2. Ükski grupp ei või esitada rohkem kui neli kandidaati, kusjuures rohkem kui kaks kandidaati ei tohi kuuluda grupi poolt esindatavate riikide kodakondsusesse. Grupi poolt esitatud kandidaatide arv ei või mingil tingimusel ületada täidetavate kohtade arvu rohkem kui kahekordselt.

Artikkel 6

On soovitatav, et iga grupp konsulteeriks enne kandidatuuri esitamist oma kõrgemate kohtuasutuste, õigusteaduskondade, kõrgemate õigusteaduslike õppeasutuste ja akadeemiate, aga ka õiguse uurimisega tegelevate rahvusvaheliste akadeemiate rahvuslike osakondadega.

Artikkel 7

1. Peasekretär koostab tähestikulise nimekirja kõigist isikutest, kelle kandidatuurid olid esitatud. Valida võib üksnes nimekirja kantud isikuid, välja arvatud artikli 12 lõikes 2 ette nähtud juhud.

2. Peasekretär esitab selle nimekirja Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule.

Artikkel 8

Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu valivad kohtu liikmed teineteisest sõltumatult.

Artikkel 9

Valimistel tuleb valijail silmas pidada, et kõigile esitatud nõuetele vastaks iga valitav üksikult, aga ka kogu kohtunike koosseis tervikuna tagaks maailma tsivilisatsiooni tähtsamate vormide ja peamiste õigussüsteemide esindatuse.

Artikkel 10

1. Valituks loetakse kandidaadid, kes on saanud absoluutse häälteenamuse nii Peaassamblees kui ka Julgeolekunõukogus.

2. Iga hääletamine Julgeolekunõukogus nii kohtunike valimisel kui ka artiklis 12 ette nähtud kooskõlastamiskomisjoni liikmete määramisel viiakse läbi ilma mis tahes vahetegemiseta Julgeolekunõukogu alaliste ja mittealaliste liikmete vahel.

3. Kui nii Peaassamblees kui Julgeolekunõukogus on saanud absoluutse häälteenamuse rohkem kui üks sama riigi kodanik, loetakse valituks vaid vanim kandidaat.

Artikkel 11

Kui pärast esimest valimiseks kokku kutsutud koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, toimub teine ning vajaduse korral ka kolmas koosolek.

Artikkel 12

1. Kui pärast kolmandat koosolekut jääb üks või mitu kohta täitmata, võidakse igal ajal nii Peaassamblee kui ka Julgeolekunõukogu nõudmisel kokku kutsuda kuueliikmeline kooskõlastamiskomisjon: kolm Peaassamblee poolt ja kolm Julgeolekunõukogu poolt määratud liiget. Kooskõlastamiskomisjoni ülesandeks on absoluutse häälteenamusega valida igale veel vabale kohale üks isik ja esitada tema kandidatuur Peaassambleele ja Julgeolekunõukogule vastuvõtmiseks.

2. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab üksmeelsele seisukohale mõne isiku kandidatuuri osas, kes vastab esitatud nõuetele, siis võib tema nime kanda nimekirja, kuigi teda ei olnud artiklis 7 ette nähtud kandidaatide nimekirjas.

3. Kui kooskõlastamiskomisjon jõuab veendumusele, et ta ei ole võimeline valimist läbi viima, tuleb Julgeolekunõukogu poolt määratud tähtajaks vabad kohad täita juba valitud kohtuliikmetel, kes peavad tegema valiku nende kandidaatide hulgast, kes on saanud hääli Peaassamblees või Julgeolekunõukogus.

4. Kohtunike häälte võrdsel jagunemisel otsustab vanuse poolest vanema hääl.

Artikkel 13

1. Kohtu liikmed valitakse üheksaks aastaks ja neid võib uuesti valida. Kohtu esimese koosseisu viie kohtuniku volitused lõpevad kolme aasta pärast ja viie kohtuniku volitused kuue aasta pärast.

2. Peasekretär teeb kohe pärast esimeste valimiste lõppemist liisu teel kindlaks, kes kohtunikest loetakse valituks ülalmainitud kolme- ja kes kuue-aastaseks algtähtajaks.

3. Kohtu liikmed jätkavad oma ametikohustuste täitmist, kuni nad uutega asendatakse. Ka pärast asendamist peavad nad alustatud kohtuasjad lõpule viima.

4. Oma lahkumisavalduse adresseerib kohtu liige kohtu esimehele, kes edastab selle peasekretärile. Kui viimane on avalduse kätte saanud, loetakse koht vabanenuks.

Artikkel 14

Tekkinud vabad kohad täidetakse esimesteks valimisteks kehtestatud korras, kusjuures tuleb järgida sätet, et peasekretär saadab artiklis 5 ettenähtud kutsed laiali ühe kuu jooksul pärast vaba ametikoha tekkimist. Valimiste päeva määrab Julgeolekunõukogu.

Artikkel 15

Kohtu liige, kes on valitud asendama liiget, kelle volituste aeg ei ole veel lõppenud, jääb oma ametikohale kuni asendatava volituste lõppemiseni.

Artikkel 16

1. Kohtu liikmed ei või täita mingisuguseid poliitilisi või administratiivseid funktsioone ega tegelda muu kutsetööga.

2. Kahtluse korral lahendab küsimuse kohus.

Artikkel 17

1. Ükski kohtu liige ei või täita esindaja, nõuniku või advokaadi ülesandeid üheski kohtuasjas.

2. Ükski kohtu liige ei või osa võtta ühegi kohtuasja lahendamisest, millest ta varem on osa võtnud ühe poole esindajana, nõunikuna või advokaadina, siseriikliku või rahvusvahelise kohtu või juurdluskomisjoni liikmena või mingil muul viisil.

3. Kahtluse korral lahendab küsimuse kohus.

Artikkel 18

1. Kohtu liiget ei või ametist kõrvaldada, välja arvatud juhul, kui ta teiste liikmete üksmeelsel arvamusel ei vasta enam esitatud nõuetele.

2. Peasekretärile teatab sellest ametlikult kohtu sekretär.

3. Selle teadaande kättesaamisel peasekretäri poolt loetakse koht vabanenuks.

Artikkel 19

Kohtu liikmetel on kohtunikukohuste täitmisel diplomaatilised privileegid ja immuniteedid.

Artikkel 20

Kohtu iga liige on enne ametisse astumist kohustatud kohtu avalikul istungil tegema piduliku avalduse, et ta peab oma ametit erapooletult ja täpselt.

Artikkel 21

1. Kohus valib esimehe ja aseesimehe kolmeks aastaks. Neid võib tagasi valida.

2. Kohus määrab oma sekretäri ja võib astuda samme teiste vajalike ametiisikute määramiseks.

Artikkel 22

1. Kohus asub Haagis. See aga ei takista kohut istungeid pidamast ja oma funktsioone täitmast teistes, kohtu poolt soovitavaks peetavates kohtades.

2. Kohtu esimees ja sekretär peavad elama kohtu asukohas.

Artikkel 23

1. Kohus peab istungeid pidevalt, välja arvatud vaheajad, mille tähtajad ja kestuse määrab kohus.

2. Kohtu liikmeil on õigus perioodilisele puhkusele, mille aja ja kestuse määrab kohus, kusjuures arvestatakse vahemaad Haagist kuni iga kohtuniku elukohani kodumaal.

3. Kohtu liikmed on kohustatud olema kohtu käsutuses igal ajal, välja arvatud puhkusel viibimise aeg ja puudumine haiguse tõttu või muul tõsisel põhjusel, mis on esimehele nõutavas korras teatavaks tehtud.

Artikkel 24

1. Kui kohtu liige leiab, et ta mingil põhjusel ei saa osa võtta teatava kohtuasja lahendamisest, teatab ta sellest esimehele.

2. Kui esimees leiab, et mõni kohtu liikmeist ei saa mingil põhjusel teatava kohtuasja istungist osa võtta, teatab ta sellest kohtu liikmele.

3. Kui seejuures tekib lahkarvamus kohtu liikme ja esimehe vahel, lahendab asja kohus.

Artikkel 25

1. Kohus peab istungeid täies koosseisus, välja arvatud käesolevas statuudis ette nähtud erijuhud.

2. Tingimusel, et kohtunike arv ei väheneks alla üheteistkümne, võib kohtu reglemendi kohaselt ühe või mitu kohtunikku sõltuvalt asjaoludest istungitest osavõtmisest kordamööda vabastada.

3. Kohtu koosseisu moodustamiseks piisab üheksaliikmelisest kvoorumist.

Artikkel 26

1. Kohus võib teatavate kohtuasjade liikide, näiteks tööasju, transiiti või sidet puudutavate küsimuste arutamiseks moodustada ühe või mitu koda, kuhu kuulub kolm või enam kohtunikku.

2. Kohus võib igal ajal moodustada koja mingi eri kohtuasja arutamiseks. Sellise koja kohtunike arvu määrab kohus poolte nõusolekul.

3. Käesolevas artiklis ette nähtud kodades arutatakse kohtuasju poolte palvel.

Artikkel 27

Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kodade poolt tehtud otsus loetakse kohtu enda poolt tehtud otsuseks.

Artikkel 28

Artiklites 26 ja 29 ette nähtud kojad võivad poolte nõusolekul pidada istungeid ning täita oma funktsioone ka väljaspool Haagi.

Artikkel 29

Kohtuasjade arutamise kiirendamiseks moodustab kohus igal aastal viiest kohtunikust koosneva koja, mis võib poolte palvel kohtuasju arutada ja otsuseid teha lihtsustatud kohtupidamise korras. Nende kohtunike asendamiseks, kellel ei ole võimalik istungeist osa võtta, määratakse täiendavalt kaks kohtunikku.

Artikkel 30

1. Kohus koostab reglemendi, millega ta määrab kindlaks oma funktsioonide täitmise korra ja kohtupidamise eeskirjad.

2. Kohtu reglemendis võib olla ette nähtud kaasistujate osavõtt kohtu või tema kodade istungeist ilma hääleõiguseta.

Artikkel 31

1. Kohtunikud, kes kuuluvad mõlema poole kodakondsusesse, säilitavad õiguse osaleda menetluses oleva kohtuasja arutamises.

2. Kui kohtu koosseisus on kohtunik, kes kuulub ühe poole kodakondsusesse, võib teine pool oma äranägemisel valida isiku, kes asja arutamisest kohtunikuna osa võtab. See isik valitakse eeskätt nende hulgast, kes on esitatud kandidaadiks artiklis 4 ja 5 ette nähtud korras.

3. Kui kohtu koosseisus ei ole ühtki kohtunikku, kes poolte kodakondsusesse kuulub, võib iga pool valida kohtuniku korras, mis on ette nähtud käesoleva artikli lõikes 2.

4. Käesoleva artikli sätteid rakendatakse artiklites 26 ja 29 ette nähtud juhtudel. Sellistel juhtudel palub esimees koja koosseisu üht või vajaduse korral kaht liiget loovutada oma koht kohtu liikmetele, kes kuuluvad poolte kodakondsusesse, või selliste puudumisel või juhtudel, kui neil ei ole võimalik istungist osa võtta, kohtunikele, keda pooled on spetsiaalselt valinud.

5. Kui mitmel poolel on ühised huvid, siis käsitletakse neid, kuivõrd see puudutab eelnenud sätete rakendamist, kui üht poolt. Juhul kui selles küsimuses on kahtlusi, lahendab asja kohus.

6. Käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt valitud kohtunikud peavad vastama nõudmistele, mis on ette nähtud käesoleva statuudi artiklis 2, artikli 17 lõikes 2 ning artiklites 20 ja 24. Otsuste tegemisel on neil oma kolleegidega võrdsed õigused.

Artikkel 32

1. Kohtu liikmed saavad aastapalga.

2. Esimees saab iga-aastase lisatasu.

3. Aseesimees saab lisatasu iga päeva eest, mil ta täidab esimehe kohustusi.

4. Artikli 31 alusel valitud kohtunikud, kes ei ole kohtu liikmed, saavad hüvituse iga päeva eest, mil nad täidavad oma funktsioone.

5. Palgad, lisatasud ja hüvitused määrab Peaassamblee. Neid ei saa vähendada teenistusaja jooksul.

6. Kohtu sekretäri palga määrab Peaassamblee kohtu ettepanekul.

7. Peaassamblee poolt kehtestatud eeskirjadega määratakse tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja kohtu sekretärile määratakse erruminekul pension, samuti tingimused, mille kohaselt kohtu liikmetele ja sekretärile hüvitatakse nende reisikulud.

8. Ülalnimetatud palgad, lisatasud ja hüvitused maksustamisele ei kuulu.

Artikkel 33

ÜRO kannab kohtu kulud Peaassamblee poolt määratud korras.

II peatükk

KOHTU KOMPETENTS

Artikkel 34

1. Kohtu poolt arutatavates kohtuasjades saavad poolteks olla vaid riigid.

2. Oma reglemendis ette nähtud tingimustel ja nendele vastavalt võib kohus nõuda avalikelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt informatsiooni arutusel oleva kohtuasja kohta. Kohus võtab vastu tähendatud informatsiooni, mida mainitud organisatsioonid esitavad omal algatusel.

3. Kui arutusel olevas kohtuasjas tuleb kohtul tõlgendada mingisugust avalik-õigusliku rahvusvahelise organisatsiooni asutamise dokumenti või säärase dokumendi alusel sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni, siis informeerib kohtu sekretär sellest asjaomast avalik-õiguslikku organisatsiooni ning saadab talle ärakirja kogu kirjalikust menetlusest.

Artikkel 35

1. Kohus on avatud riikidele, kes on käesoleva statuudi poolteks.

2. Tingimused, mille kohaselt kohus on avatud teistele riikidele, määrab Julgeolekunõukogu, pidades silmas kehtivate lepingute erisätteid. Need tingimused ei või mingil juhul seada pooli ebavõrdsesse olukorda kohtu ees.

3. Kui kohtuasja pooleks on riik, kes ei ole ÜRO liige, määrab kohus rahasumma, mille see riik peab kohtukulude katteks tasuma. Seda sätet ei rakendata, kui antud riik juba võtab osa kohtukulude kandmisest.

Artikkel 36

1. Kohtu jurisdiktsioonile alluvad kõik vaidlused, mille lahendamiseks pooled kohtu poole pöörduvad, ning kõik küsimused, mis on spetsiaalselt ette nähtud ÜRO põhikirjas või kehtivais lepinguis ja konventsioonides.

2. Riigid, kes on käesoleva statuudi pooled, võivad igal ajal deklareerida, et nemad tunnistavad ilma erilise sellekohase kokkuleppeta, ipso facto, iga riigi suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse, kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks kõigis õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad:

a) lepingu tõlgendamist;

b) mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust;

c) fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise kohustuse rikkumist;

d) rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust.

3. Ülalmainitud deklaratsioonid võivad olla tingimusteta, teatud kindla tähtaja kohta käivad või ühelt või teiselt riigilt vastastikkust nõudvad.

4. Säärased deklaratsioonid deponeeritakse peasekretäri juures, kes saadab neist ärakirjad käesoleva statuudi pooltele ja kohtu sekretärile.

5. Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudi artikli 36 põhjal tehtud deklaratsioone, mis on endiselt jõus, loetakse riikide vahel, kes on käesoleva statuudi poolteks, kinnituseks, et need riigid tunnistavad Rahvusvahelise Kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuks nimetatud deklaratsioonide kehtimise aja lõpuni ja neis ettenähtud tingimustel.

6. Vaidluse kohtuasja alluvuse küsimuses lahendab kohus.

Artikkel 37

Kõigil juhtudel, mil kehtiv leping või konventsioon näeb ette vaidluse arutamise kohtus, mis pidi asutatama Rahvasteliidu poolt või Alalises Rahvusvahelises Kohtus, tuleb käesoleva statuudi poolte vaheline vaidlus anda arutamiseks Rahvusvahelisele Kohtule.

Artikkel 38

1. Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise õiguse alusel, kohaldab:

a) rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt sõnaselgelt tunnustatud sätteid;

b) rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat;

c) õiguse üldprintsiipe, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad;

d) kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrgekvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 sätteid.

2. See säte ei piira kohtu õigust lahendada kohtuasi ex aequo et bono, kui pooled on sellega nõus.

III peatükk

KOHTUMENETLUS

Artikkel 39

1. Kohtu ametlikeks keelteks on prantsuse ja inglise keel. Kui pooled on nõus arutama kohtuasja prantsuse keeles, tehakse otsus prantsuse keeles. Kui pooled on nõus arutama kohtuasja inglise keeles, tehakse otsus inglise keeles.

2. Kokkuleppe puudumisel, millist keelt kasutada, võib kumbki pool kasutada kohtus seda keelt, mida ta eelistab; kohtuotsus tehakse prantsuse ja inglise keeles. Sel juhul kohus otsustab ühtlasi, kumb kahest tekstist loetakse ametlikuks.

3. Kohus lubab mis tahes poole nõudmisel kasutada sellel poolel teist keelt peale prantsuse ja inglise keele.

Artikkel 40

1. Sõltuvalt asjaoludest algatatakse kohtuasi kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku avaldusega sekretäri nimele. Mõlemal juhul peab olema näidatud vaidluse objekt ja pooled.

2. Sekretär teeb avalduse viivitamatult teatavaks kõigile asjaosalistele.

3. Ta informeerib peasekretäri kaudu ka ÜRO liikmeid, samuti teisi riike, kellel on õigus pöörduda kohtu poole.

Artikkel 41

1. Vastavate asjaolude ilmnemisel on kohtul õigus määrata mis tahes ajutiste meetmete võtmist kummagi poole õiguste tagamiseks.

2. Kuni lõpliku otsuse langetamiseni tehakse soovitatud meetmed viivitamatult teatavaks pooltele ja Julgeolekunõukogule.

Artikkel 42

1. Pooli esindavad esindajad.

2. Nad võivad kohtus kasutada nõunike ja advokaatide abi.

3. Esindajad, nõunikud ja advokaadid, kes esindavad pooli kohtus, omavad privileege ja immuniteete, mis on vajalikud nende ülesannete iseseisvaks täitmiseks.

Artikkel 43

1. Kohtulik menetlus koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest.

2. Kirjalik menetlus koosneb kohtule ja pooltele kirjade ja vastukirjade saatmisest ja, kui vaja, vastustest neile. Samuti ka kõigist neid kinnitavaist kirjalikest materjalidest ja dokumentidest.

3. Need saadetakse sekretäri kaudu, kohtu poolt määratud korras ja tähtaegadel.

4. Iga dokument, mis on esitatud ühe poole poolt, tuleb teisele poolele saata tõestatud ärakirjana.

5. Suuline menetlus koosneb tunnistajate, ekspertide, esindajate, nõunike ja advokaatide ärakuulamisest kohtu poolt.

Artikkel 44

1. Kõigi teadete üleandmiseks teistele isikutele peale esindajate, nõunike ja advokaatide, pöördub kohus otseselt riigi valitsuse poole, kelle territooriumil teade tuleb üle anda.

2. Sama sätet rakendatakse juhtudel, kui on vaja astuda samme tõendite saamiseks kohapeal.

Artikkel 45

Kohtuasja arutamine toimub esimehe või, kui see ei ole võimalik, aseesimehe eesistumisel; kui üks ega teine ei saa juhatada, teeb seda vanim kohalviibivaist kohtunikest.

Artikkel 46

Kohtuasja arutamine on avalik, kui kohus ei ole teinud muud otsust või kui pooled nõuavad, et üldsuse esindajaid ei lubataks asja arutamisele.

Artikkel 47

1. Igat kohtuistungit protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla sekretär ja esimees.

2. Ainult nimetatud protokoll on autentne.

Artikkel 48

Kohus teeb korraldused kohtuasja käigu kohta, määrab vormi ja tähtaja, millal kumbki pool peab oma kaalutlused lõplikult esitama, ja korraldab tõendite kogumist.

Artikkel 49

Kohus võib ka enne kohtuasja arutamist nõuda esindajailt igasuguste dokumentide ja seletuste esitamist. Keeldumise puhul koostatakse vastav akt.

Artikkel 50

Kohus võib igal ajal ja oma valikul igale üksikisikule, asutusele, büroole, komisjonile või muule organisatsioonile anda ülesande juurdluse või ekspertiisi läbiviimiseks.

Artikkel 51

Kohtuasja arutamisel esitatakse tunnistajatele ja ekspertidele kõik asjasse puutuvad küsimused korras, mille kohus määrab kindlaks artiklis 30 nimetatud reglemendis.

Artikkel 52

Pärast tõendite ja tunnistuste saamist selleks määratud tähtajal võib kohus keelduda vastu võ tmast kõiki edaspidiseid suulisi ja kirjalikke tõendeid, mida üks pooltest sooviks esitada ilma teise poole nõusolekuta.

Artikkel 53

1. Kui üks pooltest ei ilmu kohtusse või ei suuda kaitsta oma seisukohti, võib teine pool paluda kohtult kohtuasja otsustamist enese kasuks.

2. Kohus peab enne selle nõude rahuldamist kindlaks tegema, kas kohtuasi allub tema jurisdiktsioonile vastavalt artiklitele 36 ja 37, samuti selle, kas poole nõue on faktiliselt ja õiguslikult küllaldaselt põhjendatud.

Artikkel 54

1. Kui esindajad, advokaadid ja nõunikud lõpetavad kohtu juhtimisel kohtuasja esitlemise, kuulutab esimees asja arutelu lõpetatuks.

2. Kohus lahkub otsuse tegemiseks.

3. Kohtu nõupidamine toimub kinnisel istungil ning selle käik ei kuulu avaldamisele.

Artikkel 55

1. Kõik küsimused lahendatakse kohalviibivate kohtunike häälteenamusega.

2. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe või teda asendava kohtuniku hääl.

Artikkel 56

1. Otsus peab olema motiveeritud.

2. Otsuses tuuakse ära kohtunike nimed, kes võtsid osa selle vastuvõtmisest.

Artikkel 57

Kui otsus tervikuna või osaliselt ei väljenda kohtunike üksmeelset arvamust, on igal kohtunikul õigus esitada oma eriarvamus.

Artikkel 58

Otsusele kirjutavad alla kohtu esimees ja sekretär. Otsus kuulutatakse välja kohtu avalikul istungil pärast poolte esindajate nõuetekohast informeerimist.

Artikkel 59

Kohtuotsus on kohustuslik ainult kohtuasja pooltele ja ainult antud kohtuasjas.

Artikkel 60

Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Vaidluse puhul otsuse tähenduse ja ulatuse kohta on kohtul õigus seda kummagi poole palvel tõlgendada.

Artikkel 61

1. Avalduse otsuse uueks läbivaatamiseks võib esitada ainult uute asjaolude tõttu, mis oma iseloomult võivad kohtuasja l õpptulemust otsustavalt mõjutada ja mis otsuse tegemisel ei olnud teada ei kohtule ega poolele, kes palub uuesti läbivaatamist, tingimusel, et selline teadmatus ei olnud tingitud hooletusest.

2. Uuesti läbivaatamisele võtmise menetlus avatakse kohtu otsusega, milles sõnaselgelt konstateeritakse uue asjaolu ilmnemist koos selle tunnistamisega selliseks, mis annab aluse kohtuasja uuesti läbivaatamiseks, ja märgitakse, et seetõttu on asja uuesti läbivaatamisele võtmise avaldus vastuvõetav.

3. Kohus võib nõuda, et endise otsuse tingimused täidetaks, enne kui ta kohtuasja menetluse uueks läbivaatamiseks avab.

4. Avaldus uueks läbivaatamiseks peab olema esitatud hiljemalt kuue kuu jooksul pärast uute asjaolude avastamist.

5. Avaldusi uueks läbivaatamiseks ei või esitada pärast kümne aasta möödumist otsuse tegemise momendist.

Artikkel 62

1. Kui mõni riik leiab, et kohtuasjas tehtav otsus võib riivata tema seaduslikke huve, võib ta pöörduda kohtu poole palvega, et tal lubataks kohtuasja arutamises osaleda.

2. Palve rahuldamise otsustab kohus.

Artikkel 63

1. Kui tekib küsimus sellise konventsiooni tõlgendamisest, milles peale asjahuviliste poolte ka teised riigid on poolteks, teatab kohtu sekretär sellest viivitamatult kõigile neile riikidele.

2. Igal riigil, kes sai sellise teate, on õigus kohtuasjast osa võtta, ja kui ta kasutab seda õigust, siis on otsuses antud tõlgendus võrdselt kohustuslik ka temale.

Artikkel 64

Kui kohus ei määra teisiti, kannab kumbki pool ise oma kohtukulud.

IV peatükk

SOOVITUSLIKU ISELOOMUGA ARVAMUSED

Artikkel 65

1. Kohus võib anda soovitusliku iseloomuga arvamusi igas juriidilises küsimuses iga asutuse järelpärimise peale, kes vastavalt ÜRO põhikirjale on volitatud selliseid järelpärimisi esitama.

2. Kohtu soovitusliku iseloomuga arvamust nõudvad küsimused esitatakse kohtule kirjalikult, kusjuures küsimus, mille kohta arvamust soovitakse, peab olema täpselt sõnastatud. Lisatakse kõik dokumendid, mis võivad kaasa aidata küsimuse selgitamisele.

Artikkel 66

1. Kohtu sekretär teatab viivitamatult soovitava iseloomuga arvamuse taotlemisest kõigile riikidele, kes omavad õigust kohtus esineda.

2. Peale selle teatab kohtu sekretär eriteadaandega vahetult igale riigile, kes omab õigust esineda, samuti ka igale rahvusvahelisele organisatsioonile, kes võib kohtu arvates (või tema esimehe arvates, kui kohus ei pea istungeid) anda informatsiooni antud küsimuses, et kohus on valmis esimehe poolt määratud aja jooksul vastu võtma küsimust puudutavaid kirjalikke avaldusi või ära kuulama samasuguseid suulisi avaldusi selleks määratud avalikul istungil.

3. Kui riik, kellel on õigus kohtus esineda, ei ole saanud käesoleva artikli lõikes 2 tähendatud eriteadaannet, võib ta kirjaliku või suulise avalduse esitamiseks soovi avaldada; küsimuse otsustab kohus.

4. Riikidel või organisatsioonidel, kes esitasid kirjalikke või suulisi avaldusi või mõlemaid, võimaldatakse teiste riikide või organisatsioonide poolt tehtud avaldusi kommenteerida vormides, piirides ja tähtaegadel, mis määratletakse igal eraldi juhul kohtu või, kui istungeid ei peeta, kohtu esimehe poolt. Selleks otstarbeks teeb kohtu sekretär õigel ajal kõik niisugused kirjalikud avaldused teatavaks riikidele ja organisatsioonidele, kes on ise esitanud selliseid avaldusi.

Artikkel 67

Kohus teeb oma soovitusliku iseloomuga arvamused teatavaks avalikul istungil, millest informeeritakse peasekretäri ja ÜRO otseselt huvitatud liikmeid ning teiste otseselt huvitatud riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.

Artikkel 68

Oma soovituslike funktsioonide teostamisel juhindub kohus käesoleva statuudi sätetest, mis puudutavad vaidlusaluseid asju, määral, mil kohus tunnistab neid kohaldatavaks.

V peatükk

PARANDUSED

Artikkel 69

Käesolevat statuuti parandatakse samadel alustel, mis on ette nähtud ÜRO põhikirja parandamise kohta, kuid kinni pidades kõikidest sätetest, mida Peaassamblee võib Julgeolekunõukogu soovitusel kehtestada riikide osavõtu kohta, kes ei ole ÜRO liikmed, kuid on statuudi pooled.

Artikkel 70

Kohtul on õigus esitada käesoleva statuudi kohta vajalikke parandusettepanekuid, teatades neist kirjalikult peasekretärile nende edasiseks läbivaatamiseks vastavalt artikli 69 sätetele.



Charter of the United Nations

We the peoples of the United Nations determined

to save succeeding generations from the scourge of war, which twice in our lifetime has brought untold sorrow to mankind, and

to reaffirm faith in fundamental human rights, in the dignity and worth of the human person, in the equal rights of men and women and of nations large and small, and

to establish conditions under which justice and respect for the obligations arising from treaties and other sources of international law can be maintained, and

to promote social progress and better standards of life in larger freedom,

And for these ends

to practice tolerance and live together in peace with one another as good neighbours, and

to unite our strength to maintain international peace and security, and

to ensure, by the acceptance of principles and the institution of methods, that armed force shall not be used, save in the common interest, and

to employ international machinery for the promotion of the economic and social advancement of all peoples,

Have resolved to combine our efforts to accomplish these aims.

Accordingly, our respective Governments, through representatives assembled in the city of San Francisco, who have exhibited their full powers found to be in good and due form, have agreed to the present Charter of the United Nations and do hereby establish an international organization to be known as the United Nations.

Chapter I

PURPOSES AND PRINCIPLES

Article 1

The Purposes of the United Nations are:

1. To maintain international peace and security, and to that end: to take effective collective measures for the prevention and removal of threats to the peace, and for the suppression of acts of aggression or other breaches of the peace, and to bring about by peaceful means, and in conformity with the principles of justice and international law, adjustment or settlement of international disputes or situations which might lead to a breach of the peace;

2. To develop friendly relations among nations based on respect for the principle of equal rights and self-determination of peoples, and to take other appropriate measures to strengthen universal peace;

3. To achieve international co-operation in solving international problems of an economic, social, cultural, or humanitarian character, and in promoting and encouraging respect for human rights and for fundamental freedoms for all without distinction as to race, sex, language, or religion; and

4. To be a centre for harmonizing the actions of nations in the attainment of these common ends.

Article 2

The Organization and its Members, in pursuit of the Purposes stated in Article 1, shall act in accordance with the following Principles.

1. The Organization is based on the principle of the sovereign equality of all its Members.

2. All Members, in order to ensure to all of them the rights and benefits resulting from membership, shall fulfil in good faith the obligations assumed by them in accordance with the present Charter.

3. All Members shall settle their international disputes by peaceful means in such a manner that international peace and security, and justice, are not endangered.

4. All Members shall refrain in their international relations from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any state, or in any other manner inconsistent with the Purposes of the United Nations.

5. All Members shall give the United Nations every assistance in any action it takes in accordance with the present Charter, and shall refrain from giving assistance to any state against which the United Nations is taking preventive or enforcement action.

6. The Organization shall ensure that states which are not Members of the United Nations act in accordance with these Principles so far as may be necessary for the maintenance of international peace and security.

7. Nothing contained in the present Charter shall authorize the United Nations to intervene in matters which are essentially within the domestic jurisdiction of any state or shall require the Members to submit such matters to settlement under the present Charter; but this principle shall not prejudice the application of enforcement measures under Chapter VII.

Chapter II

MEMBERSHIP

Article 3

The original Members of the United Nations shall be the states which, having participated in the United Nations Conference on International Organization at San Francisco, or having previously signed the Declaration by United Nations of 1 January 1942, sign the present Charter and ratify it in accordance with Article 110.

Article 4

1. Membership in the United Nations is open to all other peace-loving states which accept the obligations contained in the present Charter and, in the judgment of the Organization, are able and willing to carry out these obligations.

2. The admission of any such state to membership in the United Nations will be effected by a decision of the General Assembly upon the recommendation of the Security Council.

Article 5

A Member of the United Nations against which preventive or enforcement action has been taken by the Security Council may be suspended from the exercise of the rights and privileges of membership by the General Assembly upon the recommendation of the Security Council. The exercise of these rights and privileges may be restored by the Security Council.

Article 6

A Member of the United Nations which has persistently violated the Principles contained in the present Charter may be expelled from the Organization by the General Assembly upon the recommendation of the Security Council.

Chapter III

ORGANS

Article 7

1. There are established as the principal organs of the United Nations: a General Assembly, a Security Council, an Economic and Social Council, a Trusteeship Council, an International Court of Justice, and a Secretariat.

2. Such subsidiary organs as may be found necessary may be established in accordance with the present Charter.

Article 8

The United Nations shall place no restrictions on the eligibility of men and women to participate in any capacity and under conditions of equality in its principal and subsidiary organs.

Chapter IV

THE GENERAL ASSEMBLY

Composition

Article 9

1. The General Assembly shall consist of all the Members of the United Nations.

2. Each Member shall have not more than five representatives in the General Assembly.

Functions and Powers

Article 10

The General Assembly may discuss any questions or any matters within the scope of the present Charter or relating to the powers and functions of any organs provided for in the present Charter, and, except as provided in Article 12, may make recommendations to the Members of the United Nations or to the Security Council or to both on any such questions or matters.

Article 11

1. The General Assembly may consider the general principles of co-operation in the maintenance of international peace and security, including the principles governing disarmament and the regulation of armaments, and may make recommendations with regard to such principles to the Members or to the Security Council or to both.

2. The General Assembly may discuss any questions relating to the maintenance of international peace and security brought before it by any Member of the United Nations, or by the Security Council, or by a state which is not a Member of the United Nations in accordance with Article 35, paragraph 2, and, except as provided in Article 12, may make recommendations with regard to any such questions to the state or states concerned or to the Security Council or to both. Any such question on which action is necessary shall be referred to the Security Council by the General Assembly either before or after discussion.

3. The General Assembly may call the attention of the Security Council to situations which are likely to endanger international peace and security.

4. The powers of the General Assembly set forth in this Article shall not limit the general scope of Article 10.

Article 12

1. While the Security Council is exercising in respect of any dispute or situation the functions assigned to it in the present Charter, the General Assembly shall not make any recommendation with regard to that dispute or situation unless the Security Council so requests.

2. The Secretary-General, with the consent of the Security Council, shall notify the General Assembly at each session of any matters relative to the maintenance of international peace and security which are being dealt with by the Security Council and shall similarly notify the General Assembly, or the Members of the United Nations if the General Assembly is not in session, immediately the Security Council ceases to deal with such matters.

Article 13

1. The General Assembly shall initiate studies and make recommendations for the purpose of:

a. promoting international co-operation in the political field and encouraging the progressive development of international law and its codification;

b. promoting international co-operation in the economic, social, cultural, educational, and health fields, and assisting in the realization of human rights and fundamental freedoms for all without distinction as to race, sex, language, or religion.

2. The further responsibilities, functions and powers of the General Assembly with respect to matters mentioned in paragraph 1(b) above are set forth in Chapters IX and X.

Article 14

Subject to the provisions of Article 12, the General Assembly may recommend measures for the peaceful adjustment of any situation, regardless of origin, which it deems likely to impair the general welfare or friendly relations among nations, including situations resulting from a violation of the provisions of the present Charter setting forth the Purposes and Principles of the United Nations.

Article 15

1. The General Assembly shall receive and consider annual and special reports from the Security Council; these reports shall include an account of the measures that the Security Council has decided upon or taken to maintain international peace and security.

2. The General Assembly shall receive and consider reports from the other organs of the United Nations.

Article 16

The General Assembly shall perform such functions with respect to the international trusteeship system as are assigned to it under Chapters XII and XIII, including the approval of the trusteeship agreements for areas not designated as strategic.

Article 17

1. The General Assembly shall consider and approve the budget of the Organization.

2. The expenses of the Organization shall be borne by the Members as apportioned by the General Assembly.

3. The General Assembly shall consider and approve any financial and budgetary arrangements with specialized agencies referred to in Article 57 and shall examine the administrative budgets of such specialized agencies with a view to making recommendations to the agencies concerned.

Voting

Article 18

1. Each member of the General Assembly shall have one vote.

2. Decisions of the General Assembly on important questions shall be made by a two-thirds majority of the members present and voting. These questions shall include: recommendations, with respect to the maintenance of international peace and security, the election of the non-permanent members of the Security Council, the election of the members of the Economic and Social Council, the election of members of the Trusteeship Council in accordance with paragraph 1(c) of Article 86, the admission of new Members to the United Nations, the suspension of the rights and privileges of membership, the expulsion of Members, questions relating to the operation of the trusteeship system, and budgetary questions.

3. Decisions on other questions, including the determination of additional categories of questions to be decided by a two-thirds majority, shall be made by a majority of the members present and voting.

Article 19

A Member of the United Nations which is in arrears in the payment of its financial contributions to the Organization shall have no vote in the General Assembly if the amount of its arrears equals or exceeds the amount of the contributions due from it for the preceding two full years. The General Assembly may, nevertheless, permit such a Member to vote if it is satisfied that the failure to pay is due to conditions beyond the control of the Member.

Procedure

Article 20

The General Assembly shall meet in regular annual sessions and in such special sessions as occasion may require. Special sessions shall be convoked by the Secretary-General at the request of the Security Council or of a majority of the Members of the United Nations.

Article 21

The General Assembly shall adopt its own rules of procedure. It shall elect its President for each session.

Article 22

The General Assembly may establish such subsidiary organs as it deems necessary for the performance of its functions.

Chapter V

THE SECURITY COUNCIL

Composition

Article 23

1. The Security Council shall consist of fifteen Members of the United Nations. The Republic of China, France, the Union of Soviet Socialist Republics, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, and the United States of America shall be permanent members of the Security Council. The General Assembly shall elect ten other Members of the United Nations to be non-permanent members of the Security Council, due regard being specially paid, in the first instance to the contribution of Members of the United Nations to the maintenance of international peace and security and to the other purposes of the Organization, and also to equitable geographical distribution.

2. The non-permanent members of the Security Council shall be elected for a term of two years. In the first election of the non-permanent members after the increase of the membership of the Security Council from eleven to fifteen, two of the four additional members shall be chosen for a term of one year. A retiring member shall not be eligible for immediate re-election.

3. Each member of the Security Council shall have one representative.

Functions and Powers

Article 24

1. In order to ensure prompt and effective action by the United Nations; its Members confer on the Security Council primary responsibility for the maintenance of international peace and security, and agree that in carrying out its duties under this responsibility the Security Council acts on their behalf.

2. In discharging these duties the Security Council shall act in accordance with the Purposes and Principles of the United Nations. The specific powers granted to the Security Council for the discharge of these duties are laid down in Chapters VI, VII, VIII, and XII.

3. The Security Council shall submit annual and, when necessary, special reports to the General Assembly for its consideration.

Article 25

The Members of the United Nations agree to accept and carry out the decisions of the Security Council in accordance with the present Charter.

Article 26

In order to promote the establishment and maintenance of international peace and security with the least diversion for armaments of the world's human and economic resources, the Security Council shall be responsible for formulating, with the assistance of the Military Staff Committee referred to in Article 47, plans to be submitted to the Members of the United Nations for the establishment of a system for the regulation of armaments.

Voting

Article 27

1. Each member of the Security Council shall have one vote.

2. Decisions of the Security Council on procedural matters shall be made by an affirmative vote of nine Members.

3. Decisions of the Security Council on all other matters shall be made by an affirmative vote of nine members including the concurring votes of the permanent members; provided that, in decisions under Chapter VI, and under paragraph 3 of Article 52, a party to a dispute shall abstain from voting.

Procedure

Article 28

1. The Security Council shall be so organized as to be able to function continuously. Each member of the Security Council shall for this purpose be represented at all times at the seat of the Organization.

2. The Security Council shall hold periodic meetings at which each of its members may, if it so desires, be represented by a member of the government or by some other specially designated representative.

3. The Security Council may hold meetings at such places other than the seat of the Organization as in its judgment will best facilitate its work.

Article 29

The Security Council may establish such subsidiary organs as it deems necessary for the performance of its functions.

Article 30

The Security Council shall adopt its own rules of procedure, including the method of selecting its President.

Article 31

Any Member of the United Nations which is not a member of the Security Council may participate, without vote, in the discussion of any question brought before the Security Council whenever the latter considers that the interests of that Member are specially affected.

Article 32

Any Member of the United Nations which is not a member of the Security Council or any state which is not a Member of the United Nations, if it is a party to a dispute under consideration by the Security Council, shall be invited to participate, without vote, in the discussion relating to the dispute. The Security Council shall lay down such conditions as it deems just for the participation of a state which is not a Member of the United Nations.

Chapter VI

PACIFIC SETTLEMENT OF DISPUTES

Article 33

1. The parties to any dispute, the continuance of which is likely to endanger the maintenance of international peace and security shall, first of all, seek a solution by negotiation, enquiry, mediation, conciliation, arbitration, judicial settlement, resort to regional agencies or arrangements, or other peaceful means of their own choice.

2. The Security Council shall, when it deems necessary, call upon the parties to settle their dispute by such means.

Article 34

The Security Council may investigate any dispute, or any situation which might lead to international friction or give rise to a dispute, in order to determine whether the continuance of the dispute or situation is likely to endanger the maintenance of international peace and security.

Article 35

1. Any Member of the United Nations may bring any dispute, or any situation of the nature referred to in Article 34, to the attention of the Security Council or of the General Assembly.

2. A state which is not a Member of the United Nations may bring to the attention of the Security Council or of the General Assembly any dispute to which it is a party if it accepts in advance, for the purposes of the dispute, the obligations of pacific settlement provided in the present Charter.

3. The proceedings of the General Assembly in respect of matters brought to its attention under this Article will be subject to the provisions of Articles 11 and 12.

Article 36

1. The Security Council may, at any stage of a dispute of the nature referred to in Article 33 or of a situation of like nature, recommend appropriate procedures or methods of adjustment.

2. The Security Council should take into consideration any procedures for the settlement of the dispute which have already been adopted by the parties.

3. In making recommendations under this Article the Security Council should also take into consideration that legal disputes should as a general rule be referred by the parties to the International Court of Justice in accordance with the provisions of the Statute of the Court.

Article 37

1. Should the parties'to a dispute of the nature referred to in Article 33 fail to settle it by the means indicated in that Article, they shall refer it to the Security Council.

2. If the Security Council deems that the continuance of the dispute is in fact likely to endanger the maintenance of international peace and security, it shall decide whether to take action under Article 36 or to recommend such terms of settlement as it may consider appropriate.

Article 38

Without prejudice to the provisions of Articles 33 to 37, the Security Council may, if all the parties to any dispute so request, make recommendations to the parties with a view to a pacific settlement of the dispute.

Chapter VII

ACTION WITH RESPECT TO THREATS TO THE PEACE, BREACHES OF THE PEACE, AND ACTS OF AGGRESSION

Article 39

The Security Council shall determine the existence of any threat to the peace, breach of the peace, or act of aggression and shall make recommendations, or decide what measures shall be taken in accordance with Articles 41 and 42, to maintain or restore international peace and security.

Article 40

In order to prevent an aggravation of the situation, the Security Council may, before making the recommendations or deciding upon the measures provided for in Article 39, call upon the parties concerned to comply with such provisional measures as it deems necessary or desirable. Such provisional measures shall be without prejudice to the rights, claims, or position of the parties concerned. The Security Council shall duly take account of failure to comply with such provisional measures.

Article 41

The Security Council may decide what measures not involving the use of armed force are to be employed to give effect to its decisions, and it may call upon the Members of the United Nations to apply such measures. These may include complete or partial interruption of economic relations and of rail, sea, air, postal, telegraphic, radio, and other means of communication, and the severance of diplomatic relations.

Article 42

Should the Security Council consider that measures provided for in Article 41 would be inadequate or have proved to be inadequate, it may take such action by air, sea, or land forces as may be necessary to maintain or restore international peace and security. Such action may include demonstrations, blockade, and other operations by air, sea, or land forces of Members of the United Nations.

Article 43

1. All Members of the United Nations, in order to contribute to the maintenance of international peace and security, undertake to make available to the Security Council, on its call and in accordance with a special agreement or agreements, armed forces, assistance, and facilities, including rights of passage, necessary for the purpose of maintaining international peace and security.

2. Such agreement or agreements shall govern the numbers and types of forces, their degree of readiness and general location, and the nature of the facilities and assistance to be provided.

3. The agreement or agreements shall be negotiated as soon as possible on the initiative of the Security Council. They shall be concluded between the Security Council and Members or between the Security Council and groups of Members and shall be subject to ratification by the signatory states in accordance with their respective constitutional processes.

Article 44

When the Security Council has decided to use force it shall, before calling upon a Member not represented on it to provide armed forces in fulfilment of the obligations assumed under Article 43, invite that Member, if the Member so desires, to participate in the decisions of the Security Council concerning the employment of contingents of that Member's armed forces.

Article 45

In order to enable the United Nations to take urgent military measures, Members shall hold immediately available national airforce contingents for combined international enforcement action. The strength and degree of readiness of these contingents and plans for their combined action shall be determined, within the limits laid down in the special agreement or agreements referred to in Article 43, by the Security Council with the assistance of the Military Staff Committee.

Article 46

Plans for the application of armed force shall be made by the Security Council with the assistance of the Military Staff Committee.

Article 47

1. There shall be established a Military Staff Committee to advise and assist the Security Council on all questions relating to the Security Council's military requirements for the maintenance of international peace and security, the employment and command of forces placed at its disposal, the regulation of armaments, and possible disarmament.

2. The Military Staff Committee shall consist of the Chiefs of Staff of the permanent members of the Security Council or their representatives. Any Member of the United Nations not permanently represented on the Committee shall be invited by the Committee to be associated with it when the efficient discharge of the Committee's responsibilities requires the participation of that Member in its work.

3. The Military Staff Committee shall be responsible under the Security Council for the strategic direction of any armed forces placed at the disposal of the Security Council. Questions relating to the command of such forces shall be worked out subsequently.

4. The Military Staff Committee, with the authorization of the Security Council and after consultation with appropriate regional agencies, may establish regional sub-committees.

Article 48

1. The action required to carry out the decisions of the Security Council for the maintenance of international peace and security shall be taken by all the Members of the United Nations or by some of them, as the Security Council may determine.

2. Such decisions shall be carried out by the Members of the United Nations directly and through their action in the appropriate international agencies of which they are members.

Article 49

The Members of the United Nations shall join in affording mutual assistance in carrying out the measures decided upon by the Security Council.

Article 50

If preventive or enforcement measures against any state are taken by the Security Council, any other state, whether a Member of the United Nations or not, which finds itself confronted with special economic problems arising from the carrying out of those measures shall have the right to consult the Security Council with regard to a solution of those problems.

Article 51

Nothing in the present Charter shall impair the inherent right of individual or collective self-defence if an armed attack occurs against a Member of the United Nations, until the Security Council has taken measures necessary to maintain international peace and security. Measures taken by Members in the exercise of this right of self-defence shall be immediately reported to the Security Council and shall not in any way affect the authority and responsibility of the Security Council under the present Charter to take at any time such action as it deems necessary in order to maintain or restore international peace and security.

Chapter VIII

REGIONAL ARRANGEMENTS

Article 52

1. Nothing in the present Chapter precludes the existence of regional arrangements or agencies for dealing with such matters relating to the maintenance of international peace and and security as are appropriate for regional action, provided that such arrangements or agencies and their activities are consistent with the Purposes and Principles of the United Nations.

2. The Members of the United Nations entering into such arrangements or constituting such agencies shall make every effort to achieve pacific settlement of local disputes through such regional arrangements or by such regional agencies before referring them to the Security Council.

3. The Security Council shall encourage the development of pacific settlement of local disputes through such regional arrangements or by such regional agencies either on the initiative of the states concerned or by reference from the Security Council.

4. This Article in no way impairs the application of Articles 34 and 35.

Article 53

1. The Security Council shall, where appropriate, utilize such regional arrangements or agencies for enforcement action under its authority. But no enforcement action shall be taken under regional arrangements or by regional agencies without the authorization of the Security Council, with the exception of measures against any enemy state, as defined in paragraph 2 of this Article, provided for pursuant to Article 107 or in regional arrangements directed against renewal of aggressive policy on the part of any such state, until such time as the Organization may, on request of the Governments concerned, be charged with the responsibility for preventing further aggression by such a state.

2. The term enemy state as used in paragraph 1 of this Article applies to any state which during the Second World War has been an enemy of any signatory of the present Charter.

Article 54

The Security Council shall at all times be kept fully informed of activities undertaken or in contemplation under regional arrangements or by regional agencies for the maintenance of international peace and security.

Chapter IX

INTERNATIONAL ECONOMIC AND SOCIAL CO-OPERATION

Article 55

With a view to the creation of conditions of stability and wellbeing which are necessary for peaceful and friendly relations among nations based on respect for the principle of equal rights and self-determination of peoples, the United Nations shall promote:

a. higher standards of living, full employment, and conditions of economic and social progress and development;

b. solutions of international economic, social, health, and related problems; and international cultural and educational co-operation; and

c. universal respect for, and observance of, human rights and fundamental freedoms for all without distinction as to race, sex, language, or religion.

Article 56

All Members pledge themselves to take joint and separate action in co-operation with the Organization for the achievement of the purposes set forth in Article 55.

Article 57

1. The various specialized agencies, established by intergovernmental agreement and having wide international responsibilities, as defined in their basic instruments, in economic, social, cultural, educational, health, and related fields, shall be brought into relationship with the United Nations in accordance with the provisions of Article 63.

2. Such agencies thus brought into relationship with the United Nations are hereinafter referred to as specialized agencies.

Article 58

The Organization shall make recommendations for the coordination of the policies and activities of the specialized agencies.

Article 59

The Organization shall, where appropriate, initiate negotiations among the states concerned for the creation of any new specialized agencies required for the accomplishment of the purposes set forth in Article 55.

Article 60

Responsibility for the discharge of the functions of the Organization set forth in this Chapter shall be vested in the General Assembly and, under the authority of the General Assembly, in the Economic and Social Council, which shall have for this purpose the powers set forth in Chapter X.

Chapter X

THE ECONOMIC AND SOCIAL COUNCIL

Composition

Article 61

1. The Economic and Social Council shall consist of fifty-four Members of the United Nations elected by the General Assembly.

2. Subject to the provisions of paragraph 3, eighteen members of the Economic and Social Council shall be elected each year for a term of three years. A retiring member shall be eligible for immediate re-election.

3. At the first election after the increase in the membership of the Economic and Social Council from twenty-seven to fifty-four members, in addition to the members elected in place of the nine members whose term of office expires at the end of that year, twenty-seven additional members shall be elected. Of these twenty-seven additional members, the term of office of nine members so elected shall expire at the end of one year, and of nine other members at the end of two years, in accordance with arrangement made by the General Assembly.

4. Each member of the Economic and Social Council shall have one representative.

Functions and Powers

Article 62

1. The Economic and Social Council may make or initiate studies and reports with respect to international economic, social, cultural, educational, health, and related matters and may make recommendations with respect to any such matters to the General Assembly, to the Members of the United Nations, and to the specialized agencies concerned.

2. It may make recommendations for the purpose of promoting respect for, and observance of, human rights and fundamental freedoms for all.

3. It may prepare draft conventions for submission to the General Assembly, with respect to matters falling within its competence.

4. It may call, in accordance with the rules prescribed by the United Nations, international conferences on matters falling within its competence.

Article 63

1. The Economic and Social Council may enter into agreements with any of the agencies referred to in Article 57, defining the terms on which the agency concerned shall be brought into relationship with the United Nations. Such agreements shall be subject to approval by the General Assembly.

2. It may coordinate the activities of the specialized agencies through consultation with and recommendations to such agencies and through recommendations to the General Assembly and to the Members of the United Nations.

Article 64

1. The Economic and Social Council may take appropriate steps to obtain regular reports from the specialized agencies. It may make arrangements with the Members of the United Nations and with the specialized agencies to obtain reports on the steps taken to give effect to its own recommendations and to recommendations on matters falling within its competence made by the General Assembly.

2. It may communicate its observations on these reports to the General Assembly.

Article 65

The Economic and Social Council may furnish information to the Security Council and shall assist the Security Council upon its request.

Article 66

1. The Economic and Social Council shall perform such functions as fall within its competence in connexion with the carrying out of the recommendations of the General Assembly.

2. It may, with the approval of the General Assembly, perform services at the request of Members of the United Nations and at the request of specialized agencies.

3. It shall perform such other functions as are specified elsewhere in the present Charter or as may be assigned to it by the General Assembly.

Voting

Article 67

1. Each member of the Economic and Social Council shall have one vote.

2. Decisions of the Economic and Social Council shall be made by a majority of the members present and voting.

Procedure

Article 68

The Economic and Social Council shall set up commissions in economic and social fields and for the promotion of human rights, and such other commissions as may be required for the performance of its functions.

Article 69

The Economic and Social Council shall invite any Member of the United Nations to participate, without vote, in its deliberations on any matter of particular concern to that Member.

Article 70

The Economic and Social Council may make arrangements for representatives of the specialized agencies to participate, without vote, in its deliberations and in those of the commissions established by it, and for its representatives to participate in the deliberations of the specialized agencies.

Article 71

The Economic and Social Council may make suitable arrangements for consultation with non-governmental organizations which are concerned with matters within its competence. Such arrangements may be made with international organizations and, where appropriate, with national organizations after consultation with the Member of the United Nations concerned.

Article 72

1. The Economic and Social Council shall adopt its own rules of procedure, including the method of selecting its President.

2. The Economic and Social Council shall meet as required in accordance with its rules, which shall include provision for the convening of meetings on the request of a majority of its members.

Chapter XI

DECLARATION REGARDING NON-SELF-GOVERNING TERRITORIES

Article 73

Members of the United Nations which have or assume responsibilities for the administration of territories whose peoples have not yet attained a full measure of self-government recognize the principle that the interests of the inhabitants of these territories are paramount, and accept as a sacred trust the obligation to promote to the utmost, within the system of international peace and security established by the present Charter, the wellbeing of the inhabitants of these territories, and, to this end:

a. to ensure, with due respect for the culture of the peoples concerned, their political, economic, social, and educational advancement, their just treatment, and their protection against abuses;

b. to develop self-government, to take due account of the political aspirations of the peoples, and to assist them in the progressive development of their free political institutions, according to the particular circumstances of each territory and its peoples and their varying stages of advancement;

c. to further international peace and security;

d. to promote constructive measures of development, to encourage research, and to co-operate with one another and, when and where appropriate, with specialized international bodies with a view to the practical achievement of the social, economic, and scientific purposes set forth in this Article; and

e. to transmit regularly to the Secretary-General for information purposes, subject to such limitation as security and constitutional considerations may require, statistical and other information of a technical nature relating to economic, social, and educational conditions in the territories for which they are respectively responsible other than those territories to which Chapters XII and XIII apply.

Article 74

Members of the United Nations also agree that their policy in respect of the territories to which this Chapter applies, no less than in respect of their metropolitan areas, must be based on the general principle of good-neighbourliness, due account being taken of the interests and well-being of the rest of the world, in social, economic, and commercial matters.

Chapter XII

INTERNATIONAL TRUSTEESHIP SYSTEM

Article 75

The United Nations shall establish under its authority an international trusteeship system for the administration and supervision of such territories as may be placed thereunder by subsequent individual agreements. These territories are hereinafter referred to as trust territories.

Article 76

The basic objectives of the trusteeship system, in accordance with the Purposes of the United Nations laid down in Article 1 of the present Charter, shall be:

a. to further international peace and security;

b. to promote the political, economic, social, and educational advancement of the inhabitants of the trust territories, and their progressive development towards self-government or independence as may be appropriate to the particular circumstances of each territory and its peoples and the freely expressed wishes of the peoples concerned, and as may be provided by the terms of each trusteeship agreement;

c. to encourage respect for human rights and for fundamental freedoms for all without distinction as to race, sex, language, or religion, and to encourage recognition of the interdependence of the peoples of the world; and

d. to ensure equal treatment in social, economic, and commercial matters for all Members of the United Nations and their nationals, and also equal treatment for the latter in the administration of justice, without prejudice to the attainment of the foregoing objectives and subject to the provisions of Article 80.

Article 77

1. The trusteeship system shall apply to such territories in the following categories as may be placed thereunder by means of trusteeship agreements:

a. territories now held under mandate;

b. territories which may be detached from enemy states as a result of the Second World War; and

c. territories voluntarily placed under the system by states responsible for their administration.

2. It will be a matter for subsequent agreement as to which territories in the foregoing categories will be brought under the trusteeship system and upon what terms.

Article 78

The trusteeship system shall not apply to territories which have become Members of the United Nations, relationship among which shall be based on respect for the principle of sovereign equality.

Article 79

The terms of trusteeship for each territory to be placed under the trusteeship system, including any alteration or amendment, shall be agreed upon by the states directly concerned, including the mandatory power in the case of territories held under mandate by a Member of the United Nations, and shall be approved as provided for in Articles 83 and 85.

Article 80

1. Except as may be agreed upon in individual trusteeship agreements, made under Articles 77, 79, and 81, placing each territory under the trusteeship system, and until such agreements have been concluded, nothing in this Chapter shall be construed in or of itself to alter in any manner the rights whatsoever of any states or any peoples or the terms of existing international instruments to which Members of the United Nations may respectively be parties.

2. Paragraph 1 of this Article shall not be interpreted as giving grounds for delay or postponement of the negotiation and conclusion of agreements for placing mandated and other territories under the trusteeship system as provided for in Article 77.

Article 81

The trusteeship agreement shall in each case include the terms under which the trust territory will be administered and designate the authority which will exercise the administration of the trust territory. Such authority, hereinafter called the administering authority, may be one or more states or the Organization itself.

Article 82

There may be designated, in any trusteeship agreement, a strategic area or areas which may include part or all of the trust territory to which the agreement applies, without prejudice to any special agreement or agreements made under Article 43.

Article 83

1. All functions of the United Nations relating to strategic areas, including the approval of the terms of the trusteeship agreements and of their alteration or amendment, shall be exercised by the Security Council.

2. The basic objectives set forth in Article 76 shall be applicable to the people of each strategic area.

3. The Security Council shall, subject to the provisions of the trusteeship agreements and without prejudice to security considerations, avail itself of the assistance of the trusteeship Council to perform those functions of the United Nations under the trusteeship system relating to political, economic, social, and educational matters in the strategic areas.

Article 84

It shall be the duty of the administering authority to ensure that the trust territory shall play its part in the maintenance of international peace and security. To this end the administering authority may make use of volunteer forces, facilities, and assistance from the trust territory in carrying out the obligations towards the Security Council undertaken in this regard by the administering authority, as well as for local defence and the maintenance of law and order within the trust territory.

Article 85

1. The functions of the United Nations with regard to trusteeship agreements for all areas not designated as strategic, including the approval of the terms of the trusteeship agreements and of their alteration or amendment, shall be exercised by the General Assembly.

2. The Trusteeship Council, operating under the authority of the General Assembly shall assist the General Assembly in carrying out these functions.

Chapter XIII

THE TRUSTEESHIP COUNCIL

Composition

Article 86

1. The Trusteeship Council shall consist of the following Members of the United Nations:

a. those Members administering trust territories;

b. such of those Members mentioned by name in Article 23 as are not administering trust territories; and

c. as many other Members elected for three-year terms by the General Assembly as may be necessary to ensure that the total number of members of the Trusteeship Council is equally divided between those Members of the United Nations which administer trust territories and those which do not.

2. Each member of the Trusteeship Council shall designate one specially qualified person to represent it therein.

Functions and Powers

Article 87

The General Assembly and, under its authority, the Trusteeship Council, in carrying out their functions, may:

a. consider reports submitted by the administering authority;

b. accept petitions and examine them in consultation with the administering authority;

c. provide for periodic visits to the respective trust territories at times agreed upon with the administering authority; and

d. take these and other actions in conformity with the terms of the trusteeship agreements.

Article 88

The Trusteeship Council shall formulate a questionnaire on the political, economic, social, and educational advancement of the inhabitants of each trust territory, and the administering authority for each trust territory within the competence of the General Assembly shall make an annual report to the General Assembly upon the basis of such questionnaire.

Voting

Article 89

1. Each member of the Trusteeship Council shall have one vote.

2. Decisions of the Trusteeship Council shall be made by a majority of the members present and voting.

Procedure

Article 90

1. The Trusteeship Council shall adopt its own rules of procedure, including the method of selecting its President.

2. The Trusteeship Council shall meet as required in accordance with its rules, which shall include provision for the convening of meetings on the request of a majority of its members.

Article 91

The Trusteeship Council shall, when appropriate, avail itself of the assistance of the Economic and Social Council and of the specialized agencies in regard to matters with which they are respectively concerned.

Chapter XIV

THE INTERNATIONAL COURT OF JUSTICE

Article 92

The International Court of Justice shall be the principal judicial organ of the United Nations. It shall function in accordance with the annexed Statute, which is based upon the Statute of the Permanent Court of International Justice and forms an integral part of the present Charter.

Article 93

1. All Members of the United Nations are ipso facto parties to the Statute of the International Court of Justice.

2. A state which is not a Member of the United Nations may become a party to the Statute of the International Court of Justice on conditions to be determined in each case by the General Assembly upon the recommendation of the Security Council.

Article 94

1. Each Member of the United Nations undertakes to comply with the decision of the International Court of Justice in any case to which it is a party.

2. If any party to a case fails to perform the obligations incumbent upon it under a judgment rendered by the Court, the other party may have recourse to the Security Council, which may, if it deems necessary, make recommendations or decide upon measures to be taken to give effect to the judgment.

Article 95

Nothing in the present Charter shall prevent Members of the United Nations from entrusting the solution of their differences to other tribunals by virtue of agreements already in existence or which may be concluded in the future.

Article 96

1. The General Assembly or the Security Council may request the International Court of Justice to give an advisory opinion on any legal question.

2. Other organs of the United Nations and specialized agencies, which may at any time be so authorized by the General Assembly, may also request advisory opinions of the Court on legal questions arising within the scope of their activities.

Chapter XV

THE SECRETARIAT

Article 97

The Secretariat shall comprise a Secretary-General and such staff as the Organization may require. The Secretary-General shall be appointed by the General Assembly upon the recommendation of the Security Council. He shall be the chief administrative officer of the Organization.

Article 98

The Secretary-General shall act in that capacity in all meetings of the General Assembly, of the Security Council, of the Economic and Social Council, and of the Trusteeship Council, and shall perform such other functions as are entrusted to him by these organs. The Secretary-General shall make an annual report to the General Assembly on the work of the Organization.

Article 99

The Secretary-General may bring to the attention of the Security Council any matter which in his opinion may threaten the maintenance of international peace and security.

Article 100

1. In the performance of their duties the Secretary-General and the staff shall not seek or receive instructions from any government or from any other authority external to the Organization. They shall refrain from any action which might reflect on their position as international officials responsible only to the Organization.

2. Each Member of the United Nations undertakes to respect the exclusively international character of the responsibilities of the Secretary-General and the staff and not to seek to influence them in the discharge of their responsibilities.

Article 101

1. The staff shall be appointed by the Secretary-General under regulations established by the General Assembly.

2. Appropriate staffs shall be permanently assigned to the Economic and Social Council, the Trusteeship Council, and, as required, to other organs of the United Nations. These staffs shall form a part of the Secretariat.

3. The paramount consideration in the employment of the staff and in the determination of the conditions of service shall be the necessity of securing the highest standards of efficiency, competence, and integrity. Due regard shall be paid to the importance of recruiting the staff on as wide a geographical basis as possible.

Chapter XVI

MISCELLANEOUS PROVISIONS

Article 102

1. Every treaty and every international agreement entered into by any Member of the United Nations after the present Charter comes into force shall as soon as possible be registered with the Secretariat and published by it.

2. No party to any such treaty or international agreement which has not been registered in accordance with the provisions of paragraph 1 of this Article may invoke that treaty or agreement before any organ of the United Nations.

Article 103

In the event of a conflict between the obligations of the Members of the United Nations under the present Charter and their obligations under any other international agreement, their obligations under the present Charter shall prevail.

Article 104

The Organization shall enjoy in the territory of each of its Members such legal capacity as may be necessary for the exercise of its functions and the fulfilment of its purposes.

Article 105

1. The Organization shall enjoy in the territory of each of its Members such privileges and immunities as are necessary for the fulfilment of its purposes.

2. Representatives of the Members of the United Nations and officials of the Organization shall similarly enjoy such privileges and immunities as are necessary for the independent exercise of their functions in connexion with the Organization.

3. The General Assembly may make recommendations with a view to determining the details of the application of paragraphs 1 and 2 of this Article or may propose conventions to the Members of the United Nations for this purpose.

Chapter XVII

TRANSITIONAL SECURITY ARRANGEMENTS

Article 106

Pending the coming into force of such special agreements referred to in Article 43 as in the opinion of the Security Council enable it to begin the exercise of its responsibilities under Article 42, the parties to the Four-Nation Declaration, signed at Moscow, 30 October 1943, and France, shall, in accordance with the provisions of paragraph 5 of that Declaration, consult with one another and as occasion requires with other Members of the United Nations with a view to such joint action on behalf of the Organization as may be necessary for the purpose of maintaining international peace and security.

Article 107

Nothing in the present Charter shall invalidate or preclude action, in relation to any state which during the Second World War has been an enemy of any signatory to the present Charter, taken or authorized as a result of that war by the Governments having responsibility for such action.

Chapter XVIII

AMENDMENTS

Article 108

Amendments to the present Charter shall come into force for all Members of the United Nations when they have been adopted by a vote of two thirds of the members of the General Assembly and ratified in accordance with their respective constitutional processes by two thirds of the Members of the United Nations, including all the permanent members of the Security Council.

Article 109

1. A General Conference of the Members of the United Nations for the purpose of reviewing the present Charter may be held at a date and place to be fixed by a two-thirds vote of the members of the General Assembly and by a vote of any nine members of the Security Council. Each Member of the United Nations shall have one vote in the conference.

2. Any alteration of the present Charter recommended by a two-thirds vote of the conference shall take effect when ratified in accordance with their respective constitutional processes by two thirds of the Members of the United Nations including all the permanent members of the Security Council.

3. If such a conference has not been held before the tenth annual session of the General Assembly following the coming into force of the present Charter, the proposal to call such a conference shall be placed on the agenda of that session of the General Assembly, and the conference shall be held if so decided by a majority vote of the members of the General Assembly and by a vote of any seven members of the Security Council.

Chapter XIX

RATIFICATION AND SIGNATURE

Article 110

1. The present Charter shall be ratified by the signatory states in accordance with their respective constitutional processes.

2. The ratifications shall be deposited with the Government of the United States of America, which shall notify all the signatory states of each deposit as well as the Secretary-General of the Organization when he has been appointed.

3. The present Charter shall come into force upon the deposit of ratifications by the Republic of China, France, the Union of Soviet Socialist Republics, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, and the United States of America, and by a majority of the other signatory states. A protocol of the ratifications deposited shall thereupon be drawn up by the Government of the United States of America which shall communicate copies thereof to all the signa tory states.

4. The states signatory to the present Charter which ratify it after it has come into force will become original Members of the United Nations on the date of the deposit of their respective ratifications.

Article 111

The present Charter, of which the Chinese, French, Russian, English, and Spanish texts are equally authentic, shall remain deposited in the archives of the Government of the United States of America. Duly certified copies thereof shall be transmitted by that Government to the Governments of the other signatory states.

In faith whereof the representatives of the Governments of the United Nations have signed the present Charter.

Done at the city of San Francisco the twenty-sixth day of June, one thousand nine hundred and forty-five.



Statute of the International Court of Justice

Article 1

The International Court of Justice established by the Charter of the United Nations as the principal judicial organ of the United Nations shall be constituted and shall function in accordance with the provisions of the present Statute.

Chapter I

ORGANIZATION OF THE COURT

Article 2

The Court shall be composed of a body of independent judges, elected regardless of their nationality from among persons of high moral character, who possess the qualifications required in their respective countries for appointment to the highest judicial offices, or are jurisconsults of recognized competence in international law.

Article 3

1. The Court shall consist of fifteen members, no two of whom may be nationals of the same state.

2. A person who for the purposes of membership in the Court could be regarded as a national of more than one state shall be deemed to be a national of the one in which he ordinarily exercises civil and political rights.

Article 4

1. The members of the Court shall be elected by the General Assembly and by the Security Council from a list of persons nominated by the national groups in the Permanent Court of Arbitration, in accordance with the following provisions.

2. In the case of Members of the United Nations not represented in the Permanent Court of Arbitration, candidates shall be nominated by national groups appointed for this purpose by their governments under the same conditions as those prescribed for members of the Permanent Court of Arbitration by Article 44 of the Convention of The Hague of 1907 for the pacific settlement of international disputes.

3. The conditions under which a state which is a party to the present Statute but is not a Member of the United Nations may participate in electing the members of the Court shall, in the absence of a special agreement, be laid down by the General Assembly upon recommendation of the Security Council.

Article 5

1. At least three months before the date of the election, the Secretary-General of the United Nations shall address a written request to the members of the Permanent Court of Arbitration belonging to the states which are parties to the present Statute, and to the members of the national groups appointed under Article 4, paragraph 2, inviting them to undertake, within a given time, by national groups, the nomination of persons in a position to accept the duties of a member of the Court.

2. No group may nominate more than four persons, not more than two of whom shall be of their own nationality. In no case may the number of candidates nominated by a group be more than double the number of seats to be filled.

Article 6

Before making these nominations, each national group is recommended to consult its highest court of justice, its legal faculties and schools of law, and its national academies and national sections of international academies devoted to the study of law.

Article 7

1. The Secretary-General shall prepare a list in alphabetical order of all the persons thus nominated. Save as provided in Article 12, paragraph 2, these shall be the only persons eligible.

2. The Secretary-General shall submit this list to the General Assembly and to the Security Council.

Article 8

The General Assembly and the Security Council shall proceed independently of one another to elect the members of the Court.

Article 9

At every election, the electors shall bear in mind not only that the persons to be elected should individually possess the qualifications required, but also that in the body as a whole the representation of the main forms of civilization and of the principal legal systems of the world should be assured.

Article 10

1. Those candidates who obtain an absolute majority of votes in the General Assembly and in the Security Council shall be considered as elected.

2. Any vote of the Security Council, whether for the election of judges or for the appointment of members of the conference envisaged in Article 12, shall be taken without any distinction between permanent and nonpermanent members of the Security Council.

3. In the event of more than one national of the same state obtaining an absolute majority of the votes both of the General Assembly and of the Security Council, the eldest of these only shall be considered as elected.

Article 11

If, after the first meeting held for the purpose of the election, one or more seats remain to be filled, a second and, if necessary, a third meeting shall take place.

Article 12

1. If, after the third meeting, one or more seats still remain unfilled, a joint conference consisting of six members, three appointed by the General Assembly and three by the Security Council, may be formed at any time at the request of either the General Assembly or the Security Council, for the purpose of choosing by the vote of an absolute majority one name for each seat still vacant, to submit to the General Assembly and the Security Council for their respective acceptance.

2. If the joint conference is unanimously agreed upon any person who fulfils the required conditions, he may be included in its list, even though he was not included in the list of nominations referred to in Article 7.

3. If the joint conference is satisfied that it will not be successful in procuring an election, those members of the Court who have already been elected shall, within a period to be fixed by the Security Council, proceed to fill the vacant seats by selection from among those candidates who have obtained votes either in the General Assembly or in the Security Council.

4. In the event of an equality of votes among the judges, the eldest judge shall have a casting vote.

Article 13

1. The members of the Court shall be elected for nine years and may be re-elected; provided, however, that of the judges elected at the first election, the terms of five judges shall expire at the end of three years and the terms of five more judges shall expire at the end of six years.

2. The judges whose terms are to expire at the end of the above-mentioned initial periods of three and six years shall be chosen by lot to be drawn by the Secretary-General immediately after the first election has been completed.

3. The members of the Court shall continue to discharge their duties until their places have been filled. Though replaced, they shall finish any cases which they may have begun.

4. In the case of the resignation of a member of the Court, the resignation shall be addressed to the President of the Court for transmission to the Secretary-General. This last notification makes the place vacant.

Article 14

Vacancies shall be filled by the same method as that laid down for the first election, subject to the following provision: the Secretary-General shall, within one month of the occurrence of the vacancy, proceed to issue the invitations provided for in Article 5, and the date of the election shall be fixed by the Security Council.

Article 15

A member of the Court elected to replace a member whose term of office has not expired shall hold office for the remainder of his predecessor's term.

Article 16

1. No member of the Court may exercise any political or administrative function, or engage in any other occupation of a professional nature.

2. Any doubt on this point shall be settled by the decision of the Court.

Article 17

1. No member of the Court may act as agent, counsel, or advocate in any case.

2. No member may participate in the decision of any case in which he has previously taken part as agent, counsel or advocate for one of the parties, or as a member of a national or international court, or of a commission of enquiry, or in any other capacity.

3. Any doubt on this point shall be settled by the decision of the Court.

Article 18

1. No member of the Court can be dismissed unless, in the unanimous opinion of the other members, he has ceased to fulfil the required conditions.

2. Formal notification thereof shall be made to the Secretary-General by the Registrar.

3. This notification makes the place vacant.

Article 19

The members of the Court, when engaged on the business of the Court, shall enjoy diplomatic privileges and immunities.

Article 20

Every member of the Court shall, before taking up his duties, make a solemn declaration in open court that he will exercise his powers impartially and conscientiously.

Article 21

1. The Court shall elect its President and Vice-President for three years; they may be re-elected.

2. The Court shall appoint its Registrar and may provide for the appointment of such other officers as may be necessary.

Article 22

1. The seat of the Court shall be established at The Hague. This, however, shall not prevent the Court from sitting and exercising its functions elsewhere whenever the Court considers it desirable.

2. The President and the Registrar shall reside at the seat of the Court.

Article 23

1. The Court shall remain permanently in session, except during the judicial vacations, the dates and duration of which shall be fixed by the Court.

2. Members of the Court are entitled to periodic leave, the dates and duration of which shall be fixed by the Court, having in mind the distance between The Hague and the home of each judge.

3. Members of the Court shall be bound, unless they are on leave or prevented from attending by illness or other serious reasons duly explained to the President, to hold themselves permanently at the disposal of the Court.

Article 24

1. If, for some special reason, a member of the Court considers that he should not take part in the decision of a particular case, he shall so inform the President.

2. If the President considers that for some special reason one of the members of the Court should not sit in a particular case, he shall give him notice accordingly.

3. If in any such case the member of the Court and the President disagree, the matter shall be settled by the decision of the Court.

Article 25

1. The full Court shall sit except when it is expressly provided otherwise in the present Statute.

2. Subject to the condition that the number of judges available to constitute the Court is not thereby reduced below eleven, the Rules of the Court may provide for allowing one or more judges, according to circumstances and in rotation, to be dispensed from sitting.

3. A quorum of nine judges shall suffice to constitute the Court.

Article 26

1. The Court may from time to time form one or more chambers, composed of three or more judges as the Court may determine, for dealing with particular categories of cases; for example, labour cases and cases relating to transit and communications.

2. The Court may at any time form a chamber for dealing with a particular case. The number of judges to constitute such a chamber shall be determined by the Court with the approval of the parties.

3. Cases shall be heard and determined by the chambers provided for in this article if the parties so request.

Article 27

A judgment given by any of the chambers provided for in Articles 26 and 29 shall be considered as rendered by the Court.

Article 28

The chambers provided for in Articles 26 and 29 may, with the consent of the parties, sit and exercise their functions elsewhere than at The Hague.

Article 29

With a view to the speedy dispatch of business, the Court shall form annually a chamber composed of five judges which, at the request of the parties, may hear and determine cases by summary procedure. In addition, two judges shall be selected for the purpose of replacing judges who find it impossible to sit.

Article 30

1. The Court shall frame rules for carrying out its functions. In particular, it shall lay down rules of procedure.

2. The Rules of the Court may provide for assessors to sit with the Court or with any of its chambers, without the right to vote.

Article 31

1. Judges of the nationality of each of the parties shall retain their right to sit in the case before the Court.

2. If the Court includes upon the Bench a judge of the nationality of one of the parties, any other party may choose a person to sit as judge. Such person shall be chosen preferably from among those persons who have been nominated as candidates as provided in Articles 4 and 5.

3. If the Court includes upon the Bench no judge of the nationality of the parties, each of these parties may proceed to choose a judge as provided in paragraph 2 of this Article.

4. The provisions of this Article shall apply to the case of Articles 26 and 29. In such cases, the President shall request one or, if necessary, two of the members of the Court forming the chamber to give place to the members of the Court of the nationality of the parties concerned, and, failing such, or if they are unable to be present, to the judges specially chosen by the parties.

5. Should there be several parties in the same interest, they shall, for the purpose of the preceding provisions, be reckoned as one party only. Any doubt upon this point shall be settled by the decision of the Court.

6. Judges chosen as laid down in paragraphs 2, 3, and 4 of this Article shall fulfil the conditions required by Articles 2, 17 (paragraph 2), 20, and 24 of the present Statute. They shall take part in the decision on terms of complete equality with their colleagues.

Article 32

1. Each member of the Court shall receive an annual salary.

2. The President shall receive a special annual allowance.

3. The Vice-President shall receive a special allowance for every day on which he acts as President.

4. The judges chosen under Article 31, other than members of the Court, shall receive compensation for each day on which they exercise their functions.

5. These salaries, allowances, and compensation shall be fixed by the General Assembly. They may not be decreased during the term of office.

6. The salary of the Registrar shall be fixed by the General Assembly on the proposal of the Court.

7. Regulations made by the General Assembly shall fix the conditions under which retirement pensions may be given to members of the Court and to the Registrar, and the conditions under which members of the Court and the Registrar shall have their travelling expenses refunded.

8. The above salaries, allowances, and compensation shall be free of all taxation.

Article 33

The expenses of the Court shall be borne by the United Nations in such a manner as shall be decided by the General Assembly.

Chapter II

COMPETENCE OF THE COURT

Article 34

1. Only states may be parties in cases before the Court.

2. The Court, subject to and in conformity with its Rules, may request of public international organizations information relevant to cases before it, and shall receive such information presented by such organizations on their own initiative.

3. Whenever the construction of the constituent instrument of a public international organization or of an international convention adopted thereunder is in question in a case before the Court, the Registrar shall so notify the public international organization concerned and shall communicate to it copies of all the written proceedings.

Article 35

1. The Court shall be open to the states parties to the present Statute.

2. The conditions under which the Court shall be open to other states shall, subject to the special provisions contained in treaties in force, be laid down by the Security Council, but in no case shall such conditions place the parties in a position of inequality before the Court.

3. When a state which is not a Member of the United Nations is a party to a case, the Court shall fix the amount which that party is to contribute towards the expenses of the Court. This provision shall not apply if such state is bearing a share of the expenses of the Court.

Article 36

1. The jurisdiction of the Court comprises all cases which the parties refer to it and all matters specially provided for in the Charter of the United Nations or in treaties and conventions in force.

2. The states parties to the present Statute may at any time declare that they recognize as compulsory ipso facto and without special agreement, in relation to any other state accepting the same obligation, the jurisdiction of the Court in all legal disputes concerning:

a. the interpretation of a treaty;

b. any question of international law;

c. the existence of any fact which, if established, would constitute a breach of an international obligation;

d. the nature or extent of the reparation to be made for the breach of an international obligation.

3. The declarations referred to above may be made unconditionally or on condition of reciprocity on the part of several or certain states, or for a certain time.

4. Such declarations shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations, who shall transmit copies thereof to the parties to the Statute and to the Registrar of the Court.

5. Declarations made under Article 36 of the Statute of the Permanent Court of International Justice and which are still in force shall be deemed, as between the parties to the present Statute, to be acceptances of the compulsory jurisdiction of the International Court of Justice for the period which they still have to run and in accordance with their terms.

6. In the event of a dispute as to whether the Court has jurisdiction, the matter shall be settled by the decision of the Court.

Article 37

Whenever a treaty or convention in force provides for reference of a matter to a tribunal to have been instituted by the League of Nations, or to the Permanent Court of International Justice, the matter shall, as between the parties to the present Statute, be referred to the International Court of Justice.

Article 38

1. The Court, whose function is to decide in accordance with international law such disputes as are submitted to it, shall apply:

a. international conventions, whether general or particular, establishing rules expressly recognized by the contesting states;

b. international custom, as evidence of a general practice accepted as law;

c. the general principles of law recognized by civilized nations;

d. subject to the provisions of Article 59, judicial decisions and the teachings of the most highly qualified publicists of the various nations, as subsidiary means for the determination of rules of law.

2. This provision shall not prejudice the power of the Court to decide a case ex aequo et bono, if the parties agree thereto.

Chapter III

PROCEDURE

Article 39

1. The official languages of the Court shall be French and English. If the parties agree that the case shall be conducted in French, the judgment shall be delivered in French. If the parties agree that the case shall be conducted in English, the judgment shall be delivered in English.

2. In the absence of an agreement as to which language shall be employed, each party may, in the pleadings, use the language which it prefers; the decision of the Court shall be given in French and English. In this case the Court shall at the same time determine which of the two texts shall be considered as authoritative.

3. The Court shall, at the request of any party, authorize a language other than French or English to be used by that party.

Article 40

1. Cases are brought before the Court, as the case may be, either by the notification of the special agreement or by a written application addressed to the Registrar. In either case the subject of the dispute and the parties shall be indicated.

2. The Registrar shall forthwith communicate the application to all concerned.

3. He shall also notify the Members of the United Nations through the Secretary-General, and also any other states entitled to appear before the Court.

Article 41

1. The Court shall have the power to indicate, if it considers that circumstances so require, any provisional measures which ought to be taken to preserve the respective rights of either party.

2. Pending the final decision, notice of the measures suggested shall forthwith be given to the parties and to the Security Council.

Article 42

1. The parties shall be represented by agents.

2. They may have the assistance of counsel or advocates before the Court.

3. The agents, counsel, and advocates of parties before the Court shall enjoy the privileges and immunities necessary to the independent exercise of their duties.

Article 43

1. The procedure shall consist of two parts: written and oral.

2. The written proceedings shall consist of the communication to the Court and to the parties of memorials, counter-memorials and, if necessary, replies; also all papers and documents in support.

3. These communications shall be made through the Registrar, in the order and within the time fixed by the Court.

4. A certified copy of every document produced by one party shall be communicated to the other party.

5. The oral proceedings shall consist of the hearing by the Court of witnesses, experts, agents, counsel, and advocates.

Article 44

1. For the service of all notices upon persons other than the agents, counsel, and advocates, the Court shall apply direct to the government of the state upon whose territory the notice has to be served.

2. The same provision shall apply whenever steps are to be taken to procure evidence on the spot.

Article 45

The hearing shall be under the control of the President or, if he is unable to preside, of the Vice-President; if neither is able to preside, the senior judge present shall preside.

Article 46

The hearing in Court shall be public, unless the Court shall decide otherwise, or unless the parties demand that the public be not admitted.

Article 47

1. Minutes shall be made at each hearing and signed by the Registrar and the President.

2. These minutes alone shall be authentic.

Article 48

The Court shall make orders for the conduct of the case, shall decide the form and time in which each party must conclude its arguments, and make all arrangements connected with the taking of evidence.

Article 49

The Court may, even before the hearing begins, call upon the agents to produce any document or to supply any explanations. Formal note shall be taken of any refusal.

Article 50

The Court may, at any time, entrust any individual, body, bureau, commission, or other organization that it may select, with the task of carrying out an enquiry or giving an expert opinion.

Article 51

During the hearing any relevant questions are to be put to the witnesses and experts under the conditions laid down by the Court in the rules of procedure referred to in Article 30.

Article 52

After the Court has received the proofs and evidence within the time specified for the purpose, it may refuse to accept any further oral or written evidence that one party may desire to present unless the other side consents.

Article 53

1. Whenever one of the parties does not appear before the Court, or fails to defend its case, the other party may call upon the Court to decide in favour of its claim.

2. The Court must, before doing so, satisfy itself, not only that it has jurisdiction in accordance with Articles 36 and 37, but also that the claim is well founded in fact and law.

Article 54

1. When, subject to the control of the Court, the agents, counsel, and advocates have completed their presentation of the case, the President shall declare the hearing closed.

2. The Court shall withdraw to consider the judgment.

3. The deliberations of the Court shall take place in private and remain secret.

Article 55

1. All questions shall be decided by a majority of the judges present.

2. In the event of an equality of votes, the President or the judge who acts in his place shall have a casting vote.

Article 56

1. The judgment shall state the reasons on which it is based.

2. It shall contain the names of the judges who have taken part in the decision.

Article 57

If the judgment does not represent in whole or in part the unanimous opinion of the judges, any judge shall be entitled to deliver a separate opinion.

Article 58

The judgment shall be signed by the President and by the Registrar. It shall be read in open court, due notice having been given to the agents.

Article 59

The decision of the Court has no binding force except between the parties and in respect of that particular case.

Article 60

The judgment is final and without appeal. In the event of dispute as to the meaning or scope of the judgment, the Court shall construe it upon the request of any party.

Article 61

1. An application for revision of a judgment may be made only when it is based upon the discovery of some fact of such a nature as to be a decisive factor, which fact was, when the judgment was given, unknown to the Court and also to the party claiming revision, always provided that such ignorance was not due to negligence.

2. The proceedings for revision shall be opened by a judgment of the Court expressly recording the existence of the new fact, recognizing that it has such a character as to lay the case open to revision, and declaring the application admissible on this ground.

3. The Court may require previous compliance with the terms of the judgment before it admits proceedings in revision.

4. The application for revision must be made at latest within six months of the discovery of the new fact.

5. No application for revision may be made after the lapse of ten years from the date of the judgment.

Article 62

1. Should a state consider that it has an interest of a legal nature which may be affected by the decision in the case, it may submit a request to the Court to be permitted to intervene.

2. It shall be for the Court to decide upon this request.

Article 63

1. Whenever the construction of a convention to which states other than those concerned in the case are parties is in question, the Registrar shall notify all such states forthwith.

2. Every state so notified has the right to intervene in the proceedings; but if it uses this right, the construction given by the judgment will be equally binding upon it.

Article 64

Unless otherwise decided by the Court, each party shall bear its own costs.

Chapter IV

ADVISORY OPINIONS

Article 65

1. The Court may give an advisory opinion on any legal question at the request of whatever body may be authorized by or in accordance with the Charter of the United Nations to make such a request.

2. Questions upon which the advisory opinion of the Court is asked shall be laid before the Court by means of a written request containing an exact statement of the question upon which an opinion is required, and accompanied by all documents likely to throw light upon the question.

Article 66

1. The Registrar shall forthwith give notice of the request for an advisory opinion to all states entitled to appear before the Court.

2. The Registrar shall also, by means of a special and direct communication, notify any state entitled to appear before the Court or international organization considered by the Court, or, should it not be sitting, by the President, as likely to be able to furnish information on the question, that the Court will be prepared to receive, within a time limit to be, fixed by the President, written statements, or to hear, at a public sitting to be held for the purpose, oral statements relating to the question.

3. Should any such state entitled to appear before the Court have failed to receive the special communication referred to in paragraph 2 of this Article, such state may express a desire to submit a written statement or to be heard; and the Court will decide.

4. States and organizations having presented written or oral statements or both shall be permitted to comment on the statements made by other states or organizations in the form, to the extent, and within the time limits which the Court, or, should it not be sitting, the President, shall decide in each particular case. Accordingly, the Registrar shall in due time communicate any such written statements to states and organizations having submitted similar statements.

Article 67

The Court shall deliver its advisory opinions in open court, notice having been given to the Secretary-General and to the representatives of Members of the United Nations, of other states and of international organizations immediately concerned.

Article 68

In the exercise of its advisory functions the Court shall further be guided by the provisions of the present Statute which apply in contentious cases to the extent to which it recognizes them to be applicable.

Chapter V

AMENDMENT

Article 69

Amendments to the present Statute shall be effected by the same procedure as is provided by the Charter of the United Nations for amendments to that Charter, subject however to any provisions which the General Assembly upon recommendation of the Security Council may adopt concerning the participation of states which are parties to the present Statute but are not Members of the United Nations.

Article 70

The Court shall have power to propose such amendments to the present Statute as it may deem necessary, through written communications to the Secretary-General, for consideration in conformity with the provisions of Article 69.