HALDUSÕIGUSTeabeõigus, registrid ja statistika

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Avaliku teabe seadus (lühend - AvTS)

Sisukord

Avaliku teabe seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.12.2004
Avaldamismärge:

Avaliku teabe seadus

Vastu võetud 15.11.2000
RT I 2000, 92, 597
jõustumine 01.01.2001

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
11.02.2003RT I 2003, 25, 15301.07.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 15801.10.2003

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.

§ 2. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab:
 1) avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused;
 2) piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas;
 3) teabele juurdepääsu korraldamise üle riikliku järelevalve teostamise korra.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
 1) riigisaladuseks oleva teabe suhtes;
 2) juurdepääsu võimaldamisel avalikele arhivaalidele arhiiviasutuste poolt arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271) ja selle alusel sätestatud korras;
 3) avaldustele vastamise seaduses (RT I 1994, 51, 857; 1996, 49, 953; 2000, 49, 304) sätestatud korras avaldustele ja märgukirjadele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist;
 4) teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 3. Avalik teave

 (1) Avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras.

§ 4. Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted

 (1) Demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ning avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil.

 (3) Teabele juurdepääsu võimaldamisel peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus.

 (4) Juurdepääs teabele võimaldatakse tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest maksmine on seadusega ette nähtud.

 (5) Igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi ja vabadusi.

§ 5. Teabevaldaja

 (1) Teabevaldajaks on:
 1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
 2) avalik-õiguslik juriidiline isik;
 3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.

 (2) Eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule laienevad teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, - teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.

 (3) Teabevaldajaga võrdsustatakse:
 1) ettevõtja, kes on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli, - teabe osas, mis puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi;
 2) mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing, mille liige, asutaja või milles osaleja on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik, - teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud vahendite kasutamist.

§ 6. Teabenõue

  Teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks.

§ 7. Teabenõudja

  Teabenõudja on iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 8. Juurdepääs teabele

 (1) Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt:
 1) teabenõude täitmisega;
 2) teabe avalikustamisega.

 (2) Teabe avalikustamine on teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama.

2. peatükk TEABELE JUURDEPÄÄSU KORRALDUS 

§ 9. Teabevaldaja kohustused

 (1) Teabevaldaja on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras.

 (2) Teabele juurdepääsu võimaldamisel on teabevaldaja kohustatud:
 1) tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele teabenõudjal on juurdepääsuõigus;
 2) pidama arvestust tema valduses olevate dokumentide üle;
 3) avalikustama avalikustamisele kuuluva teabe seaduses sätestatud korras;
 4) andma avalikkusele korrapäraselt teavet avalike ülesannete täitmisest;
 5) abistama teabenõudjat;
 6) teavitama teabenõudjat dokumentide suhtes kehtivatest juurdepääsupiirangutest;
 7) tagama teabe juurdepääsupiirangutest kinnipidamise;
 8) mitte andma teadvalt eksitavat, tegelikkusele mittevastavat või ebaõiget teavet ning kontrollima kahtluse korral väljastatava teabe õigsust ja vastavust tegelikkusele.

§ 10. Teabele juurdepääsu korraldamine teabevaldaja poolt

 (1) Teabevaldaja poolt teabele juurdepääsu seadusekohase korraldamise eest vastutab teabevaldaja juht või füüsilisest isikust teabevaldaja.

 (2) Teabevaldaja võib asjaajamiskorra või muude dokumentidega määrata kindlaks teabenõuete täitmise ja teabe avalikustamise eest vastutavad struktuuriüksused ja ametnikud või töötajad ning teabenõuete või avalikustamisele kuuluva teabe asutusesisese menetlemise korra.

 (3) Kui teabevaldaja ei ole kehtestanud ametnike või töötajate pädevust teabenõuete täitmisel, vastutab teabenõude nõuetekohase täitmise eest iga ametnik või töötaja, kellele teabenõue on täitmiseks antud või kellele see on esitatud.

 (4) Teabe nõuetekohase avalikustamise eest vastutab teabevaldaja juht, kui õigusaktiga ei ole teabe avalikustamise korraldamist tehtud ülesandeks teisele isikule.

§ 11. Asutuse dokumendiregister

  Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik.

§ 12. Nõuded dokumendiregistrile

 (1) Dokumendiregistris registreeritakse:
 1) asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid saabumise või väljasaatmise päeval või sellele järgneval tööpäeval;
 2) asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid nende allakirjutamise päeval;
 3) sõlmitud lepingud.

 (2) Raamatupidamisdokumente dokumendiregistrisse ei kanta.

 (3) Dokumendiregistrisse kantakse saabunud ja väljastatud dokumentide kohta vähemalt järgmised andmed:
 1) kellelt on saabunud või kellele väljastatud;
 2) saabumise või väljastamise kuupäev;
 3) mil viisil dokument saabus või väljastati (elektronposti, posti, faksi või kulleriga või anti üle isiklikult);
 4) dokumendi rekvisiidid;
 5) dokumendi liik (avaldus, märgukiri, resolutsioon, teabenõue, kiri vms);
 6) dokumendi suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud.

 (4) Saabunud ja lahendamist või vastamist vajavate dokumentide kohta kantakse dokumendiregistrisse ka seadusest tulenev lahendamise või vastamise tähtaeg, vastuse koostamise või lahendamise korraldamise eest vastutava struktuuriüksuse nimetus ja ametniku või töötaja nimi, kes vastuse koostab.

 (5) Dokumendiregistri pidaja peab võimaldama juurdepääsu dokumendiregistrile ja looma dokumentide leidmise hõlbustamiseks sisujuhi ning kasutusjuhendi.

3. peatükk TEABELE JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAMINE TEABENÕUDE ALUSEL 

1. jagu Teabenõude esitamine ja menetlusse võtmine 

§ 13. Teabenõude esitamise viis

  Teabenõudja esitab teabevaldajale teabenõude kas:
 1) suuliselt, pöördudes teabevaldaja poole vahetult või telefoni teel, või
 2) kirjalikult, andes teabenõude üle isiklikult või edastades selle posti, faksi või elektronpostiga.

§ 14. Teabenõude kohta kehtivad nõuded

 (1) Teabenõudes tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised andmed:
 1) teabenõudja ees- ja perekonnanimi;
 2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava teabenõude puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
 3) teabenõudja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu teabevaldaja saaks teabe väljastada või teabenõudjaga ühendust võtta;
 4) taotletava teabe sisu või dokumendi liik, nimetus ja sisu või teabenõudjale teada olevad dokumendirekvisiidid;
 5) taotletav teabenõude täitmise viis.[Lõike 2 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (2) Kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute delikaatsed või eraelulised isikuandmed, esitab ta teabenõude teabevaldajale vahetult, isikut tõendava dokumendiga enda isikut tõendades.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (2) Kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute delikaatsed või eraelulised isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku.

 (3) Teabevaldajal on õigus nõuda kirjaliku teabenõude esitamist, kui teabenõudja ei ole rahul suuliselt antud teabega.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (4) Kui riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik või töötaja taotleb teavet ameti- või tööülesannete täitmiseks või isik taotleb eraelulisi isikuandmeid kolmanda isiku kohta, peab ta teatama teabevaldajale teabele juurdepääsu eesmärgi.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (4) Kui riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik või töötaja taotleb teavet ameti- või tööülesannete täitmiseks või isik taotleb isikuandmeid kolmanda isiku kohta, peab ta teatama teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi.

 (5) Teabenõudja ei tohi ameti- või tööülesannete täitmise ettekäändel või ametiseisundit kasutades taotleda teabele juurdepääsu muul eesmärgil.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 15. Teabevaldaja kohustus abistada teabenõudjat

 (1) Teabevaldaja on kohustatud selgitama teabenõudjale arusaadavalt teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise.

 (2) Teabevaldaja ametnik või töötaja on kohustatud igakülgselt abistama teabenõudjat teabenõude esitamisel ning teabenõudjale vajaliku teabe, selle asukoha ja teabenõudjale sobivamate võimalike juurdepääsuviiside väljaselgitamisel.

 (3) Teabevaldaja ametnik või töötaja, kellel ei ole pädevust teabenõuet täita, on kohustatud viivitamata juhatama teabenõudja ametniku või töötaja juurde, kellel on vastav pädevus, või edastama viivitamata kirjaliku teabenõude nimetatud ametnikule või töötajale.

 (4) Kui teabenõudest ei selgu, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib, peab teabevaldaja teabenõude täpsustamiseks võtma teabenõudjaga viivitamata ühendust.

§ 16. Teabenõude registreerimine

 (1) Teabevaldaja registreerib teabenõude selle saamise päeval või hiljemalt saamisele järgneval tööpäeval.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud teabevaldaja dokumendiregistrisse kantakse teabenõudja esitatud § 14 lõikes 1 loetletud andmed ja teabenõude täitmise eest vastutava töötaja või struktuuriüksuse andmed ning teabenõude täitmise tähtpäev.

 (3) Teabenõuet ei pea registreerima, kui:
 1) see on anonüümne;
 2) see on esitatud suuliselt ja täidetakse viivituseta.

2. jagu Teabenõude täitmine ja täitmisest keeldumine 

§ 17. Teabenõude täitmise viis

 (1) Teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe:
 1) teisaldatavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil;
 2) dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil;
 3) faksi teel;
 4) suuliselt;
 5) tutvumiseks teabevaldaja juures;
 6) muul viisil, arvestades teabekandja tüüpi.

 (2) Teabevaldaja võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest, kui:
 1) selleks puuduvad tehnilised võimalused;
 2) seda ei võimalda teabekandja tüüp;
 3) teabe suuliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõttu ülemääraselt teabevaldaja põhiülesannete täitmist.

 (3) Teabevaldaja peab teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide koopiad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud.

 (4) Teabenõudja nõudel peab teabevaldaja väljastama teabe (sealhulgas avalikustatud teabe) ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks.

 (5) Suuliselt väljastatakse teave üksnes juhul, kui:
 1) soovitakse andmeid teabenõudja esitatud avalduse, märgukirja või muu taotluse menetluse kohta;
 2) soovitakse andmeid selle kohta, kas teabevaldaja valduses on teabenõudja poolt soovitud teave.

 (6) Teabenõude suulisel täitmisel ei ole teabenõude täitja kohustatud dokumente ette lugema.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel valib sobiva teabenõude täitmise viisi teabevaldaja, konsulteerides võimaluse korral enne teabenõude täitmist teabenõudjaga.

 (8) Kui teabenõudest ei selgu teabenõudja poolt taotletav teabenõude täitmise viis ja teabenõudjaga ei ole võimalik teabenõude täitmise viisi täpsustada teabenõude täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse teabenõue selles esitatud sideandmete alusel teabevaldaja valitud viisil, võimaluse korral eelistades teabenõude esitamise viisi.

§ 18. Teabenõude täitmise tähtaeg ja menetlustähtaegade arvestamine

 (1) Teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

 (2) Kui teabenõuet ei ole võimalik teabenõudja esitatud andmete puudulikkuse tõttu täita, siis teavitab teabevaldaja sellest teabenõudjat viie tööpäeva jooksul teabenõude täpsustamiseks.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast.

§ 19. Teabenõude täitmise tähtaja pikendamine

  Kui teabevaldajal on vaja teabenõuet täpsustada või kui teabe väljaselgitamine on aeganõudev, võib ta teabenõude täitmise tähtaega pikendada kuni 15 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab teabevaldaja teabenõudjale viie tööpäeva jooksul.

§ 20. Teabenõude täidetuks lugemine

  Teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui:
 1) teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil;
 2) teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud;
 3) teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega.

§ 21. Teabenõude edastamine vastavalt kuuluvusele

 (1) Kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale.

 (2) Telefoni teel esitatud teabenõude võib jätta edastamata juhul, kui teabenõudjale teatatakse, kuhu teabenõudega tuleb pöörduda.

 (3) Eraõiguslikust juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust teabevaldaja võib jätta teabenõude edastamata, teatades sellest teabenõudjale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.

§ 22. Avalikustatud teabe juurde juhatamine

  Kui taotletud teave on avalikustatud käesolevas või muus seaduses sätestatud korras, võib teabevaldaja teavet väljastamata teatada sellest teabenõudjale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, koos andmetega taotletavale teabele juurdepääsu viisi ja koha kohta, välja arvatud käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 23. Teabenõude täitmisest keeldumine

 (1) Teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui:
 1) taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust;
 2) ta ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab, ning tal ei ole võimalik taotletava teabe valdajat kindlaks teha;
 3) teabenõude täitmine ei ole võimalik, kuna teabenõude täpsustamisel ei selgu, millist teavet teabenõudja taotleb;
 4) teabenõudja ei ole tasunud riigilõivu või teabenõude täitmise kulutuste eest, kui riigilõiv või tasu on seadusega ette nähtud ja teabevaldaja ei ole loobunud kulutuste katmise nõudest.

 (2) Teabevaldaja võib teabenõude täitmisest keelduda, kui:
 1) samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda;
 2) füüsiliselt isikult ja eraõiguslikult juriidiliselt isikult taotletav teave ei käsitle avalike ülesannete täitmist;
 3) teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi;
 4) teabenõuet ei saa täita ühekordse teabe väljastamisega;
 5) teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Selline teabenõue loetakse avalduseks ja sellele vastatakse avaldustele vastamise seadusega ettenähtud korras;
 6) kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks;
 7) teabenõudja sideandmed puuduvad.[Lõike 3 teine lause kehtetu alates 1. 10. 2003]

 (3) Teabevaldaja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel teabenõude täitmisest keeldumise teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul.Teabenõude täitmisest keeldumisest teatab teabevaldaja samal ajal Andmekaitse Inspektsioonile digitaalselt.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 24. Teabenõude täitmise ja sellest keeldumise registreerimine

 (1) Teabenõude täitmine ja sellest keeldumine registreeritakse dokumendiregistris, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 loetletud juhtudel.

 (2) Teabenõude täitmisel või sellest keeldumisel kantakse dokumendiregistrisse vähemalt järgmised andmed:
 1) teabenõude täitja (täitmise eest vastutav ja teabe väljastanud isik);
 2) nende dokumentide rekvisiidid, mille koopiad või väljavõtted on teabenõude täitmiseks väljastatud;
 3) täitmise või sellest keeldumise kuupäev;
 4) teabenõude täitmise viis või käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud alus teabenõude täidetuks lugemiseks või § 23 lõikes 1 või 2 sätestatud alus täitmisest keeldumise korral;
 5) andmed selle kohta, kas teabenõudja on tasunud teabe väljastamise eest või teabevaldaja on kulude katmise nõudmisest loobunud.

3. jagu Teabenõude täitmise kulud 

§ 25. Teabenõude täitmise kulude katmine

 (1) Teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

 (2) Paberkandjal koopiate valmistamise eest tasub teabenõudja kuni kolm krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud.

 (3) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse esitatud teabenõude täitmise kulud katab teabevaldaja.

§ 26. Kulude katmisest vabastamine

  Teabevaldaja võib vabastada teabenõudja käesoleva seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud kulude katmisest, kui:
 1) kulude sissenõudmine ei ole majanduslikult otstarbekas;
 2) teabenõudjale on teave vajalik teadusliku töö tegemiseks;
 3) teabenõudjale on teave vajalik oma õiguste ja vabaduste teostamiseks või kohustuste täitmiseks ja tal ei ole majanduslikke võimalusi kulude katmiseks.

§ 27. Kulude katmise kord

 (1) Teabenõudja tasub teabevaldajale enne teabe väljastamist.

 (2) Kui teabe või dokumentide väljastamise eest on ette nähtud riigilõiv, tasub teabenõudja selle riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534) sätestatud korras enne teabe väljastamist.

 (3) Teabevaldaja on kohustatud teabenõudjale väljastama vastuvõetud summade kohta kviitungi.

4. peatükk TEABE AVALIKUSTAMINE 

1. jagu Avalikustamisele kuuluv teave 

§ 28. Teabevaldaja kohustus teave avalikustada

 (1) Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe:
 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid;
 2) kuritegevuse ja väärtegude üldistava statistika;
 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused;
 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi;
 5) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnike ametijuhendid;
 6) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste koosseisud ja neis asutustes ettenähtud ametikohti täitvate ametnike ees- ja perekonnanimed, hariduse ja eriala, telefoninumbrid ning elektronpostiaadressid;
 7) andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale;
 8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötulemuste ja ülesannete täitmise aruanded;
 9) avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõukogu ja juhatuse liikmete nimed ning elektronpostiaadressid;
 10) avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevusaruanded ja tulude-kulude aruanded;
 11) riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste ning kohaliku omavalitsuse asutuste eelarvete eelnõud ja eelarved ning nende täitmise aruanded;
 12) andmed riigieelarve tulude laekumise kohta;
 13) andmed keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta;
 14) riikliku või teenistusliku järelevalve ettekirjutused või otsused nende jõustumisest alates;
 15) ministeeriumides valminud seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega nende kooskõlastamiseks saatmisel ja Vabariigi Valitsusele esitamisel;
 16) ministri ja kohaliku omavalitsuse organite määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist;
 17) kontseptsioonide, arengukavade, programmide ja muude üldise tähtsusega projektide eelnõud enne pädevatele organitele heakskiitmiseks esitamist, samuti vastavad heakskiidetud või vastuvõetud dokumendid;
 18) andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse tellitud uurimuste ja analüüside kohta;
 19) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste täitmata ametikohtade kohta;
 20) andmed riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste poolt teostatavate ja teostatud riigihangete kohta;
 21) andmed selle vara ja eelarveraha kasutamise kohta, mille riik v��i kohaliku omavalitsuse üksus on andnud üle riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutatud või nende osalusega eraõiguslikele juriidilistele isikutele;
 22) avalike ürituste kavad;
 23) muudatused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töös ja ülesannetes, mis on seotud isikute teenindamisega, vähemalt kümme päeva enne muudatuste rakendamist;
 24) andmed riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtide vastuvõtuaegade kohta;
 25) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuses kehtivad palgamäärad ja -juhendid, lisatasu maksmise ning erisoodustuste andmise korra;
 26) andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli omavate äriühingute hinnakujunduse kohta;
 27) andmed üldkasutatavate teenuste osutamise kohta, samuti muudatuste kohta teenuste osutamise tingimustes ja hindades enne selliste muudatuste rakendamist;
 28) erakondade liikmete nimekirjad;
 29) jõustunud kohtuotsused;
 30) riigi põhiregistrite ja riiklike registrite andmed seadusega ettenähtud ulatuses;
 31) asutuse dokumendiregistri;
 32) muu teabe ja dokumendid, mille avalikustamise kohustus on sätestatud välislepingus, seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktis või mida teabevaldaja peab vajalikuks avalikustada.

 (2) Teabe avalikustamise korral peab olema märgitud, kes, millal ja millise toiminguga (kehtestamine, kinnitamine, registreerimine või muu ametlik toiming) on avalikustatava teabe dokumenteerinud ning kellelt saab avalikustatud teabe kohta selgitusi.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 29. Teabe avalikustamise viisid

 (1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 loetletud teave tuleb avalikustada veebilehel.

 (2) Lisaks veebilehele võib käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 loetletud teabe avalikustada:
 1) ringhäälingus või trükiajakirjanduses;
 2) dokumendi väljapanekuga üldiseks tutvumiseks kohaliku omavalitsuse asutuses või rahvaraamatukogus;
 3) ametlikus väljaandes;
 4) muul seadusega või selle alusel vastuvõetud õigusaktiga ettenähtud viisil.

§ 30. Teabe avalikustamise viisivalimine

 (1) Teabevaldaja on kohustatud teabe avalikustama viisil, mis tagab selle jõudmise võimalikult kiiresti igaüheni, kes teavet vajab.

 (2) Kui teabe avalikustamise viis on ette nähtud eriseaduse või välislepinguga, kohaldatakse teabe avalikustamisel eriseaduses või välislepingus sätestatud viisi ja avalikustatakse teave ka veebilehel, kui selline kohustus tuleneb käesoleva seaduse §-st 31.

 (3) Teabevaldaja on kohustatud viivitamata avalikustama teabe inimeste elu, tervist või vara või keskkonda ähvardava ohu kohta, valides selleks kiireima ja sobivaima viisi, et ohtu vältida ja võimalikke tagajärgi leevendada.

 (4) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on kohustatud edastama ringhäälinguorganisatsioonidele või trükiajakirjandusele avalikustamiseks nende valduses oleva teabe sündmuste ja faktide kohta, mille puhul on eeldada avalikkuse huvi.

2. jagu Teabe avalikustamine üldkasutatavas andmesidevõrgus 

§ 31. Veebilehe pidamise kohustus

 (1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, kohtud, Kaitsejõudude Peastaap, valitsusasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud pidama teabe avalikustamiseks veebilehte.

 (2) Linna- ja vallavalitsus korraldab veebilehe pidamise oma linna või valla organite ja asutuste tegevuse kajastamiseks ja nende valduses oleva teabe avalikustamiseks. Linna- ja vallavalitsused võivad lepingu alusel korraldada ühise veebilehe pidamist.

 (3) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused on kohustatud kasutusele võtma abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks.

§ 32. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse veebilehe pidamise nõuded

 (1) Veebilehte pidav asutus:
 1) teavitab avalikkust veebilehega tutvumise võimalustest, avalikustades andmeside aadressid ja nende muudatused;
 2) avaldab veebilehel päevakohast teavet;
 3) ei või avalikustada veebilehel teavet, mis on vananenud, ei vasta tegelikkusele või eksitab;
 4) rakendab viivitamata abinõusid veebilehele juurdepääsu takistavate tehniliste probleemide kõrvaldamiseks.

 (2) Teabevaldaja märgib veebilehel iga dokumendi avalikustamise kuupäeva ja millal on teave veebilehel uuendatud.

 (3) Riigikantselei, ministeeriumi ja maavalitsuse veebilehelt peab olema võimalik otse juurde pääseda nende halduses olevate asutuste veebilehtedele.

§ 33. Juurdepääs andmesidevõrgule

  Igaühel peab olema võimalus Interneti kaudu vabaks juurdepääsuks avalikule teabele rahvaraamatukogudes rahvaraamatukogu seaduses (RT I 1998, 103, 1696) sätestatud korras.

5. peatükk PIIRATUD JUURDEPÄÄSUGA TEAVE 

§ 34. Piiratud juurdepääsuga teave

 (1) Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud.

 (2) Käesoleva seaduse alusel võib asutuse juht kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

§ 35. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused

 (1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
 1) kriminaal- või väärteomenetluses kogutud teabe kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni;
 2) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni;
 3) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist;
 4) teabe kaitsejõudude väeosade ja isikkoosseisu relvastuse ja paiknemise kohta, kui see teave ei ole riigisaladus;
 5) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks muinsuskaitse all olevat objekti;
 6) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks kaitseala või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või kasvukoha säilimist;
 7) teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta;
 8) teabe tehnoloogiliste lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus;[Alapunkt 9 jõustub 1. 07. 2003]
 9) seaduses sätestatud muu teabe;[Alapunktid 10 ja 11 jõustuvad 1. 10. 2003]
 10) teabe, mis sisaldab eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid;
 11) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui see kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

 (2) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku juht võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada:
 1) õigustloovate aktide eelnõud enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist;
 2) halduse üksikakti eelnõu ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne akti vastuvõtmist või allakirjutamist;
 3) põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm).
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 36. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld

 (1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest ja avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada:
 1) avaliku arvamuse küsitluse tulemusi;
 2) üldistatud statistilisi ülevaateid;
 3) majandus- ja sotsiaalprognoose;
 4) teateid keskkonnaseisundi kohta;
 5) teabevaldaja töö või tööedukuse aruandeid ning andmeid ülesannete täitmise kvaliteedi ja juhtimisvigade kohta;[Alapunkti 6 sõnastus kuni 30. 09. 2003]
 6) riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet, välja arvatud eraelulised isikuandmed;[Alapunkti 6 sõnastus alates 1. 10. 2003]
 6) riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku mainet kahjustavat teavet, välja arvatud delikaatsed või eraelulised isikuandmed;
 7) tarbija huvide kaitsest lähtuvat teavet kaupade ja teenuste kvaliteedi kohta;
 8) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku julgeolekut;
 9) dokumente riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta;
 10) andmeid teabevaldaja varaliste kohustuste kohta;
 11) andmeid teabevaldajale kuuluva vara kohta;
 12) riikliku või teenistusliku järelevalve korras või distsiplinaarkorras tehtud jõustunud ettekirjutusi või antud akte ning andmeid kehtivate karistuste kohta.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld kehtib ka:
 1) selle mittetulundusühingu, sihtasutuse või äriühingu suhtes, mille asutajaks või milles osalejaks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik;
 2) teabe suhtes, mis puudutab eraõiguslikule juriidilisele isikule riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest eraldatud vahendite ja üleantud vara kasutamist.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

[Paragrahv 37 kehtetu alates 1. 10. 2003 - RT I 2003, 26, 158]

§ 37. Juurdepääsupiirang eraelulistele isikuandmetele

 (1) Isikuandmeteks, mille suhtes kehtib juurdepääsupiirang ja mis on ette nähtud asutusesiseks kasutamiseks, loetakse delikaatsed ja muud eraelulised andmed (edaspidi eraelulised isikuandmed).

 (2) Delikaatsed isikuandmed on:
 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
 2) etnilist päritolu või rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
 3) andmed isiku tervisliku seisundi ja seksuaalelu kohta;
 4) kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutav teave enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid.

 (3) Muud eraelulised isikuandmed on:
 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed;
 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed;
 3) isiksuseomadusi, võimeid või muid isiku iseloomuomadusi kirjeldavad andmed;
 4) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed;
 5) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta.

 (4) Eraelulisi isikuandmeid sisaldava dokumendi suhtes kehtib juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest.

§ 38. Juurdepääs üksnes asutusesiseseks tunnistatud teabele

 (1) Avalikkuse huvi põhjustanud teabe faktide kohta, mis on seotud õiguserikkumise või õnnetusega, peab teabevaldaja avalikustama enne õiguserikkumise või õnnetuse asjaolude lõplikku selgitamist ulatuses, mis ei takista uurimist või järelevalvet või õnnetuse põhjuste selgitamist. Sellise teabe avalikustamise ulatuse otsustab pädev uurimist või järelevalvet korraldav või õnnetuse asjaolusid selgitav ametnik.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (2) Kui käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamise keeld võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (2) Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti.

 (3) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata.

  [Lõike 4 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (4) Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve, välja arvatud eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele.

  [Lõike 4 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (4) Asutuse juht võib otsustada asutuseväliste isikute juurdepääsu võimaldamise asutusesiseseks tunnistatud teabele, kui see ei kahjusta riigi või omavalitsusüksuse huve.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

  [Paragrahvi 39 sõnastus kuni 30. 09 2003]

§ 39. Juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele, mis sisaldab eraelulisi isikuandmeid

 (1) Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele eraelulistele isikuandmetele kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317) ja käesoleva seadusega.

 (2) Teabevaldaja peab füüsilisest isikust teabenõudjale tagama juurdepääsu teabevaldaja valduses olevatele tema kohta kogutud teabele ja dokumentidele, välja arvatud järgmistel juhtudel:
 1) alaealisele, kui see kahjustaks lapse põlvnemise saladust;
 2) kui see takistaks kuriteo tõkestamist, kurjategija tabamist või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist;
 3) kui juurdepääsu piiramine on vajalik teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks;
 4) välismaalasele, kui teave on kogutud riikliku julgeoleku huvides.

 (3) Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele on juurdepääsuõigus teistel isikutel järgmistel juhtudel (välja arvatud, kui teabe väljastamine takistab kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamist):
 1) alaealise andmetele tema vanemal või eestkostjal;
 2) teovõimetu isiku eestkostjal;
 3) kui isik on andnud selliseks juurdepääsuks loa;
 4) riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikul üksnes oma ametiülesannete täitmiseks;
 5) sotsiaal-, tervishoiu- või haridusteenust osutaval eraõigusliku juriidilise isiku töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal üksnes ulatuses, mis on vajalik nende teenuste osutamiseks.

 (4) Teabevaldaja on kohustatud pidama arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist eraelulisi isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati.

 (5) Raviasutuses viibiva isiku tervise seisundit kajastavatele andmetele on juurdepääsuõigus tema lähedastel, kui isik ise ei ole selle vastu või uurimist teostav organ ei ole taotlenud juurdepääsupiirangu kohaldamist. Selliseid andmeid väljastades peab teabevaldaja veenduma, et tegemist on selle isiku lähedasega, kelle kohta andmeid taotletakse.

 (6) Kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides, samuti isikute turvalisuse tagamiseks võib pädev uurimist või riiklikku järelevalvet teostav ametnik võimaldada juurdepääsu käesoleva seaduse § 37 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juurdepääsupiiranguga teabele. Kui juurdepääsupiirangu järgimine võib ohustada teiste isikute elu, tervist või vara, tuleb juurdepääsupiiranguga teave viivitamata avalikustada käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatud viisil.

  [Paragrahvi 39 sõnastus alates 1. 10. 2003]

§ 39. Juurdepääs isikuandmeid sisaldavale teabele

 (1) Teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras.

 (2) Teabevaldaja on kohustatud pidama arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja millist asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavat teavet väljastati.

 (3) Kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides, samuti isikute turvalisuse tagamiseks võib pädev uurimist või riiklikku järelevalvet teostav ametnik v��imaldada juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele. Kui isikuandmetele juurdepääsupiirangu järgimine võib ohustada teiste isikute elu, tervist või vara, tuleb juurdepääsupiiranguga teave viivitamata avalikustada käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatud viisil.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 40. Juurdepääsupiirangu tähtajad

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.

 (2) Riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet ning täitevvõimu üksikotsuste ettevalmistamist käsitlevate dokumentide suhtes kohaldatakse juurdepääsupiirangut kuni otsuse vastuvõtmiseni, kui ei ole muud alust teabele juurdepääsu piirata.
01.04.2013 11:08
Veaparandus - Parandatud viga sõnas „käsitlevate“. Alus: Riigi Teataja seaduse § 10 lõige 4.

  [Lõike 3 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (3) Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat alates isiku sünnist.

  [Lõike 3 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (3) Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 41. Teabe asutusesiseseks tunnistamise kord

 (1) Teabe tunnistab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse juht.

  [Lõike 2 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (2) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud dokumendile teeb dokumendi vormistaja suurtähtedega märke «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» või kasutab selle lühendit AK. Eraelulisi isikuandmeid sisaldavale dokumendile tehakse märge «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS. SISALDAB ERAELULISI ANDMEID» või kasutatakse selle lühendit AKEA. Märkele lisatakse selle tegemise kuupäev ja juurdepääsupiirangu kehtivuse lõpptähtpäev.

  [Lõike 2 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (2) Kui teabekandja seda võimaldab, teeb asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud dokumendile või dokumendi kogumile dokumendi vormistaja suurtähtedega märke «ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS» või kasutab selle lühendit AK. Märkele lisatakse teabevaldaja nimi, juurdepääsupiirangu alus, lõpptähtpäev ja vormistamise kuupäev.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 42. Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine

 (1) Teabevaldaja on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle kehtestamise põhjus on kadunud.

 (2) Juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamise kohta tehakse dokumendile märge.

§ 43. Asutusesisese teabe kaitse

 (1) Teabevaldaja peab rakendama halduslikke ja tehnilisi abinõusid, et teave, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, ei satuks juurdepääsuõiguseta isikute kätte.

 (2) Kui juurdepääsupiirang kehtib arvutis vormistatud dokumendi kohta, peab dokumendi vormistaja veenduma, etjuurdepääsupiiramiseks on asutuses kasutusele võetud abinõud andmete turvaliseks töötlemiseks.

6. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 44. Järelevalve seaduse täitmise üle

  Käesoleva seaduse täitmise üle teostavad oma pädevuse piires järelevalvet:
 1) Andmekaitse Inspektsioon käesolevas seaduses sätestatud korras;
 2) kõrgemalseisev organ või asutus teenistusliku järelevalve korras.

§ 45. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevus

 (1) Andmekaitse Inspektsioon teostab teabevaldajate üle riiklikku järelevalvet nende poolt teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel.

 (2) Andmekaitse Inspektsioon võib järelevalvemenetluse algatada vaide alusel või oma algatusel.

 (3) Järelevalvet teostades selgitab Andmekaitse Inspektsioon, kas:
 1) teabenõue on registreeritud seadusega ettenähtud korras;
 2) teabenõue on täidetud seadusega ettenähtud korras, tähtajal ja viisil;
 3) teabenõude täitmisest keeldumine on seadusekohane;
 4) teabele on kehtestatud juurdepääsupiirang seaduses sätestatud korras;
 5) teabevaldaja täidab teabe avalikustamise kohustust;
 6) teabevaldaja täidab veebilehe pidamise kohustust seaduses sätestatud korras.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 46. Vaide või kaebuse esitamine teabenõude täitmisest keeldumise või mittenõuetekohase täitmise peale

  Isik, kelle käesolevas seaduses sätestatud õigusi on rikutud, võib vaidega pöörduda käesoleva seaduse §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole või kaebusega halduskohtusse kas isiklikult või esindaja kaudu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 47. Vaide esitamine riikliku järelevalve menetluse algatamiseks

 (1) Isik, kes taotleb riikliku järelevalve algatamist Andmekaitse Inspektsiooni poolt, esitab kirjaliku vaide, milles peavad olema järgmised andmed:
 1) isiku ees- ja perekonnanimi ning selle isiku nimi, kelle nimel vaie esitatakse, kui vaie esitatakse teise isiku nimel;
 2) postiaadress või muud sideandmed;
 3) selle teabevaldaja andmed, kes keeldus teabenõuet täitmast või ei vastanud teabenõudele või esitas ebaõiget teavet;
 4) teabevaldajale esitatud teabenõude sisu;
 5) põhjendused, milles teabenõudja arvates seisnes teabevaldaja tegevuse ebaseaduslikkus;[Punkt 6 jõustub 1. 10. 2003]
 6) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus.

 (2) Kui vaide esitaja arvates teabevaldaja ebaseaduslikult keeldus teabenõuet täitmast või esitas ebaõiget teavet, lisab vaide esitaja vaidele teabevaldaja poolt teabenõude täitmisest kirjaliku keeldumise või teabevaldaja esitatud ebaõige teabe koopia.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

§ 48–49. [Kehtetud - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 50. Andmekaitse Inspektsiooni õigused

 (1) Andmekaitse Inspektsiooni pädeval järelevalvet teostaval ametnikul on õigus:
 1) nõuda teabevaldajalt seletusi ja dokumente;
 2) tutvuda teabevaldaja teabele juurdepääsu käsitlevate ja asutusesiseste juurdepääsupiiranguga dokumentidega;
 3) teha teabevaldajale ettekirjutusi seaduse täitmiseks;
 4) kehtetu;
 5) teha teabevaldajale ettepanekuid teabele juurdepääsu paremaks korraldamiseks.

 (2) Vaideotsuse teeb Andmekaitse Inspektsioon teatavaks vaide esitajale, teabevaldajale ja teabevaldaja kõrgemalseisvale asutusele või organile. Järelevalve tulemus avalikustatakse Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 51. Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutus
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

 (1) Andmekaitse Inspektsioon võib teha teabevaldajale ettekirjutuse seadusliku olukorra taastamiseks, kui ta leiab, et teabevaldaja:
 1) on ebaseaduslikult keeldunud teabenõude täitmisest;
 2) ei ole teabenõudele vastanud ettenähtud tähtajal;
 3) ei ole teabenõuet täitnud nõuetekohaselt;
 4) ei ole teabenõuet menetlenud nõuetekohaselt;
 5) on jätnud avalikustamisele kuuluva teabe nõuetekohaselt avalikustamata;
 6) ei ole nõuetekohaselt täitnud veebilehe pidamise kohustust;
 7) on teabele ebaseaduslikult kehtestanud juurdepääsupiirangud;[Alapunkti 8 sõnastus kuni 30. 09. 2003]
 8) on jätnud eraelulisi isikuandmeid sisaldavale teabele juurdepääsupiirangud kehtestamata;[Alapunkti 8 sõnastus alates 1. 10. 2003]
 8) on jätnud seaduses sätestatud juurdepääsupiirangu kehtestamata;
 9) on väljastanud käesoleva seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirangutega teavet.

 (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 52. Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmine

 (1) Teabevaldaja võtab ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ja teatab sellest Andmekaitse Inspektsioonile. Andmekaitse Inspektsioon avalikustab teate oma veebilehel.

 (2) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 53. Andmekaitse Inspektsiooni taotlus teenistusliku järelevalve korraldamiseks

 (1) Kui teabevaldaja jätab Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata ega vaidlusta seda halduskohtus, alustab Andmekaitseinspektsioon väärteomenetlust või pöördub teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse või organi poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks.

 (2) Teenistuslikku järelevalvet teostav organ või asutus on kohustatud taotluse läbi vaatama selle saamisest alates ühe kuu jooksul ja teatama teenistusliku järelevalve tulemustest Andmekaitse Inspektsioonile.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 54. Andmekaitse Inspektsiooni ettekanne seaduse täitmisest

 (1) Andmekaitse Inspektsioon esitab iga aasta 1. detsembriks käesoleva seaduse täitmise kohta ettekande Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile.

 (2) Ettekandes esitatakse ülevaade seaduserikkumistest ja need toime pannud teabevaldajatest, vaietest, ettekirjutustest, alustatud väärteomenetlustest ja määratud karistustest ning muudest seaduse rakendamisega seotud asjaoludest.

 (3) Ettekanne avalikustatakse Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

61. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 541. Avaliku teabe avalikustamise ja väljastamise nõuete rikkumine

  [Lõike 1 sõnastus kuni 30. 09. 2003]

 (1) Teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  [Lõike 1 sõnastus alates 1. 10. 2003]

 (1) Teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamise või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamise või väljastamise või Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

 (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

 (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.
[RT I 2003, 26, 158 - jõust. 01.10.2003]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 55. Juurdepääs avalikele arvutivõrkudele rahvaraamatukogudes

  Riik ja kohalikud omavalitsused tagavad aastaks 2002 võimaluse avalikule teabele juurdepääsuks andmesidevõrgu kaudu rahvaraamatukogudes.

§ 56. Veebilehe pidamise alustamine

 (1) Ministrid oma valitsemisalas ning riigisekretär ja maavanemad enda hallatavate riigiasutuste osas kehtestavad 2001. aasta 1. juuniks ajakavad käesoleva seaduse nõuetele vastava veebilehe pidamisele üleminekuks.

 (2) Käesoleva seaduse §-s 31 nimetatud teabevaldajad alustavad käesoleva seaduse nõuetele vastava veebilehe pidamist mitte hiljem kui 2002. aasta 1. märtsist.

§ 57. Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudes peetavatele andmetele juurdepääsu korra kooskõlla viimine seadusega

  Vabariigi Valitsus, ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse organid viivad andmekogude pidamist reguleerivad õigusaktid käesoleva seadusega ja k��esoleva seaduse kohaselt andmekogude seaduses tehtavate muudatustega kooskõlla 2002. aasta 1. jaanuariks.

§ 58. Asjaajamiskorra kooskõlla viimine käesoleva seadusega

 (1) Vabariigi Valitsus kehtestab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskorra alused 2001. aasta 1. märtsiks.

 (2) Teabevaldajad viivad oma asjaajamiskorrad käesoleva seadusega kooskõlla 2001. aasta 1. juuniks.

§ 59 - 69. [Käesolevast tekstist välja jäetud]