Teksti suurus:

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 34, 219

Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord1

Vastu võetud 31.03.2003 nr 104

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 18 lõigete 1, 5 ja 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrus kehtestab kalapüügiga seonduvate andmete esitamise nõuded kalapüügiloa alusel kala püüdvale või veetaimi koguvale isikule, kala esmakokkuostjale, merel kala vastu võtva, transportiva või töötleva Eesti lipudokumenti omava laeva kaptenile ja Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal kala vastu võtva, transportiva või töötleva välisriigi laeva kaptenile.

§ 2. Andmete saaja

(1) Andmete saajaks on kalapüügiloa andja, kelleks võib olla Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistus või kohalik omavalitsus.

(2) Kala lossimisel Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi sadamas või ümberlaadimisel Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal on andmete saajaks nõudmisel ka selle riigi pädev asutus. Niisugusel juhul edastatakse andmed selle asutuse poolt näidatud aadressil, numbril või viisil.

§ 3. Andmete esitaja

(1) Andmete esitaja on kalapüügiloa omanik, laeva kapten või kala esmakokkuostja.

(2) Kalapüügiloa omaniku või kala esmakokkuostja nimel võib andmed esitada kalapüügiloa omaniku või esmakokkuostja esindaja. Kalalaeva kalapüügiloa omaniku nimel võib andmed esitada laeva kapten.

§ 4. Andmete esitamise viis

(1) Andmed esitatakse püügipäevikulehel, lossimisdeklaratsioonil või esmakokkuostukviitungil ja vajaduse korral muul käesolevas määruses ettenähtud viisil.

(2) Püügipäevik võib olla rannapüügipäevik või kalalaeva kalapüügipäevik.

§ 5. Püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi raamatu väljastamine

(1) Kalalaeva kalapüügipäeviku, lossimisdeklaratsioonide ja esmakokkuostukviitungite raamatud väljastab Keskkonnaministeerium. Rannapüügipäeviku väljastab kaluri kalapüügiloa või piiratud kalapüügiloa andja.

(2) Püügipäevik ja lossimisdeklaratsioonide raamat väljastatakse ainult isikule, kellele on vaadeldavaks aastaks antud kalapüügiluba, või tema esindajale. Püügipäeviku, lossimisdeklaratsioonide ja esmakokkuostukviitungite raamatu saamisel annab isik allkirja.

(3) Kalalaeva kalapüügipäevikud väljastatakse üheks kalendriaastaks. Ühe kalendriaasta jooksul võib ühe loa kohta väljastada mitu püügipäevikut, kusjuures uus püügipäevik väljastatakse eelmise täitumise korral. Lossimisdeklaratsioonide ja esmakokkuostukviitungite raamatud väljastatakse nõudmisel.

(4) Püügipäeviku, lossimisdeklaratsioonide ja esmakokkuostukviitungite raamatu (edaspidi raamat) väljastamisel registreerib andmete saaja püügipäeviku või raamatu numbri ja selle saanud isiku ees- ja perekonnanime või ärinime, isikukoodi või äriregistrikoodi ning talle jooksvaks aastaks väljastatud kalapüügiloa tüübi ja numbri või numbrid.

(5) Isik esitab andmed tema nimele registreeritud püügipäeviku, lossimisdeklaratsioonide või esmakokkuostukviitungite raamatu lehel.

(6) Kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta edastatakse andmeid ainult selle püügipäeviku lehel, mille juurde on registreeritud selle loa number. Kui loa omanikule väljastatakse uus luba, registreerib loa andja uue loa numbri loa omanikule väljastatud püügipäeviku juurde.

§ 6. Nummerdamine

(1) Püügipäevikud, lossimisdeklaratsioonide ja esmakokkuostukviitungite raamatud on nummerdatud.

(2) Püügipäevikulehed, lossimisdeklaratsioonid ja esmakokkuostukviitungid (edaspidi vorm) on nummerdatud kasvavalt alates numbrist 1 ning kannavad ka püügipäeviku või raamatu numbrit.

(3) Andmed tuleb edastada järjestikustel vormidel. Kui vorm on rikutud, tuleb see diagonaalse joonega läbi kriipsutada ning edastada koos korrektselt täidetud vormiga.

§ 7. Säilitamine

(1) Andmete saaja säilitab talle edastatud vormide originaale edastamisest alates kolme aasta jooksul.

(2) Andmete edastaja säilitab vormide koopiaid edastamisest alates ühe aasta jooksul.

§ 8. Püügipäeviku esikaane täitmine

Püügipäeviku esikaane täidab päeviku väljastamisel kalapüügiloa väljaandja ning kannab sellele järgmised andmed:
1) kalapüügiloa tüüp;
2) kalapüügiloa väljaandja nimi, postiaadress, kuhu püügipäevikuleht tuleb edastada, ning muud kontaktandmed;
3) kalapüügiloa omaniku ees- ja perekonnanimi või ärinimi, äriregistrikood või isikukood ja elukoht või asukoht;
4) kaluri kalapüügiloa puhul kalapüügiloale kantud kaluri nimi, kalalaeva kalapüügiloa puhul kalapüügiloale kantud kalalaeva nimi või number ja kapteni ees- ja perekonnanimi.

§ 9. Püügipäevikulehe, lossimisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi täitmise üldnõuded

(1) Püügipäevikulehe, lossimisdeklaratsiooni ja esmakokkuostukviitungi kanded peavad olema loetavad ja kustutamatud.

(2) Ühtegi püügipäevikulehe või lossimisdeklaratsiooni kannet ei tohi kustutada ega muuta. Ebaõige kande peale tõmmatakse kriips ja selle järele tehakse uus sissekanne ning märgitakse kalalaeva kalapüügipäeviku puhul kapteni ja rannapüügipäeviku puhul loa omaniku või tema esindaja initsiaalid.

(3) Püügipäevikulehed on trükitud isekopeeruvale paberile. Päevikut täites pannakse lehtede vahele järgmise valge lehe ette papist vaheleht.

(4) Andmed edastatakse iga loa alusel toimunud püügi kohta eraldi püügipäevikulehel.

§ 10. Kasutatavad koodid

(1) Kala lossimise, ümberlaadimise ja kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta andmete esitamisel kasutatakse lisades 8 ja 9 toodud koode, välja arvatud § 13 lõikes 6 toodud juhul.

(2) Kui püütakse lisas 9 nimetamata kalaliike, kasutatakse andmete esitamisel Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (Food and Agriculture Organisation – FAO) 3-alfa koode.

§ 11. Kohustus püügipäevikut püügil kaasas kanda

(1) Püügipäevik peab püügil kaasas olema.

(2) Kalendriaastaks kehtestatud püügivõimaluste kasutamise andmeid sisaldavat kalalaeva kalapüügipäevikut tuleb hoida laeva pardal kalendriaasta lõpuni.

2. peatükk
ANDMETE ESITAMINE KALURI KALAPÜÜGILOA VÕI PIIRATUD KALAPÜÜGILOA ALUSEL TOIMUNUD PÜÜGI KOHTA

§ 12. Andmete esitamise vorm ja sagedus

(1) Kaluri kalapüügiloa või piiratud kalapüügiloa omanik või tema esindaja esitab andmed kalapüügi kohta lisas 4 esitatud vormi kohasel rannapüügipäevikulehel.

(2) Rannapüügipäevik on A5-formaadis ning koosneb kaante vahele köidetud 30-st originaallehest ja 30-st kopeerlehest, mis asetsevad vaheldumisi. Originaallehed on valget värvi ja kopeerlehed kollast värvi.

(3) Rannapüügipäeviku täidetud originaalleht edastatakse vastavalt kas kaluri kalapüügiloa või piiratud kalapüügiloa andjale iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks.

(4) Püügipäevikuleht antakse kalapüügiloa andjale üle või saadetakse tähtkirjaga püügipäeviku esikaanel toodud aadressil.

(5) Püügipäevikuleht esitatakse kalapüügiloa kehtivuse ajal ka juhul, kui aruandekuu jooksul püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud. Sel juhul märgitakse püügipäevikulehele, et püügil ei käidud või et saaki ei saadud.

§ 13. Püügipäevikulehe täitmise kord

(1) Püügipäevikulehe ülemine osa täidetakse rannapüügipäeviku esikaanele kantud andmete järgi. Kaluri nimi peab olema sama, mis on kalapüügiloal, mille alusel püük toimub.

(2) Püügipäevikulehe lahtrisse 1 «Püügile» kantakse püügivahendi püügile asetamise kuupäev. Püügile asetamise kuupäev märgitakse kaldal pärast püügivahendi püügile asetamist.

(3) Püügipäevikulehe lahtrid 2–5 täidetakse enne püügivahendi nõudmist, teised lahtrid vahetult enne kala maaletoomist, ümberlaadimist või võõrandamist, olenevalt sellest, milline neist tegevustest toimub esimesena. Ümberlaadimine käesoleva määruse tähenduses on kala laadimine ühelt laevalt või paadilt teisele ilma vahepealse maale lossimiseta.

(4) Lahtrisse 3 «Püügikoht» märgitakse:
1) merel – lisas 3 toodud kaardil näidatud väike püügiruut külje pikkusega 10 minutit;
2) siseveekogul – veekogu nimetus.

(5) Kalasaak märgitakse püügipäevikulehe lahtritesse 6–13 kilogrammides kalaliigiti püügivahendi tüüpide kaupa, lõhe ja meriforelli puhul lisatakse ka püütud isendite arv. Veetaimede koguja märgib kogutud veetaimede liigi ja koguse.

(6) Püügivahendi tüüp märgitakse püügipäevikulehe lahtrisse 4, kasutades järgmisi koode:
1) 1 – kastmõrd;
2) 2 – avaveemõrd suu kõrgusega 3 m ja üle selle;
3) 3 – ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m;
4) 4 – ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m;
5) 5 – juhtaiata mõrd;
6) 6 – rivimõrd;
7) 7–1 – silmutorbik;
8) 7–2 – silmumõrd;
9) 8–1 – nakkevõrk silmasuurusega alla 48 mm;
10) 8–2 – nakkevõrk silmasuurusega 48–72 mm;
11) 8–3 – nakkevõrk silmasuurusega 73–120 mm;
12) 8–4 – nakkevõrk silmasuurusega üle 120 mm;
13) 9 – kaldanoot;
14) 10 – põhjanoot ehk mutnik;
15) 11 – muu veonoot;
16) 12 – õngejada;
17) 13 – mail;
18) 14 – agariku tragi;
19) 15 – muud püügivahendid.

(7) Lõike 6 punktides 16 ja 17 nimetatud püügivahendite puhul kantakse püügipäevikulehe lahtrisse 5 konksude arv.

(8) Püügipäevikulehe osasse «Kokku» kantakse päevikulehe täitumisel või aruandeperioodi lõppedes summeeritud saak liigiti püügivahendite ja püügikohtade kaupa. Lahtrisse «Nõudmine» kantakse püügivahendi nõudmiste arv. Nõudmine käesoleva määruse tähenduses on kala püügivahendist väljavõtmine.

(9) Andmete esitaja märgib andmete esitamise kuupäevaks püügipäevikulehe postiasutusele edastamise või loa andjale üleandmise kuupäeva.

§ 14. Püügipäevikulehe kinnitamine

Andmete esitaja kinnitab püügipäevikulehele kantud andmete õigsust oma allkirjaga.

3. peatükk
ANDMETE ESITAMINE KALALAEVA KALAPÜÜGILOA ALUSEL TOIMUNUD PÜÜGI KOHTA

1. jagu
Püügiandmete esitamise üldnõuded

1. jaotis
Üldnõuded

§ 15. Määruse kohaldamine teise riigi lipu all sõitva laeva suhtes

Teise riigi lipu all sõitva laeva suhtes, millelt laaditakse kala ümber Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal või mis lossib kala Eesti sadamas, kohaldatakse määruse § 44.

§ 16. Andmete esitamise vorm ja sagedus

(1) Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimunud püügi kohta esitab loa omanik või tema esindaja andmed lisas 5 esitatud vormi kohasel kalalaeva kalapüügipäeviku lehel.

(2) Kalalaeva kalapüügipäevik on A4-formaadis ning koosneb 50-st kaante vahele köidetud originaallehest, 50-st eestikeelsest kopeerlehest ja 50-st ingliskeelsest kopeerlehest, mis asetsevad vaheldumisi. Originaallehed on valget värvi, eestikeelsed kopeerlehed kollast värvi ja ingliskeelsed kopeerlehed roosat värvi.

(3) Püügipäeviku täidetud originaalleht antakse üle või saadetakse tähtkirjaga Keskkonnaministeeriumile hiljemalt järgmistel kuupäevadel, välja arvatud lõikes 4 toodud juhul:
1) iga kuu 20. kuupäevaks selle kuu 1. kuupäevast 15. kuupäevani (k.a) täidetud püügipäevikulehed;
2) iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu 16. kuupäevast kuu lõpuni täidetud püügipäevikulehed.

(4) Kui püügireisi kestus ei võimalda edastada andmeid lõikes 3 toodud tähtaegadel, antakse püügipäevikuleht üle või saadetakse tähtkirjaga Keskkonnaministeeriumile 48 tunni jooksul pärast püügireisi lõppu. Püügireis käesoleva määruse tähenduses on ajavahemik sadamast kalapüügile minekust kuni sadamasse naasmiseni.

§ 17. Andmete esitamine pika püügireisi ajal

(1) Kui lossimine või ümberlaadimine toimub 15 või enam päeva pärast püüki, edastatakse Keskkonnaministeeriumile järgmised andmed:
1) pärast viimast andmete edastamist püütud või ümberlaaditud kalakogus kilogrammides liikide kaupa;
2) kalapüügipiirkond, kus püük sooritati. Kalapüügipiirkond käesoleva määruse tähenduses on piirkond, mis märgitakse kalapüügiloale. Eraldi märgitakse püük, mis sooritati teise riigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal või mitte ühegi riigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal.

(2) Lõikes 1 toodud teave edastatakse § 48 lõikes 2 toodud viisil iga 15 päeva järel, alates esimese loomuse võtmise kuupäevast kuni lossimiseni või ümberlaadimiseni. Lossimine käesoleva määruse tähenduses on kala sadamas laevalt mahalaadimine.

§ 18. Andmete esitamine paarispüügi puhul

Paarispüügi puhul peavad püügipäevikut mõlemad laevad. Laeva püügipäevikusse kantakse sama laeva pardale tõstetud kalakogus.

§ 19. Kapteni kohustused

(1) Laeva kapten kinnitab püügipäevikulehe iga rea oma initsiaalidega ja kirjutab alla püügipäeviku igale lehele.

(2) Kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikulehele kantud hinnanguline kalakogus on põhjendatud.

(3) Kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikulehe mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sissekanded on õiged.

2. jaotis
Püügipäeviku täitmine

§ 20. Püügipäeviku täitmise aeg

Püügipäevikut täidetakse iga päev hiljemalt kell 24.00, laeva saabumisel sadamasse ning merel korraldatava kontrolli ajal.

§ 21. Püügipäeviku sissekannete paigutus

(1) Püügipäevikulehe uus rida täidetakse:
1) iga merel oldud päeva kohta;
2) kui samal päeval toimub kalapüük mitmes erinevas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea, edaspidi ICES) püügipiirkonnas. ICES-i püügipiirkondade asukoht ja koordinaadid on antud lisas 1 toodud kaardil;
3) kui samal päeval toimub kalapüük mitmes erinevas kalapüügipiirkonnas.

(2) Püügipäeviku uus leht täidetakse:
1) kui kalapüügil kasutatakse erinevat püügivahendit või püügivahendit, mille võrgusilma suurus erineb eelnevalt kasutatud püügivahendi võrgusilma suurusest;
2) kalapüügi kohta, mis toimub pärast kala ümberlaadimist või lossimist;
3) eelmise lehekülje täitumisel.

§ 22. Laeva andmed

(1) Püügipäeviku iga lehe ülaserva märgitakse laeva või laevade kohta järgmised andmed:
1) lahtrisse 1 – laeva nimi ja raadiokutsung;
2) lahtrisse 2 – pardatähis;
3) lahtrisse 3 – kapteni nimi ja aadress;
4) lahtrisse 4 – sadamast kalapüügile lahkumise päev, kuu, tund ja sadam;
5) lahtrisse 5 – kalapüügilt sadamasse naasmise päev, kuu, tund ja sadam;
6) lahtrisse 6 – lossimise kuupäev ja koht, kui see erineb punktist 5;
7) lahtrisse 7 – ümberlaadimise puhul kuupäev, vastuvõtva laeva nimi, raadiokutsung, lipuriik ja pardatähis.

(2) Paarispüügi puhul märgitakse teise laeva nimi, pardatähis ja kapteni nimi selle laeva andmete alla, mille kohta püügipäevikut peetakse.

§ 23. Kalapüügiloa andmed

Püügipäevikulehe lahtrisse 23 märgitakse kalapüügiloa number, mille alusel püük toimub.

§ 24. Püügivahendite andmed

Püügipäevikulehe lahtritesse 8–10 märgitakse kasutatud püügivahendi tüüp, võrgusilma suurus millimeetrites ning püügivahendi suurus või püügivahendite arv vastavalt lisale 8.

§ 25. Kalapüügioperatsioonide andmed

(1) Püügipäevikulehele märgitakse laeva kalapüügioperatsioonide kohta järgmised andmed:
1) lahtrisse 11 – kuupäev iga merel oldud päeva kohta;
2) lahtrisse 12 – vastavalt lisas 8 antud määratlustele kalapüügioperatsioonide arv;
3) lahtrisse 13 – kalapüügi aeg, mis vastab merel veedetud tundide arvule, millest lahutatakse kalapüügipiirkonda minekuks, kalapüügipiirkondade vahel liikumiseks või kalapüügipiirkonnast naasmiseks, remondiks, avariideks või muuks otseselt kalapüügiga mitteseotud tegevuseks kulunud aeg. Kalapüügi aja hulka arvatakse kala otsimiseks kulunud aeg;
4) lahtrisse «ICES/NAFO püügipiirkond» – ICES-i püügipiirkond või Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (North-West Atlantic Fisheries Organisation, edaspidi NAFO) piirkond.
5) lahtrisse «Statistiline ruut» – lisas 2 toodud kaardi ruut, kust saadi suurem osa saagist;
6) lahtrisse «Teise riigi püügipiirkond» – teise riigi jurisdiktsiooni alla jääv veeala, kus püük toimus, kasutades riikide rahvusvahelisi lühikoode. Kui püük toimus avamerel, märgitakse koodiks «A».

(2) Lõike 1 punktis 5 nimetatud statistilise ruudu määrab ruudu geograafiline laius ja geograafiline pikkus. Ruudu geograafilist laiust tähistab kahekohaline numbrite kombinatsioon lisas 2 toodud kaardi paremal serval. Ruudu geograafilist pikkust tähistab ladina tähestiku suurtähe ja numbri kombinatsioon lisas 2 toodud kaardi allserval. Statistilise ruudu määratlemisel märgitakse esimesena geograafilise laiuse tähis, ruudu laiuse ja pikkuse tähised eraldatakse kaldkriipsuga.

§ 26. Andmed püütud kalade kohta

(1) Püügipäevikusse tuleb kanda iga pardale jäetud kalaliigi kogus, mille eluskaal ületab 50 kg. Eluskaal käesoleva määruse tähenduses on püütud kala kaal enne töötlemist.

(2) Püügipäevikulehe lahtrisse 15 märgitakse kala eluskaal kilogrammides või juhul, kui kasutatakse mahuteid, mahutite arv ning mahutis sisalduva kala eluskaalu keskmine netokaal kilogrammides.

(3) Lahtrisse 16 märgitakse vette tagasi lastud kala eluskaal kilogrammides või lahtris 15 toodud mahutite kaupa. 

(4) Kui saagis on alamõõdulist kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, üle lubatud kaaspüügiprotsendi, kantakse kohe pärast püügivahendi nõudmist püügipäeviku reale «Märkused» alamõõdulise kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, kogus, hinnanguline protsent kogusaagist, püügi koht, kuupäev ja kellaaeg.

§ 27. Püügipäeviku täitmine kalapüügipiirkonna ületamisel

Kui kalalaev ületab kalapüügipiirkonna selles kala püüdmata, märgitakse püügipäevikusse nimetatud piirkonda saabumise ja sellest lahkumise kuupäev ning kellaaeg.

2. jagu
Püügiandmete esitamise nõuded kalapüügil NAFO poolt reguleeritaval veealal

§ 28. Püügiandmete esitamise erinõuded NAFO poolt reguleeritaval veealal

(1) Andmed kala püügi kohta NAFO poolt reguleeritaval veealal (edaspidi reguleeritav veeala) esitatakse käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud korras käesolevas jaos toodud erisustega.

(2) Krevetipüügil piirkonnas 3L edastatakse Keskkonnaministeeriumile andmed sellest piirkonnast saadud krevetisaagi kohta kilogrammides iga 24 tunni järel kogu nimetatud piirkonnas krevetipüügil viibimise aja jooksul.

(3) Piirkonnas 3L krevetti püüdva või krevetipüüki alustada sooviva kalalaeva kapten teatab piirkonda 3L sisenemisest ja piirkonnast 3L väljumisest ning sisenemisel või väljumisel pardal olevatest krevetikogustest 24 tundi enne sisenemist või väljumist NAFO sekretariaadile ja Keskkonnainspektsioonile.

(4) Liikide püügil, millele on «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel kehtestatud blokk-kvoot, edastatakse Keskkonnaministeeriumile andmed nende liikide saagi kohta kilogrammides iga 48 tunni järel kogu nimetatud piirkonnas kalapüügil viibimise aja jooksul.

(5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed edastatakse § 48 lõikes 2 toodud viisil vahetult pärast kalapüügipäevikusse vastava sissekande tegemist.

§ 29. Püügipäeviku täitmine reguleeritaval alal

(1) Reguleeritavale veealale sisenemisel peab pardal olev kalakogus kilogrammides liikide kaupa, püügiaeg ja koht olema kantud püügipäevikusse.

(2) Püügipäevikusse kantakse andmed piirkondade kaupa. Hariliku karelesta ja ruske soomuslesta püügil piirkondades 3LNO esitatakse andmed püügi ja tagasiheidete kohta geograafilist asukohta tähistavate alaühikute suurusega 1° laiust ja 1° pikkust kaupa.

§ 30. Toodangu registreerimine

Reguleeritaval veealal kala püüdva laeva kapten peab pidama toodangupäevikut, kuhu jooksvalt kantakse laeval toodetud kala või kalatoodete kogused kilogrammides kalaliikide ja esitusviiside kaupa. Toodangupäevikut võib pidada paberkandjal või elektrooniliselt.

§ 31. Teated laeva tegevuse kohta

(1) Reguleeritaval veealal kala püüdva või veealale siseneda kavatseva kalalaeva kapten teatab laeva reguleeritavale veealale sisenemisest, reguleeritavalt veealalt väljumisest ning reguleeritaval veealal toimunud ümberlaadimisest.

(2) Teade laeva reguleeritavale veealale sisenemise kohta tuleb edastada vähemalt 6 tundi enne laeva sisenemist ja peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjestuses:
1) laeva nimi;
2) raadiokutsung;
3) pardatähis;
4) teate edastamise kuupäev, kellaaeg ja asukoha geograafilised koordinaadid, kust teade edastati;
5) teate liik: «ENTRY»;
6) NAFO piirkond, kuhu laev hakkab sisenema;
7) pardal olev kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni kalaliikide kaupa;
8) kapteni nimi;
9) sihtliik.

(3) Teade laeva reguleeritavalt veealalt väljumise kohta tuleb edastada vähemalt 6 tundi enne väljumist ja peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjestuses:
1) laeva nimi;
2) raadiokutsung;
3) pardatähis;
4) teate edastamise kuupäev, kellaaeg ja laeva asukoha geograafilised koordinaadid teate edastamise ajal;
5) teate liik: «EXIT»;
6) NAFO piirkond, kust laev lahkub;
7) pardal olev kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni kalaliikide kaupa;
8) kapteni nimi.

(4) Teade kala ümberlaadimise kohta reguleeritaval veealal tuleb edastada vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist ja peab sisaldama järgmisi andmeid järgmises järjestuses:
1) laeva nimi;
2) raadiokutsung;
3) pardatähis;
4) teate edastamise kuupäev, kellaaeg ja asukoha geograafilised koordinaadid, kust teade edastati;
5) teate liik: «TRANSFER»;
6) NAFO piirkond, kust laev lahkub;
7) ümberlaaditav kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni kalaliikide kaupa;
8) kapteni nimi.

(5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud teadetes võib kalaliikide kogusaagi, milles iga kalaliigi ümardatud saak on alla ühe tonni, märkida teatesse määratlemata kalana koodi «MZZ» all.

(6) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud teated edastatakse samaaegselt NAFO sekretariaadile ja Keskkonnainspektsioonile ning lõikes 4 nimetatud teade edastatakse samaaegselt NAFO sekretariaadile ja Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeeriumile edastatakse teated faksi numbril või elektronposti aadressil.

(7) Vahetult pärast lõigetes 2–4 nimetatud teate edastamist kantakse püügipäeviku reale «Märkused» teate edastamise kuupäev ja kellaaeg ning teate liigi täpsustus.

§ 32. Teadete edastamise vorm

(1) Paragrahvis 31 nimetatud teated edastatakse elektroonilise raporti vormis, mille elementide järjestus ja kannete määratlus on toodud lisas 10.

(2) Elektrooniline raport koosneb muutuva pikkusega piiritletud kannetest.

(3) Kanded esitatakse kujul «//VÄLJA KOOD/välja sisu//». Välja koodi märgitakse suurtähtedega, välja sisu väiketähtedega.

(4) Märk «//» ja välja kood näitavad kande algust. Välja koodi ja välja sisu eraldab teineteisest märk «/». Kui ühele väljale on vaja märkida mitu kannet, eraldatakse need üksteisest tühikutega.

(5) Märk «//», millele järgnevad tähed «SR», tähistab teate alustamist ning märgitakse iga teate algusesse. Märk «//», millele järgnevad tähed «ER», tähistab teate lõpetamist ning märgitakse iga teate lõppu.

3. jagu
Nõude püügiandmete esitamisele kalapüügil Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt reguleeritaval veealal

§ 33. Püügiandmete esitamise erinõuded Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni poolt reguleeritaval veealal

Andmed kala püügi kohta Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (North-East Atlantic Fisheries Commission, edaspidi NEAFC) poolt reguleeritaval veealal (edaspidi reguleeritav veeala) esitatakse käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud korras käesolevas jaos toodud erisustega.

§ 34. Sisenemise ja väljumise aja registreerimine

Püügipäeviku reale «Märkused» tuleb kanda iga reguleeritavale veealale sisenemise ja reguleeritavalt veealalt väljumise kuupäev ja kellaaeg.

§ 35. Toodangu registreerimine

Reguleeritaval veealal kala püüdva laeva kapten peab pidama toodangupäevikut, kuhu jooksvalt kantakse laeval toodetud kala või kalatoodete kogused kilogrammides kalaliikide ja esitusviiside kaupa. Toodangupäevikut võib pidada paberkandjal või elektrooniliselt.

§ 36. Teated laeva tegevuse kohta

(1) Reguleeritaval veealal kala püüdva või veealale siseneda kavatseva laeva kapten teatab laeva reguleeritavale alale sisenemisest, reguleeritavalt alalt väljumisest ning reguleeritaval alal toimunud ümberlaadimisest ja saadud saagist.

(2) Teade laeva reguleeritavale veealale sisenemise kohta edastatakse 6 kuni 12 tundi enne sisenemist. Teates märgitakse reguleeritavale veealale sisenemisel laeva pardal olev kalakogus.

(3) Teade nädala saakide kohta edastatakse esimest korda hiljemalt seitsmenda päeva lõpul pärast reguleeritavale veealale sisenemist. Kui püügireis kestab üle seitsme päeva, edastatakse hiljemalt esmaspäeva kella 12.00-ks andmed saakide kohta, mis püüti reguleeritaval veealal eelmisel nädalal kuni pühapäeva keskööni. See teade peab sisaldama andmeid püügipäevade arvu kohta, alates püügi algusest või alates eelmise saagiteate edastamisest.

(4) Teade laeva reguleeritavalt veealalt väljumise kohta edastatakse 6 kuni 8 tundi enne reguleeritavalt veealalt lahkumist. Teade peab sisaldama andmeid püügipäevade arvu ja alates püügi algusest või pärast viimase teate edastamist reguleeritaval veealal saadud saagi kohta.

(5) Teade ümberlaadimise kohta edastatakse ümberlaadimisest alates 24 tunni jooksul. Teade peab sisaldama andmeid laeva reguleeritaval veealal viibimise ajal toimunud ümberlaadimise käigus peale- ja mahalaaditud kalakoguse kohta.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud teadetes märgitakse kalaliikide kaupa kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni. Kalaliikide kogusaagi, milles iga kalaliigi ümardatud saak on alla ühe tonni, võib teatesse märkida täpsustamata kalana koodi «MZZ» all.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud teated edastatakse samaaegselt NEAFC-i sekretariaadile ja Keskkonnainspektsioonile ning lõigetes 3 ja 5 nimetatud teated samaaegselt NEAFC-i sekretariaadile ja Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeeriumile edastatakse teated faksi numbril või elektronposti aadressil.

(8) Vahetult pärast käesolevas paragrahvis nimetatud teate edastamist kantakse püügipäeviku reale «Märkused» teate edastamise kuupäev ja kellaaeg ning edastatud teate liik.

§ 37. Teadete edastamise vorm

(1) Paragrahvis 36 nimetatud teated edastatakse elektroonilise raporti vormis, mille elementide järjestus ja kannete määratlus on toodud lisas 11.

(2) Elektrooniline raport peab vastama § 32 lõigetes 2–5 toodud nõuetele.

4. jagu
Nõuded püügiandmete esitamisele kalapüügil Teravmägede püügipiirkonnas

§ 38. Püügiandmete esitamise erinõuded kalapüügil Teravmägede püügipiirkonnas

Andmed kala püügi kohta Teravmägede püügipiirkonnas esitatakse käesoleva peatüki 1. jaos sätestatud korras käesolevas jaos toodud erisustega.

§ 39. Teated püügitegevuse kohta

(1) Teravmägede püügipiirkonnas kala püüdva või püügipiirkonda siseneda kavatseva laeva kapten teatab Teravmägede püügipiirkonnas püügi alustamisest, püügi lõpetamisest, saagist ja ajutisest püügipiirkonnast lahkumisest.

(2) Teravmägede püügipiirkonnast püütud kala transportiva laeva kapten teatab püügipiirkonda saabumisest ja püügipiirkonnast lahkumisest.

(3) Teade püügi alustamise kohta edastatakse 12 kuni 24 tundi enne kalapüügi alustamist. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) laeva nimi;
2) pardanumber;
3) rahvusvaheline raadiokutsung;
4) püügi alustamise kuupäev ja teate edastamise kuupäev, kui see erineb püügi alustamise kuupäevast;
5) koha, kus laev kavatseb püüki alustada, geograafilised koordinaadid, väljendatuna kraadides ja minutites;
6) püügipiirkonda sisenemise ajal laeva pardal olev kalakogus eluskaalu kilogrammides liikide kaupa.

(4) Teade kalapüügi kohta edastatakse üks kord nädalas. Esimene teade edastatakse hiljemalt seitsmenda päeva lõpuks kalapüügi alustamisest ning järgmised teated iga seitsme päeva järel. Teade peab sisaldama pärast eelmise püügiteate edastamist või juhul, kui laev on püüdnud kala vähem kui nädal, pärast püügi alustamist toimunud püügi kohta järgmisi andmeid:
1) laeva nimi;
2) pardanumber;
3) rahvusvaheline raadiokutsung;
4) teate edastamise kuupäev;
5) laeva asukoha geograafilised koordinaadid teate edastamise ajal, väljendatuna kraadides ja minutites;
6) püügil oldud päevade arv ja püütud kalakogus eluskaalu kilogrammides liikide kaupa;
7) teiselt laevalt ümberlaadimise käigus vastu võetud kalakogus eluskaalu kilogrammides liikide kaupa ning eraldi iga laeva kohta, millelt kala vastu võeti.

(5) Teade püügi lõpetamise kohta edastatakse kalapüügi lõpetamisel või hiljemalt püügipiirkonnast lahkumisel. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) laeva nimi;
2) pardanumber;
3) rahvusvaheline raadiokutsung;
4) teate edastamise kuupäev;
5) laeva asukoha geograafilised koordinaadid teate edastamise ajal, väljendatuna kraadides ja minutites;
6) pärast eelmise, lõikes 4 nimetatud teate edastamist või juhul, kui laev on püüdnud kala vähem kui üks nädal, pärast püügi alustamist püügil oldud päevade arv ja püütud kalakogus eluskaalu kilogrammides liikide kaupa;
7) teistelt laevadelt ümberlaadimise käigus vastu võetud kalakogus eluskaalu kilogrammides liikide kaupa ning eraldi iga laeva kohta, millelt kala vastu võeti.

(6) Kui laev lahkub püügipiirkonnast vähemaks kui 24 tunniks, tuleb saata teade püügi lõpetamise kohta vastavalt lõikes 5 toodud nõuetele. Kui laev alustab enne 24 tunni möödumist püügipiirkonnast lahkumisest uuesti kalapüüki, tuleb saata teade püügi alustamise kohta, mis peab sisaldama lõikes 3 toodud andmeid. Püügi alustamise teade edastatakse hiljemalt enne püügi alustamist.

(7) Lõigetes 2, 3, 5 ja 6 nimetatud teated edastatakse paralleelselt Norra Kuningriigi Kalandusdirektoraadile ja Keskkonnainspektsioonile ning lõikes 4 nimetatud teade edastatakse paralleelselt Norra Kuningriigi Kalandusdirektoraadile ja Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeeriumile edastatakse teated faksi numbril või elektronposti aadressil.

§ 40. Püügipäeviku täitmine

(1) Püügipäevikusse kantakse püügiandmed iga püügioperatsiooni kohta hiljemalt enne järgmise püügioperatsiooni alustamist.

(2) Püügipäeviku lahtrisse 11 kantakse püügioperatsiooni alustamise kuupäev ja kellaaeg. Lahtrisse «Teise riigi püügipiirkond» kantakse laeva asukoha geograafilised koordinaadid püügioperatsiooni alguses ja lõpus. Lahtrisse 13 kantakse püügioperatsiooni kestus tundides ja minutites.

(3) Vahetult pärast § 39 lõigetes 3 kuni 6 nimetatud teate edastamist kantakse püügipäeviku reale «Märkused» teate edastamise kuupäev ja kellaaeg ning teate liigi täpsustus.

4. peatükk
ANDMETE ESITAMINE LOSSIMISE JA ÜMBERLAADIMISE KOHTA

1. jagu
Üldnõuded

§ 41. Lossimisandmete esitaja ja esitamise vorm

(1) Andmed kala lossimise kohta esitab:
1) kalalaeva kalapüügiloa, mille alusel lossitud kala püüti ja lossiti, omanik või tema esindaja;
2) kala lossinud laeva kapten, juhul, kui laevalt lossitakse merel ümberlaadimise käigus vastu võetud kala või tegu on teise riigi lipu all sõitva laevaga ja kala lossinud laeval ei ole kalalaeva kalapüügiluba.

(2) Andmed esitatakse kalapüügipäeviku lehel oleval lossimisdeklaratsioonil (edaspidi püügipäevikuleht) või lisas 6 toodud lossimisdeklaratsiooni eraldi vormil (edaspidi lossimisdeklaratsioon).

(3) Andmed esitatakse püügipäevikulehel, kui lossimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt Eesti sadamas.

(4) Andmed esitatakse püügipäevikulehel ja §-s 42 toodud juhul ka lossimisdeklaratsioonil, kui lossimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi sadamas.

(5) Iga laeva kohta tuleb täita vähemalt üks püügipäevikuleht või lossimisdeklaratsioon.

§ 42. Andmete esitamine lossimisel teise riigi sadamas

Kui lossimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi sadamas ja lossimiskoha pädev asutus nõuab lossimisandmete esitamist, esitatakse lossimisandmed lossimiskoha pädevale asutusele lossimisdeklaratsiooni ingliskeelsel koopial.

§ 43. Ümberlaadimise andmete esitaja ja esitamise vorm

(1) Andmed kala ümberlaadimise kohta esitab kala ümber laadinud laeva kapten kalapüügipäeviku lehel oleval ümberlaadimisdeklaratsioonil (edaspidi püügipäevikuleht) või lisas 6 toodud ümberlaadimisdeklaratsiooni eraldi vormil (edaspidi ümberlaadimisdeklaratsioon).

(2) Andmed esitatakse püügipäevikulehel, kui ümberlaadimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal.

(3) Andmed esitatakse ümberlaadimisdeklaratsioonil, kui ümberlaadimine toimub Eesti lipu all sõitvalt laevalt teise riigi jurisdiktsiooni alla jääval veealal ja selle riigi pädev asutus nõuab ümberlaadimise andmete esitamist.

(4) Iga sooritatud ümberlaadimise kohta täidetakse üks ümberlaadimisdeklaratsioon või püügipäevikuleht.

§ 44. Lossimis- ja ümberlaadimisandmete esitamine teise riigi laeva poolt

(1) Kui teise riigi lipu all sõitvalt laevalt laaditakse kala ümber Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal või teise riigi lipu all sõitev laev lossib kala Eesti sadamas, esitab selle laeva kapten Keskkonnaministeeriumile andmed lossimise või ümberlaadimise kohta.

(2) Esitada tuleb vähemalt lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsioonil märgitud andmed. Andmed võib esitada käesolevas määruses sätestatust erinevas vormis.

(3) Andmed esitatakse hiljemalt 48 tunni jooksul pärast lossimise või ümberlaadimise lõpetamist.

§ 45. Lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonide raamat

Lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioonide raamat on A4-formaadis ning koosneb 30-st kaante vahele köidetud originaallehest, 30-st eestikeelsest kopeerlehest ja 30-st ingliskeelsest kopeerlehest, mis asetsevad vaheldumisi. Originaallehed on valget värvi, eestikeelsed kopeerlehed kollast värvi ning ingliskeelsed kopeerlehed roosat värvi.

§ 46. Vormide edastamise sagedus

(1) Püügipäevikulehe, lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni originaal edastatakse täidetult Keskkonnaministeeriumile § 16 lõigetes 3 ja 4 toodud ajal.

(2) Kui ümberlaadimine toimub Eesti lipu all sõitvasse laeva, antakse ümberlaadimisdeklaratsiooni eestikeelne koopia üle vastuvõtva laeva kaptenile.

(3) Kui ümberlaadimise käigus vastu võetud kalakogus lossitakse Eesti sadamas, annab kala vastu võtnud laeva kapten ümberlaadimisdeklaratsiooni või püügipäevikulehe koopia üle või saadab tähtkirjaga Keskkonnaministeeriumile 48 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist või sadamasse saabumisel.

§ 47. Kapteni kohustused lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmisel

(1) Kapten kirjutab alla lossimisdeklaratsioonile.

(2) Laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnanguline kalakogus on põhjendatud.

(3) Laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et ümberlaadimisdeklaratsiooni mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sissekanded on õiged.

§ 48. Eelandmete esitamise viis ja sagedus

(1) Lossimise ning teise riigi lipu all sõitvale laevale ümberlaadimise kohta edastatakse Keskkonnaministeeriumile 48 tunni jooksul pärast lossimise või ümberlaadimise lõpetamist vähemalt järgmised andmed:
1) lossiva või ümberlaadiva laeva nimi;
2) ümberlaadimise puhul ka vastuvõtva laeva nimi, pardatähis ja kapteni nimi;
3) loa number, mille alusel püük toimus;
4) lossimise või ümberlaadimise aeg ja koht;
5) lossitud või ümberlaaditud kalakogus kilogrammides ja kala esitusviis püügipiirkondade ja liikide kaupa. Kala esitusviisi ei pea märkima, kui püütakse ainult kilu ja räime.

(2) Lõikes 1 loetletud andmed edastatakse Keskkonnaministeeriumile ühel alltoodud viisidest:
1) tähtkirjaga;
2) elektronpostiga;
3) interneti teel internetiankeedi täitmise kaudu;
4) mobiiltelefoni lühisõnumiga;
5) püügipäevikulehel või lossimisdeklaratsiooni lehel – faksiga või vastavalt käesolevas määruses sätestatud korrale.

§ 49. Andmete edastamine elektronpostiga ja internetiankeedi täitmise kaudu

(1) Andmete edastamisel elektronpostiga või internetiankeedi täitmise kaudu toimub andmete esitaja isikusamasuse tuvastamine paroolipõhiselt või isikutunnistuse alusel.

(2) Isik, kes soovib edastada andmeid elektronpostiga või internetiankeedi täitmise kaudu, esitab selleks Keskkonnaministeeriumile vastava taotluse, milles märgib oma nime, registrikoodi, elektronposti aadressi ning millisel viisil ta soovib andmeid esitada. Taotluse esitanud andmete esitajale väljastab Keskkonnaministeerium kasutajatunnuse ja parooli.

(3) Kasutajatunnus ja parool tuleb hoida salajas. Kui on kahtlus, et kasutajatunnus või parool on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, peab andmete esitaja sellest viivitamata teatama Keskkonnaministeeriumile.

(4) Andmete esitamiseks elektronpostiga või internetiankeedi täitmise kaudu peab andmete edastaja sisestama oma kasutajatunnuse ja parooli või lisama andmetele digitaalallkirja.

(5) Kui elektronpostiga või internetiankeedi kaudu esitatud andmed ei ole Keskkonnaministeeriumist sõltumatutel põhjustel Keskkonnaministeeriumi poolt infotehnoloogiliselt vastuvõetavad või avatavad, loetakse andmed esitamata jäetuks.

(6) Andmete esitamisel elektronpostiga saadetakse andmete esitajale andmete eduka edastamise korral sellekohane automaatne vastussõnum.

§ 50. Andmete esitamine mobiiltelefoni lühisõnumiga

(1) Andmete edastamisel mobiiltelefoni lühisõnumiga (edaspidi lühisõnum) toimub andmete esitaja isikusamasuse tuvastamine mobiiltelefoni numbri kaudu. Andmete edastamiseks lühisõnumiga teatab andmete esitaja Keskkonnaministeeriumile mobiiltelefoni numbri, millelt soovib andmeid esitada. Ühelt mobiiltelefoni numbrilt võib andmeid edastada üks andmete esitaja.

(2) Andmete eduka edastamise korral saadetakse andmete esitajale sellekohane automaatne vastussõnum.

2. jagu
Kalapüügipäeviku ja lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmine

§ 51. Täitmise aeg

(1) Lossimise andmed kantakse püügipäevikusse, lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni vahetult pärast lossimist.

(2) Ümberlaadimise andmed kantakse püügipäevikusse või deklaratsiooni vahetult pärast ümberlaadimist.

§ 52. Lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni kantavad andmed

Lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsioonile või püügipäeviku lehele märgitakse iga liigi kohta tegelikult lossitud kalakogus või hinnanguline ümberlaaditud kalakogus. Püügipäevikulehel olev lossimis- ja ümberlaadimisdeklaratsioon täidetakse üksnes viimasel selle püügireisi jooksul kasutatud lehel.

§ 53. Kala esitusviis

(1) Lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni või püügipäevikulehe real 17 märgitakse kala esitusviis, mis käesoleva määruse tähenduses on töötlemisviis.

(2) Andmete esitamisel Eesti sadamas või Eesti jurisdiktsiooni alla jääval veealal toimunud kala lossimise või ümberlaadimise kohta kasutatakse esitusviisi märkimisel järgmisi koode:
1) ROO – roogitud;
2) PEA – pea eemaldatud;
3) FIL – fileeritud;
4) TERVE – terve kala; märgitakse, kui kala pole töödeldud.

(3) Andmete esitamisel väljaspool Eesti jurisdiktsiooni alla jäävat veeala toimunud kala lossimise või ümberlaadimise kohta kasutatakse esitusviisi märkimisel järgmisi koode:
1) GUT – roogitud;
2) HEAD – pea eemaldatud;
3) FILLET – fileeritud;
4) WHOLE – terve kala; märgitakse, kui kala pole töödeldud.

(4) Kui kala on töödeldud muul kui lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud viisil, märgitakse esitusviisina kala töötlemise lühikirjeldus.

§ 54. Lossitud kalakoguste mõõtmisühik

Lahtrisse 18 märgitakse kala lossimisel kasutatud mahuti ja selle kaal kilogrammides. Nimetatud mahuti võib olla erinev püügipäevikulehe lahtrisse 15 märgitud mahutist.

§ 55. Lossitud või ümberlaaditud kala kogukaal liikide kaupa

Reale 19 märgitakse lossitud või ümberlaaditud kala kaal kilogrammides liikide kaupa. Pardal töödeldud kala puhul märgitakse kala kaal pärast töötlemist.

§ 56. Püügipiirkond

Püügipäevikulehe lahtrisse 22 või lossimis- või ümberlaadimisdeklaratsiooni lahtrisse «ICES/NAFO püügipiirkond» või «Teise riigi püügipiirkond» märgitakse vastavalt § 25 lõike 1 punktidele 4 ja 6 püügipiirkond, kust saak saadi.

5. peatükk
ANDMETE ESITAMINE KALA ESMAKOKKUOSTU KOHTA

§ 57. Esmakokkuostukviitung

(1) Andmed kala esmakokkuostu kohta esitab kala esmakokkuostja või tema esindaja kala esmakokkuostukviitungil.

(2) Kala esmakokkuostukviitungi täidetud originaal antakse Keskkonnaministeeriumile üle või saadetakse tähtkirjaga 48 tunni jooksul esmakokkuostu toimumisest, välja arvatud lõikes 3 toodud juhul. Esmakokkuostu toimumise ajaks käesoleva määruse tähenduses loetakse kala püüdjalt kala esmakokkuostjale või vastuvõtjale üleandmise hetke.

(3) Kala esmakokkuostja võib esmakokkuostukviitungile märgitavad andmed edastada Keskkonnaministeeriumile interneti teel internetiankeedi täitmise kaudu, faksiga või elektronposti teel. Niisugusel juhul antakse esmakokkuostukviitungi täidetud originaal Keskkonnaministeeriumile üle või saadetakse tähtkirjaga hiljemalt järgmistel kuupäevadel:
1) iga kuu 20. kuupäevaks selle kuu 1. kuupäevast 15. kuupäevani (k.a) täidetud esmakokkuostukviitungid;
2) iga kuu 5. kuupäevaks eelmise kuu 16. kuupäevast kuu lõpuni täidetud esmakokkuostukviitungid.

(4) Lõikes 3 nimetatud viisil andmete esitamist võimaldatakse §-s 49 toodud korras.

(5) Kui kala müüakse lossimiskohas, ei tohi kala enne esmakokkuostukviitungi täitmist mujale viia.

(6) Ostja ei pea täitma käesolevas peatükis toodud nõudeid, kui omandatud kala kasutatakse oma tarbeks ega müüda edasi.

§ 58. Kviitungi vorm

(1) Esmakokkuostukviitungi vorm on toodud lisas 7.

(2) Esmakokkuostukviitung on A5-formaadis. Esmakokkuostukviitungid on köidetud esmakokkuostukviitungite raamatusse.

(3) Esmakokkuostukviitungite raamatus on 50 originaallehte ja 100 kopeerlehte. Originaallehed on valget värvi ja kopeerlehed kollast ning roosat värvi.

(4) Kollane kopeerleht antakse müüjale ning roosa kopeerleht jääb ostjale.

§ 59. Esmakokkuostukviitungi täitmine

(1) Müüjana kantakse esmakokkuostukviitungile kalapüügiloa, mille alusel müüdav kala püüti, omanik.

(2) Vastavalt sellele, millise loa alusel müüdav kala püüti, kantakse esmakokkuostukviitungi lahtrisse «Kaluri kalapüügiluba» või «Kalalaeva kalapüügiluba» kalapüügiloa number.

(3) Lahtrid «Lossinud laeva nimi ja pardanumber» ning «Laeva kapten» täidetakse, kui müüdav kala püüti kalalaeva kalapüügiloa alusel. Lahtrisse «Laeva kapten» kantakse kapteni ees- ja perekonnanimi.

(4) Lahter «Kalur» täidetakse, kui püük toimus kaluri kalapüügiloa alusel. Lahtrisse kantakse loale kantud kaluri ees- ja perekonnanimi.

(5) Lahtrid «Suuruskategooria» ja «Värskuskategooria» täidetakse, kui antud kalaliigi kohta on kehtestatud vastavad kvaliteedinõuded.

(6) Lahtrisse «Esitusviis» märgitakse müüdava kala esitusviis, kasutades § 53 lõikes 2 toodud koode.

(7) Esmakokkuostukviitungi lahtrisse «Otstarve» kantakse müüdava kala kasutamise otstarve, mis võib olla inimtoit või tööstuslik otstarve. Tööstuslikuks otstarbeks kasutatava kalana märgitakse kõik tooted, mis müüakse jahu, õli või loomasööda valmistamiseks.

(8) Lahter «Isendite arv» täidetakse lõhe ja meriforelli puhul.

(9) Esmakokkuostukviitungil toodud hind peab vastama müügiarvel märgitud hinnale, millest on maha arvatud kaupade kättetoimetamistasu.

6. peatükk
ANDMETE VASTAVUS

§ 60. Andmete vastavus

Vastavuses peavad olema järgmised andmed:
1) püügipäevikusse kantud püügi ja lossimise või ümberlaadimise andmed;
2) lossimisdeklaratsiooni ja püügipäevikusse kantud lossimise andmed;
3) lossimisandmed ja esmakokkuostukviitungi andmed;
4) lossimise eelandmed ja vormil esitatud lossimisandmed;
5) ümberlaadinud laeva ja vastuvõtnud laeva kapteni poolt esitatud andmed ümberlaadimise kohta;
6) muud sama kalakogust või sama tegevust puudutavad andmed.

§ 61. Andmete vastavuse hindamine

(1) Andmete vastavuse hindamisel võetakse arvesse kõik antud kalakogusega tehtud toimingud.

(2) Kui püütud kalakogust on lossitud või ümber laaditud mitme partiina, võetakse arvesse kõigi lossimiste ja ümberlaadimiste andmed.

(3) Kui lossitud kalakoguse kohta on täidetud mitu esmakokkuostukviitungit või kui mitme lossitud koguse kohta täidetakse üks esmakokkuostukviitung, võetakse arvesse kõik selle lossitud või müüdud koguse kohta täidetud lossimisdeklaratsioonid ja püügipäevikulehed või esmakokkuostukviitungid.

§ 62. Andmete lubatav erinevus

(1) Lubatud on pardale jäetud kala püügipäevikusse märgitud või ümberlaaditud kala püügipäevikusse märgitud hinnangulise koguse ja lossitud koguse erinevus kuni 20%.

(2) Kui andmed erinevad lõikes 1 lubatust, tehakse andmete esitajale kirjalik järelepärimine, milles märgitakse andmete erinevus. Andmete esitaja peab 10 tööpäeva jooksul järelepärimise saamise päevast arvates esitama põhjendused andmete erinevuse kohta. Kui sätestatud tähtajaks ei vastata või vastuses esitatud põhjendus ei ole piisav, loetakse, et esitatud on valeandmed.

7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 63. Kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a. määruse nr 35 «Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» (RT I 1996, 12, 238; 1997, 16, 272; 1998, 64/65, 1011; 76, 1272; 1999, 8, 126; 68, 663; 69, 673; 78, 729; 98, 874; 2000, 34, 213; 81, 552; 97, 624; 2001, 17, 83; 2002, 44, 287; 52, 334) punktiga 3 kinnitatud «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord» tunnistatakse kehtetuks.

§ 64. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.
1 2847/1993/EMÜ (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1–16); 2807/1983/EMÜ (EÜT L 276, 10.10. 1983, lk 1–18); 2341/2002/EÜ (EÜT L 356 , 31/12/2002 lk 1–120); 2597/95/EÜ (EÜT L 270, 13/11/1995, lk 1–9); 2018/93/EMÜ (EÜT L 186, 28/07/1993, lk 1–9); 189/92/EMÜ (EÜT L 021, 30/01/1992, lk 4–6); 2791/1999/EÜ (EÜT L 337, 30/12/1999, lk 1–9); 1085/2000/EÜ (EÜT L 128, 29/05/2000, lk 1–43)

Peaminister Siim KALLAS

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 1

ICES-I PÜÜGIPIIRKONNAD

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 2

STATISTILISED RUUDUD

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 3

VÄIKESED PÜÜGIRUUDUD

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 4

RANNAPÜÜGIPÄEVIK NR [päeviku number] [lehekülje number]

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 5

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 6

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 7

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 8

PÜÜGIVAHENDITE KOODID, SUURUS VÕI ARV JA PÜÜGIVAHENDILE VASTAVATE KALAPÜÜGIOPERATSIOONIDE MÄÄRATLUS

Püügivahendi tüüp Kood Suurus või arv Püügioperatsioon
Põhjatraalnoot OTB Traali mudel1

Püügivahendi (püügivahendite) kasutuskordade arv

Piimtraal TBB Piimi pikkus ja piimide arv
Tragi DRB Tragi laius ja tragide arv
Paarispõhjatraal PTB Traali mudel1
Ankurdatud põhjanoot SDN Nooda kogupikkus
Ankurdamata põhjanoot SSC Nooda kogupikkus
Pelaagiline traalnoot OTM Traali mudel1
Pelaagiline paaristraal PTM Traali mudel1
Seinnoot PS Pikkus, kõrgus
Nakkevõrk GN Pikkus, kõrgus

Võrkude vettelaskmise kordade arv päevas

Seisevvõrk GNS Pikkus, kõrgus
Triiviv nakkevõrk GND Pikkus, kõrgus
Abar GTR Pikkus, kõrgus
Õngejada LL

Päeva jooksul vette lastud konksude ja jadade arv

Põhjaõngejada LLS
Triivõngejada LLD
Õngpüünised LHP

Päeva jooksul vette lastud konksude ja jadade arv kokku2

Lõkspüünised FPO

Päeva jooksul vette lastud lõkspüüniste arv

Muud püügivahendid MIS  

¹ Märkida traali mudel vastavalt võrgutootja määratlusele või võrgusuu ümbermõõt ehk võrgusilmade arv × võrgusilma suurus, kui need numbrid on teada.
2 Märkida konksude ja jadade arv eraldatuna sidekriipsuga.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 9

KALALIIKIDE KOODID

1. Läänemere kalaliikide koodid

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Tursk Gadus morhua COD
Kilu Sprattus sprattus SPR
Läänemere heeringas e räim Clupea harengus HER
Lõhe Salmo salar SAL
Meriforell Salmo trutta trutta TRS
Merisiig Coregonus lavaretus PLN
Kammeljas Scophthalmus maximus TUR
Lest Platichthys flesus FLE
Merilest Pleuronectes platessa PLE

2. Muude veealade kalaliikide koodid

Tabel 1. Peamised põhjakalad (välja arvatud lestalised)

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Atlandi meriahvenad (täpsustamata) Sebastes sp. RED
Atlandi tursk Gadus morhua COD
Euroopa süsikas e pollak Pollachius pollachius POL
Hall merikukk Eutrigla gurnardus GUG
Hõbemerluus Merluccius bilinearis HKS
Kilttursk Melanogrammus aeglefinus HAD
Kuldne meriahven Sebastes marinus REG
Merikuklased (täpsustamata) Triglidae GUX
Nokk-meriahven Sebastes mentella REB
Punane ameerika luts Urophycis chuss HKR
Punane merikukk Aspitrigla cuculus GUR
Põhjaatlandi süsikas e saida Pollachius virens POK

Tabel 2. Lestalised

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Atlandi merilest Pleuronectes platessa PLE
Harilik hiidlest Hippoglossus hippoglossus HAL
Harilik kammeljas Psetta maxima TUR
Harilik karelest Hippoglossoides platessoides PLA
Harilik merikeel Solea vulgaris SOL
Harilik soomuslest Limanda limanda DAB
Jõelest e lest Platichthys flesus FLE
Kammeljas Scophthalmus aquosus FLD
Lestalised (täpsustamata) Pleuronectiformes FLX
Merikeellased Solea sp. SOO
Pikklest Glyptocephalus cynoglossus WIT
Ruske soomuslest Limanda ferruginea YEL
Suvi-ebapaltus Paralichtys dentatus FLS
Süvalest Reinhardtius hippoglossoides GHL
Talilest Pseudopleuronectes americanus FLW
Väikesuulest Microstomus kitt LEM
  Grammatobothus polyphthalmus GRH

Tabel 3. Muud põhjakalad

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Ameerika emakala Macrozoarces americanus OPT
Ameerika merikurat Lophius americanus ANG
Atlandi merihunt Anarhichas lupus CAA
Atlandi pisitursk Microgadus tomcod TOM
Euroopa merikurat Lophius piscatorius MON
Gröönimaa tursk Gadus ogac GRC
Huulkalalane Tautogolabrus adspersus CUN
Kalju-tömppeakala Coryphaenoides rupestris RNG
Kerakalaline Sphoeroides maculatus PUF
Loode-Atlandi hariahven Lopholatilus chamaeleonticeps TIL
Lükoodid (täpsustamata) Lycodes sp. ELZ
Merihundid (täpsustamata) Anarhichas sp. CAT
Merikuradid (täpsustamata) Lophius sp. MNZ
Meriluts Brosme brosme USK
Merivarblane Cyclopterus lumpus LUM
Merlang Merlangus merlangus WHG
Molva Molva molva LIN
Niituimluts Phycis blennoides GFB
Niituimlutsud (täpsustamata) Phycis phycis FOR
Nolgused Myoxocephalus sp. SCU
Ogakuked Prionotus sp. SRA
Polaartursk Boreogadus saida POC
Põhja kuningkala Menticirrhus saxatilis KGF
Põhjakalad (täpsustamata)   GRO
Põhja-pikksaba Macrourus berglax RHG
Põhjaputassuu Micromesistius poutassou WHB
Põhjaskapp Stenotomus chrysops SCP
Sinine molva Molva dypterygia BLI
Tautog Tautoga onitis TAU
Tobias Ammodytes sp. SAN
Tursik Trisopterus esmarki NOP
Tähniline merihunt Anarhichas minor CAS
Valge ameerika luts Urophycis tenuis HKW

Tabel 4. Põhilised pelaagilised kalad

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Atlandi heeringas Clupea harengus HER
Atlandi makrell Scomber scombrus MAC

Tabel 5. Muud pelaagilised kalad

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Atlandi belamiid Sarda sarda BON
Atlandi väiketuun Euthynnus alletteratus LTA
Hall müntkala Peprilus triacanthus BUT
Harilik antsoa Anchoa mitchilli ANB
Harilik tuun Thunnus thynnus BFT
Hiid-hobumakrell Caranx hippos CVJ
Jaapani makrell Scomber japonicus MAS
Kavalla kuningmakrell Scomberomorus cavalla KGM
Kulduim-tuun Thunnus albacares YFT
Makrelllased (täpsustamata) Scombridae TUN
Makrellhaug Scomberesox saurus SAU
Makrelltuun Auxis thazard FRI
Mõõkkala Xiphias gladius SWO
Pelaagilised kalad (täpsustamata)   PEL
Pikkuim-tuun Thunnus alalunga ALB
Purikala Istiophorus platypterus SAI
Põhjamenheden Brevoortia tyrannus MHA
Sinikala Pomatomus saltatrix BLU
Sinine marliin Makaira nigricans BUM
Suursilm-tuun Thunnus obesus BET
Tähniline kuningmakrell Scomberomorus maculatus SSM
Valge odanina Tetrapturus albidus WHM
Vööttuun Katsuwonus pelamis SKJ

Tabel 6. Muud kalad

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Ameerika aloosa Alosa sapidissima SHA
Ameerika angerjas Anguilla rostrata ELA
Ameerika meriangerjas Conger oceanicus COA
Ameerika vrakkahven Polyprion americanus WRF
Atlandi hõbeateriin Menidia menidia SSA
Atlandi krookskala Micropogonias undulatus CKA
Lõhe Salmo salar SAL
Atlandi matsueel Opisthonema oglinum THA
Atlandi merinõel Strongylura marina NFA
Atlandi polaarhai Somniosus microcephalus GSK
Bairdsi-silepea Alepocephalus bairdii ALC
Besuugo Pagellus bogaraveo SBR
Euroopa angerjas Anguilla anguilla ELE
Euroopa anšoovis Engraulis encrasicolus ANE
Lõhed (täpsustamata) Salmo sp. TRO
Hailaadsed Selachimorpha sp. SKH
Hall varjukala Cynoscion regalis STG
Hallselgaloosa Alosa pseudoharengus ALE
Harilik heeringahai Lamna nasus POR
Harilik meriangerjas Conger conger COE
Harilik ogahai Squalus acanthias DGS
Harilik pagrus Pagrus pagrus RPG
Harilik pihklane Myxine glutinosa MYG
Harilik stauriid Trachurus trachurus HOM
Hiidhai Ceterhinius maximus BSK
Hikkorialoosa Alosa mediocris SHH
Hobumakrelllane Trachurus lathami RSC
Huntahven Dicentrarchus labrax BSS
Hõbekalad (täpsustamata) Argentina sp. ARG
Karekala Hoplostethus atlanticus ORY
Kefaallased (täpsustamata) Mugilidae MUL
Kilu Sprattus sprattus SPR
Koerhailased ja ogahailased Squalidae, Scyliorhinidae DGH
Kotkakeel Lepidorhombus whiffiagonis MEG
Kotkaskalalane Sciaenops ocellatus RDM
Kotkaskalalane Leiostomus xanthurus SPT
Kotkaskeellased Lepidorhombus sp. LEZ
Lambapea Archosargus probatocephalus SPH
Laternsabad Notoscopelus sp. LAX
Liivaahven Diplectrum formosum PES
Limapead (täpsustamata) Beryx sp. ALF
Lintuim Lepidopus caudatus SFS
Luukalad (täpsustamata)   FIN
Meritint Orthopristis chrysoptera PIG
Moiva Mallotus villosus CAP
Morilased (täpsustamata) Moridae MOR
Must-kiviahven Centropristis striata BSB
Ogahailased (täpsustamata) Squalidae DGX
Ogahailised (täpsustamata) Squaliformes SHX
Paaliad (täpsustamata) Salvelinus sp. CHR
Põhja-puguheeringas Dorosoma cepedianum SHG
Raid (täpsustamata) Raja sp. SKA
Sardiin Sardina pilchardus PIL
Seersantkala Rachycentron canadum CBA
Serioolid Seriola sp. AMX
Sile kammeljas Scophthalmus rhombus BLL
Silepead (täpsustamata) Alepocephalidae ALC
Sinihai Prionace glauca BSH
Siniselg-aloosa Alosa aestivalis BBH
Sinisuu-liftahven Helicolenus dactylopterus BRF
Stauriidid (täpsustamata) Trachurus sp. JAX
Süsisaba Aphanopus carbo BSF
Tarpoon Tarpon (=megalops) atlanticus TAR
Tavaline (Florida) pompaano Trachinotus carolinus POM
Trummkala Pogonias cromis BDM
Tuurakalad (täpsustamata) Acipenseridae STU
Tähniline varjukala Cynoscion nebulosus SWF
Urisejalased (täpsustamata) Pomadasyidae GRX
Valge ahven Morone americana PEW
Valge müntkala Peprilus alepidotus (=paru) HVF
Vikertint Osmerus mordax SMR
Vöödiline ahven Morone saxatilis STB
Tiigerkasshai Halaelurus natalensis HAK
India barrakuuda Sphyraena jello BAC
Ginea pompaano Trachinotus maxillosus TOO

Tabel 7. Selgrootud

Eestikeelne tavanimetus Teaduslik nimetus Kood
Aisopose süvameregarneel Pandalus montagui AES
Ameerika homaar Homarus americanus LBA
Atlandi kaljukrabi Cancer irroratus CRK
Atlandi kaunkarp Ensis directus CLR
Calico kammkarp Argopecten gibbus SCC
Ebakalmaar (täpsustamata) Loligo sp. SQC
Euroopa homaar Homarus gammarus LBE
Garneellased Crangonidae CRN
Harilik seepia Sepia officinalis CTC
Harilik süvameregarneel Pandalus borealis PRA
Harilik taskukrabi Cancer pagurus CRE
Hobuserauakrabi Limulus polyphemus HSC
Hulkharjasussid (täpsustamata) Polychaeta WOR
Islandi hiilakarp Arctica islandica CLQ
Islandi kammkarp Chylamys islandica ISC
Jonah' krabi Cancer borealis CRJ
Kalmaarid (täpsustamata) Loliginidae, Ommastrephidae SQU
Kammkarplased (täpsustamata) Pectinidae SCX
Kivikuningkrabi Lithodes maia KCT
Krevetlased Palaemonidae PAL
Krevett Palaemon serratus CPR
Kuninganna kammkarp Chlamys opercularis QSC
Kuningkrabi Chionoecetes opilio CRQ
Kõva merekarp Mercenaria mercenaria CLH
Lahe kammkarp Argopecten irradians SCB
Langust (täpsustamata) Palinurus sp. CRW
Liiva uurikkarp Mya arenaria CLS
Limused (täpsustamata) Mollusca MOL
Lühiuimeline kalmaar (Illex) Illex illecebrosus SQI
Lühiuimelised kalmaarid (täpsustamata) Illex sp. ILL
Magelanni kammkarp Placopecten magellanicus SCA
Merekarbid (täpsustamata) Prionodesmacea, Teleodesmacea CLX
Mereselgrootud (täpsustamata) Invertebrata INV
Merevähid ehk koorikloomad Crustacea CRU
Nooljas kalmaar Todarodes sag. Sagittatus SQE
Norra homaar Nephrops norvegicus NEP
Ogasiilik Strongylocentrotus sp. URC
Pikauimeline kalmaar (Loligo) Loligo pealei SQL
Punane krabi Geryon quinquedens CRR
Põhjamere garneel Crangon crangon CSH
Ranniklased (täpsustamata) Littorina sp. PER
Ronivähilised (täpsustamata) Reptantia CRA
Seepialased ja pisiseepialased Sepiidae, sepiolidae CTL
Stimpsoni suur valgkarp Spisula polynyma CLT
Suur kammkarp Pecten maximus SCE
Suur valgkarp Spisula solidissima CLB
Söödav südakarp Mytilus edulis MUS
Süvameregarneelid Pandalus sp. PAN
Tavaline rannakrabi Carcinus maenas CRG
Tavaline sinikrabi Callinectes sapidus CRB
Tõrikodalased (täpsustamata) Busycon sp. WHX
Viburhännakud (täpsustamata) Penaeus sp. PEN
Virgiinia hiidauster Crassostrea virginica OYA

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 10

NAFO REGULEERITAVAL VEEALAL PÜÜDVATE LAEVADE TEGEVUSE KOHTA EDASTATAVATE TEADETE ELEMENDID

1) Elementide järjestus

Välja jrk nr

Teate tüüp

Sisenemise teade Väljumise teade Ümberlaadimise teade
1 //SR //SR //SR
2 //FR/saatva lepingupoole nimi //FR/saatva lepingupoole nimi //FR/saatva lepingupoole nimi
3 //AD/adressaat //AD/adressaat //AD/adressaat
4 //SQ/järjekorranumber //SQ/järjekorranumber //SQ/järjekorranumber
5 //NA/laeva nimi //NA/laeva nimi //NA/laeva nimi
6 //RC/rahvusvaheline raadiokutsung //RC/rahvusvaheline raadiokutsung //RC/rahvusvaheline raadiokutsung
7 //XR/pardanumber //XR/pardanumber //XR/pardanumber
8 //DA/saatmise kuupäev //DA/saatmise kuupäev //DA/saatmise kuupäev
9 //TI/saatmise kellaaeg //TI/saatmise kellaaeg //TI/saatmise kellaaeg
10 //LA/laiuskraad saatmise hetkel //LA/laiuskraad saatmise hetkel //LA/laiuskraad saatmise hetkel
11 //LO/pikkuskraad saatmise hetkel //LO/pikkuskraad saatmise hetkel //LO/pikkuskraad saatmise hetkel
12 //TM/teate tüübi määramine: «ENT» //TM/teate tüübi määramine: «EXI» //TM/teate tüübi määramine: «TRA»
13 //DI/NAFO piirkond, kuhu laev hakkab sisenema //DI/NAFO piirkond, kuhu laev hakkab sisenema //KG/ümberlaadimisele kuuluv kalakogus kilogrammides
14 //OB/pardal olev kalakogus kilogrammides //CA/reguleeritaval alal püütud kalakogus kilogrammides //MA/kapteni nimi
15 //MA/kapteni nimi //MA/kapteni nimi //ER//
16 //TS/sihtliigid //ER//  
17 //ER//    

2) Kannete määratlus

Kanne Välja kood Tähemärkide või numbrite arv Kohustuslik (K) / valikuline (V) Märkused
Raporti alustamine SR   K Tähistab raporti alustamist
Kellelt FR 3 K Märgitakse riigi kood «EST»
Adressaat AD 4 K Märgitakse raporti saaja aadress, mis NAFO-le edastamisel on «XNW», Keskkonnainspektsioonile edastamisel «KKI» ja Keskkonnaministeeriumile edastamisel «KKM»
Järjekorranumber SQ 6 V Raporti seerianumber
Nimi NA 30 K Laeva nimi (ISO-8859.1)
Rahvusvaheline raadiokutsung RC 7 K Laeva rahvusvaheline raadiokutsung (International Radio Call Sign ehk IRCS)
Pardatähis XR 14 K Laeva pardanumber (ISO-8859.1)
Kuupäev DA 8 K Aasta, kuu ja päev asetuses AAAAKKPP
Kellaaeg TI 4 K Tunnid ja minutid universaalaja järgi asetuses TTMM
Laiuskraad LA 5 K S/NDDMM (WGS-84) nt //LA/N4600 = 46°00'North
Pikkuskraad LO 6 K E/WDDMM (WGS-84) nt //LO/W04631= 46°31'West
Sõnumi tüüp TM 3 K Raporti tüübi määramine: ENT/ /TRA/EXI
NAFO piirkond DI 2 K NAFO piirkond
Kapteni nimi MA 30 K Kalalaeva kapteni nimi
Kogus OB 3 tähemärki, 7 numbrit K Lisas 9 toodud kood. Reguleeritavale alale sisenemisel pardal olev kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni kalaliikide kaupa. Kasutatakse mitut paari välju, kuhu märgitakse liik ja kaal, jättes iga välja vahele tühiku, näiteks //OB/liik kaal liik kaal liik kaal//
Saak CA 3 tähemärki,

7 numbrit

K Lisas 9 toodud kood. Reguleeritaval alal püütud kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni kalaliikide kaupa.
        Kasutatakse mitut paari välju, kuhu märgitakse liik ja kaal, jättes iga välja vahele tühiku, näiteks //CA/liik kaal liik kaal liik kaal//
Ümber laaditud KG 3 tähemärki, 7 numbrit K Lisas 9 toodud kood. Ümberlaadimisele kuuluv kalakogus kilogrammides ümardatuna lähima 100 kg-ni kalaliikide kaupa. Kasutatakse mitut paari välju, kuhu märgitakse liik ja kaal, jättes iga välja vahele tühiku, näiteks //KG/liik kaal liik kaal liik kaal//
Sihtliigid TS 3 K Lisas 9 toodud kood; mitme liigi puhul jäetakse liikide vahele tühikud, näiteks //TS/liik liik liik//
Raporti lõpp ER   K Raporti lõpp

Keskkonnaminister Heiki KRANICH

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 «Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord»
lisa 11

NEAFC-I REGULEERITAVAL VEEALAL PÜÜDVATE LAEVADE TEGEVUSE KOHTA EDASTATAVATE TEADETE VORMID

1) Teade laeva sisenemise kohta reguleeritavale alale

Kanne Välja kood Kohustuslik (K) / valikuline (V) Märkused
Teate alustamine SR K Süsteemi element. Tähistab teate algust
Aadress AD K Teate element. Teate edastamisel NEAFC-ile märgitakse «XNE», teate edastamisel Keskkonnainspektsioonile «KKI» ja Keskkonnaministeeriumile «KKM»
Järjekorranumber SQ K Teate element. Järjekorranumber jooksval aastal
Teate tüüp TM K Teate element. Sisenemise teate puhul märgitakse «ENT»
Raadiokutsung RC K Laeva registreeringu element. Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Kalapüügireisi number TN V Tegevuse element. Kalapüügireisi järjekorranumber jooksval aastal
Laeva nimi NA V Laeva registreeringu element
Liikmesriigisisene viitenumber IR V Laeva registreeringu element. Unikaalne liikmesriigi laeva number, mille ees on lipuriigi kood «EST»
Laeva pardanumber XR V Laeva registreeringu element. Laeva pardale kantud number
Laiuskraad LA K Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Pikkuskraad LO K Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Kogus pardal: OB      Tegevuse element. Laeva pardal olev kalakogus liikide kaupa. Kui vaja, võib märkida mitu.
– liik   K Lisas 9 toodud kood.
– eluskaal   K Eluskaal kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kg-ni
Kuupäev DA K Teate element. Edastamise kuupäev
Kellaaeg TI K Teate element. Edastamise kellaaeg
Teate lõpp ER K Süsteemi element. Tähistab teate lõppu

2) Teade laeva reguleeritavalt alalt väljumise kohta

Kanne Välja kood Kohustuslik (K) / valikuline (V) Märkused
Teate alustamine SR   K Süsteemi element. Tähistab teate algust
Aadress AD K Teate element. Teate edastamisel NEAFC-ile märgitakse «XNE», teate edastamisel Keskkonnainspektsioonile «KKI» ja Keskkonnaministeeriumile «KKM»
Järjekorranumber SQ K Teate element. Järjekorranumber jooksval aastal
Teate tüüp TM K Teate element. Väljumise teate puhul märgitakse «EXI»
Raadiokutsung RC K Laeva registreeringu element. Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Kalapüügireisi number TN V Tegevuse element. Kalapüügireisi järjekorranumber jooksval aastal
Laeva nimi NA V Laeva registreeringu element
Liikmesriigisisene viitenumber IR V Laeva registreeringu element. Unikaalne liikmesriigi laeva number, mille ees on lipuriigi kood «EST»
Laeva pardanumber XR V Laeva registreeringu element. Laeva pardale kantud number
Laiuskraad LA V Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Pikkuskraad LO V Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Nädalane saak:    CA      Tegevuse element. Pardale jäetud kogusaak liikide kaupa, mis on saadud alates püügi alustamisest reguleeritaval alal või pärast viimase saagi teate edastamist. Kui vaja, võib märkida mitu.
– liik   K Lisas 9 toodud kood.
– eluskaal   K Eluskaal kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kg-ni
Püügipäevad DF K Tegevuse element. Reguleeritaval alal püügil oldud päevade arv alates kalapüügi alustamisest reguleeritaval alal või viimase saagi teate edastamisest
Kuupäev DA K Teate element. Edastamise kuupäev
Kellaaeg TI K Teate element. Edastamise kellaaeg
Teate lõpp ER K Süsteemi element. Tähistab teate lõppu

3) Teade laeva saakide kohta reguleeritaval alal

Kanne Välja kood Kohustuslik (K) / valikuline (V) Märkused
Teate alustamine SR K Süsteemi element. Tähistab teate algust
Aadress AD K Teate element. Teate edastamisel NEAFC-ile märgitakse «XNE», teate edastamisel Keskkonnainspektsioonile «KKI» ja Keskkonnaministeeriumile «KKM»
Järjekorranumber SQ K Teate element. Järjekorranumber jooksval aastal
Teate tüüp TM K Teate element. Saagi teate puhul märgitakse «CAT»
Raadiokutsung RC K Laeva registreeringu element. Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Kalapüügireisi number TN V Tegevuse element. Kalapüügireisi järjekorranumber jooksval aastal
Laeva nimi NA V Laeva registreeringu element
Liikmesriigisisene viitenumber IR V Laeva registreeringu element. Unikaalne liikmesriigi laeva number, mille ees on lipuriigi kood «EST»
Laeva pardanumber XR V Laeva registreeringu element. Laeva pardale kantud number
Laiuskraad LA V Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Pikkuskraad LO V Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Nädalane saak:    CA    Tegevuse element. Pardale jäetud kogusaak liikide kaupa, mis on saadud alates püügi alustamisest reguleeritaval alal või pärast viimase saagi teate edastamist. Kui vaja, võib märkida mitu.
– liik   K Lisas 9 toodud kood.
– eluskaal   K Eluskaal kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kg-ni
Püügipäevad DF K Tegevuse element. Reguleeritaval alal püügil oldud päevade arv alates kalapüügi alustamisest reguleeritaval alal või viimase saagi teate edastamisest
Kuupäev DA K Teate element. Edastamise kuupäev
Kellaaeg TI K Teate element. Edastamise kellaaeg
Teate lõpp ER K Süsteemi element. Tähistab teate lõppu

4) Teade ümberlaadimise kohta reguleeritaval alal

Kanne Välja kood Kohustuslik (K) / valikuline (V) Märkused
Teate alustamine SR   K Süsteemi element. Tähistab teate algust
Aadress AD K Teate element. Teate edastamisel NEAFC-ile märgitakse «XNE», teate edastamisel Keskkonnainspektsioonile «KKI» ja Keskkonnaministeeriumile «KKM»
Järjekorranumber SQ K Teate element. Järjekorranumber jooksval aastal
Teate tüüp TM K Teate element. Ümberlaadimise teate puhul märgitakse «TRA»
Raadiokutsung RC K Laeva registreeringu element. Laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Kalapüügireisi number TN V Tegevuse element. Kalapüügireisi järjekorranumber jooksval aastal
Laeva nimi NA V Laeva registreeringu element
Liikmesriigisisene viitenumber IR V Laeva registreeringu element. Unikaalne liikmesriigi laeva number, mille ees on lipuriigi kood «EST»
Laeva pardanumber XR V Laeva registreeringu element. Laeva pardale kantud number
Laiuskraad LA V Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Pikkuskraad LO V Tegevuse element. Laeva asukoht teate edastamise ajal
Maha- või pealelaaditud kalakogus: KG    Reguleeritaval alal maha- või pealelaaditud kalakogus liikide kaupa. Kui vaja, võib märkida mitu.
– liik   K Lisas 9 toodud kood.
– eluskaal   K Eluskaal kilogrammides, ümardatuna lähima 100 kg-ni
Kuhu ümber laaditud TT K1 Laeva registreeringu element. Vastuvõtva laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Kust ümber laaditud TF K1 Laeva registreeringu element. Üleandva laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Kuupäev DA K Teate element. Edastamise kuupäev
Kellaaeg TI K Teate element. Edastamise kellaaeg
Teate lõpp ER K Süsteemi element. Tähistab teate lõppu

1 – Märkida sobiv.

Keskkonnaminister Heiki KRANICH