Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.05.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 06.11.2004 Avaldamismärge: RT I 2003, 35, 231 Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise kord ning sõjalise valmisoleku astmed Vastu võetud 03.04.2003 nr 113 Määrus kehtestatakse «Rahuaja riigikaitse seaduse» (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69) § 5 lõike 2 punkti 4, § 20 lõike 3 ja § 21 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Mobilisatsiooni mõiste ja määruse reguleerimisala (1) Mobilisatsioon on kaitsejõudude ning riigi majanduse ja institutsioonide viimine rahuaja seisundist sõjaaja seisundisse. (2) Kaitseväe mobilisatsioon on kaitseväe viimine rahuaegselt ülesehituselt ja koosseisudelt sõjaaegsele ülesehitusele ja koosseisudele. (3) Käesolev määrus sätestab kaitseväe mobilisatsiooni (edaspidi mobilisatsioon) ettevalmistamise ja läbiviimise korra ning kaitseväe sõjalise valmisoleku (edaspidi valmisolek) tõstmise korra sõjalise valmisoleku astmete (edaspidi valmisolekuaste) rakendamise kaudu. § 2. Mobilisatsiooni ulatus (1) Mobilisatsiooni ulatuse otsustab pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Vabariigi Valitsus. (2) Sõjaseisukorra ajal otsustab mobilisatsiooni ulatuse pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist kaitseväe ülemjuhataja. § 3. Ülesannete jaotus (1) Kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine ning kaitseväe valmisoleku tõstmine on Kaitseministeeriumi ja kaitseväe juhataja ühine ülesanne, mille täitmisele kaasatakse riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja teised isikud seaduses ettenähtud alustel ja korras. (2) Kaitseväe juhataja vastutab kaitseväe mobilisatsiooniplaanide koostamise, sõjaaja üksuste arvestuse ja formeerimise eest ning Kaitseministeerium mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku täiendava materiaalse ressursi kasutuselevõtu ning riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute kaasamise eest. (3) Kaitseväe mobilisatsioon viiakse läbi hajutatult. Mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine toimub riigikaitseosakondade ning kaitseringkondade ja erikaitsepiirkondade staapide (edaspidi territoriaalsed staabid) kaudu. (4) Vabariigi Valitsus paneb vajadusel täidesaatva riigivõimu asutustele kaitseväe mobilisatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ning kaitseväe valmisoleku tõstmisega seotud täiendavaid ülesandeid. (5) Kohalikud omavalitsused ja teised isikud osalevad sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel seaduses sätestatud alustel. § 4. Kaitseväe valmisolek (1) Kaitseväe valmisolek jaguneb: 1) alaline valmisolek; 2) kõrgendatud valmisolek; 3) tõrjevalmisolek; 4) täielik valmisolek. (2) Alaline valmisolek on kaitseväe igapäevane seisund. Alaline valmisolek peab tagama kaitseväe rahuaja ülesannete täitmise ja valmisoleku üleminekuks kõrgemasse valmisolekusse. (3) Kõrgendatud valmisolek ja tõrjevalmisolek saavutatakse vastavate valmisolekuastmete rakendamise kaudu. (4) Täielik valmisolek saavutatakse mobilisatsiooni läbiviimise kaudu. § 5. Kaitseväe valmisoleku tõstmine (1) Kaitseväe valmisoleku tõstmine toimub valmisolekuastmete rakendamisega. (2) Valmisolekuastmed on abinõude süsteem, millega järk-järgult tõstetakse kaitseväe valmisolekut sõjalise jõu kasutamiseks ilma mobilisatsiooni väljakuulutamiseta ning mis võimaldab adekvaatselt reageerida Eesti Vabariiki ähvardavale ohule või täita Eesti Vabariigi rahvusvahelisi kohustusi. (3) Valmisolekuastmete rakendamise otsustab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus ning selle peab heaks kiitma Riigikogu. Riigikogu poolt sõjalise valmisoleku tõstmise heakskiitmise arutamine ei peata valmisolekuastme rakendamist. (4) Kui Riigikogu ei kiida sõjalise valmisoleku tõstmist heaks, ei tohi Vabariigi Valitsus rakendada edasisi abinõusid sõjalise valmisoleku tõstmiseks ning peab lõpetama ettevõetud abinõude rakendamise. § 6. Kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel kasutusele võetavad varad Kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel võetakse kasutusele järgmised varad: 1) kaitseväe varad; 2) lepingute alusel kasutusele võetav vara; 3) mobilisatsioonivaru; 4) muu riigivara riigivara ümberjaotamise korra alusel; 5) sundkoormiste rakendamisel saadav vara. § 7. Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks kasutatavad eelarvelised vahendid Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks võetakse kooskõlas «Riigieelarve seadusega» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69) kasutusele järgmised eelarvelised vahendid: 1) Vabariigi Valitsuse reserv; 2) riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmisest saadavad vahendid; 3) stabiliseerimisreserv; 4) riigilaenu arvel saadavad vahendid; 5) riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega selleks eraldatud vahendid. § 8. Mobilisatsiooni riiklik keskregister (1) Kaitseväekohustuslaste, sõjaaja üksuste isikkoosseisuga komplekteerituse ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajaliku materiaalse ressursi üle keskse arvestuse pidamine toimub mobilisatsiooni riiklikus keskregistris. (2) Mobilisatsiooni riikliku keskregistri pidamine toimub vastavalt registri pidamise põhimäärusele, kus sätestatakse registri vastutav töötleja ja volitatud töötlejad. 2. peatükk SÕJAAJA ÜKSUSED § 9. Sõjaaja üksused (1) Sõjaaja üksus käesoleva määruse tähenduses on kaitseväe sõjaaja struktuuri kuuluv üksus. Kaitseväe sõjaaja struktuuri kuuluvad ka piirivalves ja Kaitseliidus sõjalise väljaõppe saanud reservväelastest moodustatud sõjaaja üksused. (2) Sõjaaja üksuste valmidusaste täita sõjalisi ülesandeid määratakse vastavuses neile operatiivplaanides ettenähtud ülesannetega. Sõjaaja üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste. Sõjaaja üksused jagunevad valmidusastme järgi alalises valmiduses olevateks üksusteks, kiirreageerimisüksusteks ja põhivalmiduses olevateks üksusteks. (3) Alalises valmiduses olevad üksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest. (4) Kiirreageerimisüksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, valmisoleku reservi kuuluvatest ja vastava lepingu sõlminud reservväelastest ning valmidusreservi kuuluvatest reservväelastest, kelle ajateenistuse läbimisest on möödunud kuni üks aasta. Kiirreageerimisüksuste relvastus ja varustus on rahuajal täielikult komplekteeritud. Valmisoleku reservi kuuluvatele reservväelastele korraldatakse õppekogunemine vähemalt üks kord aasta jooksul. (5) Põhivalmiduses olevad üksused koosnevad lepingulises tegevteenistuses olevatest kaitseväelastest, reservväelastest, kelle ajateenistuse läbimisest on möödunud kuni kaksteist aastat, ning § 14 lõikes 5 nimetatud reservväelastest. Põhivalmiduses olevate üksuste relvastus ja varustus komplekteeritakse kaitseväe varadest, mobilisatsioonivarust, muust riigivarast, lepingute alusel kasutusele võetavast varast ja sundkoormiste rakendamise teel saadavast varast ning neile korraldatakse õppekogunemine vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. (6) Vabariigi Valitsus sätestab kaitseväe ülesehituses kaitseväe struktuuri kuuluvate sõjaaja üksuste jagunemise otstarbe järgi ning valmidusastme järgi täita sõjaaja ülesandeid. (7) Kaitseminister kinnitab kaitseväe juhataja ettepanekul oma käskkirjaga nõuded sõjaaja üksuse varustatusele, väljaõppe tasemele ja reageerimiskiirusele. (8) Sõjaaja üksuste ja nende isikkoosseisuga komplekteerituse üle peavad arvestust kaitseväe juhataja ja talle alluvad ülemad ning vastavad andmed kantakse mobilisatsiooni riiklikusse keskregistrisse. § 10. Sõjaaja ametikoht (1) Sõjaaja ametikoht on ametikoht kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisus. (2) Sõjaaja ametikohad täidetakse tegevteenistuses olevate kaitseväelastega ja reservväelastega. Sõjaaja ametikohale võidakse määrata ka vastava väljaõppe saanud ajateenija. (3) Lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane või reservväelane määratakse sõjaaja ametikohale rahuajal. Reservväelase määramine sõjaaja ametikohale jõustub tema asumisel tegevteenistusse (õppekogunemisel või mobiliseerimisel). Lepingulises tegevteenistuses oleva kaitseväelase määramine sõjaaja ametikohale jõustub vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 151 lõikele 3 kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras. § 11. Sõjaaja üksuste formeerimine Sõjaaja üksuste formeerimine kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel toimub kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras. Kaitseväe juhataja näeb ette sõjaaja üksuste formeerimiskohtade määramise, formeerimist teostava struktuuri moodustamise, varustuse formeerimiskohtadesse hajutamise ja muude formeerimiseks vajalike abinõude rakendamise. 3. peatükk KAITSEVÄETEENISTUSKOHUSTUSLASED JA TEENISTUS RESERVIS § 12. Kutsealused Kutsealuse üle arvestuse pidamist ja tema ajateenistusse kutsumist korraldab Kaitseministeerium riigikaitseosakonna kaudu vastavalt «Kaitseväeteenistuse seadusele» (RT I 2000, 28, 167; 2001, 34, 190; 47, 260; 58, 353; 97, 604; 100, 648; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 4, 22; 13, 69). § 13. Ajateenistus (1) Ajateenistuse käigus antakse ajateenijale sõjaline väljaõpe tegutsemiseks sõjaaja üksuse või allüksuse koosseisus. Ajateenijad õpetatakse välja üksuste või allüksuste kaupa. Ajateenistuse käigus antava sõjalise väljaõppe nõuded kehtestab vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 16 lõikele 1 kaitseväe juhataja. (2) Ajateenistuskohustuse täitnud ajateenija arvatakse reservi ning määratakse sõjaaja ametikohale, kui teda ei ole ajateenistuse käigus sõjaaja ametikohale määratud. § 14. Teenistus reservis (1) Reservväelaste sõjaaja ametikohtadele määramisel komplekteeritakse sõjaaja üksused ühe üksuse või allüksuse koosseisus väljaõppe saanud reservväelastest. Käesolevas lõikes sätestatust võib kõrvale kalduda üksnes erandjuhul. (2) Reservväelane võidakse määrata pärast ajateenistuse läbimist valmidusreservi (kiirreageerimisüksuse koosseisu). Valmidusreservis oleku ajal on reservväelane lisaks «Kaitseväeteenistuse seaduse» §-s 128 sätestatule kohustatud teatama riigikaitseosakonnale oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1297 lõikele 2 kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul, ning teavitama riigikaitseosakonda viivitamatult nende andmete muutumisest. (3) Pärast aastast teenistust valmidusreservis läheb reservväelane koos oma sõjaaja üksusega põhivalmiduses olevasse reservi. Põhivalmiduses olevasse reservi võidakse reservväelane määrata ka kohe pärast ajateenistuse läbimist. (4) Hiljemalt kaheteistkümne aasta möödumisel ajateenistuse läbimisest vabastatakse reservväelane sõjaaja ametikohalt ja arvatakse täiendusreservi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud vabastamist võidakse mitte kohaldada ohvitseri või allohvitseri auastmes reservväelaste, samuti valmisoleku reservi kuuluvate või Kaitseliidu liikmetest reservväelaste suhtes. (6) Täiendusreservi üle peetakse sõjaaja üksuste põhist arvestust. § 15. Reservväelase sõjaaja ametikohale määramine ja vabastamine (1) Reservväelane määratakse sõjaaja ametikohale ja vabastatakse sealt kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras. (2) Reservväelase määramine sõjaaja ametikohale ja sealt vabastamine kantakse mobilisatsiooni riiklikusse keskregistrisse. (3) «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 138 alusel mobilisatsioonist vabastatud reservväelast ei määrata sõjaaja ametikohale. Kui nimetatud sätte alusel mobilisatsioonist vabastatud reservväelane on määratud sõjaaja ametikohale, siis vabastatakse ta sõjaaja ametikohalt. § 16. Reservväelase teavitamine (1) Reservväelast teavitatakse sõjaaja ametikohale määramisest ja sealt vabastamisest ning tema sõjaaja üksuse valmidusastme muutumisest posti teel. (2) Kaitseväeteenistuse tunnistusse märgitakse reservväelase sõjaaja ametikoht, sõjaaja üksuse nimi või tunnus ning kogunemiskoht ja ilmumise tähtaeg kaitseväe valmisoleku tõstmisel. § 17. Reservväelase tegevteenistusse kutsumine kaitseväe valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni läbiviimisel (1) Valmisolekuastme kehtestamisel kutsutakse reservväelane teenistusse õppekogunemise kutsega. Reservväelase kutsub õppekogunemisele territoriaalne staap. (2) Mobilisatsiooni korral kutsutakse reservväelane teenistusse kaitseväe juhataja või ülemjuhataja mobilisatsioonikäsuga. (3) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni korral on sõjaaja ametikohale määratud reservväelane kohustatud ilmuma kaitseväeteenistuse tunnistuses märgitud kogunemiskohta määratud tähtaja jooksul, kui kutses või mobilisatsioonikäsus ei ole teatatud teisiti. (4) Kutse õppekogunemisele või mobilisatsioonikäsk toimetatakse reservväelasele kätte posti teel, avaldatakse ajalehes või ringhäälingu kaudu vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduses» sätestatule. Mobilisatsioonikäsk või kutse õppekogunemisele võidakse anda vastava sõjaaja üksuse koosseisu kuuluvale reservväelasele üldkorraldusena, nimetades ainult sõjaaja üksuse nime või tunnuse, ilma reservväelase nime nimetamata. (5) Eesti territooriumi vastu suunatud agressiooni korral on sõjaaja ametikohale määratud reservväelane kohustatud vastavalt «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 137 lõikele 1 1 ilmuma kogunemiskohta sellekohast korraldust ära ootamata. 4. peatükk KAITSEVÄE VALMISOLEKU TÕSTMISEKS JA MOBILISATSIOONI LÄBIVIIMISEKS KASUTUSELE VÕETAVAD VARAD § 18. Kaitseväe varad (1) Kaitseväe vara käesoleva määruse tähenduses on riigivara, mida kaitsevägi valdab riigivara valitsema volitatud asutusena vastavalt «Riigivaraseadusele» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 24, 133; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69). (2) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel annab Kaitseliit tema valdusesse tasuta antud riigivara üle kaitseväe valdusesse kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja sellekohase käsu alusel, kusjuures vastavalt «Riigivaraseaduse» § 10 1 lõikele 4 ei kohaldata sellisele üleandmisele nimetatud seaduses sätestatud riigivara üleandmise korda. (3) Kaitseväe valmisoleku tõstmiseks ja mobilisatsiooni läbiviimiseks vajalik materiaalne ressurss peab olema kaitseväe varade hulgas, kui seda nõuab sellise ressursi kiire kasutuselevõtu vajadus. (4) Kaitseväe juhataja kehtestab kaitseväe varade hulgas puutumatu varu suuruse ja sortimendi. Puutumatu varu suurust arvestatakse lahingupäevade kaupa. Puutumatu varu võetakse kasutusele kaitseväe juhataja poolt kehtestatud korras. § 19. Lepingute alusel kasutusele võetav vara (1) Kaitseministeerium korraldab hankelepingute sõlmimist täiendava vara saamiseks sõjaaja üksustega. Sellised lepingud sõlmitakse eelnevalt vastavuses kaitseväe sõjaaja üksuste vajadustega ja nende täitmine nähakse ette kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel. (2) Kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel võidakse sõlmida täiendavaid hankelepinguid. § 20. Mobilisatsioonivaru (1) Mobilisatsioonivaru moodustatakse «Riigireservi seaduse» (RT I 1994, 91, 1529; 1996, 48, 941; 49, 953; 1998, 60, 952; 2000, 95, 613; 26, 147; 2001, 100, 646; 2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 13, 69) alusel. (2) Mobilisatsioonivaru võidakse kasutusele võtta Vabariigi Valitsuse otsuse alusel kaitseväe valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks. (3) Mobilisatsioonivaru võetakse kasutusele ulatuses, mis on vajalik sõjaaja üksuste varustamiseks. § 21. Muu riigivara Muu riigivara antakse kaitseväe valmisoleku tõstmisel või mobilisatsiooni läbiviimisel kaitseväe valdusesse «Riigivaraseaduse» § 10 1 lõike 2 alusel kehtestatud riigivara ümberjaotamise korra alusel. Sellisel üleandmisel ei kohaldata «Riigivaraseaduses» ettenähtud riigivara üleandmise korda. § 22. Sundkoormiste rakendamisel saadav vara (1) Sundkoormiste rakendamisel saadava varana käsitatakse riigile mittekuuluvat vara, mis antakse «Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse» (RT I 1995, 25, 352; 1996, 49, 953; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 69) alusel kaitseväe käsutusse. (2) Sõjalise valmisoleku tõstmiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks sundkoormiste planeerimist, määramist ja sissenõudmist korraldab kaitseminister kooskõlas «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusega». (3) Rahuajal määrab sundkoormisi ja nõuab need sisse Kaitseministeerium riigikaitseosakonna kaudu. (4) Sõjaajal nõuavad rahuajal määratud sundkoormised sisse kaitseväe ülemjuhataja ja talle alluvad ülemad. Samuti määravad nad vastavalt vajadusele täiendavaid sundkoormisi ja nõuavad need sisse. 5. peatükk VALMISOLEKUASTMETE RAKENDAMINE JA MOBILISATSIOONI LÄBIVIIMINE § 23. Valmisolekuastmete rakendamine (1) Valmisolekuastmete rakendamisel ettenähtud abinõusid rakendatakse üksteisele järgnevate sammudena, mis on ettevalmistuseks mobilisatsiooni läbiviimisel. (2) Ohu alanedes võib ettenähtud abinõusid rakendada väiksemas ulatuses või nende rakendamisest loobuda. Ohu suurenedes võib ettenähtud abinõusid rakendada suuremas ulatuses. (3) Igal valmisolekuastmel tehakse ettevalmistused vastavalt kas järgmise valmisolekuastme rakendamiseks või mobilisatsiooni läbiviimiseks. (4) Kõrgema valmisolekuastme kehtestamisel, minnes mööda madalamast valmisolekuastmest, rakendatakse lisaks vastava valmisolekuastme puhul ettenähtud abinõudele madalama valmisolekuastme puhul ettenähtud abinõusid. Mobilisatsiooni läbiviimisel rakendatakse kõiki valmisolekuastmete puhul ettenähtud abinõusid, kui neid ei ole varem rakendatud. § 24. Kõrgendatud valmisolek (1) Kõrgendatud valmisoleku kehtestab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. (2) Kõrgendatud valmisoleku kehtestamisel korraldatavatel õppekogunemistel ei kohaldata «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 131 lõike 4 alusel õppekogunemisele kutsumise puhul nimetatud seaduse selles paragrahvis sätestatud piiranguid ning Vabariigi Valitsus kehtestab õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvu. (3) Kõrgendatud valmisoleku kehtestamisel võib Vabariigi Valitsus «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1298 lõike 1 alusel kehtestatud korras otsustada rakendada valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvate reservväelaste suhtes riigist lahkumise keeldu. (4) Kõrgendatud valmisoleku kehtestamisel: 1) kutsutakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses õppekogunemisele valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvad reservväelased ning formeeritakse need kiirreageerimisüksused, mis on vajalikud ohuhinnangust lähtuva operatiivplaani täitmiseks; 2) viiakse juhtimisstruktuurid osaliselt sõjaaja koosseisu kaitseväe juhataja poolt määratud ulatuses; 3) tehakse ettevalmistused põhivalmiduses olevate üksuste formeerimiseks, sealhulgas hajutatakse nende formeerimiseks vajalik varustus; 4) on põhivalmiduses oleva üksuse koosseisu määratud reservväelane kohustatud teatama riigikaitseosakonnale oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul ning teavitama riigikaitseosakonda viivitamatult nende andmete muutumisest. (5) Kaitseväe viimisel kõrgendatud valmisolekusse võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss: 1) eraldised Vabariigi Valitsuse reservist; 2) riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmisega eraldatavad rahalised vahendid; 3) eraldised stabiliseerimisreservist; 4) kaitseväe varad; 5) lepingute alusel kasutusele võetav vara. (6) Lisaks lõikes 4 sätestatule tehakse ettevalmistused mobilisatsioonivaru ja muu riigivara kasutuselevõtuks, sundkoormiste rakendamiseks ning riigilaenude võtmiseks. § 25. Tõrjevalmisolek (1) Tõrjevalmisoleku kehtestab kaitseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. (2) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel korraldatavatel õppekogunemistel ei kohaldata «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 131 lõike 4 alusel õppekogunemisele kutsumise puhul nimetatud seaduse selles paragrahvis sätestatud piiranguid ning Vabariigi Valitsus kehtestab õppekogunemisele kutsutavate reservväelaste arvu. (3) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel võib Vabariigi Valitsus «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1298 lõike 1 alusel kehtestatud korras otsustada rakendada valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvate reservväelaste suhtes riigist lahkumise keeldu. (4) Tõrjevalmisoleku kehtestamisel: 1) kutsutakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses õppekogunemisele põhivalmiduses olevasse reservi kuuluvad reservväelased ning formeeritakse need põhivalmiduses olevad üksused, mis on vajalikud ohuhinnangust lähtuva operatiivplaani täitmiseks; 2) viiakse juhtimisstruktuurid täielikult sõjaaja koosseisu; 3) tehakse vajalikud ettevalmistused mobilisatsiooni läbiviimiseks; 4) on täiendusreservis olev reservväelane kohustatud teatama riigikaitseosakonnale oma elu- ja töökoha ning sidevahendite andmed, millelt ta on kättesaadav kaitseministri poolt määrusega kehtestatud tähtaja jooksul ning teavitama riigikaitseosakonda viivitamatult nende andmete muutumisest. (5) Kaitseväe viimisel tõrjevalmisolekusse võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss: 1) riigilaenudest saadud vahendid; 2) mobilisatsioonivaru; 3) muu riigivara riigivara ümberjaotamise korra kohaselt; 4) sundkasutuse ja sundvõõrandamise teel kaitseväe käsutusse antav vara vastavalt «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele» osaliselt rahuajal määratud mahus. § 26. Mobilisatsiooni läbiviimine (1) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel võib Vabariigi Valitsus «Kaitseväeteenistuse seaduse» § 1298 lõike 1 alusel kehtestatud korras otsustada rakendada valmisoleku reservi ja valmidusreservi kuuluvate reservväelaste suhtes riigist lahkumise keeldu. (2) Mobilisatsiooni väljakuulutamisel: 1) muutuvad varem õppekogunemisele kutsutud reservväelased mobiliseerituteks; 2) formeeritakse seni formeerimata sõjaaja üksused vastavalt Vabariigi Valitsuse või kaitseväe ülemjuhataja poolt määratud mobilisatsiooni ulatusele; 3) mobiliseeritakse kaitseväe juhataja või ülemjuhataja mobilisatsioonikäsu alusel täiendusreservi kuuluvaid reservväelasi vastavalt vajadusele ning täiendatakse nendega olemasolevaid sõjaaja üksusi. (3) Sõjaseisukorra ajal võib kaitseväe ülemjuhataja moodustada täiendavaid sõjaaja üksusi. (4) Kaitseväe varustamiseks pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist võetakse vastavalt vajadusele kasutusele järgmine materiaalne ressurss: 1) riigieelarve muutmise või lisaeelarve rakendamise teel selleks «Riigieelarve seaduse» alusel eraldatud vahendid; 2) sundkoormiste teel kaitseväe käsutusse antav vara vastavalt «Riigikaitseliste sundkoormiste seadusele» osaliselt või täielikult rahuajal määratud mahus. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 27. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. mail 2003. a. (2) Määruse § 8, § 15 lõige 2 ning § 9 lõikes 8 ettenähtud arvestuse pidamist mobilisatsiooni riiklikus keskregistris rakendatakse alates 1. jaanuarist 2004. a. Peaminister Siim KALLAS Kaitseminister Sven MIKSER Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN