Nõuded veovahendile
Vastu võetud 03.04.2003 nr 55
Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144) § 11 lõike 2 punkti 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab nõuded Eestis registreeritud veovahendile ja Eestit külastavale välisriigi veovahendile ohtliku veose veol.
(2) Ohtlikeks veosteks loetakse vastavalt «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR)», «Ohtlike veoste rahvusvahelise raudteeveo kokkuleppele (RID)», «Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirjale (IMDG koodeks)» ja «Ohtlike veoste rahvusvahelise siseveeteede Euroopa kokkuleppele (ADN)» ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste tõttu võivad tekitada veoprotsessis kahju inimeste tervisele, varale või keskkonnale.
(3) Veovahend peab olema tehniliselt korras ja tagama ohtlike veoste veol ohutuse.
§ 2. Nõuded laevale ohtliku veose veol pakendis ja mahtlastina
(1) Laev peab sobima oma ehituse, seadmete, varustuse ja meeskonna ettevalmistuse poolest ohtliku veose mereveoks.
(2) Laev peab omama kehtivat tunnistust laeva vastavusest ohtlike
kaupade mereveo erinõuetele, mis
1) 1. juulil 2002 või hiljem
ehitatud laevale kogumahutavusega 500 ja enam on välja antud SOLAS 74
peatüki II-2 reegli 19 alusel ja
2) 1. septembril 1984 või
hiljem ehitatud laevale kogumahutavusega 500 ja enam ning 1. veebruaril
1992 või hiljem ehitatud laevale kogumahutavusega alla 500 on välja
antud SOLAS 74 peatüki II-2 reegli 54 alusel.
(3) Pakendis veol peab ohtliku veose stoovima ja segregeerima teistest veostest nii, nagu sätestab rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (International Maritime Dangerous Goods Code) (IMDG koodeks) ja puistlastina veol nii, nagu sätestab tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) (BC koodeks), kuid mitte vastuolus eelmises lõikes mainitud tunnistuse sätetega. Alates 1. jaanuarist 2003. a toimub pakitud ohtlike veoste merevedu IMDG koodeksi 2002. a väljaande sätete kohaselt.
(4) Kiirlaevas, kus on üle 12 reisija, ei ole lubatud vedada ohtlikku veost.
(5) Laevas ohtlike veoste tõstmiseks kasutatav kaubatõstuk peab olema kord viie aasta jooksul katsetatud ja läbinud iga-aastase ülevaatuse.
(6) Ammooniumnitraati või mineraalväetist, mis sisaldab üle 40% ammooniumnitraati ammoonium- ja nitraatioonide stöhhiomeetrilise summana, on lubatud vedada laeva A-kategooria masinaruumiga piirnevas lastiruumis, kui piirde tulekindlus vastab SOLAS 74 kategooria A-60 nõuetele, või ammooniumnitraat tuleb paigutada vähemalt 3 m kaugusele sellest piirdest.
(7) Plaskudes on lubatud vedada kasutatud tuumakütust, plutooniumi ja kõrgradioaktiivseid jäätmeid vastavalt laeva INF klassile, mille määramise aluseks on Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni eeskiri plaskudes oleva kasutatud tuumakütuse, plutooniumi ja kõrgradioaktiivsete jäätmete ohutuks veoks laeval (Code for Safe Carriage of Irradiated Nuclear Fuel, Plutonium and High-Level Radioactive Wastes in Flasks on Board Ship).
(8) Veeteede Ameti, Läti Mereadministratsiooni, Poola Majandusministeeriumi, Rootsi Mereadministratsiooni, Saksamaa Liikluse, Ehituse- ja Elamumajanduse Liiduministeeriumi, Soome Mereadministratsiooni ja Taani Mereadministratsiooni vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum ohtlike kaupade veoks parvlaevadega vastavalt «Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo koodeksile», «Rahvusvahelisele ohtlike kaupade raudteevedude korrale» ja «Rahvusvahelisele ohtlike kaupade autoveo Euroopa kokkuleppele» (Läänemeremaade kokkulepe) on rakendatav ohtliku veose veol, kui parvlaevale on välja antud käesoleva paragrahvi lõikes 2 mainitud tunnistus või on see tunnistus välja antud Läänemeremaade kokkuleppe § 7 alusel.
§ 3. Nõuded gaasitankerile
(1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega veeldatud gaasi veoks
mahtlastina (gaasitanker), võib vedada gaasi mahtlastina, kui tunnistuse
laeva kõlblikkusest veeldatud gaasi veoks mahtlastina väljaandmise
aluseks on:
1) rahvusvaheline veeldatud gaasi vedellastina vedava
laeva ehituse ja seadmete eeskiri (International Code for the
Construction and Equipment of Ships Carrying Liquefied Gases in Bulk)
(IGC koodeks) või
2) veeldatud gaasi vedava laeva ehituse ja
seadmete eeskiri (Code for the Construction and Equipment of Ships
Carrying Liquefied Gases in Bulk) (GC koodeks), kui laev on ehitatud
enne 1. juulit 1986. a.
(2) Eelmises lõikes mainitud tunnistuse kohustuslik lisa on veoks lubatud kemikaalide nimekiri koos sätestatud veotingimustega.
(3) Gaasitankeriks ümber ehitatud laeva ehitamise ajaks tuleb lugeda ümberehitamise aeg.
(4) Gaasitanker peab pärast remonti, modifitseerimist ja nende töödega kaasnenud muudatusi seadmete ja varustuse osas vastama vähemalt nõudmistele, mis olid rakendatavad enne mainitud tööde tegemise algust. Kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud gaasitankerit on pärast seda kuupäeva remonditud või modifitseeritud ja sellega on kaasnenud olulised ümberehitused või on muudetud oluliselt gaasitankeri seadmeid või varustust, siis peavad tehtud muudatused olema vastavuses IGC koodeksi nõuetega.
§ 4. Nõuded kemikaalitankerile
(1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega kemikaali veoks
mahtlastina, või naftatanker, mis veab muud kemikaali kui nafta või
naftasaadus (kemikaalitanker), võib vedada kemikaali mahtlastina, kui
tunnistuse laeva kõlblikkusest kemikaali veoks mahtlastina väljaandmise
aluseks on:
1) rahvusvaheline ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava
laeva ehituse ja seadmete eeskiri (International Code for the
Construction and Equipment of Ships Carrying Dangerous Chemicals in
Bulk) (IBC koodeks);
2) ohtlikku kemikaali mahtlastina vedava laeva
ehituse ja seadmete eeskiri (Code for the Construction and Equipment of
Ships Carrying Dangerous Chemicals in Bulk) (BCH koodeks), kui laev on
ehitatud enne 1. juulit 1986. a.
(2) Eelmises lõikes nimetatud tunnistuse kohustuslik lisa on veoks lubatud kemikaalide nimekiri koos sätestatud veotingimustega.
(3) Lastitankis on lubatud vedada:
1) MARPOL 73/78 II lisas
määratletud reostuskategooria B kemikaali, kui tanki tühjendussüsteem
katsetamisel ei jäta tankist välja pumpamata enne 1. juulit 1986. a
ehitatud kemikaalitankeris üle 0,3 m3 ja 1. juulil 1986.
a või hiljem ehitatud kemikaalitankeris üle 0,1 m3;
2) reostuskategooria C kemikaali, kui tanki tühjendussüsteem katsetamisel ei
jäta tankist välja pumpamata enne 1. juulit 1986. a ehitatud
kemikaalitankeris üle 0,9 m3 ja 1. juulil 1986. a või
hiljem ehitatud kemikaalitankeris üle 0,3 m3.
(3) Kemikaalitankeriks ümber ehitatud laeva ehitamise ajaks tuleb lugeda ümberehitamise aeg, välja arvatud juhud, kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud laevale on lõikes 1 nimetatud tunnistus välja antud BCH koodeksi alusel või kemikaalitankeriga on lubatud vedada ohtlikest kemikaalidest ainult keskkonnaohtlikke kemikaale.
(4) Kemikaalitanker peab pärast remonti, modifitseerimist ja nende töödega kaasnenud muudatusi seadmete ja varustuse osas vastama vähemalt nõudmistele, mis olid rakendatavad enne mainitud tööde tegemise algust. Kui enne 1. juulit 1986. a ehitatud kemikaalitankerit on pärast seda kuupäeva remonditud või modifitseeritud ja sellega on kaasnenud olulised ümberehitused või on muudetud oluliselt kemikaalitankeri seadmeid või varustust, siis peavad tehtud muudatused olema vastavuses IBC koodeksi nõuetega.
(5) Laeva, mis ei ole kemikaalitanker, on lubatud kasutada IBC koodeksi peatüki 17 nimekirjas olevate reostuskategooria D ja peatüki 18 nimekirjas olevate kemikaalide veoks, kui on olemas kehtiv tunnistus laeva vastavusest MARPOL 73/78 II lisa nõuetele.
§ 5. Nõuded naftatankerile
(1) Laev, mis on ehitatud ja varustatud seadmetega nafta ja naftasaaduste veoks mahtlastina, või kemikaalitanker, mis võib vedada naftat või naftasaadust mahtlastina (naftatanker), peab oma ehituse ja seadmetega varustatuse osas vastama MARPOL 73/78 I lisa nõuetele.
(2) Mahtlasti leekpunktiga kuni 61 ºC on lubatud vedada, kui naftatankeril rakendatavad meetmed tuleohutuse tagamiseks vastavad vähemalt SOLAS 74 peatüki II-2 osa D nõuetele.
§ 6. Nõuded mootorsõidukile ja selle haagisele
Mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi veok) tehnoseisund peab vastama «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156) § 13 lõike 3 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud üldistele tehnonõuetele ja «Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 102, 601) § 23 lõike 1 punkti 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud «Ohtlike veoste autoveo eeskirja» kohastele tehnoseisundi täiendavatele nõuetele.
§ 7. Veokile esitatavad nõuded parvlaeval
(1) Veokil peab olema kummalgi küljel piisav arv kinnituskohti, mis kannavad kinnitusjõu otse veoki kandvale osale või raamile. Keelatud on kinnituskohana kasutada löögineelajat või mis tahes telge, kui selle konstruktsioon ei taga kinnitusjõu otsest ülekandmist veoki kandvale osale või raamile.
(2) Kinnituskoht peab veokil olema selgesti nähtavalt tähistatud.
(3) Kinnituskoha ava väikseim läbimõõt sõltumata kujust peab olema vähemalt 80 mm.
(4) Vähim lubatud jõud, mida kinnituskoht peab ilma jäävdeformatsioonita vastu võtma, leitakse toodud tabeli kohaselt.
|
Veoki registrimass (VRM),
10³kg |
Vähim lubatud kinnituskohtade arv veoki kummalgi küljel |
Vähim lubatud jõud, mida kinnituskoht peab ilma jäävdeformat- sioonita vastu võtma (n on kinnituskohtade arv veoki kummalgi küljel), kN |
| 3,5 kuni 20 kaasa arvatud | 2 | VRM × 12/n |
|
üle 20 kuni 30 kaasa arvatud |
3 | VRM × 12/n |
|
üle 30 kuni 40 kaasa arvatud |
4 | VRM × 12/n |
(5) Haagisega mootorsõiduki korral peab olema võimalik eraldi kinnitada mootorsõidukit ja iga haagist.
(6) Sadulveoki korral piisab veoki esiosas kahest kinnituskohast, kui nende paigutus ja tugevusvaru võimaldavad vältida kinnitatud veoki esiosa külgnihkumist.
(7) Laeva on lubatud võtta veokit, mille toitesüsteem või veos ei leki ja koorem on veokile kinnitatud merekindlalt.
(8) Veoki tankimine laeval on kategooriliselt keelatud.
(9) Haagissuvilas ja veokis olevat soojendusseadet ei ole lubatud kasutada ja toiteallika peaventiil peab olema suletud.
§ 8. Nõuded raudteeveeremile
Raudteeveeremi tehnoseisund peab vastama «Raudteeseaduse» (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170; 93, 565; 2002, 47, 297; 63, 387) § 16 lõike 2 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud tehnokasutuseeskirja nõuetele.
§ 9. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 14. novembri 2000. a määrus nr 89 «Nõuded veovahendile» (RTL 2000, 120, 1879) tunnistatakse kehtetuks.
§ 10. Üleminekusäte
Käesoleva määruse § 2 lõikes 8 nimetatud Läänemeremaade kokkuleppe § 7 alusel välja antud tunnistused on kehtivad kuni 31. detsembrini 2003. a.
|
Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Harri ÕUNAPUU |
| Kantsler Marika PRISKE |
Facebook
X.com