Teksti suurus:

Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.05.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:06.06.2004
Avaldamismärge:RT I 2003, 38, 260

Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid

Vastu võetud 22.04.2003 nr 122

Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348; 61, 375; 63, 389; 90, 521; 92, 530; 2003, 20, 116) § 27 ning «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 29 lõike 10 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamist tõendava tunnistuse (edaspidi lõputunnistus), hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse statuut ja vormid ning nende duplikaatide taotlemise, vormistamise ja väljaandmise tingimused ja kord.

§ 2. Lõputunnistus

(1) Põhikooli lõputunnistus antakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riikliku õppekava järgi põhihariduse omandanud isikule. Gümnaasiumi lõputunnistus antakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi üldkeskhariduse omandanud isikule.

(2) Lõputunnistuse väljaandmise õigus ja kohustus on koolil, kes võimaldab põhi- või keskhariduse omandamist.

(3) Lõputunnistus kehtib iseseisva haridust tõendava dokumendina ka hinnetelehe ja riigieksamitunnistuseta.

§ 3. Hinneteleht

(1) Käesoleva määruse kohaselt vormistatud hinneteleht on lõputunnistuse lisa, mis antakse lõputunnistuse saajale koos lõputunnistusega. Hinneteleht annab informatsiooni õppekava ja selle täitmise tulemuste kohta.

(2) Hinneteleht lõputunnistuseta ei ole iseseisev haridust tõendav dokument.

§ 4. Riigieksamitunnistus

(1) Riigieksamitunnistuse väljastab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus riigieksamite tulemuste kohta igale riigieksamid sooritanud isikule.

(2) Riigieksamitunnistus lõputunnistuseta ei ole iseseisev haridust tõendav dokument.

§ 5. Lõputunnistuse, hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse kehtivus

(1) Lõputunnistus, hinneteleht ja riigieksamitunnistus on eluaegsed.

(2) Lõputunnistuse, hinnetelehe ja riigieksamitunnistuse võib selle väljaandnud asutus kehtetuks tunnistada juhul, kui ilmneb, et selle saamine on olnud seotud pettuse või võltsinguga või sellele on kantud ebaõiged andmed.

§ 6. Plankide jaotamine ja registreerimine

(1) Lõputunnistuste, hinnetelehtede ja riigieksamitunnistuste plankide tellimist ning lõputunnistuste ja hinnetelehtede plankide jaotamist koolide vahel korraldab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

(2) Lõputunnistuste, hinnetelehtede ja riigieksamitunnistuste plangid kuuluvad dokumentide hulka, mille hoidmine ja kasutamine toimub õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

(3) Rikutud plangid antakse iga aasta 1. novembril üleandmis-vastuvõtmisaktiga üle Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. Plankide kaotsiminekust või hävimisest tuleb 3 tööpäeva jooksul kirjalikult teatada Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele.

2. peatükk
LÕPUTUNNISTUS

§ 7. Lõputunnistuse vorm

(1) Lõputunnistus vormistatakse A4-formaadis turvaelementidega lõputunnistuse plangile, millele on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», suure riigivapi kujutis, sõnad «PÕHIKOOLI LÕPUTUNNISTUS» või «GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUS», lõputunnistuse seeria ja number ning lünktekst vajalike andmete kirjutamiseks. Lõputunnistuste vormid esitatakse lisades 1 ja 2.

(2) Lõputunnistuste plankidel on ühtne numeratsioon, mis koosneb seeriatähisest, milleks on põhikooli lõputunnistusel «P» ja gümnaasiumi lõputunnistusel «G» ning seeriatähisele järgnevast kuuekohalisest numbrist.

(3) Põhikooli lõputunnistuse plangi põhivärv on roheline. Gümnaasiumi lõputunnistuse plangi põhivärv on kollane.

§ 8. Lõputunnistuse vormistamine

(1) Lõputunnistus vormistatakse eesti keeles.

(2) Käesolevale määrusele vastava teksti, mis ei ole lõputunnistusele trükitud, kannab kool lõputunnistusele käsitsi musta veekindla tindiga või laserprinteriga.

(3) Põhikooli lõputunnistusele kannab kool järgmised andmed:
1) lõputunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) kooli asukoht ja kooli nimi omastavas käändes; põhihariduse omandamisel gümnaasiumis kooli nimi seesütlevas käändes, millele lisatakse sõna «põhikooli»;
4) põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) alusel õppinud õpilase lõputunnistusele sõnad «põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi», toimetuleku riikliku õppekava alusel õppinud õpilase tunnistusele sõnad «toimetuleku riikliku õppekava järgi»;
5) kiitusega lõpetamise puhul sõna «kiitusega»;
6) õppenõukogu vastava otsuse number ja kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).

(4) Gümnaasiumi lõputunnistusele kannab kool järgmised andmed:
1) lõputunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) kooli asukoht ja kooli nimi omastavas käändes;
4) koolil õppesuundade olemasolu korral õppesuuna nimetus omastavas käändes;
5) gümnaasiumi lõpetamisel medaliga vastavalt kas sõna «kuldmedaliga» või «hõbemedaliga»;
6) õppenõukogu vastava otsuse number ja kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).

§ 9. Lõputunnistuse kinnitamine ja väljaandmine

(1) Lõputunnistuse väljaandmise aluseks on kooli õppenõukogu otsus.

(2) Lõputunnistus kinnitatakse kooli direktori, õppenõukogu sekretäri ja vähemalt viie õppenõukogu liikme allkirjade ning kooli pitseriga.

(3) Lõputunnistus antakse allkirja vastu selle saajale isiklikult või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.

3. peatükk
HINNETELEHT

§ 10. Hinnetelehe vorm

(1) Hinneteleht vormistatakse A4-formaadis turvaelementidega plangile, kuhu on trükitud sõna «HINNETELEHT» ja hinnetelehe number. Hinnetelehe vorm esitatakse lisas 3.

(2) Hinnetelehe plangi põhivärv on hallikassinine.

§ 11. Hinnetelehe vormistamine

(1) Hinneteleht vormistatakse eesti keeles.

(2) Hinnetelehe vormistab kool arvutil vastava riikliku õppekava jaoks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehele paigutatud vahendite abil ning trükib plangile laserprinteriga. Koolidele, kellel puudub Interneti-ühendus, saadab Haridus- ja Teadusministeerium vastava taotluse alusel hinnetelehe täitmiseks vajaliku tarkvara CD-kettal koos selle kasutamise juhendiga.

(3) Kui hinnetelehe tekst ei mahu plangi ühele poolele, jätkatakse seda plangi teisel poolel.

(4) Kool kannab hinnetelehele järgmised andmed:
1) selle lõputunnistuse number, mille juurde hinneteleht kuulub;
2) hinnetelehe saaja ees- ja perekonnanimi;
3) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
4) valikainete või valikkursuste nimetused;
5) gümnaasiumis õppeaine kursuste arv;
6) viimased aastahinded numbrite ja sõnadega; sõnalise hindamise puhul (õigusaktidega sätestatud juhtudel) viimased sõnalised aastahinnangud;
7) õppeainete puhul, mille õpetamise kohustust õppevorm või õppekava ette ei näe, märgitakse hinde kohale «ei olnud õppekavas»;
8) käitumise hinne;
9) põhikooli lõpueksamite või gümnaasiumi koolieksamite ained ja hinded;
10) kooli nimi omastavas käändes;
11) õppenõukogu vastava otsuse kuupäev (kuupäev numbritega, kuu sõnaga alalütlevas käändes, aasta numbritega).

§ 12. Hinnetelehe kinnitamine ja väljastamine

(1) Hinneteleht kinnitatakse kooli direktori ja õppenõukogu sekretäri allkirjade ning kooli pitseriga.

(2) Hinneteleht antakse koos lõputunnistusega lõputunnistuse saajale või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel.

4. peatükk
RIIGIEKSAMITUNNISTUS

§ 13. Riigieksamitunnistuse vorm

(1) Riigieksamitunnistus vormistatakse turvaelementidega plangile, millele on trükitud sõnad «EESTI VABARIIK», väikese riigivapi kujutis ja sõna «RIIGIEKSAMITUNNISTUS» ning alläärele sõnad «TUNNISTUS ON KEHTIV KOOS KESKHARIDUST TÕENDAVA LÕPUTUNNISTUSEGA». Riigieksamitunnistuse vorm esitatakse lisas 4.

(2) Riigieksamitunnistuse plangi põhivärv on helesinine.

§ 14. Riigieksamitunnistuse vormistamine

(1) Riigieksamitunnistus vormistatakse eesti keeles.

(2) Riigieksamitunnistusele kantakse:
1) riigieksamitunnistuse saaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
2) riigieksamite sooritamise aeg;
3) riigieksamiained ja -tulemused (punktide arv);
4) riigieksamitunnistuse väljaandmise kuupäev;
5) riigieksamitunnistuse number.

§ 15. Riigieksamitunnistuse kinnitamine ja väljastamine

(1) Riigieksamitunnistus kinnitatakse Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse pitseriga.

(2) Riigieksamitunnistus antakse allkirja vastu riigieksamid sooritanud isikule või volitatud isikule kirjaliku volituse alusel. Gümnaasiumiõpilastele väljastab Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus riigieksamitunnistuse kooli kaudu.

5. peatükk
DUPLIKAADI TAOTLEMISE, VORMISTAMISE JA VÄLJAANDMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 16. Duplikaadi taotlemine

(1) Lõputunnistuse, hinnetelehe või riigieksamitunnistuse (edaspidi algdokument) omanik saab taotleda algdokumendi kehtetuks tunnistamist ning duplikaadi väljaandmist, kui:
1) algdokumendi tekst on muutunud raskesti loetavaks;
2) tuvastatakse algdokumendi vormistamise ebatäpsus või algdokumendile kantud andmete ebaõigsus;
3) algdokument on hävinud, kadunud või ära varastatud.

(2) Duplikaadi taotleja esitab lõputunnistuse või hinnetelehe väljaandnud kooli direktorile, riigieksamitunnistuse puhul Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele, vastavasisulise taotluse, näidates ära taotluse esitamise põhjuse, taotleja isikuandmed ning lõputunnistuse või hinnetelehe duplikaadi taotlemisel kooli lõpetamise aasta, riigieksamitunnistuse duplikaadi taotlemisel riigieksami(te) sooritamise aasta ja õppeaine(d), milles riigieksam(id) sooritati.

(3) Kui lõputunnistuse või hinnetelehe väljaandnud kool on ümber korraldatud, esitab duplikaadi taotleja taotluse kooli asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes saadab taotluse ümberkorraldatud kooli õigusjärglasele duplikaadi väljastamiseks.

(4) Kui kooli tegevus on lõpetatud, esitab duplikaadi taotleja taotluse kooli asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, kes saadab avalduse samas vallas või linnas asuvale sama haridustaseme omandamist võimaldavale koolile, kes väljastab duplikaadi. Kui vallas või linnas ei ole sama haridustaseme omandamist võimaldavat kooli, esitab valla- või linnavalitsus vastava taotluse lähima valla või linna, kus on vastav kool, valitsusele. Kooli direktor taotleb kohalikult omavalitsuselt või arhiivilt, kuhu kooli dokumendid on üle antud, teatise selle kohta, et õpilane on kooli lõpetanud. Teatise alusel väljastab kooli direktor taotlejale duplikaadi.

(5) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtudel lisab duplikaadi taotleja taotlusele algdokumendi.

§ 17. Duplikaadi väljaandmine

(1) Algdokumendi kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise otsustab taotluse saaja kahe nädala jooksul duplikaadi väljaandmise taotluse saamise päevast arvates. Otsus algdokumendi kehtetuks tunnistamise ja duplikaadi väljaandmise kohta vormistatakse kirjalikult.

(2) Otsuse algdokumendi kehtetuks tunnistamise kohta teeb kool teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Duplikaadi väljaandmise kulud katab duplikaadi väljaandja määratud summa ulatuses duplikaadi taotleja, § 16 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul aga duplikaadi väljaandja.

(4) Duplikaat väljastatakse selle taotlejale allkirja vastu. Lõputunnistuse ja hinnetelehe duplikaadi väljaandmine registreeritakse kooli «Õpilasraamatus». Riigieksamitunnistuse duplikaadi väljaandmine registreeritakse vastavalt Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse asjaajamise korrale.

(5) Duplikaadil on algdokumendiga võrdne juriidiline jõud.

(6) Kui koolis või kohalikus omavalitsuses või arhiivis ei ole säilinud täielikke andmeid duplikaadi väljaandmiseks, kuid olemasolevate andmete põhjal on võimalik kindlaks teha, et taotleja on kooli lõpetanud, väljastab kooli direktor taotlejale tõendi, millele on märgitud:
1) kooli lõpetanu nimi;
2) kooli lõpetanu isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) õppekava nimetus, mille järgi isik õppis;
4) kooli, mille isik lõpetas, nimi;
5) kooli lõpetamise kuupäev, kuu ja aasta;
6) tõendi väljaandja allkiri;
7) tõendi väljaandmise kuupäev, kuu ja aasta.

(7) Tõend kinnitatakse kooli pitseriga.

§ 18. Duplikaadi väljaandmisest keeldumine

(1) Duplikaadi väljaandmisest keeldutakse, kui ilmneb, et:
1) duplikaadi taotleja on esitanud tahtlikult valeandmeid;
2) puuduvad arhiivimaterjalid algdokumendi väljaandmise kohta;
3) ei esine § 16 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud duplikaadi väljaandmise aluseid.

(2) Otsus duplikaadi väljaandmisest keeldumise kohta vormistatakse kirjalikult ning tehakse duplikaadi taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

§ 19. Duplikaadi vormistamine

(1) Duplikaat vormistatakse eesti keeles duplikaadi väljaandmise ajal kehtival lõputunnistuse, hinnetelehe või riigieksamitunnistuse plangil.

(2) Duplikaadile kantakse sama tekst, mis oli algdokumendil. Lõputunnistuse ja hinnetelehe duplikaat vormistatakse «Õpilasraamatu» sissekannete alusel. Duplikaadile ei kanta allakirjutanud isikute nimesid ega uusi andmeid. Plangi paremasse ülanurka tehakse märge «Lõputunnistuse nr duplikaat», kuhu märgitakse algdokumendi number ning kirjutatakse duplikaadi väljaandmise kuupäev.

(3) Ümberkorraldatud või tegevuse lõpetanud kooli lõputunnistuse ja hinnetelehe duplikaadile märgitakse lõputunnistuse väljaandnud kooli nimi, mida kasutati siis, kui duplikaadi taotleja kooli lõpetas.

(4) Hinnetelehe duplikaat vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehele paigutatud vahendite abil ning trükitakse plangile laserprinteriga. Koolidele, kellel puudub Interneti-ühendus, saadab Haridus- ja Teadusministeerium vastava taotluse alusel hinnetelehe täitmiseks vajaliku tarkvara CD-kettal koos selle kasutamise juhendiga.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 20. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 26. mai 2000. a määrus nr 168 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vorm» (RT I 2000, 42, 267; 2002, 5, 18; 44, 286) tunnistatakse kehtetuks.

Peaminister Juhan PARTS

Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2003. a määruse nr 122 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid»
lisa 1

PÕHIKOOLI LÕPUTUNNISTUSE VORM

Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS

Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2003. a määruse nr 122 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid»
lisa 2

GÜMNAASIUMI LÕPUTUNNISTUSE VORM

Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS

Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2003. a määruse nr 122 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid»
lisa 3

HINNETELEHE VORM

Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS

Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2003. a määruse nr 122 «Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid»
lisa 4

RIIGIEKSAMITUNNISTUSE VORM

Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json