Teksti suurus:

Nõuded raadiosidele

Väljaandja:Teede- ja Sideminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:17.04.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.04.2008
Avaldamismärge:

Nõuded raadiosidele

Vastu võetud 20.12.2000 nr 119
RTL 2001, 1, 7
jõustumine 08.01.2001

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

04.04.2003 nr 57 (RTL 2003, 47, 690) 17.04.2003

 

Määrus kehtestatakse «Telekommunikatsiooniseaduse» (RT I 2000, 18, 116; 78, 495) paragrahvi 6 lõike 8 alusel.

§1. Mõisted

(1) Raadioside on ühenduse loomine ja signaalide edastamine telekommunikatsioonivõrgu abil, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.

(2) Raadiovõrk on teatud kindlaksmääratud raadiosageduskanalil või -kanalitel ja territooriumil ühtses süsteemis töötavate raadioseadmete kogum.

(21) Suletud raadiovõrk on liikuva maaside teenistuse raadiovõrk (v.a mobiiltelefonivõrk ja isikuotsingusüsteem).

(3) Raadioseade on raadioside pidamiseks ettenähtud telekommunikatsiooniseade, mis moodustab osa telekommunikatsioonivõrgust. Raadioseade on paigaldatud, kui seda saab pärast antenniga ühendamist ja toite sisselülitamist kasutada raadiosideks.

(4) Eriotstarbeline raadiosagedusseade on tööstuses, teaduses, meditsiinis (ISM ¿ industrial, scientific and medical application ), olmes või muus valdkonnas kasutamiseks ette nähtud seade, mille töö põhineb elektromagnetlainete kasutamisel muul eesmärgil kui raadioside pidamiseks.

(5) Raadiosaateseade on raadioseade, mis kiirgab elektromagnetlaineid raadioside eesmärgil.

(6) Raadiovastuvõtuseade on raadioseade, mis võtab raadioside eesmärgil vastu raadiosaateseadme kiiratud elektromagnetlaineid.

(7) Raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedusalas 9 kHz kuni 3000 GHz.

(8) Raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning on määratletud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ja ribalaiusega.

(9) Raadioastronoomia (radioastronomy) on astronoomia haru, mis põhineb kosmilise päritoluga raadiosageduste vastuvõtmisel.

(10) Avakosmose raadioside (space radiocommunication) on raadioside, milles kasutatakse ainult ühte või enamat kosmosejaama, peegeldavat satelliiti või teisi kosmoses asuvaid objekte.

(11) Maapealne raadioside (terrestrial radiocommunication) on raadioside, mis ei hõlma raadioastronoomia ja avakosmose raadiosidet.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§2. Raadioside teenistused

(1) Raadioside teenistus (radiocommunication service) on raadiolainete vahendamine, kiirgamine ja vastuvõtmine raadioside pidamise eesmärgil.

(2) Amatöörraadioside (amateur service) on enesearendamiseks ja side pidamiseks isiklikel mittetulunduslikel raadiotehnilistel eesmärkidel raadioamatööride poolt kasutatav raadioside.

(3) Amatöör-kosmoseside (amateur-satellite service) on amatöörraadioside, milles kasutatakse kosmosejaamasid, peegeldavaid satelliite või teisi kosmoses asuvaid objekte.

(4) Kosmose raadiometeoroloogia (meteorological-satellite service ) on kosmoseside maajaama ja kosmosejaama vaheline raadioside meteoroloogiliste andmete saamiseks passiivsete või aktiivsete sensorite abil.

(5) Kosmose raadionavigatsioon (radionavigation-satellite service ) on kosmosejaamaga peetav raadioside objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks navigatsiooni eesmärgil.

(6) Kosmose raadiolokatsioon (radiolocation-satellite service) on kosmosejaamaga peetav raadioside objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks mitte-navigatsiooni eesmärgil.

(7) Kosmoseuuringute raadioside (space research service) on kosmoses asuvate teaduslikeks või tehnoloogilisteks eesmärkideks kasutatavate objektide, sealhulgas kosmoselaevade, vaheline raadioside.

(8) Liikuv lennuside (aeronautical mobile service) on õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse jaama ja õhusõiduki jaama või õhusõidukite jaamade vaheline raadioside, milles võivad osaleda ka päästevahendite saatjad ja päästepoid.

(9) Liikuv lennuside lennuliinidel (aeronautical mobile service R , route) on liikuv lennuside, mida kasutatakse lendude ohutuse tagamiseks ja juhtimiseks kohalikel ja rahvusvahelistel tsiviillennuliinidel.

(10) Liikuv lennuside väljaspool lennuliine (aeronautical mobile service OR, off-route) on liikuv lennuside, mida kasutatakse lendude ohutuse tagamiseks ja juhtimiseks väljaspool kohalikke ja rahvusvahelisi tsiviillennuliine.

(11) Liikuv kosmoseside (mobile-satellite service) on liikuva/teisaldatava kosmoseside maajaama ja kosmosejaama või selles raadiosides kasutavate kosmosejaamade või kosmosejaama vahendusel peetav liikuvate/teisaldatavate maajaamade vaheline raadioside.

(12) Liikuv lennu-kosmoseside (aeronautical mobile-satellite service ) on liikuva/teisaldatava kosmoseside maajaama ja kosmosejaama või selles raadiosides kasutavate kosmosejaamade või kosmosejaama vahendusel peetav liikuvate/teisaldatavate maajaamade vaheline raadioside, kus maajaamad asuvad õhusõiduki pardal, milles võivad osaleda ka päästevahendite saatjad ja päästepoid.

(13) Liikuv lennu-kosmoseside lennuliinidel (aeronautical mobile-satellite service R, route) on liikuv lennu-kosmoseside, mida kasutatakse lendude ohutuse tagamiseks ja juhtimiseks kohalikel ja rahvusvahelistel tsiviillennuliinidel.

(14) Liikuv lennu-kosmoseside väljaspool lennuliine ( aeronautical mobile-satellite service OR, off-route) on liikuv lennu-kosmoseside, mida kasutatakse lendude ohutuse tagamiseks ja juhtimiseks väljaspool kohalikke ja rahvusvahelisi tsiviillennuliine.

(15) Liikuv maaside (land mobile service) on liikuva maaside jaama ja liikuvate/teisaldatavate maapealsete jaamade või liikuvate/teisaldatavate maapealsete jaamade vaheline raadioside.

(16) Liikuv maa-kosmoseside (land mobile-satellite service ) on liikuv kosmoseside, milles maajaamad asuvad maismaal.

(17) Liikuv mereside (maritime mobile service) on veesõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse maapealse jaama ja veesõiduki jaama või veesõidukite jaamade vaheline raadioside, milles võivad osaleda ka päästevahendite saatjad ja päästepoid.

(18) Sadama töö juhtimise raadioside (port operations service) on liikuv mereside, mis toimub sadamas või selle lähiümbruses kaldajaamade ja veesõidukite jaamade või veesõidukite jaamade vahel.

(19) Laevade liikumise raadioside (ship movement service) on liikuv mereside, mis on otseselt seotud laevade juhtimisega, välja arvatud sadama töö juhtimise raadioside.

(20) Liikuv mere-kosmoseside (maritime mobile-satellite service) on liikuv kosmoseside, milles maajaamad asuvad veesõidukite pardal.

(21) Lennu-raadionavigatsioon (aeronautical radionavigation service ) on raadioside objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks navigatsiooni eesmärgil õhusõidukite ohutuse ja turvalisuse tagamiseks.

(22) Lennu-kosmose raadionavigatsioon (aeronautical radionavigation-satellite service) on kosmose raadionavigatsioon, milles maajaamad asuvad õhusõidukite pardal.

(23) Maa-uuringute kosmoseside (earth exploration-satellite service ) on kosmoseside maajaama ja kosmosejaama või kosmosejaama vaheline raadioside informatsiooni saamiseks Maa parameetrite ja loodusilmingute kohta aktiivsete või passiivsete sensorite abil.

(24) Mere-raadionavigatsioon (maritime radionavigation service) on raadioside objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks navigatsiooni eesmärgil veesõidukite ohutuse ja turvalisuse tagamiseks.

(25) Mere-kosmose raadionavigatsioon (maritime radionavigation-satellite service) on kosmose raadionavigatsioon, milles maajaamad asuvad veesõidukite pardal.

(26) Ohutus-raadioside (safety service) on alaliselt või ajutiselt inimelude ja vara kaitsmiseks kasutatav raadioside.

(27) Paikne kosmoseside (fixed-satellite service) on paikse(te) (statsionaarselt paigaldatud või teatud kindlas piirkonnas statsionaarselt paigaldatud) kosmoseside maajaama ja kosmosejaama või kosmosejaamade vaheline raadioside.

(28) Paikne side (fixed service) on paiksete jaamade vaheline raadioside.

(29) Raadiolokatsioon (radiolocation) on raadioside objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks mitte-navigatsiooni eesmärkidel.

(30) Raadionavigatsioon (radionavigation) on raadioside objektide asukoha, kiiruse ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks navigatsiooni eesmärkidel.

(31) Raadiometeoroloogia (meteorological aids) on meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete saamiseks ning vaatluste läbiviimiseks kasutatav raadioside.

(32) Ringhääling (broadcasting service) on üldsusele otseseks vastuvõtuks mõeldud raadioside.

(33) Satelliit ringhääling (broadcasting-satellite service ) on üldsusele otseseks vastuvõtuks mõeldud kosmosejaamade vahendusel edastatav raadioside.

(34) Standardsageduse ja aja signaali raadioside (standard frequency and time signal service) on üldsusele vastuvõtuks mõeldud teadusliku, tehnoloogilise eesmärgiga kõrge täpsusega ajasignaali, sagedussignaali või aja- ja sagedussignaali edastamiseks kasutatav raadioside.

(35) Standardsageduse ja aja signaali raadioside satelliidilt ( standard frequency and time signal-satellite service) on üldsusele vastuvõtuks mõeldud teadusliku, tehnoloogilise eesmärgiga kõrge täpsusega ajasignaali või sagedussignaali või aja- ja sagedussignaali edastamiseks kasutatav kosmosejaamade vahendusel edastatav raadioside.

§3. Raadiojaamade klassid ja süsteemid

(1) Raadiojaam (station) on raadioseade või raadioseadmete kogum koos lisaseadmetega, millel on ühine asukoht ja mida kasutatakse raadiosideks või raadioastronoomiaks.

(2) Liikuva maaside raadiojaam (land station) on liikuvas maasides kasutatav raadiojaam, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks liikumise ajal.

Liikuva maaside raadiojaamad on:
1) Baasjaam (base station) on liikuvas maasides kasutatav statsionaarse asukohaga raadiojaam (k.a repiiter). Baasjaam määrab ära konkreetse liikuva maaside raadiovõrgu kasutuspiirkonna.
2) Repiiter (repeater) on liikuvas maasides kasutatav statsionaarse asukohaga raadiojaam, mis saadab vastuvõetud signaali uuesti välja pärast signaali võimendamist ja võimalikku muud ettemääratud töötlust.
3) Liikuva maaside kohtkindel raadiojaam on liikuvas maasides kasutatav raadiojaam, mis ei ole ette nähtud kasutamiseks liikumise ajal.

(3) Liikuv raadiojaam (mobile station) on liikuvas sides kasutatav raadiojaam, mis on ette nähtud kasutamiseks liikumise ajal.

(4) Liikuva maaside liikuv raadiojaam (land mobile station) on liikuvas maasides kasutatav raadiojaam, mis on mõeldud kasutamiseks liikumise ajal või lühiajalistel peatumistel.

(5) Paikne raadiojaam (fixed station) on paikses sides kasutatav raadiojaam, mis on ette nähtud kasutamiseks statsionaarsest punktist.

(6) Maajaam (earth station) on Maa pinnal või Maa atmosfääris asuv raadiojaam, mis on ette nähtud side pidamiseks kosmosejaamadega.

(7) Fiiderlink (feeder-link) on raadiosideliin, mis on ette nähtud side pidamiseks statsionaarse asukohaga maajaama ja kosmosejaama vahel.

(8) Liikuv maajaam (mobile earth station) on liikuvas kosmosesides kasutatav maajaam.

(9) Kosmosejaam (space station) on väljaspool Maa atmosfääri paiknev raadiojaam.

(10) Liikuv raadionavigatsiooni raadiojaam (radionavigation mobile station) on liikumise ajal objekti enda asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam.

(11) Raadionavigatsiooni maapealne raadiojaam (radionavigation land station) on fikseeritud asukohast objekti enda asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam.

(12) Kõrgplatvormi jaam (high altitude platform station) on 20 kuni 50 km kõrgusel Maa suhtes fikseeritud asukohaga objektil asuv raadiojaam.

(13) Kalda-raadiojaam (coast station) on maismaal statsionaarselt paigaldatud veesõidukitega side pidamiseks kasutatav raadiojaam.

(14) Raadiosond (radiosonde) on õhusõiduki, õhupalli või muu sarnase pardal asuv automaatne meteoroloogilist informatsiooni edastav raadiojaam.

(15) Raadiolokaator (radiolocation land station) on teiste objektide asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam.

(16) Liikuv raadiolokaator (radiolocation mobile station) on liikumise ajal teiste objektide asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks kasutatav raadiojaam.

(17) Raadiomajakas (radiobeacon) on raadiosaateseade, mis oma kiirgusega võimaldab liikuval raadiojaamal kindlaks määrata viimase asukoha või suuna raadiomajaka suhtes.

(18) Avariipoi (emergency position-indicating radiobeacon) on liikuva side raadiosaateseade, mille kiirgus on ette nähtud pääste- ja otsimistööde võimaldamiseks.

(19) Markermajakas (marker beacon) on vertikaalselt kiirgav raadiosaateseade, mida kasutatakse õhusõiduki asukoha määramisel.

(20) Radar (radar) on signaalide võrdlemisel põhinev raadiojaam objektide asukoha ja/või teiste parameetrite kohta informatsiooni saamiseks.

(21) Primaarradar (primary radar) on väljakiiratud signaali ja peegeldunud signaali võrdlemisel töötav radar.

(22) Sekundaarradar (secondary radar) on objekti asukohast väljakiiratud signaali võrdlemisel töötav radar.

(23) Instrumentaal maandumissüsteem (pimemaandumissüsteem) ( instrument landing system) on raadionavigatsiooniks kasutatav süsteem, mis annab õhusõiduki kohta horisontaalset ja vertikaalset informatsiooni enne maandumist ja maandumise ajal.

(24) Raadio-kõrgusmõõtur (radio altimeter) on raadionavigatsiooniks kasutatav raadioseade õhu- või kosmosesõiduki pardal, mis on ette nähtud õhu- või kosmosesõiduki kõrguse määramiseks Maa pinnast või mõnest teisest pinnast.

(25) Veesõiduki raadiojaam (ship station) on veesõiduki pardal paiknev raadiojaam. Veesõiduki raadiojaamaks ei loeta päästevahendite raadiojaamu.

(26) Veesõiduki maajaam (ship earth station) on liikuva mere-kosmoseside liikuv maajaam, mis asub veesõiduki pardal.

(27) Veesõiduki pardasideraadiojaam (on-board communication station) on väikese võimsusega liikuva mereside liikuv raadiojaam, mis on ette nähtud side pidamiseks veesõiduki pardal, veesõiduki ja tema päästepaatide, samuti aga omavahel seotud laevade grupi vahel.

(28) Veesõiduki avariiraadiojaam (ship’s emergency transmitter ) on veesõiduki raadiojaam, mida kasutatakse ainult avariisagedustel avarii- ja ohutussideks.

(29) Sadama-raadiojaam (port station) on kalda-raadiojaam sadamas või selle lähiümbruses, mis on ette nähtud side pidamiseks veesõidukite raadiojaamadega.

(30) Lennuside raadiojaam (aeronautical station) on maapealne raadiojaam liikuvas lennusides.

(31) Lennuside maajaam (aeronautical earth station) on paikse kosmoseside või liikuva lennu-kosmoseside statsionaarselt paigaldatud maajaam, mis on ette nähtud kasutamiseks liikuva lennu-kosmoseside fiiderlingina.

(32) Õhusõiduki raadiojaam (aircraft station) on õhusõiduki pardal paiknev raadiojaam. Õhusõiduki raadiojaamaks ei loeta päästevahendite raadiojaamu.

(33) Õhusõiduki maajaam (aircraft earth station) on liikuva lennu-kosmoseside liikuv maajaam, mis asub õhusõiduki pardal.

(34) Ringhäälingusaatja (broadcasting station) on tehniliste vahendite kogum, mille abil kiiratakse avatud keskkonda televisiooni- või raadiosignaal.

(35) Amatöörraadiojaam (amateur station) on tehniliste seadmete kogum, mida raadioamatöör võib kasutada amatöör-raadiosideks.

(36) Adaptiivne süsteem (adaptive system) on raadiosidesüsteem, mis muudab oma raadioside parameetreid sõltuvalt kanali kvaliteedist.

(37) Eksperimentaaljaam (experimental station) on teaduse või tehnika arendamise eesmärgil läbiviidavateks katseteks kasutatav raadiojaam.

(38) Päästevahendi raadiojaam (survival craft station) on päästevahendile paigaldatud raadiojaam, mida kasutatakse ainult mere- või lennuõnnetuse korral päästetööde korraldamiseks.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§4. Raadioside kasutusliik ja kasutusviis

(1) Telegraaf on raadioside liik, kus vastuvõetav signaal on mõeldud graafiliseks salvestamiseks.

(2) Telegramm on kirjalik sõnum, mis on mõeldud telegraafi teel edastamisega adressaadini toimetamiseks.

(3) Raadiotelegramm on telegramm, mille saatjaks või vastuvõtjaks on liikuv jaam või liikuv maajaam.

(4) Sagedusnihkega telegraaf on sagedusmoduleeritud telegraaf, kus telegraafisignaal nihutab kandevsagedust kindlaksmääratud vahemikus.

(5) Faksiside on telegraaf liikumatute kujutiste edastamiseks.

(6) Raadiotelefoniside on raadioside, mis on ettenähtud informatsiooni edastamiseks peamiselt kõne teel.

(7) Simpleksside on raadioside kasutamisviis, kus edastatakse informatsiooni ühel raadiosagedusel ühes suunas korraga.

(8) Dupleksside on raadioside kasutamisviis, kus edastatakse informatsiooni kahel raadiosagedusel mõlemas suunas korraga.

(9) Semi-dupleksside on raadioside kasutamisviis, kus kahel raadiosageduskanalil toimub simpleksside.

(10) Televisiooniringhääling on raadioside, kus edastatakse liikumatuid või liikuvaid kujutisi.

(11) Telemeetria on raadioside liik, kus mõõteseadmest eemal automaatselt määratakse või salvestatakse mõõtetulemusi.

(12) Kaugjuhtimine on raadioside liik, kus seadmest eemal edastatakse signaale funktsioonide käivitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks.

(13) Raadiosageduskanali ainukasutus on raadioside kasutusviis, mille korral antud raadiosageduskanalil antud geograafilises piirkonnas töötab ainult üks raadiojaam või raadiovõrk.

(14) Raadiosageduskanali ühiskasutus on raadioside kasutusviis, mille korral antud raadiosageduskanalil antud geograafilises piirkonnas töötab mitu raadiovõrku.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§5. Kiirguste ja raadioseadmete parameetrid

(1) Kiirgusklass on kiirgust iseloomustavate standardsete sümbolite kogum, mis iseloomustab põhikandesageduse modulatsioonitüüpi, moduleerivat signaali ja edastatava informatsiooni liiki.

(2) Ühekülgribaga kiirgus on amplituudmoduleeritud kiirgus, millel on üks külgriba.

(3) Kõrvalkiirgus (spurious emission) on kiirgus raadiosagedus(t)el vajalikust ribalaiusest väljaspool.

(4) Ribaväline kiirgus (out-of  – band emission, OOB) on moduleerimisel tekkiv kiirgus raadiosagedus(t)el vahetult vajalikust ribalaiusest väljaspool, mis ei sisalda kõrvalist kiirgust.

(5) Soovimatu kiirgus (unwanted emission) on kiirgus väljaspool raadiosagedus(t)e vajalikku ribalaiust, mis koosneb ribavälisest kiirgusest ja kõrval- kiirgusest.

(6) Reserveeritud ribalaius on vajaliku ribalaiuse ja sagedustolerantsi summa.

(7) Reserveeritud raadiosagedus on raadiojaamale reserveeritud sagedusriba kesksagedus.

(8) Hõivatud ribalaius (occupied bandwidth) on sagedusvahemik, milles keskmine kiirgusvõimsus on 100 – β% kiirguse keskmisest koguvõimsusest (β väärtuseks võetakse 1, kui vastavale kiirgusklassile ei ole määratud teisiti).

(9) Sagedustolerants on suurim lubatud kõrvalekalle raadiojaamale reserveeritud kandevsagedusest.

(10) Vajalik ribalaius on antud kiirgusklassile vastav ribalaius, mis võimaldab edastada informatsiooni vajaliku kvaliteedi ja kiirusega.

(11) Parem-polariseeritud laine on elliptiline või ringpolariseeritud laine, milles elektrivälja vektori normaal levisuuna suhtes kõigis tasapindades pöörleb päripäeva.

(12) Vasak-polariseeritud laine on elliptiline või ringpolariseeritud laine, milles elektrivälja vektori normaal levisuuna suhtes kõigis tasapindades pöörleb vastupäeva.

(13) Antenni võimendustegur on üldjuhul detsibellides väljendatav suhtarv, mis näitab teatud punktis sama väljatugevuse tekitamiseks vajalike kadudeta antenni ja konkreetse antenni sisendvõimsuste suhet.

(14) Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (equivalent isotropically radiated power – e.i.r.p.) on antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antenni võimendusteguriga isotroopse antenni suhtes (antud suunas).

(15) Efektiivne kiirgusvõimsus (effective radiated power – e.r.p .) (antud suunas) on antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antenni võimendusteguriga poollaine diipolantenni suhtes (antud suunas).

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§6. Raadiosagedusalad

Raadiospektri jaotus ja selle jaotuse alusel raadiosagedusalade tähised on toodud käesoleva määruse lisas 1.

§7. Kiirgusklasside moodustamine

(1) Kiirgusklassid moodustatakse lähtuvalt käesolevast paragrahvist. Kiirgusklass moodustatakse järgmistest osadest:
1) vajalik ribalaius ja
2) klassifikatsioon, mis koosneb:
a) põhitähistest ja
b) vajadusel kasutatavatest tähistest.

(2) Vajalikku ribalaiust määratakse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside sektori (edaspidi ITU-R) soovituse SM.1138 kehtiva väljaande, teiste ITU-R soovituste või mõõtmistega ning kirjeldatakse kolme numbri ja ühe tähega selliselt, et:
1) raadiosagedusalas 0,001 kuni 999 Hz väljendatuna Hz-des (täht H);
2) raadiosagedusalas 1,00 kuni 999 kHz väljendatuna kHz-des (täht K);
3) raadiosagedusalas 1,00 kuni 999 MHz väljendatuna MHz-des (täht M);
4) raadiosagedusalas 1,00 kuni 999 GHz väljendatuna GHz-des (täht G).

(3) Vajalikku ribalaiust tähistatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodule.

(4) Klassifikatsiooni põhitähised on toodud käesoleva määruse lisas 3.

(5) Klassifikatsiooni vajadusel kasutatavad tähised (kasutatakse signaali täielikuks kirjeldamiseks, tehnilise loa taotluste ja tehnilise loa juures ei ole kohustuslikud) on toodud käesoleva määruse lisas 4.

§8. Raadiohäired

(1) Keelatud on tekitada häireid, mis ohustavad raadionavigatsiooniteenistuse või teiste ohutussüsteemide tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet (raadiohäired).

(2) Kõigil raadiojaamadel on keelatud kiirata põhjendamatult võimsaid signaale.

(3) Raadiosaateseadmetega vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või füüsilise isiku turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse funktsioneerimist, on keelatud.

(4) Kõigil raadiojaamadel on keelatud edastada identifitseerimata signaali.

(5) Raadiosaateseadmete kiirgusvõimsus ei tohi ületada kiirgusvõimsust, mis on vajalik kvaliteetse teenuse tagamiseks.

(6) Raadiohäirete vältimiseks peab raadiosaateseadme kiirgamine tarbetutesse suundadesse ja vastuvõtmine tarbetutest suundadest olema minimaalne.

(7) Jaama poolt kasutatav kiirgusklass peab tagama minimaalse võimaliku raadiohäirete nivoo ja tagama spektri efektiivse kasutamise. Kiirgusklassi valikul peab arvestama raadioside teenistuse omapära ja sellest lähtuvalt vähendama kasutatavat ribalaiust.

(8) Ribavälised kiirgused ei tohi tekitada häireid naaber-raadiosagedusalades töötavatele raadioside teenistuste raadioseadmetele.

(9) Elektriliste seadmete (sealhulgas elektri- ja telekommunikatsiooni jaotusvõrk) paigaldamisel ja kasutamisel ei tohi tekitada raadiohäireid.

(10) Eriotstarbelised raadiosagedusseadmed ei tohi tekitada häireid väljaspool neile kasutamiseks määratud raadiosagedusalasid töötavatele raadioseadmetele.

(11) Kui isikule on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekitatakse raadiohäireid, peab ta nii kiiresti kui võimalik rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.

(12) Sideamet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab kasutamist, kui seda on vaja raadiohäirete tekitamise lõpetamiseks.

(13) Olukorras, kus on vajalik raadiohäireid tekitava seadme kasutamise viivitamatu peatamine või piiramine, teeb Sideameti järelevalvet teostama volitatud ametnik sellekohase ettekirjutuse.

(14) Kui raadiohäiret põhjustab raadiovastuvõtuseadme mittevastavus kehtestatud nõuetele, peab raadiohäire põhjuse kõrvaldama raadiovastuvõtuseadme valdaja.

(15) Õnnetustest teatamiseks ettenähtud rahvusvahelistele raadiokanalitele või raadionavigatsiooniteenistustele tekitavate raadiohäirete kõrvaldamiseks on Sideameti järelevalvet teostaval volitatud ametnikul õigus siseneda territooriumile, tootmishoonetesse ning muudele objektidele. Nimetatud häirete kõrvaldamiseks on Sideameti järelevalvet teostaval volitatud ametnikul õigus välja lülitada häireid tekitavad elektri- ja raadioseadmed.

(16) Juhul kui lõhkamis- või demineerimistööde käigus kasutatakse raadiosignaalide summutamise seadet, peab tööde juht eelnevalt tööde läbiviimise kohas informeerima teisi raadiosageduste kasutajaid raadiohäirete tekkimise võimalikkusest.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§10. Raadioside saladus

(1) Seaduslikult toimuvat raadiosidet, mis ei ole üldsusele suunatud, ei tohi volitusteta katkestada.

(2) Raadiosides osalejate ja nende edastatava teabe kohta raadiotehniliste vahenditega teabe hankimine ja kasutamine kolmanda, raadiosides mitteosaleva isiku poolt (teabe ebaseaduslik hõivamine), välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras, on keelatud.

§11. Raadiojaamade identifitseerimine

(1) Kõik raadiojaamade signaalid peavad olema identifitseeritavad, välja arvatud juhul, kui antud raadiosideteenistuse raadiosaateseadmetega ei ole identifitseeriv signaal edastatav.

(2) Identifitseeritav signaal võib olla raadiokutsung, liikuva mereside tunnuskood (MMSI) või mõni muu tunnussignaal, mis võib sisaldada järgmist informatsiooni: raadiojaama nimi, raadiojaama asukoht, raadiojaama omanik, registreerimisnumber, lennu identifitseerimisnumber, selektiivkutsungi number, signaali parameetrid, kiirguse parameetrid või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud parameetrit.

(3) Identifitseeriva signaali edastamise kohustus ei laiene:
1) päästevahendite raadiosaateseadmetele juhul, kui nad edastavad automaatselt hädaabi signaali;
2) avariipoidele (emergency position-indicating radiobeacons).

(4) Ühe sideseansi jooksul peab identifitseerivat signaali edastama vähemalt sideseansi alguses ja lõpus.

(5) Juhul kui sideseansi pikkus ületab ühte tundi, peab identifitseerivat signaali edastama vähemalt korra tunnis, võimalusel viie minuti jooksul enne või viie minuti jooksul pärast täistundi, kui see ei tekita asjatut sideseansi katkestust.

(6) Lühikeste intervallide (kuni kümme minutit) tagant peavad identifitseerivat signaali edastama:
1) amatöörraadiojaamad;
2) eksperimentaaljaamad.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§12. Nõuded erinevatele raadioside teenistustele

(1) Ringhäälingusaatjate paigaldamine vee- või õhusõiduki või teiste ujuvate või lendavate vahendite pardale ja nende kasutamine seal väljaspool riigipiire on keelatud.

(2) Ringhäälingusaatjad, mis töötavad raadiosagedusalades alla 5060 kHz (välja arvatud raadiosagedusalas 3900–4000 kHz töötavad ringhäälingusaatjad) või üle 47 MHz, ei tohi üldjuhul kasutada suuremat kiirgusvõimsust kui on vajalik Eesti Vabariigi territooriumil kvaliteetse ringhäälinguteenuse tagamiseks.

(3) Paikses sides on võimalusel soovitav mitte kasutada kahe külgribaga raadiotelefonisidet kiirgusklassiga A3E (amplituudmoduleeritud analoogkõnesignaal).

(4) Paikses sides on keelatud kiirgusklasside F3E (sagedusmoduleeritud analoogkõnesinaal) ja G3E (faasmoduleeritud analoogkõnesignaal) kasutamine raadiosagedusalades alla 30 MHz.

(5) Amatöörraadiojaamade poolt kiiratavad raadiosagedused peavad olema stabiilsed ja minimaalse kõrvalise kiirgusega.

(6) Eksperimentaaljaamad peavad vastama nende poolt kasutatavas raadiosagedusalas töötavatele teistele saatjatele kehtestatud nõuetele.

(7) Raadionavigatsiooni- ja raadiolokatsioonijaamade poolt edastatud signaalid peavad võimaldama täpsete mõõtmiste läbiviimist.

(8) Raadionavigatsiooni- ja raadiolokatsioonijaamade töö ajutistest muutustest ja katkestustest peab vähemalt kord päevas informeerima kõiki jaamasid, mis kasutavad antud raadionavigatsiooni- või raadiolokatsioonijaamade andmeid raadiolokatsiooniks või raadionavigatsiooniks.

(9) Juhul kui raadionavigatsiooni- ja raadiolokatsioonijaamade töö alaliselt muutub või katkeb, peab vastava informatsiooni võimalikult kiiresti avaldama navigaatoritele mõeldud trükistes.

(10) Mere-raadionavigatsioonis kasutatakse peilimiseks raadiotelegraafisagedust 410 kHz. Kõik mere-raadionavigatsiooni peilimisjaamad, mis kasutavad raadiotelegraafi, peavad võimaldama antud raadiosageduse kasutamist. Lisaks peavad mere-raadionavigatsiooni peilimisjaamad olema võimelised teostama mõõtmisi raadiosagedusel 500 kHz leidmaks vajadusel jaamu, mis edastavad avarii-, häire- või ohutussignaale.

(11) Juhul kui peilimisjaamad töötavad raadiosagedusalas 1605 kuni 2850 kHz, peavad nad olema võimelised teostama mõõtmisi kutsungi- ja avariiraadiosagedusel 2182 kHz.

(12) Juhul kui peilimisjaamad töötavad raadiosagedusalas 156 kuni 174 MHz, peavad nad olema võimelised teostama mõõtmisi kutsungi- ja avariiraadiosagedusel 156,8 MHz ja digitaalselektiiv-väljakutsesagedusel 156,525 MHz.

(13) Juhul kui õhusõiduki jaamal on vaja peilimisjaama kutsuda, kasutatakse selleks kutsutava jaama vahipidamise sagedust.

(14) Kõik jaamad, mis avastavad kaheldavaid või ebausaldusväärseid raadionavigatsiooni- või raadiolokatsioonijaamade signaale, peavad kohe informeerima raadionavigatsiooni- või raadiolokatsioonijaamu.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

§13. Avarii- ja ohutusside

(1) Päästevahendite raadiotelefonijaamad, mis on ette nähtud töötamiseks raadiosagedusalas 156 kuni 174 MHz, peavad olema võimelised saatma ja vastu võtma raadiosagedusel 156,8 MHz ja veel ühel raadiosagedusel antud raadiosagedusalas.

(2) Päästevahenditelt saadetavate signaalide leidmiseks kasutatavad seadmed peavad olema võimelised töötama raadiosagedusalas 9200-9500 MHz.

(3) Digitaalselektiiv-väljakutseseadmed peavad töötama järgmistel raadiosagedustel:
1) 2187,5 kHz raadiojaamad, mis on ette nähtud töötamiseks raadiosagedusalas 1605 kuni 2850 kHz;
2) 8414,5 kHz raadiojaamad, mis on ette nähtud töötamiseks raadiosagedusalas 4000 kuni 27500 kHz;
3) 156,525 MHz raadiojaamad, mis on ette nähtud töötamiseks raadiosagedusalas 156 kuni 174 MHz.

(4) Kõik õhusõiduki pardal asuvad seadmed, mis on ette nähtud avarii-, häire- või ohutusside pidamiseks liikuva mereside jaamadega, peavad olema võimelised saatma ja vastu võtma raadiosagedustel 2182 kHz või 4125 kHz kiirgusklassi J3E (ühekülgriba amplituudmoduleeritud analoogkõnesignaal) või raadiosagedustel 156,8 MHz ja võimalusel 156,3 MHz kiirgusklassi G3E (faasmoduleeritud analoogkõnesignaal).

(5) Pääste- ja ohutussüsteemi raadiosagedused on toodud käesoleva määruse lisas 5.

(6) Globaalse merepääste ja -ohutussüsteemi ( Global Maritime Distress and Safety System, edaspidi GMDSS) raadiosagedused ja raadiosagedusalad on toodud käesoleva määruse lisas 6.

§14. Raadiosageduskanali kasutamise efektiivsus

Raadiosageduskanali kasutamine loetakse efektiivseks, kui:
1) raadiosaateseadmele on Sideameti poolt väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba hiljemalt ühe aasta jooksul alates raadiosaateseadme paigaldamise loa väljastamisest;
2) ringhäälingu raadiosaateseadet kasutatakse kultuuriministri käskkirjas ringhäälinguloa väljaandmise kohta sätestatud kiirgusvõimsuse ja antenni kõrgusega.

 §15. Määruse rakendamine

Käesoleva määruse § 14 lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) raadiosageduskanali kasutamise efektiivsuse hindamiseks

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

 

 

 

Teede- ja sideministri
20. detsembri 2000. a
määruse nr 119
lisa 1

RAADIOSPEKTRI JAOTUS JA RAADIOSAGEDUSALADE TÄHISED LÄHTUVALT JAOTUSEST

 

Raadio- sagedusala number

Tähis

Raadiosagedusala (alumine raadiosagedus välja arvatud, ülemine raadiosagedus kaasa arvatud)

4

VLF (very low frequency)

3 kuni 30 kHz

5

LF (low frequency)

30-300 kHz

6

MF (medium frequency)

300 kuni 3000 kHz

7

HF (high frequency)

3 kuni 30 MHz

8

VHF (very high frequency)

30 kuni 300 MHz

9

UHF (ultra high frequency)

300 kuni 3000 MHz

10

SHF (special high frequency)

3 kuni 30 GHz

11

EHF (extra high frequency)

30 kuni 300 GHz

12

¿

300 kuni 3000 GHz

 

 

Teede- ja sideministri
20. detsembri 2000. a
määruse nr 119
lisa 2

VAJALIKU RIBALAIUSE TÄHISTAMINE

 

Vajalikku ribalaiust sõltuvalt tema väärtusest tähistatakse kolme kehtiva numbriga analoogselt järgmiste näidetega:

Vajalik ribalaius

Vajalikule ribalaiusele vastav tähis

0,002 Hz

H002

0,1 Hz

H100

25,3 Hz

25H3

400 Hz

400H

2,4 kHz

2K40

6 kHz

6K00

12,5 kHz

12K5

180,4 kHz

180K

180,5 kHz

181K

180,7 kHz

181K

1,25 MHz

1M25

2 MHz

2M00

10 MHz

10M0

202 MHz

202M

5,65 GHz

5G65

 

 

Teede- ja sideministri
20. detsembri 2000. a
määruse nr 119
lisa 3

KIIRGUSKLASSI KLASSIFIKATSIOONI PÕHITÄHISED

 

(1) Kiirgusklassi esimene sümbol näitab põhikandesageduse modulatsioonitüüpi:

 

1. moduleerimata kandesagedus

N

2. amplituudmoduleeritud kandesagedus:

 

1) kahekülgribaga

A

2) ühekülgribaga, täisvõimsusega kandesagedus

H

3) ühekülgribaga, vähendatud või muutuva võimsusega kandesagedus

R

4) ühekülgribaga, mahasurutud kandesagedus

J

5) sõltumatud külgribad

B

6) kärbitud külgribaga

C

3. nurkmoduleeritud kandesagedus:

 

1) sagedusmoduleeritud

F

2) faasmoduleeritud

G

4. samaaegselt või vaheldumisi amplituud- ja nurkmoduleeritud kandesagedus

D

5. impulsid:

 

1) moduleerimata impulsside jada

P

2) amplituudmoduleeritud impulsside jada

K

3) laiuse/pikkusega moduleeritud impulsside jada

L

4) positsiooni/faasiga moduleeritud impulsside jada

M

5) impulsside jada, milles nurgaperioodi jooksul on kandesagedus nurkmoduleeritud

Q

6) eeltoodud impulsside kombinatsioon

V

6. samaaegselt või vaheldumisi amplituud-, nurk- ja impulssmoduleeritud kandesagedus

W

7. teised kandesageduse modulatsioonitüübid

X

(2) Kiirgusklassi teine sümbol näitab põhikandesagedust moduleerivaid signaale:

 

1. moduleerivat signaali ei ole

0

2. üks kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldav kanal, milles ei kasutata abi-kandesagedusi (välja arvatud aegtihenduslik dupleks)

1

3. üks kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldav kanal, milles kasutatakse abi-kandesagedusi (välja arvatud aegtihenduslik dupleks)

2

4. üks analooginformatsiooni sisaldav kanal

3

5. kaks või enam kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldavat kanalit

7

6. kaks või enam analooginformatsiooni sisaldavat kanalit

8

7. vähemalt ühe analooginformatsiooni ja ühe kvanteeritud või  digitaalset informatsiooni sisaldava kanali kombinatsioon

9

8. teised põhikandesagedust moduleerivad signaalid

X

(3) Kiirgusklassi kolmas sümbol näitab ülekantava informatsiooni liiki:

 

1. informatsiooni ei kanta üle

N

2. telegraaf - kuulmise abil vastuvõetav

A

3. telegraaf - automaatne vastuvõtt

B

4. faksiside

C

5. andmeedastus, telemeetria, kaugjuhtimine

D

6. telefon (ka raadioringhääling)

E

7. televisioon (video)

F

8. eeltoodud informatsiooniliikide kombinatsioon

W

9. muud informatsiooniliigid

X

 

 

Teede- ja sideministri
20. detsembri 2000. a
määruse nr 119
lisa 4

KIIRGUSKLASSI KLASSIFIKATSIOONI VAJADUSEL KASUTATAVAD TÄHISED

 

(1) Kiirgusklassi neljas sümbol kirjeldab signaali:

 

1. kahepositsiooniline muutuva arvu ja/või pikkusega elementide kood

A

2. kahepositsiooniline muutumatu arvu ja pikkusega elementide veaparanduseta kood

B

3. kahepositsiooniline muutumatu arvu ja pikkusega elementide veaparandusega kood

C

4. neljapositsiooniline kood, milles iga positsioon kirjeldab signaalielementi (või ühte või enamat bitti)

D

5. mitmepositsiooniline kood, milles iga positsioon kirjeldab signaalielementi (või ühte või enamat bitti)

E

6. mitmepositsiooniline kood, mille moodustab eelnevate signaalide kombinatsioon

F

7. monofooniline raadioringhääling

G

8. stereo- või kvadrofooniline raadioringhääling

H

9. helikvaliteet, välja arvatud punktides g ja h toodud

J

10. helikvaliteet, mille saavutamiseks kasutatakse sagedusinversiooni või raadiosagedusala osadeks jagamist

K

11. helikvaliteet, mille saavutamiseks kasutatakse sagedusmoduleeritud signaali, et juhtida demoduleeritud signaali nivood

L

12. must-valge pilt

M

13. värvipilt

N

14. must-valge ja värvipildi kombinatsioon

W

15. muud viisil kirjeldatav signaal

X

(2) Kiirgusklassi viies sümbol näitab tihenduse viisi:

 

1. ei kasuta tihendust

N

2. koodtihendus

C

3. sagedustihendus

F

4. aegtihendus

T

5. aeg- ja sagedustihenduse kombinatsioon

W

6. muu tihenduse viis

X

 

 

Teede- ja sideministri
20. detsembri 2000. a
määruse nr 119
lisa 5

PÄÄSTE- JA OHUTUSSÜSTEEMI RAADIOSAGEDUSED

 

1. Raadiosagedust 500 kHz kasutatakse raadiosagedusalas 415-535 kHz rahvusvahelise päästesagedusena Morse-telegraafi poolt kiirgusklassidega A2A (amplituudmoduleeritud kuulmise abil vastvõetav digitaaltelegraaf), A2B (amplituudmoduleeritud automaatselt vastuvõetav digitaaltelegraaf), H2A (ühekülgribaga amplituudmoduleeritud kuulmise abil vastvõetav digitaaltelegraaf ja H2B (ühekülgribaga amplituudmoduleeritud automaatselt vastuvõetav digitaaltelegraaf).

2. Raadiosagedust 518 kHz kasutatakse ainult meteoroloogiliste ja navigatsioonisõnumite edastamiseks kaldajaamadelt veesõidukitele NAVTEX süsteemi abil.

3. Raadiosagedust 2182 kHz kasutatakse raadiotelefoniside ¿ kiirgusklassiga J3E (ühekülgriba amplituudmoduleeritud analoogkõnesignaal) ¿ avariisagedusena. Antud raadiosagedusel edastatakse esialgne avariiside, kasutades võimalusel edasiseks side pidamiseks teisi sagedusi.

4. Lennuside raadiosagedust 3023 kHz on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks.

5. Raadiosagedus 4125 kHz on raadiosageduse 2182 kHz lisaraadiosagedus. Antud raadiosagedusel on õhusõidukil lubatud pidada avarii- ja ohutussidet liikuva mereside jaamadega.

6. Lennuside kandesagedust 5680 kHz on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks

7. Raadiosagedus 6215 kHz on raadiosageduse 2182 kHz lisaraadiosagedus.

8. Raadiosagedus 8364 kHz on määratud kasutamiseks avariisaatjatel, mis töötavad raadiosagedusalas 4000-27500 kHz, otsingu- ja päästeside pidamiseks liikuva mere- ja liikuva lennuside jaamadega.

9. Lennuside kandesagedust 121,5 MHz on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks raadiosagedusalas 117,975-137 MHz. Seda raadiosagedust on lubatud kasutada päästevahendite raadiosaatjatel.

10. Lennuside abikandesagedust 123,1 MHz (mis on raadiosageduse 121,5 MHz abikandesagedus) on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks.

11. Raadiosagedust 156,3 MHz on lubatud kasutada side ¿ kiirgusklassiga G3E (faasmoduleeritud analoogkõnesignaal) ¿ pidamiseks õhusõiduki jaama ja liikuva mereside jaama vahel ühistel otsingu- ja päästeoperatsioonidel. Raadiosagedust võib kasutada ka õhusõidukite side pidamiseks veesõidukitega teistel ohutusside eesmärkidel.

12. Raadiosagedust 156,650 MHz kasutatakse laevadevaheliseks navigatsiooniohutuse sideks.

13. Raadiosagedusalas 156-174 MHz kasutatakse raadiotelefoni raadiosagedust 156,8 MHz pääste- ja ohutussideks. Lisaks on seda raadiosagedust lubatud kasutada õhusõidukite ohutussideks.

14. Raadiosagedust 243 MHz on lubatud kasutada mehitatud kosmoselaevade otsingu- ja päästetöödel.

15. Raadiosagedusala 406–406,1 MHz on ette nähtud kosmoseside avariipoide kasutamiseks suunal Maa–kosmos.

16. Raadiosagedusala 1544–1545 MHz kasutus on piiratud hädaabi- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel fiiderlinkidel).

17. Raadiosagedusala 1645,5-1646,5 MHz on ette nähtud pääste- ja ohutussideks liikuvas mere-kosmosesides suunal kosmos - Maa.

[RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

 

 

Teede- ja sideministri
20. detsembri 2000. a
määruse nr 119
lisa 6

GLOBAALSE MEREPÄÄSTE- JA OHUTUSSÜSTEEMI (GMDSS) RAADIOSAGEDUSED

 

Globaalses merepääste- ja ohutussüsteemis kasutatakse raadiosagedusalades alla 30 MHz järgmisi raadiosagedusi:

Raadio sagedus (kHz)

Kasutuse kirjeldus

Märkused

490

MSI1

Raadiosagedust 490 kHz kasutatakse pärast GMDSS-i rakendamist ainult mereohutusinformatsiooni (Maritime Safety Information ) edastamiseks

518

MSI

Raadiosagedust 518 kHz kasutatakse ainult rahvusvahelise NAVTEX süsteemi jaoks

2174,5

NBDP-COM2

 

2182

RTP-COM3

Raadiosagedusel 2182 kHz on lubatud kasutada ainult kiirgusklassi J3E (ühekülgriba amplituudmoduleeritud analoogkõnesignaal)

2187,5

DSC4

 

3023

AERO-SAR5

Lennuside kandesagedust 3023 kHz on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks

4125

RTP-COM

Kandesagedust 4125 kHz on lubatud kasutada side pidamiseks õhusõiduki jaama ja liikuva mereside jaama vahel

4177,5

NBDP-COM

 

4207,5

DSC

 

4209,5

MSI

Raadiosagedust 4209,5 kHz kasutatakse ainult rahvusvahelise NAVTEX süsteemi jaoks

4210

MSI-HF6

 

5680

AERO-SAR

Lennuside kandesagedust 5680 kHz on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks

6215

RTP-COM

 

6268

NBDP-COM

 

6312

DSC

 

6314

MSI-HF

 

8291

RTP-COM

 

8376,5

NBDP-COM

 

8414,5

DSC

 

8416,5

MSI-HF

 

12290

RTP-COM

 

12520

NBDP-COM

 

12577

DSC

 

12579

MSI-HF

 

16420

RTP-COM

 

16695

NBDP-COM

 

16804,5

DSC

 

16806,5

MSI-HF

 

19680,5

MSI-HF

 

22376

MSI-HF

 

26100,5

MSI-HF

 

Globaalses merepääste- ja ohutussüsteemis kasutatakse raadiosagedusalades üle 30 MHz järgmisi raadiosagedusi:

Raadio sagedus (MHz)

Kasutuse kirjeldus

Märkused

121,5

AERO-SAR7

Lennuside kandesagedust 121,5 MHz on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks raadiosagedusalas 117,975-137 MHz. Seda raadiosagedust on lubatud kasutada päästevahendite raadiosaatjatel

123,1

AERO-SAR

Lennuside abikandesagedust 123,1 MHz (mis on raadiosageduse 121,5 MHz abikandesagedus) on lubatud kasutada otsingu- ja päästeoperatsioonides osalevate liikuvate jaamade ja nende jaamade ja liikuva maaside jaama vaheliseks sideks

156,3

VHF-CH068

Raadiosagedust 156,3 MHz on lubatud kasutada side pidamiseks õhusõiduki jaama ja liikuva mereside jaama vahel ühistel otsingu- ja päästeoperatsioonidel. Raadiosagedust võib kasutada ka õhusõidukite side pidamiseks veesõidukitega teistel ohutusside eesmärkidel

156,525

VHF-CH70

Raadiosagedus 156,525 MHz on määratud kasutamiseks liikuva mereside pääste- ja ohutusväljakutseks digitaalse selektiivväljakutse abil

156,650

VHF-CH13

Raadiosagedust 156,650 MHz on lubatud kasutada veesõidukite vaheliseks navigatsiooniohutuse sideks

156,8

VHF-CH16

Raadiosagedust 156,8 MHz kasutatakse raadiotelefoni pääste- ja ohutussideks. Lisaks on seda raadiosagedust lubatud kasutada õhusõidukite ohutussideks

406-406,1

406-EPIRB

Raadiosagedusala on ette nähtud kosmoseside avariipoide kasutamiseks suunal Maa–kosmos [RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

1530-1544

SAT-COM9

Raadiosagedusala on ette nähtud pääste- ja ohutussideks liikuvas mere-kosmosesides suunal kosmos-Maa - GMDSS-i side omab antud raadiosagedusalas kõrgeimat prioriteeti

1544-1545

D&S-OPS10

Raadiosagedusala kasutus on piiratud hädaabi- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel fiiderlinkidel) [RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

1626,5-1645,5

SAT-COM

Raadiosagedusala on ette nähtud pääste- ja ohutussideks liikuvas mere-kosmosesides suunal kosmos-Maa - GMDSS-i side omab antud raadiosagedusalas kõrgeimat prioriteeti

1645,5-1646,5

D&S-OPS

Raadiosagedusala kasutus on piiratud hädaabi- ja ohutussidega (sealhulgas vastavatel fiiderlinkidel) [RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

9200-9500

SARTS

Raadiosagedusala on kasutatav otsingu- ja päästetöödes osalevate radarite poolt

1 MSI - liikuvas meresides on need raadiosagedused määratud mereohutusinformatsiooni edastamiseks kaldajaamalt veesõiduki jaamale kitsaribalise tähttrükkimise (narrow-band direct-printing) kujul.

2 NBDP-COM - raadiosagedused, mis on määratud pääste- ja ohutusside pidamiseks kitsaribalise tähttrükkimise kujul.

3 RTP-COM - raadiosagedused, mis on määratud pääste- ja ohutusside pidamiseks raadiotelefoni teel.

4 DSC - raadiosagedused, mis on määratud pääste- ja ohutusväljakutseks digitaalse selektiivväljakutse abil.

5 AERO-SAR - lennuside raadiosagedused, mis on määratud pääste- ja ohutussideks liikuvate jaamade vahel, mis osalevad otsingu- ja päästeoperatsioonis.

6 MSI-HF - liikuvas meresides on need raadiosagedused määratud avamere mereohutusinformatsiooni edastamiseks kaldajaamalt veesõiduki jaamale kitsaribalise tähttrükkimise (narrow-band direct-printing) kujul.

7 AERO-SAR - lennuside raadiosagedused, mis on määratud pääste- ja ohutussideks liikuvate jaamade vahel, mis osalevad otsingu- ja päästeoperatsioonis.

8 VHF-CH# - VHF raadiosagedused, mida kasutatakse pääste- ja otsingusideks, kus # tähistab vastavat kanalinumbrit.

9 SAT-COM - raadiosagedused, mida kasutatakse pääste- ja ohutussideks liikuvas mere-kosmosesides.

10 D&S-OPS – raadiosagedusalad, mida kasutavad hädaabi- ja ohutussideks kosmoseside avariipoid.

 [RTL 2003, 47, 690; jõust. – 17.04.2003]

/otsingu_soovitused.json