Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 09.05.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 14.07.2004 Avaldamismärge: Taimetervise erinõuded1 Vastu võetud 29.09.2000 nr 318 RT I 2000, 77, 488 jõustumine 13.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.04.2003 nr 131 ( RT I 2003, 38, 263) 9.05.2003 Määrus kehtestatakse «Taimekaitseseaduse» (RT I 2000, 29, 169) paragrahvi 10 lõike 3 alusel. Taimetervise erinõuded taime, taimse saaduse või muu objekti päritolu, omaduste ja töötlemisviisi ning neid asjaolusid tõendava dokumendi kohta on toodud määruse lisas. ¹ 2000/29/EÜ (EÜT L 169, 10.07.2000) [ RT I 2003, 38, 263 – jõust. 9.05.2003]         Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2000. a määruse nr 318 «Taimetervise erinõuded» lisa TAIMETERVISE ERINÕUDED   Taimed, taimsed saadused ja muud objektid  Erinõuded 1.1. Okaspuit, välja arvatud elupuu Thuja L. puit või puit järgmisel kujul: 1.1.1. laastud, osakesed, puidujäätmed või -kraaped, mis on toodetud kas osaliselt või täielikult okaspuidust; Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on nõuetekohaselt kuumtöödeldud, kusjuures puidu südamik on olnud minimaalselt 56 ºC juures vähemalt 30 minutit 1.1.2. pakkimiseks mõeldud kastid, korvpakendid, trumlid, vahetükid, kandetoed ja puiduhakmed; 1.1.3. kaubaalused, lattraamkastid ja laadimiseks tarvitatavad lauad; 1.1.4. kooritud puit, mis pärineb Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanist või Ameerika Ühendriikidest   1.2. Okaspuit laastude, osakeste, jäätmete või kraabetena, mis on toodetud kas osaliselt või täielikult okaspuidust, mis pärineb Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanist või Ameerika Ühendriikidest Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) tooted on nõuetekohaselt fumigeeritud laevapardal või laevale laadimiseks sobivates konteinerites ja (b) laadimiseks kasutatud konteinerid on plommitud, et välistada taasnakatumise võimalus 1.3. Okaspuit, välja arvatud elupuu Thuja L. puit, pakkimiseks mõeldud karpide või kastide, vaatide, kaubaaluste, lattraamkastide, puiduhakmete, vahetükkide, kandetugede või laadimiseks tarvitatavate laudadena; samuti kooritud puit, mis pärineb Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanist või Ameerika Ühendriikidest Puit peab olema kooritud ning vaba puidusiklaste Monochamus (mitte-Euroopa liigid) tõugukäikudest, mille läbimõõt on suurem kui 3 mm, ning töödeldud puidu niiskusesisaldus peab olema alla 20% kuivaines 1.4. Elupuu Thuja L. puit, sealhulgas kooritud puit, mis pärineb Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taiwanist või Ameerika Ühendriikidest Puit peab olema kooritud ning vaba puidusiklaste Monochamus (mitte-Euroopa liigid) tõugukäikudest, mille läbimõõt on suurem kui 3 mm 1.5. Okaspuit, välja arvatud laastude, osakeste, jäätmete või kraabetena, kaasa arvatud kooritud puit, mis on kas osaliselt või täielikult toodetud okaspuust, mis pärineb väljastpoolt Euroopat, välja arvatud Kanada, Hiina, Jaapan, Korea, Taiwan ja Ameerika Ühendriigid Puit peab olema (a) kooritud ning vaba puidusiklaste Monochamus (mitte-Euroopa liigid) tõugukäikudest, mille läbimõõt on suurem kui 3 mm või (b) tähistatud kooskõlas kehtivate märgistamise nõuetega kas «Kiln-dried» (ahjus kuivatatud), «KD» või mõne teise rahvusvaheliselt tunnustatud märkega puidul või selle pakendil tõendamaks, et puit on nõuetekohaselt (temperatuur/aeg) ahjus kuivatatud kuni 20% niiskusesisalduseni kuivaines 2.1. Suhkruvahtra Acer saccharum Marsh. puit, sealhulgas kooritud puit, välja arvatud Põhja-Ameerika riikidest pärinev puit vineeri tootmiseks Puit peab olema tähistatud kooskõlas kehtivate märgistamise nõuetega kas «Kiln-dried» (ahjus kuivatatud), «KD» või mõne teise rahvusvaheliselt tunnustatud märkega puidul või selle pakendil tõendamaks, et puit on nõuetekohaselt (temperatuur/aeg) ahjus kuivatatud kuni 20% niiskusesisalduseni kuivaines 2.2. Suhkruvahtra Acer saccharum Marsh. Põhja-Ameerika riikidest pärinev puit vineeri tootmiseks Kaubasaadetisega peavad olema kaasas dokumendid, mis tõendavad, et puit on ette nähtud vineeri tootmiseks 3. Kastani Castanea Mill. ja tamme Quercus L. Põhja-Ameerika riikidest pärinev puit Puit peab olema kooritud ja (a) lõigatud nelinurkseks (prussiks) selliselt, et puidu ümarpind on täielikult eemaldatud või (b) olema ametlikult markeeritud tõendamaks, et puidu niiskusesisaldus ei ületa 20% kuivaines või (c) desinfitseeritud nõuetekohase kuumaõhu ja -vee   töötlusega, mille kohta on ametlik kinnitus või (d) tähistatud, sõltumata koorejäätmete olemasolust saetud puidul, kooskõlas kehtivate märgistamise nõuetega kas «Kiln-dried» (ahjus kuivatatud), «KD» või mõne teise rahvusvaheliselt tunnustatud märkega puidul või selle pakendil tõendamaks, et puit on nõuetekohaselt (temperatuur/aeg) ahjus kuivatatud kuni 20% niiskusesisalduseni kuivaines 4. Kastani Castanea Mill. puit Lisaks käesoleva lisa punktis 3 sätestatule peab puit (a) olema varustatud ametliku kinnitusega selle kohta, et see partii pärineb aladelt, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Cryphonectria parasitica (Murril) Barr või (b) olema kooritud 5. Plaatani Platanus L. Ameerika Ühendriikidest ja Armeeniast pärinev kooritud või koorimata puit Puit peab olema tähistatud kooskõlas kehtivate märgistamise nõuetega kas «Kiln-dried» (ahjus kuivatatud), «KD» või mõne teise rahvusvaheliselt tunnustatud märkega puidul või selle pakendil tõendamaks, et puit on nõuetekohaselt (temperatuur/aeg) ahjus kuivatatud kuni 20% niiskusesisalduseni kuivaines 6. Papli Populus L. Ameerika riikidest pärinev puit Puit peab olema kooritud 7. Väljastpoolt Euroopat pärinev puit laastude, tükkide, jäätmete või kraabetena, mis koosneb kas osaliselt või täielikult suhkruvahtra Acer saccharum Marsh., kastani Castanea Mill., plaatani Platanus L., papli Populus L. ja tamme Quercus L. puidust, samuti väljastpoolt Euroopat pärinev okaspuit, välja arvatud Kanada, Hiina, Jaapani, Korea, Taiwani ja Ameerika Ühendriikide okaspuit Toode peab olema (a) kooritud puidust või (b) puidust, mis on läbinud kas nõuetekohase (temperatuur/aeg) ahjukuivatuse kuni vähem kui 20% niiskusesisalduseni kuivaines või fumigeeritud laeva pardal või transporditud plommitud konteineris või muul moel, mis välistab taasnakatumise võimaluse 8.1. Väljastpoolt Euroopat pärinev okaspuude ( Coniferales) paljundusmaterjal, välja arvatud käbid ja seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on kasvatatud puukoolides, mis on tunnistatud vabaks pihklastest Pissodes spp. (mitte-Euroopa liigid) 8.2. Väljastpoolt Euroopat pärinevad okaspuude üle 3 m kõrgused taimed, välja arvatud käbid ja seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on kasvatatud puukoolides, mis on tunnistatud vabaks ürasklastest Scolytidae spp. (mitte-Euroopa liigid) 9. Männi Pinus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses taimekahjustajate Scirrhia acicola (Dearn) Siggers või Scirrhia pini Funk et Parker haigustunnuseid avastatud 10. Nulu Abies Mill., lehise Larix Mill., kuuse Picea A. Dietr., männi Pinus L., pseudotsuuga Pseudotsuga Carr. ja tsuuga Tsuga Carr. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses roosteseente liigi Melampsora medusae Thümen esinemistunnuseid avastatud 11.1. Kastani Castanea Mill. ja tamme Quercus L. taimed ja nende osad, välja arvatud viljad ja seemned: (a) mis pärinevad väljastpoolt Euroopat Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses roosteseene perekonna Cronartium spp. (mitte-Euroopa) esinemistunnuseid avastatud; (b) mis pärinevad Põhja-Ameerika riikidest (b) taimed pärinevad piirkonnast, mis on vaba keraskottseente seltsi kuuluva perekonna esindajast Ceratocystis fagacearum (Bretz) Hunt 11.2. Kastani Castanea Mill. ja tamme Quercus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et taimed pärinevad piirkonnast, mis on vaba seenhaigustekitajast Cryphonectria parasitica (Murril) Barr või et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses seenhaigustekitaja Cryphonectria parasitica (Murril) Barr esinemistunnuseid avastatud 12. Ameerika Ühendriikidest ja Armeeniast pärinev plaatani Platanus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses taimekahjustaja Ceratocystis fimbriata f. spp. platani Walter esinemistunnuseid avastatud 13.1. Väljastpoolt Euroopat pärinev papli Populus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses roosteseente liigi Melampsora medusae Thümen esinemistunnuseid avastatud 13.2. Ameerika riikidest pärinev papli Populus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses taimekahjustaja Mycosphaerella populorum G.E. Thompson esinemistunnuseid avastatud 14. Põhja-Ameerika riikidest pärinev jalaka Ulmus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses taimekahjustaja Elm phloem necrosis mycoplasm esinemistunnuseid avastatud 15. Väljastpoolt Euroopat pärinev ebaküdoonia Chaenomeles Lindl., viirpuu Crataegus L., küdoonia Cydonia Mill., villpöörise Eriobotrya Lindl., õunapuu Malus Mill., ploomipuu Prunus L., pirnipuu Pyrus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Monilinia fructicola (Winter) Honey või et (b) taimed pärinevad piirkonnast, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Monilinia fructicola (Winter) Honey ning viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole puukoolis ega selle vahetus läheduses seenhaigustekitaja Monilinia fructicola (Winter) Honey esinemistunnuseid avastatud 16. Väljastpoolt Euroopat pärinevad ploomipuu Prunus L. viljad ajavahemikus 15. veebruarist kuni 30. septembrini Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viljad pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Monilinia fructicola (Winter) Honey või et   (b) viljad pärinevad piirkonnast, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Monilinia fructicola (Winter) Honey või et (c) viljad on ametlikult kontrollitud ning enne koristamist ja/või väljavedu on neid vastavate taimekaitsevahenditega töödeldud seenhaigustekitaja Monilinia spp. vastu 16.1. Euroopa ja Vahemere Maade Taimekaitseorganisatsiooni mittekuuluvatest riikidest pärinevate tsitruste Citrus L., kinkanipuu Fortunella Swingle, pontsiruse Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad Viljad peavad olema puhtad õieraagudest ja lehtedest ning nende pakendil peab olema ametlik märge päritolu kohta 16.2. Euroopa ja Vahemere Maade Taimekaitseorganisatsiooni mittekuuluvatest riikidest pärinevate tsitruste Citrus L., kinkanipuu Fortunella Swingle, pontsiruse Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad Lisaks käesoleva lisa punktides 16.1, 16.3, 16.3a ja 16.4 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viljad pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks bakterhaigustekitajast Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele patogeensed tüved) või et (b) viljad pärinevad piirkonnast, mis on tunnistatud vabaks bakterhaigustekitajast Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele patogeensed tüved) ning mille kohta on tehtud vastav märge fütosanitaarsertifikaadile   või et (c) ametliku kontrollimise tulemusena ei ole viimase vegetatsiooniperioodi jooksul tootmiskohast ega selle vahetust lähedusest bakterhaigustekitaja Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele patogeensed tüved) esinemistunnuseid avastatud, samuti ei ole ühelgi viljal avastatud bakterhaigustekitaja Xanthomonas campestris (kõik tsitrustele patogeensed tüved) esinemistunnuseid ning vilju on töödeldud naatriumortofenüülfenaadiga (sodium orthophenylphenate), mille kohta on tehtud ametlik märge fütosanitaarsertifikaadile, ning et viljade eksportija on kantud ametlikku registrisse või allutatud muule samaväärsele kontrollile 16.3. Euroopa ja Vahemere Maade Taimekaitseorganisatsiooni mittekuuluvatest riikidest pärinevate tsitruste Citrus L., kinkanipuu Fortunella Swingle, pontsiruse Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad Lisaks käesoleva lisa punktides 16.1, 16.2, 16.3a ja 16.4 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viljad pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Cercospora angolensis Carv. & Mendes või et (b) viljad pärinevad piirkonnast, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Cercospora angolensis Carv. & Mendes ning selle kohta on tehtud vastav märge fütosanitaarsertifikaadile või et (c) järelevalve käigus ei ole viimase vegetatsiooniperioodi jooksul tootmiskohast ega selle vahetust lähedusest seenhaigustekitaja Cercospora angolensis Carv. & Mendes esinemistunnuseid avastatud, samuti ei ole ühelgi tootmiskohalt korjatud viljal avastatud selle seenhaigustekitaja esinemistunnuseid 16.3a. Euroopa ja Vahemere Maade Taimekaitseorganisatsiooni mittekuuluvatest riikidest pärinevate tsitruste Citrus L. (välja arvatud pomerantsipuu Citrus aurantium), kinkanipuu Fortunella Swingle, pontsiruse Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad Lisaks käesoleva lisa punktides 16.1, 16.2, 16.3 ja 16.4 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) viljad pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Guignarda citricarpa (Kiely) (kõik tsitrustele patogeensed tüved) või et   (b) viljad pärinevad piirkonnast, mis on tunnistatud vabaks seenhaigustekitajast Guignarda citricarpa (Kiely) (kõik tsitrustele patogeensed tüved) ning selle kohta on tehtud vastav märge fütosanitaarsertifikaadile või et (c) järelevalve käigus ei ole viimase vegetatsiooniperioodi jooksul tootmiskohal ega selle vahetus läheduses seenhaigustekitaja Guignarda citricarpa (Kiely) (kõik tsitrustele patogeensed tüved) esinemistunnuseid avastatud, samuti ei ole ühelgi tootmiskohalt korjatud viljal avastatud nimetatud seenhaigustekitaja esinemistunnuseid   või et (d) tootmispõllult korjatud vilju on töödeldud taimekaitsevahenditega seenhaigustekitaja Guignarda citricarpa (Kiely) vastu (kõik tsitrustele patogeensed tüved) ning ühelgi tootmispõllult korjatud viljal ei ole ametliku järelevalve ajal nimetatud taimekahjustaja esinemistunnuseid avastatud 16.4. Väljastpoolt Euroopat pärinevad järgmiste kultuuride viljad: tsitrused Citrus L., kinkanipuu Fortunella Swingle, pontsirus Poncirus Raf. ja nende hübriidid, millel teatakse esinevat taimekahjustajat Thephritidae (mitte-Euroopa liik) Lisaks käesoleva lisa punktides 16.1, 16.2 ja 16.3 sätestatule: (a) ametlik kinnitus selle kohta, et viljad pärinevad piirkonnast, kus ei teata esinevat liigile ohtlikke taimekahjustajaid või juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, (b) ametlik kinnitus selle kohta, et riikliku järelevalve ajal kontrolliti taimi vähemalt üks kord kuus ja kolme kuu vältel enne koristamist ning ei avastatud viimase vegetatsiooniperioodi jooksul tootmiskohalt ega selle vahetust lähedusest liigile ohtlikke taimekahjustajaid, samuti ei avastatud ühelgi kasvukohast koristatud viljal nende taimekahjustajate esinemistunnuseid või kui ka neid nõudeid ei ole võimalik täita, (c) ametlik kinnitus selle kohta, et proovivõtmise tulemusena on tõestatud, et taimed on kõikides kasvufaasides olnud vabad liigile ohtlikest taimekahjustajatest või kui ka seda nõuet ei ole võimalik täita, (d) ametlik kinnitus selle kohta, et vilju on töödeldud kohaste töötlemismeetoditega nagu kuuma õhu aur, külmtöötlus või külmutamismeetodid või kui eespool nimetatud meetodeid pole võimalik kasutada, ametlik kinnitus selle kohta, et töötlemisel on kasutatud Eesti Vabariigis lubatud taimekaitsevahendeid 17. Ebaküdoonia Chaenomeles Lindl., tuhkpuu Cotoneaster Ehrh., viirpuu Crataegus L., küdoonia Cydonia Mill., villpöörise Eriobotrya Lindl., õunapuu Malus Mill., astelpihlaka Mespilus L., tuliastla Pyracantha Roem., pirnipuu Pyrus L., Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktis 15 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) viljad pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks viljapuu bakterpõletikust Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. pihlaka Sorbus L. (välja arvatud pooppuu Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. ja stranveesia Stranvaesia Lindl.) paljundusmaterjal, välja arvatud seemned või et (b) kasvukohast või selle vahetust lähedusest leitud taimed, millel on leitud viljapuu bakterpõletikku Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al., on hävitatud 18. Tsitruste Citrus L., kinkanipuu Fortunella Swingle, pontsiruse Poncirus Raf. taimed ja nende hübriidid ning taimede osad, välja arvatud viljad ja seemned, ning võhaliste Araceae, marantaliste Marantaceae, Musaceae, Persica spp. ja Strelitziaceae taimed, mis on juurtega või mistahes muul moel kasvukeskkonnaga seotud Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) viljad pärinevad riigist, mis on tunnistatud vabaks taimekahjustajatest Radopholus citrophilus Huettel et al. ja Radopholus similis (Cobb) Thorne või et (b) viimase vegetatsiooniperioodi jooksul kasvukohast võetud mulla ja juurte ametliku nematoloogilise analüüsi tulemused on vähemalt taimekahjustajate Radopholus citrophilus Huettel et al. ja Radopholus similis (Cobb) Thorne suhtes olnud negatiivsed 19.1. Viirpuu Crataegus L. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Phyllosticta solitaria Ell. et Ev. Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15 ja 17 sätestatud nõuetele ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast taimekahjustaja Phyllosticta solitaria Ell. et Ev. esinemistunnuseid leitud 19.2. Küdoonia Cydonia Mill., maasika Fragaria L., õunapuu Malus Mill., ploomipuu Prunus L., pirnipuu Pyrus L., sõstra Ribes L., muraka/vaarika/lillaka Rubus L. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat järgmisi taimekahjustajaid: maasikas Fragaria L.: æPhytophtora fragariae Hickman maasika fütoftoroos var fragariae æ Arabic mosaic virus æRaspberry ringspot virus æStrawberry crinkle virus æStrawberry latent ringspot virus æStrawberry mild yellow edge virus æTomato black ring virus æ Xanthomonas fragariae Kennedy et King õunapuu Malus Mill.: æPhyllosticta solitaria Ell. et Ev. ploomipuu Prunus L.: æApricot chlorotic leafroll mycoplasm æXanthomonas campestris pv. pruni (Smith) Dye æPrunus persica (L.) Batsch: æ Pseudomonas syringae pv. persicae (Prunier et al. ) Young et al. pirnipuu Pyrus L.: æPhyllosticta solitaria Ell. et Ev. murakas/vaarikas/lillakas Rubus L.: æArabic mosaic virus æRaspberry ringspot virus Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15 ja 17 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast käesoleva lisa punktis 19.2 nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud æStrawberry latent ringspot virus æTomato black ring virus kõikidel liikidel: æmitte-Euroopa viirused ja mükoplasmad   20. Küdoonia Cydonia Mill. ja pirnipuu Pyrus L. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Pear decline mycoplasm Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15, 17, 19.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohas ega selle vahetus läheduses taimekahjustaja Pear decline mycoplasm esinemistunnuseid leitud 21.1. Maasika Fragaria L. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat järgmisi taimekahjustajaid: æStrawberry latent C virus æStrawberry vein banding virus æStrawberry witchesæ broom mycoplasm Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktis 19.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) vegetatiivsel teel paljundatud taimed on ametlikult sertifitseeritud ja tunnistatud vabaks liigile ohtlikest taimekahjustajatest või et (b) taimed on toodetud paljundamise algmaterjalist, mis on nõuetekohaselt säilitatud ja ametliku järelevalve ajal viimase kolme vegetatsiooniperioodi vältel vähemalt ühe korra liigile ohtlike taimekahjustajate suhtes kontrollitud ja nendest vabaks tunnistatud. Samuti ei ole viimase vegetatsiooniperioodi jooksul kasvukohas või selle vahetus läheduses punktis 21.1 nimetatud liigile ohtlike taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud 21.2. Maasika Fragaria L. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Aphelenchoides besseyi Christie Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 19.2 ja 21.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole taimede kasvukohas taimekahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie esinemistunnuseid leitud või et (b) mikropaljundamise meetodite kasutamise korral on taimed saadud paljundamise algmaterjalist, mis vastab eelmises punktis toodud nõuetele või on ametliku järelevalve korras kehtestatud metoodika kohaselt nematoloogiliselt kontrollitud ning taimekahjustajat Aphelenchoides besseyi Christie ei ole avastatud 21.3. Maasika Fragaria L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 19.2, 21.1 ja 21.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et taimed pärinevad piirkonnast, kus ei esine taimekahjustajaid Anthonomus signatus Say ja Anthonomus bisignifer (Schenkling) 22.1. Õunapuu Malus Mill. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus õunapuul teatakse esinevat järgmisi taimekahjustajaid: æCherry rasp leaf virus (Ameerika) æTomato ringspot virus Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15, 17 ja 19.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed on sertifitseeritud ja tunnistatud vabaks liigile ohtlikest taimekahjustajatest või et (b) taimed põlvnevad paljundamise algmaterjalist, mis on nõuetekohaselt säilitatud ja viimase kolme vegetatsiooniperioodi vältel vähemalt üks kord läbinud ametliku kontrolli, mille tulemusena nad on tunnistatud   vabaks nimetatud taimekahjustajatest või et (c) viimase kolme vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast ega selle vahetust lähedusest käesoleva lisa punktis 22.1 nimetatud liigile ohtlike taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud 22.2. Õunapuu Malus Mill. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Apple proliferation mycoplasm Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15, 17, 19.2 ja 22.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed pärinevad piirkonnast, kus ei teata esinevat taimekahjustajat Apple proliferation mycoplasm või et (b) vegetatiivselt paljundatud taimed on ametlikult sertifitseeritud ja tunnistatud vabaks taimekahjustajast Apple proliferation mycoplasm või et (c) taimed on toodetud paljundamise algmaterjalist, mis on nõuetekohaselt säilitatud ja vähemalt üks kord   vegetatsiooniperioodi viimase kuue kuu jooksul ametlikult kontollitud, mille tulemusena nad on tunnistatud vabaks taimekahjustajast Apple proliferation mycoplasm või et (d) viimase kolme vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast või selle vahetust lähedusest nimetatud haiguse suhtes vastuvõtlikel taimedel taimekahjustaja Apple proliferation mycoplasm esinemistunnuseid leitud 23.1. Perekonna ploomipuu Prunus L. järgmiste taimeliikide paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Plum pox virus: æPrunus amygdalus Batsch harilik mandlipuu æPrunus armeniaca L. harilik aprikoosipuu æPrunus blireiana Andre æ Prunus brigantina Vill. alpi aprikoosipuu æPrunus cerasifera Ehrh. harilik ploomipuu æPrunus cistena Hansen æPrunus curdica Fenzl and Fritsch æPrunus domestica spp. domestica (L.) æPrunus domestica spp. insititia (L.) C.K. Schneid. kreegipuu æ Prunus domestica spp. italica (Borkh.) Hegi renklood-väärisploomid æPrunus glandulosa Thunb. näärmeline kirsipuu æPrunus holosericea Batal æPrunus hortulana Bailey aed- ploomipuu æPrunus japonica Thunb. jaapani kirsipuu æPrunus mandshurica (Maxim) Koehne mandžuuria aprikoosipuu æ Prunus maritima Marsh. meri-ploomipuu Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15 ja 19.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) vegetatiivselt paljundatud taimed on ametlikult sertifitseeritud ja tunnistatud vabaks taimekahjustajast Plum pox virus või et (b) need on toodetud paljundamise algmaterjalist, mis on nõuetekohaselt säilitatud ja kolme viimase vegetatsiooniperioodi vältel vähemalt üks kord ametlikult kontrollitud, mille tulemusena on tunnistatud vabaks nimetatud taimekahjustajast või et (c) viimase kolme vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast ega selle vahetust lähedusest nimetatud haiguse suhtes vastuvõtlikel taimedel selle taimekahjustaja esinemistunnuseid leitud ning kinnitus, et (d) kasvukohast leitud teiste taimekahjustajate esinemistunnustega taimed on hävitatud æPrunus mume Sieb. et Zucc. jaapani aprikoosipuu æPrunus nigra Ait. must ploomipuu æPrunus persica (L.) Batsch harilik virsikupuu æPrunus salicina L. pajuleheline ploomipuu æPrunus sibirica L. siberi aprikoosipuu æPrunus simonii Carr. simoni ploomipuu æPrunus spinosa L. laukapuu æ Prunus tomentosa Thunb. vilt-kirsipuu æPrunus triloba Lindl. kolmehõlmaline mandlipuu æteised liigid perekonnast Prunus L., mis on vastuvõtlikud taimekahjustaja Plum pox virus suhtes   23.2. Ploomipuu Prunus L. (a) paljundusmaterjal, mis pärineb riikidest, kus esinevad järgmised taimekahjustajad perekonnal ploomipuu Prunus L.: (b) paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus esinevad järgmised olulised taimekahjustajad: (c) paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb väljastpoolt Euroopat, kus esinevad järgmised taimekahjustajad: ælõigu (a) puhul æTomato ringspot virus ælõigu (b) puhul æCherry rasp leaf virus (Ameerika) æPeach mosaic virus (Ameerika) æPeach phony rickettsia æPeach rosette mycoplasm æPeach yellows mycoplasm æPlum line pattern virus (Ameerika) æPeach X- disease mycoplasm ælõigu (c) puhul æLittle cherry pathogen Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 15, 19.2 ja 23.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed on sertifitseeritud ja tunnistatud vabaks nimetatud taimekahjustajatest või et (b) taimed on toodetud paljundamise algmaterjalist, mida on nõuetekohaselt säilitatud ja kolme viimase vegetatsiooniperioodi vältel vähemalt üks kord korraldatud ametliku kontrollimise tulemusena tunnistatud vabaks nimetatud haigustekitajatest või et (c) viimase kolme vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast ega selle vahetust lähedusest käesoleva lisa punktis 23.2 nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud 24. Muraka Rubus L. (a) paljundusmaterjal, mis pärineb riikidest, kus perekonnal murakas Rubus L. esineb järgmisi taimekahjustajaid: (b) paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus esineb järgmisi olulisi taimekahjustajaid: ælõigu (a) puhul: æTomato ringspot virus æBlack raspberry latent virus æCherry leafroll virus æPrunus necrotic ringspot virus ælõigu (b) puhul: æRaspberry leaf curl virus (Ameerika) æCherry rasp leaf virus (Ameerika) Lisaks käesoleva lisa punktis 19.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) taimedel ei esine lehetäisid ega nende mune ning et (b) taimed on kas sertifitseeritud või toodetud paljundamise algmaterjalist, mis on nõuetekohaselt säilitatud ja kolme viimase vegetatsiooniperioodi vältel vähemalt üks kord korraldatud kontrollimise tulemusena tunnistatud vabaks loetletud taimekahjustajatest või et (c) viimase kolme vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohast ega selle vahetust lähedusest käesoleva lisa punktis 24 nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud 25.1. Kartuli Solanum tuberosum L. mugulad, mis pärinevad riikidest, kus teatakse esinevat kartulivähki Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival Lisaks teiste «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimisele ametlik kinnitus selle kohta, et (a) kartulimugulad pärinevad piirkonnast, kus ei teata esinevat kartulivähki Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival (kõik rassid, välja arvatud I rass, mis on Euroopas levinud), ning määratud perioodi vältel ei ole kasvukohast ega selle vahetust lähedusest leitud kartulivähi Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival esinemistunnuseid või et (b) päritoluriik on tunnistatud vabaks kartulivähist Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival 25.2. Kartuli Solanum tuberosum L. mugulad Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktis 25.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) kartulimugulad pärinevad piirkonnast, kus ei teata esinevat kartuli-ringmädanikku Clavibacter michiganensis spp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davies et al. või et (b) mugulate päritoluriik on tunnistatud vabaks kartuli-ringmädanikust Clavibacter michiganensis spp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davies et al. [RT I 2003, 38, 263 – jõust. 9.05.2003] 25.3. Kartuli Solanum tuberosum L. mugulad (välja arvatud varajase kartuli mugulad), mis pärinevad riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Potato spindle tuber viroid Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.1 ja 25.2 sätestatule peavad kartulimugulad olema töödeldud idanemist pärssivate ainetega 25.4. Kartulimugulad Solanum tuberosum L. seemnekartulina Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.1, 25.2 ja 25.3 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) mugulad pärinevad põllult, kus ei ole tuvastatud kollast kartuli-kiduussi Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ja valkjat kartuli-kiduussi Globodera pallida (Stone) Behrens ning et (b) mugulad pärinevad piirkonnast, kus ei ole tuvastatud kartuli pruun-baktermädanikku Ralstonia solanacearum ega nematoode Meloidogyne chitwood Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen või (c) kui mugulad pärinevad piirkonnast, kus on tuvastatud kartuli pruun-baktermädaniku Ralstonia solanacearum esinemine, on mugulate tegelik kasvukoht tunnistatud kartuli pruun-baktermädaniku nakkusest vabaks. Kui piirkonnas on tuvastatud nematoodide Meloidogyne chitwood Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen esinemist, kinnitus selle kohta, et mugulad pärinevad kasvukohast, kus peremeestaimede ametliku kontrolli ja pärast koristamist kasvukohast võetud mugulaproovide analüüsimise tulemusena (mugulad nii väljastpoolt kui poolekslõigatuna) on tuvastatud, et kasvukohas ei esine nematoode Meloidogyne chitwood Golden et al. (kõik   populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen või on ametlikud mugulaproovid enne turustamiseks nõutud pakendite või konteinerite sulgemist vastavate haigustunnuste esinemise suhtes nõuetekohaselt laboratoorselt ja visuaalselt kontrollitud, uurides mugulaid nii väljastpoolt kui poolekslõigatuna, ja ühtegi nematoodide Meloidogyne chitwood Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen esinemistunnust ei ole avastatud 25.5. Maavitsaliste Solanaceae paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Potato stolbur mycoplasm Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.1, 25.2, 25.3 ja 25.4 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohalt taimekahjustaja Potato stolbur mycoplasm esinemistunnuseid leitud 25.6. Maavitsaliste Solanaceae paljundusmaterjal, välja arvatud kartulimugulad Solanum tuberosum L. ja hariliku tomati Lycpersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. seemned, mis pärinevad riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Potato spindle tuber viroid Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktis 25.5 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohast taimekahjustaja Potato spindle tuber viroid esinemistunnuseid leitud 25.7. Hariliku paprika Capsicum annuum L., hariliku tomati Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw., banaani Musa L., tubaka Nicotiana L. ja baklažaani Solanum melongena L., paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat kartuli pruun-baktermädanikku Ralstonia solanacearum Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.5 ja 25.6 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) taimed pärinevad piirkonnast, kus ei teata esinevat kartuli pruun-baktermädanikku Ralstonia solanacearum või et (b) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohast kartuli pruun-baktermädaniku Ralstonia solanacearum esinemistunnuseid leitud 25.8. Kartuli Solanum tuberosum L. mugulad, välja arvatud paljundusmaterjal Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.1, 25.2 ja 25.3 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et taimed pärinevad piirkonnast, kus ei teata esinevat kartuli pruun-baktermädanikku Ralstonia solanacearum 26. Hariliku humala Humulus lupulus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole humala kasvukohast ühtegi taimekahjustajate Verticillium albo-atrum Reinke & Berthold ega Verticillium dahliae Klebahn esinemistunnust leitud 27.1. Krüsanteemi Dendranthema (DC.) Des Moul., nelgi Dianthus L. ja pelargooniumi Pelargonium LæHerit ex Ait. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohas ühtegi taimekahjustajate Heliothis armigera Hübner ega Spodoptera littoralis (Boisd) esinemistunnust leitud või et (b) taimi on töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega nende taimekahjustajate vastu 27.2. Krüsanteemi Dendranthema (DC.) Des Moul., nelgi Dianthus L. ja pelargooniumi Pelargonium LæHerit ex Ait. taimed, välja arvatud seemned Lisaks käesoleva lisa punktis 27.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohas ühtegi taimekahjustajate Spodoptera eridania Cramer, Spodoptera frugiperda Smith või Spodoptera litura (Fabricius) esinemistunnust leitud või et (b) taimi on töödeldud taimekaitsevahenditega nende taimekahjustajate vastu 28. Krüsanteemi Dendrathema (DC.) Des Moul. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks käesoleva lisa punktides 27.1 ja 27.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) tegemist on vähemalt kolmanda põlvkonna taimedega, mis pärinevad viroloogiliste analüüside tulemusena taimekahjustajast Chrysanthemum stunt viroid vabaks tunnistatud paljundamise algmaterjalist, millest võetud taimed on õitsemise ajal korraldatud ametliku kontrolli tulemusena vähemalt 10% ulatuses taimekahjustajast Chrysanthemum stunt viroid vabaks tunnistatud; (b) taimed või pistikud on toodetud kasvukohas, mis vähemalt üks kord kuus kolme kuu vältel enne taimede väljavedu on ametlikult kontrollitud ning kasvukohast ega selle vahetust lähedusest ei ole taimekahjustaja Puccinia horiana Hennings esinemistunnuseid leitud või et taimi on töödeldud taimekaitsevahenditega nimetatud taimekahjustaja vastu; (c) juurdumata pistikute puhul ei ole pistikutel ega taimedel, millest need võeti, taimekahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davies) v. Arx esinemistunnuseid leitud ning juurdunud pistikute puhul ei ole pistikutel ega taimelavas taimekahjustaja Didymella ligulicola (Baker, Dimock et Davies) v. Arx esinemistunnuseid leitud 29. Nelgi Dianthus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Lisaks käesoleva lisa punktides 27.1 ja 27.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et taimed pärinevad emataimedest, mis kahe eelneva aasta jooksul vähemalt üks kord kuus korraldatud ametliku kontrolli tulemusena on tunnistatud vabaks taimekahjustajatest Erwinia chrysantemi pv. dianthicola (Hellmers) Dickey, Pseudomonas caryophylli (Burkholder) Starr et Burkholder ja Phialophora cinerescens (Wollenw.) Van Beyma ja taimedel endil ei ole nimetatud kahjustajate esinemistunnuseid leitud 30. Tulbi Tulipa L. ja nartsissi Narcissus L. sibulad, välja arvatud need, mille pakendil on märge, et sibulad on mõeldud müügiks lõpptarbijale ega ole ette nähtud kasutamiseks professionaalsel lõikelillede tootmisel Ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohas sibulaingerja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev esinemistunnuseid leitud 31. Pelargooni Pelargonium LæHérit ex Ait. Paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb riikidest, kus teatakse esinevat viirust Tomato ringspot virus Lisaks käesoleva lisa punktides 27.1 ja 27.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on: (a) riikides, kus ei teata esinevat taimekahjustajat Xiphinema americanum Cob sensu lato (mitte-Euroopa populatsioonid) või teisi viiruse Tomato ringspot virus siirutajaid   (a) toodetud kasvukohas, kus ei esine viirust Tomato ringspot virus või (b) kuuluvad neljandasse paljundamise põlvkonda ja põlvnevad emataimedest, mis ametlike viroloogiliste analüüside tulemusena on tunnistatud vabaks viirusest Tomato ringspot virus (b) kus teatakse esinevat taimekahjustajat Xiphinema americanum Cob sensu lato (mitte- Euroopa populatsioonid) või teisi viiruse Tomato ringspot virus siirutajaid (a) toodetud kasvukohas, kus ei esine viirust Tomato ringspot virus mullas ega taimedel või (b) kuuluvad teise paljundamise põlvkonda ja põlvnevad emataimedest, mis ametlike viroloogiliste analüüside tulemusena on tunnistatud vabaks viirusest Tomato ringspot virus 32.1. Aedselleri Apium graveolens L., hõbekakra Argyranthemum spp., astri Aster spp., kapsasrohu Brassica spp., hariliku paprika Capsicum annuum L., kurgi Cucumis spp., krüsanteemi Dendrathema (DC.) Des Moul, nelgi Dianthus L. ja selle hübriidide, eksakumi Exacum spp., gerbera Gerbera Cass., kipslille Gypsophila L., salati Lactuca spp., härjasilma Leucanthemum L., lupiini Lupinus L., hariliku tomati Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw., baklažaani Solanum melongena L., soolikarohu Tanacetum L. ja raudürdi Verbena L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riikidest, mis on tunnistatud vabaks järgmistest taimekahjustajatest: æAmauromyza maculosa (Malloch) Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 27.1, 27.2, 28 ja 29 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) vähemalt üks kord kuus kolme kuu vältel enne taimede kasvukohast väljavedu läbiviidud kontrolli tulemusena ei ole käesoleva lisa punktis 32.1 loetletud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud või (b) vahetult enne taimede kasvukohast väljavedu läbiviidud ametliku kontrolli tulemusena ei ole käesoleva lisa punktis 32.1 loetletud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud ning taimi on töödeldud taimekaitsevahenditega nimetatud taimekahjustajate vastu æLiriomyza bryoniae (Kaltenbach) æ Liriomyza huidobrensis (Blanchard) æLiriomyza sativae (Blanchard) æLiriomyza trifolii (Burgess)   32.2. Paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis on loetletud käesoleva lisa punktis 32.1, kui see pärineb riigist, mis ei ole samas punktis loetletud taimekahjustajatest vabaks tunnistatud Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 27.1, 27.2, 28, 29 ja 32.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et vähemalt üks kord kuus kolme kuu vältel enne taimede kasvukohast väljavedu korraldatud ametliku kontrolli tulemusena ei ole taimekahjustajate Amauromyza maculosa (Malloch), Liriomyza bryoniae (Kaltenbach), Liriomyza huidobrensis (Blanchard), Liriomyza sativae (Blanchard) ega Liriomyza trifolii (Burgess) esinemistunnuseid leitud 32.3. Köögivilja- ja maitsetaimede liikide, välja arvatud käesoleva lisa punktis 32.1 loetletud liigid, paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riigist, mis ei ole käesoleva lisa punktis 32.1 loetletud taimekahjustajatest vabaks tunnistatud Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 27.1, 27.2, 28 ja 29 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) enne taimede väljavedu on kasvukohta kontrollitud ning taimekahjustajate Amauromyza maculosa (Malloch) või Liriomyza sativae Blanchard esinemistunnuseid ei ole leitud või (b) taimi on vahetult enne väljavedu kontrollitud ja nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid ei ole leitud ning taimi on töödeldud taimekaitsevahenditega nende taimekahjustajate vastu 33. Avamaal kasvav või istutamiseks ettenähtud juurtega paljundusmaterjal Ametlik kinnitus selle kohta, et kasvukohas ei teata esinevat kartuli-ringmädanikku Clavibacter michiganensis spp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davies et al., valkjat kartuli-kiduussi Globodera pallida (Stone) Behrens, kollast kartuli-kiduussi Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens ega kartulivähki Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival 34. Taimede juurte küljes olev muld või kasvusubstraat, mis koosneb kas osaliselt või tervenisti mullast või orgaanilisest ainest nagu taimede osad, huumus, turvas Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) istutamise ajal kontrollitud kasvusubstraat oli vaba kahjuritest ja nematoodidest või et  ja puukoor, või mistahes mitteorgaaniline (b) kasvusubstraati on kuumtöödeldud või  aine, mis on taimede kasvuks vajalik, kui see pärineb: æTürgist, æValgevenest, Lätist, Leedust, Moldaaviast, Venemaalt, Ukrainast, æväljastpoolt Euroopat, välja arvatud Küpros, Egiptus, Iisrael, Liibüa, Malta, Maroko, Tuneesia fumigeeritud, mille tulemusena on tagatud, et see on vaba taimekahjustajatest, või kuumtöödeldud või fumigeeritud taimekahjustajate hävimiseni ning et (c) enne istutamist oli kasvusubstraati töödeldud vastavate vahenditega, mille tulemusena on tagatud, et see on vaba taimekahjustajatest või et (d) kaks kuud enne taimede väljavedu on nende juured kasvusubstraadist puhtaks raputatud, jättes vaid taimede ellujäämiseks vajaliku koguse juurte ümber, ja taimed istutatakse ümber kasvusubstraati, mis vastab punkti (a) nõuetele 35.1. Hariliku peedi Beta vulgaris L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohast viiruse Beet curly top virus (mitte-Euroopa isolaadid) esinemistunnuseid leitud 35.2. Hariliku peedi Beta vulgaris L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riikidest, kus esineb viirust Beet leaf curl virus Lisaks käesoleva lisa punktis 35.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) kasvukohas ei esine viirust Beet leaf curl virus ning et (b) viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole kasvukohas ega selle vahetus läheduses viiruse Beet leaf curl virus esinemistunnuseid leitud 36. Paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riikidest, kus esineb palmiripslast Thrips palmi Karny Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) kasvukohas ei esine palmiripslast Thrips palmi Karny või et (b) paljundusmaterjali on töödeldud vastavate vahenditega taimekahjustaja Thysanoptera vastu 36.1. Viigipuu Ficus L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) kolme kuu jooksul enne taimede väljavedu on kasvukohta vähemalt üks kord kuus ametlikult kontrollitud ning palmiripslase Thrips palmi Karny isendeid ei ole avastatud või et (b) kaubasaadetist on töödeldud vastavate vahenditega taimekahjustaja Thysanoptera vastu või et (c) taimed on kasvanud kasvuhoones, kus ametliku kontrolli tulemusena ei ole palmiripslase Thrips palmi isendeid leitud 36.2. Taimede, välja arvatud viigipuu Ficus L., paljundusmaterjal, välja arvatud seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed pärinevad piirkonnast, kus ei esine palmiripslast Thrips palmi Karny või et (b) kolme kuu jooksul enne taimede väljavedu on kasvukohta vähemalt üks kord kuus kontrollitud ning palmiripslase Thrips palmi Karny isendeid ei ole leitud või et (c) kaubasaadetist on töödeldud vastavate vahenditega taimekahjustaja Thysanoptera vastu 37. Palmi Palmae paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb väljastpoolt Euroopat Lisaks «Taimekaitseseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud muudele nõuetele ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) taimed pärinevad piirkonnast, kus ei esine taimekahjustajaid Palm lethal yellowing mycoplasm ja Cadang-Cadang viroid ning viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole kasvukohas ega selle vahetus läheduses nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud või et (b) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole taimedel nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud ning nakatumiskahtlased taimed on hävitatud ning kasvukohta on töödeldud vastavate vahenditega taimekahjustaja Myndus crudus Van Duzee vastu või (c) meristeemtaimed pärinevad taimedest, mis vastavad punktide (a) ja (b) nõuetele 38.1. Kameelia Camellia L. paljundusmaterjal (välja arvatud seemned), mis pärineb väljastpoolt Euroopat Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed pärinevad piirkonnast, kus ei esine taimekahjustajat Ciborinia camelliae Kohn või et (b) õitsvatel taimedel ei ole kasvukohas viimase vegetatsiooniperioodi vältel taimekahjustaja Ciborinia camelliae Kohn esinemistunnuseid leitud 38.2. Fuksia Fuchsia L. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb Ameerika Ühendriikidest või Brasiiliast Ametlik kinnitus selle kohta, et taimi on viimase vegetatsiooniperioodi vältel enne väljavedu kontrollitud ning taimedel, nende kasvukohas ega selle vahetus läheduses ei ole leitud taimekahjustaja Aculops fuchsiae Keifer esinemistunnuseid 39. Väljastpoolt Euroopa riike ja Vahemere maid pärinevate puude ja põõsaste paljundusmaterjal, välja arvatud seemned ja meristeemkultuurid Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 8.1, 8.2, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 29, 32.1, 32.2, 33, 34, 36, 37, 38.1 ja 38.2 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) paljundusmaterjal on puhas taimeprahist, vaba õitest ja viljadest, kasvatatud puukoolis ja ettenähtud ajal enne väljavedu ametlikult kontrollitud ning ohtlikke bakter-, seen- ja viirushaigusi, mükoplasmasid, nematoode, putukaid ega lestasid ei ole avastatud või et (b) paljundusmaterjali on töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega ohtlike taimekahjustajate vastu 40. Heitlehiste puude ja põõsaste paljundusmaterjal, välja arvatud seemned ja meristeemtaimed, mis pärineb väljastpoolt Euroopa riike ja Vahemere maid Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 8.1, 8.2, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 29, 32.1, 32.2, 33, 34, 36, 37, 38.1, 38.2 ja 39 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on sügavpuhkefaasis ja ilma lehtedeta 41. Ühe- ja kaheaastaste taimede, välja arvatud kõrreliste perekond Gramineae, paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärinevad väljastpoolt Euroopa riike ja Vahemere maid Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.5, 25.6, 32.1 32.2, 32.3, 33, 34, 35.1, 35.2 ja 36 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) paljundusmaterjal on puhas taimeprahist, vaba    õitest ja viljadest, kasvatatud puukoolis ja ettenähtud ajal enne väljavedu kontrollitud ning ohtlikke bakter-, seen- ja viirushaigusi, mükoplasmasid, nematoode, putukaid ega lestasid ei ole avastatud või et (b) paljundusmaterjali on töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega ohtlike taimekahjustajate vastu 42. Kaheaastaste dekoratiivtaimede paljundusmaterjal kõrreliste perekonna Gramineae alamperekonnast Bambusoideae, Panicoideae ja liigist Buchloe, preeriarohi Bouteloua Lag., kastik Calamagrostis, pamparohi Cortaderia Stapf, parthein Glyceria R. Br., Hakonechloa Mak. ex Honda, lambiharjahein Hystrix, sinihelmikas Molinia, päideroog/paelrohi Phalaris L., Shibataea, esparto Spartina Shreb., stepirohi Stipa L. ja Uniola L., välja arvatud seemned, mis ei pärine Euroopa riikidest ja Vahemere maadest Lisaks käesoleva lisa punktides 33, 34 ja 36 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) paljundusmaterjal on puhas taimeprahist, vaba õitest ja viljadest, kasvatatud puukoolis ja ettenähtud ajal enne väljavedu ametlikult kontrollitud ja ohtlikke bakter-, seen- ja viirushaigusi, mükoplasmasid, nematoode, putukaid ega lestasid ei ole avastatud või et (b) paljundusmaterjali on töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega ohtlike taimekahjustajate vastu 43. Looduslikult või kunstlikult kääbusjate taimede paljundusmaterjal, mis ei pärine Euroopast, välja arvatud seemned Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 8.1, 8.2, 9, 10, 11.1, 11.2, 12, 13.1, 13.2, 14, 15, 17, 18, 19.1, 19.2, 20, 22.1, 22.2, 23.1, 23.2, 24, 25.5, 25.6, 26, 27.1, 27.2, 28, 32.1, 32.2, 33, 34, 36, 37, 38.1, 38.2, 39, 40 ja 42 sätestatule peab olema ametlik kinnitus selle kohta, et: (a) taimed, kaasa arvatud nende loodusest kogutud kääbusjad vormid, on vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul enne kasvukohast väljavedu kasvanud ametlikult registreeritud puukoolis, mis on regulaarse kontrolli all, kusjuures taimed on vähemalt nimetatud perioodi jooksul kasvanud pottides, mis on asetatud riiulitele vähemalt 50 cm kõrgusele maapinnast ja töödeldud mitte-Euroopa päritolu roostehaiguste vastu. Kinnitus töötlemise kohta peab olema ära toodud fütosanitaarsertifikaadi lahtris «disinfestation and/or disinfection treatment» (desinfektsioon ja/või desinfektsioonipreparaat), kus peavad olema märgitud kasutatud taimekaitsevahendi(te) toimeaine(d), kontsentratsioon(id) ja töötlemise ajad. Lisaks peavad taimed olema perioodiliselt vähemalt kuus korda aastas kontrollitud liigile omaste taimekahjustajate suhtes. Samuti peavad puukoolis kasvavad taimed olema ridade kaupa visuaalselt kontrollitud, kusjuures vaadeldakse kõiki taimede maapealseid osi ning kontrollitakse vähemalt 300 taime iga 3000 taime kohta või, kui taimi on rohkem, vähemalt 10% taimedest või et (b) punktis (a) kirjeldatud kontrollimise ajal ei ole ohtlike taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud või kui on leitud, on saastunud taimed hävitatud, ülejäänud taimi aga töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega ning töötlemisjärgse kontrolli tulemusena on tuvastatud, et taimekahjustajad on hävinenud või et (c) taimed on istutatud fumigeeritud või   kuumtöödeldud kasvukeskkonda ning seejärel taimekahjustajate suhtes kontrollitud ja neist vabaks tunnistatud või hoitud tingimustes, mis tagavad, et kasvukeskkond on vaba taimekahjustajatest, ning kaks nädalat enne väljavedu on taimi hoitud puhaskultuuris või istutatud ümber kasvukeskkonda, mis vastab kehtestatud nõuetele või on kasvukeskkonda töödeldud vastavate vahenditega taimekahjustajate vastu, kusjuures fütosanitaarsertifikaadi lahtris «disinfestation and/or disinfection treatment» (desinfektsioon ja/või desinfektsioonipreparaat) peavad olema märgitud kasutatud taimekaitsevahendi(te) toimeaine(d), kontsentratsioon(id) ja töölemise ajad   Lisaks punktides (a), (b) ja (c) sätestatule peavad taimed olema pakitud kinnistesse konteineritesse, mis on ametlikult plommitud ja varustatud puukooli registrinumbriga, mis peab olema märgitud fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse «additional declaration» (lisateave) 44. Kaheaastaste rohttaimede paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, perekondadest Caryophylaceae (välja arvatud nelk Dianthus L.), korvõielised Compositae (välja arvatud krüsanteem Dendranthema (DC.) Des Moul.), ristõielised Cruciferae, liblikõielised Leguminosae ja roosõielised Rosaceae (välja arvatud maasikas Fragaria L.), kui see ei pärine Euroopa riikidest ega Vahemere maadest Lisaks «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 32.1, 32.2, 32.3, 33, 34 ja 36 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) paljundusmaterjal on kasvanud puukoolis, puhas taimeprahist ning vaba õitest ja viljadest ning nõuetekohaselt kontrollitud, kusjuures enne väljavedu korraldatud kontrollimisel ei ole ohtlikke bakter-, seen- ja viirushaigusi, mükoplasmasid, nematoode, putukaid ega lestasid avastatud või (b) paljundusmaterjali on töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega ohtlike taimekahjustajate vastu 45. Piimalille Euphorbia pulcherrima Willd. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riikidest, kus esineb tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. (mitte-Euroopa populatsioonid) Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimed pärinevad piirkonnast, kus ei esine tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. või (b) on selle taimekahjustaja esinemist ametlikult kontrollitud üks kord kolme kuu vältel enne seemne väljavedu ning kontrolli käigus ei ole tubakakarilase Bemisia tabaci Genn. isendeid leitud 45.1. Tomati Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. paljundusmaterjal, välja arvatud seemned, mis pärineb riikidest, kus esineb taimekahjustaja Tomato yellow leaf curl virus (a) piirkondades, kus ei teata esinevat tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.5, 25.6 ja 25.7 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) taimedel ei ole leitud taimekahjustaja Tomato yellow leaf curl virus esinemistunnuseid   (b) piirkondades, kus tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. teatakse esinevat (b) taimedel ei ole leitud taimekahjustaja Tomato yellow leaf curl virus esinemistunnuseid ja taimed pärinevad piirkonnast, kus ei esine tubakakarilast Bemisia tabacci Genn. või et vähemalt kolme kuu vältel enne väljavedu on taimede kasvukohta üks kord kuus kontrollitud ja tubakakarilase Bemisia tabaci Genn. isendeid ei ole leitud või (c) ei ole kasvukohast leitud viiruse Tomato yellow leaf   curl virus esinemistunnuseid ning seda on regulaarselt kontrollitud Bemisia tabacci Genn. suhtes ning taimi on vajadusel töödeldud taimekaitsevahenditega selle taimekahjustaja hävitamiseks 46. Taimne paljundusmaterjal, välja arvatud seemned (mugulad, mugulsibulad, risoomid), mis pärineb riikidest, kus esineb järgmisi taimekahjustajaid: æBean golden mosaic virus æCowpea mild mottle virus æLettuce infectious yellows virus æPepper mild tigré virus æSquash leaf curl virus æteised Bemisia tabaci Genn. poolt siirutatavad viirused Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktides 25.5, 25.6, 32.1, 32.2, 35.1, 35.2, 36, 44, 45 ja 45.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et: a) piirkondades, kus ei teata esinevat tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. (mitte-Euroopa populatsioonid) või teisi vastavate taimekahjustajate siirutajaid, (a) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole taimedel käesoleva lisa punktis 46 nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid avastatud b) kus teatakse esinevat tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. (mitte-Euroopa populatsioonid) või teisi asjassepuutuvate taimekahjustajate siirutajaid (b) nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid ei ole taimedel piisava ajavahemiku jooksul leitud ning kasutatud seeme pärineb piirkonnast, kus ei esine tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. ega teisi olulisi nakkusesiirutajaid või et ettenähtud ajal läbiviidud kontrolli käigus ei ole kasvukohast tubakakarilast Bemisia tabaci Genn. ega teisi nende taimekahjustajate siirutajaid leitud või et taimi on töödeldud taimekaitsevahenditega tubakakarilase Bemisia tabaci Genn. vastu 47. Hariliku päevalille Helianthus annuus L. seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) seemned pärinevad piirkonnast, kus ei esine taimekahjustajat Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni või et (b) seemneid, välja arvatud kõikide kasvukohal esinevate Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni rasside suhtes resistentsed sordid, on töödeldud vastavate taimekaitsevahenditega Plasmopara halstedii (Farlow) Berl. et de Toni vastu 48. Hariliku tomati Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) seemned on toodetud nõutaval happeeraldus- või sellega samaväärsel meetodil ning pärinevad riigist, kus ei esine taimekahjustajaid Clavibacter michiganensis spp. michiganensis (Smith) Davis et al., Xanthomonas campestris pv. vesicatoria (Doidge) Dye ja Potato spindle tuber viroid või et (b) viimase vegetatsiooniperioodi jooksul ei ole taimedel nimetatud taimekahjustajate esinemistunnuseid leitud või on seemneid nende suhtes kontrollitud ja analüüsi tulemused on olnud negatiivsed 49.1. Hariliku lutserni Medicago sativa L. seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole taimede kasvukohas taimekahjustaja Ditylenchus dipsaci (Khün) Filipjev esinemistunnuseid leitud ning ametliku proovi   laboratoorse analüüsi tulemused on olnud negatiivsed või et (b) seeme on enne turustamist fumigeeritud 49.2. Hariliku lutserni Medicago sativa L. seemned, mis pärinevad riikidest, kus teatakse esinevat taimekahjustajat Clavibacter michiganensis spp. insidiosus Davies et al. Lisaks teistes «Taimekaitseseaduse» alusel kehtestatud õigusaktides ning käesoleva lisa punktis 49.1 sätestatule ametlik kinnitus selle kohta, et (a) viimase 10 aasta jooksul ei ole tootmiskohalt ega selle vahetust lähedusest taimekahjustaja Clavibacter michiganensis spp. insidiosus Davies et al. esinemistunnuseid leitud ning hariliku lutserni sort on tunnistatud resistentseks taimekahjustaja Clavibacter michiganensis spp. insidiosus Davies et al. suhtes, taimik (rohustu) pole alustanud viimasest saagikoristusest arvates neljandat vegetatsiooniperioodi ja koristatud ei ole rohkem kui üks saak või et sertifitseerimisel ei ületanud inertaine sisaldus seemnes 0,1% kaalust; (b) viimase või, vajadusel kahe viimase vegetatsiooniperioodi vältel, ei ole kasvukohas ega selle vahetus läheduses taimekahjustaja Clavibacter michiganensis spp. insidiosus Davies et al. esinemistunnuseid leitud ning taimed on kasvanud kohas, kus kolme viimase kasvuperioodi jooksul ei ole kasvanud harilikku lutserni Medicago sativa L. 50. Hariliku riisi Oryza sativa L. seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) seemneid on kontrollitud nematoodide suhtes ning analüüsi tulemused on taimekahjustaja Aphelenchoides besseyi Christie suhtes negatiivsed või et (b) seemneid on töödeldud kuuma vee või sobiva taimekaitsevahendiga Aphelenchoides besseyi Christies vastu 51. Aedoa Phaseolus L. seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) seemned on pärit riigist, kus ei esine taimekahjustajat Xanthomonas campestris pv. Phaseoli (Smith) Dye või et (b) seemnete ametliku analüüsi tulemuste põhjal taimekahjustajat Xanthomonas campestris pv. phaseoli (Smith) Dye ei esine 52. Maisi Zea mais L. seemned Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) seemned pärinevad piirkonnast, kus ei esine taimekahjustajat Erwinia stewardii (Smith) Dye või et (b) seemnete ametliku analüüsi tulemuste põhjal taimekahjustajat Erwinia stewardii (Smith) Dye ei esine 53. Perekonna nisu Triticum, rukki Secale ja X Triticosecale seemned, mis pärinevad Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist või Ameerika Ühendriikidest, kus teatakse esinevat india nõge Tilletia indica Mitra Ametlik kinnitus selle kohta, et seemned pärinevad piirkonnast, kus india nõge Tilletia indica Mitra ei esine, kusjuures päritolumaa peab olema märgitud fütosanitaarsertifikaadi vastavas lahtris 54. Teravili perekonnast nisu Triticum, rukis Secale ja X Triticosecale, mis pärineb Afganistanist, Indiast, Iraagist, Mehhikost, Nepaalist, Pakistanist või Ameerika Ühendriikidest, kus teatakse esinevat india nõge Tilletia indica Mitra Ametlik kinnitus selle kohta, et (a) teravili pärineb piirkonnast, kus ei esine india nõge Tilletia indica Mitra, kusjuures vilja päritolumaa peab olema märgitud fütosanitaarsertifikaadi vastavas lahtris või et (b) viimase vegetatsiooniperioodi vältel ei ole taimede kasvukohas Tilletia indica Mitra esinemistunnuseid leitud ning koristamise ajal või enne väljavedu on viljast võetud proov, mille analüüsimise tulemuste põhjal india nõge Tilletia indica Mitra ei esine, kusjuures fütosanitaarsertifikaadi lahtrisse «toote nimi» peab olema tehtud märge: «analüüsi tulemused india nõe Tilletia indica Mitra suhtes negatiivsed»