Kalapüügieeskiri1
Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 17 lõike 1 ja «Majandusvööndi seaduse» (RT I 1993, 7, 105; 2002, 61, 375; 63, 387) § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE
1. jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus
§ 2. Lubatud kalapüügivahendid
Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
§ 3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis
koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest
konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib
olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb
rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest,
võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud
kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla
varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või
haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb
õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja
lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis
koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust
või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6)
lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega
püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist;
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest
nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre
vaheline kaugus ei ületa 15 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis
koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud
üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga;
9) ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust
ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud
vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja,
kalda, paadi külge või mujale;
10) õngejada, mis koosneb
õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest;
11) põhjaõngejada – veekogu põhja asetatud õngejada;
12) triivõngejada – ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule
toimel;
13) mail – ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega
või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu.
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
§ 4. Allveepüügivahendid
(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.
(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss –
mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2)
harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida
lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib
harpuuni kasutada ainult lesta- ja kammeljapüügiks.
§ 5. Vähipüügivahendid
Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt –
söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel
puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.
§ 6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk võrk –
selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude
piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu
suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada
üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar – nakkevõrk, millele on ühele
või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv
ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla
kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud
horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6)
võrgujada – omavahel järjestikku ühendatud kaks või enam nakkevõrku.
§ 7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – ühe või mitme
juhtaia, tiibade, mis moodustavad karjaaia või karjaaiad ja ühe või
mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakere või mõrrakeredega
lõkspüünis;
2) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta
üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe
või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi
otsa;
3) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
4) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m;
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme
pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) juhtaiata mõrd – ühe või mitme pujusega, võrgulinast, vitstest või muust
materjalist mõrrakere ja tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis, millel
puudub juhtaed;
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga
juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni
0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis,
millel puudub juhtaed.
§ 8. Kurnpüünised
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb
võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied
toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb
veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel
kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot –
veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot
– veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud
võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav
tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist
ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab
olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja
teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune
võrksein.
§ 9. Traalpüünised
(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot – traalpüünis,
mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne avatus
saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe
laevaga (kaksiktraalnoot);
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on
varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel
grunttropp puudub;
4) tragi – jäigale karkassile rakendatud
traalpüünis agarikupüügiks.
(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.
§ 10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine
Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
2. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele
kõikides veekogudes
§ 11. Piirangud püügivahendite kasutamisele
Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala müttamisega,
elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a
harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega,
lõhkelaengutega; kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana
eluskala;
2) sulgeda püünistega üle 1/3 vooluveekogu või väina
laiusest, välja arvatud määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb
jätta väina või vooluveekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja
triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu,
triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4)
seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähinatt ja
õngpüünis, asetamine püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele
seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on
sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis
võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja
arvatud määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) kasutada
harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki
püügivahendit, välja arvatud vähipüügil;
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku
valgustust.
§ 12. Lubatud tarindid
(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on lubatud kasutada:
1) igasuguse traalnooda ja põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks
jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui
pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa
pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja
külgmist äärt;
2) igasuguse traalnooda ja põhjanooda
pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud
silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks
korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
3) traalnootade
ja põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või
horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast
paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem
kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või
selle ees ja selle kinnitamise kaugus traalipära lõpust peab olema
vähemalt 3 korda suurem kui pujuse või tõusutee enda pikkus.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud
traalipärale:
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära põikisilmarida
pidi või piki seda.
§ 13. Püügivahendite kontrollimise sagedus
Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise
püünises.
§ 14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.
§ 15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180° – 360° (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00° – 180° (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1)
toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja
vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder
peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3)
toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40
cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning
alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama
püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte
värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema
kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad
vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud
peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6) toodrid ja nende
signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema
radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.
§ 16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.
§ 17. Silmasuuruse mõõtmine
(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.
(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.
3. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning
-viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis
1. jaotis
Traalpüük
§ 18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile
(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m
sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga
keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda
traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Oviši
majaka (57 ° 34,10 N; 21°42,90 E) ja Loode majaka (57°58,34 N; 21°58,03
E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57°45,60 N; 22°36,40 E) ja
Kaavinina majaka (57°58,95 N; 22°11,77 E) vahelise sirgega;
3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga ja kasutada traalpüügil
pelaagilise traalnoodaga ühe püünise veoks laeva või laevu peamasinate
koguvõimsusega üle 300 hj.
(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
§ 19. Tähtajalised püügikeelud
Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga Soome
lahes lääne pool 26°00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel
kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister
«Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.
§ 20. Lubatud silmasuurused
(1) Traalpüügil ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle
kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse
kaugusel) silmasuurus olla:
1) räimepüügil Rahvusvahelise
Mereuuringute Nõukogu (International Council for the
Exploration of the Sea) poolt määratud alapiirkondades (edaspidi
alapiirkond) 28 (v.a Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust –
väiksem kui 28 mm;
2) räimepüügil alapiirkonnas 29 põhja pool
59°30 N põhjalaiust ning Liivi ja Soome lahes – väiksem kui 16 mm;
3) kilupüügil – väiksem kui 16 mm;
4) tursapüügil
traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
5) tursapüügil
traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on
valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega
(läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud
noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – väiksem kui 130 mm ja
traalipäras vähemalt 8 m pikkuselt (mõõdetuna lappes) jagavtropist
ettepoole – väiksem kui 140 mm;
6) lesta-, merilesta- ja
kammeljapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
7) lesta-,
merilesta- ja kammeljapüügil alapiirkonnas 28 ja alapiirkondades 32 ja
29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust tavalise päraga traalnoodal – 110 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm.
§ 21. Püügivahendi püügivalmidus
Merel ei loeta traalnoota püügivalmis olevaks, kui:
1)
traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge;
2) vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid grunttropiga;
3)
traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud.
2. jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük
§ 22. Püügikeelud
(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.
(4) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 80 mm.
(5) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool on keelatud kasutada kahe ja enama päraga avaveemõrdu.
§ 23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele
Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas
täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m
muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel
kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud
avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga,
kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab
olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4)
kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja
300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m.
3. jaotis
Noodapüük
§ 24. Nõuded silmasuurusele
(1) Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal- ja
seisevnoodad, mille lina silmasuurus:
1) räime- ja meritindipüügil on
väiksem kui 24 mm;
2) tursapüügil põhjanoodal, mille päras on
spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
3) tursapüügil tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 120 mm;
4) lestapüügil alapiirkonnas 28 põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
5) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust
tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
6)
lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust
põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
7) punktides 1–6
nimetamata kalaliikide püügil on väiksem kui 48 mm.
(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm.
4. jaotis
Võrgu- ja õngepüük
§ 25. Püügikeelud
(1) Pärnu lahes põhja pool Liu–Pikknina ühendussirget on keelatud
kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja
õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30.
juunini.
(2) Lõhepüügil kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest
avamere suunas on keelatud kasutada:
1) lõhe triiv- ja seisevõngejada
Soome lahes – 1. juulist 15. septembrini;
2) lõhe triiv- ja
seisevõngejada punktis 1 nimetamata veealal – 1. aprillist 15.
novembrini;
3) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada Soome lahes – 15.
juunist 30. septembrini;
4) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada punktis 3
nimetamata veealal – 1. juunist 15. septembrini.
(3) Lõhepüügil on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
§ 26. Nõuded silmasuurusele
(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) lõhepüügil vähemalt
157 mm;
2) lestapüügil alapiirkonnas 28 vähemalt 110 mm;
3) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust
vähemalt 100 mm;
4) tursapüügil vähemalt 110 mm;
5) räimepüügil vähemalt 28 mm.
(2) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) kilupüügil 20–40 mm;
2) meritindipüügil 24–40 mm.
(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.
(4) Keelatud on kasutada ankurdatud ujuvvõrke või triivvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
§ 27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele
(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.
(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.
§ 28. Nõuded püügivahenditele lõhe-, meriforelli- ja tursapüügil
(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1) ühel
laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu
ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m;
2) ühel laeval
asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
3) hoida lõhet ja
meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200
õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
(3) Tursapüügil ei tohi:
1) võrkude püügiloleku aeg võrkude
vettelaskmise algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni ületada 48 tundi;
2) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega 12 m ja alla selle – 12
km;
3) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega üle 12 m –
24 km.
§ 29. Püügivahendi püügivalmidus
Merel ei loeta võrke ja õngejadasid püügivalmis olevaiks, kui:
1) võrgud on kaetud ja kinni soritud;
2) õngeliinid ja -konksud on
soritud kastidesse.
4. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning
-viisidele siseveekogudes
1. jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järves
§ 30. Püügikeelud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) traalpüük –
aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla ja
Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
3) püük seisevpüünistega Lämmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare
ümbruses 300 m laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses –
aastaringselt;
4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1.
aprillini, välja arvatud jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga kaldast arvates kaugemal kui 1 km – 15. maist 15. juunini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500
m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 6. maist 15. augustini ja
20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püük nakkevõrguga Pihkva järves ja
Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat
sirget – 15. maist 15. juunini;
8) püük mõrraga Pihkva järves
ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat
sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük kurnpüünistega Pihkva
järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme
ühendavat sirget – 15. maist 15. augustini.
§ 31. Nõuded silmasuurusele
(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias
ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja
arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.
(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1)
kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel
veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–76 mm;
2) kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 110 mm, välja arvatud
siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km
väiksemat silmasuurust kui 96 mm.
§ 32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas
täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade ja 1–3 m suu
kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt
50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m,
jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal
vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m,
jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km
laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500
m;
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 1 km
nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m.
2. jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes
§ 33. Püügikeelud
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on
keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük
nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud
«Ranna ja kalda kaitse seaduse» (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843;
2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 597, 2003, 15, 84) § 9 lõike
5 alusel – aastaringselt;
3) püük merre suubuvates jõgedes
tiibadega mõrraga, välja arvatud püük silmumõrra ja tiibadeta juhtaiata
mõrraga;
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni –
aastaringselt;
5) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega ja
ankurdamata unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades –
aastaringselt;
6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool
hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist 1. detsembrini;
7)
püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
8) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest kuni 15. juunini,
jääkatte puudumisel 1. aprillist 15. juunini;
9) püük
seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale
poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1.
aprillist) kuni 15. juunini;
10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille
juhtaia või juhtaedade pikkus kokku ületab 150 m;
11) püük
Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m
või jadade pikivahe on alla 50 m.
(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga keelatud 1. aprillist 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt.
§ 34. Nõuded silmasuurusele
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva
järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1)
mõrras vähemalt 24 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm.
(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra päras
vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.
§ 35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud angerja
püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu jõesängi
laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Muda
ojas väljavoolul Saadjärvest.
3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL
1. jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad
§ 36. Püügikeelud kõikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.
§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala,
Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ning Õngu ja Pidula oja
suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük
määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m –
15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud
vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük
lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui
500 m – 1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt
kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna
allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast
kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast
kuni punktini koordinaatidega 58°22,1 ' N, 24°27,3' E ja läänest
mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58°22,1' N, 24°27,3' E;
58°22,4' N, 24°27,7' E ja 58°22,7' N, 24°28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe
vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava
mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte koordinaatidega
58°22,3' N, 24°30,3' E ja 58°21,6' N, 24°29,7' E ning viimasega punktis
koordinaatidega 58°21,6' N, 24°29,7' E ristuva ja muuli otsa läbiva
liiniga;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul
tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise
joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58°20,7' N, 24°34,2' E;
58°20,0' N, 24°32,5' E ja 58°18,9' N, 24°29,9' E ja loodest mõttelise
joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58°18,9' N, 24°29,9' E;
58°20,2' N, 24°32,0' E ja 58°21,1' N, 24°33,6' E – 15. aprillist 15.
juulini;
8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis
jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat
läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
9)
kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega
58°57,3' N põhjalaiust, 23°13,06' O idapikkust ning 58°57,3' N
põhjalaiust, 23°17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte
tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük
Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga
ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel –
25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte puudumisel 31.
detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla
joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust (jääkatte puudumisel 15.
märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise kalapüügi
vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast
on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu
ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga
paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
13) kalapüük
Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m –
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58°49,3' N, 22°54,6' E ja
58°49,2' N, 22°53,4' E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide
59°01,4' N, 22°30,9' E ja 59°01,5' N, 22°31,3' E ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme
kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal –
10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük Kirikulahes –
aastaringselt;
17) püüda lesta ja kammeljat alapiirkondades 28 ja 29
– 15. veebruarist 15. juunini;
18) püüda lesta ja kammeljat
alapiirkonnas 32 sisemeres – 15. veebruarist 15. juunini;
19)
püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 punktis 18 nimetamata veealal
– 1. veebruarist 30. juunini;
20) püüda merilesta
alapiirkondades 28 ja 29 lõuna pool 59°30' N põhjalaiust – 15.
veebruarist 15. maini;
21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25.
oktoobrist 1. detsembrini.
23) püüda turska 1. juunist 31. augustini.
§ 38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) kalapüük
kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool
Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist
15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega,
käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast
piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa
(58°24,18' N, 27°19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme
Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58°27,2' N, 24°14,6' E) ja
Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58°24,18' N, 27°19,18' E) ühendavast
sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4)
aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele
kontrolljoonele lähemal kui 200 m;
5) püüda rääbist jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20. juunini ja 1.
novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20.
novembrini;
7) püüda haugi 1. aprillist 15. maini;
8)
püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu 15.
jaanuarist 5. veebruarini.
§ 39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea,
Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões ning Mägara,
Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja,
Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas
ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja
juhtaiata mõrraga;
2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga;
3) püük lihtkäsiõngega Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku,
Priivitsa, Loode ojas 15. aprillist 15. maini.
(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest
(paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu jões – Sindi
paisust 500 m;
2) Narva jões – hüdroelektrijaama paisust esimese
maanteesillani;
3) Kunda jões – elektrijaama paisust suudmeni, välja
arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu;
4) Vasalemma jões – Vanaveski tammist 500 m;
5) punktides 1–4
nimetamata jõgedes – 100 m.
(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest
(paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada
jões – Bökmani tammist suudmeni;
2) Toolse jões –
Selja–Kunda maantee sillast suudmeni;
3) Selja jões – Varangu
sillast suudmeni;
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu tammist suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku
tammist suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski tammist suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões –
Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo
tammist suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12)
Vääna jões – Hüüru sillast suudmeni.
(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.
(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ning Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Eesti Vabariigi ja Vene
Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni;
2) Vaidava jõgi –
Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri jõgi – Eesti-Läti
piirist kuni Tiitse sillani.
(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1) kalatreppidel ja
neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise ja piiratud
kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe
muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja
suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.
§ 40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões suudmest kuni
Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise ja
piiratud kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni
Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure
Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere
maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões Narva
veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke
suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud püük
lihtkäsiõngega – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15.
märtsist) 15. maini;
5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas
Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja
Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning
Ähijärves, Võngjärves, Lahepera, Koosa, Kalli, Keeri ja Leegu järves –
1. maist 25. maini;
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20.
maini;
(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes
jõgedes:
1) Pärlijõgi – kogu ulatuses;
2)
Võhandu jõgi – Kurvitse sillast kuni Sõmerpaluni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.
§ 41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30.
juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1.
septembrist 30. novembrini;
3) lõhet ja meriforelli punktis 2
nimetamata jõgedes ja ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli 15. septembrist 31. detsembrini;
5) merisiiga Pärnu jões
15. oktoobrist 15. novembrini;
6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20.
novembrini;
7) rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel –
1. maist) 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
8) haugi
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 10. maini,
välja arvatud Võrtsjärves;
9) haugi Võrtsjärves
jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 30. aprillini;
10) latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning välja arvatud
püük lihtkäsiõngega;
11) linaskit 20. juunist 20.
juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõngega;
12) turba 15. maist 15. juunini;
13) vimba Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari
(koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10.
maist 20. juunini;
14) koha jääkatte lagunemisest (jääkatte
puudumisel – 15. aprillist) 15. juunini;
15) jõevähki 25.
septembrist 25. juulini.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
§ 42. Keeluaegade muutmine
Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu.
2. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
§ 43. Kalade alammõõdud
(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.
(2) Alammõõdud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
§ 44. Kaaspüügi tingimused
(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) räime ja kilu – kummalgi liigil kuni 15% arvuliselt selle liigi saagist.
Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10% või vähem, siis antud
piirang kehtib ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90% või
enam;
2) turska – kuni 5% kaaluliselt tursasaagist;
3)
rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
4) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5%
arvuliselt angerjasaagist;
5) lesta, merilesta ja kammeljat – kuni 5%
arvuliselt nende liikide kogusaagist;
6) ahvenat meres, siiga, vimba,
latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni
8% arvuliselt selle kalaliigi saagist;
7) koha – kuni 5%, võrgupüügil
– kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt
kohasaagist.
(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on
keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki, välja
arvatud räime ja kilu püük, lubatakse järgmiselt:
1) lesta ja merilesta tursa traalpüügil – 10% kaaluliselt tursasaagist;
2) turska lesta ja merilesta püügil traal- ja põhjanoodaga § 20 lõike 1
punktis 5 nimetatust väiksema silmasuurusega ja ilma «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarindita – 10% kaaluliselt kogusaagist;
3) turska
räime- ja kilupüügil – 3% kaaluliselt kogusaagist;
4) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga – 10% kaaluliselt
kogusaagist;
6) lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba,
latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga püügil,
kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide
kogusaagist.
(3) Mõõdulise räime ja kilu kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) räime kaaspüüki kilupüügil, kui räime püük antud ajal, kohas või püünisega
on keelatud – 50% kaaluliselt kogusaagist;
2) räime kaaspüüki
kilupüügil, kui ettevõtjale eraldatud räimepüügivõimalus on ära
kasutatud – 15% arvuliselt kogusaagist;
3) kilu kaaspüüki
räimepüügil, kui ettevõtjale eraldatud kilupüügivõimalus on ära
kasutatud – 25% arvuliselt kogusaagist.
(4) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
(5) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük ületada 2% kaaluliselt kogusaagist.
(6) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks, välja arvatud lõikes 7 toodud juhul.
(7) Räime- ja kilupüügil, juhul kui ettevõtjale eraldatud kaaspüügina püütava räime või kilu püügivõimalus on ära kasutatud, ei arvestata kaaspüüki räime või kilu püügikvoodi katteks.
§ 45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.
(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv
osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2) püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise
vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.
(3) Kui alamõõdulist kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on
keelatud, on traalpüügi saagis üle §-s 44 toodud määrade, ei loeta
püüdjat käesoleva määruse rikkujaks, kui ta täidab järgmisi tingimusi:
1) teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja informeerib raadio teel
või selle puudumisel sadamasse või kaldale tulekul
Keskkonnainspektsiooni;
2) katkestab kalapüügi antud kohas või antud
püünisega ning ei alusta seda uuesti enne, kui Keskkonnainspektsioon on
selleks loa andnud.
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 46. Kehtetuks tunnistamine
(1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määruse nr 35 «Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» (RT I 1996, 12, 238; 1997, 16, 272; 1998, 64/65, 1011; 76, 1272; 1999, 8, 126; 68, 663; 69, 673; 78, 729; 98, 874; 2000, 34, 213; 81, 552; 97, 624; 2001, 17, 83; 2002, 44, 287; 52, 334; 2003, 34, 218) punktiga 1 kinnitatud «Kalapüügieeskiri» tunnistatakse kehtetuks.
(2) Vabariigi Valitsuse 5. mai 1994. a määruse nr 160 «Kalavarude kasutamise ja kaitse kord Eesti majandusvööndis» (RT I 1994, 35, 544; 1997, 16, 272) punktiga 1 kinnitatud «Kalavarude kasutamise ja kaitse korra Eesti majandusvööndis» punktid 3–5 ja punktid 7–29 tunnistatakse kehtetuks.
§ 47. Määruse jõustumine
(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).
(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.
(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
« 4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma
«BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest
nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või
kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle
4 mm – 130 mm.»
1 88/98/EÜ (EÜT
L 009, 15.01.1998, lk 1–16), 1520/98/EÜ (EÜT L 201, 17.07.1998, lk 1–3)
ja 2341/2002/EÜ (EÜT L 356, 31.12.2002, lk 12–120)
Peaminister Juhan PARTS |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» lisa 1 |
VEEKOGUD VÕI NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA JA ANKURDAMATA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD
Jrk nr | Veekogu nimi | Veekogu osa, kus püük on keelatud |
1. | Preedi (Vardja) jõgi | kogu ulatuses |
2. | Võllingu jõgi | kogu ulatuses |
3. | Oostriku jõgi | kogu ulatuses |
4. | Prandi jõgi | lähtest Tori sillani |
5. | Esna jõgi | kogu ulatuses |
6. | Palu peakraav | kogu ulatuses |
7. | Vodja jõgi | kogu ulatuses |
8. | Kunda jõgi | lähtest Sämi sillani |
9. | Selja jõgi | lähtest Arkna sillani |
10. | Sõmeru jõgi | kogu ulatuses |
11. | Jänijõgi | kogu ulatuses |
12. | Pärnu jõgi | lähtest Reopalu jõe suudmeni |
13. | Ahja jõgi | lähtest Koorvere paisuni |
14. | Hilba oja | kogu ulatuses |
15. | Peeda jõgi | Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» lisa 2 |
JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI
Jrk nr | Jõgi | Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi |
1. | Pada jõgi | 719 |
2. | Toolse jõgi | 741 |
3. | Vainupea jõgi | 758 |
4. | Mustoja jõgi | 760 |
5. | Altja oja | 766 |
6. | Võsu jõgi | 771 |
7. | Pudisoo jõgi | 806 |
8. | Loo jõgi | 821 |
9. | Vihterpalu jõgi | 1017 |
10. | Nõva jõgi | 1037 |
11. | Riguldi jõgi | 1039 |
12. | Kolga oja | 1209 |
13. | Rannametsa jõgi | 1508 |
14. | Vanajõgi | 1626 |
15. | Jämaja oja | 1671 |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» lisa 3 |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI
Jrk nr | Vooluveekogu | Nr EJKN järgi |
1. | Lohja oja | 804 |
2. | Tiskre oja | 940 |
3. | Karilepa oja | 1006 |
4. | Kloostri oja | 1008 |
5. | Lepaoja | 1035 |
6. | Veskijõgi | 1036 |
7. | Salajõgi | 1044 |
8. | Taebla jõgi | 1047 |
9. | Võnnu oja | 1050 |
10. | Asuküla peakraav | 1054 |
11. | Saardu peakraav | 1058 |
12. | Sinilepa peakraav | 1059 |
13. | Haeska peakraav | 1060 |
14. | Rannamõisa jõgi | 1061 |
15. | Rõude jõgi | 1069 |
16. | Kasari jõgi | 1070 |
17. | Kasevälja kraav | 1187 |
18. | Männiku kraav | 1188 |
19. | Hanila oja | 1191 |
20. | Uustalu kraav | 1192 |
21. | Hõbesuu kraav | 1195 |
22. | Paadrema jõgi | 1196 |
23. | Küti oja | 1206 |
24. | Tõstamaa jõgi | 1211 |
25. | Tõrvanõmme peakraav | 1212 |
26. | Künnimaa oja | 1215 |
27. | Tuuraste oja | 1218 |
28. | Audru jõgi | 1220 |
29. | Uulu kanal | 1486 |
30. | Häädemeeste jõgi | 1515 |
31. | Priivitsa oja | 1518 |
32. | Kabli oja | 1520 |
33. | Lemmejõgi | 1521 |
34. | Loode oja | 1523 |
35. | Treimani oja | 1525 |
36. | Sula peakraav | 1526 |
37. | Prestviigi oja | 1604 |
38. | Vaemla jõgi | 1605 |
39. | Luguse jõgi | 1608 |
40. | Jausa oja | 1613 |
41. | Prassi kraav | 1618 |
42. | Ollima kraav | 1619 |
43. | Väljasoo kraav | 1621 |
44. | Vanamõisa kraav | 1622 |
45. | Leetselja peakraav | 1623 |
46. | Luidja oja | 1628 |
47. | Paope oja | 1629 |
48. | Jõeranna oja | 1630 |
49. | Armioja | 1631 |
50. | Pihla oja | 1633 |
51. | Kidatse oja | 1636 |
52. | Tareste oja | 1638 |
53. | Kärdla oja | 1639 |
54. | Nuutri oja | 1640 |
55. | Partsi oja | 1642 |
56. | Suuremõisa jõgi | 1643 |
57. | Põduste jõgi | 1645 |
58. | Nasva jõgi | 1653 |
59. | Möldri oja | 1674 |
60. | Riksu oja | 1675 |
61. | Kotlandi peakraav | 1677 |
62. | Vesiku oja | 1683 |
63. | Oju peakraav | 1686 |
64. | Leisi jõgi | 1709 |
65. | Oitme oja | 1712 |
66. | Võlupe jõgi | 1713 |
67. | Taaliku peakraav | 1720 |
68. | Nenu peakraav | 1724 |
69. | Neemi peakraav | 1727 |
70. | Kingli peakraav | 1729 |
71. | Kuke peakraav | 1730 |
72. | Maadevahe jõgi | 1733 |
73. | Lõve jõgi | 1735 |
74. | Ristoja | 1746 |
75. | Kuusiku peakraav | 1747 |
76. | Soonda oja | 1749 |
77. | Lõetsa peakraav | 1753 |
78. | Puulaiu kraav (Hiiumaa) | |
79. | Laisma kraav (Hiiumaa) | |
80. | Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» lisa 4 |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI
Jrk nr | Vooluveekogu | Nr EJKN järgi |
1. | Sõtke jõgi | 655 |
2. | Udria oja | 661 |
3. | Pimestiku oja | 663 |
4. | Perjatsi oja | 664 |
5. | Künnapõhja oja | 668 |
6. | Pühajõgi | 670 |
7. | Rihula oja | 728 |
8. | Karepa oja | 745 |
9. | Kuusalu oja | 825 |
10. | Valkla oja | 828 |
11. | Kaberla oja | 831 |
12. | Treppoja | 989 |
13. | Männiku oja | 1214 |
14. | Kadaka oja | 1517 |
15. | Priivitsa oja | 1518 |
16. | Lemmejõgi | 1521 |
17. | Treimani oja | 1525 |
18. | Poama oja | 1627 |
19. | Ligeoja | 1691 |
20. | Tirtsi jõgi | 1694 |
21. | Kiruma peakraav | 1699 |
22. | Keibu peakraav | 1034 |
Keskkonnaminister Villu REILJAN |
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» lisa 5 |
KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED
Kalaliik | Veeala, kus alammõõt kehtib1 | l2, cm | L3, cm |
Räim | 10 | 12 | |
Kilu | 8 | 9 | |
Lõhe | 55 | 60 | |
Meriforell (iherus) | 45 | 50 | |
Jõeforell | 28 | 32 | |
Rääbis | 10 | 12 | |
Siig | 30 | 35 | |
Meritint | 10 | 12 | |
Haug | 40 | 45 | |
Angerjas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes | 45 | |
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves | 55 | ||
teistes siseveekogudes | 50 | ||
Säinas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes | 32 | 38 |
teistes siseveekogudes | 27 | 32 | |
Linask | 25 | 30 | |
Latikas | Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões | 30 | 35 |
Vimb | 26 | 30 | |
Tursk | 38 | ||
Luts | Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves | 40 | |
Koha |
meres ja sinna suubuvates jõgedes | 38 | 44 |
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves | 30 | ||
Võrtsjärves | 45 | 51 | |
teistes siseveekogudes | 40 | 46 | |
Kammeljas | 25 | 30 | |
Lest ja merilest |
alapiirkonnas 28 | 21 | |
alapiirkondades 29 ja 32 | 20 | ||
Jõevähk4 | 10 | ||
Ahven | meres | 16 | 19 |
1 Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on
veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste
kiirte alguseni.
3 L – kala pikkus
ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse
mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne
alammõõduga või ületab seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi
arvestamata).
Keskkonnaminister Villu REILJAN |