Teksti suurus:

Kalapüügieeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:18.05.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.07.2003
Avaldamismärge:RT I 2003, 41, 282

Kalapüügieeskiri1

Vastu võetud 09.05.2003 nr 144

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43) § 17 lõike 1 ja «Majandusvööndi seaduse» (RT I 1993, 7, 105; 2002, 61, 375; 63, 387) § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.

(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.

2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE

1. jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus

§ 2. Lubatud kalapüügivahendid

Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§ 3. Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja selle lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, õngenöörist ja konksust, millega püügil kasutatakse veepinnal ujuvat looduslikku sööta või kunstpeibutist;
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm;
8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, võib olla varustatud ridva või ujukiga;
9) ankurdamata und – koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ning võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega. Püügivahend ei või olla kinnitatud põhja, kalda, paadi külge või mujale;
10) õngejada, mis koosneb õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest;
11) põhjaõngejada – veekogu põhja asetatud õngejada;
12) triivõngejada – ujuv ankurdamata õngejada, mis triivib hoovuse või tuule toimel;
13) mail – ankurdatud õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud.

(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud peibutis, mis imiteerib kala looduslikku toitu.

(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.

(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.

(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.

(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.

(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.

§ 4. Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse. Harpuunpüssita võib harpuuni kasutada ainult lesta- ja kammeljapüügiks.

§ 5. Vähipüügivahendid

Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.

§ 6. Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk ehk võrk – selistele (nööridele) rakendatud tasapinnaline võrksein. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
2) abar – nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina;
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel järjestikku ühendatud kaks või enam nakkevõrku.

§ 7. Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – ühe või mitme juhtaia, tiibade, mis moodustavad karjaaia või karjaaiad ja ühe või mitme pujusega varustatud pealt kinnise mõrrakere või mõrrakeredega lõkspüünis;
2) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
3) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
4) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m;
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) juhtaiata mõrd – ühe või mitme pujusega, võrgulinast, vitstest või muust materjalist mõrrakere ja tiibadega või ilma nendeta lõkspüünis, millel puudub juhtaed;
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed.

§ 8. Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.

§ 9. Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.

(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot – traalpüünis, mis on rakendatud mittejäigale karkassile ja mille horisontaalne avatus saadakse traallaudade või muude tarindite abil või vedamisega kahe laevaga (kaksiktraalnoot);
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4) tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.

§ 10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine

Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

2. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes

§ 11. Piirangud püügivahendite kasutamisele

Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega; kasutada siseveekogudel jääalusel püügil söödana eluskala;
2) sulgeda püünistega üle 1/3 vooluveekogu või väina laiusest, välja arvatud määruse §-s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või vooluveekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4) seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, juhtaiata mõrd, vähinatt ja õngpüünis, asetamine püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja arvatud määruse §-s 12 toodud juhtudel;
6) kasutada harrastuslikul kalapüügil samaaegselt rohkem kui 3 sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vähipüügil;
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust.

§ 12. Lubatud tarindid

(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on lubatud kasutada:
1) igasuguse traalnooda ja põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja külgmist äärt;
2) igasuguse traalnooda ja põhjanooda pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
3) traalnootade ja põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus traalipära lõpust peab olema vähemalt 3 korda suurem kui pujuse või tõusutee enda pikkus.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud traalipärale:
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära põikisilmarida pidi või piki seda.

§ 13. Püügivahendite kontrollimise sagedus
Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.

§ 14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.

(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.

(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.

§ 15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili

(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180° – 360° (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00° – 180° (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.

(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.

(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.

(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.

(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.

§ 16. Nõuded püügivahendite märgistusele

Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.

§ 17. Silmasuuruse mõõtmine

(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.

(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.

3. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis

1. jaotis
Traalpüük

§ 18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile

(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Oviši majaka (57 ° 34,10 N; 21°42,90 E) ja Loode majaka (57°58,34 N; 21°58,03 E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57°45,60 N; 22°36,40 E) ja Kaavinina majaka (57°58,95 N; 22°11,77 E) vahelise sirgega;
3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga ja kasutada traalpüügil pelaagilise traalnoodaga ühe püünise veoks laeva või laevu peamasinate koguvõimsusega üle 300 hj.

(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.

§ 19. Tähtajalised püügikeelud

Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26°00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister «Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.

§ 20. Lubatud silmasuurused

(1) Traalpüügil ei tohi üheski traalnooda osas (v.a pujus, kui selle kinnituskoht on traali kalakoti lõpust vähemalt kolme pujuse pikkuse kaugusel) silmasuurus olla:
1) räimepüügil Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (International Council for the Exploration of the Sea) poolt määratud alapiirkondades (edaspidi alapiirkond) 28 (v.a Liivi laht) ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust – väiksem kui 28 mm;
2) räimepüügil alapiirkonnas 29 põhja pool 59°30 N põhjalaiust ning Liivi ja Soome lahes – väiksem kui 16 mm;
3) kilupüügil – väiksem kui 16 mm;
4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – väiksem kui 130 mm ja traalipäras vähemalt 8 m pikkuselt (mõõdetuna lappes) jagavtropist ettepoole – väiksem kui 140 mm;
6) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – väiksem kui 105 mm;
7) lesta-, merilesta- ja kammeljapüügil alapiirkonnas 28 ja alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust tavalise päraga traalnoodal – 110 mm.

(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm.

§ 21. Püügivahendi püügivalmidus

Merel ei loeta traalnoota püügivalmis olevaks, kui:
1) traallauad on jäigalt kinnitatud laeva poordi või traallooga külge;
2) vaierid ei ole ühendatud traallaudadega ja kaablid grunttropiga;
3) traalnooda rull on kaetud ja kinni soritud.

2. jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük

§ 22. Püügikeelud

(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.

(4) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 80 mm.

(5) Pärnu lahes Liu–Pikknina ühendussirgest põhja pool on keelatud kasutada kahe ja enama päraga avaveemõrdu.

§ 23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele

Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m.

3. jaotis
Noodapüük

§ 24. Nõuded silmasuurusele

(1) Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud traal- ja seisevnoodad, mille lina silmasuurus:
1) räime- ja meritindipüügil on väiksem kui 24 mm;
2) tursapüügil põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
3) tursapüügil tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 120 mm;
4) lestapüügil alapiirkonnas 28 põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
5) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust tavalise päraga põhjanoodal on väiksem kui 110 mm;
6) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust põhjanoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind, on väiksem kui 105 mm;
7) punktides 1–6 nimetamata kalaliikide püügil on väiksem kui 48 mm.

(2) Lõikes 1 nimetatud spetsiaalse «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindi silmasuurus peab olema 120 mm.

4. jaotis
Võrgu- ja õngepüük

§ 25. Püügikeelud

(1) Pärnu lahes põhja pool Liu–Pikknina ühendussirget on keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.

(2) Lõhepüügil kaugemal kui 4 meremiili territoriaalmere lähtejoonest avamere suunas on keelatud kasutada:
1) lõhe triiv- ja seisevõngejada Soome lahes – 1. juulist 15. septembrini;
2) lõhe triiv- ja seisevõngejada punktis 1 nimetamata veealal – 1. aprillist 15. novembrini;
3) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada Soome lahes – 15. juunist 30. septembrini;
4) lõhe triiv- ja seisevvõrgujada punktis 3 nimetamata veealal – 1. juunist 15. septembrini.

(3) Lõhepüügil on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.

§ 26. Nõuded silmasuurusele

(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) lõhepüügil vähemalt 157 mm;
2) lestapüügil alapiirkonnas 28 vähemalt 110 mm;
3) lestapüügil alapiirkondades 32 ja 29 lõuna pool 59°30 N põhjalaiust vähemalt 100 mm;
4) tursapüügil vähemalt 110 mm;
5) räimepüügil vähemalt 28 mm.

(2) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) kilupüügil 20–40 mm;
2) meritindipüügil 24–40 mm.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

(4) Keelatud on kasutada ankurdatud ujuvvõrke või triivvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.

§ 27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele

(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.

(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.

§ 28. Nõuded püügivahenditele lõhe-, meriforelli- ja tursapüügil

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1) ühel laeval asetada püügile kuni 600 triivvõrku, kusjuures ühe triivvõrgu ülemise selise pikkus tohib olla kuni 35 m;
2) ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
3) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 100 triivvõrku ja kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.

(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.

(3) Tursapüügil ei tohi:
1) võrkude püügiloleku aeg võrkude vettelaskmise algusest kuni võrkude väljavõtmise lõpuni ületada 48 tundi;
2) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega 12 m ja alla selle – 12 km;
3) võrgujada kogupikkus ületada laevadel üldpikkusega üle 12 m – 24 km.

§ 29. Püügivahendi püügivalmidus

Merel ei loeta võrke ja õngejadasid püügivalmis olevaiks, kui:
1) võrgud on kaetud ja kinni soritud;
2) õngeliinid ja -konksud on soritud kastidesse.

4. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes

1. jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

§ 30. Püügikeelud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
3) püük seisevpüünistega Lämmijärves ning Piirissaare ja Kolpino saare ümbruses 300 m laiusel alal kogu tähistatud faarvaatri ulatuses – aastaringselt;
4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja arvatud jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga kaldast arvates kaugemal kui 1 km – 15. maist 15. juunini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 6. maist 15. augustini ja 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püük nakkevõrguga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
8) püük mõrraga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük kurnpüünistega Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. augustini.

§ 31. Nõuded silmasuurusele

(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.

(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–76 mm;
2) kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 110 mm, välja arvatud siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.

§ 32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 1 km nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m.

2. jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes

§ 33. Püügikeelud

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud «Ranna ja kalda kaitse seaduse» (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290; 2002, 61, 375; 63, 387; 99, 597, 2003, 15, 84) § 9 lõike 5 alusel – aastaringselt;
3) püük merre suubuvates jõgedes tiibadega mõrraga, välja arvatud püük silmumõrra ja tiibadeta juhtaiata mõrraga;
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni – aastaringselt;
5) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega ja ankurdamata unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;
6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1. juunist 1. detsembrini;
7) püük Emajões ja Koosa jões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
8) püük Võrtsjärves nakkevõrkudega jääkatte lagunemisest kuni 15. juunini, jääkatte puudumisel 1. aprillist 15. juunini;
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. aprillist) kuni 15. juunini;
10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille juhtaia või juhtaedade pikkus kokku ületab 150 m;
11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m.

(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni on vees viibides püük lihtkäsiõnge, käsiõnge, põhjaõnge ja spinninguga keelatud 1. aprillist 20. juunini. Kalapüük Peetri-Jaani saarelt on keelatud aastaringselt.

§ 34. Nõuded silmasuurusele

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm.

(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.

§ 35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3) Muda ojas väljavoolul Saadjärvest.

3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL

1. jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad

§ 36. Püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.

§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ning Õngu ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast kuni punktini koordinaatidega 58°22,1 ' N, 24°27,3' E ja läänest mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58°22,1' N, 24°27,3' E; 58°22,4' N, 24°27,7' E ja 58°22,7' N, 24°28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte koordinaatidega 58°22,3' N, 24°30,3' E ja 58°21,6' N, 24°29,7' E ning viimasega punktis koordinaatidega 58°21,6' N, 24°29,7' E ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58°20,7' N, 24°34,2' E; 58°20,0' N, 24°32,5' E ja 58°18,9' N, 24°29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58°18,9' N, 24°29,9' E; 58°20,2' N, 24°32,0' E ja 58°21,1' N, 24°33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
9) kalapüük Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58°57,3' N põhjalaiust, 23°13,06' O idapikkust ning 58°57,3' N põhjalaiust, 23°17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10) kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
12) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58°49,3' N, 22°54,6' E ja 58°49,2' N, 22°53,4' E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59°01,4' N, 22°30,9' E ja 59°01,5' N, 22°31,3' E ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük Kirikulahes – aastaringselt;
17) püüda lesta ja kammeljat alapiirkondades 28 ja 29 – 15. veebruarist 15. juunini;
18) püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 sisemeres – 15. veebruarist 15. juunini;
19) püüda lesta ja kammeljat alapiirkonnas 32 punktis 18 nimetamata veealal – 1. veebruarist 30. juunini;
20) püüda merilesta alapiirkondades 28 ja 29 lõuna pool 59°30' N põhjalaiust – 15. veebruarist 15. maini;
21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini.
23) püüda turska 1. juunist 31. augustini.

§ 38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58°24,18' N, 27°19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58°27,2' N, 24°14,6' E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58°24,18' N, 27°19,18' E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4) aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele lähemal kui 200 m;
5) püüda rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20. juunini ja 1. novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püüda haugi 1. aprillist 15. maini;
8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu 15. jaanuarist 5. veebruarini.

§ 39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja juhtaiata mõrraga;
2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga;
3) püük lihtkäsiõngega Lemmejões, Rannametsa jões ning Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode ojas 15. aprillist 15. maini.

(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu jões – Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões – hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;
3) Kunda jões – elektrijaama paisust suudmeni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga Lontova sillast allavoolu;
4) Vasalemma jões – Vanaveski tammist 500 m;
5) punktides 1–4 nimetamata jõgedes – 100 m.

(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.

(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest (paisudest) ja sildadest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Bökmani tammist suudmeni;
2) Toolse jões – Selja–Kunda maantee sillast suudmeni;
3) Selja jões – Varangu sillast suudmeni;
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões – Oandu tammist suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku tammist suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski tammist suudmeni;
8) Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo tammist suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12) Vääna jões – Hüüru sillast suudmeni.

(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.

(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ning Loobu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.

(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni;
2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri jõgi – Eesti-Läti piirist kuni Tiitse sillani.

(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1) kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.

§ 40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise ja piiratud kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides, välja arvatud püük lihtkäsiõngega – jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 15. maini;
5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ja Kalli jõge ühendavas kanalis ning Ähijärves, Võngjärves, Lahepera, Koosa, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;

(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:
1) Pärlijõgi – kogu ulatuses;
2) Võhandu jõgi – Kurvitse sillast kuni Sõmerpaluni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.

§ 41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1. septembrist 30. novembrini;
3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli 15. septembrist 31. detsembrini;
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 1. maist) 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
8) haugi jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
9) haugi Võrtsjärves jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. märtsist) 30. aprillini;
10) latikat 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning välja arvatud püük lihtkäsiõngega;
11) linaskit 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõngega;
12) turba 15. maist 15. juunini;
13) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
14) koha jääkatte lagunemisest (jääkatte puudumisel – 15. aprillist) 15. juunini;
15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.

(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi lisalehe alusel piiratud ulatuses püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.

§ 42. Keeluaegade muutmine

Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu.

2. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused

§ 43. Kalade alammõõdud

(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.

(2) Alammõõdud ei kehti räime, kilu, meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.

§ 44. Kaaspüügi tingimused

(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) räime ja kilu – kummalgi liigil kuni 15% arvuliselt selle liigi saagist. Kui kilu või räime osa nende kogusaagis on 10% või vähem, siis antud piirang kehtib ainult selle liigi suhtes, mille osa saagis on 90% või enam;
2) turska – kuni 5% kaaluliselt tursasaagist;
3) rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
4) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
5) lesta, merilesta ja kammeljat – kuni 5% arvuliselt nende liikide kogusaagist;
6) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8% arvuliselt selle kalaliigi saagist;
7) koha – kuni 5%, võrgupüügil – kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.

(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük pole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki, välja arvatud räime ja kilu püük, lubatakse järgmiselt:
1) lesta ja merilesta tursa traalpüügil – 10% kaaluliselt tursasaagist;
2) turska lesta ja merilesta püügil traal- ja põhjanoodaga § 20 lõike 1 punktis 5 nimetatust väiksema silmasuurusega ja ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita – 10% kaaluliselt kogusaagist;
3) turska räime- ja kilupüügil – 3% kaaluliselt kogusaagist;
4) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
5) lesta püügil seisevnooda, võrgu ja mõrraga – 10% kaaluliselt kogusaagist;
6) lõhet ja meriforelli meres ning siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrguga püügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.

(3) Mõõdulise räime ja kilu kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) räime kaaspüüki kilupüügil, kui räime püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud – 50% kaaluliselt kogusaagist;
2) räime kaaspüüki kilupüügil, kui ettevõtjale eraldatud räimepüügivõimalus on ära kasutatud – 15% arvuliselt kogusaagist;
3) kilu kaaspüüki räimepüügil, kui ettevõtjale eraldatud kilupüügivõimalus on ära kasutatud – 25% arvuliselt kogusaagist.

(4) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

(5) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük ületada 2% kaaluliselt kogusaagist.

(6) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügikvoodi katteks, välja arvatud lõikes 7 toodud juhul.

(7) Räime- ja kilupüügil, juhul kui ettevõtjale eraldatud kaaspüügina püütava räime või kilu püügivõimalus on ära kasutatud, ei arvestata kaaspüüki räime või kilu püügikvoodi katteks.

§ 45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel

(1) Juhul kui kaaspüük ületab §-s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.

(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2) püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.

(3) Kui alamõõdulist kala või kala, mille püük antud ajal ja kohas on keelatud, on traalpüügi saagis üle §-s 44 toodud määrade, ei loeta püüdjat käesoleva määruse rikkujaks, kui ta täidab järgmisi tingimusi:
1) teeb kohe vastava sissekande kalapüügipäevikusse ja informeerib raadio teel või selle puudumisel sadamasse või kaldale tulekul Keskkonnainspektsiooni;
2) katkestab kalapüügi antud kohas või antud püünisega ning ei alusta seda uuesti enne, kui Keskkonnainspektsioon on selleks loa andnud.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 46. Kehtetuks tunnistamine

(1) Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 1996. a määruse nr 35 «Kalapüügiseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine» (RT I 1996, 12, 238; 1997, 16, 272; 1998, 64/65, 1011; 76, 1272; 1999, 8, 126; 68, 663; 69, 673; 78, 729; 98, 874; 2000, 34, 213; 81, 552; 97, 624; 2001, 17, 83; 2002, 44, 287; 52, 334; 2003, 34, 218) punktiga 1 kinnitatud «Kalapüügieeskiri» tunnistatakse kehtetuks.

(2) Vabariigi Valitsuse 5. mai 1994. a määruse nr 160 «Kalavarude kasutamise ja kaitse kord Eesti majandusvööndis» (RT I 1994, 35, 544; 1997, 16, 272) punktiga 1 kinnitatud «Kalavarude kasutamise ja kaitse korra Eesti majandusvööndis» punktid 3–5 ja punktid 7–29 tunnistatakse kehtetuks.

§ 47. Määruse jõustumine

(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).

(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.

(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« 4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – 130 mm.»
1 88/98/EÜ (EÜT L 009, 15.01.1998, lk 1–16), 1520/98/EÜ (EÜT L 201, 17.07.1998, lk 1–3) ja 2341/2002/EÜ (EÜT L 356, 31.12.2002, lk 12–120)

Peaminister Juhan PARTS

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 1

VEEKOGUD VÕI NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA JA ANKURDAMATA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD

Jrk nr Veekogu nimi Veekogu osa, kus püük on keelatud
1. Preedi (Vardja) jõgi kogu ulatuses
2. Võllingu jõgi kogu ulatuses
3. Oostriku jõgi kogu ulatuses
4. Prandi jõgi lähtest Tori sillani
5. Esna jõgi kogu ulatuses
6. Palu peakraav kogu ulatuses
7. Vodja jõgi kogu ulatuses
8. Kunda jõgi lähtest Sämi sillani
9. Selja jõgi lähtest Arkna sillani
10. Sõmeru jõgi kogu ulatuses
11. Jänijõgi kogu ulatuses
12. Pärnu jõgi lähtest Reopalu jõe suudmeni
13. Ahja jõgi lähtest Koorvere paisuni
14. Hilba oja kogu ulatuses
15. Peeda jõgi Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 2

JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI

Jrk nr Jõgi Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi
1. Pada jõgi 719
2. Toolse jõgi 741
3. Vainupea jõgi 758
4. Mustoja jõgi 760
5. Altja oja 766
6. Võsu jõgi 771
7. Pudisoo jõgi 806
8. Loo jõgi 821
9. Vihterpalu jõgi 1017
10. Nõva jõgi 1037
11. Riguldi jõgi 1039
12. Kolga oja 1209
13. Rannametsa jõgi 1508
14. Vanajõgi 1626
15. Jämaja oja 1671

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 3

VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI

Jrk nr Vooluveekogu Nr EJKN järgi
1. Lohja oja 804
2. Tiskre oja 940
3. Karilepa oja 1006
4. Kloostri oja 1008
5. Lepaoja 1035
6. Veskijõgi 1036
7. Salajõgi 1044
8. Taebla jõgi 1047
9. Võnnu oja 1050
10. Asuküla peakraav 1054
11. Saardu peakraav 1058
12. Sinilepa peakraav 1059
13. Haeska peakraav 1060
14. Rannamõisa jõgi 1061
15. Rõude jõgi 1069
16. Kasari jõgi 1070
17. Kasevälja kraav 1187
18. Männiku kraav 1188
19. Hanila oja 1191
20. Uustalu kraav 1192
21. Hõbesuu kraav 1195
22. Paadrema jõgi 1196
23. Küti oja 1206
24. Tõstamaa jõgi 1211
25. Tõrvanõmme peakraav 1212
26. Künnimaa oja 1215
27. Tuuraste oja 1218
28. Audru jõgi 1220
29. Uulu kanal 1486
30. Häädemeeste jõgi 1515
31. Priivitsa oja 1518
32. Kabli oja 1520
33. Lemmejõgi 1521
34. Loode oja 1523
35. Treimani oja 1525
36. Sula peakraav 1526
37. Prestviigi oja 1604
38. Vaemla jõgi 1605
39. Luguse jõgi 1608
40. Jausa oja 1613
41. Prassi kraav 1618
42. Ollima kraav 1619
43. Väljasoo kraav 1621
44. Vanamõisa kraav 1622
45. Leetselja peakraav 1623
46. Luidja oja 1628
47. Paope oja 1629
48. Jõeranna oja 1630
49. Armioja 1631
50. Pihla oja 1633
51. Kidatse oja 1636
52. Tareste oja 1638
53. Kärdla oja 1639
54. Nuutri oja 1640
55. Partsi oja 1642
56. Suuremõisa jõgi 1643
57. Põduste jõgi 1645
58. Nasva jõgi 1653
59. Möldri oja 1674
60. Riksu oja 1675
61. Kotlandi peakraav 1677
62. Vesiku oja 1683
63. Oju peakraav 1686
64. Leisi jõgi 1709
65. Oitme oja 1712
66. Võlupe jõgi 1713
67. Taaliku peakraav 1720
68. Nenu peakraav 1724
69. Neemi peakraav 1727
70. Kingli peakraav 1729
71. Kuke peakraav 1730
72. Maadevahe jõgi 1733
73. Lõve jõgi 1735
74. Ristoja 1746
75. Kuusiku peakraav 1747
76. Soonda oja 1749
77. Lõetsa peakraav 1753
78. Puulaiu kraav (Hiiumaa)  
79. Laisma kraav (Hiiumaa)  
80. Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa)  

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 4

VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI

Jrk nr Vooluveekogu Nr EJKN järgi
1. Sõtke jõgi 655
2. Udria oja 661
3. Pimestiku oja 663
4. Perjatsi oja 664
5. Künnapõhja oja 668
6. Pühajõgi 670
7. Rihula oja 728
8. Karepa oja 745
9. Kuusalu oja 825
10. Valkla oja 828
11. Kaberla oja 831
12. Treppoja 989
13. Männiku oja 1214
14. Kadaka oja 1517
15. Priivitsa oja 1518
16. Lemmejõgi 1521
17. Treimani oja 1525
18. Poama oja 1627
19. Ligeoja 1691
20. Tirtsi jõgi 1694
21. Kiruma peakraav 1699
22. Keibu peakraav 1034

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri»
lisa 5

KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED

Kalaliik Veeala, kus alammõõt kehtib1 l2, cm L3, cm
Räim   10 12
Kilu   8 9
Lõhe   55 60
Meriforell (iherus)   45 50
Jõeforell   28 32
Rääbis   10 12
Siig   30 35
Meritint   10 12
Haug   40 45

Angerjas

meres ja sinna suubuvates jõgedes   45
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves   55
teistes siseveekogudes   50

Säinas

meres ja sinna suubuvates jõgedes 32 38
teistes siseveekogudes 27 32
Linask   25 30
Latikas Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões 30 35
Vimb   26 30
Tursk     38
Luts Peipsi, Pihkva ja Võrtsjärves   40

Koha

meres ja sinna suubuvates jõgedes 38 44
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves   30
Võrtsjärves 45 51
teistes siseveekogudes 40 46
Kammeljas   25 30

Lest ja merilest

alapiirkonnas 28   21
alapiirkondades 29 ja 32   20
Jõevähk4   10  
Ahven meres 16 19

1 Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud veealal.
2 l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

3 L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda.
4 Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

Keskkonnaminister Villu REILJAN