Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine
Vastu võetud 12.05.2003 nr 55
Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144) § 11 lõike 4 alusel ja arvestades Euroopa Liidu 9. detsembri 1996. a direktiivi 96/82/EC «Ohtlikest ainetest põhjustatud suurõnnetuste ohu kontrollimine» (EÜT L 10/13, 1997).
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab nõuded ohtlikule ettevõttele ja suurõnnetusohuga ettevõttele, mis on klassifitseeritud vastavalt kemikaaliseaduse § 11 lõike 2 punkti 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses sätestatud korra alusel.
§ 2. Ettevõtja kohustused tegutsemisel
(1) Ettevõtja on kohustatud tegema kõik endast oleneva vältimaks õnnetust, ja kui õnnetus siiski toimub, tegema kõik endast oleneva õnnetuse mõju vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks.
(2) Ettevõtja, kellel on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, koostab ja esitab asukohajärgsele päästeasutusele (edaspidi päästeasutus) teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaani ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe ja ohutusaruande.
(3) Ettevõtja, kellel on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, koostab ja esitab päästeasutusele teabelehe, riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse vastavalt käesoleva määruse lisale 1 ja hädaolukorra lahendamise plaani ning ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe ja riskianalüüsi põhjal koostatud ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse vastavalt käesoleva määruse lisale 1.
(4) Ettevõtja, kellel on ohtlik ettevõte, koostab ja esitab päästeasutusele teabelehe ja riskianalüüsi põhjal koostatud hädaolukorra lahendamise plaani ning Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teabelehe.
2. peatükk
TEABELEHT
§ 3. Teabelehe koostamine ja esitamine
Ettevõtja koostab ja esitab päästeasutusele ja Tehnilise Järelevalve
Inspektsioonile teabelehe:
1) uue ettevõtte puhul enne ehituse ja
tegevuse alustamist;
2) olemasoleva ettevõtte puhul ühe kuu jooksul
pärast käesoleva määruse jõustumist.
§ 4. Teabeleht
Teabeleht peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ettevõtja nimi,
aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood;
2)
ettevõtte aadress ja kontaktandmed;
3) vastutava isiku nimi,
amet ja kontaktandmed;
4) ohtliku kemikaali nimetus ja
rahvusvaheliselt tunnustatud kood (ÜRO number ja CAS nr);
5) ohtliku kemikaali ohutunnus ja riskilaused;
6) ohtliku kemikaali
olemasolev ja võimalik maksimaalne kogus;
7) ohtliku kemikaali
ohtlikkuse seisukohalt olulised füüsikalised ja keemilised omadused
(tuleohu korral leektäpp) ning füüsikaline olek;
8)
ettevõtte lähiümbrus (objektid ja tegurid, mis võivad põhjustada
suurõnnetust või raskendada selle tagajärgi. Ettevõtte ohualas paiknevad
ohustatud objektid, kus võib ettevõttes toimunud suurõnnetuse tagajärjel
tekkida hädaolukord);
9) ettevõtte tegevus või kavandatud
tegevus;
10) teabelehe koostaja nimi, kontaktandmed ja koostamise
kuupäev.
§ 5. Ettevõtja teavitamise kohustus
Ettevõtja
teavitab päästeasutust ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohe, kui:
1) ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide kogus muutub rohkem kui 10%;
2) ettevõttes käideldavate ohtlike kemikaalide arv ja omadused on oluliselt
muutunud;
3) tehnoloogilises protsessis on toimunud olulised
muudatused;
4) ohtliku kemikaali käitlemine on lõpetatud;
5) muutuvad ettevõtte kontaktandmed (aadress, telefon).
3. peatükk
OHUTUSARUANNE
§ 6. Ohutusaruande koostamine ja esitamine
A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte koostab ja esitab
päästeasutusele ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile ohutusaruande:
1) uue ettevõtte puhul enne ehitamise või tegevuse alustamist;
2)
olemasoleva ettevõtte puhul ühe aasta jooksul käesoleva määruse
jõustumisest arvates;
3) pärast käesoleva määruse §-s 9
sätestatud ohutusaruande korrigeerimist.
§ 7. Ohutusaruanne
(1) Ohutusaruanne sisaldab järgmisi andmeid:
1) ettevõtte
ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus, juhtimissüsteem ja organisatsioon
suurõnnetuse vältimise seisukohalt vastavalt käesoleva määruse lisale 1
«Ohutuse tagamise süsteemi põhimõtted»;
2)
ettevõtte ja selle ümbruse tutvustus;
3) ettevõtte
allüksuse tegevuse kirjeldus;
4) riskianalüüs ja õnnetuse
ennetamise abinõude kirjeldus;
5) kaitse- ja sekkumismeetmete
kirjeldus õnnetuse tagajärgede piiramiseks.
(2) Ettevõtte ja selle ümbruse tutvustus peab sisaldama:
1)
asukoha ja selle ümbruse plaani koos kirjeldusega, kaasa arvatud
geograafilised koordinaadid, olulised keskkonnatingimused
(meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised) ja vajadusel ka
ettevõtte kujunemine;
2) ettevõttes õnnetust põhjustada võivate
allüksuste ja tegevuste määratlemist;
3) vähemalt
ohuala välispiiri ulatuses ettevõtte ja selle ümbruse plaani, millele on
kantud mõõtkava, ohuala välispiir, objektid, mida suurõnnetus võib
mõjutada, asustatud piirkonnad koos asustustihedusega, samuti naabruses
asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohutsooni
ettevõte jääb.
(3) Ettevõtte allüksuse tegevuse kirjeldus peab sisaldama:
1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, õnnetuse ja
suurõnnetuse (edaspidi õnnetus) riskiallika ja
võimalikku õnnetust vallandavate tingimuste kirjeldust koos kavandatud
ennetusabinõudega;
2) tootmisprotsesside kirjeldust;
3)
ohtlike kemikaalide loetelu, ohuklassi, keemilist nimetust,
rahvusvaheliselt tunnustatud koodi ja ohtliku kemikaali olemasolevat ja
võimalikku maksimaalset kogust;
4) ohtliku kemikaali
füüsikalisi, keemilisi, toksikoloogilisi ja muid olulisi omadusi ning
esineda võivaid riske inimestele ja keskkonnale, nii vahetu kui hiljem
avalduva toimega;
5) ohtliku kemikaali füüsikalist ja keemilist
käitumist käitlemisel ja võimaliku õnnetuse korral.
(4) Riskianalüüs ja õnnetuse ennetamise abinõude kirjeldus peab
sisaldama:
1) õnnetuse võimaluste väljaselgitamise kirjeldust;
2) kemikaalidest, mida ei klassifitseerita ohtlikuks, kuid mis siiski on või
võivad tekkida tootmisprotsessis ning mis lähtuvalt ettevõttes
valitsevatest tingimustest võivad olla oluliseks teguriks suurõnnetuse
vallandamisel, tingitud ohtude kirjeldust;
3) õnnetuse võimaliku
stsenaariumi üksikasjaliku kirjelduse ja selle tõenäosuse ning
tingimused, mille juures õnnetus on võimalik, kaasa arvatud
ettevõttesisesed ja välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi
käivitumise põhjuseks;
4) ettevõttes ohutuse tagamiseks
vajalike tehnoloogiliste parameetrite ja vahendite kirjeldust;
5)
õnnetuse tagajärgede ulatust ja raskuse hindamist, tuues välja
tõenäolise kannatanute ja evakueeritavate inimeste arvu, mõjud
elutähtsatele valdkondadele, keskkonnakahjustused, võimaliku materiaalse
kahju ja tagajärgede likvideerimiseks vajalike ressursside kirjeldust.
(5) Kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldus õnnetuse tagajärgede
piiramiseks peab sisaldama:
1) ettevõttes õnnetuse tagajärgede
piiramiseks paigaldatud vahendite, sealhulgas häiresüsteemi kirjeldust;
2) häire väljakuulutamise ja sekkumise korraldust;
3)
rakendatavate sisemiste ja väliste ressursside kirjeldust;
4)
käesoleva lõike punktide 1, 2 ja 3 alusel koostatud kokkuvõte peab
kajastuma ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.
§ 8. Päästeameti ülesanded ohutusaruande läbivaatamisel
Päästeasutus koostöös Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga vaatab
ohutusaruande läbi kahe kuu jooksul ja selle tulemusel esitab:
1) ettevõtjale ohutusaruande läbivaatamise tulemused, vajaduse korral
võib päästeasutus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon nõuda
lisainformatsiooni;
2) Vabariigi Valitsusele taotluse ettevõtte
tegevuse piiramiseks või keelustamiseks, kui ettevõttes eiratakse
ohutusnõudeid.
§ 9. Ohutusaruande läbivaatamine ja korrigeerimine
(1) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutusaruannet koos
ohutuse tagamise süsteemi kirjeldusega:
1) vähemalt üks kord
viie aasta jooksul;
2) omal algatusel või päästeasutuse nõudmisel,
kui ohutusaruannet on vaja täpsustada uute andmetega või arvesse võtta
uusi tehnilisi lahendusi ohutuse alal.
(2) Ettevõtja vaatab läbi ja
vajadusel korrigeerib ohutusaruande seoses ettevõttes kasutatava ohtliku
kemikaali koguse või liigi või kemikaali käitlemise seadme, tehnoloogia
või hoiukoha muutmisega, millel võib olla oluline mõju suurõnnetuse
ohule, ja teavitab sellest päästeasutust.
4. peatükk
OHUTUSE TAGAMISE SÜSTEEMI KIRJELDUS
§ 10. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse esitamine
B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte esitab päästeasutusele ja
Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile riskianalüüsi põhjal koostatud
ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse:
1) uue ettevõtte puhul
enne ehitamise või tegevuse alustamist;
2) olemasoleva ettevõtte
puhul ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates;
3) pärast käesoleva määruse §-s 9 nimetatud korrigeerimist.
§ 11. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse koostamine
Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse koostamisel lähtutakse käesoleva määruse lisast 1 «Ohutuse tagamise süsteemi põhimõtted».
§ 12. Päästeameti ülesanded ohutuse tagamise süsteemi läbivaatamisel
Päästeasutus vaatab koostöös Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga
ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse läbi kahe kuu jooksul ja selle
tulemusel esitab:
1) ettevõtjale läbivaatamise tulemused, vajaduse
korral võib päästeasutus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon nõuda
lisainformatsiooni;
2) Vabariigi Valitsusele taotluse ettevõtte
tegevuse piiramiseks või keelustamiseks, kui ettevõttes eiratakse
ohutusnõudeid.
§ 13. Ohutuse tagamise süsteemi läbivaatamine ja korrigeerimine
(1) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust vähemalt üks kord viie aasta jooksul.
(2) Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust seoses ettevõttes kasutatava ohtliku kemikaali koguse või liigi või kemikaali käitlemise seadme, tehnoloogia või hoiukoha muutmisega, millel võib olla oluline mõju suurõnnetuse ohule, ja teavitab sellest päästeasutust.
5. peatükk
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN
§ 14. Hädaolukorra lahendamise plaani esitamine
Ettevõtja koostab ja esitab päästeasutusele hädaolukorra lahendamise
plaani õnnetuse puhul ettevõttes rakendatavate abinõude kohta:
1) uue ettevõtte puhul enne tegevuse alustamist;
2) olemasoleva
ettevõtte puhul ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
§ 15. Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine
Hädaolukorra lahendamise plaan peab vastama käesoleva määruse lisale 2 «Hädaolukorra lahendamise plaani sisu».
§ 16. Hädaolukorra lahendamise plaani läbivaatamine ja korrigeerimine
Ettevõtja vaatab läbi ja vajadusel korrigeerib hädaolukorra lahendamise plaani vähemalt üks kord kolme aasta jooksul ning muudatuste tegemise korral teavitab päästeasutust.
§ 17. Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine
Hädaolukorra lahendamise plaan rakendatakse viivitamatult, kui:
1) õnnetus on juhtunud või
2) toimub kontrolli alt väljunud
sündmus, mis oma iseloomu tõttu võib muutuda suurõnnetuseks.
6. peatükk
TEAVE OHUTUSABINÕUDE KOHTA
§ 18. Ettevõtja kohustus ohutusabinõude uuendamisel ja avalikustamisel
(1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte tagab isikutele, kes võivad sattuda tema ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda, vajaliku teabe võimalike ohtude, ohutusabinõude ja nõutava tegevuse kohta õnnetuse korral.
(2) Teave tuleb läbi vaadata iga kolme aasta tagant, vajadusel teave korrastatakse ja ajakohastatakse. Teave peab olema kättesaadav avalikkusele. Avalikkusele mõeldud informatsiooni levitamist tuleb korrata vähemalt iga viie aasta tagant. Avalikkusele mõeldud teave peab vastama käesoleva määruse lisale 3 «Avalikkusele edastatav teave ohutusabinõude kohta».
(3) Ettevõtja võib paluda päästeasutust mitte avalikustada ohutusaruande teatud osi tööstusliku, ärilise või personaalse konfidentsiaalsuse, üldsuse turvalisuse või riigikaitselistel põhjustel. Sellisel juhul peab ettevõtja kooskõlastama päästeasutusega redigeeritud aruande, kust on välja jäetud konfidentsiaalsed andmed, ning tegema selle avalikkusele kättesaadavaks.
(4) Ettevõtja määrab ohutusabinõude osas teabe andmiseks vastutava isiku.
(5) Ettevõtja ajakohastab teabe, kui toimub oluline muutus ettevõtte ohutust mõjutavates tingimustes (muudatused seadmetes, ettevõttes, hoiukohas).
§ 19. Riigipiiri ületavast suurõnnetusest teavitamine
Riigipiiri ületava suurõnnetuse tekkimise võimalusel juhindutakse teiste riikide teavitamisel «Piiriülese toimega tööstusõnnetuse konventsioonist» (RT II 2000, 6, 34).
7. peatükk
ÕNNETUSEST TEAVITAMINE JA TEAVE PÄRAST ÕNNETUST
§ 20. Õnnetusest teavitamine
Õnnetuse korral teavitab ettevõtja viivitamatult häirekeskust numbril 112.
§ 21. Teave pärast õnnetust
(1) Pärast õnnetust annab ettevõtja päästeasutusele, Tehnilise
Järelevalve Inspektsioonile ja kohalikule omavalitsusele järgmist teavet:
1) õnnetuse asukoht ja asjaolud;
2) õnnetuses osalenud ohtlikud
kemikaalid;
3) andmed, mis võimaldavad hinnata õnnetuse mõju
inimesele ja keskkonnale;
4) rakendatud kaitsemeetmed ja
tegutsemisjuhised õnnetuse mõju vähendamiseks.
(2) Pärast õnnetust annab ettevõtja avalikkusele teavet järgmiste
rakendatud meetmete kohta:
1) õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime
leevendamine;
2) edaspidiste õnnetuste vältimine.
(3) Uute asjaolude ilmnemisel ettevõtja täpsustab ettevõtja esitatud teavet ja korrigeerib antud juhiseid.
8. peatükk
SUURÕNNETUSE OHUGA ETTEVÕTETE
LOETELU PIDAMINE JA JÄRELEVALVE
§ 22. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine
Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu peab päästeasutustelt saadavate andmete põhjal Päästeamet.
§ 23. Järelevalve
Järelevalvet käesoleva määrusega kehtestatud nõuete täitmise üle teostavad päästeasutuste riikliku järelevalvepädevusega ametnikud ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.
9. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 24. Määruse rakendamine
Kui ettevõtja on olemasoleva ettevõtte kohta päästeasutusele esitanud käesoleva määruse korrale vastavad, peatükkides 2, 3 ja 5 nõutud dokumendid enne käesoleva määruse jõustumist, siis ei ole uus esitamine vajalik.
§ 25. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Siseministri 1. juuni 1999. a määrus nr 64 «Ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes riskianalüüsi tegemise kord, õnnetuse ärahoidmise ja õnnetuse korral tegutsemise nõuded ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra plaanide koostamise ja esitamise kord» (RTL 1999, 107, 1372; 114, 1497) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Siseministri 26. mai 1999. a määrus nr 60 «Suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu» (RTL 1999, 94, 1161) tunnistatakse kehtetuks.
Minister Margus LEIVO |
Kantsler Märt KRAFT |
Siseministri 12. mai 2003. a määruse nr 55 «Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine» lisa 1 |
OHUTUSE TAGAMISE SÜSTEEMI PÕHIMÕTTED
B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte esitab ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse eraldi dokumendina.
A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte esitab ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse ohutusaruande osana.
Ohutuse tagamise süsteem peab vastama ettevõttest lähtuvate
suurõnnetuste ohtudele. Suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse
tagamise süsteemi väljatöötamisel ettevõtja poolt võetakse arvesse:
1. suurõnnetuse vältimise poliitika esitatakse kirjalikult ja selles peavad
olema ettevõtja üldeesmärgid ja tegevuspõhimõtted suurõnnetuse ohu
vähendamiseks;
2. ohutuse tagamise süsteem hõlmab selle osa
üldjuhtimissüsteemist, mis käsitleb organisatsiooni struktuuri,
vastutust, praktikat, menetlusi, toiminguid ja ressursse suurõnnetuse
ohu vältimise poliitika määramiseks ja teostamiseks.
Ohutuse tagamise süsteem peab sisaldama infot järgmiste asjade kohta:
1. organisatsioon ja personal – suurõnnetuste vältimisega seotud personali
kohustused ja vastutus kõigil organisatsiooni tasandeil. Väljaõppe
vajadus ja võimalused, töötajate ja vajadusel ka allhankijate kaasamine;
2. suurõnnetuse ohu määratlemine ja hindamine – tavalisest või erakorralisest
tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise
määratlemise meetodite rakendamine ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja
tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite määratlemine ja rakendamine;
3. tegevuse kontroll – ettevõtte, selle üksikute protsesside ning seadmete,
samuti ajutiste seisakute, kaasa arvatud tehnohooldus, ohutuks
toimimiseks vajalike tegutsemismeetodite ja -juhendite kinnitamine ja
rakendamine;
4. muudatuste läbiviimine – reeglite ja
tegutsemisviiside määratlemine, millest lähtutakse olemasolevas
ettevõttes muudatuste planeerimisel või uue ettevõtte, seadmete,
tehnoloogiate, laorajatiste vms planeerimisel;
5. hädaolukordadeks
valmisolek – süstemaatilise analüüsi teel ettenähtavate hädaolukordade
määratlemine ja hädaolukorra lahendamise plaanide ettevalmistamine,
kontrollimine ja ülevaatamine sellistele hädaolukordadele vastavuse
tagamiseks;
6. ettevõtte toimimise jälgimine – menetluste
väljatöötamine ja rakendamine, mille põhjal hinnatakse ettevõtte
suurõnnetuste vältimise poliitika ja sellele vastavate ohutuse tagamise
süsteemide tõhusust ning mittevastavuse korral uurimise ja
korrigeerimise läbiviimine. Menetlused peaksid hõlmama ettevõtja
aruandlust suurõnnetustest ja «peaaegu juhtunud» õnnetustest, eriti
nendega seotud ebapiisavaid kaitseabinõusid ning nende uurimist ja
järelkajasid neist saadud kogemuste põhjal;
7. audit ja
ülevaatus – menetluste vastuvõtmine ja rakendamine suurõnnetuste
vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse
perioodiliseks süstemaatiliseks hindamiseks; kõrgema juhtkonna poolt
teostatud dokumenteeritud ülevaatuste läbiviimine suurõnnetuste
vältimispoliitika ja ohutuse tagamise süsteemi teostamise ja
kaasajastamise kohta.
Siseministri 12. mai 2003. a määruse nr 55 «Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine» lisa 2 |
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANI SISU
Ettevõtja koostab hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab:
1) Isikute nimed või ametikohad, kes on volitatud algatama, vastutama ning
koordineerima ettevõttesiseseid päästeoperatsioone.
2)
Isiku nimi või ametikoht, kes on vastutav sidepidamise eest
päästeasutusega ja kohaliku omavalitsusega.
3) Ülevaade
rakendatavatest abinõudest mis tahes võimaliku, suurõnnetuse käivitumise
seisukohalt olulise, olukorra või sündmuse üle kontrolli saavutamiseks
ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutada olevate
kaitsevahendite ja ressursside loetelu.
4) Piirkonna ulatus, mida
ettevõttest lähtuv õnnetus võib mõjutada koos ohuala plaaniga tuues
välja asustatud piirkonnad.
5) Õnnetusest mõjutatavas piirkonnas
olevatele inimestele toimivate ohtude vähendamiseks kasutatavad abinõud,
kaasa arvatud hoiatuse andmise viis ja juhendid ohuolukorras käitumiseks.
6) Avariiväljakutse edastamise kord päästeasutusele ja kohalikule
omavalitsusele. Kindlaks määrata informatsioon, mis peab sisalduma
avariiväljakutses ning korraldada üksikasjalikuma informatsiooni
levitamine, niipea kui see saab kättesaadavaks.
7)
Koolituspersonali kohustused ja vajaduse korral nende kooskõlastamine
päästeasutusega.
8) Väljaspool ettevõtet toimuvate
päästetööde abistamine.
9) Vastavalt
kemikaaliseaduse § 15 lõikele 6 vastutuskindlustuse suurus võimaliku
suurõnnetuse poolt tekitatava kahju hüvitamiseks.
Siseministri 12. mai 2003. a määruse nr 55 «Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte teabelehe, ohutusaruande ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise ja esitamise kord ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu pidamine» lisa 3 |
AVALIKKUSELE EDASTATAV TEAVE OHUTUSABINÕUDE KOHTA
1. Ettevõtja nimi ja ettevõtte aadress.
2. Ohutusabinõude
osas teavet andva vastutava isiku nimi või ametikoht.
3.
Kinnitus, et ettevõte on klassifitseeritud kemikaaliseaduse § 11 lõike 2
punkti 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
määruse korra alusel ning teabeleht, ohutusaruanne või ohutuse tagamise
süsteemi kirjeldus on esitatud pädevale asutusele.
4.
Arusaadavalt ja võimalikult lihtsalt antud selgitus ettevõttes
arendatava tegevuse või tegevuste kohta.
5. Ettevõttes esinevate
suurõnnetust põhjustada võivate ohtlike ainete ja valmististe nimetused
koos ohutunnuste ja põhiliste ohtlike omadustega.
6. Põhiline
teave suurõnnetuste ohtude laadi kohta, kaasa arvatud ohuala suurus ja
suurõnnetuse potentsiaalne toime elanikkonnale ja keskkonnale.
7. Täpne teave selle kohta, kuidas ohustatud elanikkonda kavatsetakse
hoiatada ja operatiivselt informeerida suurõnnetuse korral.
8.
Täpne teave selle kohta, mida ohustatud elanikkond peab suurõnnetuse
korral tegema ja kuidas käituma.
9. Kinnitus selle kohta, et
ettevõtja on kohustatud astuma vajalikke samme ja tegema koostööd
päästeasutusega tagamaks suurõnnetuse korral vajalik tegutsemine ja
vähendamaks suurõnnetuse tagajärgi.
10. Viide maakonna
kriisreguleerimisplaanile, mis on koostatud õnnetusest tulenevate kõigi
ettevõtteväliste mõjudega toimetulemiseks. See peaks sisaldama soovitust
järgida õnnetuse korral kõiki päästeasutuse poolt antavaid juhiseid.
11. Juhendid selle kohta, kust saab täpsemat asjassepuutuvat teavet järgides
Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud konfidentsiaalsuse nõuet.