Teksti suurus:

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:18.04.2008
Avaldamismärge:RT I 2003, 42, 289

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord

Vastu võetud 13.05.2003 nr 146

Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; 2002, 47, 297; 63, 387; 2003, 20, 120) § 24 lõike 6 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

Käesolev määrus reguleerib:
1) tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimist, nendest teatamist ning nende uurimist tööandja poolt;
2) tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest teatamist arsti poolt ja
3) raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse ning kutsehaigestumise uurimist tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) poolt.

2. peatükk
TÖÖÕNNETUSEST TEATAMINE JA TÖÖÕNNETUSE REGISTREERIMINE NING UURIMINE

1. jagu
Tööõnnetuse registreerimine ja tööõnnetusest teatamine

§2. Tööõnnetuse registreerimine tööandja poolt

(1) Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) töötaja ametinimetus;
3) tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
4) tööõnnetuse toimumiskoht;
5) tööõnnetuse lühikirjeldus;
6) tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus) ja
7) tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.

(2) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, registreerivad tööõnnetuse mõlemad tööandjad.

§3. Tööõnnetusest teatamine arsti poolt

(1) Arst vormistab töötajale tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel vähemalt üheks päevaks ajutise töövõimetuse määramisest lisas 1 toodud vormi kohase teatise (edaspidi töövõimetuse teatis ) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ning saadab selle Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, hiljemalt 5 päeva jooksul töötaja arsti poole pöördumisest arvates.

(2) Arst teatab töötajaga toimunud tööõnnetusest põhjustatud raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi diagnoosimisest (edaspidi arsti teade) viivitamata tööandjale, esitades paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul järgmised andmed:
1) tervishoiuteenuse osutaja nimi;
2) töötaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi võimalik tekkepõhjus;
4) tööandja nimi ja aadress;
5) arsti ees- ja perekonnanimi, kood ning kontakttelefon ja
6) teate vormistamise kuupäev.

§4. Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt

(1) Tööandja vormistab pärast arsti teate saamist töötajaga toimunud raske kehavigastuse või eluohtliku seisundiga lõppenud tööõnnetusest lisas 2 toodud teatise tööõnnetuse toimumisest (edaspidi tööõnnetuse teatis) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ja saadab selle ühe päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, ja kohustusliku kindlustuse andjale.

(2) Tööandja teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, ja kohustusliku kindlustuse andjale elektronposti, telefoni või faksi teel, esitades järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) tööõnnetuse toimumiskoha aadress;
3) tööõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;
4) tööõnnetuse lühikirjeldus;
5) tööandja nimi, aadress ja kontakttelefon ning
6) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.

(3) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, vormistab selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja tööõnnetuse teatise paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ja saadab selle ühe päeva jooksul teisele asjasse puutuvale tööandjale.

(4) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, teatab selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja raskest tööõnnetusest lõikes 1 ning surmaga lõppenud tööõnnetusest lõikes 2 sätestatud korras.

2. jagu
Tööõnnetuse uurimine

§5. Tööõnnetuse uurimise eesmärk

Tööõnnetuse uurimise eesmärk on:
1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused;
2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja
3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.

§6. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded

Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud:
1) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;
2) võetakse seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi;
3) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest;
4) kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise (sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet tõendavate dokumentide ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööohutuse tagamiseks kasutusele võetud töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist.

§7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt

(1) Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi §-s 6 sätestatud korras ja koostab raporti 10 päeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates.

(2) Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

(3) Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral politsei või tööinspektori saabumiseni. Kui sündmuskohta või selle juurde kuuluvaid seadmeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada, peab tööandja sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.

(4) Tööandja koostab uurimistulemuste alusel lisas 3 toodud tööõnnetuse raporti (edaspidi tööõnnetuse raport) neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:
1) töötajale või tema esindajale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme päeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates ning
2) kohustusliku kindlustuse andjale «Ravikindlustuse seadusega» (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.

(5) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, uurib tööõnnetust selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja vastavalt lõigetes 1–4 sätestatud korrale ja saadab lisaks tööõnnetuse raporti koopia teisele asjasse puutuvale tööandjale kolme päeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates.

(6) Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse raporti tööõnnetuse uurimistoimikuks.

(7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks.

(8) Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti, milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise lõpetamise põhjuse.

§8. Tööõnnetuse uurimine tööinspektori poolt

(1) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajadusel raskeid tööõnnetusi.

(2) Raske tööõnnetuse uurimiseks tööinspektori sündmuskohale saatmise või mittesaatmise otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja viivitamata pärast tööõnnetuse teatise või töövõimetuse teatise saamist ning teavitab sellest tööandjat.

(3) Tööinspektor, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, viib läbi tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise §-s 6 sätestatud korras 30 päeva jooksul tööõnnetuse teatise või § 4 lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajadusel pikendada uurimise tähtaega 10 päeva võrra.

(4) Tööõnnetust uurival tööinspektoril on õigus anda tööandjale täiendavaid juhiseid raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse sündmuskoha ja selle juurde kuuluvate seadmete säilitamiseks tööinspektori või politsei saabumiseni. Kui sündmuskohta ja selle juurde kuuluvaid seadmeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada, on tööinspektoril õigus anda juhiseid sündmuskoha üksikasjalikuks jäädvustamiseks.

(5) Tööinspektoril on õigus saada tööandjalt koopiaid tööandja kogutud ja koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest, mis omavad tähtsust tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel.

(6) Tööinspektor koostab uurimise lõpetamisel tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte, mis koosneb järgmistest osadest:
1) andmed tööandja kohta (nimi, aadress, telefon, elektronposti aadress, tegevusala ja tegevusala kood);
2) andmed töötaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ametinimetus ja ametikood, tööandja juurde tööleasumise kuupäev, tööstaaž ametikohal, kus tööõnnetus toimus, andmed töötaja tööohutusalase juhendamise läbiviimise ja väljaõppe kohta);
3) tööõnnetuse asjaolud (tööõnnetuse toimumise aeg, koht, viis ja muud asjaolud);
4) tööõnnetuse raskusaste ja raske tööõnnetuse korral arsti diagnoos;
5) tööõnnetuse põhjused;
6) õigusakti(de) nõuete rikkumine (viide õigusakti sättele, mida rikuti ja kelle poolt);
7) abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks ja
8) andmed tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte koostamise kohta (Tööinspektsiooni kohaliku asutuse nimi, uurimiskokkuvõtte koostanud tööinspektori ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, uurimiskokkuvõtte allkirjastamise kuupäev).

(7) Tööinspektori poolt koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte koopia saadetakse kolme päeva jooksul tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte allkirjastamisest arvates tööandjale ja töötajale või tema esindajale.

(8) Tööinspektor vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte tööõnnetuse uurimistoimikuks.

(9) Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, teeb tööinspektor kirjaliku otsuse õnnetusjuhtumi mitteuurimise või uurimise lõpetamise kohta, milles näitab ära õnnetusjuhtumi mitteuurimise või uurimise lõpetamise põhjuse ja saadab otsuse koopia kolme päeva jooksul tööandjale.

3. peatükk
KUTSEHAIGESTUMISEST TEATAMINE JA KUTSEHAIGESTUMISE REGISTREERIMINE NING UURIMINE

1. jagu
Kutsehaigestumisest teatamine ja kutsehaigestumise registreerimine

§9. Kutsehaigestumisest teatamine

(1) Töötervishoiuarst vormistab töötajal kutsehaiguse diagnoosimisest lisas 4 toodud teatise (edaspidi kutsehaiguse teatis) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ning saadab selle hiljemalt 5 päeva jooksul kutsehaiguse diagnoosimisest arvates tööandjale, töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas. Kui töötaja töötamise asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata Tööinspektsiooni kohaliku asutuse tööpiirkonnaga, saadab töötervishoiuarst kutsehaiguse teatise Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas asub tööandja.

(2) Kui töötervishoiuarst tuvastab, et kutsehaigestumise põhjustasid töökeskkonna ohutegurid või töö laad töötamisel varasemate tööandjate juures, kannab ta kutsehaiguse teatisesse nende tööandjate nimed ja aadressid.

(3) Töötervishoiuarst ei märgi kutsehaiguse diagnoosi tööandjale saadetavas eksemplaris.

§10. Kutsehaigestumise registreerimine

Tööandja registreerib kutsehaigestumised, näidates järgmised andmed:
1) töötaja ees- ja perekonnanimi;
2) töötaja ametinimetus;
3) kutsehaiguse diagnoosimise kuupäev;
4) kutsehaiguse põhjustanud ohutegur(id) ja
5) kutsehaigestumise raporti allkirjastamise kuupäev.

2. jagu
Kutsehaigestumise uurimine

§11. Kutsehaigestumise uurimise eesmärk

Kutsehaigestumise uurimise eesmärk on:
1) välja selgitada kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused;
2) koguda andmeid kutsehaigestumiste analüüsiks ja järelduste tegemiseks;
3) kindlaks määrata kutsehaigestumise põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.

§12. Kutsehaigestumise uurimise üldnõuded

Kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud:
1) võetakse seletused töötingimuste kohta töötajalt ja vajadusel kaastöötajatelt, kutsehaigestumise uurimisel tööinspektori poolt võetakse lisaks seletus tööandjalt ning vajadusel varasematelt tööandjatelt;
2) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest;
3) kogutakse kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise (sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet, töötaja läbitud tervisekontrolle ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööga seotud haigestumiste vältimiseks kasutusele võetud töökorraldus- ja meditsiiniabinõudest.

§13. Kutsehaigestumise uurimine tööandja poolt

(1) Tööandja uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjusi §-s 12 sätestatud korras ja koostab raporti 20 päeva jooksul kutsehaiguse teatise saamisest arvates.

(2) Kutsehaigestumise uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik.

(3) Tööandja koostab uurimistulemuste alusel lisas 5 toodud kutsehaigestumise raporti (edaspidi kutsehaigestumise raport) neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. Kutsehaigestumise raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:
1) töötajale või tema esindajale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme päeva jooksul kutsehaigestumise raporti allkirjastamisest arvates ning
2) kohustusliku kindlustuse andjale «Ravikindlustuse seadusega» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.

(4) Kui uurimise käigus kogutud andmete põhjal selgub, et kutsehaigestumise põhjus on seotud töötaja varasema(te) tööandja(te)ga, teeb tööandja kutsehaigestumise raportisse vastavasisulise kande.

(5) Tööandja vormistab kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud kutsehaigestumise raporti kutsehaigestumise uurimistoimikuks.

(6) Tööandja peab uurimistulemuste alusel rakendama abinõusid samalaadse kutsehaigestumise ärahoidmiseks.

§14. Kutsehaigestumise uurimine tööinspektori poolt

(1) Tööinspektor uurib kutsehaigestumisi vajadusel.

(2) Tööinspektor, kelle tööpiirkonnas töötaja töötab või viimati töötas, viib läbi kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste uurimise §-s 12 sätestatud korras 30 päeva jooksul kutsehaiguse teatise saamisest arvates. Kui töötaja töötamise asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata Tööinspektsiooni kohaliku asutuse tööpiirkonnaga, viib uurimise läbi tööinspektor, kelle tööpiirkonnas tööandja asub.

(3) Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajadusel pikendada uurimise tähtaega 10 päeva võrra.

(4) Tööinspektoril on õigus saada töötervishoiuarstilt ja tööandjalt koopiad kogutud ja koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest, mis omavad tähtsust kutsehaigestumise asjaolude ja põhjuste väljaselgitamisel.

(5) Tööinspektor koostab uurimise lõpetamisel kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte, mis koosneb järgmistest osadest:
1) andmed tööandja kohta (nimi, aadress, telefon, elektronposti aadress, tegevusala ja tegevusala kood);
2) andmed töötaja kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ametinimetus ja ametikood, tööandja juurde tööleasumise kuupäev, tööstaaž ametikohal, kus kutsehaigus diagnoositi, andmed töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise läbiviimise ja väljaõppe kohta);
3) kutsehaiguse diagnoos;
4) kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused;
5) õigusakti(de) nõuete rikkumine (viide õigusakti sättele, mida rikuti ja kelle poolt);
6) abinõud samalaadse kutsehaigestumise ärahoidmiseks;
7) andmed kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte koostamise kohta (Tööinspektsiooni kohaliku asutuse nimi, uurimiskokkuvõtte koostanud tööinspektori ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, uurimiskokkuvõtte allkirjastamise kuupäev).

(6) Tööinspektor saadab kutsehaigestumise uurimiskokkuvõtte koopia tööandjale ja töötajale või tema esindajale kolme päeva jooksul uurimiskokkuvõtte allkirjastamisest arvates.

(7) Tööinspektor vormistab kutsehaigestumise uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud uurimiskokkuvõtte kutsehaigestumise uurimistoimikuks.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§15. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 13. septembri 2000. a määrus nr 301 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise ja registreerimise kord» (RT I 2000, 74, 466) tunnistatakse kehtetuks.

§16. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2003. a.


Peaminister Juhan PARTS


Sotsiaalminister Marko POMERANTS


Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN


Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 146 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord»
lisa 1

_____________________________________________

(tervishoiuteenuse osutaja)

ARSTI TEATIS
TÖÖÕNNETUSEST PÕHJUSTATUD TERVISEKAHJUSTUSE TAGAJÄRJEL AJUTISE TÖÖVÕIMETUSE MÄÄRAMISEST

1. Töötaja ____________________________________________________
(ees- ja perekonnanimi, isikukood)
_____________________________________________________________
(amet, telefon)
2. Arsti poole pöördumise kuupäev ja kellaaeg: _____________________
3. Tööõnnetuse põhjused töötaja sõnade järgi: ______________________
_____________________________________________________________
_____________________________________________________________
4. Diagnoos (eesti keeles): _____________________________________________________________
_____________________________________________________________

5. Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kehavigastuse raskusaste:

kerge raske

6. Ajutine töövõimetus on määratud:

1–3 päevaks rohkem kui 3 päevaks
7. Tööandja: ___________________________________________________
(nimi, aadress)
Arst: _________________________________________________________
(ees- ja perekonnanimi)
______________________________________________________________
(kood, telefon)
_____________________________ _______________________________
(kuupäev) (arsti allkiri)


Sotsiaalminister Marko POMERANTS


Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 146 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord»
lisa 2

TÖÖANDJA TEATIS
TÖÖÕNNETUSE TOIMUMISEST

1. Töötaja: ___________________________________________________

(ees- ja perekonnanimi, isikukood)

_____________________________________________________________

(amet, telefon)

2. Tööõnnetuse raskusaste:

surmaga lõppenud tööõnnetus raske tööõnnetus kerge tööõnnetus

3. Tööõnnetuse toimumiskoht: ___________________________________

(sündmuskoha aadress, täpne toimumiskoht)

_____________________________________________________________

4. Tööõnnetuse toimumise aeg: __________________________________

(kuupäev, kellaaeg)

5. Tööõnnetuse lühikirjeldus: ____________________________________


_____________________________________________________________
_____________________________________________________________
_____________________________________________________________

Tööandja: ____________________________________________________

(nimi, aadress, registrikood)

_____________________________________________________________

Teatise vormistas: _____________________________________________________________

(ees- ja perekonnanimi)

_____________________________________________________________

(ametinimetus, telefon)

_____________________________ _______________________________
(kuupäev) (allkiri) (õ)


Sotsiaalminister Marko POMERANTS


Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 146 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord»
lisa 3

TÖÖÕNNETUSE RAPORT



Sotsiaalminister Marko POMERANTS


Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 146 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord»
lisa 4

_____________________________________________

(tervishoiuteenuse osutaja)

TÖÖTERVISHOIUARSTI TEATIS
KUTSEHAIGUSE DIAGNOOSIMISEST

1. Töötaja: ___________________________________________________

(ees- ja perekonnanimi, isikukood)

_____________________________________________________________

(amet, telefon)

_____________________________________________________________

(elukoht)

2. Tööandja: _________________________________________________

(nimi, aadress)

3. Varasemad tööandjad: _______________________________________

(nimi, aadress)

____________________________________________________________
____________________________________________________________
____________________________________________________________

4. Kutsehaiguse diagnoos (eesti keeles): __________________________

____________________________________________________________
____________________________________________________________
____________________________________________________________

5. Kutsehaiguse põhjustanud ohutegur(id): ________________________

____________________________________________________________
____________________________________________________________
____________________________________________________________

6. Soovitus edasise töökorralduse kohta: __________________________

____________________________________________________________
____________________________________________________________
____________________________________________________________

7. Kutsehaiguse diagnoosimise kuupäev: __________________________

Töötervishoiuarst: ____________________________________________

(ees- ja perekonnanimi)

____________________________________________________________

(kood, telefon)

______________________________ _____________________________
(kuupäev) (töötervishoiuarsti allkiri)


Sotsiaalminister Marko POMERANTS


Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 146 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord»
lisa 5

KUTSEHAIGESTUMISE RAPORT



Sotsiaalminister Marko POMERANTS

Õiend

Avaldatud RT I 2003, 46. Lugeda RT I 2003, 42, 289 avaldatud Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 146 «Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ning uurimise kord» lisas 2 toodud sõnad «arsti allkiri» asemel õigeks sõna «allkiri».

/otsingu_soovitused.json