Jahimaakorraldusjuhend
Vastu võetud 14.05.2003 nr 47
Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» (RT I 2002, 41, 252; 63, 387; 2003, 13, 70) § 4 lõike 5 ja § 21 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Jahimaa korraldamise eesmärk
Jahimaa korraldamise eesmärk on andmete saamine jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi kohta, jahimaa kasutamise, jahiulukite hooldusvõtete sobivuse ja jahindusalaste õigusaktide toimimise hindamine, jahimaakorralduskava koostamine ning jahimaa kasutaja nõustamine.
§ 2. Jahimaa korraldamisel tehtavad toimingud
Jahimaade korraldamise käigus tehakse järgmised toimingud:
1) jahipiirkonna
moodustamiseks või vajadusel olemasoleva jahipiirkonna piiri muutmiseks
ettepanekute tegemine;
2) jahiulukite elupaikade inventeerimine;
3) jahiulukite
elupaikade rühmitamine tüüpide järgi ja erinevate elupaikade kvaliteedi
hindamine;
4) jahiulukite maksimaalse ja minimaalse lubatud arvukuse
määramine;
5) jahiulukite hooldustööde olemuse ja mahu ning
võimalike jahindusrajatiste asukoha määramine;
6)
jahikoerte katsetusalade määramine;
7) jahipiirkonna
kasutusõiguse tasu arvutamine;
8) jahipiirkonna senisele
kasutusele ja jahiulukikahjustustele hinnangu andmine;
9)
jahipiirkondade jahimaakorralduskavade, kaartide ning piirikirjelduste
koostamine;
10) maakonna jahipiirkondade andmete põhjal
jahimaakorralduskava ja maakonna jahipiirkondade kaartide koostamine.
§ 3. Jahimaa elupaigaeraldus
Jahimaa elupaigaeralduseks (edaspidi elupaigaeraldus) selle määruse tähenduses nimetatakse jahiulukitele toitumis- ja varjetingimuselt sarnaseid elupaiku, mille ringpiir ja pindala määratakse kindlaks jahimaa korraldamise käigus.
§ 4. Elupaigatüüp ja elupaikade tüübirühm
(1) Elupaigatüüp ja elupaikade tüübirühm on jahimaa suurulukitele ja teistele jahiulukikahjustusi põhjustavatele jahiulukiliikidele elamiseks sobivuse hindamise ja elupaigastiku statistilise iseloomustamise aluseks.
(2) Elupaigatüüpide ja tüübirühmade moodustamisel arvestatakse, et:
1) samasse
elupaigatüüpi kuuluvad elutingimustelt samaväärsed või väga sarnased
elupaigad;
2) samasse elupaikade tüübirühma kuuluvad elutingimuselt
lähedased elupaigatüübid.
2. peatükk
JAHIMAA KORRALDAMISE ETTEVALMISTAMINE
JA JAHIMAA KAARDISTAMINE
§ 5. Jahimaa korraldamise ettevalmistustööd
(1) Jahimaa korraldamise ettevalmistamiseks tuleb keskkonnateenistusel:
1) teha
vajadusel ettepanekud jahipiirkondade piiride muutmiseks või uute
jahipiirkondade moodustamiseks;
2) kutsuda kokku jahipiirkondade
kasutajate esindajad jahimaakorraldustööde tutvustamiseks ja
kooskõlastamiseks;
3) esitada jahimaa korraldajale andmed kõigi
jahipiirkondade kasutajate kohta.
(2) Jahimaa korraldamise ettevalmistamiseks tuleb jahipiirkonna
kasutajal:
1) teavitada jahimaa korraldajat jahindusrajatiste olemist
ja asukohtadest;
2) teha vajadusel jahimaa korraldajale ettepanekud
jahikoerte katsetusalade määramiseks;
3) esitada jahimaa
korraldajale andmed medaliväärsete jahitrofeede kohta;
4)
esitada jahimaa korraldajale andmed jahiulukite arvukuse ja küttimise
ning ulukihoolde kohta;
5) esitada jahimaa korraldajale andmed
mägraurgude asupaikade kohta;
6) esitada jahimaa korraldajale
andmed jahipiirkonnas kopra esinemise kohta.
§ 6. Jahimaa kaardistamine
(1) Jahimaa kaardistamise ja elupaigaeralduste määramise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriplaan mõõdus 1:10 000 või 1:20 000.
(2) Ulukite elupaigaeralduste pindala mõõdistatakse kaardil digitaalselt.
(3) Mõõduga 1:20 000 kaardile kantakse jahinduslikel väliuuringutel (edaspidi välitööd) kindlaks määratud elupaigaeraldused, mille pindala on vähemalt 3 ha.
(4) Kui elupaik on olulise tähtsusega ulukile eluks sobivuse seisukohast, võib selle kaardile kanda ka juhul, kui selle pindala on lõikes 4 sätestatust väiksem.
3. peatükk
JAHIULUKITE ELUPAIKADE RÜHMITAMINE
§ 7. Jahiulukite elupaikade rühmitamise alused
(1) Elupaikade rühmitamise aluseks on metsa-, jahi- ja maakorralduse andmed ning välitööde materjalid.
(2) Korraldatud metsade kvaliteedi hindamisel kasutatakse metsakorralduse puistuplaane ja takseerkirjeldusi. Metsata metsamaa ja mittemetsamaa hindamiseks tehakse välitööd.
(3) Korraldamata metsade kvaliteeti hinnatakse välitööde käigus. Elupaigaeralduste piirid määratakse aero- või satelliidifoto järgi, nende puudumisel silmamõõduliselt.
(4) Puistu peapuuliigist, kasvukohatüübist, vanusest ja täiusest lähtudes on silmamõõdulisel hindamisel lubatav ühendada sarnased elupaigad üheks elupaigaeralduseks.
(5) Avamaastikud hinnatakse välitööde käigus. Kui kaart ei vasta tegelikkusele, täpsustatakse üldtopograafilist situatsiooni.
(6) Põllumajanduses kasutataval maal määratakse elupaigatüübid välitööde käigus.
§ 8. Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamine asukoha järgi
Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse asukoha järgi järgmiselt:
1)
elupaigatüübid metsaga metsamaal;
2) elupaigatüübid metsata
metsamaal;
3) elupaigatüübid mittemetsamaal.
§ 9. Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamise kriteeriumid metsaga metsamaal
Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse metsaga metsamaal puistu järgi,
arvestades:
1) metsa kasvukohatüüpi;
2) peapuuliiki;
3)
puistu täiust ja vanust.
§ 10. Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamise kriteeriumid metsata metsamaal
Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse metsata metsamaal, arvestades:
1)
maakategooriat;
2) peapuuliiki;
3) metsakasvukoha tüübirühma.
§ 11. Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamise kriteeriumid mittemetsamaal
Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse mittemetsamaal, arvestades:
1)
taimekooslust;
2) ala majanduslikku kasutamist.
§ 12. Metsakasvukohatüüpide ühendamine elupaikade tüübirühmaks
(1) Metsakasvukohatüübid ühendatakse jahiulukite elu- ja toitumistingimuste sarnasust arvestades kuueks elupaikade tüübirühmaks I–VI. Elupaikade tüübirühma määramisel lähtutakse selle määruse lisas 1 esitatud kirjeldustest.
(2) I rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
1)
leesikaloo kasvukohatüüp;
2) lubikaloo kasvukohatüüp;
3)
sambliku kasvukohatüüp;
4) kanarbiku ja sinika
kasvukohatüüp;
5) kanarbiku ja sinika tehismuldadel
(puistangutel) asuvad kasvupaigad.
(3) II rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
1)
pohla kasvukohatüüp;
2) mustika kasvukohatüüp;
3)
karusambla-mustika kasvukohatüüp;
4) karusambla
kasvukohatüüp;
5) jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp.
(4) III rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
1)
kastikuloo kasvukohatüüp;
2) jänesekapsa kasvukohatüüp;
3)
jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp;
4) sinilille
kasvukohatüüp.
(5) IV rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
1)
naadi kasvukohatüüp;
2) sõnajala kasvukohatüüp;
3)
angervaksa kasvukohatüüp;
4) tarna-angervaksa kasvukohatüüp;
5)
lodu.
(6) V rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
1)
kõdusoo kasvukohatüüp;
2) tarna kasvukohatüüp;
3)
osja kasvukohatüüp;
4) madalsoo;
5) siirdesoo.
(7) VI rühma elupaikade tüübirühma kuulub raba.
§ 13. Puistu rühmitamine täiuse järgi metsaga metsamaal
Puistu täiuse järgi rühmitatakse elupaigad järgmiselt:
1)
hõredad puistud (täiusega 0,3–0,7);
2) tihedad
puistud (täiusega 0,8–1,0).
§ 14. Puistu rühmitamine vanuse ja liigikoosseisu järgi metsaga metsamaal
Metsaga metsamaal rühmitatakse elupaigad puistu vanuse ja liigikoosseisu järgi järgmiselt:
| Puistu |
Vanuserühm |
||
| Puistu vanus (aastates) | Noor | Keskealine | Vana |
| Männik | Kuni 20 | 21–40 | Üle 40 |
| Segamännik | Kuni 20 | 21–40 | Üle 40 |
| Kuusik | Kuni 20 | 21–40 | Üle 40 |
| Segakuusik | Kuni 20 | 21–40 | Üle 40 |
| Lehtpuupuistu | Kuni 10 | 11–40 | Üle 40 |
| Segalehtpuupuistu | Kuni 10 | 11–40 | Üle 40 |
| Haavik | Kuni 10 | 11–40 | Üle 40 |
| Segahaavik | Kuni 10 | 11–40 | Üle 40 |
| Hall-lepik | Kuni 10 | 11–40 | Üle 40 |
§ 15. Elupaigatüübi määramine metsata metsamaal
Metsata metsamaal määratakse järgmised elupaigatüübid:
1)
liitumata metsakultuur;
2) lage ala (lagendik, harvik, põlendik ja
raiesmik);
3) põõsastik.
§ 16. Elupaigatüübi määramine mittemetsamaal
Mittemetsamaal määratletakse järgmised elupaigatüübid:
1)
põld;
2) kultuur- ja looduslik rohumaa;
3) võsastunud rohumaa;
4)
soo ja raba;
5) siht ja trass;
6) pillirooala;
7) veekogu;
8)
rand.
4. peatükk
JAHIULUKI ELUPAIGA KVALITEEDI HINDAMINE
§ 17. Jahiuluki elupaiga kvaliteedi hindamine
Jahiuluki elupaiga kvaliteeti hinnatakse järgmiselt:
1) elupaik
on sobimatu ja seda ei hinnata;
2) elupaik on sobiv ja seda
hinnatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud
kvaliteediklassidele (edaspidi klass).
§ 18. Sõraliste elupaiga kvaliteedi hindamine
(1) Sõraliste (põder, punahirv, metskits, metssiga) elupaiga kvaliteedi
hindamisel jaotatakse elupaigad kuude klassi järgmiselt:
1) I
klass – toiduvaru poolest esmaklassiline elupaigatüüp;
2)
II klass – toiduvaru rahuldav, liigile omane elupaigatüüp;
3)
III klass – toiduvaru suhteliselt vaene, liigile omane elupaigatüüp;
4) IV
klass – toiduvaru kehv, varjetingimused rahuldavad, elupaigatüüp ei ole
liigile omane;
5) V klass – toiduvaru tähtsusetu, liigi esinemine
elupaigatüübis juhuslik;
6) 0 klass – liigile sobimatu
elupaik.
(2) Juhuslikult kasutatava elupaiga klassi võib alandada metskitsele sobiva elupaiga hindamisel kuni kahe klassi võrra, põdrale ja metsseale sobiva elupaiga hindamisel kuni kolme klassi võrra.
(3) Suletud metsamassiivis võib metskitse elupaigaeralduse hindamisel alandada klassi 1–2 klassi võrra.
(4) Metsatukkades, mille pindala on alla 50 ha ja kaugus metsamassiividest 200 m ja enam, võib vähendada sõraliste elupaiga hinnet 1–2 klassi võrra.
(5) Lagedatel rabadel ja soodel hinnatakse sõraliste elupaigana ala, mis ulatub raba- või sooservast 100 m kaugusele.
(6) Kui puudub ülevaade järgnevate aastate maakasutusest, hinnatakse põllu- ja kultuurrohumaad sõralistele sobimatu elupaigana.
(7) Andmed jahimaa kvaliteedi kohta esitatakse jahimaakorralduskavas kogu jahipiirkonna kohta tervikuna ja igale sõralise liigile klasside kaupa. Andmete põhjal analüüsitakse elupaikade kvaliteeti ja selle võimalikke muutusi eeloleval perioodil.
§ 19. Kopra elupaiga kvaliteedi hindamine
(1) Kopra elupaiga kvaliteedi hindamisel jaotatakse elupaigad kuude
klassi järgmiselt:
1) I klass – toiduvaru poolest esmaklassiline
elupaigatüüp;
2) II klass – toiduvaru rahuldav, liigile
omane elupaigatüüp;
3) III klass – toiduvaru suhteliselt
vaene, liigile omane elupaigatüüp;
4) IV klass – toiduvaru
kehv, varjetingimused rahuldavad, elupaigatüüp ei ole liigile omane;
5)
V klass – toiduvaru tähtsusetu, liigi esinemine elupaigatüübis juhuslik;
6)
0 klass – liigile sobimatu elupaik.
(2) Välitöödel hinnatakse kopra elupaigana veekogu kalda-ala vee piirist kuni 50 m kaugusele vastavalt selle määruse lisas 3 esitatud klassidele.
(3) Kopra elupaiga klass moodustub elupaiga erinevate ökoloogiliste tingimuste summaarsest hinnangust. Määravateks tingimusteks on toidubaasi olemasolu ja varjetingimused.
(4) Koprale elamiseks sobiva eluala ja erineva kvaliteediga kaldalõigu pikkust mõõdetakse kilomeetrites.
(5) Veekogu kaldalõigu all mõistetakse selle määruse tähenduses seisuveekogude kaldajoone ning vooluveekogude pikkust.
5. peatükk
JAHIULUKITE MINIMAALNE JA MAKSIMAALNE LUBATUD ARVUKUS
§ 20. Sõraliste minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse määramine
(1) Sõraliste minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus arvutatakse ulukile sobivate elupaikadega ala tuhande hektari kohta.
(2) Sõraliste minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse arvutamine:
| Klass |
I |
II |
III |
IV |
V |
|||||
| Arvukus | Min. | Maks. | Min. | Maks. | Min. | Maks. | Min. | Maks. | Min. | Maks. |
| Jahiuluk | ||||||||||
| Põder | 4 | 15 | 3 | 10 | 1,5 | 7 | 0,5 | 4 | 0 | 3 |
| Punahirv | 20 | 25 | 10 | 20 | 5 | 15 | 2 | 10 | 0 | 5 |
| Metssiga | 4 | 15 | 2 | 10 | 1 | 8 | 0,5 | 6 | 0 | 2 |
| Metskits | 20 | 80 | 10 | 60 | 5 | 40 | 2 | 30 | 0 | 10 |
(3) Jahipiirkonnas, kus esineb punahirv, peab põdra minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus olema selle paragrahvi lõikes 2 esitatud määradest kolmandiku võrra väiksem.
§ 21. Kopra minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse määramine
Bioloogiliselt optimaalse arvukuse tasemest ja jahimaa kasutusviisidest lähtuvalt määratakse majanduslikult põhjendatud minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus järgmiselt:
| Klass | I | II | III | IV | V | |||||
| Koprapesakonna territooriumi keskmine suurus sõltuvalt elupaiga kvaliteedist (kaldalõigu pikkus kilomeetrites) | 1,5 | 2 | 2,5 | 3,5 | 5 | |||||
| Koprapesakonna keskmine suurus (isendite arv) eri kvaliteedi ga elupaikades | 6 | 5 | 4,0 | 3,5 | 3,0 | |||||
| Bioloogiliselt optimaalne isendite arv elupaiga kvaliteediklassi kaldalõigu ühe kilomeetri kohta | 4 | 2,5 |
1,5
(1,6) |
1 |
0,5
(0,6) |
|||||
|
Minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus elupaiga kvaliteediklassi kaldalõigu ühe kilomeetri kohta (sõltub konkreetse elupaiga hindamise tulemustest) |
Min. | Maks. | Min. | Maks. | Min. | Maks. | Min. | Maks. | Min. | Maks. |
| 3 | 5 | 2 | 3 | 1 | 2 | 0,5 | 1,5 | 0 | 1 | |
6. peatükk
JAHIULUKITE JUURDEKASV JA KÜTTIMISMAHT
§ 22. Sõraliste aastane juurdekasv
Sõraliste aastane juurdekasv arvutatakse järgmiselt:
| Jahiuluki liik |
Sügisene noorloomade määr asurkonnast |
| põder | 20–35% |
| punahirv | 15–25% |
| metskits | 30–35% |
| metssiga | 40–70% |
§ 23. Kopra aastane juurdekasv ja küttimismaht
Jahimajanduslikult põhjendatud arvukuse tasemest ning liigile omasest asurkonna juurdekasvust lähtuvalt määratakse küttimismaht järgmiselt:
| Klass | I | II | III | IV | V |
| Populatsiooni keskmine juurdekasv bioloogiliselt optimaalse arvukuse korral, % | 30 | 25 | 20 | 15 | 10 |
| Soovitatav küttimismaht bioloogiliselt optimaalse asustustiheduse korral, % | 25 | 20 | 15 | 10 | 5 |
| Küttimismaht maksimaalse lubatava arvukuse korral, % | 40 | 30 | 25 | 20 | 15 |
| Küttimismaht minimaalse lubatava arvukuse korral (ainult ulukikahjustuste piirkonnas), % | 0–10 | 0–10 | 0–5 | 0–5 | 0–5 |
7. peatükk
JAHIULUKITE LOENDUS JA ULUKIHOOLE
§ 24. Jahiulukite loendus
(1) Eelneva jahimaakorralduse perioodi suurulukite ja kopra loenduse andmed esitatakse jahimaakorralduskavas ulukiliikide kaupa.
(2) Jahiulukite arvukuse dünaamika ebaloogilistele kõikumistele antakse jahimaakorralduskavas põhjendus.
(3) Välitööde käigus jahiulukite loendamisalade määramisel:
1)
kantakse kaardile jahiulukite ruutloenduse marsruudid;
2) määratakse
kontroll-loenduse proovialad;
3) kontrollitakse, kas mägraurud on
asustatud ning urgude asukoht kantakse kaardile;
4) kantakse kaardile
koprapesakondade paiknemine.
(4) Jahimaakorralduskavasse tuleb lisada tabel jahiulukite loendusandmete jaoks ning küttimise ja saadud medaliväärsete jahitrofeede arvestuse pidamiseks.
§ 25. Ulukihoole
(1) Jahimaa korralduse käigus:
1) kontrollitakse olemasolevate
jahindusrajatiste seisukorda ja asukoha sobivust;
2) planeeritakse
jahindusrajatisi, märkides kaardil rajatiste soovitavad asukohad ja
liigid;
3) kontrollitakse jahiulukikahjustuste paiknemist ja ulatust.
(2) Ulukihooldetööde planeerimisel lähtutakse alljärgnevatest normatiividest:
| Lisasööt |
Mõõt- ühik |
Punahirv | Metskits | Metssiga | Karu |
| Kaer | kg | 3 | 10 | 100 | |
| Kartul või tammetõrud | kg | 100 | |||
| Hein | kg | 30 | 10 | ||
| Viljapuhastusjäätmed | kg | 10 | 100 | ||
| Lehisvihad | tk | 30 | 5–10 | ||
| Haabade langetamine | tk | 2–4 | 0,5 | ||
| Loomne sööt | kg | 100 | |||
| Söödapõld |
1–5 ha 1000 ha metsamassiivi kohta |
||||
| Soolakud |
3–4 soolakut 1000 ha metskitsele sobiva ala kohta |
||||
(3) Söödapõldude ja söödarajatiste planeerimisel lähtutakse:
1)
põllu- ja metsakultuuride paiknemisest;
2) jahiulukite varje- ja
kaitsetingimustest;
3) juurdepääsuvõimalustest.
(4) Veekogude, kus esineb kobras, hindamisel planeeritakse ulukihooldetöid loodusväärtuste hoidmiseks ja kopra mõju vähendamiseks või reguleerimiseks sobivas suunas.
(5) Jahimaakorralduskavasse tuleb lisada tabel jahindusrajatiste olemi arvestuse pidamiseks.
| Minister Villu REILJAN |
| Kantsler Sulev VARE |
|
Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 47
«Jahimaakorraldusjuhend» lisa 1 |
ELUPAIGA TÜÜBIRÜHMA KASVUKOHATÜÜPIDE KIRJELDUS
Elupaiga tüübirühma kasvukohatüüpide kirjeldused on järgmised:
1)
I rühma elupaikade tüübirühm (leesikaloo, lubikaloo, sambliku, kanarbiku
ja sinika ning kanarbiku ja sinika tehismuldadel asuvad kasvupaigad).
Kasvukohatüübis alusmets puudub või on hõre, koosneb kadakatest, millele
harva lisanduvad pihlakas, paakspuu ja pajud. Äärmuslike kasvutingimuste
tõttu esineb siin vähe taimeliike. Suhteliselt suur on samblike
osatähtsus, puhma-rohurindes esineb alati kanarbikku ja pohla, kohati
mustikat. Rohttaimede osatähtsus on tühine, välja arvatud leesikaloo
kasvukohatüübis. Puistutest on ülekaalus männikud, vähem esineb
kuusikuid ja kaasikuid. Puud on sageli suure koondega ja halvasti
laasunud. Puistud on madala tootlikkusega (IV–Va boniteediklass).
Looduslik metsauuendus lagedatel aladel ja raiestikel on puudulik.
Raiestikel on taimkatte muutused suhteliselt väikesed. Suureneb
kanarbiku, mõnevõrra pohla, võnk-kastevarre ja samblike katvus, väheneb
mustika osatähtsus. Kõige sagedamini tuleb juurde põdrakanep. Pinnas on
kuiv, vaid sinika kasvukohatüübis on pinnas niiske.
2) II
rühma elupaikade tüübirühm (pohla, mustika, karusambla-mustika,
karusambla ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis alusmets
puudub või on hõre, kasvavad kadakas, pihlakas, paakspuu, pajud,
vaarikas. Alustaimestik on liigivaene. Puhmastest esinevad pohl ja
mustikas, sagedane on ka kanarbik. Samblarinne pidev, laikudena esineb
karusammalt. Rohttaimede osatähtsus on mõnevõrra suurem kui esimeses
grupis, tavalisemad on maikelluke, palu-härghein, sinihelmikas, karvane
piiphein, kastevars, metsosi, tarnad. Puistutest on ülekaalus männikud,
vähem esineb kuusikuid, kaasikuid ja haavikuid. Leidub segametsi. Sageli
esineb kuuse järelkasv ja teine rinne. Puistu on valdavalt keskmise
tootlikkusega ning kuulub sageli (I) II–III (IV) boniteediklassi.
Raiestikel tekib olulisi muudatusi. Mustikas säilitab elujõu vaid
järelkasvu varjus. Tunduvalt suureneb pohla ja kanarbiku katvus. Suur
osa endisest taimestikust asendub, intensiivselt hakkab arenema
karusammal. Kõrrelistest võivad domineerivaks saada metskastik,
võnk-kastevars, massiliselt esineb põdrakanepit. Massilisel esinemisel
takistavad kõrrelised metsa uuenemist üsna tõsiselt. Harvem (karusambla
kasvukohatüübis) intensiivistub järsult soostumisprotsess. Pinnas on
enamasti värske, kohati niiske, sageli liivase lõimisega.
3)
III rühma elupaikade tüübirühm (kastikuloo, jänesekapsa,
jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis on
alusmets peaaegu alati tihedam ja liigirikkam kui käesoleva lisa
punktides 1 ja 2 kirjeldatud tüübirühmade elupaikade kasvukohatüüpides.
Esinevad sarapuu, kadakas, pihlakas, paakspuu, magesõstar jt.
Alustaimestik on tihe ja liigirikas, esinevad karvane piiphein,
lakkleht, kuldvits, metskastik, naat, heinputk, jusshein, põdrakanep jt.
Valitsevad kuusikud, rohuloo tüübis männikud. Sagedased on
lehtpuupuistud, kus enamuspuuliigiks võib olla kask või haab. Levinud on
ka segapuistud. Peaaegu alati leidub kuuse järelkasvu ja tihti moodustab
see teise rinde. Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia–II boniteet), välja
arvatud kastikuloo kasvukohatüübis (III–IV boniteet). Raiestike
uuenemine okaspuudega on puudulik. Intensiivselt areneb põõsarinne, mis
koosneb eelkõige sarapuust, pihlakast ja paakspuust. Rohttaimestikule on
iseloomulik kõrreliste rohke esinemine, suurima katvusega on metskastik.
Pinnas on enamasti värske, harva kuiv.
4) IV rühma elupaikade
tüübirühm (naadi, angervaksa, tarna-angervaksa, sõnajala ja lodu
kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis on alusmets keskmise tihedusega ja
liigirikas. Esinevad pajud, pihlakas, paakspuu, toomingas jt, harvemini
sarapuu. Alustaimestik on lopsakas ja liigirikas. Domineerivaiks
rohttaimestiku liikideks on metskastik, metskõrkjas, sookastik, tarnad,
naat, roomav tulikas, nõges, ojamõõl, kopsurohi, seljarohi jt. Puistu
koosseis on varieeruv. Väga palju esineb eriilmelisi sega- ja
lehtpuupuistuid, sageli on enamuspuuliigiks kuusk. Tihti on puistu
koosseisus saar, mustlepp, tamm, pärn, harvemini vaher ja jalakas.
Vanemates puistutes, eriti lehtpuude ülekaalu korral, moodustub peaaegu
alati kuusest teine rinne. Ka järelkasvus on enamuses kuusk. Puistu on
tootlik (naadi kasvukohatüüp) või keskmise tootlikkusega. Raiestikud
uuenevad põhiliselt lehtpuudega. Taimkate on esimesel, eriti aga teisel
raiumisjärgsel vegetatsiooniperioodil väga lopsakas. Pinnas niiske kuni
märg.
5) V rühma elupaikade tüübirühm (osja, tarna, kõdusoo,
madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis on alusmets hõre
kuni keskmiselt tihe, moodustub põhiliselt pajudest ja paakspuust. Osja,
tarna ja kõdusoo kasvukohtades lisanduvad pihlakas, kadakas, toomingas
jt. Alustaimestik on olenevalt kasvukohast rohkemal või vähemal määral
liigirikas. Esinevad mets- ja sookastik, tarnad, osjad, ojamõõl, luht-
ja võnk-kastevars, heinputk, maikelluke, lakkleht, pilliroog,
metskõrkjas, ubaleht, soovõhk jt. Kohati ohtralt mustikat, vähem pohla.
Puistud on mitmekesised, esineb nii männikuid, kaasikuid, vähemal määral
kuusikuid. Puistu on keskmise kuni madala tootlikkusega ning kuulub
valdavalt III–V boniteediklassi.
Raiestikul olulisi muutusi ei
teki. Domineerima jäävad needsamad taimeliigid, mis esinevad puistu
alustaimestikus. Raiestik uueneb halvasti, sageli sookasega. Pinnas on
niiske või märg.
6) VI rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad
raba kasvukohatüübi männikud ja puisrabad. Alusmets puudub või leidub
üksikuid pajusid. Alustaimestikus on iseloomulik puhmaste esinemine;
levib kanarbik, mätastel mustikas ja pohl. Samblarindes leidub
turbasambla kõrval karusammalt. Puistu on madalaboniteediline (IV–Va
boniteediklass), pinnas märg ja koosneb turbasammaldest.
|
Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 47
«Jahimaakorraldusjuhend» lisa 2 |
ELUPAIGATÜÜPIDE HINDAMISTABEL KVALITEEDIKLASSIDE LÕIKES1
Männikud (Ma – P)
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 1 | 1 | 1 | 1 | 2 | 5 | 0 | 2 |
| 1 | 2 | 1 | 1 | 4 | 5 | 0 | 3 |
| 1 | 3 | 1 | 1 | 5 | 4 | 5 | 3 |
| 1 | 1 | 1 | 2 | 1 | 4 | 4 | 1 |
| 1 | 2 | 1 | 2 | 5 | 4 | 4 | 3 |
| 1 | 3 | 1 | 2 | 3 | 3 | 3 | 2 |
| 1 | 1 | 1 | 3 | 1 | 3 | 4 | 1 |
| 1 | 2 | 1 | 3 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 1 | 3 | 1 | 3 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 1 | 1 | 1 | 4 | 1 | 3 | 4 | 1 |
| 1 | 2 | 1 | 4 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 1 | 3 | 1 | 4 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 1 | 1 | 1 | 5 | 1 | 3 | 4 | 2 |
| 1 | 2 | 1 | 5 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 1 | 3 | 1 | 5 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 1 | 1 | 1 | 6 | 3 | 4 | 5 | 4 |
| 1 | 2 | 1 | 6 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 1 | 3 | 1 | 6 | 4 | 4 | 5 | 4 |
| 1 | 1 | 2 | 1 | 3 | 5 | 5 | 3 |
| 1 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 1 | 3 | 2 | 1 | 4 | 5 | 5 | 3 |
| 1 | 1 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 2 |
| 1 | 2 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 4 |
| 1 | 3 | 2 | 2 | 5 | 4 | 3 | 3 |
| 1 | 1 | 2 | 3 | 3 | 4 | 4 | 2 |
| 1 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 4 | 4 |
| 1 | 3 | 2 | 3 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 1 | 1 | 2 | 4 | 3 | 4 | 3 | 2 |
| 1 | 2 | 2 | 4 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 1 | 3 | 2 | 4 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 1 | 1 | 2 | 5 | 3 | 4 | 3 | 3 |
| 1 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 1 | 3 | 2 | 5 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 1 | 1 | 2 | 6 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 1 | 2 | 2 | 6 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 1 | 3 | 2 | 6 | 4 | 4 | 5 | 5 |
|
Segamännikud (Ma – S) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 2 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 1 | 1 | 2 | 1 | 4 | 4 | 1 |
| 2 | 2 | 1 | 2 | 5 | 4 | 4 | 3 |
| 2 | 3 | 1 | 2 | 3 | 3 | 3 | 2 |
| 2 | 1 | 1 | 3 | 1 | 3 | 4 | 1 |
| 2 | 2 | 1 | 3 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 2 | 3 | 1 | 3 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 2 | 1 | 1 | 4 | 1 | 3 | 4 | 1 |
| 2 | 2 | 1 | 4 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 2 | 3 | 1 | 4 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 2 | 1 | 1 | 5 | 1 | 3 | 4 | 2 |
| 2 | 2 | 1 | 5 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 2 | 3 | 1 | 5 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 2 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 4 |
| 2 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 1 | 2 | 2 | 3 | 4 | 3 | 2 |
| 2 | 2 | 2 | 2 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 2 | 3 | 2 | 2 | 5 | 4 | 3 | 3 |
| 2 | 1 | 2 | 3 | 3 | 4 | 3 | 2 |
| 2 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 2 | 3 | 2 | 3 | 4 | 3 | 2 | 3 |
| 2 | 1 | 2 | 4 | 3 | 4 | 3 | 2 |
| 2 | 2 | 2 | 4 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 2 | 3 | 2 | 4 | 4 | 3 | 2 | 3 |
| 2 | 1 | 2 | 5 | 3 | 4 | 3 | 3 |
| 2 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 2 | 3 | 2 | 5 | 4 | 3 | 2 | 3 |
| 2 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 2 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Kuusikud (Ku – P) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 3 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 1 | 1 | 2 | 4 | 3 | 4 | 4 |
| 3 | 2 | 1 | 2 | 5 | 4 | 4 | 5 |
| 3 | 3 | 1 | 2 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 3 | 1 | 1 | 3 | 4 | 3 | 4 | 4 |
| 3 | 2 | 1 | 3 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 3 | 1 | 3 | 3 | 2 | 3 | 2 |
| 3 | 1 | 1 | 4 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 3 | 2 | 1 | 4 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 3 | 1 | 4 | 3 | 2 | 2 | 3 |
| 3 | 1 | 1 | 5 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 3 | 3 | 1 | 5 | 3 | 3 | 2 | 3 |
| 3 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 1 | 2 | 2 | 5 | 5 | 3 | 5 |
| 3 | 2 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 3 | 3 | 2 | 2 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 3 | 1 | 2 | 3 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 3 | 2 | 3 | 4 | 3 | 2 | 4 |
| 3 | 1 | 2 | 4 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 2 | 2 | 4 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 3 | 2 | 4 | 4 | 3 | 2 | 3 |
| 3 | 1 | 2 | 5 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 3 | 2 | 2 | 5 | 5 | 5 | 3 | 5 |
| 3 | 3 | 2 | 5 | 4 | 3 | 2 | 3 |
| 3 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 3 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Segakuusikud (Ku – S) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 4 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 1 | 1 | 2 | 3 | 2 | 4 | 4 |
| 4 | 2 | 1 | 2 | 5 | 4 | 4 | 5 |
| 4 | 3 | 1 | 2 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 4 | 1 | 1 | 3 | 3 | 2 | 3 | 4 |
| 4 | 2 | 1 | 3 | 4 | 4 | 2 | 5 |
| 4 | 3 | 1 | 3 | 3 | 1 | 3 | 2 |
| 4 | 1 | 1 | 4 | 3 | 2 | 3 | 3 |
| 4 | 2 | 1 | 4 | 4 | 4 | 2 | 5 |
| 4 | 3 | 1 | 4 | 3 | 2 | 1 | 2 |
| 4 | 1 | 1 | 5 | 3 | 2 | 3 | 3 |
| 4 | 2 | 1 | 5 | 4 | 4 | 3 | 4 |
| 4 | 3 | 1 | 5 | 3 | 3 | 2 | 2 |
| 4 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 1 | 2 | 2 | 4 | 4 | 3 | 4 |
| 4 | 2 | 2 | 2 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 4 | 3 | 2 | 2 | 5 | 4 | 2 | 4 |
| 4 | 1 | 2 | 3 | 4 | 3 | 2 | 4 |
| 4 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 2 | 5 |
| 4 | 3 | 2 | 3 | 5 | 3 | 1 | 4 |
| 4 | 1 | 2 | 4 | 4 | 3 | 2 | 4 |
| 4 | 2 | 2 | 4 | 5 | 3 | 2 | 5 |
| 4 | 3 | 2 | 4 | 4 | 3 | 1 | 3 |
| 4 | 1 | 2 | 5 | 4 | 3 | 2 | 4 |
| 4 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 2 | 5 |
| 4 | 3 | 2 | 5 | 4 | 3 | 2 | 3 |
| 4 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 4 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Lehtpuupuistud (Lp – P) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 5 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 1 | 1 | 2 | 3 | 3 | 5 | 3 |
| 5 | 2 | 1 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| 5 | 3 | 1 | 2 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 5 | 1 | 1 | 3 | 3 | 2 | 4 | 3 |
| 5 | 2 | 1 | 3 | 4 | 3 | 4 | 4 |
| 5 | 3 | 1 | 3 | 3 | 1 | 3 | 2 |
| 5 | 1 | 1 | 4 | 2 | 2 | 4 | 2 |
| 5 | 2 | 1 | 4 | 4 | 4 | 4 | 3 |
| 5 | 3 | 1 | 4 | 3 | 3 | 2 | 2 |
| 5 | 1 | 1 | 5 | 3 | 3 | 4 | 3 |
| 5 | 2 | 1 | 5 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| 5 | 3 | 1 | 5 | 3 | 3 | 3 | 3 |
| 5 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 1 | 2 | 2 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 5 | 2 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 5 | 3 | 2 | 2 | 5 | 4 | 3 | 4 |
| 5 | 1 | 2 | 3 | 4 | 3 | 4 | 4 |
| 5 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 4 | 5 |
| 5 | 3 | 2 | 3 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 5 | 1 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| 5 | 2 | 2 | 4 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 5 | 3 | 2 | 4 | 4 | 4 | 2 | 3 |
| 5 | 1 | 2 | 5 | 4 | 4 | 4 | 5 |
| 5 | 2 | 2 | 5 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 5 | 3 | 2 | 5 | 4 | 4 | 2 | 5 |
| 5 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 5 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Segalehtpuupuistud (Lp – S) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 6 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 1 | 1 | 2 | 3 | 3 | 4 | 3 |
| 6 | 2 | 1 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| 6 | 3 | 1 | 2 | 4 | 3 | 3 | 3 |
| 6 | 1 | 1 | 3 | 3 | 2 | 3 | 3 |
| 6 | 2 | 1 | 3 | 4 | 3 | 3 | 4 |
| 6 | 3 | 1 | 3 | 3 | 1 | 2 | 2 |
| 6 | 1 | 1 | 4 | 2 | 2 | 3 | 2 |
| 6 | 2 | 1 | 4 | 4 | 4 | 3 | 3 |
| 6 | 3 | 1 | 4 | 3 | 3 | 1 | 2 |
| 6 | 1 | 1 | 5 | 3 | 3 | 3 | 3 |
| 6 | 2 | 1 | 5 | 4 | 4 | 3 | 4 |
| 6 | 3 | 1 | 5 | 3 | 3 | 2 | 3 |
| 6 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 1 | 2 | 2 | 4 | 4 | 5 | 4 |
| 6 | 2 | 2 | 2 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 6 | 3 | 2 | 2 | 5 | 4 | 2 | 4 |
| 6 | 1 | 2 | 3 | 4 | 3 | 4 | 4 |
| 6 | 2 | 2 | 3 | 5 | 4 | 3 | 5 |
| 6 | 3 | 2 | 3 | 4 | 3 | 1 | 3 |
| 6 | 1 | 2 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| 6 | 2 | 2 | 4 | 5 | 5 | 3 | 5 |
| 6 | 3 | 2 | 4 | 4 | 4 | 1 | 3 |
| 6 | 1 | 2 | 5 | 4 | 4 | 4 | 4 |
| 6 | 2 | 2 | 5 | 5 | 5 | 3 | 5 |
| 6 | 3 | 2 | 5 | 4 | 4 | 2 | 4 |
| 6 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 6 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Haavikud (Hb – P) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 7 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 1 | 1 | 2 | 1 | 1 | 5 | 1 |
| 7 | 2 | 1 | 2 | 2 | 3 | 4 | 4 |
| 7 | 3 | 1 | 2 | 3 | 3 | 3 | 3 |
| 7 | 1 | 1 | 3 | 1 | 1 | 4 | 1 |
| 7 | 2 | 1 | 3 | 2 | 3 | 3 | 3 |
| 7 | 3 | 1 | 3 | 2 | 1 | 2 | 2 |
| 7 | 1 | 1 | 4 | 1 | 1 | 3 | 1 |
| 7 | 2 | 1 | 4 | 2 | 3 | 2 | 3 |
| 7 | 3 | 1 | 4 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| 7 | 1 | 1 | 5 | 1 | 1 | 3 | 1 |
| 7 | 2 | 1 | 5 | 2 | 3 | 3 | 4 |
| 7 | 3 | 1 | 5 | 2 | 2 | 2 | 2 |
| 7 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 1 | 2 | 2 | 2 | 2 | 4 | 2 |
| 7 | 2 | 2 | 2 | 2 | 4 | 4 | 5 |
| 7 | 3 | 2 | 2 | 4 | 3 | 3 | 4 |
| 7 | 1 | 2 | 3 | 2 | 2 | 4 | 2 |
| 7 | 2 | 2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 4 |
| 7 | 3 | 2 | 3 | 3 | 2 | 2 | 3 |
| 7 | 1 | 2 | 4 | 2 | 2 | 4 | 2 |
| 7 | 2 | 2 | 4 | 3 | 4 | 3 | 4 |
| 7 | 3 | 2 | 4 | 3 | 3 | 1 | 3 |
| 7 | 1 | 2 | 5 | 2 | 2 | 4 | 2 |
| 7 | 2 | 2 | 5 | 3 | 4 | 3 | 5 |
| 7 | 3 | 2 | 5 | 3 | 3 | 2 | 3 |
| 7 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 7 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Segahaavikud (Hb – S) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 8 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 3 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 1 | 1 | 2 | 2 | 2 | 5 | 2 |
| 8 | 2 | 1 | 2 | 3 | 3 | 4 | 4 |
| 8 | 3 | 1 | 2 | 4 | 4 | 3 | 4 |
| 8 | 1 | 1 | 3 | 2 | 2 | 4 | 2 |
| 8 | 2 | 1 | 3 | 3 | 3 | 3 | 4 |
| 8 | 3 | 1 | 3 | 3 | 2 | 2 | 3 |
| 8 | 1 | 1 | 4 | 2 | 2 | 3 | 2 |
| 8 | 2 | 1 | 4 | 3 | 3 | 3 | 3 |
| 8 | 3 | 1 | 4 | 3 | 2 | 2 | 3 |
| 8 | 1 | 1 | 5 | 2 | 2 | 3 | 2 |
| 8 | 2 | 1 | 5 | 3 | 3 | 3 | 4 |
| 8 | 3 | 1 | 5 | 3 | 2 | 2 | 3 |
| 8 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 3 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 3 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 1 | 2 | 2 | 2 | 3 | 4 | 2 |
| 8 | 2 | 2 | 2 | 3 | 4 | 4 | 4 |
| 8 | 3 | 2 | 2 | 4 | 4 | 2 | 4 |
| 8 | 1 | 2 | 3 | 3 | 3 | 4 | 3 |
| 8 | 2 | 2 | 3 | 3 | 4 | 3 | 4 |
| 8 | 3 | 2 | 3 | 3 | 3 | 2 | 4 |
| 8 | 1 | 2 | 4 | 3 | 3 | 4 | 3 |
| 8 | 2 | 2 | 4 | 4 | 5 | 4 | 5 |
| 8 | 3 | 2 | 4 | 4 | 4 | 1 | 4 |
| 8 | 1 | 2 | 5 | 3 | 3 | 4 | 3 |
| 8 | 2 | 2 | 5 | 4 | 5 | 3 | 5 |
| 8 | 3 | 2 | 5 | 4 | 4 | 2 | 4 |
| 8 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 8 | 3 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Hall-lepikud (Lv) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 9 | 1 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 1 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 1 | 2 | 4 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 1 | 2 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 1 | 3 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 1 | 3 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 1 | 4 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 1 | 4 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 1 | 5 | 4 | 4 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 1 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 2 | 2 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 2 | 2 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 2 | 3 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 2 | 3 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 1 | 2 | 4 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 9 | 2 | 2 | 4 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 9 | 1 | 2 | 5 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 9 | 2 | 2 | 5 | 5 | 5 | 4 | 5 |
| 9 | 1 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 9 | 2 | 2 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Liitumata männikultuurid ja -raiestikud (Ma) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 15 | 0 | 0 | 1 | 4 | 5 | 5 | 3 |
| 15 | 0 | 0 | 2 | 3 | 4 | 5 | 2 |
| 15 | 0 | 0 | 3 | 2 | 3 | 4 | 2 |
| 15 | 0 | 0 | 4 | 2 | 3 | 4 | 2 |
| 15 | 0 | 0 | 5 | 2 | 3 | 4 | 3 |
| 15 | 0 | 0 | 6 | 4 | 4 | 5 | 5 |
|
Liitumata kuuse- või lehtpuukultuurid ja -raiestikud (Ku, Lp) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 16 | 0 | 0 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 16 | 0 | 0 | 2 | 3 | 3 | 5 | 3 |
| 16 | 0 | 0 | 3 | 3 | 2 | 4 | 3 |
| 16 | 0 | 0 | 4 | 3 | 2 | 3 | 3 |
| 16 | 0 | 0 | 5 | 3 | 3 | 4 | 4 |
| 16 | 0 | 0 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Harvikud, lagendikud ja põlendikud (Ha) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 17 | 0 | 0 | 1 | 5 | 5 | 5 | 5 |
| 17 | 0 | 0 | 2 | 4 | 4 | 5 | 4 |
| 17 | 0 | 0 | 3 | 3 | 3 | 4 | 3 |
| 17 | 0 | 0 | 4 | 3 | 3 | 3 | 3 |
| 17 | 0 | 0 | 5 | 4 | 3 | 4 | 4 |
| 17 | 0 | 0 | 6 | 5 | 5 | 5 | 5 |
|
Lagedad rabad (Rb) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 25 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
|
Puudega rabad (väiksema täiusega) (Rb) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 25 | 0 | 1 | 0 | 5 | 0 | 0 | 0 |
|
Puudega rabad (suurema täiusega) (Rb) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 25 | 0 | 2 | 0 | 4 | 5 | 0 | 5 |
|
Lagedad siirdesood (Ss) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 26 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
|
Puudega siirdesood (väiksema täiusega) (Ss) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 26 | 0 | 1 | 0 | 4 | 5 | 5 | 5 |
|
Puudega siirdesood (suurema täiusega) (Ss) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 26 | 0 | 2 | 0 | 3 | 5 | 5 | 5 |
|
Lagedad madalsood (Md) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 27 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
|
Puudega madalsood (väiksema täiusega) (Md) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 27 | 0 | 1 | 0 | 4 | 5 | 5 | 5 |
|
Puudega madalsood (suurema täiusega) (Md) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 27 | 0 | 2 | 0 | 3 | 5 | 5 | 5 |
|
Teised põõsastikud (v.a Pa, Kd) (Tp) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 37 | 0 | 0 | 0 | 4 | 4 | 4 | 4 |
|
Pajustikud (Pa) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 38 | 0 | 0 | 0 | 1 | 2 | 4 | 2 |
|
Kadastikud (Kd) |
|||||||
| Pl | V | T | Tü | P | M | S | H |
| 39 | 0 | 0 | 0 | 5 | 3 | 5 | 3 |
1Elupaigatüüpide hindamistabelis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
| Lühend | Seletus |
| Pl 1 | Männikud |
| Pl 2 | Segamännikud |
| Pl 3 | Kuusikud |
| Pl 4 | Segakuusikud |
| Pl 5 | Lehtpuupuistud |
| Pl 6 | Segalehtpuupuistud |
| Pl 7 | Haavikud |
| Pl 8 | Segahaavikud |
| Pl 9 | Hall-lepikud |
| Pl 15 | Liitumata männikultuurid ja -raiestikud |
| Pl 16 | Liitumata kuuse- või lehtpuukultuurid ja -raiestikud |
| Pl 17 | Harvikud, lagendikud ja põlendikud |
| Pl 25 | Lagedad rabad |
| Pl 25 010 | Puudega rabad (väiksema täiusega) |
| Pl 25 020 | Puudega rabad (suurema täiusega) |
| Pl 26 | Lagedad siirdesood |
| Pl 26 010 | Puudega siirdesood (väiksema täiusega) |
| Pl 26 020 | Puudega siirdesood (suurema täiusega) |
| Pl 27 | Lagedad madalsood |
| Pl 27 010 | Puudega madalsood (väiksema täiusega) |
| Pl 27 020 | Puudega madalsood (suurema täiusega) |
| Pl 37 | Teised põõsastikud (v.a Pa, Kd) |
| Pl 38 | Pajustikud |
| Pl 39 | Kadastikud |
| V 0 | Vanus määramata |
| V 1 | Noored |
| V 2 | Keskealised |
| V 3 | Vanemad |
| T 1 | Hõredad puistud (täius 0,3–0,7) |
| T 2 | Tihedad puistud (täius 0,8–1,0) |
| Tü 1 | I rühma kasvukohatüübid |
| Tü 2 | II rühma kasvukohatüübid |
| Tü 3 | III rühma kasvukohatüübid |
| Tü 4 | IV rühma kasvukohatüübid |
| Tü 5 | V rühma kasvukohatüübid |
| Tü 6 | VI rühma kasvukohatüübid |
| P 1 | Põdra elupaikade I kvaliteediklass |
| P 2 | Põdra elupaikade II kvaliteediklass |
| P 3 | Põdra elupaikade III kvaliteediklass |
| P 4 | Põdra elupaikade IV kvaliteediklass |
| P 5 | Põdra elupaikade V kvaliteediklass |
| M 1 | Metskitse elupaikade I kvaliteediklass |
| M 2 | Metskitse elupaikade II kvaliteediklass |
| M 3 | Metskitse elupaikade III kvaliteediklass |
| M 4 | Metskitse elupaikade IV kvaliteediklass |
| M 5 | Metskitse elupaikade V kvaliteediklass |
| S 1 | Metssea elupaikade I kvaliteediklass |
| S 2 | Metssea elupaikade II kvaliteediklass |
| S 3 | Metssea elupaikade III kvaliteediklass |
| S 4 | Metssea elupaikade IV kvaliteediklass |
| S 5 | Metssea elupaikade V kvaliteediklass |
| H 1 | Hirve elupaikade I kvaliteediklass |
| H 2 | Hirve elupaikade II kvaliteediklass |
| H 3 | Hirve elupaikade III kvaliteediklass |
| H 4 | Hirve elupaikade IV kvaliteediklass |
| H 5 | Hirve elupaikade V kvaliteediklass |
|
Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 47
«Jahimaakorraldusjuhend» lisa 3 |
KOPRA ELUPAIGA KVALITEEDIKLASSID
Kopra elupaiga kvaliteediklassid hüdroloogiliste tingimuste järgi
| Klass | I | II | III | IV | V |
| Tingimused | |||||
| Veekogu laius, m | 5–10 ja laiem | 3–5 | 2–3 | 1–2 | väiksem kui 1 |
| Voolu kiirus, m/s | 0–0,2 | 0,2–0,4 | 0,4–0,6 | 0,6–1,0 | suurem kui 1,0 |
| Vee sügavus, m | 1,0–3,0 | 0,7–1,0 | 0,5–0,7 | 0,2–0,5 | väiksem kui 0,2 |
| Keskmine voolu hulk, l/s | üle 100 | 30–100 | 10–30 | 1–5 | alla 1 |
| Lainetuse mõju | minimaalne või puudub | nõrk | mõõdukas | ajutiselt tugev | regulaarne ja sageli tugev |
| Kvaliteediklassi määramine1 | I ja II klassi näitudest | I, II ja III klassi näitudest | I, II, III ja IV klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest |
1 Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.
Kopra elupaiga kvaliteediklassid edaafiliste ja geomorfoloogiliste tingimuste järgi
| Klass | I | II | III | IV | V |
| Tingimused | |||||
| Kalda materjal |
Juurestikuga läbikasva- nud ja kamardu- nud turbane või liiv- turbane pinnas |
Kamar- dunud ja paiguti läbikasva-nud kerged pinnased |
Kamar- dunud ja vähesel määral juurtega läbi- kasvanud savikad ja liivased pinnased |
Nõrgalt kamar- dunud üksikute puudega liivased ja savised pinnased |
Kivine savi-, liiv- või liiva- kivipinnas |
| Kaldavalli kõrgus, m | 1,5–3,0–5,0 | 0,5–1,0 | 0,3–0,5 | 0,2–0,3 | alla 0,2 |
|
Kaldalähedase vee süvis 1 m kaugusel kaldast, m |
0–2 | 2–5 | 5–10 | 10–20 | üle 20 |
| Ajutiste varjekohtade olemasolu ja kaugus suurvee ajal |
Esineb küllaldaselt kalda- kõrgendike ja võsastike näol 30 m raadiuses |
Esineb kalda- kõrgen- dikke ja võsa 30–50 m raadiuses |
Varjumis- võima- lused kaldast 50–100 m kaugusel |
Varjekohti leidub kaldast 100–200 m kaugusel |
Varje- tingi- mused kehvad ja asuvad kaldast kaugemal kui 200 m |
| Kvaliteediklassi määramine1 | I ja II klassi näitudest | I, II ja III klassi näitudest | I, II, III ja IV klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest |
1 Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.
Kopra elupaiga kvaliteediklassid toitumistingimuste järgi
| Klass | I | II | III | IV | V |
| Tingimused | |||||
|
Paju-, haava- ja kasepuistute osa kaldaala 50 m laiuses vööndis, % |
üle 50 | 30–50 | 10–30 | 5–10 | alla 5 |
| Kopra toiduks sobivate rohttaimede esinemine kaldavöötmes¹ | Liigirikka vöötmena 30–50%-l hinnatavast alast |
Laiguti ligikaudu 20–30 %-l hinnata- vast alast |
Hajusalt
10–20%-l hinnata- |
Hõredalt ja üksikute laikudena vähem kui 10 %-l hinnata- vast alast |
Sobivad roht- taimed puuduvad või esinevad väga hõredalt |
| Vee- ja hüdrofiilsete taimede esinemine veekogus2 | Ulatusliku vöötmena või laiguti 30–50%-l hinnatavast alast |
20–30% latuses hinnata- vast alast |
Kitsa vöötmena ja laiguti 10–20% ulatuses hinnata- vast alast |
Hõredalt üksikute laikudena vähem kui 10 %-l hinnata- vast alast |
Sobiv vee- ja hüdro- fiilne taimestik puudub |
| Kvaliteediklassi määramine³ | I ja II klassi näitudest | I, II ja III klassi näitudest | I, II, III ja IV klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest |
1 Rohttaimedest angervaks, seaohakas, soopihl, vaarikas, nõges, putkõielised, kõrrelised jt.
2 Veetaimedest kollane vesikupp, kõõlusleht, hundinuiad, järv-kaisel, pilliroog, vesitatrad, putkõielised jt.
3 Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.
Kopra elupaiga kvaliteediklassid inimmõju ja häirimisfaktori järgi
| Klass | I | II | III | IV | V |
| Tingimused | |||||
| Veekogu ja selle kallaste majanduslik kasutamine: niitmine, raie, kalapüük | Puudub või on väga väike |
Kallastel niidetakse rohtu kohati. Muud majandus- liku kasuta- mise viisid ei ole märkimis- väärsed |
Kallastel niidetakse rohtu, kuid mitte ulatus- likumalt kui 50%-l kaldaalast. Raie ja kalapüük on juhuslikku laadi ja väikese ulatusega |
Üks nimetatud majandus- liku kasutuse viisidest on domi- neeriv peaaegu kogu kaldaala ulatuses |
Väga intensiivne mitme majandus- valdkonna mõju |
| Veeliiklus | Puudub või on väga väike |
Sõude- paadid ja süstad |
Sõude- paadid ja üksikud mootor- paadid |
Regu- laarne laeva- liiklus |
Väga tihe laeva- ja paadi- liiklus |
| Vaenlased, häirimine ja salaküttimine |
Üksnes loodus- likud vaenlased, salakütti- mine puudub |
Loodus- likud vaenlased ja vähene inimmõju |
Mõõdukalt esinev sportlik kalapüük, salakütti- mine ja hulkuvad koerad |
Intensiivne kalapüük, turism, asulate lähedus, hulkuvad koerad |
Väga intensiivne inimmõju ja muud negatiiv- sed mõjurid |
| Maaparanduse mõju, veerežiimi tingimused |
Loodus- likud veekogud, veerežiim stabiilne |
Loodus- likud või 15–25 a tagasi süvenda- tud vee- kogud. Veerežiim vähe- kõikuv |
Süvenda- tud 10–15 a tagasi. Veerežiim kõikuv, kaldaid hoolda- takse |
Maa- parandus-kraav või kanal, kaevatud 5–10 a tagasi. Veetase tugevalt kõikuv, kuivav kraav |
Regulaar- selt hooldatud kraavid, regu- leeritud veetase- mega või kuivavad kraavid |
| Kvaliteediklassi määramine1 | I ja II klassi näitudest | I, II ja III klassi näitudest | I, II, III ja IV klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest | I, II, III, IV ja V klassi näitudest |
1 Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.
Facebook
Twitter