Teksti suurus:

Koerte ja kasside pidamise eeskiri

Väljaandja:Järvakandi Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2003, 60, 1452

Koerte ja kasside pidamise eeskiri

Vastu võetud 24.04.2003 nr 9

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 362, loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566) §12 lõike 3, loomakaitseseaduse (RT I 2001, 3, 4; 2002, 13, 78; 61, 375; 63, 387; 96, 566) § 5 lõike 5 ja Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruse nr 130 «Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord» (RT I 2002, 34, 212), Järvakandi Vallavolikogu määrab:

1. Kinnitada koerte ja kasside pidamise eeskiri Järvakandi vallas (lisatud).

2. Avaldada määrus koos lisaga elektroonilises Riigi Teatajas.

3. Määrus jõustub 15. mail 2003. a.

Volikogu esimees Donald LUNEV

Kinnitatud
Järvakandi Vallavolikogu 24. aprilli 2003. a
määrusega nr 9

JÄRVAKANDI VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Järvakandi valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil.

2. Koerte ja kasside pidamisel Järvakandi vallas tuleb lähtuda headest tavadest, loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest ning muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast.

3. Omanik – isik, kellele koer või kass kuulub või kes õigussuhte alusel looma omanikuga vastutab viimasele kuuluva koera või kassi eest.

4. Omanikuta koer või kass – koer või kass, kes on identifitseerimata ja kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada.

II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED

5. Koera või kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või kinnisel territooriumil (tarastatud aiad, hoovid, tootmisterritooriumid) nii, et oleks välistatud nende lahtipääsemine. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik. Koera või kassi pidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele.

6. Vallas on lubatud pidada üksnes vallavalitsuses registreeritud koeri. Vallavalitsusest väljastatakse registreerimise tunnistus ja number. Registreerimisega seotud kulud kannab looma omanik.

7. Omanik peab kinnitama koera kaelarihma või keti külge nähtavale kohale registreerimisnumbri.

8. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda ja teiste isikute rahu.

9. Omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga, mis annab informatsiooni koera olemasolust. Omanik peab tagama õiguslikul alusel kasutajate ning ametiülesandeid täitvate isikute ohutu pääsu ja viibimise tema omandis oleval territooriumil.

10. Koera või kassi omanik on kohustatud oma looma vaktsineerima marutaudi vastu.

11. Kui marutaudi vastu vaktsineerimata koer või kass on hammustanud inimest või teist looma, peab looma omanik kohe sellest teatama veterinaararstile ja järgima viimase ettekirjutusi looma seisundi jälgimisel.

12. Haigetest ja haiguskahtlastest koertest ja kassidest tuleb teatada veterinaararstile või hädaabi numbrile 112.

13. Koerte ja kasside pidamisel on keelatud nende vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine.

14. Koera või kassi omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise või tervisekahjustuse eest, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ega ole seotud olukorraga, kus looma kasutatakse kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks.

III. KOERA VÕI KASSIGA AVALIKUS KOHAS VIIBIMINE

15. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik tagama järelevalve oma koera või kassi üle vältimaks nende lahtipääsemist.

16. Tänavatel, väljakutel ja parkides tuleb pidada koera lühikese rihma otsas ja vajadusel kasutada suukorvi. Ühistranspordis peab olema koeral suukorv, kassid ja sülekoerad peavad olema korvis või kastis. Ilma rihma ja suukorvita võivad avalikus kohas liikuda teenistusülesannete täitmiseks vastavate ametkondade koerad ning jahikoerad jahi ajal, samuti viibida koerad dresseerimisplatsidel.

17. Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks hooneid, majade koridore, trepikodasid, kõnniteid, haljasalasid, laste liivakaste ja muid avalikke kohti. Omanik on kohustatud oma hoolealuste tekitatud reostuse kohe koristama.

18. Üldkasutatavates hoonetes, avalikus supluskohas, kalmistul, kaubandus- ja toitlustusettevõttes, spordi- või avalikel kultuuriüritustel on koerte ja kasside viibimine keelatud (välja arvatud selleks ettenähtud kohad ja üritused ning pimeda juhtkoer või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel).

19. Koera või kassi ujutamine avalikus supluskohas on keelatud.

20. Nakkusohtlikult haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine on keelatud.

IV. OMANIKUTA VÕI HULKUVATE KOERTE JA KASSIDE PÜÜDMINE, PIDAMINE JA HUKKAMINE

21. Keelatud on omanikuta või hulkuvate koerte ja kasside toitmine.

22. Omanikuta või hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, pidamist ning hukkamist korraldab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

23. Kui omaniku juurest lahtipääsenud koera või kassi kinnipüüdmise ja hoidmise korraldab vallavalitsus, kannab nimetatud koera või kassi püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik.

24. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise.

V. LÕPPSÄTTED

25. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga, (1 trahviühik – 60 krooni).

26. Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

27. Käesoleva eeskirja rikkumise eest kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

28. Käesolevas eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus või politseiprefektuur.

Volikogu esimees Donald LUNEV