Teksti suurus:

NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:25.05.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2004
Avaldamismärge:

NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine1

Vastu võetud 02.07.2002 nr 214
RT I 2002, 59, 369
jõustumine 13.07.2002

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
13.05.2003 nr 149 ( RT I 2003, 42, 292) 25.05.2003 (muudatusega viidud sisse normitehniline märkus 2341/2002/EMÜ (EÜT L 356, 31.12.2002, lk 12 102) )

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250) § 17 lõike 4 alusel ning kooskõlas konventsiooniga «Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas» (RT II 1993, 5, 4).

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Määruse kohaldamine

Määrust kohaldatakse kalapüügil Eesti lipudokumendiga laevadega Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal, kus kalapüük toimub NAFO poolt vastuvõetud «Kaitse- ja järelevalvemeetmetest» (edaspidi NAFO kalapüügieeskirjad) tulenevate kalapüügile esitatavate nõuete ja piirangute alusel.

§2. Reguleeritav ala

(1) NAFO poolt reguleeritava veeala (edaspidi reguleeritav ala ) ning selle alajaotuste piirid on näidatud lisas 1 toodud kaardil.

(2) Reguleeritav ala on jaotatud regioonideks, mida tähistatakse numbritega 0–6. Regioonid on jaotatud piirkondadeks, mida tähistatakse vastava regiooni numbri ning ladina tähestiku suurtähe kombinatsiooniga. Samaaegsel viitamisel ühe regiooni mitmele piirkonnale esitatakse regiooni number ainult üks kord, piirkondi tähistavate suurtähtede jada ees.

(3) Piirkonnad võivad olla jaotatud alapiirkondadeks, mille tähis koosneb vastava piirkonna tähisest ning ladina tähestiku väiketähest.

2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL

1. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused

§3. Alammõõdud

(1) Kehtivad järgmised kalade alammõõdud:
1) atlandi tursk (Gadus morhua L.) 41 cm;
2) harilik karelest ( Hippoglossoides plattessoides) 25 cm;
3) ruske soomuslest ( Limanda ferruginea) 25 cm;
4) süvalest ( Reinhardtius hippoglossoides) 30 cm.

(2) Kala pikkuseks loetakse atlandi tursa puhul pikkust ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni ja teiste liikide puhul pikkust ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni.

(3) Töödeldud kala pikkuse ekvivalendid on toodud lisas 2. Mis tahes töödeldud kala, mis kuulub liiki, mille kohta lõikes 1 on kehtestatud alammõõt ja mille pikkus on alla ekvivalendi, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

§4. Nõuded alamõõdulise kala püügile ja püügiga seonduvatele tegevustele

(1) Kui alamõõdulise kala kogus mis tahes traalitõmbes on arvuliselt suurem kui 10% selle traalitõmbe kogusaagist, muudab laev viivitamata püügikohta, et vältida edasist alamõõdulise kala püüki. Laev peab liikuma eelmise traalitõmbe mis tahes kohast vähemalt 5 meremiili kaugusele.

(2) Alamõõdulist kala ei tohi laeva pardal hoida, töödelda, ümber laadida, lossida, transportida, ladustada, välja panna või müügiks pakkuda. Püütud alamõõduline kala tuleb viivitamata merre tagasi heita.

§5. Kaaspüügilimiidid

(1) Kaaspüük käesoleva määruse tähenduses on reguleeritud liigi püük:
1) alajaotuses, kus sellele liigile ei ole «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel kehtestatud püügivõimalusi;
2) alajaotuses, kus sellele liigile kehtestatud püügivõimalus on täielikult ära kasutatud;
3) püügikeelu ajal alajaotuses, kus selle liigi püük on keelatud.

(2) Reguleeritud liik käesoleva määruse tähenduses on kalaliik, mille püüki NAFO reguleerib lisas 3 toodud alajaotustes.

(3) Reguleeritud liigi, mille püügivõimalusi ei ole «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel kehtestatud, kaaspüük ei tohi mis tahes traalitõmbes ületada 2500 kg või 10%, olenevalt sellest, kumb näitaja on koguseliselt suurem, välja arvatud lõikes 4 toodud juhul.

(4) Juhul kui mingi kalaliigi püük on keelatud või «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel kehtestatud püügivõimalused on täielikult ära kasutatud, ei tohi selle liigi kaaspüük mis tahes traalitõmbes ületada 1250 kg või 5%, olenevalt sellest, kumb näitaja on koguseliselt suurem.

(5) Lõigetes 3 ja 4 toodud protsendid (edaspidi kaaspüügiprotsendid ) arvutatakse kaaluprotsendina kogusaagist eraldi iga kalalaeva pardal oleva kalaliigi kohta.

(6) Krevetisaaki ei võeta arvesse põhjakala liikide kaaspüügi limiidi arvutamisel.

[RT I 2003, 42, 292 – jõust. 25.05.2003]

§6. Sihtpüügi keeld

(1) Nende kalaliikide sihtpüük, mille kohta käesoleva määrusega on kehtestatud kaaspüügi limiidid, on keelatud.

(2) Liigi sihtpüüki teostatakse, kui see liik moodustab igas traalitõmbes kaaluprotsendiliselt suurima osa.

[RT I 2003, 42, 292 – jõust. 25.05.2003]

§7. Nõuded kaaspüügi vähendamiseks

(1) Kui reguleeritud liigi, mille püügivõimalusi ei ole «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel kehtestatud, kaaspüük ületab mis tahes traalitõmbes 10% teiste liikide kogusaagist selles traalitõmbes, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul, muudab laev viivitamata püügikohta vähendamaks kaaspüüki. Laev peab liikuma eelmise traalitõmbe mis tahes kohast vähemalt 5 meremiili kaugusele.

(2) Kui mingi kalaliigi püük on keelatud või kui «Kalapüügiseaduse» § 16 alusel kehtestatud püügivõimalused on täielikult ära kasutatud ja selle liigi kaaspüük ületab mis tahes traalitõmbes 5% teiste liikide kogusaagist selles traalitõmbes, muudab laev viivitamata püügikohta vähendamaks kaaspüüki. Laev peab liikuma eelmise traalitõmbe mis tahes kohast vähemalt 5 meremiili kaugusele.

(3) Kui mis tahes järgmine traalitõmme ületab lõigetes 1 või 2 toodud lubatud kaaspüügiprotsenti, peab laev kaaspüügi vähendamiseks viivitamata uuesti püügikohta muutma. Laev peab liikuma eelmise traalitõmbe mis tahes kohast vähemalt 5 meremiili kaugusele ega tohi sinna 48 tunni jooksul tagasi pöörduda.

2. jagu
Kalapüügi keelualad ja keeluajad ning erinõuded teatud kalaliikide püügil

§8. Püügikeelud

(1) Reguleeritaval alal on keelatud:
1) tursa sihtpüük piirkondades 2J, 3KLMNO;
2) kreveti sihtpüük piirkondades 3NO;
3) pikklesta sihtpüük piirkondades 3LNO;
4) meriahvena sihtpüük piirkondades 3LN;
5) hariliku karelesta sihtpüük piirkondades 3LMNO;
6) moiva sihtpüük piirkondades 3NO.

(2) Kalmaari püük on keelatud 1. jaanuarist 30. juunini.

§9. Kreveti kaitse meetmed piirkonnas 3M

(1) Krevetipüügil piirkonnas 3M tuleb kasutada püüniseid minimaalse võrgusilma suurusega 40 mm ning sorteerimisvõresid või -reste, mille varbade maksimaalne vahe on 22 mm.

(2) Juhul kui kõikide lisas 3 nimetatud põhjakala liikide kogu kaaspüük mis tahes traalitõmbes ületab kaaluliselt 5% traalitõmbe kogusaagist, peab laev otsekohe muutma püügikohta. Laev peab liikuma eelmise traalitõmbe mis tahes kohast vähemalt 5 meremiili kaugusele.

(3) Piirkonnas 3M on üheaegselt lubatud krevetipüügil viibida kaheksal Eesti lipudokumendiga laeval.

(4) Laevad, millele on antud luba krevetipüügiks piirkonnas 3M, võivad püüda krevetti nimetatud piirkonnas ja alal, mille koordinaadid on toodud lisa 4 punktis 1.

(5) Krevetipüük on 1. juunist kuni 31. detsembrini keelatud piirkonnas 3M lisa 4 punktis 2 toodud koordinaatidega määratud alal.

(6) Käesoleva määruse tähenduses loetakse püügipäevade hulka kõik piirkonnas 3M krevetipüügil viibitud päevad ning piirkonda 3M ja lisa 4 punktis 1 toodud koordinaatidega kindlaksmääratud alale sisenemise, seal liikumise ja sealt lahkumise päevad. Juhul kui laev püüab krevette ja muid liike ühe ja sama reisi ajal, loetakse krevetipüügipäevade hulka päevad alates päevast, mil laev alustas krevetipüüki kuni päevani, mil laev lõpetas krevetipüügi.

§10. Kreveti kaitse meetmed piirkonnas 3L

(1) Käesoleva paragrahvi nõuded kehtivad krevetipüügil piirkonnas 3L, välja arvatud see osa piirkonnast 3L, mis külgneb piirkonnaga 3M ja mille koordinaadid on toodud lisa 4 punktis 1.

(2) Krevetipüük on keelatud veealal sügavusega alla 200 meetri. Krevetipüük on keelatud lääne pool joont, mille koordinaadid on 46º00'N/47º53'W, 46º40'N/47º20'W, 47º19'N/47º43'W.

(3) Krevetipüük on keelatud 1. aprillist 30. juunini ja 15. septembrist 30. novembrini.

(4) Krevetipüügil piirkonnas 3L tuleb kasutada püüniseid minimaalse võrgusilma suurusega 40 mm ning sorteerimisvõresid või -reste, mille varbade maksimaalne vahe on 22 mm. Püünised peavad olema varustatud vähemalt 72 cm pikkuste ketipõlvedega.

(5) Juhul kui kõikide lisas 3 nimetatud põhjakala liikide kogu kaaspüük mis tahes traalitõmbes ületab kaaluliselt 2,5% krevetisaagist selles traalitõmbes, peab laev otsekohe muutma püügikohta. Laev peab liikuma eelmise traalitõmbe mis tahes kohast vähemalt 5 meremiili kaugusele.

(6) Krevetipüügil piirkonnas 3L võib igale lepingupoolele piirkonnas 3L eraldatud krevetipüügivõimaluse kohta samaaegselt viibida ainult üks laev.

(7) Kogu krevetisaak, mis on püütud piirkonnast 3L, tuleb pakendada ja varustada etikettidega, millele on märgitud, et krevetid on püütud sellest piirkonnast.

[RT I 2003, 42, 292 – jõust. 25.05.2003]

§11. Lepingupoolele mittekuuluvalt laevalt kala ümberlaadimise keeld

Eesti lipudokumendiga laevad ei tohi vastu võtta kala lepingupoolele mittekuuluvalt laevalt, mida on märgatud ja millest on teatatud kui laevast, mis on asunud teostama kalapüüki reguleeritaval alal.

3. jagu
Nõuded püünistele

§12. Traalnooda osade ja juurdekuuluvate tarvikute kirjeldus

(1) Traalnooda ülemine ehk pealmine osa on:
1) kahe õmblusega traalnooda osa nende kahe õmbluse ehk äärise vahel, mis on merepinnale kõige lähemal, kui traalnoot on puksiiris;
2) nelja õmblusega traalnooda osa nende kahe õmbluse ehk äärise vahel, mis on merepinnale kõige lähemal, kui traalnoot on puksiiris.

(2) Traalnooda põhjapoolne ehk alumine osa on:
1) kahe õmblusega traalnooda osa nende kahe õmbluse ehk äärise vahel, mis on lähemal merepõhjale, kui traalnoot on puksiiris;
2) nelja õmblusega traalnooda osa, mis on ülemise ehk pealmise osa vastas, nende kahe õmbluse ehk äärise vahel, mis on traalnooda puksiiris olemise ajal merepõhjale kõige lähemal.

(3) Nelja õmblusega traalnooda külgosad on kaks ülejäänud osa püünisest õmbluste ehk ääriste vahel, kui traalnoot on puksiiris.

(4) Skväär on see osa traalnooda ülemisest ehk pealmisest osast, millel ei ole põhjapoolses ehk alumises osas vastandosa ning mis on ahtris ühendatud kerega, eespool piimiga piimtraalis ja ülemise selisega mis tahes teises traalnoodas.

(5) Kered on põhjatraalnooda paneelid, mis algavad:
1) skvääriga traalis ülemise ehk pealmise skvääri osast ja alumistest tiibadest või põhjapoolse ehk alumise osa alumisest selisest ja ühinevad tagapool kas kere pikenduse, tunneli või päraga;
2) ilma skväärita traalis tiibadest ja ühinevad tagapool kas kere pikenduse, tunneli või päraga.

(6) Külgkered on nelja õmblusega põhjatraalnooda küljeosa paneelid alates pärast, kui on olemas skväär, või päratiibadest, kui skvääri ei ole, ühendades tagaosa kas kerepikenduse, tunneli või päraga.

(7) Kerepikendus on püünise koonuseline osa, mis võib olla kinnitatud kere tagumise osa külge, nii et kere kasulikku osa on pikendatud.

(8) Tunnel või pikendav osa on püünise osa, mis vähemalt pealtvaates ei ole koonusjas ja võib olla pandud kere või kerepikenduse, kui see on olemas, ja pära vahele, et suurendada püügivõimet.

(9) Traalipära on traalnooda tagumine osa, mis traalnooda pealtvaates ei ole koonusjas ning mis on kinnitatud kere tagumise osa külge või kerepikenduse või tunneli külge, kui need on olemas, või paneelide külge pelaagilise traalnooda puhul, nii et ta moodustaks läbi tagumiste võrgusilmade või sinna kinnitatud rõngaste pistetud sulgurtropi liini või pära kinnitusklambri abil koti, selleks et hoida seal saaki, kuni see tõstetakse traallaeva pardale.

(10) Kaitsekotid on traalnooda tarvikud, mis on mõeldud traalnooda pära kaitsmiseks või tugevdamiseks. Kaitsekotte on kahte tüüpi, vastavalt sellele, millist noodapära osa nad kaitsevad või tugevdavad:
1) pealmine kaitsekott on noodapära pealmise või ülemise poole kaitseks kahe õmblusega traalnoodal ja noodapära pealmise või ülemise poole ning külgede kaitseks nelja õmblusega traalnoodal;
2) alumine kaitsekott on tarvik, mis on mõeldud merepõhja või laevateki vastu hõõrdumisest tingitud kahjustuste vähendamiseks või ärahoidmiseks, ja mis on kinnitatud ainult pära põhjapoolse või alumise osa külge.

(11) Paneel on:
1) pelaagiliste traalnootade puhul kogu noodalina pind, olenemata võrgusilma suurusest, traalnooda külgnevate õmbluste või ääriste iga paari vahel noodapärast eespool. Seega on nelja õmblusega traalnoodas pealmine ehk ülemine paneel, põhjapoolne ehk alumine paneel ja kaks küljepaneeli;
2) põhjatraalnootade puhul noodalina pinna iga osa, mis on piiratud üksteisele järgnevate ühenduskohtadega risti ja piki külgnevate õmbluste ehk ääristega.

§13. Lubatud pealmised kattekotid

(1) Lubatud on kasutada järgmisi pealmisi kattekotte:
1) ICNAF-tüüpi pealmine kattekott;
2) mitmekordne klapp-tüüpi pealmine kattekott;
3) suure võrgusilmaga ehk modifitseeritud Poola tüüpi pealmine kattekott.

(2) ICNAF-tüüpi pealmine kattekott kujutab endast ristkülikukujulist noodalina siilu, mis kinnitatakse noodapära ülemise ääre külge, vähendamaks ja vältimaks kahjustuste tekkimist, tingimusel et selline noodalina vastab järgmistele nõuetele:
1) noodalina võrgusilma suurus ei tohi olla väiksem, kui on püütava kalaliigi jaoks lubatud §-s 17;
2) noodalina võib kinnitada noodapära külge ainult võrgu eesmist ja külgmist äärt pidi ja rakendada nii, et ta ei ulatuks jagamistropist ettepoole rohkem kui nelja võrgusilma ulatuses ja lõpeks vähemalt nelja võrgusilma kaugusel noodapära sulguri võrgusilma ees. Kui jagamistroppi ei kasutata, ei tohi noodalina ulatuda kaugemale kui ühe kolmandikuni noodapärast, mõõdetuna noodapära sulguri eest mitte vähem kui nelja võrgusilma kauguselt;
3) noodalina laius peab moodustama vähemalt poolteist noodapära kaetud osa laiust. Seda laiust mõõdetakse täisnurga all noodapära pikiteljega.

(3) Mitmekordne klapp-tüüpi pealmine kattekott koosneb noodalina siiludest, mille kõikide osade võrgusilmad, olenemata sellest kas noodalina siilud on märjad või kuivad, ei ole väiksemad noodapära võrgusilmadest, kui:
1) iga noodalina siil on kinnitatud üle noodapära ainult esiäärt pidi risti pikitelje suhtes, on vähemalt sama lai kui noodapära ja ei ole üle kümne võrgusilma pikk. Noodapära laiust mõõdetakse kinnituskoha juures risti noodapära pikitelje suhtes;
2) kõikide selliselt kinnitatud noodalinasiilude kogupikkus ei ületa kahte kolmandikku noodapära pikkusest.

(4) Suure võrgusilmaga ehk modifitseeritud Poola tüüpi pealmine kattekott koosneb ristkülikukujulisest noodalinasiilust, mis on valmistatud samast nöörmaterjalist nagu noodapäragi või ühekordsest, paksust, sõlmedeta nöörmaterjalist, mis on kinnitatud noodapära pealmise poole tagumise osa külge ja ulatub üle kogu noodapära pealmise poole või üle selle mis tahes osa ning mille kõikides osades on võrgusilmad kaks korda suuremad noodapära võrgusilmadest. Kattekott kinnitatakse noodapära külge piki noodalina esi-, külg- ja tagumist äärt selliselt, et kattekoti iga võrgusilm katab noodapära nelja võrgusilma.

(5) Lõigetes 2 ja 3 nimetatud kattekottide joonised ning lõikes 4 nimetatud kattekoti näidisskeemid on toodud lisas 5.

§14. Lubatud võrgusilmad

Lubatud on kasutada ainult nelja sõlmega võrgusilmi, millel on neli võrdse pikkusega ühest ja samast materjalist külge.

§15. Võrgusilma suurus

Võrgusilma suurus käesoleva määruse tähenduses on:
1) traalnooda pära puhul, kaasa arvatud kõik pära pikendused, mis tahes keskmine suurus millimeetrites 20 üksteisele järgneva võrgusilma mõõtmisel, mis jooksevad paralleelselt pära pikiteljega, alates pära tagumisest otsast ja vähemalt 10 võrgusilma ääristest eemal;
2) püünise mis tahes osa puhul, peale traalnooda pära ja pikenduste, mis tahes keskmine suurus millimeetrites 20 üksteisele järgneva võrgusilma mõõtmistel, mis on vähemalt 10 võrgusilma ääristest eemal.

§16. Võrgusilma suuruse mõõtmine

(1) Võrgusilma suurust mõõdetakse mõõtekiiluga, mis surutakse märja noodalina võrgusilma, mis on pingul 5 kg raskuse all.

(2) Mõõtekiil on lame kiilukujuline koonusjalt aheneva otsaga mõõteriist, mille laius on 1/4 pikkusest ja paksus mitte alla 2 millimeetri ega üle 2,4 millimeetri. Mõõtekiilude näidisjoonised on toodud lisas 6.

§17. Lubatud võrgusilma suurused

Järgmiste kalaliikide püügil on keelatud kasutada väiksema võrgusilma suurusega püügivahendeid kui:
1) rai püügil, traalipäras – 280 mm;
2) rai püügil, kõigis teistes traali osades – 220 mm;
3) kalmaari ( Illex illecebrosus) püügil – 60 mm;
4) krevettide ja garneelide püügil – 40 mm;
5) muude kalaliikide püügil, välja arvatud punktides 1–4 nimetatud liigid ja moiva – 130 mm.

§18. Nõuded võrgusilma suuruse kasutamisele kalapüügil

(1) Paragrahvis 17 loetletud liike on keelatud püüda püünistega, mille mis tahes osas on silmasuurus lubatud võrgusilma suurusest väiksem, välja arvatud lõikes 2 toodud juhul.

(2) Reguleeritud liikide kaaspüük püünistega, mille võrgusilma suurus on väiksem §-s 17 lubatust, on lubatud tingimusel, et laeva pardal ei ole reguleeritud liike ühtekokku üle 2500 kg iga liigi kohta või üle 10% kaaluliselt kogu pardal olevast saagist iga liigi kohta, olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem.

(3) Reguleeritaval alal §-s 17 loetletud kalaliike püüdvate laevade pardal ei tohi püügireisi ajal hoida püüniseid, mille võrgusilma suurus on püütava kalaliigi jaoks lubatust väiksem, välja arvatud lõikes 4 toodud juhul.

(4) Väljaspool reguleeritavat ala kala püüdvate laevade pardale on lubatud reguleeritaval alal püügil viibides jätta püünised, mille võrgusilma suurus on §-s 17 lubatust väiksem, tingimusel et need püünised on kinni soritud ja ära pandud ning ei ole koheseks kasutamiseks käepärast.

§19. Võrgusilma suurusega seotud nõuded püügivahenditele

(1) Traalidel võib kasutada tugevdusköisi, jaotustroppe ja noodapära ujukeid, kui need tarvikud ei vähenda lubatud võrgusilma suurust ega takista püünise võrgusilma avanemist.

(2) Laevadel, mis püüavad kala, mille kohta kehtib püünise võrgusilma suuruse nõue, on keelatud kasutada vahendeid või tarvikuid, mis takistavad püünise võrgusilmade avanemist või mis tahes teisel viisil vähendavad võrgusilma suurust. Neid vahendeid, välja arvatud lõikes 3 kirjeldatud vahendid, võib kinnitada pära ülemise poole külge nii, et nad ei takista pära võrgusilmi, sealhulgas kaela võrgusilmi. Vahendid peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.

(3) Lõuendit, noodalina või muud materjali on lubatud kinnitada ainult noodapära alumisele poolele, et vähendada ja vältida kahjustusi.

§20. Püüniste tähistamine

Tähistuspoid või muud esemed, mis ujuvad veepinnal ja on mõeldud seisevpüüniste asukoha tähistamiseks, peavad olema selgesti märgistatud selle laeva tähisega, mille juurde nad kuuluvad.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§21. [käesolevast tekstist välja jäetud]


1 1262/2000/EÜ (EÜT L 144, 17.06.2000, lk 1–2) ja 2555/2001/EÜ (EÜT L 347, 31.12.2001, lk 1–102)
1 2341/2002/EMÜ (EÜT L 356, 31.12.2002, lk 12 102)

 

 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 214 «NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 1

NAFO POOLT REGULEERITAVA VEEALA KAART

 

 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 214 «NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 2

TÖÖDELDUD KALA PIKKUSE EKVIVALENDID

Liik

Puhastatud ja roogitud kala, nahaga või ilma; värske või jahutatud, külmutatud või soolatud

terve

peata

peata ja sabata

peata ja poolitatud

Atlandi tursk

41 cm

27 cm

22 cm

27/25* cm

Harilik karelest

25 cm

19 cm

15 cm

ei kasutata

Ruske soomuslest

25 cm

19 cm

15 cm

ei kasutata


* Väiksem pikkus toore soolatud kala puhul

 

 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 214 «NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 3

NAFO POOLT REGULEERITUD LIIGID NING ALAJAOTUSED, KUS SELLE LIIGI PÜÜKI REGULEERITAKSE

Liigi nimetus

Alajaotus, kus selle liigi püüki reguleeritakse

Eestikeelne tavanimetus

Teaduslik nimetus

Tursk

Gadus morhua

3LMNO, 2J

Meriahven

Sebastes sp.

3LMN, 1F

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

3LMNO

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

3LNO

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

3LNO

Moiva

Mallotus villosus

3NO

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

3LMNO

Kalmaar

Illex illecebrosus

3, 4

Krevett

Pandalus

3LMNO

[RT I 2003, 42, 292 – jõust. 25.05.2003]

 

 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 214 «NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 4

KREVETI KAITSE MEETMED PIIRKONNAS 3M

1. Piirkonna 3L osa koordinaadid, kus laevad, millele on antud luba krevetipüügiks piirkonnas 3M, võivad püüda krevetti (kaardil tähistatud numbriga 1.):

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

47º20'0

46º40'0

2

47º20'0

46º30'0

3

46º00'0

46º30'0

4

46º00'0

46º40'0

2. Krevetipüügi keeluala (kaardil tähistatud numbriga 2.):

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1 (sama mis nr 7)

47º55'0

45º00'0

2

47º30'0

44º15'0

3

46º55'0

44º15'0

4

46º35'0

44º30'0

5

46º35'0

45º40'0

6

47º30'0

45º40'0

7 (sama mis nr 1)

47º55'0

45º00'0

 

 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 214 «NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 5

PÜÜGIVAHENDITE SKEEMID JA JOONISED

1. ICNAF-tüüpi pealmise kattekoti joonis

2. Mitmekordse klapp-tüüpi pealmise kattekoti joonis

3. Suure võrgusilmaga ehk modifitseeritud Poola tüüpi pealmise kattekoti näidisskeemid

Näidis 1 – Kattekott, mis katab kolm viiendikku noodapära pikkusest; kattekoti noodapärale rakendamise viis.

Näidis 2 – Kattekott, mis katab noodapära kogu pikkuses; kattekoti noodapärale rakendamise viis.

Näidis 3 – Kattekott ühekordse keeruga paksust sõlmedeta kahekordsest võrguniidist; kattekoti noodapärale rakendamise viis.

 

 

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 214 «NAFO kalapüügieeskirjade jõustamine»
lisa 6

VÕRGUSILMA SUURUSE MÕÕTEKIIL

1. Võrgusilma suuruse väikese mõõtekiilu näidis

2. Võrgusilma suuruse väikese mõõtekiilu näidis