Teksti suurus:

Põltsamaa valla ehitusmääruse kehtestamine

Väljaandja:Põltsamaa Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2003, 74, 1649

Põltsamaa valla ehitusmääruse kehtestamine

Vastu võetud 29.05.2003 nr 19

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktile 29, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõikele 4 ja planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) §-le 5, Põltsamaa Vallavolikogu määrab:

1. Kehtestada Põltsamaa valla ehitusmäärus vastavalt lisale.

2. Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Vallavolikogu 10. oktoobri 1996. a määrus nr 23 «Põltsamaa valla ehitusmääruse kinnitamine».

3. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel.

4. Määrus jõustub 10. juunil 2003. a.

Volikogu esimees Jaan AIAOTS

Põltsamaa Vallavolikogu
29. mai 2003. a määruse nr 19
lisa

PÕLTSAMAA VALLA EHITUSMÄÄRUS

I osa. ÜLDOSA

1. peatükk. Üldsätted

§ 1. Ehitusmääruse ülesanded

Põltsamaa valla ehitusmääruse (edaspidi määrus ) ülesanneteks on valla ruumilise planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning Põltsamaa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Põltsamaa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ülesannete kinnitamine ruumilisel planeerimisel, hoonete ja rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel.

§ 2. Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse avalikkus

(1) Planeerimis- ja projekteerimisalane tegevus on avalik. Vallavalitsus tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringutele, projekteerimistingimustele ja ehitusprojektidele ning kõigile planeeringuga seotud materjalidele, avalikustab planeeringu ja ehitusprojektiga seonduvaid materjale alates planeeringu algatamise otsuse tegemisest ja projekteerimistingimuste määramisest.

(2) Vallavalitsus avaldab informatsiooni Põltsamaa valla haldusterritooriumil koostatavate planeeringute kohta ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised (edaspidi ajalehed) ja internetis Põltsamaa valla koduleheküljel (edaspidi valla veebileht ).

§ 3. Ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel

(1) Planeerimis- ja ehitusvaldkonna küsimusi otsustavad vallavolikogu ja vallavalitsus, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Vallavolikogu võib valla sihipärase ruumilise arengu tagamiseks, valla jaoks olulise tähtsusega planeeringute ja ehitiste eskiislahenduste läbivaatamiseks ja arhitektuurivõistluste korraldamiseks ning ehitusprojektide läbivaatamiseks moodustada vallavolikogu juurde nõuandvaid töögruppe. Nõuandvate töögruppide koosseisu ja tegutsemise alused kinnitab vallavalitsus.

II osa. PLANEERIMINE

2. peatükk. Ruumiline planeerimine

§ 4. Ruumilise planeerimise põhimõtted

Ruumiline planeerimine Põltsamaa valla haldusterritooriumil tagatakse:
1) valla või selle osa üldplaneeringuga;
2) valla üldplaneeringut täpsustavate teemaplaneeringutega;
3) detailplaneeringutega;
4) ühiste üldplaneeringutega naaberomavalitsustega;
5) naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamisega;
6) maakonnaplaneeringu koostamises osalemisega;
7) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemisega.

§ 5. Planeeringu koostamise algatamine

(1) Planeeringu koostamise algatamise ettepanek esitatakse vallavalitsusele. Põltsamaa valla ehitusnõunik (edaspidi ehitusnõunik) tutvustab ettepaneku tegijale planeeringuga seotud organisatsioonilisi, sisulisi ja tehnilisi üksikasju.

(2) Ehitusnõunik koostab nelja nädala jooksul arvates taotluse esitamisest detailplaneeringu lähteülesande ning detailplaneeringu algatamise ja lähteülesande kinnitamise haldusakti eelnõu.

(3) Detailplaneeringu lähteülesandes sätestatakse:
1) detailplaneeringu eesmärgid ja vormistamise nõuded;
2) planeeritava ala piirid ja suurus;
3) kehtivad kitsendused;
4) detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajadus;
5) planeeringu kooskõlastajad.

(4) Ehitusnõunikul on põhjendatud vajaduse korral planeeringu algatamise ettevalmistamiseks õigus taotleda planeeringust huvitatud isikult täiendavaid planeeringuga seotud materjale.

(5) Vallavolikogu algatab:
1) valla või selle osa üldplaneeringu;
2) teemaplaneeringu;
3) naaberomavalitsustega ühise üldplaneeringu;
4) detailplaneeringu, millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestamata juhtudel algatab planeeringu vallavalitsus.

(7) Vallavalitsus või vallavolikogu võib otsustada detailplaneeringu koostamise algatamisest loobumise, kui:
1) algatamise ettepanek on vastuolus piirkonna väljakujunenud ehitusliku miljööga;
2) maa-ala kohta on kehtiv detailplaneering;
3) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa üldplaneeringuga;
4) detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua avalikule sektorile põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju.

(8) Detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel võib vallavolikogu või vallavalitsus kehtestada planeeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu. Vallavolikogu või vallavalitsus teatab kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutada võib, ajutise ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest hiljemalt kaks nädalat enne selle kehtestamist.

(9) Vallavalitsus võib sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

(10) Detailplaneeringu koostamist tuleb alustada kahe aasta (24 kuud) jooksul arvates haldusakti vastuvõtmisest detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole planeeringu koostamisele asutud, kaotab haldusakt kehtivuse. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel võib detailplaneeringu koostamise tähtaega pikendada ühe aasta võrra. Kirjalik taotlus nimetatud tähtaja pikendamiseks tuleb esitada enne käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist.

§ 6. Planeeringutest informeerimine

(1) Vallavalitsus informeerib avalikkust planeeringutest ajalehtedes ja valla veebilehel. Vallavalitsus korraldab informeerimist vallakantselei kaudu.

(2) Kavatsetavatest planeeringutest informeeritakse avalikkust üks kord aastas pärast valla aastaeelarve kinnitamist vallavolikogus.

(3) Algatatud planeeringu kohta avaldatav teade peab ilmuma ajalehtedes hiljemalt ühe kuu jooksul pärast planeeringut algatava haldusakti vastuvõtmist ning teade peab sisaldama:
1) informatsiooni planeeritava ala suuruse ning asukoha kohta;
2) algatatud planeeringu eesmärkide tutvustamist.

(4) Kui detailplaneeringu algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, teatab vallavalitsus tähtkirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest.

(5) Vallavalitsus informeerib maavanemat planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

§ 7. Planeeringu koostamise õigus ja planeeringu vormistamine

(1) Planeeringuid võib koostada planeerimisseaduses sätestatud nõuetele vastav planeeringu koostaja, kellele vallavalitsus või planeeringust huvitatud isik on planeeringu koostamise ülesandeks teinud.

(2) Planeeringu koostamise aluskaardiks on ehitusnõuniku juures registreeritud geodeetiline alusplaan.

(3) Nõuded geodeetilise alusplaani, planeeringu koosseisu ning vormistamise kohta kinnitab vallavalitsus.

§ 8. Koostöö planeeringu koostamisel

(1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud;
2) elanikud;
3) planeeringualal olevate ning kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
4) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
5) teised huvitatud isikud.

(2) Ehitusnõunikul on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda planeeringu koostajalt kirjalikku tõendust koostöö toimumise kohta.

(3) Koostööd maakonnaplaneeringu ja valla naaberomavalitsustega ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab vallavalitsus ehitusnõuniku kaudu.

(4) Valla või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja detailplaneeringu osas, mida koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, korraldab ehitusnõunik vähemalt ühe detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustatava arutelu.

(5) Vallakantselei korraldab arutelu toimumise aja ja koha kohta käiva teate ilmumise ajalehtedes. Teade peab ajalehtedes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

(6) Avaliku arutelu korraldab ehitusnõunik koostöös planeeringu koostajaga.

§ 9. Planeeringu läbivaatamine ja kooskõlastamine

(1) Planeeringu koostaja esitab valminud planeeringu ehitusnõunikule. Ehitusnõunik:
1) kontrollib planeeringu vastavust lähteülesandele;
2) tagastab hiljemalt kolme nädala jooksul planeeringu kooskõlastamiseks ning vajadusel täiendamiseks ja parandamiseks.

(2) Kui planeeritaval alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks, kooskõlastab ehitusnõunik planeeringu enne selle vastuvõtmist Jõgevamaa Keskkonnateenistuse ja Jõgevamaa muinsuskaitseinspektoriga.

(3) Planeeringu koostaja hangib muud lähteülesandes ja/või maavanema määratud täiendavad kooskõlastused.

(4) Vallavolikogu kooskõlastab:
1) maakonnaplaneeringu;
2) naaberomavalitsustega ühise üldplaneeringu ja naaberomavalitsuse üldplaneeringu.

(5) Vallavolikogu algatatud planeeringu puhul võtab seisukoha planeeringu kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta vallavolikogu maa- ja keskkonnakomisjon, muudel juhtudel võtab seisukoha vallavalitsus.

§ 10. Planeeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek

(1) Planeeringu koostaja esitab kooskõlastatud planeeringu ehitusnõunikule.

(2) Ehitusnõunik esitab planeeringu vallavalitsusele. Vallavalitsus:
1) esitab vallavolikogule haldusakti eelnõu vallavolikogu algatatud planeeringu vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramiseks või
2) annab korralduse planeeringu vastuvõtmise ning avaliku väljapaneku aja ja koha määramise kohta.

(3) Vallakantselei korraldab avaliku väljapaneku aja ja koha kohta käiva teate ilmumise ajalehtedes ja valla veebilehel. Teade peab ajalehtedes ilmuma vähemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku alguskuupäeva.

(4) Ehitusnõunik paneb vallakantseleisse ja küla või aleviku keskusesse välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta. Teadete väljapaneku asukohad külade või alevike keskustes määrab vallavalitsus.

(5) Planeeringu avalik väljapanek korraldatakse vallakantseleis ja vastava küla või aleviku keskuses. Avaliku väljapaneku ajal on vallavalitsuse tööaja jooksul vallakantseleis tagatud huvitatud isikute juurdepääs planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

(6) Avalikul väljapanekul pannakse välja planeeringule antud kooskõlastused ning vallavalitsuse seisukohad kooskõlastustega esitatud ettepanekute ja vastuväidete kohta, samuti informatsioon avaliku väljapaneku kestuse ning kirjalike ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra kohta.

(7) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus tähtkirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

(8) Avaliku väljapaneku kohad külades ja alevikes on järgmised:

Adavere alevik, Puduküla, Puiatu, Kalme, Räsna küla – Adavere raamatukogus;

Vitsjärve, Lebavere, Rõstla, Nõmavere, Võisiku, Pilu, Esku küla – Esku raamatukogus;

Kamari alevik, Väike-Kamari, Umbusi, Kablaküla küla – Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli raamatukogus;

Lustivere, Kaliküla, Neanurme, Tõrenurme, Pudivere, Sulustvere, Kaavere küla – Lustivere raamatukogus;

Mõhküla, Kuningamäe, Mällikvere, Alastvere, Pauastvere, Võhmanõmme, Annikvere küla – Põltsamaa Vallavalitsuses.

§ 11. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise kord, avaliku väljapaneku tulemuste arvestamine

(1) Avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud ja vastuväited registreeritakse vallakantseleis. Ettepanek või vastuväide registreeritakse, kui see on varustatud esitaja nime, kontaktandmete ja ettepaneku tegemise kuupäevaga.

(2) Ehitusnõunik esitab avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekud ja vastuväited ning ettepaneku avaliku arutelu aja ja koha määramiseks vallavalitsusele hiljemalt ühe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Kui planeeringu avalikul väljapanekul ei esitatud planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avalikku arutelu ei korraldata.

(3) Vallavalitsus võtab seisukoha avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ja vastuväidete kohta ning määrab avaliku arutelu toimumise aja ning koha.

(4) Vallakantselei korraldab arutelu toimumise aja ja koha kohta käiva teate ilmumise ajalehtedes ja valla veebilehel. Teade peab ajalehtedes ilmuma hiljemalt üks nädal enne arutelu algust.

(5) Vallavolikogu poolt vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute ning vastuväidete kohta võtab vallavalitsuse ettepanekute osas seisukoha vallavolikogu maa- ja keskkonnakomisjon.

(6) Ehitusnõunik teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele vallavalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

(7) Avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks korraldatava avaliku arutelu viib läbi ehitusnõunik.

(8) Vallakantselei korraldab avaliku arutelu tulemuste kohta infomatsiooni teatamise ajalehtedes hiljemalt kahe nädala jooksul alates avaliku arutelu toimumisest.

(9) Juhul kui avaliku väljapaneku käigus kirjalikke vastuväiteid esitanud isik ei loobu oma vastuväidetest planeerimisseaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul, võib vallavalitsus ehitusnõuniku ettepanekul korrata seisukoha võtmist vastuväidete kohta.

(10) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb planeeringu koostaja ehitusnõuniku poolt edastatavate andmete alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused.

§ 12. Järelevalve planeeringute koostamise üle

(1) Vallavalitsus esitab seadusest tulenevatel juhtudel planeeringu koos informatsiooniga arvestamata jäänud vastuväidete kohta järelevalve teostamiseks maavanemale.

(2) Põltsamaa valla esindaja planeeringu järelevalve küsimustes maavanema ja keskkonnaministri juures määrab vallavalitsus.

(3) Planeeringu koostaja korrigeerib järelevalve tulemuste põhjal planeeringut ja hangib uued kooskõlastused.

§ 13. Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

(1) Detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on kokkuleppe olemasolu, milles on määratud:
1) tänava väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
2) üldkasutatava haljastuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
3) välisvalgustuse väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
4) sademeveekanalisatsiooni väljaehitaja kuni planeeritud krundini;
5) tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise seosed kruntide hoonestamisega;
6) vajadusel eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks või puhkeala avalikult kasutatavaks puhke- ja virgestusalaks määramise tingimused.

(2) Enne planeeringu kehtestamist vaatab planeeringu üle volikogu maa- ja keskkonnakomisjon.

(3) Kui kehtestatav detailplaneering sisaldab valla või selle osa üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud, kannab ehitusnõunik enne detailplaneeringu kehtestamist muudatused vastavasse planeeringusse.

(4) Vallavolikogu kehtestab vallavolikogu algatatud planeeringud ja vallavalitsuse algatatud detailplaneeringud.

(5) Vallakantselei korraldab planeeringu kehtestamise teate ilmumise ajalehtedes ja valla veebilehel. Teade peab ilmuma ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist.

(6) Ehitusnõunik:
1) saadab planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul pärast planeeringu kehtestamist;
2) teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist:
a) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
b) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
c) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.

§ 14. Planeeringu kehtestamise vaidlustamine

(1) Kui isik on teinud ettepaneku kehtestatud planeeringu või planeeringu kehtestamise otsuse vastavusse viimiseks seaduse või muu õigusaktiga, teeb otsuse ettepaneku kohta vallavolikogu.

(2) Ehitusnõunik informeerib ettepaneku tegijat vallavolikogu otsusest ja ettepaneku vastuvõtmise või tagasilükkamise põhjustest.

§ 15. Planeeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Kehtestatud planeeringu või selle osa tunnistab kehtetuks vallavolikogu.

(2) Vallakantselei korraldab planeeringu kehtetuks tunnistamise ja kehtetuks tunnistamise põhjuste kohta käiva teate ilmumise ajalehtedes ja valla veebilehel ühe kuu jooksul arvates planeeringu kehtetuks tunnistamise päevast.

§ 16. Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine

(1) Kehtestatud planeeringutega ja kõigi planeeringutega seotud ning vallavalitsuse käsutuses olevate materjalidega on huvitatud isikutel võimalik tutvuda ehitusnõuniku juures tööaja piires.

(2) Ehitusnõunik:
1) peab planeeringute lähteülesannete ning planeeringute andmekogu;
2) tagab planeeringute ja planeeringuga seotud materjalide säilitamise;
3) korraldab planeeringu paljundamise teabenõude esitamisel.

§ 17. Kehtestatud planeeringute ülevaatamine

(1) Kehtestatud planeeringud vaatab üle ja esitab valla või selle osade üldplaneeringute ülevaatamise tulemused maavanemale vallavalitsus.

(2) Kantselei korraldab informatsiooni ilmumise planeeringu ülevaatamise tulemustest ajalehtedes.

§ 18. Riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamine

(1) Vallavolikogu võtab vastu otsuse:
1) riiklikult tähtsa ehitise asukohast keeldumise kohta;
2) riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu kooskõlastamise kohta.

(2) Vallavalitsus:
1) esitab kirjaliku põhjenduse riiklikult tähtsa ehitise Põltsamaa valla territooriumile paigutamisest keeldumise kohta;
2) määrab vastava ehitise lõpliku asukoha valiku aluseks koostatava üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse;
3) teeb koostööd riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu koostamisel;
4) kooskõlastab riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava detailplaneeringu.

§ 19. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

(1) Vallavalitsus võib planeerimisseaduses sätestatud juhtudel loobuda määruse § 6 lõikes 1, §-des 10 ja 11 sätestatud nõuete täitmisest ja asendada need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

(2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.

III osa. EHITAMINE

3. peatükk. Ehitamise üldnõuded

§ 20. Nõuded ehitisele

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Ehitis peab:
1) olema ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemeline;
2) sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset situatsiooni;
3) mitte looma ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

§ 21. Nõuded ehitamisele

(1) Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkruntide omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud tuleohutuse järelevalve asutus või kui detailplaneering ei näe ette teisiti.

(2) Hoone põhimaht paigutatakse planeeringu või projekteerimistingimustega määratud kohustuslikule ehitusjoonele. Ehitusjoonest ei tohi üle ulatuda ükski ehitise osa, välja arvatud trepp, trepi varikatus, rõdu, lod�a või katuseräästas.

(3) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

(4) Ehitise kõik väljaulatuvad osad peavad paiknema selle krundi piires, millel see asub, välja arvatud juhul, kui naaberkrundile on kehtestatud selleks ettenähtud servituute.

(5) Ühele krundile ehitatavate hoonete arv määratakse detailplaneeringu kohustusega aladel detailplaneeringuga.

(6) Mitmepereelamute abihoonete rajamine tuleb lahendada kompleksselt kõikide perede vajadusi arvestades.

(7) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse ei ole lubatud.

(8) Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vallavalitsuse kirjaliku nõusolekuga. Vajadusel võib vallavalitsus nõuda ehitusprojekti.

4. peatükk. Projekteerimine, ehitusluba ja kasutusluba

§ 22. Ehitusprojekti koostamise alused

Ehitusprojekti koostamise aluseks on:
1) kehtiv detailplaneering;
2) miljööväärtuslikel hoonestusaladel ehitamise põhimõtted ja nõuded;
3) ehitise arhitektuursed ja ehituslikud nõuded;
4) projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral;
5) muinsuskaitse eritingimused objektidel, mis on riikliku muinsuskaitse all või asuvad muinsuskaitsealal.

§ 23. Projekteerimistingimuste taotlemine

(1) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse ehitusnõuniku kaudu:
1) ühe üksikelamu püstitamiseks olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile, kui projekteerimisel jälgitakse väljakujunenud hoonestuslaadi ja planeeringupõhimõtteid;
2) ühe korterelamu püstitamiseks tühjale olemasoleva hoonestuse vahele jäävale krundile, kui projekteerimisel jälgitakse väljakujunenud hoonestuslaadi ja planeeringupõhimõtteid;
3) hoonetele (välja arvatud üksikelamu, aiamaja, suvila) kuni 33% ulatuses senisest mahust juurdeehitise rajamiseks;
4) tööstusettevõtte krundile kõrvalhoone püstitamiseks;
5) detailplaneeringu kohustuseta aladel hoonete püstitamiseks, hoonete rekonstrueerimise, laiendamise, lammutamise ja tehnosüsteemide muutmise korral.

(2) Taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse ehitusnõuniku kaudu järgmiste rajatiste ehitusprojekti koostamiseks :
1) tänavad, teed;
2) sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, truubid;
3) sadamarajatised, kanalid, tammid, veetaseme regulaatorid;
4) torujuhtmed, side- ja elektriliinid;
5) spordi- ja puhkerajatised;
6) maaga kohtkindlalt ühendatud reklaamialused (-konstruktsioonid);
7) telefonside mastid.

§ 24. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine

(1) Projekteerimistingimused määrab vallavalitsus uute hoonete püstitamise, hoonete rekonstrueerimise, laiendamise, lammutamise ja tehnosüsteemide muutmise korral.

(2) Projekteerimistingimustega määratakse:
1) ehitusala seotuna krundipiiridega või rajatise asukoht;
2) lubatav hoonete suurim ehitusalune pindala;
3) katusekalle täpselt või vahemikuna, harja suund, katuse tüüp;
4) hoone lubatud ehituskõrgus;
5) ehitise kasutamise otstarve;
6) rajatise olulised tehnilised (piir)näitajad;
7) fassaadi- ja katusematerjalid;
8) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
9) piirete iseloom, materjal ja kõrgus;
10) haljastuse nõuded;
11) ehitusjäätmete käitlemine;
12) isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada;
13) keskkonnamõju hindamise vajadus.

(3) Projekteerimistingimuste säilitamise tagab vallavalitsus.

(4) Projekteerimistingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. Vallavalitsusel on õigus pikendada projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega ühe aasta võrra taotleja kirjaliku avalduse alusel.

(5) Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel ja on avalikustatud vähemalt kolm kuud.

§ 25. Ehitusprojekti nõuded

(1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt kehtestatud nõuetele.

(2) Nõuded ehitusprojekti vormistusele:
1) formaat A4;
2) põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200;
3) vähemalt üks köide peab vastama arhiveerimise nõuetele;
4) uusehitise ja juurdeehitise puhul asendiplaan mõõtkavas 1:500, erandjuhul 1:1000, geodeetilisele alusplaanile, mis on registreeritud ehitusnõuniku juures ja mis kajastab vahetult projekteerimiseelset olukorda;
5) lisadena hindamiseks vajalikud materjalid (väljavõte detailplaneeringust, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul).

(3) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab eelnevalt olema kooskõlastatud seaduses ettenähtud ametkondadega.

(4) Keskkonnamõju hindamise ehitusprojektile korraldab vajadusel ehitusnõunik.

§ 26. Ehitusluba

(1) Ehitusloa saamiseks esitatakse ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega ehitusnõunikule.

(2) Ehitusnõunik kontrollib ehitusprojekti vastavust detailplaneeringule, projekteerimistingimustele ja muudele nõuetele kahe nädala jooksul selle esitamisest.

(3) Ehitusprojekti läbivaatamise tulemuste põhjal koostab ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse eelnõu ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

(4) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus. Ehitusloa väljastab ehitusnõunik vallavalitsuse korralduse alusel pärast riigilõivu tasumist.

(5) Vallavalitsus tagab ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamise kuni ehitise lammutamiseni või arhiivi üleandmiseni.

§ 27. Väikeehitis

(1) Ehitusseaduse § 15 lõikes 1 nimetatud tunnustele vastavat väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku saamiseks esitatakse vormikohane taotlus ehitusnõunikule. Taotlusele lisatakse ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht ja vähemalt kaks vaadet.

(2) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. Selline väikeehitis ei tohi paikneda naabri krundi piiri vahetus läheduses, kui puudub naabri kooskõlastus. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal võib väikehoonet ehitada ainult planeeringuga ette nähtud ehitusalas.

(3) Väikehoone ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega.

(4) Väikerajatiste (hoonete teenindamiseks vajalikud ühendusvõrgud magistraalsete tehnovõrkudega) ehitamiseks ning ehitusgeoloogilisteks puurimistöödeks, arheoloogilisteks väljakaevamisteks, reklaampostide paigaldamiseks jm mullatöödeks annab ehitusnõunik kirjaliku nõusoleku.

§ 28. Ajutine ehitis

(1) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis püstitatakse piiratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(2) Vallavalitsus määrab ajutise ehitise ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus:
1) ehitise kasutamise tähtaja;
2) ehitise likvideerimise viisi ja tähtpäeva.

(3) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud ehitusloas ja kasutusloas või kirjalikus nõusolekus määratud tähtajaks, korraldab vallavalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

§ 29. Kasutusluba

(1) Kasutusloa väljastamiseks tuleb esitada ehitusnõunikule vormikohane taotlus koos õigusaktides kasutusloa saamiseks nõutud dokumentidega ning tasuda riigilõiv.

(2) Ehitusnõunik:
1) korraldab ehitise vastavuse kontrollimise õigusaktidega ettenähtud nõuetele;
2) kaasab vajadusel ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone;
3) esitab vallavalitsusele korralduse eelnõu kasutusloa väljastamise või sellest keeldumise kohta.

(3) Ehitise kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavalitsus.

(4) Valminud ehitise kohta koostatakse teostusjoonised, mis lisatakse paberkandjal ja digitaalsel kujul kasutusloa taotlusmaterjalidele. Teostusjooniste üks eksemplar säilitatakse vallavalitsuses ehitusnõuniku juures.

(5) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse ehitusnõuniku kaudu.

§ 30. Ehitise lammutamine

(1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik (kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, siis kõik omanikud) ehitusnõunikule taotluse ehitusloa väljastamiseks. Taotlusele tuleb lisada tõene geodeetiline alusplaan või krundiplaan, kus on näidatud lammutatav ehitis.

(2) Ehitusnõunikul on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda lammutamise projekti. Sellega lahendatakse tehnovõrkudest lahtiühendamine, lammutusplatsi piirded, tööde tehnoloogiline käik, ehitusjäätmete käitlemine ja platsi lammutamise järgne heakorrastamine.

(3) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsus.

(4) Ehitusloa ehitise lammutamiseks väljastab ehitusnõunik ehitise omanikule pärast seda, kui omanik on tasunud riigilõivu.

(5) Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus sellise ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

5. peatükk. Ehitusjärelevalve

§ 31. Ehitusjärelevalve korraldamine

(1) Ehitusjärelevalvet teostab vallavalitsus ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute kaudu.

(2) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik ettepanekuga ehitusnõuniku poole. Ehitusnõunik otsustab, olenevalt muudatuse olemusest ja ulatusest, kas:
1) ehitusprojekti muudatus kooskõlastatakse asjasse puutuvate isikutega ja muudatus liidetakse esialgse ehitusprojekti kõikidele eksemplaridele või
2) tuleb koostada uus ehitusprojekt ja taotleda uus ehitusluba.

(3) Ehitise omanik esitab ehitusnõunikule ehitamise alustamise kohta vormikohase teatise vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist. Muude nõutavate dokumentide hulgas tuleb uusehitise korral esitada ehitise mahamärkimise akt, mis on kooskõlastatud kõigi ehitise või kinnisasja omanikega. Juhul kui tegemist on ühe ehitusloaga hoonele ja seda teenindavatele rajatistele, siis tuleb ehitamise alustamise teatis esitada iga rajatise kohta eraldi.

(4) Hoone 0-tsükli (vundamendi) valmimisel esitab ehitise omanik või ehitaja ehitusnõunikule teostusmõõdistuse või kutsub ehitusnõuniku veenduma, et hoone vundament on ehitatud projektis näidatud kohta.

IV. osa. MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA

6. peatükk. Üldsätted

§ 32. Miljööväärtusliku hoonestusala määramine

(1) Miljööväärtuslikud hoonestusalad ja üksikobjektid Põltsamaa vallas määratakse valla üldplaneeringus ja detailplaneeringutes.

(2) Põltsamaa valla miljööväärtuslikud hoonestusalad on valla piiridesse jäävate endiste mõisakeskuste alad ning vallas asuvate muude kaitsealuste objektide (muinsus- ja looduskaitseobjektid, hoiu- ja kaitsemetsad, Alam-Pedja ning Aidu looduskaitseala) alad.

Hoiumetsades on ehitustegevus keelatud.

(3) Ehitiste vahetusse lähedusse ja ehitistele paigaldatav reklaam ei tohi varjata ega segada vaadet arhitektuuriväärtuslikele detailidele.

7. peatükk. Planeerimine miljööväärtuslikul hoonestusalal

§ 33. Planeerimise nõuded

(1) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimise põhimõtted:
1) planeerimisel peab järgima hoonestus- ja ehitustavasid (kinnistute suurus, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised ehitusmaterjalid ja kujundusvõtted, haljastustavad jms) ning soodustama hoonestusala terviklikkuse taastamist;
2) hoonestuspõhimõtete muutmise otstarbekuse otsustab detailplaneeringu kehtestamisel vallavolikogu, arvestades algset planeeringut ning hiljem kehtestatud planeeringuid;
3) transpordi-, müra- ja muud saastekoormust suurendavate ettevõtete rajamine miljööväärtuslikele hoonestusaladele on keelatud. Soovitatav on elanikkonnale orienteeritud teenindushoonete ja kaupluste avamine.

§ 34. Planeeringu nõuded

Planeeringus:
1) esitatakse graafiliselt väljakujunenud ja säilinud krundistruktuuriga piirkonnad ning kultuuriväärtusega ehitised (ka abihooned);
2) esitatakse graafiliselt kõigi kaitsealuste objektide asukohad, säilitatavad ning avatavad vaated ning luuakse tingimused väärtuslike looduskoosluste säilimiseks;
3) määratakse säilitatavad ja restaureeritavad ehitised, üldised arhitektuurinõuded (katusekalded, harjajooned, välisviimistluseks sobivad materjalid, säilitatavad väikevormid hoonetel, piirete tüübid ja kõrgus) ning tehakse ettepanekud uute objektide või alade kaitse alla võtmiseks.

8. peatükk. Projekteerimine ja ehitamine miljööväärtuslikul hoonestusalal

§ 35. Projekteerimise nõuded

(1) Uute ehitiste projekteerimisel ja olemasolevate ehitiste restaureerimisel või osalisel ümberehitamisel on eeltingimuseks ajaloolise miljöö säilitamine, taastamine ja eksponeerimine. Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida sealse arhitektuuri ja ehituslike tavadega kokkusobimatuid ehitisi.

(2) Uute ehitiste projekteerimisel ja hoonete osalise ümberehitamise projektide koostamisel tuleb järgida ajalooliste kinnistute suurust, hoonete korruselisust, paigutust ja mastaapi ning kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, värve ning kujundusvõtteid ja haljastust.

(3) Uusehitiste ja tehnovõrkude rajamisele või seal asuvate ehitiste remondi- või ümberehitusprojektide koostamisele peavad üldjuhul eelnema ehitusajaloolised või arheoloogilised uuringud, mille vajadus määratakse planeeringu lähteülesande või projekteerimistingimustega. Uuringute alusel koostatakse eritingimused, mis on projekteerijale ja ehitajale täitmiseks kohustuslikud. Uuringute aruannetest ja eritingimustest esitatakse üks eksemplar ehitusnõunikule, kes korraldab nende säilitamise.

(4) Krundi piiretena tuleb kasutada piirkonnale iseloomulikke ja hoone arhitektuuriga sobivaid piirdeid (näiteks betoonpostide vahelisi lippaedu, sepisaedu või hekki).

(5) Krundi piirde kõrgus peab olema kooskõlas piirkonnas väljakujunenud tavaga.

§ 36. Ehitamise nõuded

(1) Kõrvalhoonet võib ehitada ainult ühel ajal elamuga või pärast elamu valmimist. Korterelamute abihoonete (puukuurid, garaa�id, varjualused) ehitamine tuleb lahendada kompleksselt, arvestades kõikide korterite vajadusi ja ajaloolist planeeringut.

(2) Hoonete remontimisel tuleb tagada arhitektuuriväärtuslike objektide ja nende osade (fassaad, eksterjööri- ja interjööridetailid, sealhulgas akenad ja uksed, laudvooder, dekoratiivvormid, piirdeaiad jms) säilimine, restaureerimine ja võimalusel ka eksponeerimine. Hoone lammutamisel tuleb arhitektuuriväärtuslikud detailid fotografeerida ja dokumenteerida ning dokumentaalne materjal esitada ehitusnõunikule.

(3) Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades materjalid, gabariidid, ruudujaotuse, profiilid ja tehnoloogia. Lubatud on sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu. Akende ja uste vahetamiseks ning uute avade tegemiseks või vanade sulgemiseks on vajalik igakordne ehitusnõuniku kirjalik nõusolek. Keelatud on sünteetilisest materjalist akende või uste kasutamine.

(4) Miljööväärtuslike hoonete seinakatte või katuse remontimisel või uuendamisel tuleb kasutada algseid või algsele lähedasi materjale.

(5) Elektrikilpide ning muude tehniliste seadmete ja juhtmete paigaldamine hoonete fassaadidele ning nende ette on keelatud. Juhtmed ja ühendused tuleb monteerida seinakatte alla. Õhuliinide rekonstrueerimisel tuleb kasutada maakaableid.

(6) Kultuurkihist uuringute käigus väljakaevatud esemed ja kultuuriväärtuslike ehitiste säilmed dokumenteeritakse vastavasisulises aruandes ning markeeritakse või säilitatakse oma asukohal vastavalt ehitusprojekti eritingimustele.

(7) Ehitusajaloolise väärtusega leidude ilmnemisel ehitus- või remonttööde käigus tuleb peatada tööd ja informeerida ehitusnõunikku.

V. osa. RAKENDUSSÄTTED

§ 37. Riiklik ehitisregister

Riiklikkusse ehitisregistrisse edastab andmeid ja väljastab kinnitatud väljavõtteid vallavalitsus ehitusnõuniku kaudu.

Volikogu esimees Jaan AIAOTS