Teksti suurus:

Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.06.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.12.2008
Avaldamismärge:RT I 2003, 45, 318

Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded ja lennukõlblikkuse tuvastamise kord

Vastu võetud 03.06.2003 nr 163

Määrus kehtestatakse « Lennundusseaduse» (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143) § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk
ÕHUSÕIDUKI LENNUKÕLBLIKKUSNÕUDED

§1. Õhusõiduki lennukõlblikkusnõuded

(1) Õhusõiduk peab olema projekteeritud ja valmistatud Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuete või Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi nõuete kohaselt ja varustatud vastavalt kehtivatele nõuetele ning peab tagama lennuohutuse.

(2) Õhusõidukit tuleb hooldada valmistaja juhendite ja Lennuameti poolt kinnitatud hooldusprogrammi kohaselt.

(3) Õhusõidukit võivad hooldada ainult Lennuameti väljaantud või välisriigi vastava asutuse väljaantud ning Eestis tunnustatud lennundusluba või ettevõtja sertifikaati omavad või Lennuameti tunnustatud hoolduse teostajad.

(4) Alla 5700 kg suurima lubatud stardimassiga õhusõidukil peab, sõltumata lennutundide arvust, igal aastal olema tehtud baashooldus. Baashoolduseks loetakse 100 või enama lennutunni järgset hooldust, kui õhusõiduki hooldusprogrammis ei ole sätestatud teisiti.

(5) Õhusõidukil peavad olema tehtud kõik kohustuslikud muudatustööd, juhul kui õhusõiduki valmistaja on seda ette näinud, ning täidetud tüübisertifikaadi hoidjamaa lennuameti ettekirjutused ( Airworthiness Directive) lennukõlblikkuse kohta.

(6) Õhusõiduki omaalgatuslikud muudatustööd peavad olema eelnevalt kooskõlastatud Lennuametiga.

(7) Õhusõiduki pardal peab olema konkreetse õhusõiduki jaoks koostatud ja Lennuameti poolt kinnitatud lennukäsiraamat. Õhusõiduki kontrollkaardid, pealkirjad mõõteriistadel ja sildid kabiinis peavad olema lennukäsiraamatuga samas keeles.

(8) Käitamise ja hooldamisega seotud dokumendid peavad olema kaasajastatud.

2. peatükk
LENNUKÕLBLIKKUSE TUVASTAMISE KORD

§2. Lennukõlblikkuse tuvastamise eeldused ja põhimõtted

(1) Lennukõlblikkuse tuvastamisel lähtutakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (RT 1992, 6, 85; RT II 2000, 2, 12) lisa 8 «Õhusõiduki lennukõlblikkus» ( Airworthiness of Aircraft) nõuetest ja Ühinenud Lennuametite ühtsetest lennundusnõuetest JAR-211.

(2) Lennukõlblikkuse tuvastamiseks peab õhusõiduki tüüp olema Lennuameti poolt tunnustatud. Tunnustamise aluseks on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi pädeva lennundusasutuse väljaantud tüübisertifikaat või samaväärne dokument.

(3) Õhusõiduki tüübi tunnustamisel koostab Lennuamet akti õhusõiduki tüübisertifikaadile ja selle täiendustele ja/või Eestis kehtivatele nõuetele vastavuse kohta.

(4) Õhusõiduki tüüpi, mis on sertifitseeritud Ühinenud Lennuametite ühtsete lennundusnõuete (JAR-21) järgi või mille tüübisertifikaat on tunnustatud Ühinenud Lennuametite poolt koos lisatingimustega (JAR-21 osa 1 lisa D), tunnustatakse automaatselt.

(5) Õhusõidukite, mille kohta ei ole Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni liikmesriigi lennuameti väljaantud tüübisertifikaati või seda asendavat dokumenti, lennukõlblikkuse suhtes teeb Lennuamet otsuse iga õhusõiduki kohta eraldi, lähtudes õhusõiduki seisukorrast ja kehtivatest nõuetest.

(6) Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamist võib taotleda selle omanik või käitaja.

(7) Kui on tuvastatud, et õhusõiduk on lennukõlblik, annab Lennuamet selle kohta välja lennukõlblikkussertifikaadi.

(8) Õhusõiduki omaniku või käitaja vahetumisel õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamist ei nõuta. Lennuameti poolt varem väljaantud kehtiva lennukõlblikkussertifikaadi alusel antakse välja uue registreerimissertifikaadi numbriga lennukõlblikkussertifikaat, mis kehtib Lennuameti poolt varem väljaantud lennukõlblikkussertifikaadi kehtivusaja lõpuni.

§3. Lennukõlblikkuse tuvastamine

(1) Lennukõlblikkuse tuvastamiseks vastavalt «Lennundusseaduse» § 10 lõikele 2 peab taotleja:
1) võimaldama õhusõiduki ülevaatuse Lennuametile vastuvõetaval ajal ja kohas;
2) tagama ülevaatuse läbiviimiseks vajaliku personali ja varustuse olemasolu;
3) tegema Lennuameti nõudmisel kontrollitava õhusõidukiga katselennu vastavalt Lennuametiga kooskõlastatud katselennu programmile.

(2) Taotleja peab esitama Lennuametile järgmised dokumendid:
1) taotlus lennukõlblikkuse tuvastamiseks ja lennukõlblikkussertifikaadi väljastamiseks;
2) õhusõiduki tüübisertifikaat ja selle tehniliste andmete leht või nendega samaväärsed dokumendid;
3) õhusõiduki päevikud või samaväärsed dokumendid;
4) õhusõiduki viimase kahe aasta hoolduste ja katselendude asjakohased dokumendid;
5) olemasolev lennukõlblikkussertifikaat;
6) lennukäsiraamat;
7) õhusõiduki normitehniliste dokumentide nimekiri;
8) hooldusprogramm;
9) nimekiri hooldusbülletäänidest ja tüübisertifikaadi hoidjamaa ettekirjutustest lennukõlblikkuse kohta või nendega samaväärsetest dokumentidest, mille nõuete kohased tööd on õhusõidukil tehtud, ning kõikide tehtud muudatustööde nimekiri;
10) kaalumistunnistus (Weight and Balance Report);
11) õhusõiduki korrasoleku katselennu aruanne, kui Lennuamet nõudis katselendu;
12) minimaalvarustuse loetelu.

(3) Taotleja peab dokumendid esitama eesti, inglise või vene keeles.

(4) Lennuamet peab õhusõiduki üle vaatama 15 päeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

(5) Lennuamet koostab lennukõlblikkuse tuvastamise kohta õhusõiduki ülevaatusakti, kuhu märgitakse lennukõlblikuks tunnistamist takistavad asjaolud ja märkused.

(6) Paragrahvides 1 ja 3 (sertifikaadi pikendamise korral §-des 1 ja 5) sätestatud nõuete täitmisel teeb Lennuamet 15 päeva jooksul otsuse lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või selle väljaandmisest keeldumise kohta.

(7) Kui õhusõidukil esineb kõrvalekaldeid lennukõlblikkusnõuetest, märgitakse lennukõlblikkussertifikaadile õhusõiduki käitamise piirangud tegevusvaldkonna ja lennuparameetrite osas.

§4. Lennukõlblikkussertifikaadile kantavad õhusõidukikategooriad

(1) Kategooriasse «transport» (transport) kuulub reisijate ja/või kaubaveo-õhusõiduk:
1) mille suurim lubatud stardimass tüübisertifikaadi järgi on suurem kui 5700 kg;
2) mis tüübisertifikaadi järgi vastab Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-25 või JAR-29 või 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 8 nõuetele.

(2) Kategooriasse «normaal» (normal) kuulub:
1) tüübisertifikaadi järgi kuni 9 reisijakohaga ja/või kuni 5700 kg suurima lubatud stardimassiga lennuk;
2) kuni 3175 kg suurima lubatud stardimassiga kopter;
3) õhusõiduk, millega tüübisertifikaadi järgi on keelatud sooritada vigurlennuelemente ja mille lubatud kaldenurk lennul on kuni 60E või mis vastab Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-23, JAR-27 või JAR-VLA.

(3) Kategooriasse «üldotstarbeline» (utility) kuulub:
1) tüübisertifikaadi järgi kuni 9 reisijakohaga ja kuni 5700 kg suurima lubatud stardimassiga lennuk või purilennuk või motopurilennuk;
2) õhusõiduk, millega tüübisertifikaadi järgi on keelatud sooritada vigurlennuelemente, kuid millega võib (kui antud tüübil on ette nähtud) sooritada pööriseid, ja mille lubatud kaldenurk lennul on kuni 90E;
3) õhusõiduk tüübisertifikaadi järgi, mis vastab Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-22 või JAR-23.

(4) Kategooriasse «vigurlennu» (aerobatic) kuulub:
1) tüübisertifikaadi järgi kuni 5700 kg suurima lubatud stardimassiga lennuk, purilennuk või motopurilennuk;
2) õhusõiduk, millel tüübisertifikaadi järgi lendamise osas piirangud puuduvad, kui neid ei ole kehtestatud katselennu tulemusel;
3) õhusõiduk, mis tüübisertifikaadi järgi vastab Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-22 või JAR-23.

(5) Kategooriasse «lähiliinilennuk» (commuter) kuulub:
1) kahe mootoriga õhusõiduk;
2) tüübisertifikaadi järgi kuni 19 reisijakohaga ja kuni 8618 kg suurima lubatud stardimassiga propellerlennuk või lennuk;
3) õhusõiduk, mis tüübisertifikaadi järgi vastab Ühinenud Lennuametite ühtsetele lennundusnõuetele JAR-23.

(6) Kategooriasse «piiratud» (restricted) kuulub õhusõiduk:
1) mis on valmistatud spetsiifilise ülesande täitmiseks;
2) mille tüübisertifikaadil on märge «piiratud»;
3) mis ei oma tüübisertifikaati, kuid mis on valmistatud sertifitseeritud tootja poolt seeriaviisiliselt;
4) mis on olnud lõigetes 1–5 nimetatud kategooria õhusõiduk, kuid on modifitseeritud või ümber ehitatud spetsiifilise ülesande täitmiseks;
5) mis on endine militaarõhusõiduk.

(7) Kategooriasse «eksperimentaal» (experimental) kuulub õhusõiduk:
1) mis on tüübisertifikaadita ning valmistatud uurimise, arendamise või eksponeerimise eesmärgil;
2) mis on tootmisettevõtja sertifikaati omava õhusõidukivalmistaja poolt valmistatud osadest kokkupandav (kit) ning on kokku pandud ilma nimetatud valmistaja järelevalveta;
3) mis on tootmisettevõtja sertifikaati mitteomava valmistaja poolt valmistatud mõne teise õhusõiduki prototüüp;
4) mis on osaliselt või täielikult valmistatud isiku või isikute poolt nende oma projekti järgi.

(8) Kategooriasse «õhupall» (free balloon) kuulub mehitatud, mootorita õhusõiduk, millele annab tõstejõu kuum õhk või kerggaas.

§5. Lennukõlblikkussertifikaadi pikendamiseks esitatavad dokumendid

(1) Lennukõlblikkussertifikaadi pikendamiseks peab taotleja esitama Lennuametile järgmised dokumendid:
1) taotlus lennukõlblikkussertifikaadi pikendamiseks;
2) andmed õhusõidukil teostatud hoolduste kohta alates lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või pikendamise kuupäevast;
3) õhusõiduki päevikud või samaväärsed dokumendid;
4) andmed õhusõiduki, selle mootori ja propelleri lennutundide koguarvu kohta;
5) andmed lennutundide arvu kohta alates viimasest remondist;
6) andmed remontidevahelise lennutundide arvu kohta või ressursi kohta lennutundide arvu järgi;
7) nimekiri hooldusbülletäänidest ja lennukõlblikkusdirektiividest või nendega samaväärsetest dokumentidest, mille nõuete kohased tööd on õhusõidukil tehtud, ning kõikide muudatustööde nimekiri;
8) kaalumistunnistus ning mahavõetava ja/või ühekordselt kasutatava varustuse loetelu;
9) õhusõiduki korrasoleku katselennu aruanne, kui Lennuamet nõudis katselendu.

(2) Taotleja peab dokumendid esitama eesti, inglise või vene keeles.

§6. Lennukõlblikkussertifikaadi kehtivus

Lennukõlblikkussertifikaat antakse välja või pikendatakse seda kehtivusajaga kuni kaks aastat.

§7. Informatsioon 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisade kohta

Lennuamet annab teavet § 2 lõikes 1 nimetatud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa kohta.

3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§8. Varem väljaantud lennukõlblikkussertifikaatide pikendamine

Enne käesoleva määruse jõustumist väljaantud lennukõlblikkussertifikaatide pikendamisel viiakse sertifikaadil märgitud õhusõiduki kategooria(d) vastavusse käesolevas määruses sätestatutega.

§9. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määrus nr 79 «Õhusõidukite lennukõlblikkusnõuded» (RT I 2000, 20, 119) tunnistatakse kehtetuks.

___________
1 JAR-21 on avaldatud Lennuameti Teatajas 3/2002

Peaminister Juhan PARTS
Majandus-
ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN