Vabariigi Valitsuse 18. juuli 2000. a määruses nr 240 «Eesti õhuruumi kasutamise ja lennuliikluse teenindamise tagamise korra kehtestamine» (RT I 2000, 62, 400; 2002, 44, 288; 82, 485; 2003, 19, 114) tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
«Eesti õhuruumi kasutamine ja lennuliikluse teenindamine Tallinna lennuinfopiirkonnas»;
2) paragrahvid 1, 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
« § 1. Määrusega sätestatakse Eesti Vabariigi õhuruumi kasutamise ja Tallinna lennuinfopiirkonnas lennuliikluse teenindamise kord, reguleerimaks lennutegevuse planeerimist ja korraldamist ning õhusõidukite käitamise ja teenindamisega seotud toiminguid.
§ 2. Eesti õhuruumi kasutamisel ja lennuliikluse teenindamisel Tallinna lennuinfopiirkonnas juhindutakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioonist, selle lisadest ja muudest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) dokumentidest ning Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) standarditest ning nõuetest ja Eesti õigusaktidest.
§ 3. Lennuamet jälgib rahvusvaheliste tsiviillennundusorganisatsioonide poolt väljaantavate soovituslike juhendite ja standardite täitmist ning Eesti õigusaktide vastavust ja teavitab Eesti õigusaktides sisalduvatest erisustest ettenähtud korras ICAO-d ja EUROCONTROL-i.»;
3) paragrahvid 4 kuni 46 tunnistatakse kehtetuks;
4) teise peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
«2. peatükk
ÕHURUUMI KASUTAMISE KORRALDAMINE»;
5) paragrahvid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
« § 5. Lennuliikluse ohutuse ja otstarbekuse tagamiseks määrab Lennuamet Tallinna lennuinfopiirkonna kontrollitavad ja mittekontrollitavad osad, samuti purilennu-, langevarjuhüpete, vigurlennu-, harjutus- ja muud vajalikud alad ning lennuprotseduurid ja marsruudid. Vajadusel kooskõlastab Lennuamet need teiste ametkondadega, sealhulgas naaberriikide vastavate asutustega.
§ 6. Lennuliiklust puudutava teabe avaldab Lennuamet Eesti lennundusteabe kogumikus (AIP).»;
6) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvid 20 ja 21 sõnastatakse järgmiselt:
« § 20. Välisriigi riiklikus lennunduses teenistuslikeks vajadusteks kasutatava või muu eriotstarbelise õhusõiduki sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti territooriumil ja lendu üle Eesti territooriumi reguleerib «Rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus» (RT I 2003, 23, 138) või muu õigusakt või erikokkulepe. Vastava lennu teostamiseks tuleb taotleda pädevalt valitsusasutuselt luba vähemalt 7 tööpäeva enne planeeritava lennu toimumist.
§ 21. Lendamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangualas on vajalik Lennuameti luba, välja arvatud lendamiseks otsingu- ja päästetööde, riikliku järelevalve, esmaabi või teadusliku uurimistöö eesmärgil või laskumiseks maandumiseks sertifitseeritud lennuväljale või kopteriväljakule või stardijärgseks tõusuks sellelt või kui seda nõuab lennuohutus. Loa andmisel peab Lennuamet arvestama Keskkonnaministeeriumi, Piirivalveameti või muu asjaomase ametkonna seisukohta.»;
9) paragrahvi 26 lõppu täiendatakse sõnadega »või mahapanemisega Eestis»;
10) määrust täiendatakse §-dega 311 –319 järgmises sõnastuses:
« § 311. Kontrollitavas õhuruumis lendamiseks peab õhusõiduk olema varustatud töökorras ja töörežiimis A/3+C sisselülitatud sekundaarradari transpondriga.
§ 312. Õhusõiduk peab olema varustatud kodeeriva kõrgusmõõturiga transpondri tarvis.
§ 313. Transpondri kasutamine toimub kooskõlas Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (EUROCONTROL) nõuetega. Piloot seab transpondril tunnuskoodi («squawk» – Code/FLT ID) lennuliiklusteenistuse juhiste kohaselt.
§ 314. Sisenemisel Tallinna lennuinfopiirkonda peab piloot, kes on saanud lennuliiklusteenistuselt juhised tunnuskoodi seadmiseks transpondril, kasutama seda tunnuskoodi kuni uue juhise saamiseni. Piloot, kes ei ole saanud lennuliiklusteenistuselt juhiseid transpondri seadistuse kohta, käitab Tallinna lennuinfopiirkonda sisenemisel transpondrit tunnuskoodiga 2000 kuni juhise saamiseni.
§ 315. Transpondrit kasutamata või kõrgusinformatsiooni mitteedastava transpondriga või kodeeriva kõrgusmõõturi puudumisel võib õhusõidukit kontrollitavas õhuruumis käitada ainult erijuhul (ühekordne lend hoolduskohta, otsimis- ja päästetööd vms) asjaomase lennuliiklusteenistuse nõusolekul. Ilma transpondrita purilennukiga võib lende teostada üksnes selleks ettenähtud alal.
§ 316. Transpondri identifitseerimisrežiimi (« squawk – IDENT») tohib kasutada vaid lennuliiklusteenistuse sellekohaste juhiste saamisel või ebaseadusliku sekkumise korral õhusõiduki lendu, hädaolukorras või raadioside katkemisel.
§ 317. Juhul kui transpondrit kasutatakse mittekontrollitavas õhuruumis, kehtivad kõik §-des 31 1–316 nimetatud nõuded. Kui need nõuded ei ole täidetud, tuleb mittekontrollitavas õhuruumis lennata väljalülitatud transpondriga.
§ 318. Kõik jäigatiivalised turbiinmootoriga õhusõidukid suurima lubatud stardimassiga üle 15 000 kg või lubatud istekohtade arvuga üle 30 peavad Eesti õhuruumis lendamisel olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) II seadmetega ja neid lennul kasutama.
§ 319. Kõik jäigatiivalised turbiinmootoriga õhusõidukid suurima lubatud stardimassiga üle 5700 kg või lubatud istekohtade arvuga üle 19 peavad Eesti õhuruumis lendamisel olema varustatud õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) II seadmetega ja neid lennul kasutama.»;
11) paragrahv 40 sõnastatakse järgmiselt:
« § 40. Suure kiirgusintensiivsusega või muul viisil õhusõiduki pardasüsteemide või maapealsete side-, seire- ja navigatsioonisüsteemide tööd häirida võivate seadmete kasutamiseks lendava õhusõiduki pardal tehtavatel töödel on vaja Lennuameti luba, kui tegemist on Eesti õhusõidukiga, või Välisministeeriumi luba, kui tegemist on välisriigi õhusõidukiga. Loa taotlus peab sisaldama lisaks 4. peatükis nõutud andmetele töödel kasutatava aparatuuri kirjeldust, tööde tellija nime, aadressi ja sidevahendite numbreid.»;
12) paragrahv 43 sõnastatakse järgmiselt:
« § 43. Lennuliikluse teenuste osutamise vajalikkuse üle konkreetses õhuruumi osas või konkreetsel lennuväljal otsustab Lennuamet, kes määrab osutatava teenuse liigi, arvestades liikluses osalevate õhusõidukite tüüpe, sooritatavate lendude liike, liiklustihedust, meteoroloogilisi tingimusi ja muid lennuliiklust mõjutavaid tegureid.»;
13) paragrahv 44 sõnastatakse järgmiselt:
« § 44. Lennuamet tagab lennuliikluse teenindamise tsiviil- ja riiklikus lennunduses lennuettevõtjate ja lennuliiklusteenistuste sertifitseerimiseelse kontrolli, sertifitseerimise, lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete sertifitseerimise ning lennuliikluse lennujuhtide ja informaatorite atesteerimise kaudu.»;
14) paragrahvi 45 preambulist jäetakse välja sõnad «§-s 6 loetletud õhuruumi osades» ja punktis 1 asendatakse sõna «häireteenistuse» sõnaga «häireteeninduse»;
15) määrust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:
« § 451. Eesti õhuruumi neis osades, kus lennuliiklust teenindavad naaberriikide lennuliiklusteenistused, toimub vastavalt nende riikidega sõlmitud rahvusvahelistele kokkulepetele lennuliikluse teenindamine neis riikides kehtivate õigusaktide kohaselt.»;
16) paragrahv 49 sõnastatakse järgmiselt:
« § 49. Lennujuhtimine antakse teisele lennujuhtimisteenistusele üle teenistuste vastutusalade piiril või kokkulepitud kohas. Lennujuhtimise üleandmiseks on vajalik kooskõlastus teenistusega, kelle vastutusalasse õhusõiduk suundub.»;
17) paragrahvi 51 lõppu täiendatakse sõnadega «koostöös lennuliiklusteenistustega, kelle vastutusalades toimuvat lennutegevust võivad kaitseväe õhusõidukite lennud mõjutada»;
18) paragrahv 52 sõnastatakse järgmiselt:
« § 52. Külgnevad lennuliiklusteenistused sõlmivad omavahelisi koostööprotseduure kirjeldavad kokkulepped (sh naaberriikide külgnevate lennuliiklusteenistustega) ja teevad koostööd eesmärgiga tagada katkematu ja võimalikult ühtlane teeninduse tase.»;
19) määrust täiendatakse §-dega 73 ja 74 järgmises sõnastuses:
« § 73. Paragrahv 318 kehtib 31. detsembrini 2004. a.
§ 74. Paragrahv 319 jõustub 1. jaanuaril 2005. a.»
Peaminister Juhan PARTS |
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |