Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.06.2003 Avaldamismärge: RT I 2003, 48, 342 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seadus Vastu võetud 12.06.2003 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. juuni 2003. a otsusega nr 421 § 1. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 361 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Riik tagab laenusaaja õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalmäära ulatuses ja sellelt õppelaenusummalt laenusaaja poolt krediidiasutusele tasumisele kuuluva intressi (edaspidi riigitagatis ). Käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingust tulenevad maksed tasutakse Eesti kroonides. Eesti krooni kursi muutumisel euro suhtes või Eesti liitumisel Euroopa Rahaliiduga korrigeeritakse õppelaenu andmise korraldamise lepingust tulenevad maksed selliselt, et maksete väärtus vastab kursile üks euro = 15,64664 Eesti krooni. Riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta aastas kehtestab Vabariigi Valitsus igal aastal hiljemalt 1. augustiks.»; 2) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: « (31) Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august.»; 3) paragrahvi 361 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Laenusaaja tasub riigi tagatud õppelaenu summalt krediidiasutusele intressi viis protsenti aastas. Kui kommertsintressimäär on kõrgem kui viis protsenti aastas, tasub riik krediidiasutusele kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt tasutava intressimäära vahe summa käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingus sätestatud tingimustel.»; 4) paragrahv 362 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 362. Riigitagatise rakendamine (1) Kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõikes 1 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. (2) Kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. (3) Riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt maksab laenusaaja või tema käendaja riigile intressi viis protsenti aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. (4) Laenusaaja või tema käendaja põhjendatud taotlusel võib riik krediidiasutusele tasutud summa ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud intressi sissenõudmisel kohaldada maksegraafikut. (5) Laenusaaja surma korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmisest laenusaaja pärijatelt või tema käendajatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses. (51) Laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub krediidiasutus õppelaenulepingust tulenevate kohustuste, mis on tekkinud enne laenusaaja 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamist, täitmise nõudmisest laenusaajalt või tema käendajatelt laenule antud riigitagatise ulatuses ning krediidiasutusel tekib õigus nõuda riigilt laenusaaja kohustuse täitmist nimetatud ulatuses. (6) Laenusaaja surma või 80–100-protsendiliselt püsivalt töövõimetuks tunnistamise korral loobub riik käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõudeõigusest. (7) Kui riigi tagatud õppelaenu väljastamisel või sissenõudmisel ei ole krediidiasutus järginud õppelaenu väljastamisele või sissenõudmisele käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimusi, on riigil õigus keelduda riigitagatise rakendamisest.»; 5) paragrahvi 363 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Õppelaenu andmise korraldamise lepingu kohustuslikud tingimused on: 1) õppelaenu andmise tingimused ja kord; 2) riigitagatise rakendamise tingimused ja kord; 3) kommertsintressimäära ja laenusaaja poolt krediidiasutusele tasutava intressimäära vahe tasumise tingimused ja kord; 4) õppelaenulepingu tüüpvorm; 5) õppelaenu käenduslepingu tüüpvorm; 6) krediidiasutuse ja riigi vastastikune informeerimiskohustus; 7) poolte vastutus.»; 6) paragrahvi 364 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid käesoleva seaduse § 361 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses samas lõikes määratud õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud ulatuses. (2) Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma: 1) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus või laenusaaja lõpetas õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates kahekordse nominaalse õppeaja jooksul; 2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. (3) Kui laenusaaja on 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist või õpingute lõpetamist jätkanud õpinguid käesoleva seaduse § 36 1 lõikes 1 nimetatud õppeasutuses samas lõikes määratud õppevormis, kohustub ta kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates perioodi jooksul, mis saadakse, kui liidetakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut järgides arvestatud perioodid, kuid mitte pikema kui 20-aastase perioodi jooksul. (4) Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi tasumine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise ajaks ja kuni kolmeaastase lapse ühele vanemale lapsehoolduspuhkuse ajaks kolmeks aastaks pärast lapse sündi laenusaaja vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub laenusaaja intressi tasumise peatumise ajal krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses käesoleva seaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel.» § 2. Seaduse jõustumine ja rakendamine (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. (2) Eesti Vabariigi haridusseaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuste vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingud muudetakse ja viiakse vastavusse käesolevas seaduses sätestatud muudatustega 2003. aasta 1. juuliks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise päevast kuni 2003. aasta 31. augustini loetakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 363 lõike 2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitud õppelaenu andmise korraldamise lepingutes riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimääraks õppelaenu summalt viis protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Riigikogu esimees Ene ERGMA