Teksti suurus:

Raseduskatkestusandmekogu asutamine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.07.2003
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2015
Avaldamismärge:

Raseduskatkestusandmekogu asutamine

Vastu võetud 02.06.1999 nr 43
RTL 1999, 102, 1263
jõustumine 25.06.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.08.1999/56 RTL 1999, 123, 1697 03.09.1999
19.12.2001/136 RTL 2001, 138, 2046 01.01.2002
17.06.2003/84 RTL 2003, 77, 1115 05.07.2003

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RT I 1998, 107, 1766) paragrahvi 15 ja paragrahvi 17 lõike 1 ning andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) paragrahvi 39 lõike 1 alusel määran:

1. Asutada Sotsiaalministeeriumi andmekogu nimega raseduskatkestusandmekogu.

11. Nimetada raseduskatkestusandmekogu volitatud töötlejaks Tervise Arengu Instituut.
[RTL 2003, 77, 1115 - jõust. 05.07.2003]

2. Kinnitada raseduskatkestusandmekogu pidamise põhimäärus (juurde lisatud).

3. Kinnitada andmete registreerimiskaardi vorm ja täitmise juhend (juurde lisatud).
[Kehtetu vormi osas – RTL 1999, 123, 1697 - jõust. 03.09.1999]

4. Kõikidel tervishoiuasutustel ja eraarstidel, kus toimub kas raseduse katkestamine või katkenud rasedusega naistele arstiabi osutamine, esitada raseduskatkestusandmekogusse registreerimiskaardil ettenähtud andmed tagasiulatuvalt alates 6. novembrist 1998. a.

5. Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudil kui raseduskatkestusandmekogu volitatud töötlejal korraldada abordikaartidega senikogutud kasutatavate andmete ülekandmine raseduskatkestusandmekogusse.

 

Kinnitatud
sotsiaalministri
2. juuni 1999. a
määrusega nr 43



RASEDUSKATKESTUSANDMEKOGU PIDAMISE PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED 

1. Raseduskatkestusandmekogu (edaspidi andmekogu) pidamise eesmärk on kõikides riigi-, munitsipaal- ja eratervishoiuasutustes (edaspidi tervishoiuasutus) toimunud raseduskatkestuste registreerimine ja arvestuse korraldamine ning perepoliitika väljatöötamiseks vastava meditsiiniandmekogu pidamine, täitmaks raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse paragrahvides 16, 17 ja 18, rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128) § 3 punktides 2, 3 ja 4, §-des 5 ja 6, § 8 lõike 1 punktides 1, 2, 6 ja 8 ja §-s 14 ning Sotsiaalministeeriumi põhimääruses toodud ülesandeid.
[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]

2. Andmekogu ametlik nimi on raseduskatkestusandmekogu (inglise keeles Estonian Abortion Registry).

3. Andmekogu peetakse infotehnoloogilise ühetasandilise andmebaasina.

II. ANDMEKOGU PIDAMISE KORD 

4. Andmekogusse kantakse alljärgnevad andmed:

1) tervishoiuasutuse/eraarsti andmed:
- tervishoiuasutuse kood / eraarsti litsentsi number;
- registreerimiskaardi number;
- naise tervishoiuasutusse saabumise ja sealt lahkumise kuupäev;



2) andmed raseda kohta:


[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]

- isikukoodi seitse esimest kohta (isikukoodi puudumisel sünniaeg);
 - rahvus;
- elukoht (ainult valla, linna või alevi täpsusega);
 - tavategevusala;
- haridus;
- perekonnaseis (sh abielu registreerimise või vabaabielu alustamise aeg);

3) varasemate sünnituste ja abortlõppega raseduste andmed:
- varasemate sünnituste arv (nii elus- kui surnultsünniga);
- varasemate abortlõppega raseduste arv;
- eelmise sünnituse kuupäev;
- eelmise abordi aeg ja liik;



4) andmed käesoleva abordi kohta:
- viimase menstruatsiooni algus;
- raseduskestus;
- vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud rasestumisvastased vahendid;
- abordi teostamise aeg;
- abordi liik;
- abordi meetod;
- valutustamine;
- terapeutilise abordi näidustus;
- abordi tüsistused;
- raviarsti nimi, arstikood ja allkiri.

5. Andmekogusse kantakse andmed registreerimiskaardilt (vt lisa 1). Kaart täidetakse iga raseduse katkemise või katkestamise korral (v.a emakaväline rasedus). Kaardivormi ning kogumisele ja töötlemisele kuuluvate andmete koosseisu kehtestab sotsiaalminister.

6. Andmete esitajad on rasedusi katkestavad ja katkenud rasedusega naistele arstiabi osutavad kõik Eesti tervishoiuasutused ja eraarstid.

7. Andmete esitajad edastavad täidetud registreerimiskaardid kuude kaupa andmekogusse nii, et eelneva kuu kaardid laekuvad hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks.

8. Andmekogu volitatud töötleja tagab, et andmekogu on organisatsiooni-, tark- ja riistvarameetmetega kaitstud andmete loata töötlemise, sealhulgas kasutamise, hävitamise ja muutmise eest.

9. Andmekogu volitatud töötleja rakendab andmekogu kaitsmiseks sellised meetmed, et on välditud:
- kõrvaliste/kolmandate isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele;
 - andmekandjate omavoliline lugemine, kopeerimine ja nende muutmine või kaasaviimine;
- andmetöötlussüsteemi omavoliline kasutamine andmete edastamiseks andmesidevahendite abil;
- andmesaajate juurdepääs neile mittelubatud (väljaandmiseks ja kasutamiseks mitteettenähtud) andmetele;
- andmete töötlemine mittesihipäraselt (mitte tööülesannete kohaselt);
- andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transpordil andmete omavoliline lugemine, kopeerimine, muutmine ning kustutamine.

10. Andmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse andmebaasis kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni.
[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]

11. Andmekogu volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajatele järelepärimisi, kui andmed on jäetud andmata või vajavad täpsustamist.

12. Ebaõigete andmete ilmsikstulekul parandab andmekogu volitatud töötleja kohe vea.

13. Andmed kustutatakse andmekogust, kui andmed raseduskatkestuse kohta on andmekogusse kantud ebaõigete dokumentide alusel või vigade tõttu kande tegemisel.

14. Andmekogu andmeid (sh registreerimiskaarte algdokumendina) säilitatakse 50 aastat, mille järel antakse nad seadustes sätestatu kohaselt arhiivi.

III. ANDMETE VÄLJASTAMISE KORD 

15. Andmekogusse kantud andmed on avalikud, kui seadustest ei tulene teisiti.
[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]

16. [Kehtetu - RTL 2001, 138, 2046 – jõust. 01.01.2002]

17. Andmekogusse kantud andmetele ja andmete alusdokumentidele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas avaliku teabe seaduse ja andmekogude seadusega.
[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]

18. [Kehtetu – RTL 2001, 138, 2046 – jõust. 01.01.2002]

19. Andmekogust väljastatud andmeid on lubatud kasutada vaid seaduses või selle alusel antud õigusaktis ettenähtud korras, asutustel vaid seadusega ja selle alusel antud õigusaktiga pandud ülesande täitmiseks.
[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]

20. [Kehtetu – RTL 2001, 138, 2046 – jõust. 01.01.2002]

21. Andmekogu volitatud töötleja peab arvestust, kellelt, millal ja millised andmed on saadud ning kellele, millal ja millised andmed on väljastatud.

IV. ANDMEKOGU PIDAMISE ÜLE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD 

22. Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad andmekogu vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele.

23. Andmekogu üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda andmekogusse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed, ning saada teavet andmete andmekogust väljastamise ja kasutamise kohta.

24. Andmekogu pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on andmekogu volitatud töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvet teostanud isikute ettekirjutustes kajastatud puudused nende määratud tähtajaks.

V. ANDMEKOGU FINANTSEERIMISE KORD 

25. Andmekogu pidamist finantseeritakse riigieelarvest andmekogu vastutava töötleja vahenditest, mis on näidatud informaatikakulude eelarvereal.

VI. ANDMEKOGU LIKVIDEERIMISE KORD 

26. Andmekogu likvideeritakse või korraldatakse ümber seadustes ettenähtud korras.

Andmekogu likvideerimise otsustab Sotsiaalministeerium.

27. Andmekogu likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse, arhiveerimine, kuulumine hävitamisele ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.

28. Andmete üleandmine toimub andmekogu volitatud töötleja poolt vastutava töötleja vastutusel ning riikliku andmekaitse järelevalveasutuse ja Riigikantselei riigi infosüsteemide osakonna volitatud ametiisiku juuresolekul.

Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse vastav akt.

 

Kinnitatud
sotsiaalministri
2. juuni 1999. a
määrusega nr 43

RASEDUSKATKESTUSANDMEKOGU REGISTREERIMISKAARDI TÄITMISE JUHEND

Raseduskatkestusandmekogu andmete registreerimiskaart (edaspidi abordikaart) on kaheleheküljeline dokument, mille esimene lehekülg omab isekopeeruvat koopialehekülge (vt lisa).

Andmekogusse saadetaval isekopeeruval leheküljel on kaetud raseda isikukoodi neli viimast numbrikohta ning ees- ja perekonnanime ala.

Abordikaardi täidab raviarst, kusjuures isekopeeruvale leheküljele, mis esitatakse raseduskatkestuse andmekogu volitatud töötlejale, raseda nimi ei jäädvustu.

Nõuetele vastavalt täidetud ühe kuu abordikaardid edastatakse ettenähtud turvanõudeid järgides raseduskatkestusandmekogu volitatud töötleja kätte hiljemalt järgmise kuu 15. kuupäevaks.

Isikuandmed kantakse abordikaardile abivajaja ütluse või vastavasisuliste dokumentide alusel.

Abordikaardi täitmise eest vastutab tervishoiuasutuse vastava osakonna juhataja/esimees. Registreerimiskaardile kantud andmete õigsuse eest vastutab abordikaardi täitja.

Abordikaardi täitmine on kohustuslik kõikidel tervishoiuasutustel ja eraarstidel, kes tegelevad raseduse katkestamisel või katkenud rasedusega naistele arstiabi osutamisega, ja kõikide abordiliikide korral (v.a emakaväline rasedus).

Abordikaardi täitmisel tehakse üldjuhul vastavasse kasti kas rist või kirjutatakse andmed numbri või tekstina.

Raseduse katkemise või katkestamise kohta kogutakse järgmisi andmeid:

1. Tervishoiuasutus

Märgitakse tervishoiuasutuse kood, eraarst märgib litsentsi numbri.

2. Kaardi number

Märgitakse haigusloo number.

3. Isikukood/sünniaeg

Eesti kodaniku isikukoodi puudumisel märgitakse sünniaeg (aasta kaks viimast numbrit, kuu ja kuupäev).

Välisriigi kodaniku isikukoodi ei märgita, neil märgitakse sünniaeg.

4. Rahvus

Märgitakse enesemääratluse järgi sõnades, soovitavalt trükitähtedega.

5. Nimi

Märgitakse trükitähtedega ees- ja perekonnanimi/-nimed.

6. Elukoht

Märgitakse alaline/püsielukoht (valla/alevi/linna ja maakonna täpsusega). Abordikaardile märgitakse tegelik püsielukoht ka siis, kui naise passi on kirjutatud teine aadress.

Välisriikides alaliselt elava isiku kohta täidetakse küsimuse kõik osised.

7. Tavategevusala

Töötav on isik, kellel on seaduslik rahasissetulekut andev tegevus sõltumata tegevuse vormist (palgatöötaja, ettevõtja, talunik, individuaaltöötaja, vabakutseline jne).

Töötu on isik, kes on ilma igasuguse elatist andva tööta, otsib tööd ning on valmis töö saamisel kohe täisajaga tööle asuma.

Ajateenija on sõjaväes või sellega võrdsustatud asendusteenistuses viibiv isik.

Kinnipeetav on vabaduskaotuskaristust kandev isik.

(Üli)õpilane on kehtestatud haridussüsteemis nn pidevõppija sõltumata õppevormist, ka õppepraktikal viibija. Täiend- või ümberõppe puhul tuleb lähtuda õppimisele eelnenud seisundist.

Kui õppija elatus põhiosas õpingute kõrval tehtavast tööst (nt töötas ja õppis õhtukoolis), loetakse ta töötavaks.

Pensionär on pensioni saav isik, välja arvatud invaliidsuspensioni saav isik. Kui pensionär saab oma põhielatise tööst, on ta töötav isik.

Töövõimetu on invaliidsuspensioni saav isik. Kui niisugune isik saab oma põhielatise tööst, on ta töötav isik.

Kodused on koduperenaised, lapsehoolduspuhkusel viibivad emad, ka samal põhjusel akadeemilisel puhkusel olevad emad (kuni kolmeaastane vahe eelmise lapse sünnist). Juhul kui naine on läinud enne kolme aasta möödumist tööle või teeb lepingulist tööd, on ta töötav isik.

Mitme ameti või tegevusala üheaegsel esinemisel (nt mitmel töökohal töötajad, töötav üliõpilane, väikese töötunniarvuga töötav pensionär), kirjutatakse isiku enda hinnangust lähtuv peamine amet/tegevusala.

Töötava isiku kohta kirjutatakse sõnadega tema amet: st töö, mida isik teeb (mitte töökoht).

Üldnimetus (nagu direktor, teadur, insener, juhataja, meister, operaator, laborant, inspektor, kontrolör, brigadir, tööline, teenistuja, assistent) ei ole piisav, vaja on piiritleda tehtava töö sisu.

Näiteks inseneri asemel tuleks kirjutada eletroonikainsener või töökaitseinsener; teaduri asemel keemik, füüsik, bioloog, botaanik või geograaf; meistri asemel mis ala meister või hoopis kutsekooli meister; operaatori asemel kas arvutioperaator või hoopis tehases või kaevanduses töötav operaator; laborandi asemel kas keemia- ja füüsikalaborant või meditsiiniasutuse laborant; inspektori asemel kas ohutustehnika-, hinna-, tolli- või politseiinspektor; kontrolöri asemel pileti- või kvaliteedikontrolör.

Mittetöötava isiku puhul tehakse vastavasse kasti ainult rist.

8. Haridus

Märgitakse omandatud kõrgeim lõpetatud haridusaste.

Algharidus või vähem märgitakse isikutel, kellel puudub põhiharidus.

Põhiharidus märgitakse isikutel, kellel puudub keskharidus, kuid kes on lõpetanud vähemalt 7-9 klassi.

Keskharidus märgitakse keskkooli, kutsekeskkooli, gümnaasiumi, reaalkooli, kommertskooli või muu üldkeskharidust andva õppeasutuse lõpetanutele.

Keskeriharidus märgitakse tehnikumi, pedagoogika-, meditsiini-, muusikakooli või muu keskeriõppeasutuse lõpetanutel.

Rakenduskõrgharidus ehk esimese astme kõrgharidus märgitakse rakenduskõrgkooli lõpetanutel ja isikutel, kes omandasid kõrgemas õppeasutuses esimese astme kõrghariduse (ei omandanud magistrikraadi).

Ülikooliharidus ehk teise astme kõrgharidus märgitakse kõrgema õppeasutuse lõpetanutel, kes on saanud diplomeeritud spetsialisti, magistri või doktori diplomi. Eestis loetakse ajavahemikul 1944-1992 kõrgkooli lõpetanud diplomeeritud spetsialistid ülikooliharidusega isikuteks.

9. Perekonnaseis

Märgitakse perekonnaseis viie variandi alusel.

Registreeritud abielus on isik, kes on ametlikult registreeritud abielus, mis on seadusjõuline ega ole lõppenud abikaasa surmaga, abielulahutusega või muul viisil. Isik on registreeritud abielus olev ka siis, kui ta enam abikaasaga tegelikult koos ei ela, kusjuures abielulahutus on vormistamata.

Registreeritud abielu puhul märgitakse ka selle sõlmimise aeg - päev, kuu ja aasta kaks viimast numbrit; vabaabielu korral märgitakse ka selle algus - kuu ja aasta kaks viimast numbrit.

Vabaabielu olemasolu märgitakse naise enesemääratluse kohaselt.

10. Varasemate sünnituste arv

Sisaldab kõiki sünnitusi, nii elus- kui surnultsünniga lõppenuid kokku.

Kui varasemate sünnituste arv on mingil põhjusel teadmata, märgitakse vastavatesse kastidesse 99.

11. Varasemate abortlõppega raseduste arv

Sisaldab kõiki abortlõppega rasedusi kokku. Tähistused RHK-10 (rahvusvahelise haiguste klassifikaatori) klassi O alusel vastavalt:
 - spontaanabort - koodtähis 03;
- legaalne abort (raseduse katkestamine naise soovil kuni 12. rasedusnädalani, ka miniabort) - 04;
 - terapeutiline abort (st raseduse katkestamine meditsiininäidustustel) - 04;
 - emakaväline rasedus - 00;
- muu abort - vastavalt kas 01 või 02 või 05 või 06.

Kui varasemate abortlõppega raseduste arv ei ole teada, märgitakse kasti 99.

12. Eelmise sünnituse kuupäev

Märgitakse päev, kuu ja aasta.

13. Eelmise abordi aeg ja liik

Abordi aeg - märgitakse kuu ja aasta.

Abordi liik märgitakse ristiga vastavas kastis.

14. Viimase menstruatsiooni algus

Märgitakse päev, kuu ja aasta.

15. Raseduskestus

Märgitakse raseduskestus (st täpseim määratud raseduskestus, mõõdetuna alates viimase normaalse menstruaalperioodi esimesest päevast või ultrahelidiagnostika abil) täisnädalates.

16. Vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud RVV

Märgitakse vahetult enne käesolevat rasedust kasutatud rasestumisvastane vahend (RVV), st millist vahendit kasutades rasestuti. Vastavasse kasti märgitakse rist.

Tähistused: OK - oraalne kontratseptsioon, ESV - emakasisene vahend.

17. Abordi teostamise aeg

Märgitakse päev, kuu, aasta ning tund ja minut.

18. Abordi liik

Märgitakse rist vastavasse kasti.

Tähistuste selgitus:
- legaalne abort - raseduse katkestamine naise soovil kuni 12. rasedusnädalani (v.a miniabort, mis märgitakse oma kasti);
- miniabort - legaalne abort, menstruatsioonipeetus kuni 20 päeva;
- terapeutiline abort - raseduse katkestamine meditsiininäidustustel;
- kriminaalne abort - raseduse ebaseaduslik katkestamine.

19. Abordi meetod

Märgitakse rist vastavasse kasti.

Tähistuste selgitus:
- medikamentoosne induktsioon - intraamniaalne instillatsioon või induktsioon spetsiaalsete medikamentidega (nt prostaglandiinid);
- antiprogesteroon ehk mifepristoon ehk RU 486.

20. Valutustamine

Märgitakse rist vastavasse kasti.

21. Terapeutilise abordi näidustus

Märgitakse terapeutilise abordi näidustuse diagnoos sõnadega ja selle kood RHK-10 alusel.

22. Abordi tüsistused

Märgitakse 24 tunni jooksul tekkinud aborditüsistuste andmete kohta rist vastavasse kasti.

23. Raviarst

Märgitakse raviarsti ees- ja perekonnanimi (loetavalt), arstikood ja allkiri.

Abordikaartide saadetise kaaskirja andmestik

 

Tervishoiuasutus/eraarst

 

Litsentsi number/kood

 

Aasta ja kuu

 

Abordikaartide arv

 

Kuupäev

 

Allkiri



Lisa Sotsiaalministri 02. juuni 1999.a määruse nr 23 juurde
[RTL 2001, 138, 2046 - jõust. 01.01.2002]