Teksti suurus:

Võru linna hallatavate koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamine aastateks 2003-2006

Väljaandja:Võru Linnavalitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2003, 95, 1850

Võru linna hallatavate koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamine aastateks 2003-2006

Vastu võetud 17.06.2003 nr 5

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3, Võru Linnavolikogu 13. märtsi 2002. a määrusega nr 51 kinnitatud «Võru linna arengukava aastani 2010» ja Võru Linnavolikogu 13. märtsi 2002. a otsuse nr 278 «Võru linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord», Võru Linnavalitsus korraldab:

1. Kinnitada Võru linna hallatavate koolieelsete lasteasutuste arengukavad aastateks 2003–2006 järgmiselt:

1.1. Võru Lasteaia «Sõleke» arengukava vastavalt lisale 1;

1.2. Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava vastavalt lisale 2;

1.3. Võru Lasteaia «Päkapikk» arengukava vastavalt lisale 3;

1.4. Võru Lasteaia «Punamütsike» arengukava vastavalt lisale 4.

2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a.

Linnapea Ando HAGEL

Linnasekretär Külli KALDVEE

Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a
määruse nr 5

lisa 1

VÕRU LASTEAIA «SÕLEKE» ARENGUKAVA 2003–2006

I. ÜLDOSA

1.1. SISSEJUHATUS

Haridusasutused, koolieelsed lasteasutused sealhulgas, ei saa jääda ühiskonna muudes sektorites toimuva arengu kõrvaltvaatajaks, vaid peavad olema kesksed osalejad ja isegi eestvedajad.

Muutused koolieelsete lasteasutuste tegevuses on seotud muutustega ühiskonnas, nagu ka koolieelsete lasteasutuste areng, on seotud ühiskonna arenguga.

Kaasaegses mõtteviisis on koolieelsete lasteasutuste kvaliteedi mõiste käsitlemisel kesksel kohal kliendi soovid. Järjest rohkem tugevneb surve nõudmiste osas lapsevanemate poolt lasteaiale ja järjest enam määratlevad lapsevanemad ennast kliendina. Kliendi suhe lasteaiaga on teistsugune, kui see on muudes teenindusasutustes. Lasteaed teostab talle ühiskonna poolt määratud kasvatusülesannet ja seetõttu ei saa siin klient olla alati kuningas.

Lapsevanemate teadlikkuse tõus ehk lootused lasteasutustele nõuavad lasteaia personalilt ametioskusi, mis seab personali ette uusi väljakutseid.

Lasteasutuse arendamine nõuab personalilt pühendumist, pidevat õppimist ja lasteasutuse juhtimist personali arengu toetamiseks.

Käesolev Võru Lasteaia «Sõleke» arengukava on konkreetne abivahend lasteaia edasise arengu tagamiseks. Nime poolest on arengukava jätk eelmisele, kuid loodud hoopis uutel alustel, võttes aluseks uuenenud nõudmisi ja arusaamu, järgides siiski lasteaias tehtava töö järjepidevust.

Arengukava saab olema aluseks iga õppeaasta üldtööplaani koostamisel.

Arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest ja Võru linna arengukavast.

1.2. ÜLEVAADE AJALOOST

Võru Lasteaed «Sõleke» asub Võru linnas Olevi tn 29. Hoone võeti vastu 29. detsembril 1983. aastal. Maja on projekteeritud 12-rühmalisena 280 lapse jaoks arvestusega 4 sõimerühma ja 8 aiarühma. Esimesed rühmad alustasid tööd 23. juulil 1984. a.

Tollal nimetati lasteaeda Võru Linna II Lastepäevakodu.

Aastatel 1990–1993 töötas lasteaias 2 rühma vene rahvusest lastele ja nendel aastatel asus lastepäevakodu ruumides ka 1–2 kooliklassi.

Lasteaiale leiti nimi «Sõleke» konkursi teel. Nime Võru Lasteaed «Sõleke» kannab maja 2000. aasta algusest.

Maja eripära on algusest peale olnud rahvuslikkus: igapäevatöös toetutakse rahvakalendri tähtpäevadele, rahvakommetele ja üle 10 aasta on siin tegutsenud laste folkloorirühm.

Kuna muusika- ja liikumistegevusteks on projekti järgi planeeritud üks saal, siis peeti vajalikuks 1995. aastal teha ühest rühmaruumist muusikatuba koos vanavara toaga.

2002/2003. õppeaastast jätkab endises vanavara toas tööd logopeed, kellel siiani päris oma tööruumi ei olnudki.

Alates 1. juunist 2001. a liideti lasteaiaga «Sõleke» Võru Lasteaed-Varjupaik «Jussike».

Käesoleval 2002/2003. õppeaastal töötab maja 11-rühmalisena: 2 tavalist sõimerühma 2–3-aastastele ja 1 kohanemisrühm veidi üle aasta vanustele lastele, kes 2-aastaseks saades ja lasteaia päevarežiimiga kohanedes tavasõimerühma edasi lähevad, ning 8 aiarühma.

2002/2003. õppeaastal on 3 koolirühma, mille lõpetades läheb meilt eeldatavasti 67 last kooli.

1.3. TÖÖ ARENGUKAVA LOOMISEL

27.02.2002 – SWOT-analüüs kogu lasteaia personalile. Kohal oli 51 töötajat ja analüüsisime lasteaia tugevusi ja nõrkusi.

Märts 2002 – moodustati majasisene majanduskomisjon, kelle ülesanne on fikseerida majanduslike hetkevalupunktide kõrval ka tulevikus lahendamist vajavad majanduslikud probleemid. Komisjoni töö ei täitnud lootusi ja septembris 2002 kuulutati majanduskomisjoni idee läbikukkunuks.

12.03.2002 – arutati hoolekogus SWOT-analüüsi käigus selgunud tugevusi ja nõrkusi.

02.04.2002 – osalesid nelja lasteaia töötajad OÜ Merlecons ja KO 8-tunnisel koolitusel «Arengukava koostamine».

August 2002 – väikeste arengukava töögruppide koosolekud.

20.08.2002 – Arengukava päev väljasõiduga Järvere mõisa. Osales 42 lasteaiatöötajat. Korraldati uus SWOT, lisandus ohtude ja võimaluste leidmine.

04.10.2002 – juhataja käskkiri nr 26-T arengukava 2002–2005 kinnitamise kohta.

1.4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Käesolevat arengukava analüüsitakse ja täiendatakse iga õppeaasta alguses toimival arengukava päeval. Muudatused ja uuendused esitatakse linnavalitsusele iga aasta 1. novembriks. Arengukava kinnitab, muudab ja täiendab Võru Linnavalitsus.

II. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

2.1. HOONE JA MAJANDUSTEGEVUS
asukoht: Olevi 29, Võru linn
kinnistu suurus: 9492 m2
hoone pindala: 2018,3 m2

Maja töötab 19ndat aastat ja on 1980ndate aastate võimalustest lähtuvalt suhteliselt kehva ehituse kvaliteediga püsinud mõningate suuremate kulutuste tegemise abil töökorras. Tänapäeva nõuetele hoone ja selle ümbrus ei vasta.

Suuremad tööd, mis on tehtud maja seisukorra parandamiseks:
1) maja toestamine vajumise peatamiseks

  1984. a B-korpus 70 000 krooni
  1985. a A-korpus 70 000 krooni

2) katuse remont
  1996. a A-korpus 100 000 krooni
  1997. a B-korpus 100 000 krooni
  1998. a C-korpus 130 708 krooni

3) köögi ventilatsiooni kaasajastamine
  1986. a   14 000 krooni

4) elektrisüsteemi väljavahetamine köögis
  1998. a   64 292 krooni

5) välisuste vahetamine
  2000. a A-korpus 2 ust   34 000 krooni
  2001. a B-korpus 2 ust   34 000 krooni
  2002. a peauks   34 000 krooni

6) köögipõranda vahetamine (EURO-nõuded)
  2002. a   20 000 krooni

7) vee-, kanalisatsiooni- ja vihmavee äravoolu torustiku vahetamine koos 2 rühma tualettruumide remondiga
  2002. a 110 000 krooni (linnavalitsuse reservfondist)

Projektijärgselt on igale rühmale arvestatud kaks ruumi päevategevusteks, (kaasa arvatud toitlustamiseks ja magamiseks). Ruumid on avarad ja meeldivad.

Rühmaruumide pindala (keskmiselt): magamistuba 47,9 m2
  mängutuba 47,4 m2
  tualettruum 14,1 m2
  garderoob 15,3 m2

Tava-sõimerühmadel on kasutada lisaks ruum pindalaga 39,1 m2, mis on saadud vastavalt kohanemisrühma (külgneb III sõimerühmaga) arvelt, ja muusikaruumi (külgneb I rühmaga) arvelt.

Ruumide kõrgus 3,05 m.

Sanitaarremonti on tehtud rühmades vastavalt vajadusele kõige valusamaid kitsaskohti likvideerides.

2.1.1. Majanduslikud probleemid

Tulenevalt maja ehitamise ajast ja tolleaegsest kvaliteedist vajavad esile toomist järgmised majanduslikud probleemid:
1) lasteaia hoone vajab eksperthinnangut tulenevalt maja vajumisest ja ehitamise ajast;
2) kapitaalmahutused: akende väljavahetamine; fassaad; trepid; vee- ja kanalisatsioonisüsteemi kapitaalremont – vastavalt ekspertide soovitatud tööde järjekorrale;
3) õueala uuendamine: piirete viimine vastavusse maakatastrisse kantuga; spordi- ja mänguväljaku väljaehitamine (maastik, haljastus). Õue- ja spordivahendite muretsemine ei ole niivõrd majanduslik probleem, kuivõrd oluline maja atraktiivsuse tõstmiseks ja laste seisukohalt.

Tabel 1. Eelarvelised vahendid majandustegevuseks kolmel eelneval aastal

  Kokku KOV Omavahendite eelarve Majanduskulu eelarvest Omavahendite osa majanduskulus Riigi toetus Investeeringud Pearaha
2000 3 041 392 586 040    130 800   83 000 20 579   10 500
2001 3 203 078 498 200    120 300   90 500 26 300   10 500
2002 3 833 591 688 611    891 666 132 646 27 910 110 000 11 000
2003 4 486 389 714 565 1 646 316 714 565 27 700   12 000

2.2. PERSONAL

2.2.1. Koosseis

Tabel 2 Kinnitatud
Võru Linnavalitsuse poolt 1. jaanuaril 2003. a
Ametikoha nimetus Ametikohtade arv
Juhataja 1,0
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 1,0
Juhataja asetäitja majandusalal 1,0
Lasteaiaõpetaja 22,0  
Muusikaõpetaja   1,25
Liikumisõpetaja   1,25
Logopeed 0,5
Tervishoiutöötaja 1,0
Infojuht 0,5
Lasteaiaõpetaja abi 11     
Kunstnik 0,5
Peakokk 1,0
Kokk 1,5
Abitööline 1,0
Laohoidja 0,5
Koristaja 1,0
Aednik 1,0
Remonditööline 1,0
Valvur   0,25
Kokku ametikohti 48,25

2.2.2. Juhtimisstruktuur

Vt lisa A

2.2.3. Pedagoogid hariduse järgi

Tabel 3. Pedagoogid hariduse järgi (juuni 2003)

Pedagoog Kokku Bakalaureus Kutse-kõrg Keskeri Muu + 320 Muu + 160 Kutseta
Juhataja   1 1          
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal
  1
   
  1
     
Õpetaja 21 5 3   8 3   2
Muusikaõpetaja   2 1     1      
Liikumisõpetaja   1   1        
Logopeed   1 1          
KOKKU 27 8 4 10 3   2

Kuigi rühmade arv on 11, õpetajaid on kokku 21, kuna kohanemisrühmas on tööl üks õpetaja ja õpetaja abi.

2.2.4. Pedagoogid kvalifikatsiooni järgi

Tabel 4. Pedagoogid kvalifikatsiooni järgi (september 2002)

Pedagoog Kokku Nooremõpetaja Õpetaja Vanemõpetaja Kvalifikatsioonita
Juhataja   1     1    
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal
  1
 
  1
   
Õpetaja 21 2 16 1 2
muusikaõpetaja   2     1 1  
liikumisõpetaja   1     1  
logopeed   1     1    
KOKKU 27 2 20 3 2

Seisuga september 2002 on kvalifikatsioonita 2 lasteaiaõpetajat, kellest üks töötab põhikohal ja ühe õpetajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping üheks aastaks. Mõlemad õpetajad omandavad erialast kutsekõrgharidust TPÜ Rakvere Kolledžis.

Pedagoogid on tublid ja edasipüüdlikud. Areng toimub kahes suunas: üks osa pedagooge otsib oma teed ja soovib iga hinna eest eristuda, rutiini vältida ja on valmis selle nimel loobuma planeerimisest ning otsib alternatiive. Teine osa võtab töö aluseks ette antud eeskirjad, normatiivid jne, soovides stabiilsust ja kindlust ning tehes nii oma igapäevast head tööd.

2.2.5. Personal vanuse järgi

Tabel 5. Personal vanuse järgi (september 2002)

Amet Ametikohti/töötajaid Alla 25 25–29 30–39 40–49 50–56 Üle 57
Pedagoogid  
Juhataja 1       1      
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 1   1        
Rühmaõpetaja 22 / 21   2 14   4 1  
Liikumisõpetaja 1,25 / 1       1      
Muusikaõpetaja 1,25 / 2         1 1  
Logopeed 0,5       1      
KOKKU 27 / 27 3 17   5 2  
Õpetaja abid 11 1 1   4   4 1  
Teenindav personal  
Infojuht 0,5 / 1 1          
Meditsiiniõde 1         1    
Kunstnik 0,5 / 1         1    
Majandusjuhataja 1         1    
Remonditööline 1         1  
Aednik 1           1
Peakokk 1         1    
Kokk 1,5 / 2         1 1  
Abitööline 1 / 2         1 1  
Laohoidja 0,5 / 1         1  
KOKKU 8,5 / 11 1   6 3 1
KOKKU 47 / 49 2 4 21 15 6 1

Kokku on lasteaias «Sõleke» töötajaid 49, kes täidavad 47 ametikohta (logopeed töötab osalise tööajaga). Pensionäre tööl ei ole.

2.3. STRUKTUUR JA TÄITUVUS

2.3.1. Struktuur

Tabel 6. Võru Lasteaia «Sõleke» struktuur

Rühm  
SÕIMERÜHMAD 2001 2002 2003 2004 või 2005 või
I (2–3-aaastased) 15 16 18 18 16 18 16
III (2–3-aastased) 15 16 18 18 16 18 16
IV (1–2-aastased)   10 10 10 16 10 16
Kokku sõimerühmades   42 46 46 48 46 48
AIARÜHMAD 2001 2002 2003 2004 2005
V (6–7-aastased) koolieelikud   20   24   24   24   24
VI (6–7-aastased) koolieelikud   20   24   24   *   *
VII (6–7-aastased) koolieelikud   20   24   24   24   24
VIII   20   24   24   24  
IX (3–4-aastased)   20   24   24   24   24
X   20   24   24   24   24
XI   20   24   24   24   24
XII (3–4-aastased)   20   24   24   24   24
Kokku aiarühmades 160 192 192 192 192

* VI rühm (kõnearendusrühm) on 2003. a komplekteeritud koolieelikutega, kes on saanud eelmisel aastal koolipikendust või kes on tulnud kodust (ei ole varem lasteaias käinud) või keda on logopeed sellesse rühma soovitanud. Alates 2003/2004. õppeaastast hakkab VI rühm tööle sobitusrühmana.

Lastevanemate teadlikkuse tõus ja suurem tähelepanu laste erivajadustele (teine kõnekeel kodus) on tekitanud nõudluse ka teist liiki sobitusrühma (integratsioonirühma) järele. Seega on edaspidi kavas uurida integratsioonirühma otstarbekust ja huvigruppide (lapsevanemad, Võru Vene Gümnaasium, linnavalitsus) vajadust sellise rühma järele.

Tabel 7. Erinevate sobitusrühmade loomise eeldused ja takistavad faktorid

Sobitusrühm Loomise eeldused Takistavad faktorid
kõnearendusrühm • 2002/2003. õa kogemused
• eripedagoogilist ettevalmistust saanud
   õpetajad
• õppekava olemasolu
• lapsevanemate huvi
• pühendunud logopeedi puudumine
integratsioonirühm • vene-kodukeelega laste suur arv
   (mõnes rühmas viis last)
• paljude lapsevanemate soov panna laps
   edasi vene kooli
• kakskeelsete õpetajate olemasolu
• ei ole teada kõiki positiivseid/
   negatiivseid aspekte – tarvis uurida
  Olemasolu plussid Olemasolu miinused
kohanemisrühm • õpetajate kogemused
• lapsevanemate huvi panna laps
   varakult kollektiivi (tööle mineku tõttu)
• lapsevanemate kinnistamine meie
   lasteaia juurde
• sõimerühma laste arv väheneb
• sellesse rühma iga õpetaja ei sobi

Lapsevanemad soovivad oma lapsi järjest noorematena lasteaeda panna, mistõttu on 2–3-aastaste rühma kõige suurem tung. Lapsevanemate huvi lapse varajase kollektiivi toomise vastu on tinginud vajaduse luua kohanemisrühm, kus veidi teistsuguse päevakava ja väikese laste arvuga (10 last) käib laps kuni on lasteaia päevarežiimiga ja kollektiiviga kohanenud või kuni 2-aastaseks saamiseni ja ta on valmis tavasõime minema.

2.3.2. Täituvus

Laste kohalkäimine lasteaias on rahuldav. Puudumist mõjutavad koolivaheajad ja sügis- ning kevadkuudel esinevad haigestumised. Rohkem puuduvad lapsed sõimerühmades (I, III, IV rühm).

Tabel 8. Kohalkäimise analüüs

 

Lasteaed «Sõleke»

  Nimekirjas Keskmine puudumine kuus Puudumise
% kuus
Veebruar 213 55 26
Märts 213 71 33
Aprill 215 66 31
Keskmine 214 64 30

2.3.3. Sündimus Võru linnas

Tabel 9. Võru Linnavalitsuse andmed

Sünniaasta Võru linn
2000 124
1999 117
1998 118
1997 125
1996 149
1995 139

Lasteaiaealiste laste arvu vähenemist tulevikus ei ole märgata, seda enam, et seisuga september 2002 on sündinud laste arv 93.

2.4. LASTEAIA «SÕLEKE» ARENGUT SOOSIVAD JA TAKISTAVAD TEGURID

2.4.1. Kokkuvõte SWOT-analüüsist

Tabel 10

TUGEVUSED
• Avarad rühmaruumid
• Hea asukoht elamurajoonis
• Lastevanemate huvi lasteaiakohtade vastu
   on suur
• Riiklik koolitusraha võimaldab õpetajate
   täienduskoolitust
• Traditsioonide olemasolu
• Lootustandev juhtkond
• Tervise edenduslik suund
• Infoleht ja kodulehekülg lastevanematele
NÕRKUSED
• Meesõpetajate puudus
• Hoolekogu töö ei ole käivitunud
• Täiskoormusega logopeedi puudumine
• Õuevahendite ja -haljastuse ning spordiväljaku
   puudus
• Omaniku vähene huvi asutuse käekäigu vastu
• Metoodikate vähesus
• Väikene palk
• Maja amortiseerumine
• Maja headuse vähene tuntus väljaspool
• Majasisene infolevik ei rahulda
OHUD
• Noorte, koolist tulnud õpetajate puudus
   võib kaasa tuua kaadri vananemise
• Logopeedi piiratud töökoormus (0,5 koormust)
   ei rahulda ja võib sundida lapsevanemaid
   pöörduma mujale
• Kõrgharidusnõue (eriti tasulise hariduse
   osakaalu kasv) võib jätta tööta
• Huvi rahvuslikkuse vastu perekondades väheneb
• Koolieelikute haaramine koolide juurde
• Köögi sisseseade vananemine
• Hirm linnavalitsuse ja volikogu ebapopulaarsete
   otsuste ees
PARANDAMISE TEED
• Lasteasutuse omapära saavutamine
• Eri töövormide kaudu: «tillude» rühm;
   kõnearenduslik rühm
• Lisaressursside leidmine ruumide rentimise teel
• Õpetajatele lisatöö võimalused ringide
   käivitamisel ümbruskonna algklasside lastele
   pärastlõunati
• Tihendada koostööd koolide algklasside
   õpetajatega
• Õueala järk-järguline väljaehitamine
• Pidev enesetäiendamine
• Sponsorite otsimine, projektide kirjutamine
• Iga kuu viimane kolmapäev infokoosolekuteks +
   õpetajate infostend

III. ARENDAMISE PÕHISUUNAD

3.1. TULEVIKUVISIOON AASTANI 2010

Aastaks 2010 on Võru Lasteaed «Sõleke» parim lasteaed Võru linnas.

Eeldused:

• Üha enam räägitakse lastest ja haridusest kui iga edumeelse linnavalitsuse prioriteetidest

• Uute töökohtade loomine, linna atraktiivsuse tõus loovad eeldused noorte perede Võrru jäämiseks

• Lastevanemate teadlikkuse ja huvi kasv suunab lapsevanemaid kvalifitseeritud pedagoogide poole

• Suur õueala, asukoht korrusmajade vahel ja avarad ruumid on lasteaia «Sõleke» vankumatu eelis

• Koolitatud, missioonitundega ja arenguvõimeline personal loob eelduse selleks, et lasteaed «Sõleke» saab parimaks lasteaiaks linnas

3.1.1. Visioonist tulenevad arengueesmärgid

• Pedagoogide sihipärane koolitamine (leida igale pedagoogile tema huvidest lähtuvalt spetsialiteet, mida arendada (kõne arendus, nõustamine, integratsioon, tervisekasvatus, individuaalse õppekava koostamine jm)

• Erinevate suundade leidmine; omanäolisuse, atraktiivsuse saavutamine

• Töö erivajadustega lastega: andekate laste arendamine, muukeelsete laste integreerimine; sobitusrühma käivitamine; individuaalne õppekava igale oma eakaaslastest arengus mahajäänud lapsele jm

• Mängu- ja sportimisvõimaluste loomine õuealal

• Taotleda investeeringuid maja seisukorra parandamiseks (väljast) ja rühmaruumide seisukorra parandamiseks

• Töötada välja toimiv enesehindamise mehhanism (kõigil tasanditel)

• Suunata vanemõpetajaid linna/maakonna ühisürituste korraldamisele ja lasteaia «Sõleke» tegevuse valgustamisele ajakirjanduse jm vahendite kaudu

• Osaleda erinevates projektides ja vahendite taotluses erinevatest fondidest

3.2. VÕRU LASTEAIA «SÕLEKE» MISSIOON

Tagame igale koolieelikule kvaliteetse alushariduse.

Koolivalmiduse määravad faktorid on kodu ja alusharidus. Spetsialistid hindavad lapsi, kes ei ole tasemel alusharidust saanud 2–3 aastat keskmisest kooliminejast mahajäänuks, samal ajal võib hea kodu last 2–3 aastat keskmisest kooliminejast tublimaks koolitada. Samal ajal ei ole tervete laste võimekus kooliminekueas oluliselt erinev. Seega – kooliedukus sõltub suuresti sellest, missuguse kodu- või alushariduse laps on saanud.

3.2.1. Missioonist lähtuv õppe-kasvatustöö tegevusplaan

• Jätkata tööd õppe- ja ainekavadega

• Luua sobitusrühm kõnehälvikutele

• Jätkata võimaluste otsimist lapse sujuvaks üleminekuks kodust lasteaeda ja lasteaiast kooli

• Jätkata tervise-edenduslikku suunda, mille raames kujundada laste toitumis-, hügieeni-, liikumisharjumusi

• Tihendada koostööd Võru linna koolide algklassiõpetajatega

• Leida erinevaid võimalusi lastevanemate kaasamiseks õppe-kasvatustöösse: koostada loengute plaan (kutsuda erinevaid lektoreid)

3.3. TEGEVUSKAVAD KOLMEKS AASTAKS

Tabel 11. Sobitusrühmade loomine kui lasteaia atraktiivsust ja laste arengutingimusi parandav tegevus

Töölõik Aeg Vastutaja
Õpetajate eripedagoogikaalane väljaõpe 2002–2003 Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal
Ettepaneku tegemine linnavalitsusele jm ettevalmistavad tööd sobitusrühma loomiseks 2003 Juhataja
Selgitustöö lapsevanemate, komisjonide jne hulgas 2003 Juhataja

Lasteaia tervise-edenduslikku suunda kavandav tegevusplaan on eraldi dokument töögrupi käes.

Tabel 12. Õppe-kasvatustöö tegevusplaan aastateks 2003–2006

Töölõik Tegevus Aeg Vastutaja

1. Töö õppekava arendamisel

Õppekava toimimise analüüs 2 korda aastas Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal
Õppekava täiustamine Pidev Pedagoogid
Individuaalsete õppekavade loomine erivajadustega lastele Vajadusel Rühma pedagoogid

2. Koolivalmidus

Koostöö planeerimine koolide algklasside õpetajatega (tegevuskava) Sept–okt
2003–2006
Koolirühmade pedagoogide töörühm
Koolieelikute arengu analüüs Pidev Koolirühmade pedagoogid ja logopeed
Töö koolipikenduse taotlejatega Alates veebruarist 2003–2006 Pedagoogid
Töö koolieelikute lastevanematega, nõustamine Pidev Pedagoogid, logopeed, õppealajuhataja

3. Lapse arengu hindamine

Lapse arengu jälgimine Pidev Rühma pedagoogid
Info kogumine lapsevanematelt Pidev Rühma pedagoogid
Lapse arengu analüüs 2 korda aastas Rühma pedagoogid
Arenguvestlus 2 korda aastas Rühma pedagoogid

4. Õpi- ja kasvukeskkond

Arenguliselt sobivate õppevahendite muretsemine Pidev Pedagoogid, õppealajuhataja
Ealiselt ja arenguliselt sobivate mänguasjade muretsemine Pidev Pedagoogid, õppealajuhataja
Laste individuaalseid vajadusi, huvisid ja valikuvõimalusi pakkuva keskkonna loomine Pidev Rühmapersonal

5. Erivajadustega lapsed

Erivajaduse väljaselgitamine Sügis 2003–2006 Pedagoogid, logopeed
Individuaalse õppekava koostamine Sügis 2003–2006 Pedagoogid, logopeed, õppealajuhataja

6. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs

Pedagoogilised nõukogud Kord 2 kuu jooksul Õppealajuhataja, juhataja
Pedagoogide hindamine õppe- kasvatustöös 2 korda aastas Õppealajuhataja, hindamiskomisjon
Arenguvestlus pedagoogidega 2 korda aastas Juhataja, õppealajuhataja

3.3.2. Koolituse plaan kolmeks aastaks

Lasteaia visioonist lähtuvalt on eesmärk
• Pedagoogide sihipärane koolitamine: leida igale pedagoogile tema huvidest lähtuvalt spetsialiteet, mida arendada (kõnearendus, nõustamine, integratsioon, tervisekasvatus, individuaalse õppekava koostamine jm)

3.3.2.1. Täienduskoolitus

Tabel 13

  Pedagoog Sisu Kulud

Aasta 2003

Kaidi Järv 2*(60-t) + 1*(40-t) «Hea Algus» 3500 + asendus
Inge Järvpõld 40-t «Väikelaps lasteaias» TPÜ 1420 + lähetuskulud + asendus
Annika Ossip 2*(60-t) + 1*(40-t) «Hea Algus» 3500 + asendus
Lea Sikk 80-t «Piirkondlikud regilaulu kursused» Projekt
Hilvi Vuks 8-t «Kõnearendustöö lasteaias» (jätk) 250 krooni «Punamütsikeses»
Svetlana Orlova 8-t «Kõnearendustöö lasteaias» (jätk) 250 krooni «Punamütsikeses»
Liia Laanekivi 8-t «Kõnearendustöö lasteaias» (jätk) 250 krooni «Punamütsikeses»

Aasta 2004

Kaidi Järv 80-t täienduskoolitus + lähetuskulud + asendus
Inge Järvpõld 80-t täienduskoolitus + lähetuskulud + asendus
Annika Ossip 80-t täienduskoolitus + lähetuskulud + asendus

Aasta 2005

Viktoria Raudsep 40t täienduskoolitus  
Lea Sikk 40t täienduskoolitus  
Piia Narvik 40t täienduskoolitu  

Aasta 2006

Kersti Ots 40t täienduskoolitus  
Liia Kaabel 40t täienduskoolitus  
Lea Sikk 40t  
Kaidi Järv 40t  

3.3.2.2. Kvalifiktsioonikursused

Tabel 14

  Pedagoog Sisu Ressursid

Aasta 2003

Kaire Kõiv 160-t eelkoolipedagoogika (kui õppima ei lähe)  
Riina Ziugov 160-t eelkoolipedagoogika (kui õppima ei lähe)  
Hilvi Vuks 160-t «0–7-aastase lapse vaimse arengu diagnostika J. Strebleva järgi» TÜ 5000 + lähetus

2004

Juta Boitsov 160-t eelkoolipedagoogika  
Svetlana Orlova 160-t eripedagoogika 3200 + lähetus
2006 Liia Laanekivi 160-t eripedagoogika  

3.4. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA

Tabel 15

Töölõik Tegevus Aeg Vastutaja

Hoolekogu

Liikmete valimine Sept–okt 2003–2006 Juhataja
Ootuste sõnastamine, koostegevuse planeerimine Okt–nov 2003–2006 Juhataja, hoolekogu esimees
Hoolekogu kooskäimised vastavalt plaanile ja vajadustele nii hoolekogu enda kui juhataja initsiatiivil 2002/2003.–2005/2006. õppeaasta jooksul Juhataja, hoolekogu esimees
Lapsevanemate koolitus Loengud lapsevanematele 2 korda aastas Juhataja koos hoolekogu aktiiviga
Koostöö lapsevanematega Arenguvestlused lapsevanematega 2 korda aastas Rühmaõpetajad

Lasteaias on välja töötatud lapsevanemate nõustamise põhimõtted.

3.5. VÄLIS- JA SISEHINDAMINE

Välishindamise puhul tuleb arvestada lasteaia positsiooni. Lasteaed on ühelt poolt kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, samas peab lasteaed tagama riikliku õppekava täitmise ja riikliku järelevalve (Päästeamet, Tervisekaitseamet, Töökaitseamet) kehtestatud normide täitmise. Ülevaate lasteasutuse välis- ja sisehindamise teostajatest, meetoditest ja tulemitest annab järgmine tabel.

Tabel 16. Lasteaia sise- ja välishindamine

Hindajad Meetod Teostaja Tulem
maavalitsus inspekteerimine haridusosakond kontrollakt
töökaitse vaatlus-kontroll inspektorid kontrollakt
tervisekaitse vaatlus-kontroll inspektorid kontrollakt
päästeamet vaatlus-kontroll inspektorid kontrollakt
lasteaia hoolekogu kirjalik aruandlus lasteaia juhataja kokkuvõttev analüüs
kohalik omavalitsus kirjalik aruandlus nõunik tegevusaruanne

Käesoleval ajal tingib töötajate hindamise vajaduse ülevaate puudumine iga töötaja panusest lasteaia arengusse, tema ettevalmistusest ja ka sobivusest pedagoogi vm ametikohale.

Sisehindamissüsteem on asutuse kvaliteedi kujundamise vahend.

Sisehindamine on protsess, mis hõlmab
• info kogumist lasteasutuse sise- ja väliskeskkonnast;
• saadud info analüüsi, teavitamist tulemustest;
• eesmärkide seadmist, tegevuskava kujundamist.

Sisehindamise kaudu jälgitakse ja analüüsitakse lasteasutuse eesmärkide täitmist ning määratletakse valdkonnad ja protsessid, mis on olulised eesmärkide täitmisel.

Sisehindamise eesmärk on õigesti hinnata oma jõudu ja võimeid lasteaiale seatud eesmärgini jõudmiseks

Sisehindamine
|  
Sisekontroll Eneseanalüüs

Võru Lasteaia «Sõleke» sisehindamiskriteeriumid sätestatakse dokumendis «Võru Lasteaia «Sõleke» sisehindamise läbiviimise kord».

Sisehindamine on oluline kõikides struktuuriüksustes, kuid erilise tähelepanu all on lasteaia pedagoogid, kuna koolieelne lasteasutus on haridusasutus ja pedagoogid annavad asutusele näo.

Pedagoogide hindamisel on peamiseks lähtekohaks hinnata neid oskusi, teadmisi, hoiakuid, mis on olulised pedagoogi tööülesannete kvaliteetsel täitmisel.

Lasteaiaõpetajate hindamisel võib välja tuua tähtsamad eesmärgid:
• töösoorituse kindlaksmääramine ja hindamine (tagasiside töösooritusest, sellega seonduv lisatasude ja preemiate määramine);
• töötajate tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemine, millega kaasneb arendus- ja koolitusvajaduse väljaselgitamine, eelduste loomine eneseteostuseks;
• eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine; selguse saamine töösuhetes (juhataja kui tööandja esindaja – õpetaja kui töövõtja, ning meeskonna ootuste kooskõlastamine);
• planeerimiseks vajaliku info hankimine, reservide kindlakstegemine;
• väliskeskkonnategurite väljaselgitamine.

Hindamiskriteeriumide määramisel on prioriteediks
• koostöövalmidus,
• töösse suhtumise ja
• töö tulemuslikkuse väljaselgitamine,
• arengupotentsiaal ja
• lojaalsus.

Lisaks hinnatakse ka õpetajate isiksuseomadusi, panust lasteasutuse arengusse.

Lasteaia pedagoogide hindamine on sisehindamise kõige olulisem osa, kuid ei moodusta veel kogu süsteemi. Sisehindamissüsteemi kuulub ka juhtkonna ja muu personali, aga ka asutuse enda hindamine.

3.5.1. Sisekontroll

Tabel 17. Lasteaiaõpetajate ja õpetaja abide sisekontroll

Võtmeala Objektid Valdkond Meetodid Teostaja Aeg

Õppe-kasvatus-
tegevus

PEDAGOOGID

Tegeluste sisu ja kvaliteet Vaatlused, hindamisskaala Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal Vastavalt sisekontrolli graafikule + pisteline
Töö üldiselt Hindamisskaala Hindamiskomisjon 2 korda aastas (arenguvestluse eel)

Õpi- ja töö-
keskkond

ÕPETAJA ABI

Rühmaruumi puhtus Vaatlus, suulised parandus-
ettepanekud, kirjalik fikseerimine
Juhataja asetäitja majandusalal + tervishoiutöötaja Pisteline
Õpetajate abistamine õppe-kasvatustöös Vaatlus Juhataja asetäitjad Pisteline fikseeritud

Sisekontrolli kokkuvõtted annavad aluse töötaja tööpanuse hindamiseks ja seda võetakse arvesse preemiate ja lisatasude määramisel.

3.5.2. Enesehindamine

Tabel 18. Enesehindamine erinevates struktuuriüksustes

Hinnangu saaja Valdkond Meetodid Aeg

Pedagoog

Tagasiside lapsevanematelt Küsitlused lapsevanematele 2 korda aastas (enne arenguvestlusi)
Tagasiside lastelt Küsitlused lapsevanematele Kord aastas (enne juuni arenguvestlust)

Tervishoiutöötaja

Hinnang menüüdele Küsitlused lastele, vanematele ja rühmapersonalile (enamasti suulised) Pidev
Hinnang laste meditsiinilisele teenindamisele Tagasiside koolidelt, perearstilt, linnaarstilt Pidev
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal Tagasiside pedagoogidelt Vestlused + ankeet  
Juhataja Hinnang juhtimistegevusele Ankeet 2 korda aastas
Personal Arenguperspektiiv arenguvestlus 2 korda aastas (jaanuar ja juuni)

3.6. KOMPLEKTEERIMISPLAAN

Tabel 19. Rühmade komplekteerimise plaan aastateks 2003–2006

  2002/03 2003/04 2004/05 2005/06
Sõimerühmad (3)10+18+18 16+16+16 16+16+16 16+16+16
Aiarühmad 8×24 7×24+16 (4 log) 7×24+16 (4 log) 7×24+16 (4 log)
Kokku (eelarve) 225 225 225 225

3.7. MAJANDUSTEGEVUS

Tabel 20. Planeeritav rahaliste ressursside ühitamine vajadustega

Jrk nr Aasta Tegevus Summa Märkused

1

2003

Piirdeaed   105 m
Välisuks   20 000  
Meditsiinivahendid: nägemistahvel      3000 Kohatasu
Õuevahendid + haljastus   18 000 Õpperaha + projektid
Rühmaruumid + valgustus 100 000  

2

2004

Välisuks   20 000  
spordiväljak   50 000  
Välistrepid   50 000 B-tiib
San sõlm 100 000  

3

2005

Välisuks   20 000  
Õueala, spordiväljaku täiustamine   50 000  
Rühmaruumide remont 100 000  
4 2006      

3.8. JUHTIMINE. KOOSTÖÖ OMAVALITSUSE JA ÜLDSUSEGA
1. Uuendada pidevalt ja hoida seadusega kooskõlas lasteaia dokumentatsioon;
2. jätkata kogu personali kaasamist lasteaia juhtimistegevusse;
3. leida uusi võimalusi objektiivse tagasiside saamiseks;
4. viia ellu väljatöötatud sisehindamissüsteem; kaasata sellesse iga töötaja;
5. osaleda linnas korraldatavatel üritustel.

Lisa A

VÕRU LASTEAIA «SÕLEKE» JUHTIMISSTRUKTUUR

Linnasekretär Külli KALDVEE

Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a
määruse nr 5

lisa 2

VÕRU LASTEAIA «OKASROOSIKE» ARENGUKAVA 2003–2005

I. SISSEJUHATUS

1. Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava on dokument, mis määrab lasteasutuse arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava ning arengu kolmeks aastaks.

2. Arengukava teadvustab lasteaia hetkeseisu, saavutusi ja puudujääke.

3. Arengukava lähtub koolieelsete lasteasutuste seadusest, alushariduse vabariiklikust õppekavast, Võru linna arengukavast, lasteaia «Okasroosike» põhimäärusest.

1.1. VISIOON 2003–2005

1. Lasteaed on teenindusasutus, mis tagab laste päevahoiu, turvalisuse ja tervise.

2. Lasteaed on haridusasutus, mis tagab lapsele kvaliteetse alushariduse.

3. Lasteaed on avatud erivajadustega lastele ja võimaldab nende erivajadusele vastavat korrektsiooni.

4. Lasteaed on peret abistav ja toetav organisatsioon.

5. Lasteaial on teotahteline, kvalifitseeritud ja arenguvõimeline kollektiiv.

6. Lasteaial on oma sise- ja enesehindamise süsteem.

7. Lasteaia sise- ja väliskeskkond vastab laste, lastevanemate ja personali vajadustele.

8. Lasteaias on välja töötatud ja toimib infoliikumisesüsteem.

9. Lasteaed teeb koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega.

1.2. MISSIOON

1. Kvaliteetse päevahoiu, alushariduse omandamise võimaluse ja erinevate huvitegevuste pakkumine eelkooliealistele lastele.

2. Lastevanemate nõustamine ja perekondade toetamine.

3. Tervisliku eluviisi propageerimine ja tervislike hoiakute kujundamine.

4. Laste kooliks ettevalmistamine.

5. Laste võimalike arenguhäirete ennetamine ja korrigeerimine.

6. Laste õpetamine mängulise tegevuse ja aktiivse kogemuse kaudu.

7. Laste iseseisvuse, mõttepaindlikkuse, valikute tegemise oskuse, vastutustunde ning emotsionaalse intelligentsuse arendamine, õppimis- ja tööharjumuste kujundamine.

8. Laste ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasuste arvestamine ja huvide toetamine.

9. Olla lastele eeskujuks positiivse, keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamisel.

10. Pakkuda võimalusi erinevateks eneseväljendusviisideks, loominguliseks tegevuseks.

11. Kasvatada enesega toimetulevat tulevast Eesti Vabariigi kodanikku.

1.3. EESMÄRK

Olla kvaliteetlasteaed, kus usutakse oma missiooni ja tegutsetakse vastavalt visioonile.

II. ÜLDANDMED

2.1. ASEND

Aadress: Jüri tn 40a, 65 610 Võru.

Lasteaed piirneb Võru Kultuurimaja «Kannel» aiaga, Võru Vene Gümnaasiumiga. Lähedusse jäävad Petseri tänava ja Jüri tänava elumajad, Võru Postimaja, kultuurimaja «Kannel».

Õueala kasutatakse Võru folkloorifestivali ajal lastehoovina, ümbruskonna lapsed kasutavad lasteaia hoovi rataste ja ruladega sõitmiseks, mängimiseks, sportimiseks.

Lasteaialastel on võimalus «Kandle» aias uisutada, külastada kultuurimaja üritusi, raamatukogu, näitusi. Soodne asend kesklinnas loob head võimalused õppekäikudeks, jalutuskäikudeks. Vanematele lastele on jõukohased matkad Roosisaarele, Võlsile. Bussidega on võimalik käia Kubija terviserajal või korraldada teisi linnalähedasi väljasõite.

2.2. AJALUGU. SAAVUTUSED

6. novembril 1963. a avati Võru IV Lastepäevakodu.

Kapitaalremont teostati 1986.–1987. a.

1987. a võttis lasteaed endale nime «Okasroosike».

Sellest ajast said alguse TRADITSIOONID, mis seovad kollektiivi ja elavdavad õppe-kasvatustööd.

• Traditsioonilised üritused: tarkusepäev, mihklipäev, lasteaia sünnipäev, trepikontserdid jõulude ajal ja emadepäeval, advendihommikud, aastaaegade sünnipäevad, kolmekuningapäeval kuuskedega hüvastijätmine, kooliminejate lõpuetendus «Okasroosike», pannkoogipidu.

• Traditsiooniks on kujunenud ka temaatilised nädalad, mis igal aastal on erinevad. Toimunud on toitumise alane tervisenädal, tervisenädal «Hea süda võidab», folkloorinädal, lemmikloomanädal, muinasjutunädal, poistenädal, tüdrukutenädal, sünnipäevanädal.

• Hea tava on töökollektiivi ühisüritused ja väljasõidud.

Oluliseks peame MEESKONNATÖÖD.

Meeskonnatööna on valminud rikkalik lavastusmänguvahendite kogu, teema-mapid, siidimaalinguga kardinad jpm.

1996. a kevadel võtsid Aive Kinsigo ja Maret Vasiljeva osa «HEA ALGUSE» koolitusseminarist ning sügisel alustasid tööd lapsekeskse metoodika järgi.

Järgnevatel aastatel läbisid «Hea Alguse» koolitusseminari 12 kasvatajat (I etapi 2, II etapi 9, III etapi 9, IV etapp läbimisel kolmel). Põhikoolituse on läbinud 5 õpetaja abi, I etapi 1 õpetaja abi. 1998. a alustas tööd lapsekeskse metoodikaga III rühma meeskond. Koolituse on läbinud juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal.

Lasteaed on ettevalmistanud ja läbi viinud mitmeid piirkondlikke ja vabariiklikke lapsekeskse metoodika seminare ja õppepäevi. Lasteaed on «Hea Alguse» metoodika mudelmaja, Aina Kongo piirkonna koordinaator. Maret Vasiljeva on läbi viinud mänguseminare «Hea Alguse» koolituskeskuses.

2001. a ühinesime TERVIST EDENDAVATE lasteaedade võrgustikuga. Analüüsisime tehtut, seadsime uusi eesmärke, koostasime arengukava. Põhieesmärkideks olid:
2001. a – tervislik toit;
2002. a – laste sotsiaalsed oskused.

Saavutuseks loeme maja hea üldseisundit, järjepidevalt on toimunud REMONDID.

1999. a AASTA ÕPETAJA – Maret Vasiljeva

2001. a AASTA ÕPETAJA– Aina Kongo

VANEMÕPETAJAD
Aive Kinsigo
Maret Melts
Elvira Kallas

TOIDUHÜGIEENIKOOLITUSE on läbinud majandusjuhataja, vanemõde, kokad.

2.3. HETKESEIS

2.3.1. Lapsed

Lapsi kokku 1. septembri 2002. a seisuga 132.
I rühm – 18
II rühm – 18
III rühm – 24
IV rühm – 24
V rühm – 24
VI rühm – 24

2–3-aastasi lapsi –36  
3–4-aastasi lapsi –35 Kodune keel vene keel – 9
5–6-aastasi lapsi – 37  
kooliminejaid lapsi – 29 Logopeedilist abi vajavaid lapsi – 45

2.3.2. Pedagoogid

Töötaja Vanus Koormus Ametikoht Haridus Täiendusõpe Staaž Märkused
Aina Kongo 54 1,0     juhataja Keskeri 406 t 34 a 4 k  
Anita Punamäe 41 0,75   Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal Kõrgem 158 t + 160 t 20 a  
Sirli Pikk 26 0,5     logopeed Kõrgem B.A.   2 a Õpib TÜ magistrantuuris
Sirli Pikk   0,25   eripedagoog       Koht alates 01.01.2003
Andres Määr 29 0,375 Muusikaõp. Kõrgem   6 a 6 k  
Jane Reiljan 22 0,375 Muusikaõp. Kõrgem      
Mae Vaikla 51 0,875 Liikumisõp. Keskeri 104 t 20 a 3 k  
Elvira Kallas 50 1,0     La õpetaja Keskeri 182 t 22 a 1 k  
Taimi Leer 53 1,0     LA õpetaja Keskeri   48 t 31 a 2 k  
Helen Harak 31 1,0     LA õpetaja Keskeri 251 t 8 a 8 k  
Irja Pükke 49 1,0     LA õpetaja Keskeri   50 t 25 a 1 k  
Ülle Nurm 59 1,0     LA õpetaja Keskeri 126 t 38 a 10 k  
Elle Kallas 42 1,0     LA õpetaja Keskeri 256 t 21 a 3 k  
Margit Plado 28 1,0     LA õpetaja Keskeri 144 t 10 a 2 k  
Saima Vassin 55 1,0     LA õpetaja Keskeri 204 t 34 a  
Merle Kendra 32 1,0     LA õpetaja Keskeri 184 t 14 a 6 k  
Leili Niin 40 1,0     LA õpetaja Kesk 144 t 16 a 6 k Õpib TPÜ Rakvere Kolledžis
Aive Kinsigo 32 1,0     LA õpetaja Keskeri 211 t 13 a 9 k  
Maret Melts 38 1,0     LA õpetaja Kõrgem 206 t 13 a 5 k  
Keskmine    40,7 0,87         157,4 t 21 a 9 k  

2.3.3. Majanduslik seis

Lasteaial on hea värvilahendusega sisekujundus, rikkalikult õppe- ja mänguvahendeid (raamatukogu, lavastusmänguvahendite kogu, laua- ja õppemängud, spordivahendid).

Majas on kasutusel viis arvutit, kaks koopiamasinat, laminaator, faks. Muusikaõpetajate kasutuses on kaasaegne võimendi.

Tellimise järgi on valmistatud kahe rühmatoa, magamistoa, köögi mööbel.

Teostatud kõikide tualettruumide nõuetekohane remont, tervisekaitse nõuetele vastav köögi remont. Oleme saanud kätte toidukäitlemise tunnustamise otsuse (15.10.2001).

Lasteaial on üks saal võimlemiseks ja muusikatundide jaoks.

Väljavahetamisel on valgustus.

Õuealal on uuendatud haljastust, valmistatud sõimerühmadele tasakaalurajad, kiigealus, pingid.

Uuendamist vajab 1/3 lasteaeda ümbritsevast piirdeaiast. Lähiaastatel on vajalik akende vahetus.

Kõige suurem probleem on ruumipuudus, mis takistab huvitegevust ja lasteaia edasist arengut.

III. ARENGUEELDUSED, KITSASKOHAD

3.1. ARENGUEELDUSED, KITSASKOHAD

1. Kvalifitseeritud, arenguvõimeline kaader.

2. Lasteaeda tulla soovivate laste olemasolu.

3. Õppekava hea.

4. Õppe-kasvatusprotsessi planeerimine hea.

5. Õppe-kasvatusprotsess hea.

6. Õpikeskkond väga hea (õppevahendid, mänguvahendid, mikrokliima).

7. Laste sujuv üleminek lasteaiast kooli hea – kitsaskoht koostöö kooliga.

8. Töö erivajadusega lastega hea – vajalik eripedagoogi ametikoht.

9. Lasteaia ja lastevanemate koostöö õppe-kasvatustöös hea.

10. Õppe-kasvatustegevuse analüüs hea.

11. Lapse arengu hindamine rahuldav.

12. Hoolekogu roll lasteasutuse juhtimises rahuldav.

13. Lastevanemate koolitus rahuldav.

14. Sisekontroll rahuldav.

15. Enesehindamine rahuldav.

16. Ruumipuudus – raske korraldada huvitegevust, lastel vähe mänguruumi.

17. Lasteaiatöötajate töö vähene tunnustamine riigi ja omavalitsuse poolt.

3.2. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Võru Lasteaia «Okasroosike» tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on läbi arutatud pedagoogilises nõukogus ja kinnitatud pedagoogilise nõukogu 5. septembri 2002. a otsusega.

IV. ARENGU PÕHISUUNAD JA PRIORITEEDID

4.1. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ KVALITEEDI TAGAMINE

4.1.1. Lapsest lähtuv õpetamine–kasvatamine
4.1.1.1. Laste sujuv üleminek lasteaiast kooli – koostöö kooli ja lastevanematega.
4.1.1.2. Lapse arengu hindamine.
4.1.1.3. Muinasjutu tähtsustamine õppekavas.
4.1.1.4. Kodukoha loodus, loodushoid.

4.2. LASTEVANEMATE JA LASTEAIA KOOSTÖÖ
4.2.1. Lastevanemate koolitus
4.2.2. Hoolekogu töö

4.3. TERVISE-EDENDAMINE (arengukava «Tahan olla terve»)

4.4. SISE- JA ENESEHINDAMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE

V. ARENGUKAVA VALDKONNAD

5.1. ÕPPEKAVA

5.2. ÕPPE-KASVATUSPROTSESSI PLANEERIMINE

5.3. ÕPPE-KASVATUSPROTSESS

5.4. LAPSE ARENGU HINDAMINE

5.5. ÕPIKESKKOND

5.6. KOOLIVALMIDUS

5.7. ERIVAJADUSTEGA LAPSED

5.8. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA ÕPPE-KASVATUSTÖÖS

5.9. SISE- JA ENESEHINDAMISSÜSTEEM

5.10. ÕPPE-KASVATUSTEGEVUSE ANALÜÜS

5.11. LASTEAIA PEDAGOOGIDE JA TEHNILISE PERSONALI KVALIFIKATSIOONI TÕSTMINE

5.12. SISEKESKKOND

5.13. VÄLISKESKKOND

VI. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

6.1. ARENGUKAVA ÜLESANDED JA PROJEKTID

6.1.1. Õppekava
6.1.1.1. Õppekava arendamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja

1.

Õppekava üldosa

Väljatöötatud eesmärgid, õppe-kasvatustöö põhimõtted ×    

Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal

Laste arengu hindamise ja erivajadustega lastega töö põhimõtted   ×  
Lastevanematega koostöö põhimõtted   ×  
2. Ainekavad • keel ja kõne
• elementaar-matemaatilised oskused
• kujutavad tegevused
• loodus ja ümbritsev elu
• inimese õpetus
• sotsiaalsed oskused
• muusikaline kasvatus
• liikumiskasvatus
• tervisekasvatus
×     Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, õpetajad
3. Lasteaia aastaplaani koostamine On arvestatud huvigruppide arvamusi ja ootusi sept sept sept Juhtkond

6.1.2. Õppe-kasvatusprotsessi planeerimine

6.1.2.1. Õppe-kasvatustegevuse dokumenteerimine

Jrk nr Tegevus Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega tutvumine, kooskõlastamine Nõuetele vastav päevikute täitmine sept × × Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, õpetajad
2. Aastaaruandes analüüsitakse õppe-kasvatustöö kvaliteeti lähtuvalt aasta põhiülesannetest Rühmade aastaaruanded
Lasteaia aastaaruanne
mai  
juuni
mai  
juuni
mai  
juuni
Õpetajad
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal

6.1.2.2. Rühmade õppe-kasvatustöö planeerimine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Rühmade õppekavade koostamine • koostatakse koos lastevanematega
• aasta teemad, mille kaudu toimub õppe-kasvatustöö valdkondade integratsioon
• põhieesmärgid
sept sept sept

Õpetajad

2. Kuuplaanid • kuuplaanid näitavad ainevaldkondade seost ja teemade ulatust × × ×
3. Nädalaplaanid • püstitavad nädala eesmärgid
• näitavad tegevuskava
× × ×
4. Erivajadustega lastele individuaalsete õppekavade koostamine Töö individuaalsete õppekavade järgi × × × Õpetajad, logopeed

6.1.3. Õppe-kasvatusprotsess

6.1.3.1. Erinevate õppe-kasvatustöö valdkondade integratsioon

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Üldõpetus I, II, IV ja V rühmas • Õpetajad aitavad lastel näha mõistete omavahelist seotust igapäevaelus × × × Õpetajad
2. Lapsekeskne metoodika III ja VI rühmas • Õpetajad aitavad lastel näha mõistete omavahelist seotust igapäevaelus × × × Õpetajad

6.1.3.2. Aktiivne mõtestatud õppimine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. • Tegevuskeskused
• Hommikuring
• Õppemäng
• Loovmäng, draamamäng
• Vestlus, vaatlus
• Õppeprotsessis innustatakse lapsi mõtlema, katsetama, arutlema, küsimusi esitama, uurima
• Lapsed saavad teha koostööd
• Soodustatakse laste positiivse minapildi ja emotsionaalse heaolu teket
• Õppeprotsess aitab kaasa sotsiaalsete oskuste ja teadmiste omandamisele
• Kaasatakse lapsi käitumisreeglite loomisse
× ×   Õpetajad
2. Projekt «Loodus on kõigile kodu» • Laste aktiivse kogemuse ja silmaringi laiendamine ×     Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, õpetajad
3. Huvitegevuse arendamine • rütmikaring
• muusikaring
• loovuse kool
M. Vaikla J. Reiljan
M. Melts
  M. Vaikla
J. Reiljan
M. Melts

6.1.3.3. Õppeprotsessis arvestada laste individuaalsete, vanuseliste, sooliste, rahvuslike iseärasustega ja lasteaia piirkondlike iseärasustega

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Õpetajad kohandavad ja kasutavad erinevaid õppematerjale, -viise, -meetodeid
Vastavalt laste individuaalsetele vajadustele
  × × × Õpetajad
2. Õpetajad omandavad uusi teadmisi tööks liitrühmas   × × × Õpetajad
3. Luuakse võimalusi tüdrukuid ja poisse huvitavate mängude ja tegevuste jaoks • puutöö võimalus
• aktiivsete sportmängude vahendid
  IV rühm
Tõuke-
rattad
Jalgpalli-
värava võrgud
Õpetajad
4. Õppeprotsessis arvestatakse laste rahvuslike ja piirkondlike iseärasustega • õppeprotsess toimub rahvakalendri rütmis
• ühiselt tähistatakse
   – mihklipäeva
   – kadripäeva, mardipäeva
   – jõule
   – kolmekuningapäeva
   – iseseisvuspäeva
   – vastlapäeva
• tehakse koostööd
   – muuseumiga
   – lasteraamatukoguga
   – teiste lasteaedadega
   – Vene Gümnaasiumiga
   – Võru Kesklinna
       Gümnaasiumiga
• piirkonna loodus
   – Kubija mets
   – järv ja oja
   – park
   – Roosisaar
• projekt «Loodus on
   kõigile kodu»
× × × Õpetajad

6.1.4. Lapse arengu hindamine

6.1.4.1. Lapse arengu hindamise põhimõtete väljatöötamine, ühtlustamine ja korraldamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Lapse arengu jälgimine Lapse vaatluskaust, arengumapp, arengu hindamise tabelid × × × Õpetajad

2.

Info edastamine lapsevanemale

Jooksev info lapse arengu kohta × × × Õpetajad
Kirjalik lapse arengu analüüs või arenguvestlus × × × Õpetajad
3. Info kogumine lastevanematelt Vestlused, kodukülastused, kirjalikud küsitlused × × × Õpetajad
4. Lapse arengu analüüsi tulemuste kasutamine Õpetajad analüüsivad individuaalselt, koos meeskonnaga lapsevanematega kogutud infot lapse arengu kohta, püstitavad lapse ind. eesmärgid

Vajadusel ind. õppekava

× × × Õpetajad
5. Logopeedilise töö korraldus Toimub korrapärane abivajavate laste väljaselgitamine ja logopeediline abistamine × × × Logopeed

6.1.5. Õpikeskkond

6.1.5.1. Ohutu ja laste arengut soodustava keskkonna loomine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. I, IV, V rühma mööbli väljavahetamine Ohutu, mängusõbralik, valikuid võimaldav õpikeskkond. Õpikeskkonda arendatakse vastavalt õppekavas püstitatud eesmärkidele   × × Juhataja
2. Individuaalsete vajaduste arvestamine, tegevuskeskuste rakendamine Võimalus tegutseda väikeses grupis ja individuaalselt × × × Õpetajad

3.

Arenguliselt sobivate õppevahendite muretsemine

• «langevari» võimlemiseks   ×  

Õpetajad
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal

• keele-pildid   ×  
• igale kooliminejale töövihik ×    
• kriiditahvlid, magnettahvlid   ×  
• sõimerühmadesse bassein   ×  
• arvutimängud erivajadustega lastele ×    

6.1.6. Koolivalmidus

6.1.6.1. Kooliküpsuse hindamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Kooliküpsuse hindamise põhimõtted ja kord arutatakse läbi pedagoogilisel koosolekul Kooliküpsuse hindamine × jaanuar × Juhataja asetätija õppe-kasvatustöö alal
2. • Tagasiside saamine I klassi õpetajatelt laste edasijõudmise kohta Vestlus õpetajaga × veebr veebr Õpetajad
3. Kooli teavitamine, et laps on läbinud lasteaia õppekava Õiend × × × Juhataja

6.1.6.2. Tagada vanemate teadlikkus laste koolivalmidusest

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja

1.

Koostöö lastevanematega
• kogumik «Laps on peagi koolilaps» lastevanematele tutvumiseks
• lastevanemate koosolekule kooliõpetaja
• kodune koolivalmiduse test
• lasteaias tehtud testi tulemuste arutelu
Lasteaias selgitatakse järjepidevalt koolivalmiduse kujunemise protsessi ja tehakse koostööd laste arendamisel
• konverents
• voldik-kalender
• lastevanemate koolitus
× × × Õpetajad
Juhataja asetäitja
Juhataja
Projekt «Aitame koolieelikut – rõõmsalt kooli»   × ×   Projekti meeskond

6.1.6.3. Tagada koostöö lasteaia ja kooli vahel

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Koostöö kooliga • Küsitluslehed õpetajale
• Tundide külastused
• Ümarlaud õpetajatega
×
×
× ×
×
×
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal

6.1.7. Erivajadustega lapsed

6.1.7.1. Tõhustada erivajadustega lastega tehtavat tööd

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Eripedagoogilise töö korraldus Toimuv korrapärane abivajavate laste väljaselgitamine ja sihipärane eripedagoogiline abi   × × Logopeed
2. Koolipikenduse andmine Lapsevanemate nõustamine koolipikenduse suhtes ja koolipikendust saavatele lastele väljatöötatud õppekava   × × Õpetajad, logopeed, juhataja asetäitja
3. Eripedagoogi ametikoha loomine Võimalus luua sobitusrühmi   × × Juhataja

6.1.8. Koostöö lastevanematega õppe-kasvatustöös

6.1.8.1. Tagada lasteasutuse ja lapsevanema vaheline infovahetus

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja

1.

Lasteaia tutvustus

• Regulaarne info lasteaia kodukorra ja õppe- ja kasvatustöö kohta × × × Õpetajad
• Infovoldik   august   Juhataja asetäitja
• Lasteaeda tutvustav päev uutele lastele ja vanematele mai mai mai Juhataja, juhataja asetäitja
• Võimalus tutvuda lasteaia õppekavaga × × × Õpetajad, logopeed, juhataja asetäitja
• Lasteaia kodulehekülg   ×   Õpetajad
• Stendidel kajastuv info:
– nädala menüü, päevakava, nädala plaan
  ×    
• Lasteaia logo   ×   Juhataja asetäitja
• Lasteaia tegevuse kajastamine meedias   ×   Juhataja, juhataja asetäitja
• Videofilm «koolieeliku üks päev lasteaias»   märts   Juhataja asetäitja

2.

Lastevanemate kaasamine õppe-kasvatusprotsessi

Lapsevanemaid kaasatakse rühma tegevuse planeerimisse × × × Õpetajad
Lapsevanemad algatavad üritusi × × × Õpetajad
Lapsevanemad osalevad rühmatöös ja üritustel × × × Õpetajad
Lapsevanemad abistavad mängukeskkonna kujundamisel × × × Õpetajad
3. Lastevanemate koosolekute korraldamine Lastevanemate koosolekud toimuvad regulaarselt
Koosolekute protokollid
sept,
dets,
mai
sept,
dets,
mai
sept,
dets,
mai
Õpetajad

6.1.8.2. Hoolekogu kaasamine lasteasutuse juhtimisse

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Hoolekogu koosolekud Hoolekogu püstitab oma tööle eesmärgid, kavandab nende elluviimiseks strateegia, aitab leida lasteaia tegevuskava elluviimiseks vahendeid ja võimalusi × × × Juhataja

6.1.8.3. Korraldada lasteaias lastevanemate koolitust

Jrk Nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja

1.

Projekt «Aitame koolieelikut – rõõmsalt kooli»

Loengud:
• Kuidas olla efektiivne lapsevanem
• Laste ealised iseärasused
× Sügis Sügis Juhataja
Lastevanematele kalender-voldik   Mai    

6.1.9. Sise- ja enesehindamissüsteem

6.1.9.1. Sisekontroll õppe-kasvatustöö üle

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Sisekontrollisüsteemi väljatöötamine Sisekontrolli plaan
Õpetaja töö hindamise kriteeriumid
Analüüs ped. nõukogus
× sept 
veebr

juuni
×
×
Juhtkond

2.

Sisekontrolli tulemuste rakendamine

Sisekontrolli tulemused on dokumenteeritud × × × Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal
Sisekontrolli tulemused on aluseks õppe-kasvatustegevuse planeerimisel ja eesmärgistamisel   × ×  

6.1.9.2. Enesehindamise süsteemi väljatöötamine ja kehtestamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Juhtide enesehindamine Juhtkond saab personalilt tagasisidet oma tööle: väljatöötatud juhtimise hindamise ja enesehindamise süsteem × aprill × Juhtkond

2.

Enesehindamisalane koolitus

Lasteasutuses on toimunud sisekoolitus   ×  

Juhtkond

Õpetajaskonna esindajad on osalenud vastavasisulisel koolitusel     ×
Juhtkonna liikmed on saanud koolitust × ×  
3. Tagasiside saamine huvigruppidelt Väljatöötatud küsitluslehed lastele, lastevanematele, koolile, hinnang rahulolu ja lasteaia tegevuskavas püstitatud eesmärkide täitmise kohta × × × Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal
4. Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine Koostöös õpetajatega on välja töötatud õpetajate eduka töö kriteeriumid, mis on aluseks õpetajatele hinnangu andmisel   ×   Juhtkond
5. Enesehindamise tulemuste rakendamine Enesehindamise tulemusi analüüsitakse, need on aluseks lasteaia töö, enesetäienduse planeerimisel
Õpetajate arenguvestlused
× × × Juhtkond

6.1.10. Õppe-kasvatustegevuse analüüs

6.1.10.1. Õppe-kasvatustegevuse analüüsi korraldamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Pedagoogiline nõukogu Pedagoogiline nõukogu toimub regulaarselt (üle kuu teisipäeviti) tõstatatakse õppe-kasvatustöö probleeme, leitakse lahendusteed, otsused on protokollitud × × × Juhtkond
2. Õppe-kasvatus-
tegevuse analüüs
Poolaasta kokkuvõte- aastaaruanne × × × Juhtkond

6.1.11. Lasteaia pedagoogide ja tehnilise personali kvalifikatsiooni tõstmine

6.1.11.1. Õpetajate kvalifikatsiooni ja pädevuse tõstmine

Jrk nr Tegevused 2003 2004 2005
1. Arvutialane koolitus 10 õpetajat    
2. Hea Alguse koolitus 2 õpetajat 3 õpetajat  
3. Juhtimisalane koolitus Juhataja Juhataja  
4. Muusikaõpetusalane koolitus   1 õpetaja  
5. Lapsevanema nõustamine   Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal Õpetajad
6. Õppekava arendus ja kvaliteet 2 õpetajat ×  
7. Sise- ja enesehindamine Õpetajad    
8. Kuueaastaste eelõpetus lasteaias 1 õpetaja ×  
9. Käelised tegevused 1 õpetaja    

6.1.11.2. Tehnilise personali kvalifikatsiooni ja pädevuse tõstmine

Jrk nr Tegevused 2003 2004 2005
1. Sisekoolitus Õpetaja abid    
2. Täienduskoolitus Õpetaja abid 2
«Hea Algus»
Õpetaja abid
Kokad
 

6.1.12. Sisekeskkond

6.1.12.1. Sisekeskkonna parendamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Remont I ja V rühmas   suvi      
2. Söögituba, teatrituba   ×      
3. Uuendada III ja VI rühma valgustus Nõuetele vastav valgustus suvi suvi suvi  
4. Metoodikakabineti kujundamine töö- ja puhkeruumiks Otstarbekas ruumikasutus metoodikakabinetis suvi      
5 Akende vahetus Tagatud laste ohutus   × × Juhataja

6.1.13. Väliskeskkond

6.1.13.1. Väliskeskkonna parendamine

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Sõimerühmade mänguväljaku ehitus lastevanemate abiga Palkmaterjalist eakohased vahendid ×     Juhtkond
2. Projekt «Laste spordi-mänguväljaku ja piirdetara rajamine» Ohutusnõuetele vastav mitmekesist liikumist võimaldav spordi-mänguväljak ja puuduolev piirdetara Esitatud Hasart-
mängu fondile
×

Esitada Hasart-
mängu fondile

  Hoolekogu
3. Õuebasseini taastamine Suurem karastamise võimalus     × Majandusjuhataja
4. Õueala haljastuse parandamine Korrektse haljastusega õueala     × Majandusjuhataja

6.2. RESSURSSIDE ANDMIK

Jrk nr Tegevused Tulemus 2003 2004 2005 Vastutaja
1. Infotehnoloogia Arvuti ja Interneti püsiühendus 15 000 16 000   6 000 Juhataja
2. Koolitus Koolitusplaan 25 000 25 000 25 000 Juhataja
3. Soetused Mööbel 43 000 52 400 55 000 Juhataja
4. Üritused     1 000   2 000   2 000 juhataja

VII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

7.1 Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta viimasel pedagoogikanõukogu koosolekul (maikuus).

7.2 Kava täiendatakse iga aasta esimesel pedagoogikanõukogu koosolekul (septembris), muudatused esitatakse linnavalitsusele 1. novembriks.

7.3 Arengukava kinnitab, muudab ja täiendab Võru Linnavalitsus.

VIII. LISAD

Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava
lisa A

TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD, VÕIMALUSED (SWOT-ANALÜÜS)

TUGEVUSED
1. Kvalifitseeritud, arenguvõimeline, teotahteline, tugeva loomingulise potentsiaaliga pedagoogiline kaader.
2. Traditsioonid
3. Suuur õueala, põlispuud
4. Soodne asukoht
5. Palju metoodilist materjali
6. Palju lavastusmänguvahendeid
7. Võimalus soetada vajalikul määral mängu- ja õppevahendeid
8. Logopeedi olemasolu
9. Võimalus täienduskoolituseks
10. Tublid õpetajate abid
11. Tööriietus
12. Sisekeskkond hubane ja maitsekas
13. Lastevanemate huvi tõus lasteaia töö vastu
14. Avatus
15. Menüü mitmekesine ja toidud maitsvad
16. Lapsekeskse metoodika rakendamine
17. Tervistedendavate lasteaedade võrgustikku kuulumine
18. Väga hea meeskonnatöö
19. Töötajate huvitatus pidevast täiendusõppest

NÕRKUSED
1. Ruumipuudus lastel
2. Hoov läbikäidav
3. Puudub lasteaia tähistus tänava ääres, ülekäigurada lasteaia juures
4. Huviringide vähesus
5. Puudub puhke- ja koosolekute ruum
6. Vähene arvutialane oskus, arvuteid vähe, Interneti püsiühendus puudub
7. Lastevanemate nõustamine
8. Sise- ja enesehindamine
9. Käeliste tegevuste viimistlus, läbimõeldus jätab soovida
10. Lagunenud tara
11. Uut tara pidevalt lõhutakse
12. Vanad aknad
13. Lasteaia ja kooli vahelised suhted
14. Puudub koolitus – töö muukeelsete lastega
15. Lastevanemate vähene huvi koolituse vastu
16. Menüü otsimine igal hommikul, rühmades puudub nädala menüü
17. Muusikatunnid eri õpetajatelt
18. Info levik halb, ped. koosolekute ajad muutuvad
19. Lapsevanemad ei loe infot
20. Õuevahendid vananenud
21. Osa lapsi peab magama välivoodil

OHUD
1. Ruumipuudus rühmas väsitab lapsi ja täiskasvanuid, lastel puudub omaette olemise võimalus
2. Lastevanemad muutuvad rahulolematuks, sest lapsel pole voodit, riietusruumis on kitsas.
3. Spordi- ja mänguvahendite nappus õuealal muudab laste liikumisvõimalused ühekülgseks
4. Hoovi läbikäidavus seab ohtu laste turvalisuse. Väravate sulgemine ei aita, ületatakse vana madal tara.
5. Lasteaeda ei leita üles!

VÕIMALUSED
1. Erineva metoodika ja töövormide kasutamine
2. Laste loodusesse viimine
3. Projektide koostamine rahastamise taotlemiseks
4. Lastevanemate kaasamine ühistöösse, õppe-kasvatusprotsessi planeerimisse ja toimumisse
5. Luua sobitusrühmi
6. Koostöö teiste lasteaedadega ja asutustega
7. Sise- ja enesehindamise süsteemi käivitamine
8. Kajastada oma tegemisi kohalikus ajakirjanduses

Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava
lisa B

PROJEKT:

1. Tõsta lasteaiaõpetajate keskkonnateadlikkust

2. Arendada laste keskkonnatundlikkust

TEGEVUSED:

1. Õppereis Akste looduskaitsealale e. sipelgariiki – aprill
• teema – nädal lasteaias
• joonistusvõistlus

2. Õppereis Kavadi järve äärde, Uue-Saaluse parki – mai
• lõkkepidu, loodusmängud
• teema – nädal «veekogud»

3. Õppereis Pähni loodushuvikeskusesse – september
• Pähni metsamuuseumiga tutvumine
• Pähni metsaõpperaja läbimine
• teema – nädal «mets»

4. Õppereis Luhasoo Õpperajale – oktoober
• õpperaja läbimine
• õppemängud
• teema – …-nädal

5. Metsamoori talu külastus – detsember
• meisterdame looduslikust materjalist
• teema «pööripäev, vanaaegsed jõulud»

6. Õppepäev lasteaiaõpetajatele – august
• Pähni metsamuuseumiga tutvumine
• Laste keskkonnatundlikkuse arendamine – Asta Tuusti

Linnasekretär Külli KALDVEE

Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a
määruse nr 5

lisa 3

VÕRU LASTEAIA «PÄKAPIKK» ARENGUKAVA 2003–2005

I. ÜLDOSA

1.1. SISSEJUHATUS

Pedagoogikateadlane Jim Grant on öelnud: «Lapsed sünnivad siis, kui nad on selleks valmis. Laps, kes roomab väga varases eas, pole parem lapsest, kes teeb seda hiljem. Nad hakkavad roomama siis, kui nad on selleks valmis. Nad hakkavad käima siis, kui nad on selleks valmis. Aga nad lähevad kooli – valmis või mitte – seitsmeaastaselt.»

Lapse koolivalmidus ei arene välja ühe või isegi kahe aastaga enne kooli. Koolivalmidus on pikaajaline protsess, mis algab lapse sündides, arenedes vastavalt tema kasvukeskkonnale. Lapse intellektuaalset arengut uurivad psühholoogid väidavad, et esimese nelja eluaasta jooksul areneb lapse intellekt niisama palju kui järgmise kolmeteistkümne aasta jooksul.

Lasteaia ülesanne on laste mitmekülgseks ja sihipäraseks arenguks võimaluste loomine, erinevate oskuste, teadmiste omandamise võimaldamine koostöös perega, et lasteaia lõpetades võiksime meie ja lapsevanemad rahulikult mõelda – need lapsed saavad koolis ja edaspidises elus hakkama.

Ei saa märkimata jätta ka seda, et kasutades lasteaia teenust on mõlemal vanemal võimalik osaleda tööelus.

Võru Lasteaia «Päkapikk» arengukava on dokument
• milles kirjeldatakse ja analüüsitakse lasteaia hetkeolukorda;
• mis määrab lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad edaspidiseks;
• mis suunab lasteaia arengut ja rahastamist ning on aluseks eelarvevahendite taotlemisel ja omatulude planeerimisel;
• mis kajastab lasteaia töid ja tegemisi, aidates kindlustada asutuse eksistentsi ning näitab orienteeritust tulevikueesmärkidele;
• mis tagab lasteaia sihipärase arengu ja tegevuskava kolmeks aastaks ning määrab arengukava uuendamise korra.

Arengukava käsitleb Võru linna poolt lasteasutustele kavandatavaid hariduslikke taotlusi, eesmärke ja nende saavutamise teid.

Arengukava lähtub kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.

Arengukava koostamine toimus demokraatlikus protsessis.

1.2. ARENGUKAVA EESMÄRGID

Arengukava põhieesmärk on koolieelses eas laste vajadustele, huvidele, võimetele vastava optimaalse ja turvalise arengukeskkonna loomise kavandamine tagamaks lapse igakülgse arengu toimetulekuks järgmises elu- ja haridusetapis.

1.3. MISSIOON

Liidame kõigi lasteaias käivate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute teadmised, oskused ja väärtushoiakud lapse arengut ja tervist positiivselt mõjutavate tegevuste korraldamiseks ning võimaldame lastele kvaliteetse alushariduse omandamise.

Avatud ja lapsekeskses lasteaias, lapsepõlve kordumatust ja ainulaadsust mõistes, lapse isiksust ja individuaalseid võimeid arvestades loome soodsad ja turvalised tingimused lapse igakülgseks arenguks.

Oma maa ja rahva kultuuritraditsioone väärtustades uurime ja avastame maailma koos lastega.

1.4. VISIOON 2003–2010

Lasteaed – kaasaegne, arengut toetav kasvukeskkond lapsele – linna au ja uhkus

Lasteaed «Päkapikk» on tulevikus kooliklassideta lasteaed, kus tehakse kvaliteetset õppe-, kasvatus- ja hoidmistööd.

Lasteaed on turvaline, tervislik elu-, arengu- ja kasvukeskkond, kus:
• austatakse last ja lapse mängu ning arvestatakse tema individuaalset eripära;
• laps saab kasvada omanäoliseks inimeseks koos oma pere ja teiste talle tähtsate inimestega;
• lapse psüühiline ja füüsiline puutumatus on tagatud;
• ühiselt kokkulepitud reegleid järgides arendab laps suhtlemis- ja koostööoskusi ning omandab häid kombeid.

Koostöös on rõhk partnerlusel:
• lasteaia personal arvestab, austab ja toetab perede soove, kasvatus- ja kultuuriväärtusi;
• lapsevanemad usaldavad, toetavad ja tunnustavad lasteaia püüdlusi, osalevad aktiivselt koos personaliga tegevuse kavandamisel;
• vanemate ainulaadset infot oma lapse kohta hinnatakse ja võetakse kasvatustöös aluseks.

Töötajad on
• professionaalsemad ja rohkem tööalaselt koolitatud;
• valmis elukestvaks õppeks ja töötavad isejuhtivate meeskondadena;
• võimelised vastama ühiskonna arenguga kaasnevatele väljakutsetele ja vanemate kõrgetele ootustele lasteaia töö osas.

Juhtkond toetab, innustab ja motiveerib ning juhib töötajaid ja meeskondi.

Endisest tähtsamaks tegevuseks kujuneb dokumenteerimine.

Lisanduvad eri projektid perede ja laste heaolu toetamiseks.

1.5. ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEPUNKTID JA MÕJUD

Lasteaed on õppeasutus, mis peab võimaldama koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, püüdes anda lapsele süstemaatilise õppe-kasvatustegevuse kaudu teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide pagasi, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Lasteaed on avatud ja paindlik ning suudab reageerida ühiskonna muutuvatele vajadustele.

Lasteaed on kultuuritraditsioonide jätkaja.

Lasteaed on avatud perekonnale – teeb perekonnaga koostööd, nõustades ja toetades lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.

Lasteaed on avatud koolile – teeb koostööd piirkonna koolide õpetajatega.

Lasteaia personal on kompetentne, arenemisvõimeline, õpivalmis ning orienteeritud koostööle.

Pedagoogide kvalifikatsioon, tööalane koolitus, isiksuseomadused ja koostööoskused tagavad tulemusliku meeskonnatöö laste, lastevanemate ja kolleegidega ning on olulised tegurid arengukava elluviimisel.

Omavalitsuse teavitamine ning huvitatus lasteaia olukorrast ja seisundist loob reaalsed võimalused eesmärkide ja põhiülesannete täitmiseks.

Võru linn seab prioriteediks lastele kaasaegse arengukeskkonna tagamise ning pedagoogide töö väärtustamise.

Järjepidev koostöö ja infovahetus lasteasutuste, piirkonna koolide ja üldsusega tagab arengut edasiviiva omavahelise mõistmise ja arusaamise.

Alushariduse kättesaadavus – igale Võru linna lapsele on tagatud lasteaiakoht.

Laps on riigi ja linna kaitse all seadusloome ja investeeringute kaudu.

1.6. INDIKAATORID
• Suur lasteaiakohtade nõudlus lapsevanemate poolt.
• Laste hea toimetulek eri koolides.
• Laste soov lasteaeda tulla.

1.7. HARIDUSE ARENGUSUUNDUMUSED

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise osatähtsuse pidev suurenemine hariduses ja koolituses.

Sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste osatähtsuse suurenemine.

Tendents õpetajate enesetäienduse ja tööalase koolituse suurenemisele.

Hariduse kvaliteedi tähtsustamine.

Globaliseerumine ja sellest tulenevad arenemisvõimalused ja koostöösuhted.

1.8. LASTEAIA ARENGU PÕHIMÕTTED

Lasteaia arengus peetakse oluliseks järgmiste põhimõtete elluviimist:
• innovaatilisus;
• koostöö;
• avatus;
• jõukohasus;
• kättesaadavus;
• mitmekesisus, loomingulisus;
• turvalisus.

1.9. LASTEAIA TEGEVUSE TULEMUSNÄITAJAD
• Seaduslikest õigusaktidest tulenev normidele vastavus;
• optimaalne lastega komplekteeritus;
• laste ja täiskasvanute arvu korrelatsioon;
• ruumitingimustele vastavus;
• personali kvalifikatsioon ja kompetentsus;
• avatus;
• tööalase koolituse võimalused;
• motivatsioon, orienteeritus tulemuslikkusele;
• kaasaegne õpi- ja kasvukeskkond;
• lastevanematega koostöö;
• laste turvalisus ja tervislikud eluviisid;
• ressursside kasutamise efektiivsus;
• lapse arengut võimaldav, soodustav ja toetav õppe- ja tegevuskava;
• juhtimise kaasajastamine;
• asutuse struktuuri lihtsus ja paindlikkus;
• ökonoomne ja otstarbekas töökorraldus.

II. ÜLDANDMED

2.1. ASEND
Nimetus: Võru Lasteaed «Päkapikk»
Aadress: Vabaduse 15A, 65609 Võru
Reg nr 75020084
Tel/faks: 078 28 560, 052 38 380
e-post: lasteaed.pakapikk@neti.ee
juhataja: Liili Pille

Võru Lasteaed «Päkapikk» on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed on Võru linna omandil põhinev munitsipaalasutus, õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. Lasteaed teenindab ja annab alusharidust esmajärjekorras Võru linnas alaliselt elavatele lastele ja vabade kohtade olemasolul ning kohaliku omavalitsuse teadmisel mujal elavatele ja linnas töötavate vanemate lastele nende omavalitsuse garantiikirja alusel.

Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest, Võru Linnavalitsuse ja -volikogu õigusaktidest.

Lasteaia hoone on kahekorruseline, kaht majatiiba ühendab omavahel pikk koridor. Viiel rühmal on olemas eraldi magamistuba, kolm rühmaruumi on ühetoalised. Lasteaial on üks saal ning mittekorras basseiniruumid. Keldrikorrusel on välja ehitatud ja sisustatud logopeedi kabinet ja mängude ruum

Lasteaial on soodne aiaga piiratud asukoht kesklinnas ning suur põlispuudega õueala.

2.2. ÜLEVAADE AJALOOST

1970. aasta talvel valmis Võru linna südames uus 280-kohaline lasteaed, mille nimeks sai «Päkapikk» ja mille taolist Võrus veel polnud: suure siseliivakasti, solaariumi ja basseiniga.

Võru VI Lastepäevakodu hoone võttis komisjon vastu 29. detsembril 1969. aastal. Personal alustas uues lastepäevakodus tööd 2. jaanuaril 1970. a. Õmmeldi lastele voodipesu, kardinaid, kitleid, korrastati ruume, kasvatajatele korraldati seminare.

Lastepäevakodu pidulik avamine toimus 29. jaanuaril 1970. aastal. Võtme võttis vastu lasteaia juhatajaks määratud suurte kogemustega ja staažikas pedagoog Laine Tuul.

Tööd alustati kaheksa aia- ja nelja sõimerühmaga. Aiarühmadesse saabusid lapsed 3. veebruaril 1970. a ja nimekirjas oli 209 last. Sõimerühmad alustasid tööd kuu aega hiljem – 3. märtsil 1970. a.

1980. aastatel oli lasteaed rajooni baaslastepäevakoduks kehalise kasvatuse alal.

Alates 1986. aastast kasutavad lasteaia «Päkapikk» ruume ka Võru I Põhikooli algklassid.

01.01.1992 – anti lasteaed Võru Maavalitsuse Hariduskoondise bilansist Võru Linnavalitsuse bilanssi koos olemasolevate materiaalsete väärtuste ja põhivahenditega;
20.12.1995 – registreeriti Võru VI Lastepäevakodu «Päkapikk» põhikiri;
13.10.1999 – muutus nimetus: Võru VI Lastepäevakodu «Päkapikk» nimetati ümber Võru Lasteaiaks «Päkapikk» ja kinnitati põhimäärus;
10.04.2000 – juhataja käskkirjaga kinnitatud lasteaia õppekava;
13.06.2001 – Haridusministeeriumi antud koolitusluba;
27.11.2001 – antud nimetus «Tervist Edendav Lasteaed».

Suur osa õpetajaid kuulub Eesti Lasteaednike Liitu alates selle loomisest ja osaleb aktiivselt kutseühingu tegevuses.

Lasteaed on avatud aastaringselt tööpäevadel kella 7.00–17.30; kaks valverühma kella 17.30–19.00.

2.3. LASTEAIAS KÄIVATE LASTE JA PERSONALI ÜLDANALÜÜS

Normatiivne kohtade arv ja laste arv:
2 sõimerühma – 28 last; 6 aiarühma – 116 last, kokku 144 last, sh 2 liitrühma.
Seisuga jaanuar 2003. a on lasteaias 2 sõimerühma, laste arv 36 ja 6 aiarühma, laste arv 139, kokku 175 last, sh 2 liitrühma; 4 Võru I Põhikooli algklassi, laste arv 104.

Rühm Laste arv Laste vanus
I sõim Hellik 16 1,5–2,5
II sõim Päka 20 2–3
3. rühm Nöpsik (liitrühm) 23 3 ja 6–7
5. rühm Dilidon (liitrühm) 23 4–7
6. rühm Hampel (vanem rühm) 24 6–7
7. rühm Himpel (noorem rühm) 22 4–5
9. rühm Unistaja (noorem rühm) 23 3–4
12. rühm Õnneseen (keskmine rühm) 23 5–6

Võru I Põhikooli klassid:

Klass Laste arv
I a klass   26
II a klass   27
I b klass   24
II b klass   27
Kokku 104

Lasteaia- ja koolilapsi on kokku 12 rühmas/klassis 279 last, seega töötab lasteaed ülekoormusega ja on kõige suurema laste arvuga lasteasutus Võru linnas.

Tegelik laste kohalkäimine ei ületa normatiivset arvnäitajat aasta keskmise ega üksikute kuude lõikes.

Personal

Igas rühmas töötab täiskohaga kaks lasteaiaõpetajat ja üks lasteaiaõpetaja abi. Lastega tegelevad veel muusika-, liikumis- ja kunstiõpetaja, tervishoiutöötaja ning logopeedid. 1. jaanuari 2003. a seisuga on ametikohtade arv koosseisus 42,75.

Töötajate arv on 45, sh 23 pedagoogi. Oma osa lastele soodsa õpikeskkonna tagamiseks annavad 22 õpetajaid abistavat töötajat.

Pedagoogide haridustase

Kõrgharidusega 39,2%
Keskeriharidusega 56,5%
Keskharidusega   4,3% (muusikaõpetaja, TPÜ Rakvere Ped. Kolledži diplomand)

Pikaajalise koolituse, 160 tundi on läbinud 10 pedagoogi, juhtimisalaseid 2. 160-tunnine koolitus on läbimisel kolmel pedagoogil, kõrgharidust omandab kolm pedagoogi.
Toidukäitlemiseks nõutav koolitus läbitud kuuel töötajal.
Esmaabi koolitus läbitud 39 töötajal.
Hea Alguse metoodika kursusi on läbinud 17 töötajat.
Arvutiõpet on saanud 21 töötajat.

2007. aasta kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks vajab täiendavat 160-tunnist tööalast koolitust kaks pedagoogi.

Lisa A. Personali koosseis rühmade kaupa

Lasteaia majandamist ja toitlustamist tagav ning õpetajaid abistav personal

Lisa B. Personali koosseis ja kvalifikatsioon 01.09.2002 seisuga

Pedagoogid staaži järgi 01.09.2002 seisuga

Pedagoogid vanuse järgi 01.09.2002 seisuga

Lisa C. Pedagoogide kvalifikatsioon 01.09.2002 seisuga

III. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD

3.1. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Lasteaia tulemuslikkuse hindamise süsteem, plaan ja kriteeriumid on sätestatud Võru Lasteaia «Päkapikk» sisehindamiskorras.

3.2. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

3.2.1. Majandusliku olukorra hinnang, töökeskkond

33 aastat vana lasteaia hoone on amortiseerunud ega vasta paljude ruumide osas tervisekaitse nõuetele, puudub eksperthinnang hoone olukorrale.

Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks on koostatud riskianalüüs ja ohutusplaanid nende haldamiseks. Toidukäitlemiseks on valminud enesekontrollisüsteem.

Kõige halvemas olukorras on hoone aknad. 2002. aastal vahetati välja 25 akent. Tellitud fassaadi renoveerimise projekti alusel on vahetada jäänud 85 akent koos nelja otsaseina ümberehitamisega ja 7 välisust.
• elektrisüsteem on aegunud, uuendamist vajab kilbiruum ja kogu juhtmestik;
• projekteerimisvigade tõttu on bassein kasutamiskõlbmatu;
• väljavahetamist vajab külmaveetorustiku peatrass (alates soojussõlmest kuni B-maja lõpuni);
• kuulkraanide puudumise tõttu pole võimalik sulgeda hoones vett püstakute kaupa;
• ruumide valgustus ei vasta nõuetele neljas rühmas (2., 5., 6., 12. rühm);
• põrandad vajavad väljavahetamist kolmes rühmatoas (1., 2., 5. rühm) ja 3. rühma magamistoas;
• tuletõrjesignalisatsioon vananenud, ei toimi;
• seoses köögi kaasajastamisega ja tervisekaitsenõuetega vastavusseviimisega ja välisfassaadi renoveerimise alustamisega napib ressursse rühmaruumide jooksvaks remondiks ja renoveerimiseks;
• puudub toiduhügieeninõuetele vastav köögipersonali olmeruum;
• 60 last (5., 6., 7. rühm) magavad 33 aastat vanades kahekordsetes reformvoodites;
• puudu on üks komplekt eri kõrguses lastelaudu (ühele rühmale);
• puudub nõuetele vastav spordisaal koos inventariruumiga;
• vajaka jääb arvuteid ja puudub Interneti püsiühendus.

Remonti vajavad ka:
• nelja rühma tualettruumid (1., 5., 7., 9. rühm);
• saal;
• kahte majatiiba ühendava koridori katus, seinad ja lagi;
• rühmade toidujagamis- ja nõudepesuruumid;
• kolme rühma riietusruumid (1., 2., 12. rühm).

Õueala:
• olemasolev piirdeaed on enamuses lõhutud, näotu ega taga lastele turvalisust;
• paviljonide eterniitkatused ja puitpõrandad on osaliselt lõhutud, tsementpõrandad auklikud;
• laste mängu- ja spordiväljakute vahendid vananenud.

Eespool kirjeldatud tegevuste ressursi allikaks on eraldised linnaeelarve vahendid ja omalaekumised vastavalt lasteaia ja linna prioriteetidele.

3.2.2. Rahastamine

Võru Lasteaia «Päkapikk» valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Võru Linnavolikogu kehtestatud korras. Lasteaial on volikogu kinnitatud eelarve ja oma pangakonto.

Lasteasutuse rahastamine toimub:
• linnaeelarve vahenditest;
• riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud alusel;
• vanemate poolt kaetavast osast;
• annetustest.

Võru Linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.

2003. a eelarve moodustub:

arvestuslik kulu ühe lapse kohta 12 000.00 krooni;
sõimerühmas koefitsient 1,3 e 15 600.00 krooni;
kooliklassis koefitsient 0,135 e   1 620.00 krooni.

Lapse toidukulu katab lapsevanem. Hoolekogu otsusega on toidupäeva maksumus, mis sisaldab kolme toidukorda, 14.00 krooni. Lapsevanemad võivad valida lastele sobivad toidukorrad:

Hommikusöök – 3.50 krooni
Lõunasöök – 7.00 krooni
Õhtuoode – 3.50 krooni

Võru Linnavolikogu 20. juuni 2001. a määruse nr 37 «Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine» alusel on vanemate poolt kaetavaks osamääraks 110.00 krooni kuus lapse kohta.

Laekumisi vanematelt rakendatakse 1. septembrist kuni 1. juunini.

Vanemate poolt kaetav osa koosneb:
• õppevahendite kulu katteks sõimerühmas 30.00 krooni ja aiarühmas 50.00 krooni kuus;
• tegevuskulude katteks sõimerühmas 80.00 krooni ja aiarühmas 60.00 krooni kuus.

Osalustasu kasutatakse lastele individuaalsete töövahendite ja õppekava realiseerimiseks vajalike vahendite muretsemiseks, teiste eelarveliste kulutuste katteks.

Lasteasutuse linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooiumil alaliselt elavate meie lasteasutuses käivate laste arvuga.

Eelarve aastaks 2002 oli 3 453 185.00 krooni, sellest moodustas

– linnaeelarve 79,79%
– omalaekumised 15,23%
sellest  
– toitlustamine 67,06%
– õppekulu 13,74%
– lapsevanemalt laekuv summa 19,20%
– sponsorlus 4,34%
– pedagoogide täienduskoolitus (riigi sihtotstarbeline) 0,64%
2002. a eelarvest  
– personalikuludeks 74,81%
– majandamiskulud 20,23%
Majandamiskuludest:  
– kantseleikulud 1,51%
– hoonete majandamiskulud 15,37%
– inventar, eririietus 2,41%
– sõidukite ülalpidamiskulud 0,15%
– lähetused 0,07%
– ürituste kulud 0,14%
– personalikoolitus 0,41%
– infotehnoloogia 0,07%
– ravimid 0,11%
– ostetud teenused 0,46%
– kapitaalremont 4,32%

Kõige suurema osa moodustavad eelarves personalikulud.
Keskmine õpetajate palk 2002. a oli 3264.00 krooni (vahemikus 2900.00 kuni 3700.00 krooni).
Õpetajaid abistava personali keskmine palk 2227.00 krooni.
2003. a pedagoogide keskmine palk on 3988.00 krooni, õpetajaid abistava personali keskmine palk 2482.00 krooni.

2001. aastal olid keskmised õpetajate töötasud riigis vahemikus 2025.00 krooni kuni 6033.00 krooni (keskmiselt 3641.00 krooni).

Lasteaia ruumides paikneva nelja kooliklassi ruumide remondiks pole võimalik leida vahendeid lasteaia eelarvest. Aastaid on lasteaed ja hoolekogu teinud kirjalikke pöördumisi taotlusega kooliklasside väljaviimiseks, et leevendada rühmades ruumikitsikust ja saada laste jaoks paremaid ruumilahendusi spordi-, muusika- ja huvitegevuseks.

Lasteaia majanduskuludeks jääv osa ei võimalda 33 aasta vanuse hoone renoveerimist ja kaasajastamist ilma täiendavate investeeringuteta. Ainuüksi akende väljavahetamise lõpuleviimiseks kuluks lasteaia seitsme aasta kogu eelarve majanduskulude raha.

Lasteaia renoveerimistööde teostamise korral on võimalik vähendada kütte- ja elektrikulusid, vältida veeavariisid ja lastele eluohtlike olukordade tekkimist ning parandada laste ja töötajate töö- ja olmetingimusi.

3.2.3. Tööalane koolitus

Lasteaed on õppiv organisatsioon ning oluline ja määrav osa selles on personalikoolitusel. Oluline on ühiste argimudelite loomine ja konstruktiivse õpikeskkonna loomine.

Lasteaed on hinnanud personali kui asutuse arengu mootorit ja eelarve koostamisel seadnud prioriteediks pedagoogide tööalase koolituse nende teadmiste ja oskuste ühitamise kaasaegsete lähtekohtade ellurakendamiseks laste arengu tagamisel.

Tööalaseks koolituseks on ressursid Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldistest (pedagoogidele) ja linnaeelarve vahenditest.

Täna võib kindlalt väita, et ühiskonnas on huvi alushariduse vastu lapse ja perekonna kaudu suurenenud. Üha enam kuuleme mõtteid ja arvamusi poliitikutelt, teadlastelt, eri elualade esindajatelt alushariduse olulisusest ja kvaliteedi parendamisest, mis esitab meile kõigile vastutuse valitud erialal uueneda ja areneda.

Iga viie aasta jooksul peavad pedagoogid läbima 160-tunnise erialase täienduskoolituse, et olla konkurentsivõimelised, säilitada oma tegevuse kvaliteeti.

3.2.4. Personalitöö

Organisatsiooni väärtuseks on lasteaia omanäolisus, mille saavutavad kompetentsed, teotahtelised ja edukusele orienteeritud töötajad.

Organisatsiooni põhiväärtus on inimsuhted ja usaldusel põhinev koostöö. Optimeerimisel on asutuse struktuur ja isikkoosseis, mis võimaldab motiveeritud töö ja palgasuhet eriharidusega spetsialistidele.

Töötajate motiveerimine on käitumismotiivide selgitamine, koolitus, tunnustamine ja rahuldus tulemuslikust tööst.

3.2.5. Dokumendikäive

Koostamisel on uus asjaajamisjuhend vastavalt kehtivaile õigusaktidele.

Kooskõlastamisel dokumendikäive linnavalitsuse ja asutuse vahel.

3.2.6. Arendustegevus
• tööalane koolitus koolituskava alusel;
• õppekava arendus vastavalt lasteaia pedagoogilise nõukogu otsustele;
• riikliku järelevalve ettekirjutustele vastavalt seadusaktide täitmine;
• laste ja perede rahulolu tagamine.

3.2.7. Juhtimine

Juhtimise peaeesmärgid:
• usalduskultuuriga organisatsioon, kus on tingimused laste ning arenemis- ja koostöövõimelise meeskonnatöö arenguks;
• töökultuuri ja professionaalsuse tõstmiseks selgetes reeglites kokkuleppimine;
• analüüs põhitegevuse ja tugitegevuste ning ressursside kasutamise üle;
• häireteta kulgeva õppe-kasvatusprotsessi tagamine;
• hindamissüsteem lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku järelevalve prioriteetidest tegevuse kvaliteedi tagamiseks;
• töötajate tunnustamise aluste väljatöötamine;
• töötasu maksmise arvutamise juhendi väljatöötamine;
• lasteaia ja lapsevanema vahelise lepingu väljatöötamine;
• töötajate kutse-, eri- ja ametialase arengu toetamine;
• arenguvestlused personali, laste ja vanematega, anketeerimine;
• arengukava ja tegevuskavade koostamine meeskonnatööna;
• koostöö personali, lapsevanemate ja lastega, tagasiside;
• koostöö üldsuse ja kooliga, tagasiside asutuse tegevusest.

3.2.8. Õppe-kasvatustöö

Tähtsaim lapse jaoks on kvaliteetne õpi-, mängu- ja kasvukeskkond. Õpetaja, lapse ja lapsevanema vaheline hea suhe mõjutab positiivselt lapse keelearengut, üldist kommunikatiivset arengut ja keskendumisvõimet.

Õpetaja ja lapse kvaliteetne suhtlemine mõjutab seda, milline mina-käsitlus lapsel tekib, kuidas laps väärtustab ennast õppija ja oskajana, kuivõrd laps usub endasse ja oma võimetesse elus hakkama saada.

Lastele on oluline see, et neil oleksid eelkõige võimalused mängimiseks nii rühmaruumis kui õuealal, mängukaaslased ja täiskasvanu nende läheduses.

Lastevanematele on oluline kindlustunne selles, et nende lastel on mitmeid võimalusi õppimiseks ja kasvamise ergutamiseks.

Õppe-kasvatustöö toimub riikliku raamõppekava alusel välja töötatud lasteaia õppekava järgi. Kolme aiarühma õpetajad kasutavad tegevuste läbiviimisel Hea Alguse metoodilisi võtteid.

Õppe- ja kasvatustegevus toimub kuu- ja nädalaplaani alusel, temaatika jälgib aastaaegade vaheldumist ja looduse rütmi, rahvakalendri tähtpäevi ning päevakorda kerkinud olulisi ja lastele huvipakkuvaid teemasid.

Igal rühmal on nädalas 2 muusika- ja 2 liikumistundi. Laste käeliste tegevuste mitmekesistamiseks on aiarühmade lastel lisaks üks kunstiõpetuse tund. Tervishoiutöötaja eestvedamisel kujundatakse laste ja vanemate tervist väärtustavaid hoiakuid.

Aastatepikkuse töö tulemusena on välja kujunenud kindlad traditsioonid: rahvakalendri tähtpäevad, spordiüritused, matkad, sügisesed poiste- ja kevadised tüdrukutenädalad, lavastused, mitmesugused pereüritused, igakevadised ekskursioonid kooliminejatele, lasteaia lõpupeod, kevadel lahtiste uste päev uutele lasteaeda tulijatele ja palju muud.

Lasteaia nimetust järgides on igal rühmal oma päkapikunimi ja värv, õpetajal seda värvi päkapiku kostüüm ning lastele sama värvi päkapikumütsid. Ühisüritustel ja tähtpäevadel tuleb iga rühm oma värvides saali.

3.2.9. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks.

Selleks on vaja:

1. Kujundada lapse õpi- ja kasvukeskkond tema igakülgset arengut soodustavaks
• erinevate mänguliste, praktiliste tegevuste võimaldamine;
• igapäevaelu sündmuste tutvustamine ja eluks toimetuleku-oskuste süvendamine;
• tervise-edendustöö.

2. Õhutada lapsi tegevust algatama, edasiviivalt mõtlema, austama end ja teisi, vastutama iseenda eest, osalema juhtimises ja mõtlema, rääkima ning tegutsema vabalt ja avatult, julgustada küsimusi esitama, olema füüsiliselt aktiivne.

3. Soodustada laste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ümbritseva elu, looduse jälgimise ja mängu kaudu
• mängude mitmekesisus, arvude, suuruste ja kujundite tundmaõppimine;
• situatsioonimängude kaudu käitumisnormide kujundamine.

4. Laste arengu põhjalik tundmaõppimine, suulise väljendusoskuse parandamine
• lasteaiaõpetaja kui isiksuse eeskuju;
• lapse arengu eelduste arvestamine, toetamine, hindamine;
• lapse jälgimine igapäevatoimingutes, kõnes, mängus;
• logopeediline teenindamine;
• selgitada välja lapse tugevad küljed, võimed, vajadused, soovid ning neid edasi arendada.

5. Soodustada lapse tahet maailma avastada ja uurida, olema kehaliselt aktiivne.

6. Kasvatada lastes hoidlikku suhtumist loodusesse.

7. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid
• suhtlemine kõigi pereliikmetega;
• ühisüritused koos vanematega;
• koostöö tervishoiutöötajaga (lapse tervise ja füüsilise arengu jälgimine, aruanne lapsevanemale);
• stendile info nädala tähtsamate tööde ja tegemiste kohta;
• koos lapsevanemaga analüüsida lapse arengut;
• küsitluslehed vanematele (ühiselt läbiarutatud probleemide abil püstitada lapse arengu eesmärgid tema individuaalsust arvestades).

3.2.10. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias toimub päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevakava, une- ja ärkveloleku, kus vahelduvad tegevused (söömine, riietumine, pesemine, korrastustööd), laste vabategevused (mäng, loominguline tegevus, liikumine, muusika) ning lasteaiaõpetaja poolt planeeritud õppe- ja kasvatustegevused.

Laste kasvades ja arenedes väheneb päevakavas eneseteenindamisele kulutatav aeg ning suureneb lasteaiaõpetaja poolt planeeritud õppe- ja kasvatustegevuste osakaal. Rohkem pööratakse tähelepanu loovuse arendamisele, teadmiste ja oskuste kinnistamisele. Lasteaias toimub süsteemne järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ja harjumuste kujundamine.

Aluseks on sotsio-konstruktiivne õppimiskäsitlus ja lapsest lähtuv õppimiskäsitlus.

Sotsio-konstruktiivne õppimiskäsitlus eeldab, et lasteaiaõpetaja arvestaks iga üksiku lapse ja laste rühma arengut, looks lapsele hea õpikeskkonna ja toetaks teda õppimisel õigeaegselt. Konstruktiivses õppimisprotsessis on laps aktiivne ja uuriv.

Lapsest lähtuva õppimiskäsitluse puhul:
• täiskasvanu ülesanne ei ole mitte valmis õppimisülesannete esitamine lapsele, vaid eri võimaluste loomine õppimisprotsessi tekkeks;
• laps õpib oma tegemiste kaudu;
• laps õpib suhtlemise ja sotsiaalsete kontaktide kaudu täiskasvanute ja teiste lastega;
• täiskasvanu on õppimise suunaja ja toetaja, laps ootab ja vajab täiskasvanu abi ja toetust;
• laps õpib tegutsema koos täiskasvanuga, teda ei tohi lahutada täiskasvanute maailmast;
• lapsed kasutavad teadmisi iseseisvalt ja seavad endale hüpoteese;
• lapse mõtlemine areneb kõige paremini siis, kui ta kohtab raskusi ja õpib neid ka lahendama.

Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitletavad teemad ja mängud.

Õppimine rajaneb eelkõige huvi tekitamises, õpetaja roll seisneb suures jaos huvi äratamises ja lapse vaimses suunamises.

Oluline on toetada lapse tahteomaduste arengut, milleta ta ei saa teadlikult reguleerida oma käitumist.

Tegevused planeeritakse rakendades jõukohasuse printsiipi:
• lähemalt kaugemale;
• lihtsamalt keerulisemale;
• tuntult tundmatule;
• üksikult üldisemale.

Tegevused korraldatakse vastavalt laste võimetele ja arengutasemele, arvestades iga lapse individuaalsust, õppetöö toimub gruppides ja vajadusel ka individuaalselt.

Lastele pakutakse huvitavaid ja eakohaseid ning loovust arendavaid tegevusi.

Kasvatamisel ja arendamisel väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone.

Tegevused planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalik teha valikuid – see õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuse eest vastutama.

Tervise seisukohta arvestades viibitakse võimalikult palju värskes õhus, võimalusel korraldatakse ka õppetegevusi õues.

3.2.11. Õppekavade ja tegevuskavade peamised lähtealused

Koduloolisus ja rahvakalendriga seonduvad tähtpäevad.

Aastaring looduses.

Suhted: MINA-KODU-MEIE – kodupaiga ja ühiskonnatunnetuslike algete arendamine – laste tundeelu rikastamine positiivsete elamuste, lastekirjanduse, õppetegevuse, -käikude, ürituste kaudu.

Lapse loomupärase loovuse arendamine mitmekesiste tehniliste vahendite ja õppevahendite abil, erinevate töövõtete ja materjalide omandamise ning kasutamisega.

Lapse kõne arengu soodustamine, toetamine, suunamine ja julgustamine, huvi äratamine lugemise, kirjanduse vastu.

Lapsed õpivad mängides, mängu kaudu.

Õppekavad kindlustavad:
• laste füüsilise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu;
• kooli mineva lapse valmisoleku õppimiseks ja enesega toimetulekuks.

3.2.12. Koostöö lastevanematega ja nõustamine

Kodu ja lasteasutuse koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud teda arendava kasvatuskeskkonna kujundamisele. Lasteaia kasvatuse eesmärk on toetada kodu laste kasvatamisel, aidata kaasa lapse arengule. Kodu ja lasteaia koostöös arvestame lapsevanemate soove ja koostöövormide eelistusi ning koostööd mõjutavaid tegureid eeskätt lapsevanema lapse ning lasteaia elu- ja töökorralduse seisukohalt. Koostöö edukus sõltub paljuski sellest, milline on lapsevanemate ja lasteaiatöötajate vastastikune üksteisemõistmine ja usaldus. Ainult üheskoos saab lapses edasi arendada positiivseid isiksuseomadusi ning pidurdada negatiivsete algete teket või süvenemist.

Lasteasutuse tegevus ja taotlused on perekonnale ja üldsusele avatud.

Koostöö edukuse aluseks on:
• personali austav ja arvestav suhtumine perekonda;
• lastevanemate huvi lasteaia tegevuse vastu;
• lastevanematele võimaluse pakkumine lasteaia arendustöös osalemiseks;
• lastevanemate ja personali vaheline vaba suhtlemine;
• vastastikune usaldus;
• regulaarne teabe andmine lapsevanematele lasteaia kodukorra ning õppe- ja kasvatustöö kohta;
• lastevanemate arvestav suhtumine lasteaiapoolsetesse kasvatuspõhimõtetesse;
• vastastikune adekvaatne informatsioon lapse arengu kohta.

Oluline osa koostöös lastevanematega on tulevaste lasteaialaste harjutamine meie majaga.

Hea koostöö laabumise eest kannavad vastutust nii lasteaia töötajad kui ka lapsevanemad.

Koostöö tõhustamiseks
• informeerime stendidel vanemaid nädala teemast ja õpetatavatest oskustest, välja on pandud laste tööd (joonistused, voolingud, meisterdused jm);
• korraldame ühiseid üritusi – peod, piknikud jm;
• selgitame laste ja vanemate õigusi ja kohustusi, kokkuleppeid;
• kasutame vestlusi last tuues ja viies, et lähendada rühma töötajaid ja lapsevanemaid ning vahetada päevakohast informatsiooni.

3.2.13. Lastevanemate nõustamise põhimõtted:
• nõustamisprotsessi põhisisu on vastastikune usaldus ja suhtlemine, probleemi tekkimisel see teadvustatakse, arutlemise käigus selgitatakse, mida oleks võimalik koos ette võtta;
• nõustamisel lähtume erialast ja lasteaiaõpetaja pädevusest; konkreetse lapse arengu analüüsist, vanematest ja perest;
• nõustamisel suhtleme võrdväärsete partneritena;
• nõustamine on suunav;
• nõustamisel ei tee õpetaja ühtki olulist otsust lapsevanema eest, vaid jätab kogu vastutuse otsustamisel lapsevanemale.

Lapsevanemaid nõustatakse koolipikenduse küsimustes.

Tervishoiutöötaja nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.

Logopeed nõustab kõneravi vajavate laste vanemaid.

Seadusjärgselt on lasteasutusel ülesanne nõustada ka lasteasutuse piirkonnas elavaid koduste laste vanemaid. Lapsevanemate teadlikkus nimetatud võimalusest on vähene ega tekita hetkel probleeme lasteasutusele nõustamise korraldamises. Vastasel korral tekiksid probleemid pedagoogide töökoormuse ja rahastamise võimalustes.

Lasteaed kui piirkonna nõustamiskeskuse mudel ei ole välja kujunenud.

3.2.14. Hoolekogu

Lasteaia iga rühma vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu oma esindaja.

Hoolekogu tegutsemise kord on kinnitatud 19. novembril 2001. a.

Hoolekogus tutvustatakse kõiki lasteaiatöö põhilisi valdkondi, otsitakse koos lahendusi probleemidele. Samuti on hoolekogu heakskiidul kinnitatud lasteaia õppekava, hoolekogu liikmete kaudu kaasatakse lapsevanemaid lasteaia arendustegevusse.

3.2.15. Koostöö kooliga

Lapse sihikindla koolitegevuse poole juhtimisel koolieelses eas tuleb last tutvustada selliste tegevustega, mis sarnanevad tegevusega koolis. Selleks vajab laps vanemate teadlikku juhendamist, kooliskäivate õdede-vendade eeskuju ja lasteaia õppekorralduslikku eluviisi.

Ka lasteaia ja kooli koostöö teenib eesmärki, et üleminek koolieelsest perioodist kooliaega kulgeks raskusteta.

Lapse arendamise ja kasvatamise kvaliteedist nii kodus kui lasteasutuses koolieelsel perioodil sõltub koolivalmiduse saavutamine. Seepärast on oluline, et kasvatuses toimiksid ühesugused nõudmised, sest hoiakutel, mille lapsed omandavad enne kooliminekut, on suur mõju nende õpivalmidusele.

Lasteaed uurib kooli nõudeid ja ootusi kooliuusikutele. Sügiseti pärast I veerandi lõppemist on koosolekud koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli algklasside õpetajatega, kuna nendesse koolidesse siirdub valdav enamik meie lastest. Koosolekul on arutlusel laste toimetulek ja edasijõudmine koolis. Kooliõpetajad tutvustavad lastevanematele, milliseid teadmisi ja oskusi peaks laps kooliminekuks omandama.

Ühiste arutelude tulemusena selgub, millele oleks lasteaiaõpetajatel ja lastevanematel rohkem vaja tähelepanu pöörata laste kooliks ettevalmistamisel.

3.2.16. Töö lisatähelepanu vajavate lastega

Lisatähelepanu vajavad mitte-eesti kultuurist pärit lapsed, erivajadusega lapsed ja andekad lapsed.

Et välja selgitada erivajadusega lapsed, jälgib õpetaja kavakindlalt ja dokumenteerib lapse kehalise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu tulemusi (arengu hindamise tabelid, lapse arengumapp).

Lisatähelepanu vajavatele lastele on tarvis oma potentsiaali realiseerimiseks diferentseeritud kasvatust, oskuslikku juhendamist ja ergutamist.

Õpetaja esmane ülesanne on aidata lastel maksimaalselt arendada olemasolevaid võimeid ja andeid.

Võimalik on see individuaalse või rühmatöö abil.

Sobitusrühm igapäevaelu praktikas ei toimi. Perearstide, eriarstide ja nõustamiskomisjoni senise koostööna on lastel väga vähe diagnoositud sobitusrühma vajadust, sellest tulenevalt pole ka tingimusi sobitusrühma avamiseks loodud, kuna «puudub nõudlus». Tegelik vajadus sobitusrühma järele aga on olemas. Diagnoosimata laste viibimisel tavarühmas tekib olukord, kus nad ei saa piisavat abi ja häiritud võib olla kogu rühma tegevus.

Kõneravi vajavaid lapsi on viimasel neljal aastal olnud 30–40 õppeaasta jooksul. Alates jaanuarist 2003. a on lasteaia koosseisus 1,0 logopeedi ametikohta, tegelikult töötab 2 logopeedi, vastavalt 0,5 ja 0,25 koormusega. Põhikohaga logopeedi ametikohale pole avaldusi laekunud.

3.2.17. Toitlustamine

Terved inimesed on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks allikaks. Hea tervis määrab oluliselt inimese elu kvaliteedi ning loob aluse rahuloluks ja isiksuse igakülgseks arenguks. Lapse tervise seisukohalt on määrava tähtsusega tervislik eluviis ning positiivsete harjumuste kujundamine. Individuaalsed toitumisharjumused kujunevad varajases lapseeas ning neid on hiljem üha raskem muuta.

Kuna enamuse ajast veedab laps siiski lasteaias, st viiel päeval nädalas ja enamasti sööb ta siin kolm korda päevas, siis on lasteaed see koht, kus saame kujundada tervislikke toitumisharjumusi. See, millist kütust autosse tankida, ei ole ju ükskõik. Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka lastele toitu valmistades. Meie kokad valmistavad väga mitmekülgset, täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Oleme saavutanud lastes harjumuse süüa toorlõike ja -salateid, täisteraviljatooteid. Lapsed osalevad tervislike salatite valmistamisel.

3.3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

Hetkeseisust ülevaate saamiseks ja eesmärkide püstitamiseks on koostöös lasteaia personali ja lastevanematega analüüsitud lasteaia tugevaid ja nõrku külgi, ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.

3.3.1. Lasteaia pedagoogilised põhiväärtused
• lapse kui isiksuse arengu sihipärane tagamine;
• iga lapse individuaalsuse (iseloom, võimed, oskused, kodune olukord, arengupotentsiaal) arvestamine;
• lapse igakülgset arengut soodustava õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine;
• laste eelduste arvestamine ja toetamine nende kehalisel, esteetilisel, vaimsel, kõlbelisel ja sotsiaalsel arenemisel ning vaimse töö oskuste kujunemisel, et nad jõuaksid eduelamuse tundeni;
• demokraatliku keskkonna tagamine, lapsed kaasatakse otsuste langetamisse, vastutuse kandmisse ja jagamisse;
• ühiselt täiskasvanute ja laste poolt kokkulepitud reeglite olemasolu ja nende täitmine;
• lastega tegelevate täiskasvanute isiklik eeskuju mõjutab laste väärtushinnangute kujunemist;
• väärtuste õpetamine toimub õppekava eri valdkondade kaudu;
• konfliktid lahendatakse koostöös vägivalda kasutamata;
• soodustada lapse tahet maailma avastada ja uurida;
• luua võimalused mitmekülgseks arendavaks mänguks;
• laste positiivsete iseloomuomaduste kujunemist soodustava õhkkonna loomine.

Iga laps on tähtis just sellisena nagu ta on, iga lapse individuaalsus kiidetakse heaks.

Lapsepõlv on kordumatu, ainulaadne.

3.3.2. SWOT-analüüsi tulemused

Tugevad küljed:
• esteetiliselt kaunid ja otstarbekalt sisustatud ruumid;
• lastele on tagatud eakohane päevakava ja tegevuste vaheldumise rütmilisus;
• kaasaegselt sisustatud ja tunnustatud köök;
• tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit, tervislike toitumisharjumuste kujundamine;
• tingimused hügieeniharjumuste kujundamiseks;
• uuendustele avatud, arenev, püsiv, eriharidusega ja suure kogemusega kaader, oma tööd armastavad inimesed;
• väljakujunenud traditsioonid, palju toredaid ühisüritusi;
• omanäolised, linna ja maakonna tasandil tuntud laste ja täiskasvanute muusikalised lavastused;
• lasterühmade osalemine folklooripäevadel;
• logopeedilist ravi vajavate laste väljaselgitamine ja töö nendega;
• süvendatud käeliste tegevuste võimaldamine täiendavate kunstiõpetuse tundide korraldamisega huvitoas;
• tugev hoolekogu ja hea koostöö lastevanematega;
• prioriteediks eesmärkidest lähtuv täienduskoolitus;
• lapsed saavad hea ettevalmistuse kooliks;
• suur nõudlus lasteaia kohtadele;
• head enesetäiendamise võimalused.

Nõrgad küljed:
• hoone amortiseerunud;
• investeeringute ebapiisavus ruumide kaasajastamiseks;
• ettekirjutuste täitmiseks ei jätku ressursse;
• ruumipuudus: kolm ühetoalist rühmaruumi; puudub spordisaal ja personali olmeruumid;
• suur laste arv rühmades;
• liitrühmade ülekoormus;
• aegunud sisustusega spordi- ja mänguväljakud, terviseohtlikuks muutuvad paviljonid;
• ühine territoorium lasteaia- ja koolilastele;
• õpetajaid abistava personali vähene koolitus;
• osaliselt vähetoimiv meeskonnatöö;
• logopeediline abi ei ole tagatud kõigile kõneravi vajavatele lastele, puudub põhikohaga logopeed;
• lastel sageneb suures kollektiivis viibides haigestumiste oht.

Ümbritseva keskkonna võimalused:
• hea asukoht kesklinnas;
• kultuurikeskuste ja asutuste lähedus; järve ja pargi lähedus;
• taotleda fondidelt rahalisi vahendeid;
• lapsevanemate nõudlus laste huvitegevuseks;
• taotleda fondidelt rahalisi vahendeid basseiniruumide renoveerimiseks;
• lastevanemate haritus, töökoha olemasolu;
• koostöövalmis lapsevanemad;
• lastevanemate huvitatus oma laste arengu ja käekäigu suhtes;
• alushariduse tähtsustamine ühiskonnas;
• huvitegevuste soodustamine;
• täiendusõppe võimalused;
• koostöövõimalused koolituskeskustega (Hea Algus, lasteaiad Eestis ja mujal);
• paikkonna traditsioonid;
• teenuste ostmise võimalused asutuse tugitegevusteks;
• kaasaegsete õppevahendite rohkus ja teenuste pakkumine nende soetamiseks.

Ümbritseva keskkonna ohud:
• madal sündimus;
• kaadri vananemine;
• puudub anonüümsus;
• tööpuudus, vaesus ja probleemsed pered;
• lastevanemate suur tööga hõivatus;
• perekonnamudeli muutused ei paku turvalist kodu lapsele;
• lastel sageli rahuldamata füsioloogilised (toit, uni) ja psüühilised (enesehinnang, ühtekuuluvus- ja turvatunne) vajadused;
• narkomaania ja alkoholism;
• sotsiaalsed pahed, laste järelevalvetus;
• meedias kajastatakse palju vägivaldsust;
• tihe lasteaedade võrk;
• erinevad arusaamad koolivalmidusest;
• lapsevanemate oodatust väiksem aktiivsus eneseharimisel kasvatusküsimustes.

3.3.3. Arengueeldused
• kogenud kaader;
• välja töötatud lasteaia õppekava, rühmade tegevuskavad; tervist edendava lasteaia arengukava;
• toimub õppekava arendustegevus;
• toimub pidev laste arengukeskkonna kvaliteedi tõstmine;
• logopeedilist abi vajavate lastega tehakse tööd individuaalse tunniplaani alusel;
• tehakse koostööd koolide algklasside õpetajatega;
• laste teadmiste avardamiseks olemas videotuba koos õpetliku ja arendava videokassettide koguga;
• kunstiliste tegevuste arendamiseks täiendavad kunstiõpetuse tegevused;
• toimub pidev personali koolitusvajaduste väljaselgitamine ja kursustele suunamine;
• lasteaia köök on tunnustatud;
• kööki on ostetud kuumaõhu konvektsioonahi toiduvalmistamise kvaliteedi parandamiseks; pestavad rulood; valamu pottide pesemiseks;
• on tellitud basseini ja basseiniruumide renoveerimise tehniline projekt;
• on tellitud lasteaia akende ja fassaadi rekonstrueerimise projekt, 2002. aastal on välja vahetatud 25 akent ja trepikodade 7 vaheust;
• on koostatud õueala renoveerimise plaan;
• hoolekogu eestvedamisel koostöös lastevanematega toimunud hoogtööpäevad lasteaia õueala korrastamiseks;
• õuealale muretsetud juurde ümarpalgist mängumaja, kaalukiiged, ronimis- ja kiikumiskompleks, jalgrattastatiivid 20 kohale;
• nelja rühma riietusruumis on tehtud sanitaarremont, välja vahetatud mööbel;
• neljas rühmas tualettruumid remonditud;
• ühe rühma ja kooliklassi ruumid omavahel vahetatud, saadud juurde rohkem ruumi, remont teostatud.

3.4. ARENGUSUUNAD 2003–2005

Lasteasutuse tegevuse kavandamisel lähtutakse neile ühiskonna poolt püstitatud eesmärkidest. Oleme paindlikud lapse toomise ja viimise aegade suhtes, arvestades lapsevanemate tööpäeva ja aastaaega.

Oleme valmis eri teenuste pakkumiseks lastevanematele lähtuvalt perede vajadustest.

Prioriteedid lähiaastateks:
• laste kasvukeskkonna kaasajastamine ja tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine;
• tervisekasvatus kui osa alusharidusest;
• personali täienduskoolitus;
• laste kehaline aktiivsus;
• sotsiaalsete oskuste kujundamine;
• loodushoid ja ümbritsevas keskkonnas orienteerumine;
• sujuvad üleminekud kodust lasteaeda, lasteaiast kooli.

3.4.1. Õppe- ja kasvatusala
• õpimotivatsioon, lastes soovi olla õppimises edukas arendamine;
• hea keeleline areng;
• keskkonnaalane kasvatus, uurimine ja avastusõpe;
• sotsiodramaatiline rollimäng ja loovmäng;
• muusikalise väljenduse ja loovvõimete arendamine;
• peenmotoorika areng, kehakeel, kehaline aktiivsus;
• lastele turvalise õpi- ja kasvukeskkonna täiendamine, kaasajastamine;
• koostöös Võru I Põhikooli ja Võru Linnavalitsusega kooli algklasside lasteaiaruumidest väljaviimine. Vabanevate ruumide arvel saab juurde nõuetele vastava spordisaali koos inventariruumiga; juurde saab luua lasteaiarühmi, see võimaldab järk-järgult praegustes rühmades laste arvu vähendada ja viia vastavusse seadusega. Uute lasteaiarühmade avamine lisab eelarvesse täiendavaid rahalisi vahendeid (lastevanematelt laekuvad summad ning õppevahendite kulu, samuti arvestuslik kulu ühe lapse kohta);
• tingimuste täiendamine laste füüsiliseks arenguks (õuevahendite soetamine, spordisaal, rühmades üles panna turnimisredelid, matid);
• võimaluste otsimine basseini renoveerimiseks;
• huvialaringide tegutsemise soodustamine vastavalt laste ja vanemate soovile, eri tegevuskeskuste (raamatukogu-, näitemängu-, puutöökeskus jmt) sisustamine;
• lasteaed on lapse sotsialiseerumise koht;
• lasteaia põhitegevuse lõppresultaat e tulemus – laps läheb sujuvalt, rõõmsameelselt ja julgelt järgmisse eluetappi ja tuleb seal edukalt toime.

3.4.2. Personalitöö, juhtimine ja hindamine
• põhi- ja tugiprotsesside juhtimine;
• ametijuhendite kaasajastamine;
• personali miinimumkoosseisu täitmine;
• töökorras täpsustuste tegemine vastavalt seadusloome muutumisele;
• palgakorraldusaluste väljatöötamine ja arendamine;
• asjaajamisjuhendi täiustamine, täpsustamine ja asutuses kasutatavate lisade koostamine;
• dokumentatsiooni arhiveerimine ja nimistu kaasajastamine;
• asutuse sisekontrolli kriteeriumite koostamine;
• pedagoogide atesteerimiskorra ja tulemusliku töö hindamise kriteeriumite täpsustamine;
• arenguvestlused, enesehindamisküsitlused, koolitusvajaduste väljaselgitamine;
• pedagoogide ja õpetajaid abistava personali tööalase koolituse taseme tõstmine – tagasiside;
• enesetäiendamise tunnustamine ja toetamine;
• põhikohaga logopeedi tööle võtmine;
• erialaliitudesse kuuluvuse toetamine;
• lapsevanemate ja ühiskonna arusaamad, nende muutumine ja areng on aluseks seisukohtade muutumisel arendustegevuses;
• personal tegeleb reeglipäraselt enesearendamisega nii metoodika täiustamise kui enesearendamise kaudu;
• lasteaia kui organisatsiooni enesehindamissüsteem on pidevalt arenev ja uuenev töövaldkond, sellest võtab osa kogu organisatsioon;
• lasteaia kvaliteediraamatu projekti käivitamine.

3.4.3. IT-süsteem ja infovahetus
• arvutivõrgu optimeerimine
• Interneti püsiühenduse loomine
• kodulehekülje avamine

3.4.4. Täienduskoolitus

Kõigil töötajatel, kes lastega töötavad, on õigus täienduskoolitusele.

Kõik kvalifitseeritud töötajad saavad vähemalt riigi- või omavalitsuse tasandil kehtestatud astmepalka.

Töö tasustamisel arvestatakse töö tulemuslikkust.

Täienduskoolitus on planeeritakse lähtudes lasteaia prioriteetidest järgnevateks aastateks ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku järelevalve prioriteetidest 2002/2003. ja 2003/2004. aastateks ning sisekontrolli, sise- ja enesehindamise tulemuste analüüsist.

Pedagoogide ja õpetajaid abistava personali täienduskoolituse väärtustamine; sisekoolituse käivitamine.

Prioriteetsed koolitusvaldkonnad:
• andragoogika, lapsevanemate nõustamine ja täiskasvanute koolitamine;
• enese-, meeskonnatöö ja lapse arengu hindamine;
• sisehindamine;
• kooliks ettevalmistamine;
• erivajadusega laps lasteaias. Individuaalne õppekava;
• Hea Alguse koolitus;
• kaasaegseid meetodeid õppe- ja kasvatusprotsessis;
• õpetaja infotehnoloogia kasutajana;
• lasteaiaõpetaja abi tegevus lasteaias, selle kavandamine ja läbiviimine;
• kokkade koolitus;
• sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks 320-tunnise eripedagoogikakursuse läbimine;
• töö liit- ja sobitusrühmas.

3.4.5. Töö lisatähelepanu vajavate lastega
• lastevanemate ja õpetajate nõustamine laste erivajaduste märkamiseks;
• lisatähelepanu vajavate laste väljaselgitamine vaatluse ja arengu analüüsi tulemusena;
• õpetajate koolitamine tööks erivajadustega lastega;
• koostöö Võru maakonna nõustamiskomisjoniga;
• logopeedilise abi võimaldamine lastele;
• lisatähelepanu vajavatele lastele individuaalse õppekava koostamine;
• luua lastele arenguks soodne keskkond, kus neil oleks võimalik oma huvisid ja sünnipäraseid andeid järele proovida ja neid edasi arendada.

3.4.6. Toitlustamine
• toitlustamine jääb lasteaia baasile;
• ruumilahenduste otsimine ühiseks «söögitoaks», kus käivad vaheldumisi söömas lapsed eri aiarühmadest. Nii väheneb õpetaja abi osa toitlustamisel ja jääb rohkem aega toetada õpetajat õppe-kasvatustöös. Vähenevad kulutused toidunõudele, veele; aiarühmade toidujagamis- ja nõudepesuruumide vastavusse viimiseks toidukäitlemisnõuetega;
• toit on tervislik, toitev, eale ja kultuurilistele harjumustele vastav;
• toidu valmistamiseks kasutatakse võimalikult palju kohalikku talutoodangut ja eestimaist kaupa;
• tervislike toitude ja toitumisharjumuste propageerimine lastele ja lastevanematele;
• rühma personal innustab ja õpetab lapsi sööma kõiki valmistatud toite; õpetab toitu austama ja toiduvalmistamiseks tehtavat tööd hindama; kujundab viisakaid lauakombeid.

3.4.7. Koostöö lastevanematega, nõustamine
• lapsevanemad on lasteasutuse koostööpartnerid. Sellest lähtuvalt on neil õigus saada ja edastada teavet laste ja lasteaias tehtava kohta ning oma arvamuste ja vaadete selgitamiseks ja täpsustamiseks;
• huvi tekitamises ja koostöö kujundamises on juhtiv roll lasteasutusel;
• nõustamises tehakse koostööd erialaspetsialistidega;
• lastevanematele pakutakse võimalusi uute koostöövormide näol omavaheliseks suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks;
• pereürituste ja heategevusliku eesmärgiga ürituste korraldamine (eesmärgiga saada täiendavaid vahendeid õueala kaasajastamiseks);
• laste kiiret arengut ja esimeste eluaastate olulisust silmas pidades ning arvestades asjaolu, et beebide emad on kõige rohkem huvitatud laste arendamis- ja kasvatusküsimustes ja neil on ka aega, kavandame lasteaeda kohta taotlevate laste vanematele koolitust ja ühisüritusi. Lisaks pakume vanematele koos beebidega ühiseid muusikalis-rütmilisi tegevusi, kunsti- ja mängutegevusi. Ühtlasi pakume suhtlemise ja kogemuste vahetamise võimalusi noortele peredele ja tagame sujuva ülemineku kodust lasteaeda;
• kodustele lastele kooliks ettevalmistamise võimaldamine;
• kodu ja lasteaia kasvatuspõhimõtete lähendamine ja ühtlustamine;
• arenguvestlused perega, toetudes lapse kasvumapile ja individuaalsele vaatluskaustale.

3.4.8. Koostöö piirkonna koolide ja üldsusega
• õpetajate, lastevanemate ja lasteaiaõpetajate vestlusringide organiseerimine;
• koostöö koolide ja õpetajatega tagasiside saamiseks laste edasijõudmisest koolis;
• lasteaiaõpetajate tutvumine 1–3 kl (esiõpetuse) riikliku õppekavaga;
• lasteaia õppekava tutvustamine kooliõpetajatele;
• kooli minevate lastega koolitundide külastamine;
• laste, kellel tekib raskusi koolivalmiduse kujunemisega, suunamine nõustamiseks spetsialistide poole;
• lastevanemate nõustamine koolipikendust vajava lapse puhul;
• igale kooliks ettevalmistuse läbinud lapsele õiendi väljastamine, mida aktsepteeritakse lapse kooli vastuvõtmisel;
• koduste lastega peredele lasteasutuste võimaluste tutvustamine.

3.4.9. Majandustegevus
• lastele kaasaegse ja tervisliku arengukeskkonna loomine ruumides ja õuealal;
• tervise- ja töökaitse eeskirjadele vastavate õppe- ja olmetingimuste tagamine;
• projektide koostamisega täiendavate rahaliste vahendite taotlemine;
• koostöö arendamine omavalitsuse, ettevõtjate ja lastevanematega;
• arvutivõrgu väljaehitamine, püsiühenduse loomine.

Prioriteedid:

1. Lasteaia akende väljavahetamine, osaline fassaadi renoveerimine.

Renoveerimise käigus on vaja välja vahetada kokku 110 eri suuruse ja kujuga akent, ehitada ümber puidust otsaseinad, korrastada 7 välisust ja osaliselt renoveerida fassaad.

Otsesed eesmärgid:
• soojakadude vältimine, kulutuste vähendamine küttele;
• laste ja töötajate terviseohutuse tagamine;
• laste ruumides loomuliku valgustuse paranemine, tuulutusvõimaluste loomine, akende pesemise võimaldamine, tolmu ja müra vähenemine.

2. Lasteaia spordi- ja mänguväljakute uuendamine.

Otsesed eesmärgid:
• laste spordi- ja mänguväljakute kaasajastamine ja terviseohutuks muutmine;
• olmetraumade vältimine;
• laste turvalisuse tagamiseks piirdeaia uuendamine;
• sihipärane vaba aja veetmine ja sportlike harjumuste väljakujundamine;
• eri õppetegevuste korraldamine õuealal;
• tervise tugevdamiseks optimaalse kehalise tegevuse võimaldamine;
• lastega perede elukvaliteedi parandamine;
• lasteaia territooriumil perespordipäevade korraldamine tervislike eluviiside propageerimiseks ja kehalise aktiivsuse väärtustamiseks;
• vanemate kaasamine õueala korrastamisel.

3. Võimaluste otsimine basseini ja basseiniruumide renoveerimiseks.

Otsesed eesmärgid:
• õpetada koolieelikuid (nii meie lasteaias käivaid kui piirkonnas elavaid) veepinnal püsima ja ujuma;
• aidata kaasa laste harmoonilisele kehalisele arengule ja karastamisele;
• kujundada ja süvendada hügieeniharjumusi;
• saavutada, et regulaarne kehaliste harjutustega tegelemine saaks lastele harjumuseks, eluliseks vajaduseks, kujuneks välja õige rüht ja hingamine.

4. Elektrisüsteemi ja kilbiruumi uuendamine.

5. Tualettruumide renoveerimine neljas rühmas ja nelja kooliklassi kasutuses olevates ruumides koostöös Võru I Põhikooliga.

6. Saali remont.

7. Valgustuse normidega vastavusse viimine rühmades.

Investeeringud inventarile
• komplekt eri kõrguses lastelaudu;
• lastevoodid;
• laste riietusruumi mööbel;
• tööstuslik saumikser;
• videokaamera;
• CD-mängijad rühmades;
• spordi- ja mängurajatised õuealale (liumäed, kiiged, ronimiskeskused).

Ruumide kasutamise võimalikud variandid pärast kooliklasside väljasuunamist.

Kui viiakse välja 1–4 kooliklassi, saab vabanevate ruumide arvel juurde:
• spordisaal koos inventariruumiga (rühma tualettruumi baasil pesemis- ja WC kasutamise võimalus);
• täiendavalt avada üks sõimerühm (suur nõudlus sõimekohtade järgi);
• täiendavalt avada üks aiarühm (rühmades laste arvu seadusega vastavusse viimine, suur nõudlus aiakohtade järele);
• üks lisaruum, kus hommikupoole toimuvad kunstiõpetuse tegevused (praegune huvituba), õhtupoolikul muud tegutsemise võimalused (huviringid; lapsed, kes lõuna ajal ei maga; kodustele lastele kooliks ettevalmistus; koolitused ja ühisüritused vanematele);
• praeguse huvitoa baasil personali olmeruum ja koht perevestluste läbiviimiseks;
• praeguse mängudetoa asemel video- ja muinasjututuba;
• ühine söögituba aiarühmadele.

3.4.10. Strateegiad

Olukorra hinnangust lähtuvalt võimalikud strateegiad lasteaia arendamiseks:
1. lasteaia «Päkapikk» põhjendatud tegevuskavade ja investeerimiskava koostamine, mis annab kindluse ja ajamõõtme töötulemuste saavutamiseks munitsipaallasteasutusena;
2. kooliklassideta kaasaegne arengu- ja kasvukeskkond täiendavate ruumikasutusvõimalustega koolieelses eas lastele.

Kuna pole teada Võru linna koolivõrgu areng, siis tegevuskavad 2003–2005 käsitlevad arengut 1. stsenaariumi järgi.

IV. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005

4.1. MAJANDUSTEGEVUS

Tegevused Tulemus 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku
kulu
Finants. allikas Vastutaja
Hoonele eksperthinnangu tellimine Reaalne hinnang ja alus hoone renoveerimistööde järjekorra määramiseks ja remondiotsuste langetamiseks         Lasteaia eelarve,
linna eelarve
Juh. aset. maj. alal
Akende vahetuseks investeeringute saamiseks projekti koostamine Esitatud projekt Hasartmängu-
maksu Nõukogule
×       Lasteaia eelarve Juhataja, juh. aset. maj. alal
Elektrisüsteemi väljavahetamise projekti tellimine Elektrisüsteemi väljavahetamist võimaldav projekt     6 000.00       Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
5. ja 9. rühma tualettruumide remondiks tehnilise projekti tellimine Remonditööde planeerimist ja teostamist võimaldav projekt ×       Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
5. ja 9. rühma tualettruumide remont Hügieeninõuetele vastavad ruumid Kui akende vahetust    ei toimu          Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
A-maja tagumise fassaadi 22 akna ja B-maja otsaseina 4 akna ja esimese fassaadi 20 akna vahetus 46 akent välja vahetatud   42 000.00
346 946.00
101 250.00
    488 696.00 Lasteaia eelarve
Taotleda Hasartmängu-maksu Nõuk. Linna eelarve
Juhataja, juh. aset. maj. alal
B-maja otseseina 4 akna ja A-maja välisfassaadi 11 akna vahetus (kui Hasartmängumaksu Nõukogu ei rahasta) 15 akent välja vahetatud (saal, 2. ja 12. rühm)   42 000.00
108 000.00
    150 000.00 Lasteaia eelarve
Võru LV
Juhataja, juh. aset. maj. alal
A- ja B-maja puiduosaga 4 otsaseina ümberehitus ja akende vahetus     300 000.00   300 000.00 Taotleda Hasartmängu-maksu Nõuk. Juh. aset. maj. alal
3. rühma magamistoa remont ja põranda vahetus koos otsaseinte ümberehitusega     ×       Juh. aset. maj. alal
Kahte majatiiba ühendava vahekoridori 4 akna vahetus       60 000.00   60 000.00 Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
Kahte majatiiba ühendava koridori katuse, lae ja seinte remont       ×     Juh. aset. maj. alal
0-korruse 21 väikese akna vahetus       ×     Juh. aset. maj. alal
Nelja trepikoja akende vahetus       ×     Juh. aset. maj. alal
A-maja sisemise fassaadi 19 akna vahetus     190 000.00   190 000.00 Taotlus Võru LV-le Juh. aset. maj. alal
2. rühma valgustite väljavahetamine Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus 10 000.00       Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
2. rühma põranda vahetus ja seinakappide lammutamine, toidujagamise ja nõudepesuruumi remont Hügieeninõuetele vastavad ruumid Kui aknaid ei vahetata
40 000.00
      Lasteaia eelarve
Omalaek.
Juh. aset. maj. alal
Elektrikilbi ja juhtmestiku väljavahetamine Ohutusnõuetele vastav elektrisüsteem 30 000.00       Lasteaia eelarve,
omalaek.
Juh. aset. maj. alal
Elektrisüsteemi väljavahetamine B-majas ja vahekoridoris Ohutusnõuetele vastav elektrisüsteem   ×     Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
Elektrisüsteemi väljavahetamine A-majas Ohutusnõuetele vastav elektrisüsteem     ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
Külmaveetorustiku peatrassi väljavahetamine Avariiohtlik olukord likvideeritud ×       Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
Kuulkraanide paigaldamine püstikute kaupa Hoones võimalik sulgeda vett püstikute kaupa ×       Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
3. rühma toidujagamis- ja nõudepesuruumi kanalisatsioonitorude vahetamine, ruumi remont Avariiolukord likvideeritud, toidukäitlemise nõuded täidetud ×       Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
5. rühma valgustite väljavahetamine Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus   ×     Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
5. rühmas seinakappide ja seal asuvate raudvoodite likvideerimine Nõuetekohased voodid     ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
5. rühmas põranda vahetus       ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
5. rühmas toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont Toidukäitlemise nõuded täidetud     ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
6. rühma valgustite väljavahetamine ja lae uuendamine Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus   ×     Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
6. rühmas seinakappide ja seal asuvate raudvoodite likvideerimine Nõuetekohased voodid   ×     Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
6. rühmas toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont Toidukäitlemise nõuded täidetud   ×     Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
12. rühma valgustite väljavahetamine Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus     ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
12. rühma esikumööbli vahetus Uus mööbel, lastel ruumi rohkem 5 000.00         5 000.00 Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
12. rühmas toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont Toidukäitlemise nõuded täidetud     ×     Juh. aset. maj. alal
1. rühma mängu- ja magamistoa põrandate väljavahetamine koos otsaseina remondiga Hügieeninõuetele vastavad ruumid   ×     Lasteaia eelarve,
omalaek.
Juh. aset. maj. alal
1. rühma tualettruumi ning toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont Hügieeninõuetele vastavad ruumid   ×       Juh. aset. maj. alal
7. rühma tualettruumi remont Hügieeninõuetele vastavad ruumid     ×     Juh. aset. maj. alal
7. rühmas seinakappide ja seal asuvate raudvoodite likvideerimine Nõuetekohased voodid     ×   Lasteaia eelarve,
omalaek.
Juh. aset. maj. alal
Saali remont: põranda väljavahetamine, seinakapid välja lõhkuda, valgustid vahetada, seinad ja lagi uuendada           Selgub projektide rahastamisest ja ruumide kasutamise variantidest Juh. aset. maj. alal
Köögipersonali olmeruumi väljaehitamine Hügieeninõuetele vastavad ruumid           Juh. aset. maj. alal
Basseini ja basseiniruumide renoveerimine Loodud tingimused laste ujuma õpetamiseks ja tervise tugevdamiseks       900 000.00 Taotleda eri fondidest  
6. rühma komplekt lastelaudu Tervisekaitse nõuded täidetud 5 000.00         5 000.00 Lasteaia eelarve Juh. aset. maj. alal
Paviljonide eterniitkatuste ja põrandate remont Ohutusnõuded täidetud, lastele tagatud võimalus õuesviibimiseks iga ilmaga 1 500.00       Lasteaia eelarve, lapsevanemad  
Piirdeaia uuendamine Laste turvalisus tagatud × × ×   Projekt esitada Juhataja, juh. aset. maj. alal
Tuletõrje signalisatsioonisüsteemi loomine Ohutusnõuded täidetud     ×     Juhataja, juh. aset. maj. alal
Spordisaali ja inventariruumi väljaehitamine Tervisekaitse nõuded täidetud, lastele loodud tingimused tervise tugevdamiseks         Selgub projektide rahastamisest ja ruumide kasutamise variantidest Juhataja
Õueala sisustamine mängu- ja spordivahenditega Tervisekaitse nõuded täidetud, lastele loodud tingimused tervise tugevdamiseks         Lasteaia eelarve,
taotleda eri fondidest
Juhataja, juh. aset. õppe-kasv. töö alal

4.2. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ

Tegevused Tulemus 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku
kulu
Finants.
allikas
Vastutaja
Lasteaia õppekava arendustöö ja osalemine Eesti Lasteaednike Liidu õppekava arenduse töörühmas Toimivad rühmade tegevuskavad
Täiendatud õppekava
×         Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Laste arengu vaatlus, analüüs ja hindamine, individualiseerimine Lapse arengu soodustamiseks reaalsed eesmärgid, psüühiliste protsesside tasakaalustatud areng × × ×     Rühma-
õpetajad
Õppeprotsessi hindamine Lapse eakohane ja individuaalne areng tagatud, vanemate nõustamine × × ×     Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma-
õpetajad
Vanusele sobivate õppematerjalide muretsemine Õppekava täidetud × × ×     Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Lastekirjanduse, õppeotstarbeliste muusika- ja liikumisõpetuse vahendite soetamine Valmisolek laste igakülgseks arendamiseks   7 000.00 20 000.00 ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Individuaalsed õppe-
vahendid (töövihikud, pliiatsid jm)
Valmisolek laste igakülgseks arendamiseks   4 000.00   4 000.00 4 000.00   Omalaek. Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Koostöös Võru I Pk ja Võru LV-ga viia kooliklassid välja Loodud lastele tingimused kehaliseks arenguks spordisaalis; laste arv rühmades vastab seadusele           Juhataja, hoolekogu
Laste silmaringi laiendamiseks õppekäikudeks sobivate kohtade kaardistamine Laste avaramad teadmised           Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma-
õpetajad
CD-kassettraadiote ostmine rühmadele Mitmekülgne õppetegevuste läbiviimine ×          
Videokaamera ostmine Rühmade, lasteaia tegevused, üritused jäädvustatud kroonikas; laste vaatlused dokumenteeritud            
Analüüsida laste mänge Mänguvahendite vajadus välja selgitatud           Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma-
õpetajad
Mängukeskuste ostmine Loovmängude lai valik         Õppetasu  
Peenmotoorikat arendavate vahendite ostmine Arenenud peenmotoorika lastel × × ×   Õppetasu Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma-
õpeajad
Spordi- ja mänguvahendite ostmine õuealale Sisukas õue-
tegevus, laste igakülgne areng
17 000.00 × ×   Õppetasu Juh. aset. maj. alal, kunstnik
Rühmades turnimisvahendite paigaldamine Laste hea füüsiline areng     5 000.00       Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Rühmade tööd ja üritusi kajastavate voldikute koostamine Lapsevanemad informeeritud rühma tegevustest × × ×     Rühma-
õpetajad
Lapse kasvumappide ja vaatluskaustade sisseseadmine ja pidev täiendamine Lapse areng dokumenteeritud   1 000.00   1 000.00 1 000.00   Õppetasu Juh. aset. õppe-kasv. töö alal

4.3. PERSONALITÖÖ

Tegevused Tulemus 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku
kulu
Finants.
allikas
Vastutaja
Pedagoogikanõukogu Kollegiaalsed otsused, innovaatilisus      200.00      200.00      200.00   Adm. kulu Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Üldkoosolekud Ökonoomne ja paindlik töökorraldus           Juhataja
Infotunnid Info kättesaadavus           Juhataja
Tööalane koolitus Tööalane informeeritus, kompetentsus, õppe-kasvatustöö kvaliteedi tõus 22 400.00

12 000.00


15 000.00


15 000.00
  Haridus- ja Teadusmin.
Linna eelarve
Juhataja
Atesteerimine Hinnang õpetaja töö tulemuslikkusele         Vajadusel Juhataja
Hindamine ja eneseanalüüs Küsitlused läbiviidud, ankeeditulemused analüüsitud   1 000.00   1 000.00   1 000.00   Adm. kulu Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Sisekontrolli kriteeriumite täpsustamine Korrigeeritud õpetaja tegevuse dokumenteerimine           Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Ametijuhendite kaasajastamine Nõuetele vastav dokumentatsioon × × ×   Adm. kulu Juhataja
Töötajate töötasustamise aluste väljatöötamine Töötasu maksmise ja arvutamise juhend × × ×   Adm. kulu Juhataja

4.4. INFO

Tegevused Tulemus 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku
kulu
Finants.
allikas
Vastutaja
Arvuti soetamine Suuremad arvuti kasutamise võimalused 12 000.00 12 000.00 12 000.00   Lasteaia eelarve Juhataja
Interneti püsiühenduse loomine Paremad võimalused Interneti kasutamiseks   6 000.00   5 000.00   5 000.00   Lasteaia eelarve Juhataja
Lasteaia kodulehekülje loomine Info lasteaia kohta kättesaadav           Juhataja
Arvutihooldus, printeri tooneri vahetus     1 600.00   1 600.00   1 600.00   Lasteaia eelarve Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Arvutialane sisekoolitus Kõik pedagoogid oskavad oma töös kasutada arvutit           Juh. aset. õppe-kasv. töö alal
Tarkvara lastega tehtava õppetegevuse läbiviimiseks Laste elementaarsed oskused arvuti kasutamisel     2 000.00 ×   Lasteaia eelarve Juh. aset. õppe-kasv. töö alal

4.5. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATE, PIIRKONNA KOOLIDE JA ÜLDSUSEGA

Tegevused Tulemus 2003 plan. kulu 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu Kokku
kulu
Finants.
allikas
Vastutaja
Info liikumise süsteemide loomine ja info leviku tagamine Lasteaeda tutvustav voldik, lapsevanema meelespea, laualehed, pildimaterjalid, stendid   500.00
  800.00
  500.00
  300.00
  500.00
  300.00
  Lasteaia eelarve Juhataja
Lastevanemate koosolekud Vastastikune informeeritus, ühtlustatud nõuded × × ×   Lasteaia eelarve Juhataja,
rühma-
õpetajad
Ühisüritused, spordipäevad Vanemad informeeritud rühma tegevusest 2000.00 2000.00 2000.00   Lasteaia eelarve Rühma-
õpetajad
Uute laste vanemate ja lastega tutvumisüritused Kohanemisraskused vähenevad × × ×   Lasteaia eelarve Juhataja
Vestlusringid ja infovahetus kooliõpetajatega Õpetajate vastastikune ja vanemate vaheline informeeritus         Lasteaia eelarve  
Lastevanemate tasude kogumine Vajaminevad vahendid ostetud, tööd tehtud            
Koostöö hoolekoguga Kollegiaalsed otsused lastele paremate arengutingimuste loomisel           Juhataja

V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse ja elluviimist hinnatakse arengukavas esitatud tulemusnäitajate alusel üks kord aastas, maikuus, vahekokkuvõtteid tehakse eelarveaasta lõpus.

Arengukava täitmisele annab hinnangu lasteaias moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad tööandja, töötajate ja hoolekogu esindajad.

Tulenevalt komisjoni hinnangutest ja ettepanekutest tehakse arengukavas täiendused ja parandused lasteaia edasiseks tegevuseks õppeaasta alguse esimese pedagoogikanõukogu otsusega. Juhataja esitab muudatuste ettepanekud linnavalitsusele hiljemalt 1. novembriks.

Arengukava kinnitab, muudab ja täiendab Võru Linnavalitsus.

5.1. ARENGUKAVA KOKKUVÕTE

Arengukava tagab kavandatud plaanipärase tegevuse lasteaia põhi- ja kõrvaltegevustes.

Arengukava loob eeldused lapse arengu võimaldamiseks, võimaldab lasteaia kvaliteedi tõusu, tagab vanemate ja personali rahulolu.

Lisa A

PERSONALI KOOSSEIS RÜHMADE KAUPA

1. sõim lasteaiaõpetajad: Alevtina Jagomäe, Malle Juhkam
        lasteaiaõpetaja abi: Maiga Leetjõe
2. sõim lasteaiaõpetajad: Malle Peri, Ene Meriloo
        lasteaiaõpetaja abi: Merle Teidla
3. rühm lasteaiaõpetajad: Lea Tamm, Angela Mondschein
        lasteaiaõpetaja abi: Luule Rahuelu
5. rühm lasteaiaõpetajad: Veera Kesa, Margit Libba
        lasteaiaõpetaja abi: Silvi Rauert
6. rühm lasteaiaõpetajad: Aili Põder, Katrin Vähi
        lasteaiaõpetaja abi: Heli Kirch
7. rühm lasteaiaõpetajad: Ene Kivi, Piret Kroon
        lasteaiaõpetaja abi: Kristel Meltsov
9. rühm lasteaiaõpetajad: Terje Puniste, Karin Peterson
        lasteaiaõpetaja abi: Krista Ovsjannikova
12. rühm lasteaiaõpetajad: Lily Nieländer, Karina Leetjõe
        lasteaiaõpetaja abi: Nadja Kozatšuk

Muusikaõpetaja: Kadri Mähar
Liikumisõpetaja: Liivi Savi
Kunstiõpetaja: Heli Parmasson
Tervishoiutöötaja: Vaike Kepp
Logopeedid: Reeli Saar, Epp Roon
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal: Ester Peterson

LASTEAIA MAJANDAMIST JA TOITLUSTAMIST TAGAV NING ÕPETAJAID ABISTAV PERSONAL

Juhataja asetäitja majandusalal: Georg Konksi
Arvestaja-asjaajaja: Laine Sibul
Peakokk: Mare Lüütsepp
Kokad: Elle Palgi, Maie Madi
Laohoidja: Juta Mõttus
Abitööline: Tiiu Mosov
Pesumasinist-pesuparandaja: Valentina Visnapuu
Koristaja: Kaja Jürisoo
Aednik-majahoidja: Piret Pilt
Remonditööline: Arvo Kallasse
Kooliklasside õp. abid: Ingrid Ojaviir, Maarika Maasik

Lisa B

PERSONALI KOOSSEIS JA KVALIFIKATSIOON 2002.–2003. õppeaasta
seisuga 1. september 2002. A

Personal

Töötajate
arv

Ameti-
kohti

Kõrgem

Keskeri

Kesk

Õpib
edasi

Ped Muu Ped Muu
Juhataja   1 1   1          
Pedagoogid, sh 22 20,25 8   14 2 1 3
Juhataja asetäitja   1 1   1          
Õpetajad 17 16,5   5   13 2   1
Liikumisõpetaja   1 1       1     1
Muusikaõpetaja   1 1           1 1
Logopeed   2   0,75 2          
Abipersonal, sh 22 21,25            
Juh. aset. maj. alal   1 1           1  
Arvestaja-asjaajaja   1 0,5       1    
tervishoiutöötaja   1   0,75       1    
Kunstnik   1 0,5     1      
Õpetaja abi 10 10          2 2 5  
Koristaja   1 1         1    
Remonditööline   1 1         1    
Aednik   1 1       1      
Laohoidja   1 1         1    
Pesumasinist-
pesuparandaja

  1

0,5
     
1
   
Peakokk   1 1         1    
Kokk   2 2         2    
Abitööline   1 1           1  
KOKKU 44 42,5  

PEDAGOOGID STAAŽI JÄRGI seisuga 1. september 2002. A

Pedagoog Kokku 0–2 2–5 5–8 8–11 11–15 Üle 15
Juhataja   1             1
Pedagoogid 22       2 3 17

PEDAGOOGID VANUSE JÄRGI seisuga 1. september 2002. A

Pedagoog Kokku Alla 20 25–29 30–39 40–56 Üle 56 Märkused
Juhataja   1       1    
Pedagoogid 22   1 13 7 1  

Lisa C

VÕRU LASTEAIA «PÄKAPIKK» PEDAGOOGIDE KVALIFIKATSIOON
seisuga 1. september 2002. A

Nr Töötaja nimi Amet Haridus Lõpetatud
õppeasutus
Lõpet.
aasta
Kvalifikatsioon Atestee-
rimine
Märkused
1 Liili Pille Juhataja Ped. kõrgem TPedI 1981 Koolieelse ped. ja psühholoogia õpetaja, koolieelse kasvatuse metoodik   Läbitud – koolijuhtide põhikoolitus 240 t
Lastevanemate koolitajate kursus 160 t 1999. a
Eduka juhtimise põhimõtted ja praktika 50 t 2001. a
Lasteasut. kvaliteedi hindamine 160 t 2002. a
2 Ester Peterson Juh. aset. õppe-kasv. töö alal Ped. kõrgem TPedI 1985 Koolieelse ped. ja psühholoogia õpetaja, koolieelse kasvatuse metoodik   Läbitud alushariduse õppekava 160 t TPÜ 1999. a
Läbitud lasteasut. juhtimisalane 160 t 2002. a
3 Alevtina Jagomäe Lasteaia-
õpetaja
Muu keskeri Pihkva
Medits. Kool
1969 Meditsiiniõde 25.03.1997 Läbitud 160 t «Uuenev alusharidus» 2001. a TPedSem
4 Malle Juhkam Lasteaia-
õpetaja
Muu keskeri Tartu
Medits. Kool
1981 Meditsiiniõde 25.03.1997 Läbitud 160 t 1999. a
läbitud 160 t l/a õppetööalane täiendusk. TÜ AÜ juures 2002. a
5 Angela Mondschein Lasteaia-
õpetaja
Ped. kõrgem Tallinna Pedagoogiline Ülikool 1994 Koolieelse pedagoogika, psühholoogia õpetaja   Läbimisel – HA 160 t
6 Karin Peterson Lasteaia-
õpetaja
Ped. kõrgem Tallinna Pedagoogika-
ülikool
1992 Koolieelse ped. ja psühholoogia õp., koolieelse kasvatuse metoodik   Läbitud 160 t 2002. a «Õppe- ja kasvatus-
tegevuse kvaliteet lasteaias»
7 Malle Peri Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna Pedagoogiline Kool 1978 Lasteaiakasvataja    
8 Terje Puniste Lasteaia-
õpetaja
Kutse-
kõrgharidus
Tallinna Ped. Seminar 2002 Lasteaiaõpetaja    
9 Lea Tamm Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna Eel-
koolikasvatuse Pedagoogiline Kool
1965 Lasteaiakasvataja   Läbimisel – HA 160 t
10 Lily Nieländer Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna
Pedagoogiline Kool
1980 Koolieelsete lasteasutuste kasvataja   Läbimisel – HA 160 t
11 Piret Kroon Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna
Pedagoogiline Kool
1984 Koolieelsete lasteasutuste kasvataja   Läbitud 160 t 2002. a «Õppe- ja kasvatus-
tegevuse kvaliteet lasteaias»
12 Ene Kivi Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Rakvere Pedagoogika-
kool
1982 Koolieelsete lasteasutuste kasvataja   Läbitud 160 t 2002. a «Õppe- ja kasvatus-
tegevuse kvaliteet lasteaias»
13 Veera Kesa Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna Pedagoogiline Kool 1968 Lasteaiakasvataja    
14 Katrin Vähi Lasteaia-
õpetaja
Ped. kõrgem TPedI 1991 Koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õp., koolieelse kasv. metoodik   Läbitud – pedagoogika-alane täienduskoolitus 160 t
Läbimisel – HA 160 t
15 Aili Põder Lasteaia vanemõp. Ped. keskeri Tallinna Pedagoogika-
kool
1993 Lasteaiakasvataja 01.02.1998 Läbitud – alus-
hariduse õppekava rakendamine 160 t
Läbimisel – HA 160 t
16 Margit Libba Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna Pedagoogika-
kool
1994 Koolieelse lasteasutuse kasvataja    
17 Ene Meriloo Lasteaia-
õpetaja
Ped. keskeri Tallinna Pedagoogiline Kool 1975 Lastesõime-
kasvataja
  Läbitud – sõime õppekava 160 t
18 Karina Leetjõe Lasteaia-
õpetaja
Kutse-
kõrgharidus
Tallinna Ped. Seminar 2002 Lasteaiaõpetaja   Õpib edasi alates 2002. a TPÜ-s
Läbimisel – HA 160 t
19 Heli Parmasson Lasteaia kunstiõp. Ped. keskeri Tallinna Pedagoogika-
kool
1987 Lasteaiakasvataja   Läbitud – Kameelia Lillekool 160 t
20 Liivi Savi Lasteaia liikumisõp. Ped. keskeri Tartu Pedagoogiline Kool 1989 Algklasside õpetaja 23.11.1995 Õpib edasi alates 1999. a TPÜ Rakvere Kolledžis
Läbitud – kehaline kasv. lasteaias 160 t
21 Kadri Mähar Lasteaia muusikaõp. Keskharidus Võru I Kk 1989     Õpib alates 1999. a TPÜ Rakvere Kolledžis
Läbitud – lasteaia muusika-kasvataja 160 t
22 Epp Roon Logopeed Eriped. kõrgem TRÜ 1987 Logopeed-
eripedagoog
  Kohakaaslus
23 Reeli Saar Logopeed Ped. kõrgem TRÜ 1992 Eripedagoog   Kohakaaslus

Linnasekretär Külli KALDVEE

Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a
määruse nr 5

lisa 4

VÕRU LASTEAIA «PUNAMÜTSIKE» ARENGUKAVA 2003–2006

SISSEJUHATUS

Võru Lasteaia «Punamütsike» arengukava aluseks on koolieelse lasteasutuse seadus. Arengukava on koostatud aastateks 2003–2005, mis lähtub Võru linna arengukavast. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale.

Arenguga tähistatakse süsteemi üleminekut uude, endisest kõrgemasse kvalitatiivsesse seisundisse.

Igal lasteasutusel on vajalik teada, milleks on seda konkreetset lasteasutust vaja, milline on lasteasutuse tulevikunägemus ja missioon.

Väga tähtis on nägemus arenguperspektiivist – suundadest, kus arvestatakse lasteasutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus.

Arengule aitab oluliselt kaasa vaba ja loominguline, kuid tulemuste suhtes piisavalt nõudlik õhkkond asutuses.

Lasteasutuse arengusuundadest ja -perspektiividest peavad olema teadlikud kõik töötajad, et kõik saaksid osaleda kavandatud eesmärkide täitmises, tunneksid oma vastutust ja pingutaksid koostöös, et toimuks reaalne areng igapäevaelus.

Arengukavas määratletakse:
• lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad;
• tegevuskava kolmeks aastaks;
• arengukava uuendamise kord.

1. LÜHIÜLEVAADE VÕRU LASTEAIAST «PUNAMÜTSIKE»

AJALOOST JA HETKEOLUKORRAST

Võru Lasteaed «Punamütsike» on Võru linna hallatav asutus, mis tegutseb Võru Linnavalitsuse haldusalas aadressil Kooli tee 7, Võru (reg nr 75020078). Lasteasutus töötab alates 1976. aastast. Alates 1999. aastast kannab asutus nime Võru Lasteaed «Punamütsike» (varem Võru 8. Lastepäevakodu «Punamütsike»). Õppe- ja kasvatustöö toimub eesti keeles. Lasteasutus valmis 280-le lapsele 12-rühmalisena (4 sõime- ja 8 aiarühma) ning ujulaga. Praegu töötab lasteaias 2 sõime-, 8 aiarühma ja arendusrühm.

Lasteaias «Punamütsike» käib 2002. aasta septembri seisuga 207 last.

Lasteaias «Punamütsike» on kokku 54 töötajat (neist 1 dekreetpuhkusel), 31 pedagoogi ja 23 teenindavat töötajat.

Pedagoogiline kaader

Asutuse juhtkonda kuuluvad juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, juhataja asetäitja majandusalal.

Õpetajate jaotus vastavalt haridusele:

Pedagoogide arv kõrgem haridus keskeriharidus üldkeskharidus
31 2 7 22

Õpetajate jaotus vastavalt ametijärkudele:

Pedagoogide arv

vastavalt kvalifikatsioonile

vanemõpetaja õpetaja nooremõpetaja
31 7 22 2

Kursisolek kaasaegse pedagoogikaga on hea.

Töökeskkond:

Laste arv on olnud viimastel aastatel stabiilne. Kohta on pidanud ootama jääma sõimerühmade lapsed. Ka arendusrühma on järjekord.

Rühmaruumidest oleme remontinud ühe rühma koos riideruumiga, teinud põhjaliku remondi muusikasaalis, legotoas ja muusikaõpetajate kabinetis, fuajees, tervishoiutöötaja ruumides, puhkeruumis; köögis välja vahetanud kraanikausid, lauaplaadid ja teostanud jooksva remondi, paigaldanud välisvalgustuse, muretsenud basseini puhastusseadme ja teinud elektri- ja torutööd.

Õuealal tegime paviljoni remondi, uuendasime piirdeaeda, võtsime maha vanad puud ja uuendasime liivakaste. Paigaldasime rattahoidla.

2002. a suvel renoveerisime sanitaarsõlmede ühe püstiku (läbi kahe korruse kahe rühma tualett-, kätepesu- ja toiduploki) 2002. a renoveeriti ka katus.

Rühmades oleme uuendanud lastemööblit (toolid, lauad, avariiulid) ja madratseid ning voodipesukomplekte, vaipu, kardinaid. Õpetaja-abidele valmistasime tööriietuse.

Ostsime paljundusmasina, videomaki, lastele trummikomplekti ja mikrofonid.

Oleme muretsenud arvuteid ja 2002. aastal ühinesime Interneti püsiühendusega. Oleme loonud õpetajatele võimaluse arvuteid kasutada (eraldi ruum) ja arendusrühma lastele muretsenud tarkvaraprogrammide komplekti.

2. ARENGUVÄLJAVAATED

Koolieelne lasteasutus tegutseb nii institutsioonina kui ka organisatsioonina, kus kogu tegevuse keskpunktiks on lapsed. Institutsioonina on Eesti koolieelne lasteasutus määratletud kui haridusasutus. Koolieelse lasteasutuse seadus ütleb, et koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus.

2.1. Hea lasteaia tunnusjooned

2.2. Eesmärk

Elanike vajadustele, laste huvidele ja võimetele vastav optimaalne, turvaline, kaasaegne ja valikuid võimaldav arengukeskkond kõikidele lastele.
– Laste päeva ja tegevuste planeerimisel arvestada, et lapsel oleks võimalus teha valikuid, et ta seejuures kogeks eduelamusi ja õpiks oma tegevuse tulemuste eest vastutama.
– Kujundada lastes valmisolek suhtlemiseks, otsuste langetamiseks.

Tähtsustada kodu ja lasteaia koostööd.

3. VISIOON

Lasteaed on koht, kus toimub haridusalane kasvamine:

Inimeseks kui isiksuseks ehk kasvamine iseendaks saamise suunas, et:
• luua endale positiivne enesetunne, enesehinnang (tunda ennast hästi, tunda ennast tugevana);
• arendada oma võimeid, et tulla toime õnnestumiste ja läbikukkumistega;
• arendada tahtejõudu;
• arendada vastutustunnet enese ja teiste ees.

Inimeseks kui kaaslaseks ehk kasvamine suhtlejaks, et:
• lapsele meeldiks olla koos teiste lastega;
• laps oskaks andestada ja leppida;
• laps oskaks vastu seista ähvardustele ja vägivallale;
• laps oskaks teisi austada.

Lasteaed on õppiv organisatsioon, kes jätkuvalt suurendab oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, võttes kasutusele uusi mõttemalle ning õppides koos õppima.

3.1. Konkurents

Lasteaia konkurentideks võime lugeda kõiki läheduses tegutsevaid lasteaedu.

Selleks et lapsevanemad valiksid meie lasteaia, oleme:
• kavandanud reklaamvoldiku lapsevanematele;
• infolehe lasteaeda tulevatele lastele;
• alates 2003. aasta kevadest teeme lahtiste uste päeva uutele vanematele;
• koolitanud töötajaid, et nad oleksid kompetentsed oma erialal (koolitusplaan);
• pööranud suurt tähelepanu maja renoveerimisele;
• arendanud infotehnoloogiat (personal, lapsed);
• hoidnud ujula töökorras, muretsenud kaasaegsed vahendid;
• kujundame kodulehekülje.

4. MISSIOON

Lapse igakülgne arendamine, iseseisva mõtlemisoskuse kujundamine, hea kooliks ettevalmistus. Kodu ja lasteaia tihe koostöö. Lasteaed arvestab erivajadusi.

5. ARENGUKAVA VÄLJATÖÖTAMINE

5.1. SWOT-analüüs

Tugevused
• traditsioonid
• tugev kollektiiv
• koostöötahe, soov areneda ja end täiendada
• laste piisav olemasolu
• hea koostöö rühmakollektiivides
• tasemel hoolekogu
• hea koostöö kooliga
• positiivne tagasiside koolist e laste hea kooliks ettevalmistus
• asukoht
• kaasaegsed mänguasjad
• arvutite kasutamise võimalus, Interneti püsiühendus, IT-koolitus
• hea toitlustamine
• hästi väljatöötatud õppekava
• töötajate tervise hoidmine
• ujumistegevus
• eraldi muusika- ja võimlemissaal
• valverühm

Nõrkused
• territooriumi avatus
• mänguväljakute vahendite nappus
• ebatasased kõnniteed
• sissesõidutee ja parkimisvõimaluse puudumine
• finantsprobleemid
• basseini ventilatsioon
• köögi sisustus, remont ja ventilatsioon
• õueala valgustus
• tualettruumide renoveerimise vajadus
• fassaad
• aknad

Võimalused
• projektid
• õppekava pidev arendustöö
• huvitegevuste laiendamine
• hindamissüsteemi väljatöötamine
• töötajate motiveerimine
• alushariduse väärtustamine
• linnavalitsuse rahaline toetus
• täienduskoolituse kaudu personali paremustamine
• koostöö lastevanematega

Ohud
• mänguväljakute lõhkumine
• madal töötasu
• iibe langus
• konkureerivad lasteaiad
• materiaalselt vähekindlustatud pered

6. ARENGU KAVANDAMINE AASTATEKS 2003–2005

6.1. Muutused organisatsioonis ehk arendustööd edasiviivad pidepunktid

Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava.

6.2. Õppe- ja kasvatustöö arendustegevus
• täiendada õppekava, muuta süsteemi e lihtsustada käsitlemist, täiendada kaasaegse metoodikaga
• lasteaia tegevuskava integratsioon rühmade õppe- ja kasvatustegevustesse
• kasutada aktiivõpet, ainetevahelist integratsiooni
• kaasata õpetajaabisid õppe- ja kasvatustegevustesse
• koostada lastele ankeedid enesehindamise kohta lasteaias
• arengumappide täiustamine intervjuudega, lastepoolsete lugude, naljadega
• kohandada õppematerjale vastavalt laste individuaalsetele vajadustele
• luua suuremad võimalused mängu kaudu õppimiseks

6.3. Personalitöö

Organisatsioon on nii tugev, kui tugev on ta kõige nõrgem lüli!

6.3.1. Kõik pedagoogid kuuluvad pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine, hindamine ning ettepanekute tegemine juhatajale ja hoolekogule.

6.3.2. Lasteaia töö paremaks hindamiseks, tagasiside saamiseks ja töö edaspidiseks kavandamiseks on vajalik töö pidev analüüs, arendusvestluse sisseviimine, sisekontrolli tõhustamine.

Koostamisel on ankeetküsitlus töö ja juhtimisega rahulolu väljaselgitamiseks. Tegevuse hindamine ja küsitluse korraldamine toob esialgu kaasa mingil määral lisatööd ning kindlasti ka mõningaid vastuolusid kollektiivis. Lasteaia juhtkonna roll on arendustegevuses eriti oluline, püüdes esilekerkivaid probleeme aimata juba varem.

6.3.3. Pedagoogiline kaader on kohustatud läbima iga viie aasta tagant 160-tunnised täienduskoolituse kursused. Vastavalt rahalistele võimalustele soovitame ka lühikursustest osavõttu nii õpetajatele kui ka õpetajate abidele (olemas plaan koolituse vajadustest).

6.3.4. Iga kursuse läbinu peab olema võimeline edastama saadud teadmisi või praktilisi oskusi kolleegidele.

6.3.5. Informatsiooni edastamine toimub suuliselt ja kirjalikult.

6.3.6. Juhtkonna koostöö on paika pandud nii, et suured majanduslikud ja pedagoogilised probleemid arutatakse läbi alguses omavahel ja hiljem kogu kollektiiviga.

Selleks on ette nähtud:
pedagoogilised nõukogud
üldkoosolekud
• korraldused peavad olema täitjale arusaadavad, sest muidu pole võimalik neid täita
• kõige efektiivsem on esitada töötajatele kirjalikud korraldused, mille täitmine peab olema reaalne

6.4. Koostöö lapsevanematega
• korraldada koolitusi teavitamaks lapsevanemaid pedagoogilistest, psühholoogilistest ja meditsiinilistest probleemidest, avatud õppe- ja kasvatustegevuste vaatamine, analüüsimine
• teha tõhusamat individuaalset tööd lapsevanematega, kelle laps vajab logopeedilist abi

6.5. Hoolekogu töö lasteasutuses

Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on:
• jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga
• teha ettepanekuid lasteasutuse juhatajale, linnavalitsusele majandusküsimuste lahendamiseks
• juhataja teavitamine rühmasisestest probleemidest

6.6. Arengukava muutmise kord

Arengukava täitmist analüüsitakse ja tehakse vajadusel täiendusi üks kord aastas. Arengukava täitmise analüüsi juhib lastepäevakodu arendusgrupp, kes koordineerib eri töövormide (individuaalne analüüs, töögruppide koosolekud, ajurünnakud, arutelud jt) kasutamist. Arengukava täiendused, muudatused ja prioriteedid vaadatakse läbi iga õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel ja esitatakse Võru Linnavalitsusele kinnitamiseks hiljemalt 1. novembriks.

7. LASTEASUTUSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005

Tegevus Teostamise
aeg
Teostajad,
vastutajad
Rahastamine,
maksumus
I. Juhtimine
1. Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv
pidev juhataja  
    Hea Alguse koolitus pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
48 000 krooni
    juhtimisalane koolitus vastavalt
vajadusele
juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
20 000 krooni
    kogemused teistest lasteaedadest pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal linnaeelarve
2000 krooni
    eri õpetajatest töörühmade moodustamine
    ja nende töö õppekava arendamisel
pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
    õpetaja-abide töökohustuste väljatöötamine 2003 juhataja asetäitja majanduse alal, juhataja  
    arendusrühma töö parendamine pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, juhataja  
    pedagoogi ametikoha konkursi juhendi
    väljatöötamine
2003 juhataja  
    asjaajamiskorra väljatöötamine 2003 juhataja  
    tunnustamissüsteemi väljatöötamine 2004 juhataja  
    reklaamvoldiku väljatöötamine 2003 juhataja linnaeelarve
1000 krooni
    kodulehekülje kujundamine 2004 juhataja linnaeelarve
4000 krooni
    lasteaia tunnistuse kavandamine 2003 juhataja linnaeelarve
500 krooni
    stendi «Majajuht» väljatöötamine 2004 juhataja linnaeelarve
3000 krooni
2. Täienduskoolituse planeerimine 2003–2005 juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, juhataja koolitussummad
    õppekava arendustöö 2004 juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
5000 krooni
    lasteaiaõpetajate arvutikoolitus pidev juhataja projekt «Tiigrihüpe»
    arendusrühma õpetajate koolitus
    eripedagoogika
2003
2004
juhataja hariduse eelarve
6000 krooni
    enesehindamise oskused-koolitus 2004 juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
2000 krooni
    mängualane koolitus 2004
2005
juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
3000 krooni
3000 krooni
    toitlustusalane koolitus (toiduhügieen) 2004
2005
juhataja linnaeelarve
1500 krooni
1500 krooni
    tervisekaitsealane koolitus 2004 juhataja linnaeelarve
1500 krooni
3. Kujundada lasteaia sisehindamise süsteem 2003–2004 juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal linnaeelarve
3000 krooni
    ajurünnakud, töögruppide moodustamine pidev juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
    hindamissüsteemi kirjalik vormistamine
    ja teavitamine
2004 juhataja  
    rakendamine 2004 juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
    süstemaatiline täiendamine pidev juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
4. Hoolekogu töö pidev juhataja  
    eesmärgistamine 2003 juhataja  
    tööplaanide koostamine pidev juhataja,
hoolekogu esimees
 
    lastevanemate informeerimine pidev juhataja  
II. Õppe-kasvatustöö pidev juhataja ja juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
    eesmärkide määratlemine õppeaasta algus juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
    õppekava arendus pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
5000 krooni
    töö erivajadustega lastega pidev juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal projektid
4000 krooni
    lasteaia õppetegevuse kvaliteedi tõstmine
    uute võtete ja meetodite abil
pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal hariduse eelarve
4000 krooni
    õppetegevuseks esmavajalike vahendite
    muretsemine
2003
2004
2005
juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal omatulud
75 000 krooni
75 000 krooni
75 000 krooni
    arvutite muretsemine 2004
2005
juhataja 20 000 krooni
10 000 krooni
    luua lastele turvaline tegevuskeskkond pidev juhataja  
    sisustada esteetiliselt kaunid ja tervise-
    sõbralikud ruumid
pidev juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal  
    tagada tasakaalustatud päevakava pidev tervishoiutöötaja,
juhataja
 
    tervisekasvatusalase töö parendamine 2003
2004
2005
tervishoiutöötaja linnaeelarve
500 krooni
500 krooni
500 krooni
    võimlemisvahendite ja ujumisvahendite
    muretsemine
pidev juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal omatulud
30 000 krooni
    õuevahendite uuendamine pidev

2004

juhataja asetäitja majanduse alal omatulud
50 000 krooni
projekt 200 000 krooni
    tervisliku toidu ja eluviiside
    propageerimine
pidev tervishoiutöötaja linnaeelarve
1000 krooni
    hügieeninõuete täitmine pidev tervishoiutöötaja,
juhataja
linnaeelarve
III. Majandus      
    sanitaarsõlmede renoveerimine 2003–2004
2005
juhataja, juhataja asetäitja majanduse alal omatulud
210 000 krooni (2003. a)
    jooksev pisiremont pidev juhataja asetäitja majanduse alal omatulud
    õueala korrastamine pidev   juhataja asetäitja majanduse alal omatulud,
linnaeelarve
30 000 krooni
2003. a 10 000 krooni
    töötajate tualettruumi remont 2004 juhataja asetäitja majanduse alal omatulud
5000 krooni
IV. Inventar      
    köögikatel 2004   linnaeelarve
40 000 krooni
    laste lauad-toolid 2003
2004
  linnaeelarve
20 000 krooni
    madratsid 2003   linnaeelarve
4000 krooni
    rulookardinad 2003
2004
  linnaeelarve
12 000 krooni
    valgustus rühmades 2003
2004
2005
juhataja asetäitja majanduse alal linnaeelarve
3000 krooni
6000 krooni
6000 krooni
    tuleohutusmärgistus 2003 juhataja asetäitja majanduse alal omatulud
8000 krooni

8. MOTIVATSIOON

… kui inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad tema tegevust. Motivatsioon jaguneb kaheks välimiseks ja sisemiseks.

Väline motivatsioon on seotud käegakatsutavaga tasuga (palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused).

Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga (võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud).

8.1. Rahaline motivatsioon

8.2. Mitterahaline motivatsioon

Mitte rahaline hüvitamine koosneb sobivast ja meeldivast tööst ja töökeskkonnast ning on otseselt seotud töötajate motiveerimisega.

9. KOKKUVÕTE

Lasteaias igapäevast tööd tehes puutud pidevalt kokku asjaoludega, mis vajavad tegevuse edasiarendamist ehk tööviiside muutmist või uuesti hindamist. Kuid üks on kindel, seda ei pea tegema ainult juhtkond, vaid kõik koos ühise eesmärgi nimel. Juht peab nägema pisut kaugemale ja suhtuma arenguvõimalustesse reaalselt.

Linnasekretär Külli KALDVEE