Võru linna hallatavate koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamine aastateks 2003-2006
Vastu võetud 17.06.2003 nr 5
Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3, Võru Linnavolikogu 13. märtsi 2002. a määrusega nr 51 kinnitatud «Võru linna arengukava aastani 2010» ja Võru Linnavolikogu 13. märtsi 2002. a otsuse nr 278 «Võru linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise kord», Võru Linnavalitsus korraldab:
1. Kinnitada Võru linna hallatavate koolieelsete lasteasutuste arengukavad aastateks 2003–2006 järgmiselt:
1.1. Võru Lasteaia «Sõleke» arengukava vastavalt lisale 1;
1.2. Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava vastavalt lisale 2;
1.3. Võru Lasteaia «Päkapikk» arengukava vastavalt lisale 3;
1.4. Võru Lasteaia «Punamütsike» arengukava vastavalt lisale 4.
2. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a.
Linnapea Ando HAGEL |
Linnasekretär Külli KALDVEE |
Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a määruse nr 5 lisa 1 |
VÕRU LASTEAIA «SÕLEKE» ARENGUKAVA 2003–2006
I. ÜLDOSA
1.1. SISSEJUHATUS
Haridusasutused, koolieelsed lasteasutused sealhulgas, ei saa jääda ühiskonna muudes sektorites toimuva arengu kõrvaltvaatajaks, vaid peavad olema kesksed osalejad ja isegi eestvedajad.
Muutused koolieelsete lasteasutuste tegevuses on seotud muutustega ühiskonnas, nagu ka koolieelsete lasteasutuste areng, on seotud ühiskonna arenguga.
Kaasaegses mõtteviisis on koolieelsete lasteasutuste kvaliteedi mõiste käsitlemisel kesksel kohal kliendi soovid. Järjest rohkem tugevneb surve nõudmiste osas lapsevanemate poolt lasteaiale ja järjest enam määratlevad lapsevanemad ennast kliendina. Kliendi suhe lasteaiaga on teistsugune, kui see on muudes teenindusasutustes. Lasteaed teostab talle ühiskonna poolt määratud kasvatusülesannet ja seetõttu ei saa siin klient olla alati kuningas.
Lapsevanemate teadlikkuse tõus ehk lootused lasteasutustele nõuavad lasteaia personalilt ametioskusi, mis seab personali ette uusi väljakutseid.
Lasteasutuse arendamine nõuab personalilt pühendumist, pidevat õppimist ja lasteasutuse juhtimist personali arengu toetamiseks.
Käesolev Võru Lasteaia «Sõleke» arengukava on konkreetne abivahend lasteaia edasise arengu tagamiseks. Nime poolest on arengukava jätk eelmisele, kuid loodud hoopis uutel alustel, võttes aluseks uuenenud nõudmisi ja arusaamu, järgides siiski lasteaias tehtava töö järjepidevust.
Arengukava saab olema aluseks iga õppeaasta üldtööplaani koostamisel.
Arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest ja Võru linna arengukavast.
1.2. ÜLEVAADE AJALOOST
Võru Lasteaed «Sõleke» asub Võru linnas Olevi tn 29. Hoone võeti vastu 29. detsembril 1983. aastal. Maja on projekteeritud 12-rühmalisena 280 lapse jaoks arvestusega 4 sõimerühma ja 8 aiarühma. Esimesed rühmad alustasid tööd 23. juulil 1984. a.
Tollal nimetati lasteaeda Võru Linna II Lastepäevakodu.
Aastatel 1990–1993 töötas lasteaias 2 rühma vene rahvusest lastele ja nendel aastatel asus lastepäevakodu ruumides ka 1–2 kooliklassi.
Lasteaiale leiti nimi «Sõleke» konkursi teel. Nime Võru Lasteaed «Sõleke» kannab maja 2000. aasta algusest.
Maja eripära on algusest peale olnud rahvuslikkus: igapäevatöös toetutakse rahvakalendri tähtpäevadele, rahvakommetele ja üle 10 aasta on siin tegutsenud laste folkloorirühm.
Kuna muusika- ja liikumistegevusteks on projekti järgi planeeritud üks saal, siis peeti vajalikuks 1995. aastal teha ühest rühmaruumist muusikatuba koos vanavara toaga.
2002/2003. õppeaastast jätkab endises vanavara toas tööd logopeed, kellel siiani päris oma tööruumi ei olnudki.
Alates 1. juunist 2001. a liideti lasteaiaga «Sõleke» Võru Lasteaed-Varjupaik «Jussike».
Käesoleval 2002/2003. õppeaastal töötab maja 11-rühmalisena: 2 tavalist sõimerühma 2–3-aastastele ja 1 kohanemisrühm veidi üle aasta vanustele lastele, kes 2-aastaseks saades ja lasteaia päevarežiimiga kohanedes tavasõimerühma edasi lähevad, ning 8 aiarühma.
2002/2003. õppeaastal on 3 koolirühma, mille lõpetades läheb meilt eeldatavasti 67 last kooli.
1.3. TÖÖ ARENGUKAVA LOOMISEL
27.02.2002 – SWOT-analüüs kogu lasteaia personalile. Kohal oli 51 töötajat ja analüüsisime lasteaia tugevusi ja nõrkusi.
Märts 2002 – moodustati majasisene majanduskomisjon, kelle ülesanne on fikseerida majanduslike hetkevalupunktide kõrval ka tulevikus lahendamist vajavad majanduslikud probleemid. Komisjoni töö ei täitnud lootusi ja septembris 2002 kuulutati majanduskomisjoni idee läbikukkunuks.
12.03.2002 – arutati hoolekogus SWOT-analüüsi käigus selgunud tugevusi ja nõrkusi.
02.04.2002 – osalesid nelja lasteaia töötajad OÜ Merlecons ja KO 8-tunnisel koolitusel «Arengukava koostamine».
August 2002 – väikeste arengukava töögruppide koosolekud.
20.08.2002 – Arengukava päev väljasõiduga Järvere mõisa. Osales 42 lasteaiatöötajat. Korraldati uus SWOT, lisandus ohtude ja võimaluste leidmine.
04.10.2002 – juhataja käskkiri nr 26-T arengukava 2002–2005 kinnitamise kohta.
1.4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
Käesolevat arengukava analüüsitakse ja täiendatakse iga õppeaasta alguses toimival arengukava päeval. Muudatused ja uuendused esitatakse linnavalitsusele iga aasta 1. novembriks. Arengukava kinnitab, muudab ja täiendab Võru Linnavalitsus.
II. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
2.1. HOONE JA MAJANDUSTEGEVUS
asukoht: Olevi 29, Võru linn
kinnistu suurus: 9492 m2
hoone pindala: 2018,3 m2
Maja töötab 19ndat aastat ja on 1980ndate aastate võimalustest lähtuvalt suhteliselt kehva ehituse kvaliteediga püsinud mõningate suuremate kulutuste tegemise abil töökorras. Tänapäeva nõuetele hoone ja selle ümbrus ei vasta.
Suuremad tööd, mis on tehtud maja seisukorra parandamiseks:
1) maja toestamine vajumise peatamiseks
1984. a | B-korpus | 70 000 krooni | |
1985. a | A-korpus | 70 000 krooni |
2) katuse remont
1996. a | A-korpus | 100 000 krooni | |
1997. a | B-korpus | 100 000 krooni | |
1998. a | C-korpus | 130 708 krooni |
3) köögi ventilatsiooni kaasajastamine
1986. a | 14 000 krooni |
4) elektrisüsteemi väljavahetamine köögis
1998. a | 64 292 krooni |
5) välisuste vahetamine
2000. a | A-korpus 2 ust | 34 000 krooni | |
2001. a | B-korpus 2 ust | 34 000 krooni | |
2002. a | peauks | 34 000 krooni |
6) köögipõranda vahetamine (EURO-nõuded)
2002. a | 20 000 krooni |
7) vee-, kanalisatsiooni- ja vihmavee äravoolu torustiku vahetamine koos 2 rühma tualettruumide remondiga
2002. a | 110 000 krooni (linnavalitsuse reservfondist) |
Projektijärgselt on igale rühmale arvestatud kaks ruumi päevategevusteks, (kaasa arvatud toitlustamiseks ja magamiseks). Ruumid on avarad ja meeldivad.
Rühmaruumide pindala (keskmiselt): | magamistuba | 47,9 m2 |
mängutuba | 47,4 m2 | |
tualettruum | 14,1 m2 | |
garderoob | 15,3 m2 |
Tava-sõimerühmadel on kasutada lisaks ruum pindalaga 39,1 m2, mis on saadud vastavalt kohanemisrühma (külgneb III sõimerühmaga) arvelt, ja muusikaruumi (külgneb I rühmaga) arvelt.
Ruumide kõrgus 3,05 m.
Sanitaarremonti on tehtud rühmades vastavalt vajadusele kõige valusamaid kitsaskohti likvideerides.
2.1.1. Majanduslikud probleemid
Tulenevalt maja ehitamise ajast ja tolleaegsest kvaliteedist vajavad esile
toomist järgmised majanduslikud probleemid:
1) lasteaia hoone vajab eksperthinnangut tulenevalt maja vajumisest ja ehitamise
ajast;
2) kapitaalmahutused: akende väljavahetamine; fassaad; trepid; vee- ja kanalisatsioonisüsteemi
kapitaalremont – vastavalt ekspertide soovitatud tööde järjekorrale;
3) õueala uuendamine: piirete viimine vastavusse maakatastrisse kantuga; spordi-
ja mänguväljaku väljaehitamine (maastik, haljastus). Õue- ja spordivahendite
muretsemine ei ole niivõrd majanduslik probleem, kuivõrd oluline maja atraktiivsuse
tõstmiseks ja laste seisukohalt.
Tabel 1. Eelarvelised vahendid majandustegevuseks kolmel eelneval aastal
Kokku KOV | Omavahendite eelarve | Majanduskulu eelarvest | Omavahendite osa majanduskulus | Riigi toetus | Investeeringud | Pearaha | |
2000 | 3 041 392 | 586 040 | 130 800 | 83 000 | 20 579 | 10 500 | |
2001 | 3 203 078 | 498 200 | 120 300 | 90 500 | 26 300 | 10 500 | |
2002 | 3 833 591 | 688 611 | 891 666 | 132 646 | 27 910 | 110 000 | 11 000 |
2003 | 4 486 389 | 714 565 | 1 646 316 | 714 565 | 27 700 | 12 000 |
2.2. PERSONAL
2.2.1. Koosseis
Tabel 2 | Kinnitatud Võru Linnavalitsuse poolt 1. jaanuaril 2003. a |
Ametikoha nimetus | Ametikohtade arv |
Juhataja | 1,0 |
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | 1,0 |
Juhataja asetäitja majandusalal | 1,0 |
Lasteaiaõpetaja | 22,0 |
Muusikaõpetaja | 1,25 |
Liikumisõpetaja | 1,25 |
Logopeed | 0,5 |
Tervishoiutöötaja | 1,0 |
Infojuht | 0,5 |
Lasteaiaõpetaja abi | 11 |
Kunstnik | 0,5 |
Peakokk | 1,0 |
Kokk | 1,5 |
Abitööline | 1,0 |
Laohoidja | 0,5 |
Koristaja | 1,0 |
Aednik | 1,0 |
Remonditööline | 1,0 |
Valvur | 0,25 |
Kokku ametikohti | 48,25 |
2.2.2. Juhtimisstruktuur
Vt lisa A
2.2.3. Pedagoogid hariduse järgi
Tabel 3. Pedagoogid hariduse järgi (juuni 2003)
Pedagoog | Kokku | Bakalaureus | Kutse-kõrg | Keskeri | Muu + 320 | Muu + 160 | Kutseta |
Juhataja | 1 | 1 | |||||
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | 1 |
1 |
|||||
Õpetaja | 21 | 5 | 3 | 8 | 3 | 2 | |
Muusikaõpetaja | 2 | 1 | 1 | ||||
Liikumisõpetaja | 1 | 1 | |||||
Logopeed | 1 | 1 | |||||
KOKKU | 27 | 8 | 4 | 10 | 3 | 2 |
Kuigi rühmade arv on 11, õpetajaid on kokku 21, kuna kohanemisrühmas on tööl üks õpetaja ja õpetaja abi.
2.2.4. Pedagoogid kvalifikatsiooni järgi
Tabel 4. Pedagoogid kvalifikatsiooni järgi (september 2002)
Pedagoog | Kokku | Nooremõpetaja | Õpetaja | Vanemõpetaja | Kvalifikatsioonita |
Juhataja | 1 | 1 | |||
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | 1 |
1 |
|||
Õpetaja | 21 | 2 | 16 | 1 | 2 |
muusikaõpetaja | 2 | 1 | 1 | ||
liikumisõpetaja | 1 | 1 | |||
logopeed | 1 | 1 | |||
KOKKU | 27 | 2 | 20 | 3 | 2 |
Seisuga september 2002 on kvalifikatsioonita 2 lasteaiaõpetajat, kellest üks töötab põhikohal ja ühe õpetajaga on sõlmitud tähtajaline tööleping üheks aastaks. Mõlemad õpetajad omandavad erialast kutsekõrgharidust TPÜ Rakvere Kolledžis.
Pedagoogid on tublid ja edasipüüdlikud. Areng toimub kahes suunas: üks osa pedagooge otsib oma teed ja soovib iga hinna eest eristuda, rutiini vältida ja on valmis selle nimel loobuma planeerimisest ning otsib alternatiive. Teine osa võtab töö aluseks ette antud eeskirjad, normatiivid jne, soovides stabiilsust ja kindlust ning tehes nii oma igapäevast head tööd.
2.2.5. Personal vanuse järgi
Tabel 5. Personal vanuse järgi (september 2002)
Amet | Ametikohti/töötajaid | Alla 25 | 25–29 | 30–39 | 40–49 | 50–56 | Üle 57 |
Pedagoogid | |||||||
Juhataja | 1 | 1 | |||||
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | 1 | 1 | |||||
Rühmaõpetaja | 22 / 21 | 2 | 14 | 4 | 1 | ||
Liikumisõpetaja | 1,25 / 1 | 1 | |||||
Muusikaõpetaja | 1,25 / 2 | 1 | 1 | ||||
Logopeed | 0,5 | 1 | |||||
KOKKU | 27 / 27 | – | 3 | 17 | 5 | 2 | |
Õpetaja abid | 11 | 1 | 1 | 4 | 4 | 1 | |
Teenindav personal | |||||||
Infojuht | 0,5 / 1 | 1 | |||||
Meditsiiniõde | 1 | 1 | |||||
Kunstnik | 0,5 / 1 | 1 | |||||
Majandusjuhataja | 1 | 1 | |||||
Remonditööline | 1 | 1 | |||||
Aednik | 1 | 1 | |||||
Peakokk | 1 | 1 | |||||
Kokk | 1,5 / 2 | 1 | 1 | ||||
Abitööline | 1 / 2 | 1 | 1 | ||||
Laohoidja | 0,5 / 1 | 1 | |||||
KOKKU | 8,5 / 11 | 1 | – | – | 6 | 3 | 1 |
KOKKU | 47 / 49 | 2 | 4 | 21 | 15 | 6 | 1 |
Kokku on lasteaias «Sõleke» töötajaid 49, kes täidavad 47 ametikohta (logopeed töötab osalise tööajaga). Pensionäre tööl ei ole.
2.3. STRUKTUUR JA TÄITUVUS
2.3.1. Struktuur
Tabel 6. Võru Lasteaia «Sõleke» struktuur
Rühm | |||||||
SÕIMERÜHMAD | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | või | 2005 | või |
I (2–3-aaastased) | 15 | 16 | 18 | 18 | 16 | 18 | 16 |
III (2–3-aastased) | 15 | 16 | 18 | 18 | 16 | 18 | 16 |
IV (1–2-aastased) | 10 | 10 | 10 | 16 | 10 | 16 | |
Kokku sõimerühmades | 42 | 46 | 46 | 48 | 46 | 48 |
AIARÜHMAD | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 |
V (6–7-aastased) koolieelikud | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
VI (6–7-aastased) koolieelikud | 20 | 24 | 24 | * | * |
VII (6–7-aastased) koolieelikud | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
VIII | 20 | 24 | 24 | 24 | |
IX (3–4-aastased) | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
X | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
XI | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
XII (3–4-aastased) | 20 | 24 | 24 | 24 | 24 |
Kokku aiarühmades | 160 | 192 | 192 | 192 | 192 |
* VI rühm (kõnearendusrühm) on 2003. a komplekteeritud koolieelikutega, kes on saanud eelmisel aastal koolipikendust või kes on tulnud kodust (ei ole varem lasteaias käinud) või keda on logopeed sellesse rühma soovitanud. Alates 2003/2004. õppeaastast hakkab VI rühm tööle sobitusrühmana.
Lastevanemate teadlikkuse tõus ja suurem tähelepanu laste erivajadustele (teine kõnekeel kodus) on tekitanud nõudluse ka teist liiki sobitusrühma (integratsioonirühma) järele. Seega on edaspidi kavas uurida integratsioonirühma otstarbekust ja huvigruppide (lapsevanemad, Võru Vene Gümnaasium, linnavalitsus) vajadust sellise rühma järele.
Tabel 7. Erinevate sobitusrühmade loomise eeldused ja takistavad faktorid
Sobitusrühm | Loomise eeldused | Takistavad faktorid |
kõnearendusrühm | • 2002/2003. õa kogemused • eripedagoogilist ettevalmistust saanud õpetajad • õppekava olemasolu • lapsevanemate huvi |
• pühendunud logopeedi puudumine |
integratsioonirühm | • vene-kodukeelega laste suur arv (mõnes rühmas viis last) • paljude lapsevanemate soov panna laps edasi vene kooli • kakskeelsete õpetajate olemasolu |
• ei ole teada kõiki positiivseid/ negatiivseid aspekte – tarvis uurida |
Olemasolu plussid | Olemasolu miinused | |
kohanemisrühm | • õpetajate kogemused • lapsevanemate huvi panna laps varakult kollektiivi (tööle mineku tõttu) • lapsevanemate kinnistamine meie lasteaia juurde |
• sõimerühma laste arv väheneb • sellesse rühma iga õpetaja ei sobi |
Lapsevanemad soovivad oma lapsi järjest noorematena lasteaeda panna, mistõttu on 2–3-aastaste rühma kõige suurem tung. Lapsevanemate huvi lapse varajase kollektiivi toomise vastu on tinginud vajaduse luua kohanemisrühm, kus veidi teistsuguse päevakava ja väikese laste arvuga (10 last) käib laps kuni on lasteaia päevarežiimiga ja kollektiiviga kohanenud või kuni 2-aastaseks saamiseni ja ta on valmis tavasõime minema.
2.3.2. Täituvus
Laste kohalkäimine lasteaias on rahuldav. Puudumist mõjutavad koolivaheajad ja sügis- ning kevadkuudel esinevad haigestumised. Rohkem puuduvad lapsed sõimerühmades (I, III, IV rühm).
Tabel 8. Kohalkäimise analüüs
Lasteaed «Sõleke» |
|||
Nimekirjas | Keskmine puudumine kuus | Puudumise % kuus |
|
Veebruar | 213 | 55 | 26 |
Märts | 213 | 71 | 33 |
Aprill | 215 | 66 | 31 |
Keskmine | 214 | 64 | 30 |
2.3.3. Sündimus Võru linnas
Tabel 9. Võru Linnavalitsuse andmed
Sünniaasta | Võru linn |
2000 | 124 |
1999 | 117 |
1998 | 118 |
1997 | 125 |
1996 | 149 |
1995 | 139 |
Lasteaiaealiste laste arvu vähenemist tulevikus ei ole märgata, seda enam, et seisuga september 2002 on sündinud laste arv 93.
2.4. LASTEAIA «SÕLEKE» ARENGUT SOOSIVAD JA TAKISTAVAD TEGURID
2.4.1. Kokkuvõte SWOT-analüüsist
Tabel 10
TUGEVUSED • Avarad rühmaruumid • Hea asukoht elamurajoonis • Lastevanemate huvi lasteaiakohtade vastu on suur • Riiklik koolitusraha võimaldab õpetajate täienduskoolitust • Traditsioonide olemasolu • Lootustandev juhtkond • Tervise edenduslik suund • Infoleht ja kodulehekülg lastevanematele |
NÕRKUSED • Meesõpetajate puudus • Hoolekogu töö ei ole käivitunud • Täiskoormusega logopeedi puudumine • Õuevahendite ja -haljastuse ning spordiväljaku puudus • Omaniku vähene huvi asutuse käekäigu vastu • Metoodikate vähesus • Väikene palk • Maja amortiseerumine • Maja headuse vähene tuntus väljaspool • Majasisene infolevik ei rahulda |
OHUD • Noorte, koolist tulnud õpetajate puudus võib kaasa tuua kaadri vananemise • Logopeedi piiratud töökoormus (0,5 koormust) ei rahulda ja võib sundida lapsevanemaid pöörduma mujale • Kõrgharidusnõue (eriti tasulise hariduse osakaalu kasv) võib jätta tööta • Huvi rahvuslikkuse vastu perekondades väheneb • Koolieelikute haaramine koolide juurde • Köögi sisseseade vananemine • Hirm linnavalitsuse ja volikogu ebapopulaarsete otsuste ees |
PARANDAMISE TEED • Lasteasutuse omapära saavutamine • Eri töövormide kaudu: «tillude» rühm; kõnearenduslik rühm • Lisaressursside leidmine ruumide rentimise teel • Õpetajatele lisatöö võimalused ringide käivitamisel ümbruskonna algklasside lastele pärastlõunati • Tihendada koostööd koolide algklasside õpetajatega • Õueala järk-järguline väljaehitamine • Pidev enesetäiendamine • Sponsorite otsimine, projektide kirjutamine • Iga kuu viimane kolmapäev infokoosolekuteks + õpetajate infostend |
III. ARENDAMISE PÕHISUUNAD
3.1. TULEVIKUVISIOON AASTANI 2010
Aastaks 2010 on Võru Lasteaed «Sõleke» parim lasteaed Võru linnas. |
Eeldused:
• Üha enam räägitakse lastest ja haridusest kui iga edumeelse linnavalitsuse prioriteetidest
• Uute töökohtade loomine, linna atraktiivsuse tõus loovad eeldused noorte perede Võrru jäämiseks
• Lastevanemate teadlikkuse ja huvi kasv suunab lapsevanemaid kvalifitseeritud pedagoogide poole
• Suur õueala, asukoht korrusmajade vahel ja avarad ruumid on lasteaia «Sõleke» vankumatu eelis
• Koolitatud, missioonitundega ja arenguvõimeline personal loob eelduse selleks, et lasteaed «Sõleke» saab parimaks lasteaiaks linnas
3.1.1. Visioonist tulenevad arengueesmärgid
• Pedagoogide sihipärane koolitamine (leida igale pedagoogile tema huvidest lähtuvalt spetsialiteet, mida arendada (kõne arendus, nõustamine, integratsioon, tervisekasvatus, individuaalse õppekava koostamine jm)
• Erinevate suundade leidmine; omanäolisuse, atraktiivsuse saavutamine
• Töö erivajadustega lastega: andekate laste arendamine, muukeelsete laste integreerimine; sobitusrühma käivitamine; individuaalne õppekava igale oma eakaaslastest arengus mahajäänud lapsele jm
• Mängu- ja sportimisvõimaluste loomine õuealal
• Taotleda investeeringuid maja seisukorra parandamiseks (väljast) ja rühmaruumide seisukorra parandamiseks
• Töötada välja toimiv enesehindamise mehhanism (kõigil tasanditel)
• Suunata vanemõpetajaid linna/maakonna ühisürituste korraldamisele ja lasteaia «Sõleke» tegevuse valgustamisele ajakirjanduse jm vahendite kaudu
• Osaleda erinevates projektides ja vahendite taotluses erinevatest fondidest
3.2. VÕRU LASTEAIA «SÕLEKE» MISSIOON
Tagame igale koolieelikule kvaliteetse alushariduse. |
Koolivalmiduse määravad faktorid on kodu ja alusharidus. Spetsialistid hindavad lapsi, kes ei ole tasemel alusharidust saanud 2–3 aastat keskmisest kooliminejast mahajäänuks, samal ajal võib hea kodu last 2–3 aastat keskmisest kooliminejast tublimaks koolitada. Samal ajal ei ole tervete laste võimekus kooliminekueas oluliselt erinev. Seega – kooliedukus sõltub suuresti sellest, missuguse kodu- või alushariduse laps on saanud.
3.2.1. Missioonist lähtuv õppe-kasvatustöö tegevusplaan
• Jätkata tööd õppe- ja ainekavadega
• Luua sobitusrühm kõnehälvikutele
• Jätkata võimaluste otsimist lapse sujuvaks üleminekuks kodust lasteaeda ja lasteaiast kooli
• Jätkata tervise-edenduslikku suunda, mille raames kujundada laste toitumis-, hügieeni-, liikumisharjumusi
• Tihendada koostööd Võru linna koolide algklassiõpetajatega
• Leida erinevaid võimalusi lastevanemate kaasamiseks õppe-kasvatustöösse: koostada loengute plaan (kutsuda erinevaid lektoreid)
3.3. TEGEVUSKAVAD KOLMEKS AASTAKS
Tabel 11. Sobitusrühmade loomine kui lasteaia atraktiivsust ja laste arengutingimusi parandav tegevus
Töölõik | Aeg | Vastutaja |
Õpetajate eripedagoogikaalane väljaõpe | 2002–2003 | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
Ettepaneku tegemine linnavalitsusele jm ettevalmistavad tööd sobitusrühma loomiseks | 2003 | Juhataja |
Selgitustöö lapsevanemate, komisjonide jne hulgas | 2003 | Juhataja |
Lasteaia tervise-edenduslikku suunda kavandav tegevusplaan on eraldi dokument töögrupi käes.
Tabel 12. Õppe-kasvatustöö tegevusplaan aastateks 2003–2006
Töölõik | Tegevus | Aeg | Vastutaja |
1. Töö õppekava arendamisel |
Õppekava toimimise analüüs | 2 korda aastas | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
Õppekava täiustamine | Pidev | Pedagoogid | |
Individuaalsete õppekavade loomine erivajadustega lastele | Vajadusel | Rühma pedagoogid | |
2. Koolivalmidus |
Koostöö planeerimine koolide algklasside õpetajatega (tegevuskava) | Sept–okt 2003–2006 |
Koolirühmade pedagoogide töörühm |
Koolieelikute arengu analüüs | Pidev | Koolirühmade pedagoogid ja logopeed | |
Töö koolipikenduse taotlejatega | Alates veebruarist 2003–2006 | Pedagoogid | |
Töö koolieelikute lastevanematega, nõustamine | Pidev | Pedagoogid, logopeed, õppealajuhataja | |
3. Lapse arengu hindamine |
Lapse arengu jälgimine | Pidev | Rühma pedagoogid |
Info kogumine lapsevanematelt | Pidev | Rühma pedagoogid | |
Lapse arengu analüüs | 2 korda aastas | Rühma pedagoogid | |
Arenguvestlus | 2 korda aastas | Rühma pedagoogid | |
4. Õpi- ja kasvukeskkond |
Arenguliselt sobivate õppevahendite muretsemine | Pidev | Pedagoogid, õppealajuhataja |
Ealiselt ja arenguliselt sobivate mänguasjade muretsemine | Pidev | Pedagoogid, õppealajuhataja | |
Laste individuaalseid vajadusi, huvisid ja valikuvõimalusi pakkuva keskkonna loomine | Pidev | Rühmapersonal | |
5. Erivajadustega lapsed |
Erivajaduse väljaselgitamine | Sügis 2003–2006 | Pedagoogid, logopeed |
Individuaalse õppekava koostamine | Sügis 2003–2006 | Pedagoogid, logopeed, õppealajuhataja | |
6. Õppe- ja kasvatustegevuse analüüs |
Pedagoogilised nõukogud | Kord 2 kuu jooksul | Õppealajuhataja, juhataja |
Pedagoogide hindamine õppe- kasvatustöös | 2 korda aastas | Õppealajuhataja, hindamiskomisjon | |
Arenguvestlus pedagoogidega | 2 korda aastas | Juhataja, õppealajuhataja |
3.3.2. Koolituse plaan kolmeks aastaks
Lasteaia visioonist lähtuvalt on eesmärk
• Pedagoogide sihipärane koolitamine: leida igale pedagoogile tema huvidest
lähtuvalt spetsialiteet, mida arendada (kõnearendus, nõustamine, integratsioon,
tervisekasvatus, individuaalse õppekava koostamine jm)
3.3.2.1. Täienduskoolitus
Tabel 13
Pedagoog | Sisu | Kulud | |
Aasta 2003 |
Kaidi Järv | 2*(60-t) + 1*(40-t) «Hea Algus» | 3500 + asendus |
Inge Järvpõld | 40-t «Väikelaps lasteaias» TPÜ | 1420 + lähetuskulud + asendus | |
Annika Ossip | 2*(60-t) + 1*(40-t) «Hea Algus» | 3500 + asendus | |
Lea Sikk | 80-t «Piirkondlikud regilaulu kursused» | Projekt | |
Hilvi Vuks | 8-t «Kõnearendustöö lasteaias» (jätk) | 250 krooni «Punamütsikeses» | |
Svetlana Orlova | 8-t «Kõnearendustöö lasteaias» (jätk) | 250 krooni «Punamütsikeses» | |
Liia Laanekivi | 8-t «Kõnearendustöö lasteaias» (jätk) | 250 krooni «Punamütsikeses» | |
Aasta 2004 |
Kaidi Järv | 80-t täienduskoolitus | + lähetuskulud + asendus |
Inge Järvpõld | 80-t täienduskoolitus | + lähetuskulud + asendus | |
Annika Ossip | 80-t täienduskoolitus | + lähetuskulud + asendus | |
Aasta 2005 |
Viktoria Raudsep | 40t täienduskoolitus | |
Lea Sikk | 40t täienduskoolitus | ||
Piia Narvik | 40t täienduskoolitu | ||
Aasta 2006 |
Kersti Ots | 40t täienduskoolitus | |
Liia Kaabel | 40t täienduskoolitus | ||
Lea Sikk | 40t | ||
Kaidi Järv | 40t |
3.3.2.2. Kvalifiktsioonikursused
Tabel 14
Pedagoog | Sisu | Ressursid | |
Aasta 2003 |
Kaire Kõiv | 160-t eelkoolipedagoogika (kui õppima ei lähe) | |
Riina Ziugov | 160-t eelkoolipedagoogika (kui õppima ei lähe) | ||
Hilvi Vuks | 160-t «0–7-aastase lapse vaimse arengu diagnostika J. Strebleva järgi» TÜ | 5000 + lähetus | |
2004 |
Juta Boitsov | 160-t eelkoolipedagoogika | |
Svetlana Orlova | 160-t eripedagoogika | 3200 + lähetus | |
2006 | Liia Laanekivi | 160-t eripedagoogika |
3.4. KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA
Tabel 15
Töölõik | Tegevus | Aeg | Vastutaja |
Hoolekogu |
Liikmete valimine | Sept–okt 2003–2006 | Juhataja |
Ootuste sõnastamine, koostegevuse planeerimine | Okt–nov 2003–2006 | Juhataja, hoolekogu esimees | |
Hoolekogu kooskäimised vastavalt plaanile ja vajadustele nii hoolekogu enda kui juhataja initsiatiivil | 2002/2003.–2005/2006. õppeaasta jooksul | Juhataja, hoolekogu esimees | |
Lapsevanemate koolitus | Loengud lapsevanematele | 2 korda aastas | Juhataja koos hoolekogu aktiiviga |
Koostöö lapsevanematega | Arenguvestlused lapsevanematega | 2 korda aastas | Rühmaõpetajad |
Lasteaias on välja töötatud lapsevanemate nõustamise põhimõtted.
3.5. VÄLIS- JA SISEHINDAMINE
Välishindamise puhul tuleb arvestada lasteaia positsiooni. Lasteaed on ühelt poolt kohaliku omavalitsuse hallatav asutus, samas peab lasteaed tagama riikliku õppekava täitmise ja riikliku järelevalve (Päästeamet, Tervisekaitseamet, Töökaitseamet) kehtestatud normide täitmise. Ülevaate lasteasutuse välis- ja sisehindamise teostajatest, meetoditest ja tulemitest annab järgmine tabel.
Tabel 16. Lasteaia sise- ja välishindamine
Hindajad | Meetod | Teostaja | Tulem |
maavalitsus | inspekteerimine | haridusosakond | kontrollakt |
töökaitse | vaatlus-kontroll | inspektorid | kontrollakt |
tervisekaitse | vaatlus-kontroll | inspektorid | kontrollakt |
päästeamet | vaatlus-kontroll | inspektorid | kontrollakt |
lasteaia hoolekogu | kirjalik aruandlus | lasteaia juhataja | kokkuvõttev analüüs |
kohalik omavalitsus | kirjalik aruandlus | nõunik | tegevusaruanne |
Käesoleval ajal tingib töötajate hindamise vajaduse ülevaate puudumine iga töötaja panusest lasteaia arengusse, tema ettevalmistusest ja ka sobivusest pedagoogi vm ametikohale.
Sisehindamissüsteem on asutuse kvaliteedi kujundamise vahend.
Sisehindamine on protsess, mis hõlmab
• info kogumist lasteasutuse sise- ja väliskeskkonnast;
• saadud info analüüsi, teavitamist tulemustest;
• eesmärkide seadmist, tegevuskava kujundamist.
Sisehindamise kaudu jälgitakse ja analüüsitakse lasteasutuse eesmärkide täitmist ning määratletakse valdkonnad ja protsessid, mis on olulised eesmärkide täitmisel.
Sisehindamise eesmärk on õigesti hinnata oma jõudu ja võimeid lasteaiale seatud eesmärgini jõudmiseks
Sisehindamine |
| |
Sisekontroll | Eneseanalüüs |
Võru Lasteaia «Sõleke» sisehindamiskriteeriumid sätestatakse dokumendis «Võru Lasteaia «Sõleke» sisehindamise läbiviimise kord».
Sisehindamine on oluline kõikides struktuuriüksustes, kuid erilise tähelepanu all on lasteaia pedagoogid, kuna koolieelne lasteasutus on haridusasutus ja pedagoogid annavad asutusele näo.
Pedagoogide hindamisel on peamiseks lähtekohaks hinnata neid oskusi, teadmisi, hoiakuid, mis on olulised pedagoogi tööülesannete kvaliteetsel täitmisel.
Lasteaiaõpetajate hindamisel võib välja tuua tähtsamad eesmärgid:
• töösoorituse kindlaksmääramine ja hindamine (tagasiside töösooritusest,
sellega seonduv lisatasude ja preemiate määramine);
• töötajate tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemine, millega kaasneb
arendus- ja koolitusvajaduse väljaselgitamine, eelduste loomine eneseteostuseks;
• eesmärkide ja tööülesannete täpsustamine; selguse saamine töösuhetes
(juhataja kui tööandja esindaja – õpetaja kui töövõtja, ning meeskonna
ootuste kooskõlastamine);
• planeerimiseks vajaliku info hankimine, reservide kindlakstegemine;
• väliskeskkonnategurite väljaselgitamine.
Hindamiskriteeriumide määramisel on prioriteediks
• koostöövalmidus,
• töösse suhtumise ja
• töö tulemuslikkuse väljaselgitamine,
• arengupotentsiaal ja
• lojaalsus.
Lisaks hinnatakse ka õpetajate isiksuseomadusi, panust lasteasutuse arengusse.
Lasteaia pedagoogide hindamine on sisehindamise kõige olulisem osa, kuid ei moodusta veel kogu süsteemi. Sisehindamissüsteemi kuulub ka juhtkonna ja muu personali, aga ka asutuse enda hindamine.
3.5.1. Sisekontroll
Tabel 17. Lasteaiaõpetajate ja õpetaja abide sisekontroll
Võtmeala | Objektid | Valdkond | Meetodid | Teostaja | Aeg |
Õppe-kasvatus- |
PEDAGOOGID |
Tegeluste sisu ja kvaliteet | Vaatlused, hindamisskaala | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | Vastavalt sisekontrolli graafikule + pisteline |
Töö üldiselt | Hindamisskaala | Hindamiskomisjon | 2 korda aastas (arenguvestluse eel) | ||
Õpi- ja töö- |
ÕPETAJA ABI |
Rühmaruumi puhtus | Vaatlus, suulised parandus- ettepanekud, kirjalik fikseerimine |
Juhataja asetäitja majandusalal + tervishoiutöötaja | Pisteline |
Õpetajate abistamine õppe-kasvatustöös | Vaatlus | Juhataja asetäitjad | Pisteline fikseeritud |
Sisekontrolli kokkuvõtted annavad aluse töötaja tööpanuse hindamiseks ja seda võetakse arvesse preemiate ja lisatasude määramisel.
3.5.2. Enesehindamine
Tabel 18. Enesehindamine erinevates struktuuriüksustes
Hinnangu saaja | Valdkond | Meetodid | Aeg |
Pedagoog |
Tagasiside lapsevanematelt | Küsitlused lapsevanematele | 2 korda aastas (enne arenguvestlusi) |
Tagasiside lastelt | Küsitlused lapsevanematele | Kord aastas (enne juuni arenguvestlust) | |
Tervishoiutöötaja |
Hinnang menüüdele | Küsitlused lastele, vanematele ja rühmapersonalile (enamasti suulised) | Pidev |
Hinnang laste meditsiinilisele teenindamisele | Tagasiside koolidelt, perearstilt, linnaarstilt | Pidev | |
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | Tagasiside pedagoogidelt | Vestlused + ankeet | |
Juhataja | Hinnang juhtimistegevusele | Ankeet | 2 korda aastas |
Personal | Arenguperspektiiv | arenguvestlus | 2 korda aastas (jaanuar ja juuni) |
3.6. KOMPLEKTEERIMISPLAAN
Tabel 19. Rühmade komplekteerimise plaan aastateks 2003–2006
2002/03 | 2003/04 | 2004/05 | 2005/06 | |
Sõimerühmad | (3)10+18+18 | 16+16+16 | 16+16+16 | 16+16+16 |
Aiarühmad | 8×24 | 7×24+16 (4 log) | 7×24+16 (4 log) | 7×24+16 (4 log) |
Kokku (eelarve) | 225 | 225 | 225 | 225 |
3.7. MAJANDUSTEGEVUS
Tabel 20. Planeeritav rahaliste ressursside ühitamine vajadustega
Jrk nr | Aasta | Tegevus | Summa | Märkused |
1 |
2003 |
Piirdeaed | 105 m | |
Välisuks | 20 000 | |||
Meditsiinivahendid: nägemistahvel | 3000 | Kohatasu | ||
Õuevahendid + haljastus | 18 000 | Õpperaha + projektid | ||
Rühmaruumid + valgustus | 100 000 | |||
2 |
2004 |
Välisuks | 20 000 | |
spordiväljak | 50 000 | |||
Välistrepid | 50 000 | B-tiib | ||
San sõlm | 100 000 | |||
3 |
2005 |
Välisuks | 20 000 | |
Õueala, spordiväljaku täiustamine | 50 000 | |||
Rühmaruumide remont | 100 000 | |||
4 | 2006 |
3.8. JUHTIMINE. KOOSTÖÖ OMAVALITSUSE JA ÜLDSUSEGA
1. Uuendada pidevalt ja hoida seadusega kooskõlas lasteaia dokumentatsioon;
2. jätkata kogu personali kaasamist lasteaia juhtimistegevusse;
3. leida uusi võimalusi objektiivse tagasiside saamiseks;
4. viia ellu väljatöötatud sisehindamissüsteem; kaasata sellesse iga töötaja;
5. osaleda linnas korraldatavatel üritustel.
Lisa A |
VÕRU LASTEAIA «SÕLEKE» JUHTIMISSTRUKTUUR
Linnasekretär Külli KALDVEE |
Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a määruse nr 5 lisa 2 |
VÕRU LASTEAIA «OKASROOSIKE» ARENGUKAVA 2003–2005
I. SISSEJUHATUS
1. Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava on dokument, mis määrab lasteasutuse arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava ning arengu kolmeks aastaks.
2. Arengukava teadvustab lasteaia hetkeseisu, saavutusi ja puudujääke.
3. Arengukava lähtub koolieelsete lasteasutuste seadusest, alushariduse vabariiklikust õppekavast, Võru linna arengukavast, lasteaia «Okasroosike» põhimäärusest.
1.1. VISIOON 2003–2005
1. Lasteaed on teenindusasutus, mis tagab laste päevahoiu, turvalisuse ja tervise.
2. Lasteaed on haridusasutus, mis tagab lapsele kvaliteetse alushariduse.
3. Lasteaed on avatud erivajadustega lastele ja võimaldab nende erivajadusele vastavat korrektsiooni.
4. Lasteaed on peret abistav ja toetav organisatsioon.
5. Lasteaial on teotahteline, kvalifitseeritud ja arenguvõimeline kollektiiv.
6. Lasteaial on oma sise- ja enesehindamise süsteem.
7. Lasteaia sise- ja väliskeskkond vastab laste, lastevanemate ja personali vajadustele.
8. Lasteaias on välja töötatud ja toimib infoliikumisesüsteem.
9. Lasteaed teeb koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega.
1.2. MISSIOON
1. Kvaliteetse päevahoiu, alushariduse omandamise võimaluse ja erinevate huvitegevuste pakkumine eelkooliealistele lastele.
2. Lastevanemate nõustamine ja perekondade toetamine.
3. Tervisliku eluviisi propageerimine ja tervislike hoiakute kujundamine.
4. Laste kooliks ettevalmistamine.
5. Laste võimalike arenguhäirete ennetamine ja korrigeerimine.
6. Laste õpetamine mängulise tegevuse ja aktiivse kogemuse kaudu.
7. Laste iseseisvuse, mõttepaindlikkuse, valikute tegemise oskuse, vastutustunde ning emotsionaalse intelligentsuse arendamine, õppimis- ja tööharjumuste kujundamine.
8. Laste ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasuste arvestamine ja huvide toetamine.
9. Olla lastele eeskujuks positiivse, keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamisel.
10. Pakkuda võimalusi erinevateks eneseväljendusviisideks, loominguliseks tegevuseks.
11. Kasvatada enesega toimetulevat tulevast Eesti Vabariigi kodanikku.
1.3. EESMÄRK
Olla kvaliteetlasteaed, kus usutakse oma missiooni ja tegutsetakse vastavalt visioonile.
II. ÜLDANDMED
2.1. ASEND
Aadress: Jüri tn 40a, 65 610 Võru.
Lasteaed piirneb Võru Kultuurimaja «Kannel» aiaga, Võru Vene Gümnaasiumiga. Lähedusse jäävad Petseri tänava ja Jüri tänava elumajad, Võru Postimaja, kultuurimaja «Kannel».
Õueala kasutatakse Võru folkloorifestivali ajal lastehoovina, ümbruskonna lapsed kasutavad lasteaia hoovi rataste ja ruladega sõitmiseks, mängimiseks, sportimiseks.
Lasteaialastel on võimalus «Kandle» aias uisutada, külastada kultuurimaja üritusi, raamatukogu, näitusi. Soodne asend kesklinnas loob head võimalused õppekäikudeks, jalutuskäikudeks. Vanematele lastele on jõukohased matkad Roosisaarele, Võlsile. Bussidega on võimalik käia Kubija terviserajal või korraldada teisi linnalähedasi väljasõite.
2.2. AJALUGU. SAAVUTUSED
6. novembril 1963. a avati Võru IV Lastepäevakodu.
Kapitaalremont teostati 1986.–1987. a.
1987. a võttis lasteaed endale nime «Okasroosike».
Sellest ajast said alguse TRADITSIOONID, mis seovad kollektiivi ja elavdavad õppe-kasvatustööd.
• Traditsioonilised üritused: tarkusepäev, mihklipäev, lasteaia sünnipäev, trepikontserdid jõulude ajal ja emadepäeval, advendihommikud, aastaaegade sünnipäevad, kolmekuningapäeval kuuskedega hüvastijätmine, kooliminejate lõpuetendus «Okasroosike», pannkoogipidu.
• Traditsiooniks on kujunenud ka temaatilised nädalad, mis igal aastal on erinevad. Toimunud on toitumise alane tervisenädal, tervisenädal «Hea süda võidab», folkloorinädal, lemmikloomanädal, muinasjutunädal, poistenädal, tüdrukutenädal, sünnipäevanädal.
• Hea tava on töökollektiivi ühisüritused ja väljasõidud.
Oluliseks peame MEESKONNATÖÖD.
Meeskonnatööna on valminud rikkalik lavastusmänguvahendite kogu, teema-mapid, siidimaalinguga kardinad jpm.
1996. a kevadel võtsid Aive Kinsigo ja Maret Vasiljeva osa «HEA ALGUSE» koolitusseminarist ning sügisel alustasid tööd lapsekeskse metoodika järgi.
Järgnevatel aastatel läbisid «Hea Alguse» koolitusseminari 12 kasvatajat (I etapi 2, II etapi 9, III etapi 9, IV etapp läbimisel kolmel). Põhikoolituse on läbinud 5 õpetaja abi, I etapi 1 õpetaja abi. 1998. a alustas tööd lapsekeskse metoodikaga III rühma meeskond. Koolituse on läbinud juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal.
Lasteaed on ettevalmistanud ja läbi viinud mitmeid piirkondlikke ja vabariiklikke lapsekeskse metoodika seminare ja õppepäevi. Lasteaed on «Hea Alguse» metoodika mudelmaja, Aina Kongo piirkonna koordinaator. Maret Vasiljeva on läbi viinud mänguseminare «Hea Alguse» koolituskeskuses.
2001. a ühinesime TERVIST EDENDAVATE lasteaedade võrgustikuga. Analüüsisime
tehtut, seadsime uusi eesmärke, koostasime arengukava. Põhieesmärkideks
olid:
2001. a – tervislik toit;
2002. a – laste sotsiaalsed oskused.
Saavutuseks loeme maja hea üldseisundit, järjepidevalt on toimunud REMONDID.
1999. a AASTA ÕPETAJA – Maret Vasiljeva
2001. a AASTA ÕPETAJA– Aina Kongo
VANEMÕPETAJAD
Aive Kinsigo
Maret Melts
Elvira Kallas
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUSE on läbinud majandusjuhataja, vanemõde, kokad.
2.3. HETKESEIS
2.3.1. Lapsed
Lapsi kokku 1. septembri 2002. a seisuga 132.
I rühm – 18
II rühm – 18
III rühm – 24
IV rühm – 24
V rühm – 24
VI rühm – 24
2–3-aastasi lapsi –36 | |
3–4-aastasi lapsi –35 | Kodune keel vene keel – 9 |
5–6-aastasi lapsi – 37 | |
kooliminejaid lapsi – 29 | Logopeedilist abi vajavaid lapsi – 45 |
2.3.2. Pedagoogid
Töötaja | Vanus | Koormus | Ametikoht | Haridus | Täiendusõpe | Staaž | Märkused |
Aina Kongo | 54 | 1,0 | juhataja | Keskeri | 406 t | 34 a 4 k | |
Anita Punamäe | 41 | 0,75 | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | Kõrgem | 158 t + 160 t | 20 a | |
Sirli Pikk | 26 | 0,5 | logopeed | Kõrgem B.A. | 2 a | Õpib TÜ magistrantuuris | |
Sirli Pikk | 0,25 | eripedagoog | Koht alates 01.01.2003 | ||||
Andres Määr | 29 | 0,375 | Muusikaõp. | Kõrgem | 6 a 6 k | ||
Jane Reiljan | 22 | 0,375 | Muusikaõp. | Kõrgem | |||
Mae Vaikla | 51 | 0,875 | Liikumisõp. | Keskeri | 104 t | 20 a 3 k | |
Elvira Kallas | 50 | 1,0 | La õpetaja | Keskeri | 182 t | 22 a 1 k | |
Taimi Leer | 53 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 48 t | 31 a 2 k | |
Helen Harak | 31 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 251 t | 8 a 8 k | |
Irja Pükke | 49 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 50 t | 25 a 1 k | |
Ülle Nurm | 59 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 126 t | 38 a 10 k | |
Elle Kallas | 42 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 256 t | 21 a 3 k | |
Margit Plado | 28 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 144 t | 10 a 2 k | |
Saima Vassin | 55 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 204 t | 34 a | |
Merle Kendra | 32 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 184 t | 14 a 6 k | |
Leili Niin | 40 | 1,0 | LA õpetaja | Kesk | 144 t | 16 a 6 k | Õpib TPÜ Rakvere Kolledžis |
Aive Kinsigo | 32 | 1,0 | LA õpetaja | Keskeri | 211 t | 13 a 9 k | |
Maret Melts | 38 | 1,0 | LA õpetaja | Kõrgem | 206 t | 13 a 5 k | |
Keskmine | 40,7 | 0,87 | 157,4 t | 21 a 9 k |
2.3.3. Majanduslik seis
Lasteaial on hea värvilahendusega sisekujundus, rikkalikult õppe- ja mänguvahendeid (raamatukogu, lavastusmänguvahendite kogu, laua- ja õppemängud, spordivahendid).
Majas on kasutusel viis arvutit, kaks koopiamasinat, laminaator, faks. Muusikaõpetajate kasutuses on kaasaegne võimendi.
Tellimise järgi on valmistatud kahe rühmatoa, magamistoa, köögi mööbel.
Teostatud kõikide tualettruumide nõuetekohane remont, tervisekaitse nõuetele vastav köögi remont. Oleme saanud kätte toidukäitlemise tunnustamise otsuse (15.10.2001).
Lasteaial on üks saal võimlemiseks ja muusikatundide jaoks.
Väljavahetamisel on valgustus.
Õuealal on uuendatud haljastust, valmistatud sõimerühmadele tasakaalurajad, kiigealus, pingid.
Uuendamist vajab 1/3 lasteaeda ümbritsevast piirdeaiast. Lähiaastatel on vajalik akende vahetus.
Kõige suurem probleem on ruumipuudus, mis takistab huvitegevust ja lasteaia edasist arengut.
III. ARENGUEELDUSED, KITSASKOHAD
3.1. ARENGUEELDUSED, KITSASKOHAD
1. Kvalifitseeritud, arenguvõimeline kaader.
2. Lasteaeda tulla soovivate laste olemasolu.
3. Õppekava hea.
4. Õppe-kasvatusprotsessi planeerimine hea.
5. Õppe-kasvatusprotsess hea.
6. Õpikeskkond väga hea (õppevahendid, mänguvahendid, mikrokliima).
7. Laste sujuv üleminek lasteaiast kooli hea – kitsaskoht koostöö kooliga.
8. Töö erivajadusega lastega hea – vajalik eripedagoogi ametikoht.
9. Lasteaia ja lastevanemate koostöö õppe-kasvatustöös hea.
10. Õppe-kasvatustegevuse analüüs hea.
11. Lapse arengu hindamine rahuldav.
12. Hoolekogu roll lasteasutuse juhtimises rahuldav.
13. Lastevanemate koolitus rahuldav.
14. Sisekontroll rahuldav.
15. Enesehindamine rahuldav.
16. Ruumipuudus – raske korraldada huvitegevust, lastel vähe mänguruumi.
17. Lasteaiatöötajate töö vähene tunnustamine riigi ja omavalitsuse poolt.
3.2. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Võru Lasteaia «Okasroosike» tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on läbi arutatud pedagoogilises nõukogus ja kinnitatud pedagoogilise nõukogu 5. septembri 2002. a otsusega.
IV. ARENGU PÕHISUUNAD JA PRIORITEEDID
4.1. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ KVALITEEDI TAGAMINE
4.1.1.
Lapsest lähtuv õpetamine–kasvatamine
4.1.1.1. Laste sujuv üleminek lasteaiast kooli – koostöö kooli ja lastevanematega.
4.1.1.2. Lapse arengu hindamine.
4.1.1.3. Muinasjutu tähtsustamine õppekavas.
4.1.1.4. Kodukoha loodus, loodushoid.
4.2. LASTEVANEMATE JA LASTEAIA KOOSTÖÖ
4.2.1. Lastevanemate koolitus
4.2.2. Hoolekogu töö
4.3. TERVISE-EDENDAMINE (arengukava «Tahan olla terve»)
4.4. SISE- JA ENESEHINDAMISE SÜSTEEMI RAKENDAMINE
V. ARENGUKAVA VALDKONNAD
5.1. ÕPPEKAVA
5.2. ÕPPE-KASVATUSPROTSESSI PLANEERIMINE
5.3. ÕPPE-KASVATUSPROTSESS
5.4. LAPSE ARENGU HINDAMINE
5.5. ÕPIKESKKOND
5.6. KOOLIVALMIDUS
5.7. ERIVAJADUSTEGA LAPSED
5.8. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA ÕPPE-KASVATUSTÖÖS
5.9. SISE- JA ENESEHINDAMISSÜSTEEM
5.10. ÕPPE-KASVATUSTEGEVUSE ANALÜÜS
5.11. LASTEAIA PEDAGOOGIDE JA TEHNILISE PERSONALI KVALIFIKATSIOONI TÕSTMINE
5.12. SISEKESKKOND
5.13. VÄLISKESKKOND
VI. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS
6.1. ARENGUKAVA ÜLESANDED JA PROJEKTID
6.1.1.
Õppekava
6.1.1.1. Õppekava arendamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. |
Õppekava üldosa |
Väljatöötatud eesmärgid, õppe-kasvatustöö põhimõtted | × |
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
||
Laste arengu hindamise ja erivajadustega lastega töö põhimõtted | × | |||||
Lastevanematega koostöö põhimõtted | × | |||||
2. | Ainekavad | • keel ja kõne • elementaar-matemaatilised oskused • kujutavad tegevused • loodus ja ümbritsev elu • inimese õpetus • sotsiaalsed oskused • muusikaline kasvatus • liikumiskasvatus • tervisekasvatus |
× | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, õpetajad | ||
3. | Lasteaia aastaplaani koostamine | On arvestatud huvigruppide arvamusi ja ootusi | sept | sept | sept | Juhtkond |
6.1.2. Õppe-kasvatusprotsessi planeerimine
6.1.2.1. Õppe-kasvatustegevuse dokumenteerimine
Jrk nr | Tegevus | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Haridus- ja Teadusministeeriumi määrusega tutvumine, kooskõlastamine | Nõuetele vastav päevikute täitmine | sept | × | × | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, õpetajad |
2. | Aastaaruandes analüüsitakse õppe-kasvatustöö kvaliteeti lähtuvalt aasta põhiülesannetest | Rühmade aastaaruanded Lasteaia aastaaruanne |
mai juuni |
mai juuni |
mai juuni |
Õpetajad Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
6.1.2.2. Rühmade õppe-kasvatustöö planeerimine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Rühmade õppekavade koostamine | • koostatakse koos lastevanematega • aasta teemad, mille kaudu toimub õppe-kasvatustöö valdkondade integratsioon • põhieesmärgid |
sept | sept | sept |
Õpetajad |
2. | Kuuplaanid | • kuuplaanid näitavad ainevaldkondade seost ja teemade ulatust | × | × | × | |
3. | Nädalaplaanid | • püstitavad nädala eesmärgid • näitavad tegevuskava |
× | × | × | |
4. | Erivajadustega lastele individuaalsete õppekavade koostamine | Töö individuaalsete õppekavade järgi | × | × | × | Õpetajad, logopeed |
6.1.3. Õppe-kasvatusprotsess
6.1.3.1. Erinevate õppe-kasvatustöö valdkondade integratsioon
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Üldõpetus I, II, IV ja V rühmas | • Õpetajad aitavad lastel näha mõistete omavahelist seotust igapäevaelus | × | × | × | Õpetajad |
2. | Lapsekeskne metoodika III ja VI rühmas | • Õpetajad aitavad lastel näha mõistete omavahelist seotust igapäevaelus | × | × | × | Õpetajad |
6.1.3.2. Aktiivne mõtestatud õppimine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | • Tegevuskeskused • Hommikuring • Õppemäng • Loovmäng, draamamäng • Vestlus, vaatlus |
• Õppeprotsessis innustatakse lapsi mõtlema, katsetama, arutlema, küsimusi
esitama, uurima • Lapsed saavad teha koostööd • Soodustatakse laste positiivse minapildi ja emotsionaalse heaolu teket • Õppeprotsess aitab kaasa sotsiaalsete oskuste ja teadmiste omandamisele • Kaasatakse lapsi käitumisreeglite loomisse |
× | × | Õpetajad | |
2. | Projekt «Loodus on kõigile kodu» | • Laste aktiivse kogemuse ja silmaringi laiendamine | × | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, õpetajad | ||
3. | Huvitegevuse arendamine | • rütmikaring • muusikaring • loovuse kool |
M. Vaikla | J. Reiljan M. Melts |
M. Vaikla J. Reiljan M. Melts |
6.1.3.3. Õppeprotsessis arvestada laste individuaalsete, vanuseliste, sooliste, rahvuslike iseärasustega ja lasteaia piirkondlike iseärasustega
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Õpetajad kohandavad ja kasutavad erinevaid õppematerjale, -viise, -meetodeid Vastavalt laste individuaalsetele vajadustele |
× | × | × | Õpetajad | |
2. | Õpetajad omandavad uusi teadmisi tööks liitrühmas | × | × | × | Õpetajad | |
3. | Luuakse võimalusi tüdrukuid ja poisse huvitavate mängude ja tegevuste jaoks | • puutöö võimalus • aktiivsete sportmängude vahendid |
IV rühm Tõuke- rattad |
Jalgpalli- värava võrgud |
Õpetajad | |
4. | Õppeprotsessis arvestatakse laste rahvuslike ja piirkondlike iseärasustega | • õppeprotsess toimub rahvakalendri rütmis • ühiselt tähistatakse – mihklipäeva – kadripäeva, mardipäeva – jõule – kolmekuningapäeva – iseseisvuspäeva – vastlapäeva • tehakse koostööd – muuseumiga – lasteraamatukoguga – teiste lasteaedadega – Vene Gümnaasiumiga – Võru Kesklinna Gümnaasiumiga • piirkonna loodus – Kubija mets – järv ja oja – park – Roosisaar • projekt «Loodus on kõigile kodu» |
× | × | × | Õpetajad |
6.1.4. Lapse arengu hindamine
6.1.4.1. Lapse arengu hindamise põhimõtete väljatöötamine, ühtlustamine ja korraldamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Lapse arengu jälgimine | Lapse vaatluskaust, arengumapp, arengu hindamise tabelid | × | × | × | Õpetajad |
2. |
Info edastamine lapsevanemale |
Jooksev info lapse arengu kohta | × | × | × | Õpetajad |
Kirjalik lapse arengu analüüs või arenguvestlus | × | × | × | Õpetajad | ||
3. | Info kogumine lastevanematelt | Vestlused, kodukülastused, kirjalikud küsitlused | × | × | × | Õpetajad |
4. | Lapse arengu analüüsi tulemuste kasutamine | Õpetajad analüüsivad individuaalselt, koos meeskonnaga lapsevanematega
kogutud infot lapse arengu kohta, püstitavad lapse ind. eesmärgid
Vajadusel ind. õppekava |
× | × | × | Õpetajad |
5. | Logopeedilise töö korraldus | Toimub korrapärane abivajavate laste väljaselgitamine ja logopeediline abistamine | × | × | × | Logopeed |
6.1.5. Õpikeskkond
6.1.5.1. Ohutu ja laste arengut soodustava keskkonna loomine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | I, IV, V rühma mööbli väljavahetamine | Ohutu, mängusõbralik, valikuid võimaldav õpikeskkond. Õpikeskkonda arendatakse vastavalt õppekavas püstitatud eesmärkidele | × | × | Juhataja | |
2. | Individuaalsete vajaduste arvestamine, tegevuskeskuste rakendamine | Võimalus tegutseda väikeses grupis ja individuaalselt | × | × | × | Õpetajad |
3. |
Arenguliselt sobivate õppevahendite muretsemine |
• «langevari» võimlemiseks | × |
Õpetajad |
||
• keele-pildid | × | |||||
• igale kooliminejale töövihik | × | |||||
• kriiditahvlid, magnettahvlid | × | |||||
• sõimerühmadesse bassein | × | |||||
• arvutimängud erivajadustega lastele | × |
6.1.6. Koolivalmidus
6.1.6.1. Kooliküpsuse hindamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Kooliküpsuse hindamise põhimõtted ja kord arutatakse läbi pedagoogilisel koosolekul | Kooliküpsuse hindamine | × | jaanuar | × | Juhataja asetätija õppe-kasvatustöö alal |
2. | • Tagasiside saamine I klassi õpetajatelt laste edasijõudmise kohta | Vestlus õpetajaga | × | veebr | veebr | Õpetajad |
3. | Kooli teavitamine, et laps on läbinud lasteaia õppekava | Õiend | × | × | × | Juhataja |
6.1.6.2. Tagada vanemate teadlikkus laste koolivalmidusest
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. |
Koostöö lastevanematega • kogumik «Laps on peagi koolilaps» lastevanematele tutvumiseks • lastevanemate koosolekule kooliõpetaja • kodune koolivalmiduse test • lasteaias tehtud testi tulemuste arutelu |
Lasteaias selgitatakse järjepidevalt koolivalmiduse kujunemise protsessi
ja tehakse koostööd laste arendamisel • konverents • voldik-kalender • lastevanemate koolitus |
× | × | × | Õpetajad Juhataja asetäitja Juhataja |
• Projekt «Aitame koolieelikut – rõõmsalt kooli» | × | × | Projekti meeskond |
6.1.6.3. Tagada koostöö lasteaia ja kooli vahel
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Koostöö kooliga | • Küsitluslehed õpetajale • Tundide külastused • Ümarlaud õpetajatega |
× × |
× | × × × |
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
6.1.7. Erivajadustega lapsed
6.1.7.1. Tõhustada erivajadustega lastega tehtavat tööd
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Eripedagoogilise töö korraldus | Toimuv korrapärane abivajavate laste väljaselgitamine ja sihipärane eripedagoogiline abi | × | × | Logopeed | |
2. | Koolipikenduse andmine | Lapsevanemate nõustamine koolipikenduse suhtes ja koolipikendust saavatele lastele väljatöötatud õppekava | × | × | Õpetajad, logopeed, juhataja asetäitja | |
3. | Eripedagoogi ametikoha loomine | Võimalus luua sobitusrühmi | × | × | Juhataja |
6.1.8. Koostöö lastevanematega õppe-kasvatustöös
6.1.8.1. Tagada lasteasutuse ja lapsevanema vaheline infovahetus
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. |
Lasteaia tutvustus |
• Regulaarne info lasteaia kodukorra ja õppe- ja kasvatustöö kohta | × | × | × | Õpetajad |
• Infovoldik | august | Juhataja asetäitja | ||||
• Lasteaeda tutvustav päev uutele lastele ja vanematele | mai | mai | mai | Juhataja, juhataja asetäitja | ||
• Võimalus tutvuda lasteaia õppekavaga | × | × | × | Õpetajad, logopeed, juhataja asetäitja | ||
• Lasteaia kodulehekülg | × | Õpetajad | ||||
• Stendidel kajastuv info: – nädala menüü, päevakava, nädala plaan |
× | |||||
• Lasteaia logo | × | Juhataja asetäitja | ||||
• Lasteaia tegevuse kajastamine meedias | × | Juhataja, juhataja asetäitja | ||||
• Videofilm «koolieeliku üks päev lasteaias» | märts | Juhataja asetäitja | ||||
2. |
Lastevanemate kaasamine õppe-kasvatusprotsessi |
Lapsevanemaid kaasatakse rühma tegevuse planeerimisse | × | × | × | Õpetajad |
Lapsevanemad algatavad üritusi | × | × | × | Õpetajad | ||
Lapsevanemad osalevad rühmatöös ja üritustel | × | × | × | Õpetajad | ||
Lapsevanemad abistavad mängukeskkonna kujundamisel | × | × | × | Õpetajad | ||
3. | Lastevanemate koosolekute korraldamine | Lastevanemate koosolekud toimuvad regulaarselt Koosolekute protokollid |
sept, dets, mai |
sept, dets, mai |
sept, dets, mai |
Õpetajad |
6.1.8.2. Hoolekogu kaasamine lasteasutuse juhtimisse
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Hoolekogu koosolekud | Hoolekogu püstitab oma tööle eesmärgid, kavandab nende elluviimiseks strateegia, aitab leida lasteaia tegevuskava elluviimiseks vahendeid ja võimalusi | × | × | × | Juhataja |
6.1.8.3. Korraldada lasteaias lastevanemate koolitust
Jrk Nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. |
Projekt «Aitame koolieelikut – rõõmsalt kooli» |
Loengud: • Kuidas olla efektiivne lapsevanem • Laste ealised iseärasused |
× | Sügis | Sügis | Juhataja |
Lastevanematele kalender-voldik | Mai |
6.1.9. Sise- ja enesehindamissüsteem
6.1.9.1. Sisekontroll õppe-kasvatustöö üle
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Sisekontrollisüsteemi väljatöötamine | Sisekontrolli plaan Õpetaja töö hindamise kriteeriumid Analüüs ped. nõukogus |
× | sept veebr juuni |
× × |
Juhtkond |
2. |
Sisekontrolli tulemuste rakendamine |
Sisekontrolli tulemused on dokumenteeritud | × | × | × | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
Sisekontrolli tulemused on aluseks õppe-kasvatustegevuse planeerimisel ja eesmärgistamisel | × | × |
6.1.9.2. Enesehindamise süsteemi väljatöötamine ja kehtestamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Juhtide enesehindamine | Juhtkond saab personalilt tagasisidet oma tööle: väljatöötatud juhtimise hindamise ja enesehindamise süsteem | × | aprill | × | Juhtkond |
2. |
Enesehindamisalane koolitus |
Lasteasutuses on toimunud sisekoolitus | × |
Juhtkond |
||
Õpetajaskonna esindajad on osalenud vastavasisulisel koolitusel | × | |||||
Juhtkonna liikmed on saanud koolitust | × | × | ||||
3. | Tagasiside saamine huvigruppidelt | Väljatöötatud küsitluslehed lastele, lastevanematele, koolile, hinnang rahulolu ja lasteaia tegevuskavas püstitatud eesmärkide täitmise kohta | × | × | × | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal |
4. | Õpetajate töö tulemuslikkuse hindamine | Koostöös õpetajatega on välja töötatud õpetajate eduka töö kriteeriumid, mis on aluseks õpetajatele hinnangu andmisel | × | Juhtkond | ||
5. | Enesehindamise tulemuste rakendamine | Enesehindamise tulemusi analüüsitakse, need on aluseks lasteaia töö, enesetäienduse
planeerimisel Õpetajate arenguvestlused |
× | × | × | Juhtkond |
6.1.10. Õppe-kasvatustegevuse analüüs
6.1.10.1. Õppe-kasvatustegevuse analüüsi korraldamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Pedagoogiline nõukogu | Pedagoogiline nõukogu toimub regulaarselt (üle kuu teisipäeviti) tõstatatakse õppe-kasvatustöö probleeme, leitakse lahendusteed, otsused on protokollitud | × | × | × | Juhtkond |
2. | Õppe-kasvatus- tegevuse analüüs |
Poolaasta kokkuvõte- aastaaruanne | × | × | × | Juhtkond |
6.1.11. Lasteaia pedagoogide ja tehnilise personali kvalifikatsiooni tõstmine
6.1.11.1. Õpetajate kvalifikatsiooni ja pädevuse tõstmine
Jrk nr | Tegevused | 2003 | 2004 | 2005 |
1. | Arvutialane koolitus | 10 õpetajat | ||
2. | Hea Alguse koolitus | 2 õpetajat | 3 õpetajat | |
3. | Juhtimisalane koolitus | Juhataja | Juhataja | |
4. | Muusikaõpetusalane koolitus | 1 õpetaja | ||
5. | Lapsevanema nõustamine | Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | Õpetajad | |
6. | Õppekava arendus ja kvaliteet | 2 õpetajat | × | |
7. | Sise- ja enesehindamine | Õpetajad | ||
8. | Kuueaastaste eelõpetus lasteaias | 1 õpetaja | × | |
9. | Käelised tegevused | 1 õpetaja |
6.1.11.2. Tehnilise personali kvalifikatsiooni ja pädevuse tõstmine
Jrk nr | Tegevused | 2003 | 2004 | 2005 |
1. | Sisekoolitus | Õpetaja abid | ||
2. | Täienduskoolitus | Õpetaja abid 2 «Hea Algus» |
Õpetaja abid Kokad |
6.1.12. Sisekeskkond
6.1.12.1. Sisekeskkonna parendamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Remont I ja V rühmas | suvi | ||||
2. | Söögituba, teatrituba | × | ||||
3. | Uuendada III ja VI rühma valgustus | Nõuetele vastav valgustus | suvi | suvi | suvi | |
4. | Metoodikakabineti kujundamine töö- ja puhkeruumiks | Otstarbekas ruumikasutus metoodikakabinetis | suvi | |||
5 | Akende vahetus | Tagatud laste ohutus | × | × | Juhataja |
6.1.13. Väliskeskkond
6.1.13.1. Väliskeskkonna parendamine
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Sõimerühmade mänguväljaku ehitus lastevanemate abiga | Palkmaterjalist eakohased vahendid | × | Juhtkond | ||
2. | Projekt «Laste spordi-mänguväljaku ja piirdetara rajamine» | Ohutusnõuetele vastav mitmekesist liikumist võimaldav spordi-mänguväljak ja puuduolev piirdetara | Esitatud Hasart- mängu fondile |
×
Esitada Hasart- |
Hoolekogu | |
3. | Õuebasseini taastamine | Suurem karastamise võimalus | × | Majandusjuhataja | ||
4. | Õueala haljastuse parandamine | Korrektse haljastusega õueala | × | Majandusjuhataja |
6.2. RESSURSSIDE ANDMIK
Jrk nr | Tegevused | Tulemus | 2003 | 2004 | 2005 | Vastutaja |
1. | Infotehnoloogia | Arvuti ja Interneti püsiühendus | 15 000 | 16 000 | 6 000 | Juhataja |
2. | Koolitus | Koolitusplaan | 25 000 | 25 000 | 25 000 | Juhataja |
3. | Soetused | Mööbel | 43 000 | 52 400 | 55 000 | Juhataja |
4. | Üritused | 1 000 | 2 000 | 2 000 | juhataja |
VII. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
7.1 Arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta viimasel pedagoogikanõukogu koosolekul (maikuus).
7.2 Kava täiendatakse iga aasta esimesel pedagoogikanõukogu koosolekul (septembris), muudatused esitatakse linnavalitsusele 1. novembriks.
7.3 Arengukava kinnitab, muudab ja täiendab Võru Linnavalitsus.
VIII. LISAD
Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava lisa A |
TUGEVUSED, NÕRKUSED, OHUD, VÕIMALUSED (SWOT-ANALÜÜS)
TUGEVUSED
1. Kvalifitseeritud, arenguvõimeline, teotahteline, tugeva loomingulise potentsiaaliga
pedagoogiline kaader.
2. Traditsioonid
3. Suuur õueala, põlispuud
4. Soodne asukoht
5. Palju metoodilist materjali
6. Palju lavastusmänguvahendeid
7. Võimalus soetada vajalikul määral mängu- ja õppevahendeid
8. Logopeedi olemasolu
9. Võimalus täienduskoolituseks
10. Tublid õpetajate abid
11. Tööriietus
12. Sisekeskkond hubane ja maitsekas
13. Lastevanemate huvi tõus lasteaia töö vastu
14. Avatus
15. Menüü mitmekesine ja toidud maitsvad
16. Lapsekeskse metoodika rakendamine
17. Tervistedendavate lasteaedade võrgustikku kuulumine
18. Väga hea meeskonnatöö
19. Töötajate huvitatus pidevast täiendusõppest
NÕRKUSED
1. Ruumipuudus lastel
2. Hoov läbikäidav
3. Puudub lasteaia tähistus tänava ääres, ülekäigurada lasteaia juures
4. Huviringide vähesus
5. Puudub puhke- ja koosolekute ruum
6. Vähene arvutialane oskus, arvuteid vähe, Interneti püsiühendus puudub
7. Lastevanemate nõustamine
8. Sise- ja enesehindamine
9. Käeliste tegevuste viimistlus, läbimõeldus jätab soovida
10. Lagunenud tara
11. Uut tara pidevalt lõhutakse
12. Vanad aknad
13. Lasteaia ja kooli vahelised suhted
14. Puudub koolitus – töö muukeelsete lastega
15. Lastevanemate vähene huvi koolituse vastu
16. Menüü otsimine igal hommikul, rühmades puudub nädala menüü
17. Muusikatunnid eri õpetajatelt
18. Info levik halb, ped. koosolekute ajad muutuvad
19. Lapsevanemad ei loe infot
20. Õuevahendid vananenud
21. Osa lapsi peab magama välivoodil
OHUD
1. Ruumipuudus rühmas väsitab lapsi ja täiskasvanuid, lastel puudub omaette
olemise võimalus
2. Lastevanemad muutuvad rahulolematuks, sest lapsel pole voodit, riietusruumis
on kitsas.
3. Spordi- ja mänguvahendite nappus õuealal muudab laste liikumisvõimalused
ühekülgseks
4. Hoovi läbikäidavus seab ohtu laste turvalisuse. Väravate sulgemine ei aita,
ületatakse vana madal tara.
5. Lasteaeda ei leita üles!
VÕIMALUSED
1. Erineva metoodika ja töövormide kasutamine
2. Laste loodusesse viimine
3. Projektide koostamine rahastamise taotlemiseks
4. Lastevanemate kaasamine ühistöösse, õppe-kasvatusprotsessi planeerimisse
ja toimumisse
5. Luua sobitusrühmi
6. Koostöö teiste lasteaedadega ja asutustega
7. Sise- ja enesehindamise süsteemi käivitamine
8. Kajastada oma tegemisi kohalikus ajakirjanduses
Võru Lasteaia «Okasroosike» arengukava lisa B |
PROJEKT:
1. Tõsta lasteaiaõpetajate keskkonnateadlikkust
2. Arendada laste keskkonnatundlikkust
TEGEVUSED:
1. Õppereis Akste looduskaitsealale e. sipelgariiki – aprill
• teema – nädal lasteaias
• joonistusvõistlus
2. Õppereis Kavadi järve äärde, Uue-Saaluse parki – mai
• lõkkepidu, loodusmängud
• teema – nädal «veekogud»
3. Õppereis Pähni loodushuvikeskusesse – september
• Pähni metsamuuseumiga tutvumine
• Pähni metsaõpperaja läbimine
• teema – nädal «mets»
4. Õppereis Luhasoo Õpperajale – oktoober
• õpperaja läbimine
• õppemängud
• teema – …-nädal
5. Metsamoori talu külastus – detsember
• meisterdame looduslikust materjalist
• teema «pööripäev, vanaaegsed jõulud»
6. Õppepäev lasteaiaõpetajatele – august
• Pähni metsamuuseumiga tutvumine
• Laste keskkonnatundlikkuse arendamine – Asta Tuusti
Linnasekretär Külli KALDVEE |
Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a määruse nr 5 lisa 3 |
VÕRU LASTEAIA «PÄKAPIKK» ARENGUKAVA 2003–2005
I. ÜLDOSA
1.1. SISSEJUHATUS
Pedagoogikateadlane Jim Grant on öelnud: «Lapsed sünnivad siis, kui nad on selleks valmis. Laps, kes roomab väga varases eas, pole parem lapsest, kes teeb seda hiljem. Nad hakkavad roomama siis, kui nad on selleks valmis. Nad hakkavad käima siis, kui nad on selleks valmis. Aga nad lähevad kooli – valmis või mitte – seitsmeaastaselt.»
Lapse koolivalmidus ei arene välja ühe või isegi kahe aastaga enne kooli. Koolivalmidus on pikaajaline protsess, mis algab lapse sündides, arenedes vastavalt tema kasvukeskkonnale. Lapse intellektuaalset arengut uurivad psühholoogid väidavad, et esimese nelja eluaasta jooksul areneb lapse intellekt niisama palju kui järgmise kolmeteistkümne aasta jooksul.
Lasteaia ülesanne on laste mitmekülgseks ja sihipäraseks arenguks võimaluste loomine, erinevate oskuste, teadmiste omandamise võimaldamine koostöös perega, et lasteaia lõpetades võiksime meie ja lapsevanemad rahulikult mõelda – need lapsed saavad koolis ja edaspidises elus hakkama.
Ei saa märkimata jätta ka seda, et kasutades lasteaia teenust on mõlemal vanemal võimalik osaleda tööelus.
Võru Lasteaia «Päkapikk» arengukava on dokument
• milles kirjeldatakse ja analüüsitakse lasteaia hetkeolukorda;
• mis määrab lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad edaspidiseks;
• mis suunab lasteaia arengut ja rahastamist ning on aluseks eelarvevahendite
taotlemisel ja omatulude planeerimisel;
• mis kajastab lasteaia töid ja tegemisi, aidates kindlustada asutuse eksistentsi
ning näitab orienteeritust tulevikueesmärkidele;
• mis tagab lasteaia sihipärase arengu ja tegevuskava kolmeks aastaks ning
määrab arengukava uuendamise korra.
Arengukava käsitleb Võru linna poolt lasteasutustele kavandatavaid hariduslikke taotlusi, eesmärke ja nende saavutamise teid.
Arengukava lähtub kehtivatest riiklikest ja kohalikest õigusaktidest.
Arengukava koostamine toimus demokraatlikus protsessis.
1.2. ARENGUKAVA EESMÄRGID
Arengukava põhieesmärk on koolieelses eas laste vajadustele, huvidele, võimetele vastava optimaalse ja turvalise arengukeskkonna loomise kavandamine tagamaks lapse igakülgse arengu toimetulekuks järgmises elu- ja haridusetapis.
1.3. MISSIOON
Liidame kõigi lasteaias käivate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute teadmised, oskused ja väärtushoiakud lapse arengut ja tervist positiivselt mõjutavate tegevuste korraldamiseks ning võimaldame lastele kvaliteetse alushariduse omandamise.
Avatud ja lapsekeskses lasteaias, lapsepõlve kordumatust ja ainulaadsust mõistes, lapse isiksust ja individuaalseid võimeid arvestades loome soodsad ja turvalised tingimused lapse igakülgseks arenguks.
Oma maa ja rahva kultuuritraditsioone väärtustades uurime ja avastame maailma koos lastega.
1.4. VISIOON 2003–2010
Lasteaed – kaasaegne, arengut toetav kasvukeskkond lapsele – linna au ja uhkus
Lasteaed «Päkapikk» on tulevikus kooliklassideta lasteaed, kus tehakse kvaliteetset õppe-, kasvatus- ja hoidmistööd.
Lasteaed on turvaline, tervislik elu-, arengu- ja kasvukeskkond, kus:
• austatakse last ja lapse mängu ning arvestatakse tema individuaalset
eripära;
• laps saab kasvada omanäoliseks inimeseks koos oma pere ja teiste talle
tähtsate inimestega;
• lapse psüühiline ja füüsiline puutumatus on tagatud;
• ühiselt kokkulepitud reegleid järgides arendab laps suhtlemis- ja koostööoskusi
ning omandab häid kombeid.
Koostöös on rõhk partnerlusel:
• lasteaia personal arvestab, austab ja toetab perede soove, kasvatus-
ja kultuuriväärtusi;
• lapsevanemad usaldavad, toetavad ja tunnustavad lasteaia püüdlusi, osalevad
aktiivselt koos personaliga tegevuse kavandamisel;
• vanemate ainulaadset infot oma lapse kohta hinnatakse ja võetakse kasvatustöös
aluseks.
Töötajad on
• professionaalsemad ja rohkem tööalaselt koolitatud;
• valmis elukestvaks õppeks ja töötavad isejuhtivate meeskondadena;
• võimelised vastama ühiskonna arenguga kaasnevatele väljakutsetele ja
vanemate kõrgetele ootustele lasteaia töö osas.
Juhtkond toetab, innustab ja motiveerib ning juhib töötajaid ja meeskondi.
Endisest tähtsamaks tegevuseks kujuneb dokumenteerimine.
Lisanduvad eri projektid perede ja laste heaolu toetamiseks.
1.5. ARENGUKAVA KOOSTAMISE LÄHTEPUNKTID JA MÕJUD
Lasteaed on õppeasutus, mis peab võimaldama koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist, püüdes anda lapsele süstemaatilise õppe-kasvatustegevuse kaudu teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide pagasi, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
Lasteaed on avatud ja paindlik ning suudab reageerida ühiskonna muutuvatele vajadustele.
Lasteaed on kultuuritraditsioonide jätkaja.
Lasteaed on avatud perekonnale – teeb perekonnaga koostööd, nõustades ja toetades lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist.
Lasteaed on avatud koolile – teeb koostööd piirkonna koolide õpetajatega.
Lasteaia personal on kompetentne, arenemisvõimeline, õpivalmis ning orienteeritud koostööle.
Pedagoogide kvalifikatsioon, tööalane koolitus, isiksuseomadused ja koostööoskused tagavad tulemusliku meeskonnatöö laste, lastevanemate ja kolleegidega ning on olulised tegurid arengukava elluviimisel.
Omavalitsuse teavitamine ning huvitatus lasteaia olukorrast ja seisundist loob reaalsed võimalused eesmärkide ja põhiülesannete täitmiseks.
Võru linn seab prioriteediks lastele kaasaegse arengukeskkonna tagamise ning pedagoogide töö väärtustamise.
Järjepidev koostöö ja infovahetus lasteasutuste, piirkonna koolide ja üldsusega tagab arengut edasiviiva omavahelise mõistmise ja arusaamise.
Alushariduse kättesaadavus – igale Võru linna lapsele on tagatud lasteaiakoht.
Laps on riigi ja linna kaitse all seadusloome ja investeeringute kaudu.
1.6.
INDIKAATORID
• Suur lasteaiakohtade nõudlus lapsevanemate poolt.
• Laste hea toimetulek eri koolides.
• Laste soov lasteaeda tulla.
1.7. HARIDUSE ARENGUSUUNDUMUSED
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise osatähtsuse pidev suurenemine hariduses ja koolituses.
Sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste osatähtsuse suurenemine.
Tendents õpetajate enesetäienduse ja tööalase koolituse suurenemisele.
Hariduse kvaliteedi tähtsustamine.
Globaliseerumine ja sellest tulenevad arenemisvõimalused ja koostöösuhted.
1.8. LASTEAIA ARENGU PÕHIMÕTTED
Lasteaia arengus peetakse oluliseks järgmiste põhimõtete elluviimist:
• innovaatilisus;
• koostöö;
• avatus;
• jõukohasus;
• kättesaadavus;
• mitmekesisus, loomingulisus;
• turvalisus.
1.9.
LASTEAIA TEGEVUSE TULEMUSNÄITAJAD
• Seaduslikest õigusaktidest tulenev normidele vastavus;
• optimaalne lastega komplekteeritus;
• laste ja täiskasvanute arvu korrelatsioon;
• ruumitingimustele vastavus;
• personali kvalifikatsioon ja kompetentsus;
• avatus;
• tööalase koolituse võimalused;
• motivatsioon, orienteeritus tulemuslikkusele;
• kaasaegne õpi- ja kasvukeskkond;
• lastevanematega koostöö;
• laste turvalisus ja tervislikud eluviisid;
• ressursside kasutamise efektiivsus;
• lapse arengut võimaldav, soodustav ja toetav õppe- ja tegevuskava;
• juhtimise kaasajastamine;
• asutuse struktuuri lihtsus ja paindlikkus;
• ökonoomne ja otstarbekas töökorraldus.
II. ÜLDANDMED
2.1.
ASEND
Nimetus: Võru Lasteaed «Päkapikk»
Aadress: Vabaduse 15A, 65609 Võru
Reg nr 75020084
Tel/faks: 078 28 560, 052 38 380
e-post: [email protected]
juhataja: Liili Pille
Võru Lasteaed «Päkapikk» on koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteaed on Võru linna omandil põhinev munitsipaalasutus, õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles. Lasteaed teenindab ja annab alusharidust esmajärjekorras Võru linnas alaliselt elavatele lastele ja vabade kohtade olemasolul ning kohaliku omavalitsuse teadmisel mujal elavatele ja linnas töötavate vanemate lastele nende omavalitsuse garantiikirja alusel.
Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest, Võru Linnavalitsuse ja -volikogu õigusaktidest.
Lasteaia hoone on kahekorruseline, kaht majatiiba ühendab omavahel pikk koridor. Viiel rühmal on olemas eraldi magamistuba, kolm rühmaruumi on ühetoalised. Lasteaial on üks saal ning mittekorras basseiniruumid. Keldrikorrusel on välja ehitatud ja sisustatud logopeedi kabinet ja mängude ruum
Lasteaial on soodne aiaga piiratud asukoht kesklinnas ning suur põlispuudega õueala.
2.2. ÜLEVAADE AJALOOST
1970. aasta talvel valmis Võru linna südames uus 280-kohaline lasteaed, mille nimeks sai «Päkapikk» ja mille taolist Võrus veel polnud: suure siseliivakasti, solaariumi ja basseiniga.
Võru VI Lastepäevakodu hoone võttis komisjon vastu 29. detsembril 1969. aastal. Personal alustas uues lastepäevakodus tööd 2. jaanuaril 1970. a. Õmmeldi lastele voodipesu, kardinaid, kitleid, korrastati ruume, kasvatajatele korraldati seminare.
Lastepäevakodu pidulik avamine toimus 29. jaanuaril 1970. aastal. Võtme võttis vastu lasteaia juhatajaks määratud suurte kogemustega ja staažikas pedagoog Laine Tuul.
Tööd alustati kaheksa aia- ja nelja sõimerühmaga. Aiarühmadesse saabusid lapsed 3. veebruaril 1970. a ja nimekirjas oli 209 last. Sõimerühmad alustasid tööd kuu aega hiljem – 3. märtsil 1970. a.
1980. aastatel oli lasteaed rajooni baaslastepäevakoduks kehalise kasvatuse alal.
Alates 1986. aastast kasutavad lasteaia «Päkapikk» ruume ka Võru I Põhikooli algklassid.
01.01.1992 – anti lasteaed Võru Maavalitsuse Hariduskoondise bilansist
Võru Linnavalitsuse bilanssi koos olemasolevate materiaalsete väärtuste
ja põhivahenditega;
20.12.1995 – registreeriti Võru VI Lastepäevakodu «Päkapikk» põhikiri;
13.10.1999 – muutus nimetus: Võru VI Lastepäevakodu «Päkapikk» nimetati
ümber Võru Lasteaiaks «Päkapikk» ja kinnitati põhimäärus;
10.04.2000 – juhataja käskkirjaga kinnitatud lasteaia õppekava;
13.06.2001 – Haridusministeeriumi antud koolitusluba;
27.11.2001 – antud nimetus «Tervist Edendav Lasteaed».
Suur osa õpetajaid kuulub Eesti Lasteaednike Liitu alates selle loomisest ja osaleb aktiivselt kutseühingu tegevuses.
Lasteaed on avatud aastaringselt tööpäevadel kella 7.00–17.30; kaks valverühma kella 17.30–19.00.
2.3. LASTEAIAS KÄIVATE LASTE JA PERSONALI ÜLDANALÜÜS
Normatiivne kohtade arv ja laste arv:
2 sõimerühma – 28 last; 6 aiarühma – 116 last, kokku 144 last, sh 2 liitrühma.
Seisuga jaanuar 2003. a on lasteaias 2 sõimerühma, laste arv 36 ja 6 aiarühma,
laste arv 139, kokku 175 last, sh 2 liitrühma; 4 Võru I Põhikooli algklassi,
laste arv 104.
Rühm | Laste arv | Laste vanus |
I sõim Hellik | 16 | 1,5–2,5 |
II sõim Päka | 20 | 2–3 |
3. rühm Nöpsik (liitrühm) | 23 | 3 ja 6–7 |
5. rühm Dilidon (liitrühm) | 23 | 4–7 |
6. rühm Hampel (vanem rühm) | 24 | 6–7 |
7. rühm Himpel (noorem rühm) | 22 | 4–5 |
9. rühm Unistaja (noorem rühm) | 23 | 3–4 |
12. rühm Õnneseen (keskmine rühm) | 23 | 5–6 |
Võru I Põhikooli klassid:
Klass | Laste arv |
I a klass | 26 |
II a klass | 27 |
I b klass | 24 |
II b klass | 27 |
Kokku | 104 |
Lasteaia- ja koolilapsi on kokku 12 rühmas/klassis 279 last, seega töötab lasteaed ülekoormusega ja on kõige suurema laste arvuga lasteasutus Võru linnas.
Tegelik laste kohalkäimine ei ületa normatiivset arvnäitajat aasta keskmise ega üksikute kuude lõikes.
Personal
Igas rühmas töötab täiskohaga kaks lasteaiaõpetajat ja üks lasteaiaõpetaja abi. Lastega tegelevad veel muusika-, liikumis- ja kunstiõpetaja, tervishoiutöötaja ning logopeedid. 1. jaanuari 2003. a seisuga on ametikohtade arv koosseisus 42,75.
Töötajate arv on 45, sh 23 pedagoogi. Oma osa lastele soodsa õpikeskkonna tagamiseks annavad 22 õpetajaid abistavat töötajat.
Pedagoogide haridustase |
|
Kõrgharidusega | 39,2% |
Keskeriharidusega | 56,5% |
Keskharidusega | 4,3% (muusikaõpetaja, TPÜ Rakvere Ped. Kolledži diplomand) |
Pikaajalise koolituse, 160 tundi on läbinud 10 pedagoogi, juhtimisalaseid
2. 160-tunnine koolitus on läbimisel kolmel pedagoogil, kõrgharidust omandab
kolm pedagoogi.
Toidukäitlemiseks nõutav koolitus läbitud kuuel töötajal.
Esmaabi koolitus läbitud 39 töötajal.
Hea Alguse metoodika kursusi on läbinud 17 töötajat.
Arvutiõpet on saanud 21 töötajat.
2007. aasta kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks vajab täiendavat 160-tunnist tööalast koolitust kaks pedagoogi.
Lisa A. Personali koosseis rühmade kaupa
Lasteaia majandamist ja toitlustamist tagav ning õpetajaid abistav personal
Lisa B. Personali koosseis ja kvalifikatsioon 01.09.2002 seisuga
Pedagoogid staaži järgi 01.09.2002 seisuga
Pedagoogid vanuse järgi 01.09.2002 seisuga
Lisa C. Pedagoogide kvalifikatsioon 01.09.2002 seisuga
III. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA -VALDKONNAD
3.1. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Lasteaia tulemuslikkuse hindamise süsteem, plaan ja kriteeriumid on sätestatud Võru Lasteaia «Päkapikk» sisehindamiskorras.
3.2. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS
3.2.1. Majandusliku olukorra hinnang, töökeskkond
33 aastat vana lasteaia hoone on amortiseerunud ega vasta paljude ruumide osas tervisekaitse nõuetele, puudub eksperthinnang hoone olukorrale.
Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks on koostatud riskianalüüs ja ohutusplaanid nende haldamiseks. Toidukäitlemiseks on valminud enesekontrollisüsteem.
Kõige halvemas olukorras on hoone aknad. 2002. aastal vahetati välja 25 akent.
Tellitud fassaadi renoveerimise projekti alusel on vahetada jäänud 85 akent
koos nelja otsaseina ümberehitamisega ja 7 välisust.
• elektrisüsteem on aegunud, uuendamist vajab kilbiruum ja kogu juhtmestik;
• projekteerimisvigade tõttu on bassein kasutamiskõlbmatu;
• väljavahetamist vajab külmaveetorustiku peatrass (alates soojussõlmest
kuni B-maja lõpuni);
• kuulkraanide puudumise tõttu pole võimalik sulgeda hoones vett püstakute
kaupa;
• ruumide valgustus ei vasta nõuetele neljas rühmas (2., 5., 6., 12. rühm);
• põrandad vajavad väljavahetamist kolmes rühmatoas (1., 2., 5. rühm) ja
3. rühma magamistoas;
• tuletõrjesignalisatsioon vananenud, ei toimi;
• seoses köögi kaasajastamisega ja tervisekaitsenõuetega vastavusseviimisega
ja välisfassaadi renoveerimise alustamisega napib ressursse rühmaruumide
jooksvaks remondiks ja renoveerimiseks;
• puudub toiduhügieeninõuetele vastav köögipersonali olmeruum;
• 60 last (5., 6., 7. rühm) magavad 33 aastat vanades kahekordsetes reformvoodites;
• puudu on üks komplekt eri kõrguses lastelaudu (ühele rühmale);
• puudub nõuetele vastav spordisaal koos inventariruumiga;
• vajaka jääb arvuteid ja puudub Interneti püsiühendus.
Remonti vajavad ka:
• nelja rühma tualettruumid (1., 5., 7., 9. rühm);
• saal;
• kahte majatiiba ühendava koridori katus, seinad ja lagi;
• rühmade toidujagamis- ja nõudepesuruumid;
• kolme rühma riietusruumid (1., 2., 12. rühm).
Õueala:
• olemasolev piirdeaed on enamuses lõhutud, näotu ega taga lastele turvalisust;
• paviljonide eterniitkatused ja puitpõrandad on osaliselt lõhutud, tsementpõrandad
auklikud;
• laste mängu- ja spordiväljakute vahendid vananenud.
Eespool kirjeldatud tegevuste ressursi allikaks on eraldised linnaeelarve vahendid ja omalaekumised vastavalt lasteaia ja linna prioriteetidele.
3.2.2. Rahastamine
Võru Lasteaia «Päkapikk» valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Võru Linnavolikogu kehtestatud korras. Lasteaial on volikogu kinnitatud eelarve ja oma pangakonto.
Lasteasutuse rahastamine toimub:
• linnaeelarve vahenditest;
• riigieelarve vahenditest täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud
alusel;
• vanemate poolt kaetavast osast;
• annetustest.
Võru Linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta.
2003. a eelarve moodustub:
arvestuslik kulu ühe lapse kohta | 12 000.00 krooni; |
sõimerühmas koefitsient 1,3 e | 15 600.00 krooni; |
kooliklassis koefitsient 0,135 e | 1 620.00 krooni. |
Lapse toidukulu katab lapsevanem. Hoolekogu otsusega on toidupäeva maksumus, mis sisaldab kolme toidukorda, 14.00 krooni. Lapsevanemad võivad valida lastele sobivad toidukorrad:
Hommikusöök | – 3.50 krooni |
Lõunasöök | – 7.00 krooni |
Õhtuoode | – 3.50 krooni |
Võru Linnavolikogu 20. juuni 2001. a määruse nr 37 «Koolieelsete lasteasutuste rahastamisel vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine» alusel on vanemate poolt kaetavaks osamääraks 110.00 krooni kuus lapse kohta.
Laekumisi vanematelt rakendatakse 1. septembrist kuni 1. juunini.
Vanemate poolt kaetav osa koosneb:
• õppevahendite kulu katteks sõimerühmas 30.00 krooni ja aiarühmas 50.00 krooni
kuus;
• tegevuskulude katteks sõimerühmas 80.00 krooni ja aiarühmas 60.00 krooni
kuus.
Osalustasu kasutatakse lastele individuaalsete töövahendite ja õppekava realiseerimiseks vajalike vahendite muretsemiseks, teiste eelarveliste kulutuste katteks.
Lasteasutuse linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooiumil alaliselt elavate meie lasteasutuses käivate laste arvuga.
Eelarve aastaks 2002 oli 3 453 185.00 krooni, sellest moodustas
– linnaeelarve | 79,79% |
– omalaekumised | 15,23% |
sellest | |
– toitlustamine | 67,06% |
– õppekulu | 13,74% |
– lapsevanemalt laekuv summa | 19,20% |
– sponsorlus | 4,34% |
– pedagoogide täienduskoolitus (riigi sihtotstarbeline) | 0,64% |
2002. a eelarvest | |
– personalikuludeks | 74,81% |
– majandamiskulud | 20,23% |
Majandamiskuludest: | |
– kantseleikulud | 1,51% |
– hoonete majandamiskulud | 15,37% |
– inventar, eririietus | 2,41% |
– sõidukite ülalpidamiskulud | 0,15% |
– lähetused | 0,07% |
– ürituste kulud | 0,14% |
– personalikoolitus | 0,41% |
– infotehnoloogia | 0,07% |
– ravimid | 0,11% |
– ostetud teenused | 0,46% |
– kapitaalremont | 4,32% |
Kõige suurema osa moodustavad eelarves personalikulud.
Keskmine õpetajate palk 2002. a oli 3264.00 krooni (vahemikus 2900.00 kuni 3700.00 krooni).
Õpetajaid abistava personali keskmine palk 2227.00 krooni.
2003. a pedagoogide keskmine palk on 3988.00 krooni, õpetajaid abistava personali keskmine palk 2482.00 krooni.
2001. aastal olid keskmised õpetajate töötasud riigis vahemikus 2025.00 krooni kuni 6033.00 krooni (keskmiselt 3641.00 krooni).
Lasteaia ruumides paikneva nelja kooliklassi ruumide remondiks pole võimalik leida vahendeid lasteaia eelarvest. Aastaid on lasteaed ja hoolekogu teinud kirjalikke pöördumisi taotlusega kooliklasside väljaviimiseks, et leevendada rühmades ruumikitsikust ja saada laste jaoks paremaid ruumilahendusi spordi-, muusika- ja huvitegevuseks.
Lasteaia majanduskuludeks jääv osa ei võimalda 33 aasta vanuse hoone renoveerimist ja kaasajastamist ilma täiendavate investeeringuteta. Ainuüksi akende väljavahetamise lõpuleviimiseks kuluks lasteaia seitsme aasta kogu eelarve majanduskulude raha.
Lasteaia renoveerimistööde teostamise korral on võimalik vähendada kütte- ja elektrikulusid, vältida veeavariisid ja lastele eluohtlike olukordade tekkimist ning parandada laste ja töötajate töö- ja olmetingimusi.
3.2.3. Tööalane koolitus
Lasteaed on õppiv organisatsioon ning oluline ja määrav osa selles on personalikoolitusel. Oluline on ühiste argimudelite loomine ja konstruktiivse õpikeskkonna loomine.
Lasteaed on hinnanud personali kui asutuse arengu mootorit ja eelarve koostamisel seadnud prioriteediks pedagoogide tööalase koolituse nende teadmiste ja oskuste ühitamise kaasaegsete lähtekohtade ellurakendamiseks laste arengu tagamisel.
Tööalaseks koolituseks on ressursid Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldistest (pedagoogidele) ja linnaeelarve vahenditest.
Täna võib kindlalt väita, et ühiskonnas on huvi alushariduse vastu lapse ja perekonna kaudu suurenenud. Üha enam kuuleme mõtteid ja arvamusi poliitikutelt, teadlastelt, eri elualade esindajatelt alushariduse olulisusest ja kvaliteedi parendamisest, mis esitab meile kõigile vastutuse valitud erialal uueneda ja areneda.
Iga viie aasta jooksul peavad pedagoogid läbima 160-tunnise erialase täienduskoolituse, et olla konkurentsivõimelised, säilitada oma tegevuse kvaliteeti.
3.2.4. Personalitöö
Organisatsiooni väärtuseks on lasteaia omanäolisus, mille saavutavad kompetentsed, teotahtelised ja edukusele orienteeritud töötajad.
Organisatsiooni põhiväärtus on inimsuhted ja usaldusel põhinev koostöö. Optimeerimisel on asutuse struktuur ja isikkoosseis, mis võimaldab motiveeritud töö ja palgasuhet eriharidusega spetsialistidele.
Töötajate motiveerimine on käitumismotiivide selgitamine, koolitus, tunnustamine ja rahuldus tulemuslikust tööst.
3.2.5. Dokumendikäive
Koostamisel on uus asjaajamisjuhend vastavalt kehtivaile õigusaktidele.
Kooskõlastamisel dokumendikäive linnavalitsuse ja asutuse vahel.
3.2.6.
Arendustegevus
• tööalane koolitus koolituskava alusel;
• õppekava arendus vastavalt lasteaia pedagoogilise nõukogu otsustele;
• riikliku järelevalve ettekirjutustele vastavalt seadusaktide täitmine;
• laste ja perede rahulolu tagamine.
3.2.7. Juhtimine
Juhtimise peaeesmärgid:
• usalduskultuuriga organisatsioon, kus on tingimused laste ning arenemis-
ja koostöövõimelise meeskonnatöö arenguks;
• töökultuuri ja professionaalsuse tõstmiseks selgetes reeglites kokkuleppimine;
• analüüs põhitegevuse ja tugitegevuste ning ressursside kasutamise üle;
• häireteta kulgeva õppe-kasvatusprotsessi tagamine;
• hindamissüsteem lähtudes Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku järelevalve
prioriteetidest tegevuse kvaliteedi tagamiseks;
• töötajate tunnustamise aluste väljatöötamine;
• töötasu maksmise arvutamise juhendi väljatöötamine;
• lasteaia ja lapsevanema vahelise lepingu väljatöötamine;
• töötajate kutse-, eri- ja ametialase arengu toetamine;
• arenguvestlused personali, laste ja vanematega, anketeerimine;
• arengukava ja tegevuskavade koostamine meeskonnatööna;
• koostöö personali, lapsevanemate ja lastega, tagasiside;
• koostöö üldsuse ja kooliga, tagasiside asutuse tegevusest.
3.2.8. Õppe-kasvatustöö
Tähtsaim lapse jaoks on kvaliteetne õpi-, mängu- ja kasvukeskkond. Õpetaja, lapse ja lapsevanema vaheline hea suhe mõjutab positiivselt lapse keelearengut, üldist kommunikatiivset arengut ja keskendumisvõimet.
Õpetaja ja lapse kvaliteetne suhtlemine mõjutab seda, milline mina-käsitlus lapsel tekib, kuidas laps väärtustab ennast õppija ja oskajana, kuivõrd laps usub endasse ja oma võimetesse elus hakkama saada.
Lastele on oluline see, et neil oleksid eelkõige võimalused mängimiseks nii rühmaruumis kui õuealal, mängukaaslased ja täiskasvanu nende läheduses.
Lastevanematele on oluline kindlustunne selles, et nende lastel on mitmeid võimalusi õppimiseks ja kasvamise ergutamiseks.
Õppe-kasvatustöö toimub riikliku raamõppekava alusel välja töötatud lasteaia õppekava järgi. Kolme aiarühma õpetajad kasutavad tegevuste läbiviimisel Hea Alguse metoodilisi võtteid.
Õppe- ja kasvatustegevus toimub kuu- ja nädalaplaani alusel, temaatika jälgib aastaaegade vaheldumist ja looduse rütmi, rahvakalendri tähtpäevi ning päevakorda kerkinud olulisi ja lastele huvipakkuvaid teemasid.
Igal rühmal on nädalas 2 muusika- ja 2 liikumistundi. Laste käeliste tegevuste mitmekesistamiseks on aiarühmade lastel lisaks üks kunstiõpetuse tund. Tervishoiutöötaja eestvedamisel kujundatakse laste ja vanemate tervist väärtustavaid hoiakuid.
Aastatepikkuse töö tulemusena on välja kujunenud kindlad traditsioonid: rahvakalendri tähtpäevad, spordiüritused, matkad, sügisesed poiste- ja kevadised tüdrukutenädalad, lavastused, mitmesugused pereüritused, igakevadised ekskursioonid kooliminejatele, lasteaia lõpupeod, kevadel lahtiste uste päev uutele lasteaeda tulijatele ja palju muud.
Lasteaia nimetust järgides on igal rühmal oma päkapikunimi ja värv, õpetajal seda värvi päkapiku kostüüm ning lastele sama värvi päkapikumütsid. Ühisüritustel ja tähtpäevadel tuleb iga rühm oma värvides saali.
3.2.9. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks.
Selleks on vaja:
1. Kujundada lapse õpi- ja kasvukeskkond tema igakülgset arengut soodustavaks
• erinevate mänguliste, praktiliste tegevuste võimaldamine;
• igapäevaelu sündmuste tutvustamine ja eluks toimetuleku-oskuste süvendamine;
• tervise-edendustöö.
2. Õhutada lapsi tegevust algatama, edasiviivalt mõtlema, austama end ja teisi, vastutama iseenda eest, osalema juhtimises ja mõtlema, rääkima ning tegutsema vabalt ja avatult, julgustada küsimusi esitama, olema füüsiliselt aktiivne.
3. Soodustada laste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ümbritseva
elu, looduse jälgimise ja mängu kaudu
• mängude mitmekesisus, arvude, suuruste ja kujundite tundmaõppimine;
• situatsioonimängude kaudu käitumisnormide kujundamine.
4. Laste arengu põhjalik tundmaõppimine, suulise väljendusoskuse parandamine
• lasteaiaõpetaja kui isiksuse eeskuju;
• lapse arengu eelduste arvestamine, toetamine, hindamine;
• lapse jälgimine igapäevatoimingutes, kõnes, mängus;
• logopeediline teenindamine;
• selgitada välja lapse tugevad küljed, võimed, vajadused, soovid ning
neid edasi arendada.
5. Soodustada lapse tahet maailma avastada ja uurida, olema kehaliselt aktiivne.
6. Kasvatada lastes hoidlikku suhtumist loodusesse.
7. Toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel,
vajadusel nõustada neid
• suhtlemine kõigi pereliikmetega;
• ühisüritused koos vanematega;
• koostöö tervishoiutöötajaga (lapse tervise ja füüsilise arengu jälgimine,
aruanne lapsevanemale);
• stendile info nädala tähtsamate tööde ja tegemiste kohta;
• koos lapsevanemaga analüüsida lapse arengut;
• küsitluslehed vanematele (ühiselt läbiarutatud probleemide abil püstitada
lapse arengu eesmärgid tema individuaalsust arvestades).
3.2.10. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias toimub päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevakava, une- ja ärkveloleku, kus vahelduvad tegevused (söömine, riietumine, pesemine, korrastustööd), laste vabategevused (mäng, loominguline tegevus, liikumine, muusika) ning lasteaiaõpetaja poolt planeeritud õppe- ja kasvatustegevused.
Laste kasvades ja arenedes väheneb päevakavas eneseteenindamisele kulutatav aeg ning suureneb lasteaiaõpetaja poolt planeeritud õppe- ja kasvatustegevuste osakaal. Rohkem pööratakse tähelepanu loovuse arendamisele, teadmiste ja oskuste kinnistamisele. Lasteaias toimub süsteemne järjepidev ja eesmärgistatud arendamine ja harjumuste kujundamine.
Aluseks on sotsio-konstruktiivne õppimiskäsitlus ja lapsest lähtuv õppimiskäsitlus.
Sotsio-konstruktiivne õppimiskäsitlus eeldab, et lasteaiaõpetaja arvestaks iga üksiku lapse ja laste rühma arengut, looks lapsele hea õpikeskkonna ja toetaks teda õppimisel õigeaegselt. Konstruktiivses õppimisprotsessis on laps aktiivne ja uuriv.
Lapsest lähtuva õppimiskäsitluse puhul:
• täiskasvanu ülesanne ei ole mitte valmis õppimisülesannete esitamine
lapsele, vaid eri võimaluste loomine õppimisprotsessi tekkeks;
• laps õpib oma tegemiste kaudu;
• laps õpib suhtlemise ja sotsiaalsete kontaktide kaudu täiskasvanute ja
teiste lastega;
• täiskasvanu on õppimise suunaja ja toetaja, laps ootab ja vajab täiskasvanu
abi ja toetust;
• laps õpib tegutsema koos täiskasvanuga, teda ei tohi lahutada täiskasvanute
maailmast;
• lapsed kasutavad teadmisi iseseisvalt ja seavad endale hüpoteese;
• lapse mõtlemine areneb kõige paremini siis, kui ta kohtab raskusi ja
õpib neid ka lahendama.
Õppe- ja kasvatustegevuse seovad tervikuks lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitletavad teemad ja mängud.
Õppimine rajaneb eelkõige huvi tekitamises, õpetaja roll seisneb suures jaos huvi äratamises ja lapse vaimses suunamises.
Oluline on toetada lapse tahteomaduste arengut, milleta ta ei saa teadlikult reguleerida oma käitumist.
Tegevused planeeritakse rakendades jõukohasuse printsiipi:
• lähemalt kaugemale;
• lihtsamalt keerulisemale;
• tuntult tundmatule;
• üksikult üldisemale.
Tegevused korraldatakse vastavalt laste võimetele ja arengutasemele, arvestades iga lapse individuaalsust, õppetöö toimub gruppides ja vajadusel ka individuaalselt.
Lastele pakutakse huvitavaid ja eakohaseid ning loovust arendavaid tegevusi.
Kasvatamisel ja arendamisel väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone.
Tegevused planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalik teha valikuid – see õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuse eest vastutama.
Tervise seisukohta arvestades viibitakse võimalikult palju värskes õhus, võimalusel korraldatakse ka õppetegevusi õues.
3.2.11. Õppekavade ja tegevuskavade peamised lähtealused
Koduloolisus ja rahvakalendriga seonduvad tähtpäevad.
Aastaring looduses.
Suhted: MINA-KODU-MEIE – kodupaiga ja ühiskonnatunnetuslike algete arendamine – laste tundeelu rikastamine positiivsete elamuste, lastekirjanduse, õppetegevuse, -käikude, ürituste kaudu.
Lapse loomupärase loovuse arendamine mitmekesiste tehniliste vahendite ja õppevahendite abil, erinevate töövõtete ja materjalide omandamise ning kasutamisega.
Lapse kõne arengu soodustamine, toetamine, suunamine ja julgustamine, huvi äratamine lugemise, kirjanduse vastu.
Lapsed õpivad mängides, mängu kaudu.
Õppekavad kindlustavad:
• laste füüsilise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu;
• kooli mineva lapse valmisoleku õppimiseks ja enesega toimetulekuks.
3.2.12. Koostöö lastevanematega ja nõustamine
Kodu ja lasteasutuse koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud teda arendava kasvatuskeskkonna kujundamisele. Lasteaia kasvatuse eesmärk on toetada kodu laste kasvatamisel, aidata kaasa lapse arengule. Kodu ja lasteaia koostöös arvestame lapsevanemate soove ja koostöövormide eelistusi ning koostööd mõjutavaid tegureid eeskätt lapsevanema lapse ning lasteaia elu- ja töökorralduse seisukohalt. Koostöö edukus sõltub paljuski sellest, milline on lapsevanemate ja lasteaiatöötajate vastastikune üksteisemõistmine ja usaldus. Ainult üheskoos saab lapses edasi arendada positiivseid isiksuseomadusi ning pidurdada negatiivsete algete teket või süvenemist.
Lasteasutuse tegevus ja taotlused on perekonnale ja üldsusele avatud.
Koostöö edukuse aluseks on:
• personali austav ja arvestav suhtumine perekonda;
• lastevanemate huvi lasteaia tegevuse vastu;
• lastevanematele võimaluse pakkumine lasteaia arendustöös osalemiseks;
• lastevanemate ja personali vaheline vaba suhtlemine;
• vastastikune usaldus;
• regulaarne teabe andmine lapsevanematele lasteaia kodukorra ning õppe-
ja kasvatustöö kohta;
• lastevanemate arvestav suhtumine lasteaiapoolsetesse kasvatuspõhimõtetesse;
• vastastikune adekvaatne informatsioon lapse arengu kohta.
Oluline osa koostöös lastevanematega on tulevaste lasteaialaste harjutamine meie majaga.
Hea koostöö laabumise eest kannavad vastutust nii lasteaia töötajad kui ka lapsevanemad.
Koostöö tõhustamiseks
• informeerime stendidel vanemaid nädala teemast ja õpetatavatest oskustest,
välja on pandud laste tööd (joonistused, voolingud, meisterdused jm);
• korraldame ühiseid üritusi – peod, piknikud jm;
• selgitame laste ja vanemate õigusi ja kohustusi, kokkuleppeid;
• kasutame vestlusi last tuues ja viies, et lähendada rühma töötajaid ja
lapsevanemaid ning vahetada päevakohast informatsiooni.
3.2.13.
Lastevanemate nõustamise põhimõtted:
• nõustamisprotsessi põhisisu on vastastikune usaldus ja suhtlemine, probleemi
tekkimisel see teadvustatakse, arutlemise käigus selgitatakse, mida oleks
võimalik koos ette võtta;
• nõustamisel lähtume erialast ja lasteaiaõpetaja pädevusest; konkreetse
lapse arengu analüüsist, vanematest ja perest;
• nõustamisel suhtleme võrdväärsete partneritena;
• nõustamine on suunav;
• nõustamisel ei tee õpetaja ühtki olulist otsust lapsevanema eest, vaid
jätab kogu vastutuse otsustamisel lapsevanemale.
Lapsevanemaid nõustatakse koolipikenduse küsimustes.
Tervishoiutöötaja nõustab vanemaid ja pedagooge lapse tervisega seotud küsimustes.
Logopeed nõustab kõneravi vajavate laste vanemaid.
Seadusjärgselt on lasteasutusel ülesanne nõustada ka lasteasutuse piirkonnas elavaid koduste laste vanemaid. Lapsevanemate teadlikkus nimetatud võimalusest on vähene ega tekita hetkel probleeme lasteasutusele nõustamise korraldamises. Vastasel korral tekiksid probleemid pedagoogide töökoormuse ja rahastamise võimalustes.
Lasteaed kui piirkonna nõustamiskeskuse mudel ei ole välja kujunenud.
3.2.14. Hoolekogu
Lasteaia iga rühma vanemad valivad õppeaasta algul hoolekogu koosseisu oma esindaja.
Hoolekogu tegutsemise kord on kinnitatud 19. novembril 2001. a.
Hoolekogus tutvustatakse kõiki lasteaiatöö põhilisi valdkondi, otsitakse koos lahendusi probleemidele. Samuti on hoolekogu heakskiidul kinnitatud lasteaia õppekava, hoolekogu liikmete kaudu kaasatakse lapsevanemaid lasteaia arendustegevusse.
3.2.15. Koostöö kooliga
Lapse sihikindla koolitegevuse poole juhtimisel koolieelses eas tuleb last tutvustada selliste tegevustega, mis sarnanevad tegevusega koolis. Selleks vajab laps vanemate teadlikku juhendamist, kooliskäivate õdede-vendade eeskuju ja lasteaia õppekorralduslikku eluviisi.
Ka lasteaia ja kooli koostöö teenib eesmärki, et üleminek koolieelsest perioodist kooliaega kulgeks raskusteta.
Lapse arendamise ja kasvatamise kvaliteedist nii kodus kui lasteasutuses koolieelsel perioodil sõltub koolivalmiduse saavutamine. Seepärast on oluline, et kasvatuses toimiksid ühesugused nõudmised, sest hoiakutel, mille lapsed omandavad enne kooliminekut, on suur mõju nende õpivalmidusele.
Lasteaed uurib kooli nõudeid ja ootusi kooliuusikutele. Sügiseti pärast I veerandi lõppemist on koosolekud koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli algklasside õpetajatega, kuna nendesse koolidesse siirdub valdav enamik meie lastest. Koosolekul on arutlusel laste toimetulek ja edasijõudmine koolis. Kooliõpetajad tutvustavad lastevanematele, milliseid teadmisi ja oskusi peaks laps kooliminekuks omandama.
Ühiste arutelude tulemusena selgub, millele oleks lasteaiaõpetajatel ja lastevanematel rohkem vaja tähelepanu pöörata laste kooliks ettevalmistamisel.
3.2.16. Töö lisatähelepanu vajavate lastega
Lisatähelepanu vajavad mitte-eesti kultuurist pärit lapsed, erivajadusega lapsed ja andekad lapsed.
Et välja selgitada erivajadusega lapsed, jälgib õpetaja kavakindlalt ja dokumenteerib lapse kehalise, vaimse, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu tulemusi (arengu hindamise tabelid, lapse arengumapp).
Lisatähelepanu vajavatele lastele on tarvis oma potentsiaali realiseerimiseks diferentseeritud kasvatust, oskuslikku juhendamist ja ergutamist.
Õpetaja esmane ülesanne on aidata lastel maksimaalselt arendada olemasolevaid võimeid ja andeid.
Võimalik on see individuaalse või rühmatöö abil.
Sobitusrühm igapäevaelu praktikas ei toimi. Perearstide, eriarstide ja nõustamiskomisjoni senise koostööna on lastel väga vähe diagnoositud sobitusrühma vajadust, sellest tulenevalt pole ka tingimusi sobitusrühma avamiseks loodud, kuna «puudub nõudlus». Tegelik vajadus sobitusrühma järele aga on olemas. Diagnoosimata laste viibimisel tavarühmas tekib olukord, kus nad ei saa piisavat abi ja häiritud võib olla kogu rühma tegevus.
Kõneravi vajavaid lapsi on viimasel neljal aastal olnud 30–40 õppeaasta jooksul. Alates jaanuarist 2003. a on lasteaia koosseisus 1,0 logopeedi ametikohta, tegelikult töötab 2 logopeedi, vastavalt 0,5 ja 0,25 koormusega. Põhikohaga logopeedi ametikohale pole avaldusi laekunud.
3.2.17. Toitlustamine
Terved inimesed on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks allikaks. Hea tervis määrab oluliselt inimese elu kvaliteedi ning loob aluse rahuloluks ja isiksuse igakülgseks arenguks. Lapse tervise seisukohalt on määrava tähtsusega tervislik eluviis ning positiivsete harjumuste kujundamine. Individuaalsed toitumisharjumused kujunevad varajases lapseeas ning neid on hiljem üha raskem muuta.
Kuna enamuse ajast veedab laps siiski lasteaias, st viiel päeval nädalas ja enamasti sööb ta siin kolm korda päevas, siis on lasteaed see koht, kus saame kujundada tervislikke toitumisharjumusi. See, millist kütust autosse tankida, ei ole ju ükskõik. Samast põhimõttest tuleb lähtuda ka lastele toitu valmistades. Meie kokad valmistavad väga mitmekülgset, täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Oleme saavutanud lastes harjumuse süüa toorlõike ja -salateid, täisteraviljatooteid. Lapsed osalevad tervislike salatite valmistamisel.
3.3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
Hetkeseisust ülevaate saamiseks ja eesmärkide püstitamiseks on koostöös lasteaia personali ja lastevanematega analüüsitud lasteaia tugevaid ja nõrku külgi, ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte.
3.3.1.
Lasteaia pedagoogilised põhiväärtused
• lapse kui isiksuse arengu sihipärane tagamine;
• iga lapse individuaalsuse (iseloom, võimed, oskused, kodune olukord,
arengupotentsiaal) arvestamine;
• lapse igakülgset arengut soodustava õpi- ja kasvukeskkonna kujundamine;
• laste eelduste arvestamine ja toetamine nende kehalisel, esteetilisel,
vaimsel, kõlbelisel ja sotsiaalsel arenemisel ning vaimse töö oskuste kujunemisel,
et nad jõuaksid eduelamuse tundeni;
• demokraatliku keskkonna tagamine, lapsed kaasatakse otsuste langetamisse,
vastutuse kandmisse ja jagamisse;
• ühiselt täiskasvanute ja laste poolt kokkulepitud reeglite olemasolu
ja nende täitmine;
• lastega tegelevate täiskasvanute isiklik eeskuju mõjutab laste väärtushinnangute
kujunemist;
• väärtuste õpetamine toimub õppekava eri valdkondade kaudu;
• konfliktid lahendatakse koostöös vägivalda kasutamata;
• soodustada lapse tahet maailma avastada ja uurida;
• luua võimalused mitmekülgseks arendavaks mänguks;
• laste positiivsete iseloomuomaduste kujunemist soodustava õhkkonna loomine.
Iga laps on tähtis just sellisena nagu ta on, iga lapse individuaalsus kiidetakse heaks.
Lapsepõlv on kordumatu, ainulaadne.
3.3.2. SWOT-analüüsi tulemused
Tugevad küljed:
• esteetiliselt kaunid ja otstarbekalt sisustatud ruumid;
• lastele on tagatud eakohane päevakava ja tegevuste vaheldumise rütmilisus;
• kaasaegselt sisustatud ja tunnustatud köök;
• tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit, tervislike toitumisharjumuste
kujundamine;
• tingimused hügieeniharjumuste kujundamiseks;
• uuendustele avatud, arenev, püsiv, eriharidusega ja suure kogemusega
kaader, oma tööd armastavad inimesed;
• väljakujunenud traditsioonid, palju toredaid ühisüritusi;
• omanäolised, linna ja maakonna tasandil tuntud laste ja täiskasvanute
muusikalised lavastused;
• lasterühmade osalemine folklooripäevadel;
• logopeedilist ravi vajavate laste väljaselgitamine ja töö nendega;
• süvendatud käeliste tegevuste võimaldamine täiendavate kunstiõpetuse
tundide korraldamisega huvitoas;
• tugev hoolekogu ja hea koostöö lastevanematega;
• prioriteediks eesmärkidest lähtuv täienduskoolitus;
• lapsed saavad hea ettevalmistuse kooliks;
• suur nõudlus lasteaia kohtadele;
• head enesetäiendamise võimalused.
Nõrgad küljed:
• hoone amortiseerunud;
• investeeringute ebapiisavus ruumide kaasajastamiseks;
• ettekirjutuste täitmiseks ei jätku ressursse;
• ruumipuudus: kolm ühetoalist rühmaruumi; puudub spordisaal ja personali
olmeruumid;
• suur laste arv rühmades;
• liitrühmade ülekoormus;
• aegunud sisustusega spordi- ja mänguväljakud, terviseohtlikuks muutuvad
paviljonid;
• ühine territoorium lasteaia- ja koolilastele;
• õpetajaid abistava personali vähene koolitus;
• osaliselt vähetoimiv meeskonnatöö;
• logopeediline abi ei ole tagatud kõigile kõneravi vajavatele lastele,
puudub põhikohaga logopeed;
• lastel sageneb suures kollektiivis viibides haigestumiste oht.
Ümbritseva keskkonna võimalused:
• hea asukoht kesklinnas;
• kultuurikeskuste ja asutuste lähedus; järve ja pargi lähedus;
• taotleda fondidelt rahalisi vahendeid;
• lapsevanemate nõudlus laste huvitegevuseks;
• taotleda fondidelt rahalisi vahendeid basseiniruumide renoveerimiseks;
• lastevanemate haritus, töökoha olemasolu;
• koostöövalmis lapsevanemad;
• lastevanemate huvitatus oma laste arengu ja käekäigu suhtes;
• alushariduse tähtsustamine ühiskonnas;
• huvitegevuste soodustamine;
• täiendusõppe võimalused;
• koostöövõimalused koolituskeskustega (Hea Algus, lasteaiad Eestis ja
mujal);
• paikkonna traditsioonid;
• teenuste ostmise võimalused asutuse tugitegevusteks;
• kaasaegsete õppevahendite rohkus ja teenuste pakkumine nende soetamiseks.
Ümbritseva keskkonna ohud:
• madal sündimus;
• kaadri vananemine;
• puudub anonüümsus;
• tööpuudus, vaesus ja probleemsed pered;
• lastevanemate suur tööga hõivatus;
• perekonnamudeli muutused ei paku turvalist kodu lapsele;
• lastel sageli rahuldamata füsioloogilised (toit, uni) ja psüühilised
(enesehinnang, ühtekuuluvus- ja turvatunne) vajadused;
• narkomaania ja alkoholism;
• sotsiaalsed pahed, laste järelevalvetus;
• meedias kajastatakse palju vägivaldsust;
• tihe lasteaedade võrk;
• erinevad arusaamad koolivalmidusest;
• lapsevanemate oodatust väiksem aktiivsus eneseharimisel kasvatusküsimustes.
3.3.3.
Arengueeldused
• kogenud kaader;
• välja töötatud lasteaia õppekava, rühmade tegevuskavad; tervist edendava
lasteaia arengukava;
• toimub õppekava arendustegevus;
• toimub pidev laste arengukeskkonna kvaliteedi tõstmine;
• logopeedilist abi vajavate lastega tehakse tööd individuaalse tunniplaani
alusel;
• tehakse koostööd koolide algklasside õpetajatega;
• laste teadmiste avardamiseks olemas videotuba koos õpetliku ja arendava
videokassettide koguga;
• kunstiliste tegevuste arendamiseks täiendavad kunstiõpetuse tegevused;
• toimub pidev personali koolitusvajaduste väljaselgitamine ja kursustele
suunamine;
• lasteaia köök on tunnustatud;
• kööki on ostetud kuumaõhu konvektsioonahi toiduvalmistamise kvaliteedi
parandamiseks; pestavad rulood; valamu pottide pesemiseks;
• on tellitud basseini ja basseiniruumide renoveerimise tehniline projekt;
• on tellitud lasteaia akende ja fassaadi rekonstrueerimise projekt, 2002. aastal
on välja vahetatud 25 akent ja trepikodade 7 vaheust;
• on koostatud õueala renoveerimise plaan;
• hoolekogu eestvedamisel koostöös lastevanematega toimunud hoogtööpäevad
lasteaia õueala korrastamiseks;
• õuealale muretsetud juurde ümarpalgist mängumaja, kaalukiiged, ronimis-
ja kiikumiskompleks, jalgrattastatiivid 20 kohale;
• nelja rühma riietusruumis on tehtud sanitaarremont, välja vahetatud mööbel;
• neljas rühmas tualettruumid remonditud;
• ühe rühma ja kooliklassi ruumid omavahel vahetatud, saadud juurde rohkem
ruumi, remont teostatud.
3.4. ARENGUSUUNAD 2003–2005
Lasteasutuse tegevuse kavandamisel lähtutakse neile ühiskonna poolt püstitatud eesmärkidest. Oleme paindlikud lapse toomise ja viimise aegade suhtes, arvestades lapsevanemate tööpäeva ja aastaaega.
Oleme valmis eri teenuste pakkumiseks lastevanematele lähtuvalt perede vajadustest.
Prioriteedid lähiaastateks:
• laste kasvukeskkonna kaasajastamine ja tervisekaitsenõuetega vastavusse
viimine;
• tervisekasvatus kui osa alusharidusest;
• personali täienduskoolitus;
• laste kehaline aktiivsus;
• sotsiaalsete oskuste kujundamine;
• loodushoid ja ümbritsevas keskkonnas orienteerumine;
• sujuvad üleminekud kodust lasteaeda, lasteaiast kooli.
3.4.1.
Õppe- ja kasvatusala
• õpimotivatsioon, lastes soovi olla õppimises edukas arendamine;
• hea keeleline areng;
• keskkonnaalane kasvatus, uurimine ja avastusõpe;
• sotsiodramaatiline rollimäng ja loovmäng;
• muusikalise väljenduse ja loovvõimete arendamine;
• peenmotoorika areng, kehakeel, kehaline aktiivsus;
• lastele turvalise õpi- ja kasvukeskkonna täiendamine, kaasajastamine;
• koostöös Võru I Põhikooli ja Võru Linnavalitsusega kooli algklasside
lasteaiaruumidest väljaviimine. Vabanevate ruumide arvel saab juurde nõuetele
vastava spordisaali koos inventariruumiga; juurde saab luua lasteaiarühmi,
see võimaldab järk-järgult praegustes rühmades laste arvu vähendada ja
viia vastavusse seadusega. Uute lasteaiarühmade avamine lisab eelarvesse
täiendavaid rahalisi vahendeid (lastevanematelt laekuvad summad ning õppevahendite
kulu, samuti arvestuslik kulu ühe lapse kohta);
• tingimuste täiendamine laste füüsiliseks arenguks (õuevahendite soetamine,
spordisaal, rühmades üles panna turnimisredelid, matid);
• võimaluste otsimine basseini renoveerimiseks;
• huvialaringide tegutsemise soodustamine vastavalt laste ja vanemate soovile,
eri tegevuskeskuste (raamatukogu-, näitemängu-, puutöökeskus jmt) sisustamine;
• lasteaed on lapse sotsialiseerumise koht;
• lasteaia põhitegevuse lõppresultaat e tulemus – laps läheb sujuvalt, rõõmsameelselt
ja julgelt järgmisse eluetappi ja tuleb seal edukalt toime.
3.4.2.
Personalitöö, juhtimine ja hindamine
• põhi- ja tugiprotsesside juhtimine;
• ametijuhendite kaasajastamine;
• personali miinimumkoosseisu täitmine;
• töökorras täpsustuste tegemine vastavalt seadusloome muutumisele;
• palgakorraldusaluste väljatöötamine ja arendamine;
• asjaajamisjuhendi täiustamine, täpsustamine ja asutuses kasutatavate
lisade koostamine;
• dokumentatsiooni arhiveerimine ja nimistu kaasajastamine;
• asutuse sisekontrolli kriteeriumite koostamine;
• pedagoogide atesteerimiskorra ja tulemusliku töö hindamise kriteeriumite
täpsustamine;
• arenguvestlused, enesehindamisküsitlused, koolitusvajaduste väljaselgitamine;
• pedagoogide ja õpetajaid abistava personali tööalase koolituse taseme
tõstmine – tagasiside;
• enesetäiendamise tunnustamine ja toetamine;
• põhikohaga logopeedi tööle võtmine;
• erialaliitudesse kuuluvuse toetamine;
• lapsevanemate ja ühiskonna arusaamad, nende muutumine ja areng on aluseks
seisukohtade muutumisel arendustegevuses;
• personal tegeleb reeglipäraselt enesearendamisega nii metoodika täiustamise
kui enesearendamise kaudu;
• lasteaia kui organisatsiooni enesehindamissüsteem on pidevalt arenev
ja uuenev töövaldkond, sellest võtab osa kogu organisatsioon;
• lasteaia kvaliteediraamatu projekti käivitamine.
3.4.3.
IT-süsteem ja infovahetus
• arvutivõrgu optimeerimine
• Interneti püsiühenduse loomine
• kodulehekülje avamine
3.4.4. Täienduskoolitus
Kõigil töötajatel, kes lastega töötavad, on õigus täienduskoolitusele.
Kõik kvalifitseeritud töötajad saavad vähemalt riigi- või omavalitsuse tasandil kehtestatud astmepalka.
Töö tasustamisel arvestatakse töö tulemuslikkust.
Täienduskoolitus on planeeritakse lähtudes lasteaia prioriteetidest järgnevateks aastateks ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku järelevalve prioriteetidest 2002/2003. ja 2003/2004. aastateks ning sisekontrolli, sise- ja enesehindamise tulemuste analüüsist.
Pedagoogide ja õpetajaid abistava personali täienduskoolituse väärtustamine; sisekoolituse käivitamine.
Prioriteetsed koolitusvaldkonnad:
• andragoogika, lapsevanemate nõustamine ja täiskasvanute koolitamine;
• enese-, meeskonnatöö ja lapse arengu hindamine;
• sisehindamine;
• kooliks ettevalmistamine;
• erivajadusega laps lasteaias. Individuaalne õppekava;
• Hea Alguse koolitus;
• kaasaegseid meetodeid õppe- ja kasvatusprotsessis;
• õpetaja infotehnoloogia kasutajana;
• lasteaiaõpetaja abi tegevus lasteaias, selle kavandamine ja läbiviimine;
• kokkade koolitus;
• sobitusrühma õpetaja kvalifikatsiooninõuetega vastavusse viimiseks 320-tunnise
eripedagoogikakursuse läbimine;
• töö liit- ja sobitusrühmas.
3.4.5.
Töö lisatähelepanu vajavate lastega
• lastevanemate ja õpetajate nõustamine laste erivajaduste märkamiseks;
• lisatähelepanu vajavate laste väljaselgitamine vaatluse ja arengu analüüsi
tulemusena;
• õpetajate koolitamine tööks erivajadustega lastega;
• koostöö Võru maakonna nõustamiskomisjoniga;
• logopeedilise abi võimaldamine lastele;
• lisatähelepanu vajavatele lastele individuaalse õppekava koostamine;
• luua lastele arenguks soodne keskkond, kus neil oleks võimalik oma huvisid
ja sünnipäraseid andeid järele proovida ja neid edasi arendada.
3.4.6.
Toitlustamine
• toitlustamine jääb lasteaia baasile;
• ruumilahenduste otsimine ühiseks «söögitoaks», kus käivad vaheldumisi
söömas lapsed eri aiarühmadest. Nii väheneb õpetaja abi osa toitlustamisel
ja jääb rohkem aega toetada õpetajat õppe-kasvatustöös. Vähenevad kulutused
toidunõudele, veele; aiarühmade toidujagamis- ja nõudepesuruumide vastavusse
viimiseks toidukäitlemisnõuetega;
• toit on tervislik, toitev, eale ja kultuurilistele harjumustele vastav;
• toidu valmistamiseks kasutatakse võimalikult palju kohalikku talutoodangut
ja eestimaist kaupa;
• tervislike toitude ja toitumisharjumuste propageerimine lastele ja lastevanematele;
• rühma personal innustab ja õpetab lapsi sööma kõiki valmistatud toite;
õpetab toitu austama ja toiduvalmistamiseks tehtavat tööd hindama; kujundab
viisakaid lauakombeid.
3.4.7.
Koostöö lastevanematega, nõustamine
• lapsevanemad on lasteasutuse koostööpartnerid. Sellest lähtuvalt on neil
õigus saada ja edastada teavet laste ja lasteaias tehtava kohta ning oma
arvamuste ja vaadete selgitamiseks ja täpsustamiseks;
• huvi tekitamises ja koostöö kujundamises on juhtiv roll lasteasutusel;
• nõustamises tehakse koostööd erialaspetsialistidega;
• lastevanematele pakutakse võimalusi uute koostöövormide näol omavaheliseks
suhtlemiseks ja kogemuste vahetamiseks;
• pereürituste ja heategevusliku eesmärgiga ürituste korraldamine (eesmärgiga
saada täiendavaid vahendeid õueala kaasajastamiseks);
• laste kiiret arengut ja esimeste eluaastate olulisust silmas pidades
ning arvestades asjaolu, et beebide emad on kõige rohkem huvitatud laste
arendamis- ja kasvatusküsimustes ja neil on ka aega, kavandame lasteaeda
kohta taotlevate laste vanematele koolitust ja ühisüritusi. Lisaks pakume
vanematele koos beebidega ühiseid muusikalis-rütmilisi tegevusi, kunsti-
ja mängutegevusi. Ühtlasi pakume suhtlemise ja kogemuste vahetamise võimalusi
noortele peredele ja tagame sujuva ülemineku kodust lasteaeda;
• kodustele lastele kooliks ettevalmistamise võimaldamine;
• kodu ja lasteaia kasvatuspõhimõtete lähendamine ja ühtlustamine;
• arenguvestlused perega, toetudes lapse kasvumapile ja individuaalsele
vaatluskaustale.
3.4.8.
Koostöö piirkonna koolide ja üldsusega
• õpetajate, lastevanemate ja lasteaiaõpetajate vestlusringide organiseerimine;
• koostöö koolide ja õpetajatega tagasiside saamiseks laste edasijõudmisest
koolis;
• lasteaiaõpetajate tutvumine 1–3 kl (esiõpetuse) riikliku õppekavaga;
• lasteaia õppekava tutvustamine kooliõpetajatele;
• kooli minevate lastega koolitundide külastamine;
• laste, kellel tekib raskusi koolivalmiduse kujunemisega, suunamine nõustamiseks
spetsialistide poole;
• lastevanemate nõustamine koolipikendust vajava lapse puhul;
• igale kooliks ettevalmistuse läbinud lapsele õiendi väljastamine, mida
aktsepteeritakse lapse kooli vastuvõtmisel;
• koduste lastega peredele lasteasutuste võimaluste tutvustamine.
3.4.9.
Majandustegevus
• lastele kaasaegse ja tervisliku arengukeskkonna loomine ruumides ja õuealal;
• tervise- ja töökaitse eeskirjadele vastavate õppe- ja olmetingimuste
tagamine;
• projektide koostamisega täiendavate rahaliste vahendite taotlemine;
• koostöö arendamine omavalitsuse, ettevõtjate ja lastevanematega;
• arvutivõrgu väljaehitamine, püsiühenduse loomine.
Prioriteedid:
1. Lasteaia akende väljavahetamine, osaline fassaadi renoveerimine.
Renoveerimise käigus on vaja välja vahetada kokku 110 eri suuruse ja kujuga akent, ehitada ümber puidust otsaseinad, korrastada 7 välisust ja osaliselt renoveerida fassaad.
Otsesed eesmärgid:
• soojakadude vältimine, kulutuste vähendamine küttele;
• laste ja töötajate terviseohutuse tagamine;
• laste ruumides loomuliku valgustuse paranemine, tuulutusvõimaluste loomine,
akende pesemise võimaldamine, tolmu ja müra vähenemine.
2. Lasteaia spordi- ja mänguväljakute uuendamine.
Otsesed eesmärgid:
• laste spordi- ja mänguväljakute kaasajastamine ja terviseohutuks muutmine;
• olmetraumade vältimine;
• laste turvalisuse tagamiseks piirdeaia uuendamine;
• sihipärane vaba aja veetmine ja sportlike harjumuste väljakujundamine;
• eri õppetegevuste korraldamine õuealal;
• tervise tugevdamiseks optimaalse kehalise tegevuse võimaldamine;
• lastega perede elukvaliteedi parandamine;
• lasteaia territooriumil perespordipäevade korraldamine tervislike eluviiside
propageerimiseks ja kehalise aktiivsuse väärtustamiseks;
• vanemate kaasamine õueala korrastamisel.
3. Võimaluste otsimine basseini ja basseiniruumide renoveerimiseks.
Otsesed eesmärgid:
• õpetada koolieelikuid (nii meie lasteaias käivaid kui piirkonnas elavaid)
veepinnal püsima ja ujuma;
• aidata kaasa laste harmoonilisele kehalisele arengule ja karastamisele;
• kujundada ja süvendada hügieeniharjumusi;
• saavutada, et regulaarne kehaliste harjutustega tegelemine saaks lastele
harjumuseks, eluliseks vajaduseks, kujuneks välja õige rüht ja hingamine.
4. Elektrisüsteemi ja kilbiruumi uuendamine.
5. Tualettruumide renoveerimine neljas rühmas ja nelja kooliklassi kasutuses olevates ruumides koostöös Võru I Põhikooliga.
6. Saali remont.
7. Valgustuse normidega vastavusse viimine rühmades.
Investeeringud inventarile
• komplekt eri kõrguses lastelaudu;
• lastevoodid;
• laste riietusruumi mööbel;
• tööstuslik saumikser;
• videokaamera;
• CD-mängijad rühmades;
• spordi- ja mängurajatised õuealale (liumäed, kiiged, ronimiskeskused).
Ruumide kasutamise võimalikud variandid pärast kooliklasside väljasuunamist.
Kui viiakse välja 1–4 kooliklassi, saab vabanevate ruumide arvel juurde:
• spordisaal koos inventariruumiga (rühma tualettruumi baasil pesemis-
ja WC kasutamise võimalus);
• täiendavalt avada üks sõimerühm (suur nõudlus sõimekohtade järgi);
• täiendavalt avada üks aiarühm (rühmades laste arvu seadusega vastavusse
viimine, suur nõudlus aiakohtade järele);
• üks lisaruum, kus hommikupoole toimuvad kunstiõpetuse tegevused (praegune
huvituba), õhtupoolikul muud tegutsemise võimalused (huviringid; lapsed,
kes lõuna ajal ei maga; kodustele lastele kooliks ettevalmistus; koolitused
ja ühisüritused vanematele);
• praeguse huvitoa baasil personali olmeruum ja koht perevestluste läbiviimiseks;
• praeguse mängudetoa asemel video- ja muinasjututuba;
• ühine söögituba aiarühmadele.
3.4.10. Strateegiad
Olukorra hinnangust lähtuvalt võimalikud strateegiad lasteaia arendamiseks:
1. lasteaia «Päkapikk» põhjendatud tegevuskavade ja investeerimiskava koostamine,
mis annab kindluse ja ajamõõtme töötulemuste saavutamiseks munitsipaallasteasutusena;
2. kooliklassideta kaasaegne arengu- ja kasvukeskkond täiendavate ruumikasutusvõimalustega
koolieelses eas lastele.
Kuna pole teada Võru linna koolivõrgu areng, siis tegevuskavad 2003–2005 käsitlevad arengut 1. stsenaariumi järgi.
IV. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005
4.1. MAJANDUSTEGEVUS
Tegevused | Tulemus | 2003 plan. kulu | 2004 plan. kulu | 2005 plan. kulu | Kokku kulu |
Finants. allikas | Vastutaja |
Hoonele eksperthinnangu tellimine | Reaalne hinnang ja alus hoone renoveerimistööde järjekorra määramiseks ja remondiotsuste langetamiseks | Lasteaia eelarve, linna eelarve |
Juh. aset. maj. alal | ||||
Akende vahetuseks investeeringute saamiseks projekti koostamine | Esitatud projekt Hasartmängu- maksu Nõukogule |
× | Lasteaia eelarve | Juhataja, juh. aset. maj. alal | |||
Elektrisüsteemi väljavahetamise projekti tellimine | Elektrisüsteemi väljavahetamist võimaldav projekt | 6 000.00 | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
5. ja 9. rühma tualettruumide remondiks tehnilise projekti tellimine | Remonditööde planeerimist ja teostamist võimaldav projekt | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
5. ja 9. rühma tualettruumide remont | Hügieeninõuetele vastavad ruumid | Kui akende vahetust ei toimu | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
A-maja tagumise fassaadi 22 akna ja B-maja otsaseina 4 akna ja esimese fassaadi 20 akna vahetus | 46 akent välja vahetatud | 42 000.00 346 946.00 101 250.00 |
488 696.00 | Lasteaia eelarve Taotleda Hasartmängu-maksu Nõuk. Linna eelarve |
Juhataja, juh. aset. maj. alal | ||
B-maja otseseina 4 akna ja A-maja välisfassaadi 11 akna vahetus (kui Hasartmängumaksu Nõukogu ei rahasta) | 15 akent välja vahetatud (saal, 2. ja 12. rühm) | 42 000.00 108 000.00 |
150 000.00 | Lasteaia eelarve Võru LV |
Juhataja, juh. aset. maj. alal | ||
A- ja B-maja puiduosaga 4 otsaseina ümberehitus ja akende vahetus | 300 000.00 | 300 000.00 | Taotleda Hasartmängu-maksu Nõuk. | Juh. aset. maj. alal | |||
3. rühma magamistoa remont ja põranda vahetus koos otsaseinte ümberehitusega | × | Juh. aset. maj. alal | |||||
Kahte majatiiba ühendava vahekoridori 4 akna vahetus | 60 000.00 | 60 000.00 | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
Kahte majatiiba ühendava koridori katuse, lae ja seinte remont | × | Juh. aset. maj. alal | |||||
0-korruse 21 väikese akna vahetus | × | Juh. aset. maj. alal | |||||
Nelja trepikoja akende vahetus | × | Juh. aset. maj. alal | |||||
A-maja sisemise fassaadi 19 akna vahetus | 190 000.00 | 190 000.00 | Taotlus Võru LV-le | Juh. aset. maj. alal | |||
2. rühma valgustite väljavahetamine | Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus | 10 000.00 | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
2. rühma põranda vahetus ja seinakappide lammutamine, toidujagamise ja nõudepesuruumi remont | Hügieeninõuetele vastavad ruumid | Kui aknaid ei vahetata 40 000.00 |
Lasteaia eelarve Omalaek. |
Juh. aset. maj. alal | |||
Elektrikilbi ja juhtmestiku väljavahetamine | Ohutusnõuetele vastav elektrisüsteem | 30 000.00 | Lasteaia eelarve, omalaek. |
Juh. aset. maj. alal | |||
Elektrisüsteemi väljavahetamine B-majas ja vahekoridoris | Ohutusnõuetele vastav elektrisüsteem | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
Elektrisüsteemi väljavahetamine A-majas | Ohutusnõuetele vastav elektrisüsteem | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
Külmaveetorustiku peatrassi väljavahetamine | Avariiohtlik olukord likvideeritud | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
Kuulkraanide paigaldamine püstikute kaupa | Hoones võimalik sulgeda vett püstikute kaupa | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
3. rühma toidujagamis- ja nõudepesuruumi kanalisatsioonitorude vahetamine, ruumi remont | Avariiolukord likvideeritud, toidukäitlemise nõuded täidetud | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
5. rühma valgustite väljavahetamine | Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
5. rühmas seinakappide ja seal asuvate raudvoodite likvideerimine | Nõuetekohased voodid | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
5. rühmas põranda vahetus | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | ||||
5. rühmas toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont | Toidukäitlemise nõuded täidetud | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
6. rühma valgustite väljavahetamine ja lae uuendamine | Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
6. rühmas seinakappide ja seal asuvate raudvoodite likvideerimine | Nõuetekohased voodid | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
6. rühmas toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont | Toidukäitlemise nõuded täidetud | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
12. rühma valgustite väljavahetamine | Rühmaruumis nõuetele vastav valgustus | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | |||
12. rühma esikumööbli vahetus | Uus mööbel, lastel ruumi rohkem | 5 000.00 | 5 000.00 | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | ||
12. rühmas toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont | Toidukäitlemise nõuded täidetud | × | Juh. aset. maj. alal | ||||
1. rühma mängu- ja magamistoa põrandate väljavahetamine koos otsaseina remondiga | Hügieeninõuetele vastavad ruumid | × | Lasteaia eelarve, omalaek. |
Juh. aset. maj. alal | |||
1. rühma tualettruumi ning toidujagamis- ja nõudepesuruumi remont | Hügieeninõuetele vastavad ruumid | × | Juh. aset. maj. alal | ||||
7. rühma tualettruumi remont | Hügieeninõuetele vastavad ruumid | × | Juh. aset. maj. alal | ||||
7. rühmas seinakappide ja seal asuvate raudvoodite likvideerimine | Nõuetekohased voodid | × | Lasteaia eelarve, omalaek. |
Juh. aset. maj. alal | |||
Saali remont: põranda väljavahetamine, seinakapid välja lõhkuda, valgustid vahetada, seinad ja lagi uuendada | Selgub projektide rahastamisest ja ruumide kasutamise variantidest | Juh. aset. maj. alal | |||||
Köögipersonali olmeruumi väljaehitamine | Hügieeninõuetele vastavad ruumid | Juh. aset. maj. alal | |||||
Basseini ja basseiniruumide renoveerimine | Loodud tingimused laste ujuma õpetamiseks ja tervise tugevdamiseks | 900 000.00 | Taotleda eri fondidest | ||||
6. rühma komplekt lastelaudu | Tervisekaitse nõuded täidetud | 5 000.00 | 5 000.00 | Lasteaia eelarve | Juh. aset. maj. alal | ||
Paviljonide eterniitkatuste ja põrandate remont | Ohutusnõuded täidetud, lastele tagatud võimalus õuesviibimiseks iga ilmaga | 1 500.00 | Lasteaia eelarve, lapsevanemad | ||||
Piirdeaia uuendamine | Laste turvalisus tagatud | × | × | × | Projekt esitada | Juhataja, juh. aset. maj. alal | |
Tuletõrje signalisatsioonisüsteemi loomine | Ohutusnõuded täidetud | × | Juhataja, juh. aset. maj. alal | ||||
Spordisaali ja inventariruumi väljaehitamine | Tervisekaitse nõuded täidetud, lastele loodud tingimused tervise tugevdamiseks | Selgub projektide rahastamisest ja ruumide kasutamise variantidest | Juhataja | ||||
Õueala sisustamine mängu- ja spordivahenditega | Tervisekaitse nõuded täidetud, lastele loodud tingimused tervise tugevdamiseks | Lasteaia eelarve, taotleda eri fondidest |
Juhataja, juh. aset. õppe-kasv. töö alal |
4.2. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ
Tegevused | Tulemus | 2003 plan. kulu | 2004 plan. kulu | 2005 plan. kulu | Kokku kulu |
Finants. allikas |
Vastutaja |
Lasteaia õppekava arendustöö ja osalemine Eesti Lasteaednike Liidu õppekava arenduse töörühmas | Toimivad rühmade tegevuskavad Täiendatud õppekava |
× | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | ||||
Laste arengu vaatlus, analüüs ja hindamine, individualiseerimine | Lapse arengu soodustamiseks reaalsed eesmärgid, psüühiliste protsesside tasakaalustatud areng | × | × | × | Rühma- õpetajad |
||
Õppeprotsessi hindamine | Lapse eakohane ja individuaalne areng tagatud, vanemate nõustamine | × | × | × | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma- õpetajad |
||
Vanusele sobivate õppematerjalide muretsemine | Õppekava täidetud | × | × | × | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | ||
Lastekirjanduse, õppeotstarbeliste muusika- ja liikumisõpetuse vahendite soetamine | Valmisolek laste igakülgseks arendamiseks | 7 000.00 | 20 000.00 | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | |
Individuaalsed õppe- vahendid (töövihikud, pliiatsid jm) |
Valmisolek laste igakülgseks arendamiseks | 4 000.00 | 4 000.00 | 4 000.00 | Omalaek. | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | |
Koostöös Võru I Pk ja Võru LV-ga viia kooliklassid välja | Loodud lastele tingimused kehaliseks arenguks spordisaalis; laste arv rühmades vastab seadusele | Juhataja, hoolekogu | |||||
Laste silmaringi laiendamiseks õppekäikudeks sobivate kohtade kaardistamine | Laste avaramad teadmised | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma- õpetajad |
|||||
CD-kassettraadiote ostmine rühmadele | Mitmekülgne õppetegevuste läbiviimine | × | |||||
Videokaamera ostmine | Rühmade, lasteaia tegevused, üritused jäädvustatud kroonikas; laste vaatlused dokumenteeritud | ||||||
Analüüsida laste mänge | Mänguvahendite vajadus välja selgitatud | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma- õpetajad |
|||||
Mängukeskuste ostmine | Loovmängude lai valik | Õppetasu | |||||
Peenmotoorikat arendavate vahendite ostmine | Arenenud peenmotoorika lastel | × | × | × | Õppetasu | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal, rühma- õpeajad |
|
Spordi- ja mänguvahendite ostmine õuealale | Sisukas õue- tegevus, laste igakülgne areng |
17 000.00 | × | × | Õppetasu | Juh. aset. maj. alal, kunstnik | |
Rühmades turnimisvahendite paigaldamine | Laste hea füüsiline areng | 5 000.00 | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | ||||
Rühmade tööd ja üritusi kajastavate voldikute koostamine | Lapsevanemad informeeritud rühma tegevustest | × | × | × | Rühma- õpetajad |
||
Lapse kasvumappide ja vaatluskaustade sisseseadmine ja pidev täiendamine | Lapse areng dokumenteeritud | 1 000.00 | 1 000.00 | 1 000.00 | Õppetasu | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal |
4.3. PERSONALITÖÖ
Tegevused | Tulemus | 2003 plan. kulu | 2004 plan. kulu | 2005 plan. kulu | Kokku kulu |
Finants. allikas |
Vastutaja |
Pedagoogikanõukogu | Kollegiaalsed otsused, innovaatilisus | 200.00 | 200.00 | 200.00 | Adm. kulu | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | |
Üldkoosolekud | Ökonoomne ja paindlik töökorraldus | Juhataja | |||||
Infotunnid | Info kättesaadavus | Juhataja | |||||
Tööalane koolitus | Tööalane informeeritus, kompetentsus, õppe-kasvatustöö kvaliteedi tõus | 22 400.00 12 000.00 |
15 000.00 |
15 000.00 |
Haridus- ja Teadusmin. Linna eelarve |
Juhataja | |
Atesteerimine | Hinnang õpetaja töö tulemuslikkusele | Vajadusel | Juhataja | ||||
Hindamine ja eneseanalüüs | Küsitlused läbiviidud, ankeeditulemused analüüsitud | 1 000.00 | 1 000.00 | 1 000.00 | Adm. kulu | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | |
Sisekontrolli kriteeriumite täpsustamine | Korrigeeritud õpetaja tegevuse dokumenteerimine | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | |||||
Ametijuhendite kaasajastamine | Nõuetele vastav dokumentatsioon | × | × | × | Adm. kulu | Juhataja | |
Töötajate töötasustamise aluste väljatöötamine | Töötasu maksmise ja arvutamise juhend | × | × | × | Adm. kulu | Juhataja |
4.4. INFO
Tegevused | Tulemus | 2003 plan. kulu | 2004 plan. kulu | 2005 plan. kulu | Kokku kulu |
Finants. allikas |
Vastutaja |
Arvuti soetamine | Suuremad arvuti kasutamise võimalused | 12 000.00 | 12 000.00 | 12 000.00 | Lasteaia eelarve | Juhataja | |
Interneti püsiühenduse loomine | Paremad võimalused Interneti kasutamiseks | 6 000.00 | 5 000.00 | 5 000.00 | Lasteaia eelarve | Juhataja | |
Lasteaia kodulehekülje loomine | Info lasteaia kohta kättesaadav | Juhataja | |||||
Arvutihooldus, printeri tooneri vahetus | 1 600.00 | 1 600.00 | 1 600.00 | Lasteaia eelarve | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | ||
Arvutialane sisekoolitus | Kõik pedagoogid oskavad oma töös kasutada arvutit | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | |||||
Tarkvara lastega tehtava õppetegevuse läbiviimiseks | Laste elementaarsed oskused arvuti kasutamisel | 2 000.00 | × | Lasteaia eelarve | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal |
4.5. KOOSTÖÖ LASTEVANEMATE, PIIRKONNA KOOLIDE JA ÜLDSUSEGA
Tegevused | Tulemus | 2003 plan. kulu | 2004 plan. kulu | 2005 plan. kulu | Kokku kulu |
Finants. allikas |
Vastutaja |
Info liikumise süsteemide loomine ja info leviku tagamine | Lasteaeda tutvustav voldik, lapsevanema meelespea, laualehed, pildimaterjalid, stendid | 500.00 800.00 |
500.00 300.00 |
500.00 300.00 |
Lasteaia eelarve | Juhataja | |
Lastevanemate koosolekud | Vastastikune informeeritus, ühtlustatud nõuded | × | × | × | Lasteaia eelarve | Juhataja, rühma- õpetajad |
|
Ühisüritused, spordipäevad | Vanemad informeeritud rühma tegevusest | 2000.00 | 2000.00 | 2000.00 | Lasteaia eelarve | Rühma- õpetajad |
|
Uute laste vanemate ja lastega tutvumisüritused | Kohanemisraskused vähenevad | × | × | × | Lasteaia eelarve | Juhataja | |
Vestlusringid ja infovahetus kooliõpetajatega | Õpetajate vastastikune ja vanemate vaheline informeeritus | Lasteaia eelarve | |||||
Lastevanemate tasude kogumine | Vajaminevad vahendid ostetud, tööd tehtud | ||||||
Koostöö hoolekoguga | Kollegiaalsed otsused lastele paremate arengutingimuste loomisel | Juhataja |
V. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
Arengukava täitmist analüüsitakse ja elluviimist hinnatakse arengukavas esitatud tulemusnäitajate alusel üks kord aastas, maikuus, vahekokkuvõtteid tehakse eelarveaasta lõpus.
Arengukava täitmisele annab hinnangu lasteaias moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad tööandja, töötajate ja hoolekogu esindajad.
Tulenevalt komisjoni hinnangutest ja ettepanekutest tehakse arengukavas täiendused ja parandused lasteaia edasiseks tegevuseks õppeaasta alguse esimese pedagoogikanõukogu otsusega. Juhataja esitab muudatuste ettepanekud linnavalitsusele hiljemalt 1. novembriks.
Arengukava kinnitab, muudab ja täiendab Võru Linnavalitsus.
5.1. ARENGUKAVA KOKKUVÕTE
Arengukava tagab kavandatud plaanipärase tegevuse lasteaia põhi- ja kõrvaltegevustes.
Arengukava loob eeldused lapse arengu võimaldamiseks, võimaldab lasteaia kvaliteedi tõusu, tagab vanemate ja personali rahulolu.
Lisa A |
PERSONALI KOOSSEIS RÜHMADE KAUPA
1. sõim | lasteaiaõpetajad: | Alevtina Jagomäe, Malle Juhkam |
lasteaiaõpetaja abi: | Maiga Leetjõe | |
2. sõim | lasteaiaõpetajad: | Malle Peri, Ene Meriloo |
lasteaiaõpetaja abi: | Merle Teidla | |
3. rühm | lasteaiaõpetajad: | Lea Tamm, Angela Mondschein |
lasteaiaõpetaja abi: | Luule Rahuelu | |
5. rühm | lasteaiaõpetajad: | Veera Kesa, Margit Libba |
lasteaiaõpetaja abi: | Silvi Rauert | |
6. rühm | lasteaiaõpetajad: | Aili Põder, Katrin Vähi |
lasteaiaõpetaja abi: | Heli Kirch | |
7. rühm | lasteaiaõpetajad: | Ene Kivi, Piret Kroon |
lasteaiaõpetaja abi: | Kristel Meltsov | |
9. rühm | lasteaiaõpetajad: | Terje Puniste, Karin Peterson |
lasteaiaõpetaja abi: | Krista Ovsjannikova | |
12. rühm | lasteaiaõpetajad: | Lily Nieländer, Karina Leetjõe |
lasteaiaõpetaja abi: | Nadja Kozatšuk |
Muusikaõpetaja: | Kadri Mähar |
Liikumisõpetaja: | Liivi Savi |
Kunstiõpetaja: | Heli Parmasson |
Tervishoiutöötaja: | Vaike Kepp |
Logopeedid: | Reeli Saar, Epp Roon |
Juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal: | Ester Peterson |
LASTEAIA MAJANDAMIST JA TOITLUSTAMIST TAGAV NING ÕPETAJAID ABISTAV PERSONAL
Juhataja asetäitja majandusalal: | Georg Konksi |
Arvestaja-asjaajaja: | Laine Sibul |
Peakokk: | Mare Lüütsepp |
Kokad: | Elle Palgi, Maie Madi |
Laohoidja: | Juta Mõttus |
Abitööline: | Tiiu Mosov |
Pesumasinist-pesuparandaja: | Valentina Visnapuu |
Koristaja: | Kaja Jürisoo |
Aednik-majahoidja: | Piret Pilt |
Remonditööline: | Arvo Kallasse |
Kooliklasside õp. abid: | Ingrid Ojaviir, Maarika Maasik |
Lisa B |
PERSONALI KOOSSEIS JA KVALIFIKATSIOON 2002.–2003. õppeaasta
seisuga 1. september
2002. A
Personal |
Töötajate |
Ameti- |
Kõrgem |
Keskeri |
Kesk |
Õpib |
||
Ped | Muu | Ped | Muu | |||||
Juhataja | 1 | 1 | 1 | |||||
Pedagoogid, sh | 22 | 20,25 | 8 | 14 | 2 | 1 | 3 | |
Juhataja asetäitja | 1 | 1 | 1 | |||||
Õpetajad | 17 | 16,5 | 5 | 13 | 2 | 1 | ||
Liikumisõpetaja | 1 | 1 | 1 | 1 | ||||
Muusikaõpetaja | 1 | 1 | 1 | 1 | ||||
Logopeed | 2 | 0,75 | 2 | |||||
Abipersonal, sh | 22 | 21,25 | ||||||
Juh. aset. maj. alal | 1 | 1 | 1 | |||||
Arvestaja-asjaajaja | 1 | 0,5 | 1 | |||||
tervishoiutöötaja | 1 | 0,75 | 1 | |||||
Kunstnik | 1 | 0,5 | 1 | |||||
Õpetaja abi | 10 | 10 | 2 | 2 | 5 | |||
Koristaja | 1 | 1 | 1 | |||||
Remonditööline | 1 | 1 | 1 | |||||
Aednik | 1 | 1 | 1 | |||||
Laohoidja | 1 | 1 | 1 | |||||
Pesumasinist- pesuparandaja |
1 |
0,5 |
1 |
|||||
Peakokk | 1 | 1 | 1 | |||||
Kokk | 2 | 2 | 2 | |||||
Abitööline | 1 | 1 | 1 | |||||
KOKKU | 44 | 42,5 |
PEDAGOOGID STAAŽI JÄRGI seisuga 1. september 2002. A
Pedagoog | Kokku | 0–2 | 2–5 | 5–8 | 8–11 | 11–15 | Üle 15 |
Juhataja | 1 | 1 | |||||
Pedagoogid | 22 | 2 | 3 | 17 |
PEDAGOOGID VANUSE JÄRGI seisuga 1. september 2002. A
Pedagoog | Kokku | Alla 20 | 25–29 | 30–39 | 40–56 | Üle 56 | Märkused |
Juhataja | 1 | 1 | |||||
Pedagoogid | 22 | 1 | 13 | 7 | 1 |
Lisa C |
VÕRU LASTEAIA «PÄKAPIKK» PEDAGOOGIDE KVALIFIKATSIOON
seisuga 1. september
2002. A
Nr | Töötaja nimi | Amet | Haridus | Lõpetatud õppeasutus |
Lõpet. aasta |
Kvalifikatsioon | Atestee- rimine |
Märkused |
1 | Liili Pille | Juhataja | Ped. kõrgem | TPedI | 1981 | Koolieelse ped. ja psühholoogia õpetaja, koolieelse kasvatuse metoodik | Läbitud – koolijuhtide põhikoolitus 240 t Lastevanemate koolitajate kursus 160 t 1999. a Eduka juhtimise põhimõtted ja praktika 50 t 2001. a Lasteasut. kvaliteedi hindamine 160 t 2002. a |
|
2 | Ester Peterson | Juh. aset. õppe-kasv. töö alal | Ped. kõrgem | TPedI | 1985 | Koolieelse ped. ja psühholoogia õpetaja, koolieelse kasvatuse metoodik | Läbitud alushariduse õppekava 160 t TPÜ 1999. a Läbitud lasteasut. juhtimisalane 160 t 2002. a |
|
3 | Alevtina Jagomäe | Lasteaia- õpetaja |
Muu keskeri | Pihkva Medits. Kool |
1969 | Meditsiiniõde | 25.03.1997 | Läbitud 160 t «Uuenev alusharidus» 2001. a TPedSem |
4 | Malle Juhkam | Lasteaia- õpetaja |
Muu keskeri | Tartu Medits. Kool |
1981 | Meditsiiniõde | 25.03.1997 | Läbitud 160 t 1999. a läbitud 160 t l/a õppetööalane täiendusk. TÜ AÜ juures 2002. a |
5 | Angela Mondschein | Lasteaia- õpetaja |
Ped. kõrgem | Tallinna Pedagoogiline Ülikool | 1994 | Koolieelse pedagoogika, psühholoogia õpetaja | Läbimisel – HA 160 t | |
6 | Karin Peterson | Lasteaia- õpetaja |
Ped. kõrgem | Tallinna Pedagoogika- ülikool |
1992 | Koolieelse ped. ja psühholoogia õp., koolieelse kasvatuse metoodik | Läbitud 160 t 2002. a «Õppe- ja kasvatus- tegevuse kvaliteet lasteaias» |
|
7 | Malle Peri | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogiline Kool | 1978 | Lasteaiakasvataja | ||
8 | Terje Puniste | Lasteaia- õpetaja |
Kutse- kõrgharidus |
Tallinna Ped. Seminar | 2002 | Lasteaiaõpetaja | ||
9 | Lea Tamm | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Eel- koolikasvatuse Pedagoogiline Kool |
1965 | Lasteaiakasvataja | Läbimisel – HA 160 t | |
10 | Lily Nieländer | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogiline Kool |
1980 | Koolieelsete lasteasutuste kasvataja | Läbimisel – HA 160 t | |
11 | Piret Kroon | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogiline Kool |
1984 | Koolieelsete lasteasutuste kasvataja | Läbitud 160 t 2002. a «Õppe- ja kasvatus- tegevuse kvaliteet lasteaias» |
|
12 | Ene Kivi | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Rakvere Pedagoogika- kool |
1982 | Koolieelsete lasteasutuste kasvataja | Läbitud 160 t 2002. a «Õppe- ja kasvatus- tegevuse kvaliteet lasteaias» |
|
13 | Veera Kesa | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogiline Kool | 1968 | Lasteaiakasvataja | ||
14 | Katrin Vähi | Lasteaia- õpetaja |
Ped. kõrgem | TPedI | 1991 | Koolieelse pedagoogika ja psühholoogia õp., koolieelse kasv. metoodik | Läbitud – pedagoogika-alane täienduskoolitus 160 t Läbimisel – HA 160 t |
|
15 | Aili Põder | Lasteaia vanemõp. | Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogika- kool |
1993 | Lasteaiakasvataja | 01.02.1998 | Läbitud – alus- hariduse õppekava rakendamine 160 t Läbimisel – HA 160 t |
16 | Margit Libba | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogika- kool |
1994 | Koolieelse lasteasutuse kasvataja | ||
17 | Ene Meriloo | Lasteaia- õpetaja |
Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogiline Kool | 1975 | Lastesõime- kasvataja |
Läbitud – sõime õppekava 160 t | |
18 | Karina Leetjõe | Lasteaia- õpetaja |
Kutse- kõrgharidus |
Tallinna Ped. Seminar | 2002 | Lasteaiaõpetaja | Õpib edasi alates 2002. a TPÜ-s Läbimisel – HA 160 t |
|
19 | Heli Parmasson | Lasteaia kunstiõp. | Ped. keskeri | Tallinna Pedagoogika- kool |
1987 | Lasteaiakasvataja | Läbitud – Kameelia Lillekool 160 t | |
20 | Liivi Savi | Lasteaia liikumisõp. | Ped. keskeri | Tartu Pedagoogiline Kool | 1989 | Algklasside õpetaja | 23.11.1995 | Õpib edasi alates 1999. a TPÜ Rakvere Kolledžis Läbitud – kehaline kasv. lasteaias 160 t |
21 | Kadri Mähar | Lasteaia muusikaõp. | Keskharidus | Võru I Kk | 1989 | Õpib alates 1999. a TPÜ Rakvere Kolledžis Läbitud – lasteaia muusika-kasvataja 160 t |
||
22 | Epp Roon | Logopeed | Eriped. kõrgem | TRÜ | 1987 | Logopeed- eripedagoog |
Kohakaaslus | |
23 | Reeli Saar | Logopeed | Ped. kõrgem | TRÜ | 1992 | Eripedagoog | Kohakaaslus |
Linnasekretär Külli KALDVEE |
Võru Linnavalitsuse 17. juuni 2003. a määruse nr 5 lisa 4 |
VÕRU LASTEAIA «PUNAMÜTSIKE» ARENGUKAVA 2003–2006
SISSEJUHATUS
Võru Lasteaia «Punamütsike» arengukava aluseks on koolieelse lasteasutuse seadus. Arengukava on koostatud aastateks 2003–2005, mis lähtub Võru linna arengukavast. Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale.
Arenguga tähistatakse süsteemi üleminekut uude, endisest kõrgemasse kvalitatiivsesse seisundisse.
Igal lasteasutusel on vajalik teada, milleks on seda konkreetset lasteasutust vaja, milline on lasteasutuse tulevikunägemus ja missioon.
Väga tähtis on nägemus arenguperspektiivist – suundadest, kus arvestatakse lasteasutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteasutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus.
Arengule aitab oluliselt kaasa vaba ja loominguline, kuid tulemuste suhtes piisavalt nõudlik õhkkond asutuses.
Lasteasutuse arengusuundadest ja -perspektiividest peavad olema teadlikud kõik töötajad, et kõik saaksid osaleda kavandatud eesmärkide täitmises, tunneksid oma vastutust ja pingutaksid koostöös, et toimuks reaalne areng igapäevaelus.
Arengukavas määratletakse:
• lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad;
• tegevuskava kolmeks aastaks;
• arengukava uuendamise kord.
1. LÜHIÜLEVAADE VÕRU LASTEAIAST «PUNAMÜTSIKE»
AJALOOST JA HETKEOLUKORRAST
Võru Lasteaed «Punamütsike» on Võru linna hallatav asutus, mis tegutseb Võru Linnavalitsuse haldusalas aadressil Kooli tee 7, Võru (reg nr 75020078). Lasteasutus töötab alates 1976. aastast. Alates 1999. aastast kannab asutus nime Võru Lasteaed «Punamütsike» (varem Võru 8. Lastepäevakodu «Punamütsike»). Õppe- ja kasvatustöö toimub eesti keeles. Lasteasutus valmis 280-le lapsele 12-rühmalisena (4 sõime- ja 8 aiarühma) ning ujulaga. Praegu töötab lasteaias 2 sõime-, 8 aiarühma ja arendusrühm.
Lasteaias «Punamütsike» käib 2002. aasta septembri seisuga 207 last.
Lasteaias «Punamütsike» on kokku 54 töötajat (neist 1 dekreetpuhkusel), 31 pedagoogi ja 23 teenindavat töötajat.
Pedagoogiline kaader
Asutuse juhtkonda kuuluvad juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, juhataja asetäitja majandusalal.
Õpetajate jaotus vastavalt haridusele:
Pedagoogide arv | kõrgem haridus | keskeriharidus | üldkeskharidus |
31 | 2 | 7 | 22 |
Õpetajate jaotus vastavalt ametijärkudele:
Pedagoogide arv |
vastavalt kvalifikatsioonile |
||
vanemõpetaja | õpetaja | nooremõpetaja | |
31 | 7 | 22 | 2 |
Kursisolek kaasaegse pedagoogikaga on hea.
Töökeskkond:
Laste arv on olnud viimastel aastatel stabiilne. Kohta on pidanud ootama jääma sõimerühmade lapsed. Ka arendusrühma on järjekord.
Rühmaruumidest oleme remontinud ühe rühma koos riideruumiga, teinud põhjaliku remondi muusikasaalis, legotoas ja muusikaõpetajate kabinetis, fuajees, tervishoiutöötaja ruumides, puhkeruumis; köögis välja vahetanud kraanikausid, lauaplaadid ja teostanud jooksva remondi, paigaldanud välisvalgustuse, muretsenud basseini puhastusseadme ja teinud elektri- ja torutööd.
Õuealal tegime paviljoni remondi, uuendasime piirdeaeda, võtsime maha vanad puud ja uuendasime liivakaste. Paigaldasime rattahoidla.
2002. a suvel renoveerisime sanitaarsõlmede ühe püstiku (läbi kahe korruse kahe rühma tualett-, kätepesu- ja toiduploki) 2002. a renoveeriti ka katus.
Rühmades oleme uuendanud lastemööblit (toolid, lauad, avariiulid) ja madratseid ning voodipesukomplekte, vaipu, kardinaid. Õpetaja-abidele valmistasime tööriietuse.
Ostsime paljundusmasina, videomaki, lastele trummikomplekti ja mikrofonid.
Oleme muretsenud arvuteid ja 2002. aastal ühinesime Interneti püsiühendusega. Oleme loonud õpetajatele võimaluse arvuteid kasutada (eraldi ruum) ja arendusrühma lastele muretsenud tarkvaraprogrammide komplekti.
2. ARENGUVÄLJAVAATED
Koolieelne lasteasutus tegutseb nii institutsioonina kui ka organisatsioonina, kus kogu tegevuse keskpunktiks on lapsed. Institutsioonina on Eesti koolieelne lasteasutus määratletud kui haridusasutus. Koolieelse lasteasutuse seadus ütleb, et koolieelne lasteasutus on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus.
2.1. Hea lasteaia tunnusjooned
2.2. Eesmärk
Elanike vajadustele, laste huvidele ja võimetele vastav optimaalne, turvaline,
kaasaegne ja valikuid võimaldav arengukeskkond kõikidele lastele.
– Laste päeva ja tegevuste planeerimisel arvestada, et lapsel oleks võimalus
teha valikuid, et ta seejuures kogeks eduelamusi ja õpiks oma tegevuse
tulemuste eest vastutama.
– Kujundada lastes valmisolek suhtlemiseks, otsuste langetamiseks.
Tähtsustada kodu ja lasteaia koostööd.
3. VISIOON
Lasteaed on koht, kus toimub haridusalane kasvamine:
Inimeseks kui isiksuseks ehk kasvamine iseendaks saamise suunas, et:
• luua endale positiivne enesetunne, enesehinnang (tunda ennast hästi,
tunda ennast tugevana);
• arendada oma võimeid, et tulla toime õnnestumiste ja läbikukkumistega;
• arendada tahtejõudu;
• arendada vastutustunnet enese ja teiste ees.
Inimeseks kui kaaslaseks ehk kasvamine suhtlejaks, et:
• lapsele meeldiks olla koos teiste lastega;
• laps oskaks andestada ja leppida;
• laps oskaks vastu seista ähvardustele ja vägivallale;
• laps oskaks teisi austada.
Lasteaed on õppiv organisatsioon, kes jätkuvalt suurendab oma võimet luua tõeliselt soovitud tulemusi, võttes kasutusele uusi mõttemalle ning õppides koos õppima.
3.1. Konkurents
Lasteaia konkurentideks võime lugeda kõiki läheduses tegutsevaid lasteaedu.
Selleks et lapsevanemad valiksid meie lasteaia, oleme:
• kavandanud reklaamvoldiku lapsevanematele;
• infolehe lasteaeda tulevatele lastele;
• alates 2003. aasta kevadest teeme lahtiste uste päeva uutele vanematele;
• koolitanud töötajaid, et nad oleksid kompetentsed oma erialal (koolitusplaan);
• pööranud suurt tähelepanu maja renoveerimisele;
• arendanud infotehnoloogiat (personal, lapsed);
• hoidnud ujula töökorras, muretsenud kaasaegsed vahendid;
• kujundame kodulehekülje.
4. MISSIOON
Lapse igakülgne arendamine, iseseisva mõtlemisoskuse kujundamine, hea kooliks ettevalmistus. Kodu ja lasteaia tihe koostöö. Lasteaed arvestab erivajadusi.
5. ARENGUKAVA VÄLJATÖÖTAMINE
5.1. SWOT-analüüs
Tugevused
• traditsioonid
• tugev kollektiiv
• koostöötahe, soov areneda ja end täiendada
• laste piisav olemasolu
• hea koostöö rühmakollektiivides
• tasemel hoolekogu
• hea koostöö kooliga
• positiivne tagasiside koolist e laste hea kooliks ettevalmistus
• asukoht
• kaasaegsed mänguasjad
• arvutite kasutamise võimalus, Interneti püsiühendus, IT-koolitus
• hea toitlustamine
• hästi väljatöötatud õppekava
• töötajate tervise hoidmine
• ujumistegevus
• eraldi muusika- ja võimlemissaal
• valverühm
Nõrkused
• territooriumi avatus
• mänguväljakute vahendite nappus
• ebatasased kõnniteed
• sissesõidutee ja parkimisvõimaluse puudumine
• finantsprobleemid
• basseini ventilatsioon
• köögi sisustus, remont ja ventilatsioon
• õueala valgustus
• tualettruumide renoveerimise vajadus
• fassaad
• aknad
Võimalused
• projektid
• õppekava pidev arendustöö
• huvitegevuste laiendamine
• hindamissüsteemi väljatöötamine
• töötajate motiveerimine
• alushariduse väärtustamine
• linnavalitsuse rahaline toetus
• täienduskoolituse kaudu personali paremustamine
• koostöö lastevanematega
Ohud
• mänguväljakute lõhkumine
• madal töötasu
• iibe langus
• konkureerivad lasteaiad
• materiaalselt vähekindlustatud pered
6. ARENGU KAVANDAMINE AASTATEKS 2003–2005
6.1. Muutused organisatsioonis ehk arendustööd edasiviivad pidepunktid
Lasteasutuse järjepideva arengu tagamiseks koostab lasteasutus koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava.
6.2.
Õppe- ja kasvatustöö arendustegevus
• täiendada õppekava, muuta süsteemi e lihtsustada käsitlemist, täiendada
kaasaegse metoodikaga
• lasteaia tegevuskava integratsioon rühmade õppe- ja kasvatustegevustesse
• kasutada aktiivõpet, ainetevahelist integratsiooni
• kaasata õpetajaabisid õppe- ja kasvatustegevustesse
• koostada lastele ankeedid enesehindamise kohta lasteaias
• arengumappide täiustamine intervjuudega, lastepoolsete lugude, naljadega
• kohandada õppematerjale vastavalt laste individuaalsetele vajadustele
• luua suuremad võimalused mängu kaudu õppimiseks
6.3. Personalitöö
Organisatsioon on nii tugev, kui tugev on ta kõige nõrgem lüli!
6.3.1. Kõik pedagoogid kuuluvad pedagoogilisse nõukogusse, mille ülesanne on õppe- ja kasvatustöö analüüsimine, hindamine ning ettepanekute tegemine juhatajale ja hoolekogule.
6.3.2. Lasteaia töö paremaks hindamiseks, tagasiside saamiseks ja töö edaspidiseks kavandamiseks on vajalik töö pidev analüüs, arendusvestluse sisseviimine, sisekontrolli tõhustamine.
Koostamisel on ankeetküsitlus töö ja juhtimisega rahulolu väljaselgitamiseks. Tegevuse hindamine ja küsitluse korraldamine toob esialgu kaasa mingil määral lisatööd ning kindlasti ka mõningaid vastuolusid kollektiivis. Lasteaia juhtkonna roll on arendustegevuses eriti oluline, püüdes esilekerkivaid probleeme aimata juba varem.
6.3.3. Pedagoogiline kaader on kohustatud läbima iga viie aasta tagant 160-tunnised täienduskoolituse kursused. Vastavalt rahalistele võimalustele soovitame ka lühikursustest osavõttu nii õpetajatele kui ka õpetajate abidele (olemas plaan koolituse vajadustest).
6.3.4. Iga kursuse läbinu peab olema võimeline edastama saadud teadmisi või praktilisi oskusi kolleegidele.
6.3.5. Informatsiooni edastamine toimub suuliselt ja kirjalikult.
6.3.6. Juhtkonna koostöö on paika pandud nii, et suured majanduslikud ja pedagoogilised probleemid arutatakse läbi alguses omavahel ja hiljem kogu kollektiiviga.
Selleks on ette nähtud:
pedagoogilised nõukogud
üldkoosolekud
• korraldused peavad olema täitjale arusaadavad, sest muidu pole võimalik
neid täita
• kõige efektiivsem on esitada töötajatele kirjalikud korraldused, mille
täitmine peab olema reaalne
6.4.
Koostöö lapsevanematega
• korraldada koolitusi teavitamaks lapsevanemaid pedagoogilistest, psühholoogilistest
ja meditsiinilistest probleemidest, avatud õppe- ja kasvatustegevuste vaatamine,
analüüsimine
• teha tõhusamat individuaalset tööd lapsevanematega, kelle laps vajab
logopeedilist abi
6.5. Hoolekogu töö lasteasutuses
Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on:
• jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele,
ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga
• teha ettepanekuid lasteasutuse juhatajale, linnavalitsusele majandusküsimuste
lahendamiseks
• juhataja teavitamine rühmasisestest probleemidest
6.6. Arengukava muutmise kord
Arengukava täitmist analüüsitakse ja tehakse vajadusel täiendusi üks kord aastas. Arengukava täitmise analüüsi juhib lastepäevakodu arendusgrupp, kes koordineerib eri töövormide (individuaalne analüüs, töögruppide koosolekud, ajurünnakud, arutelud jt) kasutamist. Arengukava täiendused, muudatused ja prioriteedid vaadatakse läbi iga õppeaasta esimesel pedagoogilisel nõupidamisel ja esitatakse Võru Linnavalitsusele kinnitamiseks hiljemalt 1. novembriks.
7. LASTEASUTUSE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2005
Tegevus | Teostamise aeg |
Teostajad, vastutajad |
Rahastamine, maksumus |
I. Juhtimine 1. Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv |
pidev | juhataja | |
Hea Alguse koolitus | pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 48 000 krooni |
juhtimisalane koolitus | vastavalt vajadusele |
juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 20 000 krooni |
kogemused teistest lasteaedadest | pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | linnaeelarve 2000 krooni |
eri õpetajatest töörühmade moodustamine ja nende töö õppekava arendamisel |
pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
õpetaja-abide töökohustuste väljatöötamine | 2003 | juhataja asetäitja majanduse alal, juhataja | |
arendusrühma töö parendamine | pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, juhataja | |
pedagoogi ametikoha konkursi juhendi väljatöötamine |
2003 | juhataja | |
asjaajamiskorra väljatöötamine | 2003 | juhataja | |
tunnustamissüsteemi väljatöötamine | 2004 | juhataja | |
reklaamvoldiku väljatöötamine | 2003 | juhataja | linnaeelarve 1000 krooni |
kodulehekülje kujundamine | 2004 | juhataja | linnaeelarve 4000 krooni |
lasteaia tunnistuse kavandamine | 2003 | juhataja | linnaeelarve 500 krooni |
stendi «Majajuht» väljatöötamine | 2004 | juhataja | linnaeelarve 3000 krooni |
2. Täienduskoolituse planeerimine | 2003–2005 | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal, juhataja | koolitussummad |
õppekava arendustöö | 2004 | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 5000 krooni |
lasteaiaõpetajate arvutikoolitus | pidev | juhataja | projekt «Tiigrihüpe» |
arendusrühma õpetajate koolitus eripedagoogika |
2003 2004 |
juhataja | hariduse eelarve 6000 krooni |
enesehindamise oskused-koolitus | 2004 | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 2000 krooni |
mängualane koolitus |
2004 2005 |
juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 3000 krooni 3000 krooni |
toitlustusalane koolitus (toiduhügieen) |
2004 2005 |
juhataja | linnaeelarve 1500 krooni 1500 krooni |
tervisekaitsealane koolitus | 2004 | juhataja | linnaeelarve 1500 krooni |
3. Kujundada lasteaia sisehindamise süsteem | 2003–2004 | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | linnaeelarve 3000 krooni |
ajurünnakud, töögruppide moodustamine | pidev | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
hindamissüsteemi kirjalik vormistamine ja teavitamine |
2004 | juhataja | |
rakendamine | 2004 | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
süstemaatiline täiendamine | pidev | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
4. Hoolekogu töö | pidev | juhataja | |
eesmärgistamine | 2003 | juhataja | |
tööplaanide koostamine | pidev | juhataja, hoolekogu esimees |
|
lastevanemate informeerimine | pidev | juhataja | |
II. Õppe-kasvatustöö | pidev | juhataja ja juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
eesmärkide määratlemine | õppeaasta algus | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
õppekava arendus | pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 5000 krooni |
töö erivajadustega lastega | pidev | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | projektid 4000 krooni |
lasteaia õppetegevuse kvaliteedi tõstmine uute võtete ja meetodite abil |
pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | hariduse eelarve 4000 krooni |
õppetegevuseks esmavajalike vahendite muretsemine |
2003 2004 2005 |
juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | omatulud 75 000 krooni 75 000 krooni 75 000 krooni |
arvutite muretsemine | 2004 2005 |
juhataja | 20 000 krooni 10 000 krooni |
luua lastele turvaline tegevuskeskkond | pidev | juhataja | |
sisustada esteetiliselt kaunid ja tervise- sõbralikud ruumid |
pidev | juhataja, juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | |
tagada tasakaalustatud päevakava | pidev | tervishoiutöötaja, juhataja |
|
tervisekasvatusalase töö parendamine |
2003 2004 2005 |
tervishoiutöötaja | linnaeelarve 500 krooni 500 krooni 500 krooni |
võimlemisvahendite ja ujumisvahendite muretsemine |
pidev | juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal | omatulud 30 000 krooni |
õuevahendite uuendamine | pidev
2004 |
juhataja asetäitja majanduse alal | omatulud 50 000 krooni projekt 200 000 krooni |
tervisliku toidu ja eluviiside propageerimine |
pidev | tervishoiutöötaja | linnaeelarve 1000 krooni |
hügieeninõuete täitmine | pidev | tervishoiutöötaja, juhataja |
linnaeelarve |
III. Majandus | |||
sanitaarsõlmede renoveerimine | 2003–2004 2005 |
juhataja, juhataja asetäitja majanduse alal | omatulud 210 000 krooni (2003. a) |
jooksev pisiremont | pidev | juhataja asetäitja majanduse alal | omatulud |
õueala korrastamine | pidev | juhataja asetäitja majanduse alal | omatulud, linnaeelarve 30 000 krooni 2003. a 10 000 krooni |
töötajate tualettruumi remont | 2004 | juhataja asetäitja majanduse alal | omatulud 5000 krooni |
IV. Inventar | |||
köögikatel | 2004 | linnaeelarve 40 000 krooni |
|
laste lauad-toolid | 2003 2004 |
linnaeelarve 20 000 krooni |
|
madratsid | 2003 | linnaeelarve 4000 krooni |
|
rulookardinad | 2003 2004 |
linnaeelarve 12 000 krooni |
|
valgustus rühmades |
2003 2004 2005 |
juhataja asetäitja majanduse alal | linnaeelarve 3000 krooni 6000 krooni 6000 krooni |
tuleohutusmärgistus | 2003 | juhataja asetäitja majanduse alal | omatulud 8000 krooni |
8. MOTIVATSIOON
… kui inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad tema tegevust. Motivatsioon jaguneb kaheks välimiseks ja sisemiseks.
Väline motivatsioon on seotud käegakatsutavaga tasuga (palk, turvalisus, töökeskkond, töötingimused).
Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga (võimalus rakendada oma võimeid, olla tunnustatud).
8.1. Rahaline motivatsioon
8.2. Mitterahaline motivatsioon
Mitte rahaline hüvitamine koosneb sobivast ja meeldivast tööst ja töökeskkonnast ning on otseselt seotud töötajate motiveerimisega.
9. KOKKUVÕTE
Lasteaias igapäevast tööd tehes puutud pidevalt kokku asjaoludega, mis vajavad tegevuse edasiarendamist ehk tööviiside muutmist või uuesti hindamist. Kuid üks on kindel, seda ei pea tegema ainult juhtkond, vaid kõik koos ühise eesmärgi nimel. Juht peab nägema pisut kaugemale ja suhtuma arenguvõimalustesse reaalselt.
Linnasekretär Külli KALDVEE |